konkurentsivÕime kava ’eesti 2020’ · 2017-04-05 · aastaks. kava panustab eesti kohustuste...

1

KONKURENTSIVÕIME KAVA ’EESTI 2020’

(kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt, 26.04.2012)

2

SISSEJUHATUS, ÜLEVAADE EESTI 2020 KAVAST

Strateegias „Eesti 2020“:

– on püstitatud konkurentsivõime tõstmise eesmärgid 2015. ja 2020. aastaks, mille seadmisel on lähtutud valitsusliidu programmist, novembris 2010 valitsuse poolt heaks kiidetud eesmärkidest ja laiendatud euroala paktis sisalduvatest indikaatoritest;

– on paika pandud olulisemad konkurentsivõimega seotud reformid, lisaks laiendatud euroala paktile, mille aluseks on olnud põhjalikud ministeeriumidevahelised arutelud, peamiste poliitikaväljakutsete raport, olulisemate uute soovituste ja olemasolevate meetmete analüüs ning kooskõla valitsusliidu programmiga aastateks 2011-2015.

Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmisel ning seab konkurentsivõime tõstmise eesmärgid 2015. ja 2020. aastaks. Kava panustab Eesti kohustuste täitmisesse Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel. Kava eesmärgid ja tegevused on kooskõlas valitsuse tegevusprogrammi ja riigi eelarvestrateegiaga. Eesti 2020 on peamisi konkurentsivõime reforme sisaldava osa Euroopa Liidu majanduskoordinatsiooni protsessist. Vastavalt majanduskoordinatsiooni raamistikule koostavad kõik EL liikmesriigid stabiilsus- või konvergentsiprogrammid ja riiklikud reformikavad, milles tuuakse ära valitsus fiskaalpoliitilised eesmärgid ning struktuurireformide prioriteedid. See tähendab, et kava koostamisel on arvesse võetud Euroopa Liidu valitsusjuhtide poolt kokku lepitud eesmärke ja prioriteetseid tegevussuundi ning Euroopa Komisjoni soovitusi Eestile. Kavale on lisatud meetmete elluviimise tegevusplaan järgmiseks neljaks aastaks, milles sisalduvad ka Eesti iga-aastased kohustused Euroopa Ülemkogul kokku lepitud laiendatud euroala pakti raames. „Eesti 2020“ koostamise ja uuendamise protsess Reformikavade (Eestis „Eesti 2020“ tegevuskava) koostamise kohustus ja Euroopa Liidu ühised eesmärgid lepiti kokku 2010. aasta juuni Euroopa Ülemkogul. 2010. aasta novembris kiitis valitsus heaks „Eesti 2020“ eelnõu ja ülevaate selle edasistest ettevalmistustest (sh eesmärgid 2020. aastaks). Seejärel toimusid laiema avalikkuse kaasamine läbi www.osale.ee portaali ning põhjalikud analüüsid ja arutelud ministeeriumite ning partneritega väljakutsetele lahenduste leidmiseks ning edasise tegevuskava kujundamiseks, mille põhjal lisati „Eesti 2020“ eelnõule peamiste poliitikasuundade ning meetmete kirjeldused. Eesti 2020 ja selle tegevuskava kinnitati valitsuse istungil 28. aprillil 2011. Igal aastal koostatakse kava elluviimise aruanne, milles antakse ülevaade seatud eesmärkide saavutamisest, läbi viidud reformidest ja EL soovituste täitmisest. Vastavalt aruandele uuendatakse Eesti 2020 tegevuskava, reformikohustusi ja vajadusel ka kava. Uuendamine toimub kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, riigi eelarvestrateegia ning stabiilsusprogrammiga. Tegevuskava uuendamisel võetakse arvesse Euroopa Liidu poolt Eestile antud soovitusi ning Euroopa Ülemkogul iga-aastaselt kokku lepitud tegevusprioriteete. Kava elluviimise aruanne

3

ja vajalikud uuendused arutatakse igal aastal läbi huvigruppide ning Riigikogu vastavate komisjonidega. Uuendatud Eesti 2020 koos lisadega esitatakse iga aasta aprilli lõpus samaaegselt Stabiilsusprogrammiga Euroopa Komisjonile.

4

MAJANDUSKASVU VÄLJAVAADETE ANALÜÜS

Alates taasiseseisvumisest 1992. aastal on Eesti majanduse kogumaht kasvanud ligikaudu kümme korda. Erakordselt kiire oli Eesti majanduskasv aastatel 2001–2007. Eesti majanduse kohanemine algas juba 2007. aastal, mil majanduse kasvutempo hakkas seoses majandustsükli pöördumisega järkjärgult vähenema. 2008. aasta keskpaigani võis kohanemist pidada ootuspäraseks ning majanduse konkurentsivõimet parandavaks arenguks. 2008. aasta lõpus alanud maailmamajanduse kaubavahetuse järsu languse ning seejärel kiiresti vähenenud sisetarbimise tulemusel kahanes Eesti SKP 2008. aastal 3,7%. ja 2009. aastal 14,3%. Joonis 1. Eesti reaalne konvergents ELiga (% EL27st)

64

30

40

50

60

70

80

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

SKP per capita (PPS*) Tööjõu tootlikkus töötaja kohta Hinnatase

Allikas: Eurostat 2010. aastal algas ja 2011. aastal kiirenes majanduse taastumine 7,6%-ni ekspordi toel. Välisnõudluse taastumine ning Eesti ettevõtete kohandumine kriisi ajal võimaldas tööstussektori ekspordi kiiret kasvu. Samas on suurenenud euroala võlakriisi laienemisega seotud majanduskasvu ümbritsevad riskid, mistõttu toetab väliskeskkond lähiaastail Eesti majandusarengut siiski varem oodatust tagasihoidlikumalt. Ekspordisektori majandusaktiivsuse mõningase langust tasakaalustas 2011. aasta teises pooles tugevnenud sisenõudlus (11%). Lähiaastatel majanduskasv aeglustub kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete halvenemise ja sisenõudluse taastumise kiire kasvutempo mõningase raugemise tõttu. Eratarbimist toetab tarbijate kindlustunde näitaja, mis on endiselt kergelt tõusval trendil, millega seoses võib oodata kriisi ajal hüppeliselt kasvanud elanike säästmiskalduvuse edasist vähenemist. Rahandusministeeriumi uue 2012. aasta kevadise majandusprognoosi järgi peaks 2013. aasta majanduskasvu taas toetama eksport väliskeskkonna tugevnemise kaudu ning paari järgneva aasta jooksul püsib majanduse reaalkasvu ootus 3% ja 4% vahel. Tabel 1. Valitud makromajanduslike näitajate muutused ja prognoos (%)

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

SKP reaalkasv -14,3 2,3 7,6 1,7 3,0 3,4 3,5

Tarbijahinnaindeks -0,1 3,0 5,0 3,3 3,0 2,7 2,7

Tööhõive kasv -9,2 -4,2 6,7 0,7 1,0 0,6 0,4

Hüvitis töötaja kohta -4,6 0,6 1,5 3,9 5,0 5,6 5,9

Allikas: Rahandusministeeriumi 2012. aasta kevadine majandusprognoos

5

Meetmete mõju majanduskasvule Võrreldes majandusprognoosi baasstsenaariumiga on Eesti riiklikud sihttasemed Euroopa 2020 strateegia eesmärkide täitmiseks võetud oluliselt ambitsioonikamad. Sihtide seadmisel on eelduseks, et nende saavutamiseks on vajalik rakendada uusi meetmeid ja läbi viia reforme. Soovitud mõjude realiseerumisel ja Eesti 2020 eesmärkide saavutamisel on meetmete ja reformide summeeritud kogumõju peamiste majandusnäitajate muutustele võetud kava koostades kokku järgnevas tabelis. Tabel 2. Eesti 2020-ga seotud makromajanduslike näitajate võimalik positiivne stsenaarium

% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

SKP reaalkasv 4,0 4,0 3,7 3,7 3,6 3,5 3,5 3,6 3,7 3,8

Tööviljakuse kasv 1,8 2,1 2,5 2,7 2,7 3,4 3,6 3,6 3,5 3,5

Hõivatute arvu kasv 2,2 1,9 1,1 1,0 0,9 0,0 -0,2 0,0 0,2 0,3

Töötuse määr 13,5 11,4 9,9 8,6 7,7 7,5 7,4 7,2 7,0 6,9

Ekspordi reaalkasv 15,9 5,5 8,2 9,1 9,7 9,3 9,2 9,2 9,1 9,0

Tootlikkus EL27st 69,6 70,1 70,7 71,6 72,4 73,8 75,4 76,9 78,4 80,0

Tööhõive määr, 20-64a 67,8 69,1 70,1 71,2 72,5 73,0 73,5 74,3 75,1 76,0

osakaal maailmakaubanduses

0,099 0,097 0,097 0,099 0,101 0,102 0,104 0,106 0,108 0,110

Allikas: Rahandusministeerium ja Riigikantselei (2011.a kevad) Mõju avaldumise kirjeldamisel on aluseks võetud eeldus, et hõive ja tööviljakuse kasvule lisandub võrreldes baasprognoosiga positiivne mõju alates 2013.a, mis aja jooksul suureneb. Esimesed kiiremad ja väiksema ulatusega mõjud peaksid struktuursetel reformidel ja meetmetel ilmnema juba lähiaastatel, suurema mõju avaldumine võtab rohkem aega. See tähendab, et nii tööviljakus ja hõive tõuseks sel ajal 0,1 – 0,2 protsendipunkti rohkem, mille mõjul ka majanduskasv oleks protsendipunktides arvestatuna 2013. aastal 0,1, 2015. aastal 0,2 ja 2020. aastal 0,5 võrra kiirem. Võrreldes majandusprognoosi aluseks olevate andmetega tähendab positiivne stsenaarium kavas seatud hõive eesmärgi puhul küllaltki väikest vahet, kuid tegelikkuses muudab eesmärgi tõsiseks väljakutseks pikaajalise ja struktuurse tööpuuduse võrdlemisi suur osakaal kogu tööpuuduses, mis teeb inimeste töölerakendamise raskeks. Euroopa Liidu keskmisele tootlikkusele järele jõudmise tempo peab samuti oluliselt kiirenema ja see on otseselt seotud kõrgema lisaväärtusega toodete ja teenuste osakaalu suurenemise vajadusega nii kogu majandusstruktuuris kui ekspordiartiklite hulgas. Kõige ambitsioonikamaks võib pidada ekspordi osatähtsuse kasvatamise eesmärki, mis tähendaks olulist muutust ekspordi arengutes ning majanduse kasvupotentsiaalis laiemalt. Samas on olnud Eesti ekspordi osas maailmamajanduses varem edukas ja taastumine on olnud väga kiire, mis lubab eeldada, et vajalike lisameetmete rakendamisel võiks sarnane trend ka tulevikus jätkuda.

6

PIKAAJALISED MAJANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID

SKP kasvu mõjutavad kolm peamist tegurite gruppi on: 1) demograafilised tegurid, 2) tööjõu rakendatuse tase (mis on suures osas kirjeldatud tööhõive taseme ning inimeste töötundide arvuga) ning 3) tunnitootlikkus. Eesti SKP kasvu kuni 2007. aastani mõjutasid ennekõike muudatused töötavate inimeste arvus ning tööjõu tootlikkuses. Majanduskriisile eelnenud SKP kasvule on kõige suuremat mõju avaldanud just tootlikkuse järjepidev tõus. Eesti tulevased demograafilised trendid sarnanevad Euroopa üldiste trendidega. Iibe langus 1990ndatel ei ole tänaseks tööealise elanikkonna osakaalu veel mõjutanud, kuid märkimisväärne mõju ilmneb juba lähiaastatel. Rahvastiku vähenemine toimub põhiliselt tööealiste inimeste (15-64-aastaste) arvelt ning 20 aasta pärast elab Eurostati prognooside kohaselt Eestis üle 100 000 tööealise inimese vähem. Samas seab suhteliselt kõrge mittekodanike osakaal Eestis selged piirid välistööjõu sissetoomise võimalustele, mida mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid on tööjõu pakkumise suurendamiseks kasutanud. Tabel 2. Tööealise elanikkonna muutus kuni 2030. aastani

Tööealine elanikkond (15-64)

Vähenemine võrreldes 2010. aastaga

Tööealise elanikkonna vähenemine, %

2010 908 000 2020 843 000 -65 000 -7 % 2030 801 000 -107 000 -12 %

Allikas: Eurostat, Euroopa Komisjoni „Ageing Report“ Majanduse mahu säilitamiseks vähemalt tänasel tasemel suureneb vajadus töötajate järele iga aastaga, mistõttu suureneb ka vajadus kõrgema tööhõive järele tulevikus. See omakorda tähendab vajadust suurendada hõive määra kõigis Eesti piirkondades. Tööhõive tase langes peale vahepealset kõrgtaset Eestis Euroopa Liidu keskmisest veidi allapoole. Seetõttu on Eestil võimalik ka lähiaastatel vähenevast tööealisesse vanusesse jõudvate noorte arvust hoolimata tööjõu rakendatuse taset märkimisväärselt taastada. Praegusest kõrgemaks kasvav tööhõive ning pikemas perspektiivis ka 65-aastaste ja vanemate elanike valmidus tööd teha peavad aitama tööealise elanikkonna vähenemist tasandada ning sellega peaks kaasnema ka osa tulevasest majanduskasvust. Viidates allolevale joonisele on selge, et edasise rikkuse märkimisväärseks kasvatamiseks peab ennekõike suurenema Eesti ettevõtete loodav lisandväärtus.

7

Joonis 2. Eesti ja EL15 keskmise SKP komponentide tasemete võrdlus 2008. aasta andmetel1

Joonis 3. Eesti ja EL15 keskmise SKP komponentide 2001.–2008. aasta kasvutempo võrdlus

Võrdlus EL15 keskmise tasemega (2008)

-60 -40 -20 0 20

SKP inimese kohta

Demograafia

Tööjõu kasutamine

Tootlikkus

Sündimus

Mittekodanike osakaal

Tööoealise elanikkonna osakaal

Noorte osalemine tööturul

Meeste osalemine tööturul

Naiste osalemine tööturul

Vanemaealiste osalemine tööturul

Tööpuudus

Keskmine töötundide arv

Kapitalimahukus

Koguteguritootlikkus

Tööealise elanikkonna haridus

Võrdlus EL15 keskmise kasvuga (2001-2008)

-1 0 1 2 3 4 5

SKP

Demograafia

Tööjõu kasutamine

Tootlikkus

Sündimus

Ränne

Tööoealise elanikkonna osakaal

Noorte osalemine tööturul

Meeste osalemine tööturul

Naiste osalemine tööturul

Vanemaealiste osalemine tööturul

Tööpuudus

Keskmine töötundide arv

Kapitalimahukus

Koguteguritootlikkus

Tööealise elanikkonna haridus

Allikas: Euroopa Komisjon, Riigikantselei Allikas: Euroopa Komisjon, Riigikantselei Eesti viimase 10 aasta keskmine tootlikkuse reaalkasv on olnud kiirem kui Euroopas keskmiselt (ka 2009. aasta langust arvesse võttes). Samas on SKP inimese kohta EL15-ga võrdluses jätkuvalt madal, mille peamiseks põhjuseks on just suhteliselt madal tootlikkus (ligikaudu pool EL15 keskmisest). Tootlikkuse madal tase on seotud nii väikese koguteguritootlikkuse2 kui kapitalimahukusega. Sisuliselt tähendab see, et ettevõtted on vähe investeerinud, kasutatakse palju inimressurssi, valmistatakse suhteliselt odavat toodangut ning osutatakse madala lisandväärtusega teenuseid. Kiire tööealise elanikkonna vähenemine ning Eesti SKP komponentide analüüs näitab seda, et tööealised elanikud sõltumata piirkonnast või soost peaksid olema maksimaalselt hõivatud võimalikult kõrge lisandväärtusega ettevõtmistes. 1 Horisontaalne telg joonistel näitab Eesti ja EL15 keskmise taseme vahet protsentides. Eesti 2020 koostamisel kasutati 2008. aasta andmeid, kui viimaseid kättesaadavaid võrdlusandmed Euroopa Liidu liikmesriikide kohta. Demograafia on kolme alakomponendi agregaatnäitaja ning demonstreerib, millisel määral on rahvastikuprotsessid mõjutanud tööealise elanikkonna arvu võrreldes EL15 keskmisega. Tööjõu kasutamine näitab, kui palju Eesti elanikud tööd teevad. Muuhulgas vaadatakse, kui palju töötunde tehakse töötaja kohta. 2 Koguteguritootlikkuse all mõistetakse kõike seda, mis toimub majandusüksuste (peamiselt ettevõtete) sisemistes protsessides. Seda mõjutavad suurel määral tehnoloogia rakendamise tase, ettevõttesiseste protseduuride ökonoomsus, igapäevase juhtimise tõhusus jms. Inglise keeles total factor productivity.

8

Seega on Eestil edasise kasvu väljavaadete kontekstis kaks peamist ja keskset eesmärki: - saavutada tootlikkuse kiire kasv nii suurema kapitalimahukuse kui kõrgema

lisandväärtusega toodete ja teenuste kaudu; - taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase.

2020. aastaks seatakse järgmised eesmärgid: Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64

Algtase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 66,4% 72% 76%

Võrreldes 2010. aasta tööhõive tasemega ja arvestades rahvastiku vähenemise trendi on 76% eesmärgi saavutamiseks vaja täiendavalt hõivesse tuua ligikaudu 43 000 inimest vanuses 20-643. 2015. aasta eesmärgi saavutamiseks peab hõivesse lisanduma ligikaudu 38 000 inimest. Tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes


Eelduseks võetakse siinkohal, et EL tootlikkus kasvab keskmiselt üle 1% aastas ning eesmärgiks, et Eesti tootlikkus hõivatu kohta kasvaks ligikaudu 2 protsendipunkti kiiremini kui EL keskmine näitaja. 2015. aasta taseme saavutamine eeldab kui SKP reaalkasvu perioodil 2011-2015 keskmiselt 4,4% aastas. Perioodil 2003-2010 oli SKP keskmine aastane reaalkasv 3,2% ja perioodil 2004-2010 kasvas tööviljakus aastas keskmiselt 3%. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb jätkata ja edasi arendada senist poliitikat nii töötajate oskuste taseme tõstmiseks, tööjõu pakkumise suurendamiseks, erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurendamiseks, ettevõtlust toetava rahvusvahelisel tasemel infrastruktuuri arendamiseks kui otseste välisinvesteeringute soodustamiseks (eriti ekspordipotentsiaaliga ja kõrgema lisandväärtusega valdkondades).

3 Arvestatud on ka asjaolu, et sel perioodil tööturult pensionile siirdujate põlvkonnad on suuremad kui uute tööturule sisenejate kohordid.

9

HARITUD RAHVAS JA SIDUS ÜHISKOND

Hariduse ja sidusa ühiskonna laiema valdkonna all keskendub valitsuse poliitika tööturu toimimise teemadele, sh kõikide ühiskonnagruppide aktiivsele kaasamisele ühiskonnas ja kvalifitseeritud tööjõu pakkumisele ning hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele kõigil haridustasemetel.

EESTI 2020 EESMÄRGID

2020. aastaks seatakse Konkurentsivõime kavas ’Eesti 2020’ järgmised põhieesmärgid: Vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu

Algtase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 11,7% 11,0% 9,5%

Eesmärgi saavutamiseks on vajalik käimasolevate väljalangevust vähendavate poliitikamuudatuste täielik rakendumine ja täiendavate meetmete väljatöötamine. Eesmärgi saavutamisega väheneb haridustee varaste katkestajate arv ligikaudu 12 100 inimese võrra võrreldes 2009. aasta tasemega. 2015. aasta eesmärgini jõudmine tähendaks absoluutnumbrites 8500 haridustee katkestanud noort vähem kui 2009. aastal. Suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu


Eesmärk on seatud eeldusel, et pikemas perspektiivis on hariduspoliitika peamiseks suunaks kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, samuti riigi poolt tellitavate kõrghariduse õppekohtade arvu suurendamine. Eestis on kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal viimase 5 aastaga stabiilselt kasvanud. Võrreldes 35,7% tasemega aastal 2009 toimus 2010 hüppeline kasv, kuna alates 2000. aastast on kõrgkooli lõpetajate arv hüppeliselt kasvanud (nn kõrgharidusbuum). Eesmärgi täitmisele aitab kaasa 2010. aastal käivitunud „tagasi kooli“ projekt. Vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid

Algtase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 17,5% 16,5% 15%

2009. aastal oli suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid 15,8%, mis on viimaste aastate madalaim. Suhtelise vaesuse määra vähenemisele aitas kaasa sissetulekute langusega kaasnenud vaesuspiiri langus ning sotsiaalkaitsehüvitiste taseme säilimine ning pensionide 5%-line tõus. Kuna 2009. aasta oli majanduslanguse ja tööhõive vähenemise tõttu erandlik aasta, siis võeti eesmärgi seadmisel aluseks 2010. aasta andmed, mille järgi oli suhtelise vaesuse määr 17,5%. Suhtelise vaesuse määra suurenemine on tingitud vaesuspiiri tõusust, mis toimub jätkuva tööhõive ja sissetulekute suurenemise tulemusena. Suurimas vaesusriskis on läbi aastate olnud töötud ning üksi elavad üle 65-aastased inimesed. 2009. aastal tuli pensionide mõningase tõusu ja üldise sissetulekute languse taustal suhtelisest vaesusest välja 42 000 pensioniealist. Eesti 2020 strateegias seab Eesti eesmärgiks suhtelise vaesuse määra vähendamise peamiselt läbi tööhõive suurendamise ja rahvastiku üldise

10

haridustaseme tõstmise. Eesti jaoks oluline vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid 2015. aastaks 16,5%-ni ning 2020. aastaks 15%-ni. Suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra


Aastatel 2001-2006 oli Eesti täiskasvanute elukestvas õppes osalemine vahemikus 4-7%. 2008. aastal toimus murrang ja Eesti näitaja ületas EL keskmist taset. 2009. aastal tõusis elukestvas õppes osalemise määr 10,6%-ni, ja 2010. aastal 10,9%-ni. Valitsus on seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2015 täiskasvanute osalemisega elukestvas õppes 15% tasemele. Aastaks 2020 on Eesti eesmärgiks 20% täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määra saavutamine. Eesmärgi saavutamise eelduseks on, et võrreldes tänasega rakendatakse oluliselt suuremas mahus täiendavaid sisulisi ja rahalisi meetmeid täiskasvanute elukestvas õppes osalemise suurendamiseks, eelkõige täiskasvanute täiend- ja ümberõppe võimaluste laiendamine ja rahastamise suurendamine ning ilma erialase hariduseta täiskasvanutele tasemeõppe pakkumine. Vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu

Algtase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 32% 32% 30%

Suur osa Eesti tööjõust (vanusegrupis 25-64) on kas põhi- või üldkeskharidusega ning ei oma erialast haridust (kutse- ja kõrgharidus). Ilma erialase hariduseta isikute arv on kõige suurem noorimas vanusegrupis, 25-34-aastaste seas – 35% (2010.a) Eesmärgi seadmisel on võetud arvesse käimasolevaid meetmeid haridustee katkestanutele tasemehariduse omandamiseks. Lisaks on arvestatud täiendavate meetmetega, mida tuleb lähiaastatel rakendada erialase haridusega täiskasvanute osakaalu tõstmiseks. Pikaajalise töötuse määra vähendamine

Algtase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 7,7% 4% 2,5%

Seoses majanduslangusest tingitud töökohtade vähenemisega on 2010. aastal hüppeliselt suurenenud pikaajaliste töötute osatähtusus tööjõust. Lähiaastatel on oodata üldist tööhõive suurenemist, mistõttu hakkab prognooside kohaselt langema ka pikaajalise töötuse määr. Seatud eesmärgi täitmiseks on vajalik tõhustada töötute aktiviseerimisele suunatud meetmeid ning suurendada aktiivse tööturupoliitika mõju. Noorte (15-24) töötuse määra vähendamine


Seoses töökohtade vähenemisega majanduslanguse perioodil on keskmisest kiiremini suurenenud noorte töötuse määr, ulatudes 2010. aastal 32,9%-ni. Siiski hakkas noorte töötus 2011. aastal vähenema. Eesmärgiks on viia noorte tööpuuduse määr vähemalt kriisieelsele tasemele (2008. aastal 12%). Selleks on plaanitud rakendada spetsiaalselt noortele suunatud

11

täiendavaid meetmeid. Olulisel kohal on kvaliteetse hariduse pakkumine ja koolist väljalangevuse ennetamiseks suunatud meetmed, mis kokkuvõttes tagavad noorte parema ettevalmistuse tööturule sisenemiseks. Tööjõus osalemise määra suurendamine (vanusegrupp 15-64)


Vaatamata majanduskriisi ajal suurenenud tööpuudusele on inimeste majanduslik aktiivsus ja tööjõus osalemise määr püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena. Positiivse trendina on osa tööpuuduse suurenemisest põhjustatud mitteaktiivse elanikkonna vähenemisest ja varem tööturult eemal olnud inimeste tööotsingute alustamisest. Eesmärgi seadmisel on võetud arvesse majanduskeskkonna ja tööturu taastumise prognoositavat tempot ning demograafilistest trendidest tulenevat tööjõu vähenemist.

VALITSUSE POLIITIKA PÕHISUUNAD

Hariduse kvaliteet, kättesaadavus ja efektiivsus 1. Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ning kohandumine demograafiliste muutustega. Demograafilistest arengutest tulenev õpilaste arvu vähenemine mõjutab kõige enam gümnaasiumivõrku ning seejärel kõrgkoole. Põhikoolide ja kutseõppeasutuste arv on viimastel aastatel vähenenud ning seega kohandumine demograafiliste arengutega on olulisel määral toimunud. Tagamaks tasakaalu üldhariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse vahel peaks põhiharidus olema kättesaadav võimalikult kodu lähedal, gümnaasiumitaseme õpe aga pigem maakondlikes tõmbekeskustes. Samuti on vähenenud kõrgkoolide arv ning tulenevalt rangemate kvaliteedi nõuete rakendamisest võib see trend olla jätkuv. Kõrghariduses on eesmärgiks võetud jõuda 2012. aasta alguseks olukorrani, kus Eestis tegutsevad ainult sellised õppeasutused, kellel on õigus riiklikult tunnustatud diplomite väljastamiseks. Kõrgkoolide vaheline tööjaotus ja kompetentside koondamine on üks suuremaid kõrgharidussüsteemi eesmärke. Pikas perspektiivis aitab õppeasutuste selgemale eristumisele kaasa 2011. aastal vastu võetud uus institutsionaalse akrediteerimise kord, mis nõuab õppeasutustelt oma rolli selget määratlemist Eesti ühiskonnas ning sellest lähtuvalt konkreetsete tegevuste rakendamist. Võrreldes teiste EL riikidega jätkab Eestis suhteliselt väike osakaal põhikooli lõpetajatest oma õpinguid kutsehariduses. Siin mängib lisaks õppurite eelistustele rolli ka erinev gümnaasiumi ja kutseõppe õppekohtade planeerimissüsteem. Tänase süsteemi kohaselt toimub põhikooli järgsete õppekohtade planeerimine 226 omavalitsuses (gümnaasiumide klassikomplektide avamine, mida saab teha ilma igasuguste piiranguteta), kutseõppe osas aga Haridus- ja Teadusministeeriumis (30 riikliku, 3 munitsipaal- ja mõne erakutseõppeasutuse tarvis). Samuti planeeritakse kutseõppe ja kõrghariduse RKT-d eraldi, sageli arvestamata spetsialistide tegelikku vajadust erinevate ametirühmade ja haridustasemete lõikes. Selle tulemusena on kujunenud kutseõppe ja gümnaasiumiõppe vahekorraks 26/74, mis ei vasta tänase tööturu vajadustele. Olukorra lahendamise võtmeks on põhikooli ja gümnaasiumi käsitamine eraldi eesmärkide tasandil, samuti kutsehariduse ja gümnaasiumitaseme õppekohtade terviklik planeerimine. See tagaks tugevate kodulähedaste põhikoolide

12

säilimise ning kujundaks laiemat arusaama, et peale põhikooli lõpetamist peaksid kõik õpilased tegema oma esmase valiku haridustee jätkamise ja karjääri planeerimise osas. Siin mängib suurt rolli karjääriõpe ja -nõustamine, et igaüks saaks teha oma võimetele vastava ratsionaalse valiku. Suur kaal noorte haridustee valikul on ka vanemate hoiakutel. Gümnaasiumilõpetajate arvu vähenemine toob endaga kaasa vastuvõtunumbrite vähenemise bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduslikus õppes ning keskharidusjärgses kutseõppes. Kõrgkoolidele tähendab see elukestva õppe võimaluste tähtsamaks muutmist magistriõppe tasemel, aga ka õppekavade arvu vähenemist esimesel õppeastmel (bakalaureus, rakenduskõrgharidus). Noorte paremaks kohanemiseks hilisema tööeluga on üldhariduses vajalik lisaks faktiteadmistele kujundada õpilaste sotsiaalseid võtmepädevusi, arendada loovust ja ettevõtlikkust. Oluline on luua koolidele konkreetsed (rahalised) stiimulid õpilaste võtmepädevuste kujundamiseks. Õpetajakoolitus peab tagama oskuse täita õppekava üldeesmärke ja kujundada õpilaste üldpädevusi. Õpetajate palgasüsteem peab soodustama õpetajate initsiatiivi, loovust ja professionaalset arengut. Üldhariduse rahastamise tase on jäänud muutumatuks vaatamata õpilaste arvu järjepidevale vähenemisele. Seetõttu on rahastamise suhe õpilase kohta kutsehariduse ja üldhariduse vahel muutunud kutsehariduse kahjuks ning ühe õpilase koolituskulud üldhariduses on kõrgemad kui kutsehariduses. Samuti on Eestis OECD riikide seas kolmanda taseme hariduse rahastamise osakaal madal võrreldes üldiste hariduskulutustega. Hariduse rahastamisel tuleks üle vaadata erinevate haridusliikide rahastamise proportsioonid ja panna suurem rõhuasetus efektiivsusele. Järgnevate perioodide eelarvevahendite planeerimisel tuleb arvestada, et infrastruktuuri investeeringud vähenevad, kuna suur osa infrastruktuurist on juba loodud või renoveeritud. See võimaldab rohkem rahastada haridussüsteemi sisulisi arendusi. Samas tuleb silmas pidada, et püsikulud uue taristu ülevalpidamiseks tekitavad eelarvele lisapingeid. Rahvusvahelistumisest tingituna tuleb järgnevatel aastatel rohkem tähelepanu pöörata sisserändaja taustaga laste hariduse korraldamisele, lähtudes lõimumise eesmärkidest. Oluline on arvestada uusimmigrantide rahvuste ja kultuurilise mitmekesisuse suurenemisega. Rahvusvahelise üldhariduse kättesaadavus on eeltingimuseks kõrge kvalifikatsiooniga töötajate Eestisse tööle tulemisel.

Valdkonnas planeeritud olulisemad reformid on üldhariduse koolivõrgu optimeerimine ning põhikooli ja gümnaasiumi selgem lahutamine, põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade täielik rakendamine, kutsehariduse kvaliteedi ja tööturu vajadustele vastavuse suurendamine ning rahvusvahelise üldhariduse (sh IBO õppekavade rakendamine) võimaluste laiendamine Tallinnas ja Tartus ning Euroopa kooli loomine.

2. Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini EL siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine.

Eesti tööjõust 32% on kas põhi- või üldkeskharidusega ning ei oma erialast ettevalmistust kutse- ega kõrghariduse tasemel. Vanusegruppide lõikes on probleem suurim just noorimas

13

vanusegrupis (25-34-aastased), kus erialase hariduseta inimeste osakaal on suurim (35%) ning pikas aegreas vaadatuna on mõningane vähenemine toimunud alles viimasel paaril aastal. Samal ajal nõuavad majandusstruktuuri muutustega kaasnevad uued töökohad töötajatelt kõrgemat haridustaset ning kaasaegseid oskusi. Tööturu vajaduste ja inimeste oskuste paremaks ühitamiseks ning tööjõu tootlikkuse suurendamiseks on vajalik tagada kaasaegsete oskustega töötajate järelkasv. Selleks on eelkõige vajalik suurendada erialase, so kutse- või kõrgharidusega tööealiste inimeste osakaalu tööjõus. Tööturu vajadustele vastavate oskuste ja haridusega inimesed leiavad suurema tõenäosusega rakendust, mis omakorda ennetab kõrge ja püsiva tööpuuduse tekkimist. Seetõttu on oluline, et haridussüsteemi struktuur erinevate haridusliikide osas vastaks majandusstruktuurist tulenevale tööjõu vajadusele. Ilma erialase hariduseta inimeste suure osakaalu peamisteks põhjusteks on noorte puhul üldkeskhariduse eelistamine kutseõppele ning suur haridustee katkestanute hulk. Inimvara kvaliteeti ja konkurentsivõimet mõjutab koolist väljalangevus kõigil haridusastmeil. Koolist väljalangevus on kõige suurem põhikooli III kooliastmes ning gümnaasiumi ja kutseõppe esimesel aastal, mis on märk sellest, et põhikoolis ei toeta õppeprotsess ja õppekeskkond iga õpilase võimete kohast arengut. Seega vajab eraldi tähelepanu ja tuge uute põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade ning uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamine. Kõrget kutse- ja kõrgkoolidest väljalangevuse taset saab seostada õpilaste vähese töömaailma tundmisega ja õpioskuste puudumisega, mistõttu tehakse õppima asudes tihti valesid erialavalikuid, mis omakorda põhjustab suure väljalangevuse. Seetõttu on oluline edasi arendada karjääriõpet jt –teenuseid ja suurendada nende kättesaadavust eesmärgiga paremini toetada õpilaste haridustee- ja erialavalikuid. Oluline on kvaliteetne alusharidus, et tagada kõigile lastele ühtlane ettevalmistus kooli minemiseks. Rohkem on vaja tähelepanu pöörata laste annete ja võimete varasele avastamisele ja nende stimuleerimisele ning arengu soodustamisele. See aitab õpilastel luua seoseid erinevate erialade ja nendel töötamiseks vajalike õppeainete tundmise vahel, mis omakorda tekitab suuremat õpimotivatsiooni. Planeeritud reformid keskenduvad põhiharidusega noortele erialase tasemeõppe võimaluste loomisele, täiskasvanute täiend- ja ümberõppe pakkumise märgatavale suurendamisele ning karjääriteenuste kättesaadavuse suurendamisele. 3. Kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine. Eesti kõrgkoolid konkureerivad globaalsel kõrgharidusturul ning konkurents talentide pärast on tihe. Koos majandusliku heaolu kasvuga õpib järjest rohkem Eesti noori välisülikoolides, eelistatakse peamiselt Soome, Saksamaa ja Suurbritannia kõrgkoole. Mitmekülgsema hariduse saamisel on üliõpilaste mobiilsuse soodustamine olulise tähtsusega. Samas tuleb tagada konkurentsivõimelise kõrghariduse pakkumine eelkõige Eestis. Tänastest üliõpilastest 3% veedab osa oma õppeajast mõnes välisülikoolis. Euroopa Kõrgharidusruumis on eesmärgiks seatud, et 20% lõpetajatest oleksid aastaks 2020 mobiilsuskogemusega.

14

Prognooside kohaselt väheneb lähiaastatel kõrghariduse esimesel tasemel õppijate arv ligikaudu 5% aastas. Seoses demograafilise olukorra muutumisega on võimalik suurendada vastuvõttu magistri- ja doktoriõppesse, arvestades seejuures kvaliteeti ning Eesti jaoks olulistes kõrgharidus- ja teadusvaldkondades kriitilise massi säilitamise vajadust ning ratsionaalset tööjaotust kõrgkoolide vahel. Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamisel on kolm peamist eesmärki. Esiteks loob see võimaluse Eesti kõrgkoolide tudengitele silmaringi avardamiseks, teises kultuurikeskkonnas elu- või professionaalse kogemuse omandamiseks ning kontaktide loomiseks, mis on kõik olulised komponendid hilisemas tööelus üha enam rahvusvaheliseks muutuvas maailmas. Teiseks on oluline ka „rahvusvahelistumine kodus“ – Eesti majanduse jaoks olulistesse valdkondadesse talentide juurdemeelitamine või välisõppejõudude aktiivsem tööleasumine Eesti kõrgkoolidesse, et anda võimalus rahvusvahelise keskkonnaga kokku puutuda ka neile meie üliõpilastele, kellel pole võimalik väliskõrgkoolis viibida. Eesti ühiskonnale on tähtsad välisüliõpilased, kes siit peale õpinguid lahkuvad. Neist võivad saada Eesti riigi, kultuuri ja majanduse „saadikud“ oma kodumaal, kes aitavad oma kontaktide kaudu kaasa meie arengutele. Kolmandaks peame arvestama, et kõrghariduse ja teaduse konkurents ning kvaliteet on rahvusvahelised. Rahvusvaheline võrdlus on aluseks kvaliteedistandardile ja rahvusvaheline liikuvus loob võimalused paremate töötajate värbamiseks. Kõrghariduse rahvusvahelistumine hõlmab nii Eesti tudengitele ja õppejõududele suunatud mobiilsusprogramme kui meetmeid välisüliõpilaste ja välisõppejõudude Eestisse tuleku soodustamiseks. Tänu erimeetmetele on viimastel aastatel suurenenud välistudengite vastuvõtud Eesti ülikoolides. Seniste tegevuste jätkudes on aastaks 2015 seatud eesmärk – võtta vastu 2000 välistudengit – saavutatav. Vajalik on selles suunas tegevusi edasi arendada ning muuta Eesti kõrgharidus välistudengitele atraktiivsemaks. Oluline on lisaks hariduse omandamisele luua välisüliõpilastele võimalused peale kooli lõpetamist valitud erialadel Eestisse tööle jääda. Välistudengite ja teadlaste senisest aktiivsemat Eestisse asumist takistab tänane viisade ja elamis- ning töölubade menetlemise protsess, mis on suhteliselt aeglane, pereliikmete kaasatoomine on piiratud ning laieneb ainult doktoritasemel Eestisse õppima tulevatele üliõpilastele. Lisaks tõlgendatakse kehtivat välismaalaste seadust erinevates Eesti ja Eestit esindavate riikide välisesindustes erinevalt. Seetõttu on vajalik üle vaadata kehtivad sisserände menetlusprotsessid eesmärgiga soodustada potentsiaalsete tippspetsialistide ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajate Eestisse tulekut . Kõrghariduse valdkonnas on eesmärgiks riigi rahastatavate õppekohtade arvu oluline suurendamine ning kõrghariduse kvaliteedi tõstmine läbi suurema rahvusvahelistumise. Tööjõu pakkumine 4. Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus. Töötukassa ja Tööturuameti liitmine on andnud positiivseid tulemusi teenuste osutamise paremal korraldamisel. Ennetamaks töötust ning lühendamaks töötuse kestust, on oluline jätkuvalt tõsta aktiivsete tööturumeetmete pakkumise efektiivsust ja võimaldada nende mõju suurendamist. Kriisiaastate tööpuuduse kiirest kasvust põhjustatud aktiivsetes tööturuteenustes osalevate töötute madal osakaal on hakanud taas tõusma.

15

Lähiaastatel on riskiks pikaajaliste töötute arvu suurenemine ja struktuurse tööpuuduse püsimine pikema perioodi vältel. Seetõttu tuleb järgnevatel aastatel senisest rohkem tähelepanu pöörata pikaajalise töötuse ning noorte tööpuuduse ennetamisele ja vähendamisele. Siinkohal mängib olulist rolli koostöö kohalike omavalitsustega (aktiviseerimismeetmed, sotsiaalprobleemide lahendamine jne). Efektiivsemaks teenuseosutamiseks on oluline tihendada institutsionaalset koostööd ja määratleda rollijaotus Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Töötukassa ja kohalike omavalitsuste vahel. Ilma kutse- ja erialase hariduseta töötutele tuleb luua võimalused esmase tasemeõppes saadava kvalifikatsiooni omandamiseks. Esmast kvalifikatsiooni omavatele töötutele tuleb aga luua täiendavaid võimalusi kõrgema või täiendava kvalifikatsiooni omandamiseks, mis tunduvalt tõstaks nende edasist konkurentsivõimet tööjõuturul. Samuti on oluline tegeleda rohkem töötuse ennetusega, kuna tagajärgede likvideerimine on oluliselt keerukam ja kulukam. Vajalik on praktikas tugevdada seost aktiivsete tööturumeetmete pakkumise ja inimestele makstavate hüvitiste/toetuste vahel eesmärgiga suurendada inimestes teadmist, et toetuste saamisega kaasneb inimese kohustus ise aktiivselt oma tööotsingute tulemuslikkusesse panustada. Aktiivse tööturupoliitika tulemuslikkuse hindamiseks on vajalik jätkata süsteemse tööturuteenuste monitooringu ja mõjude hindamisega. Seoses järjest vananeva tööjõuga on tulevikus senisest enam vaja pakkuda meetmeid vanemaealiste inimeste tööturule tagasi aitamiseks ja tööturul püsimise toetamiseks. Eesmärgiks on võetud ka puuetega inimestele suunatud algatuste loomine nende tööhõivevõimaluste suurendamiseks. 2011. aasta algusest jõustus seadusemuudatus, mille kohaselt on võimalik töötuskindlustusmaksetest laekuvaid vahendeid kasutada ka aktiivsete tööturumeetmete pakkumiseks. Seega on aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks võimalik kasutada kolme allikat: riigieelarve, struktuurifondid ja töötuskindlustusmaksetest laekuvad vahendid. Nende rahastamisallikate omavaheline kombineerimine aitab tagada aktiivse tööturupoliitika rahastamise efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse. 5. Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise. Tööealise elanikkonna hulgas põhjustavad olulist inimressursi kadu nii inimeste tervisekäitumine kui enneaegne suremus. Enneaegsete surmade puhul mängib suurt rolli tervist ohustav ja riskeeriv käitumine (nt alkoholi tarvitamine, vigastusohu eiramine, samuti ka vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine, tasakaalustamata toitumine), mis on oluliseks võtmeks eeldatava eluea jätkuvaks pikendamiseks. Peamisteks surmapõhjusteks on Eestis läbi aastate olnud südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ning vigastused. Inimeste positiivset tervisekäitumist mõjutab enim erinevate meetmete kompleksne pakkumine, mis sisaldab endas nii inimeste teadlikkuse tõstmist, piiravate ja soosivate regulatsioonide kehtestamist kui ka regulatsioonide täitmise tõhusat kontrollimehhanismi. Selline lähenemine on viimastel aastatel edukalt toiminud näiteks liiklusohutuse valdkonnas, mis on kaasa toonud liiklusõnnetustes hukkunute märkimisväärse vähenemise.

16

Oluline reform oli ka terviseteadlikkuse, liiklusohutuse ja riskikäitumise ennetamise teemade siseviimine riiklikesse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadesse 2010. aasta alguses. Uus inimeseõpetuse ainekava rakendub I kooliastmes alates 2011. aasta sügisest, II kooliastmes alates 2012. aasta ja III kooliastmes alates 2013. aasta sügisest. Samuti on gümnaasiumi õppekava läbivaks teemaks tervis ja ohutus. Lähiaastatel on oluline suunata oma ressursid tööealise elanikkonna tervisekäitumise parandamisesse kui ka jätkuvalt vigastuste ning vigastussurmade ennetamisesse. Kavas on rakendada ministeeriumitevahelist vigastussurmade ennetamise poliitikat ning jätkata liiklusohutuse tagamiseks kergliiklusteede arendamist. Samuti on plaanis arendada sportlikku eluviisi toetavaid liikumispaikasid. Tööõnnetuste vähendamiseks ning tervist toetava töökeskkonna tagamiseks on vajalik jätkata tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteemi loomisega. Läbirääkimised ametiühingute ning tööandjate esindusorganisatsioonidega on toimunud mitmeid aastaid, kuid majanduslanguse tingimustest jäi uue kindlustusliigi loomine ajutiselt tahaplaanile. Kavas on suurendada ka erinevate tervisekontrollide ning tervisejälgimis- ja skriiningprogrammide (nt vähiskriining) läbiviimise mahtu, et tagada haiguste ja tõsiste terviserikete võimalikult varajases faasis avastamine ning ravi alustamine. Viimasel kümnel aastal on oluliselt investeeritud tervishoiutaristu kvaliteedi tõstmisse ja haiglavõrgu optimeerimisse. Vajalik on vananeva ja väheneva elanikkonna vajadusi ja võimalusi arvestava tervishoiutaristu arendamise jätkamine.

17

KONKURENTSIVÕIMELINE ETTEVÕTLUSKESKKOND

Valdkond hõlmab endas mitmeid suuri alavaldkondi, nagu teadus- ja arendustegevus, innovatsioonipoliitika, ettevõtlus ja ettevõtlikkus ning ettevõtete jaoks soodsa õiguskeskkonna ning avaliku infrastruktuuri (ennekõike transpordiühenduste) arendamine.


2020. aastaks seatakse järgmised eesmärgid: Tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset


Lähtudes varasematest arengutest, võetud eesmärkidest ning viimastest majandusprognoosidest tähendaks see 2020. aastal TA kogukulutusi ligikaudu 0,8 miljardit eurot, mis tähendaks TA mahtude pea neljakordistumist 2009. aastaga võrreldes, eeldades et samal ajal oleks SKP nominaalväärtuses varasemast ligikaudu kaks korda suurem. Aastatel 2000-2009 oli Eesti keskmine aastane TA tegevuste rahastamise mahu kasv 10,1%, mis oli Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Algselt madala võrdlustaseme tõttu oli kasv eriti kiire just erasektoris, koguni 18,4% aastas keskmiselt. Majanduskriisi ajal võttis valitsus eesmärgiks teha avaliku sektori investeeringuid algselt planeeritust ettepoole tuues ja suuremas mahus (jõudes 2011. aastal 1,2%ni SKPst), et luua head alused erasektori TA investeeringute kasvuks, mis majanduskasvu taastudes taas hoogustuvad.

Suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses

Algtase 2009 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 0,085% 0,100% 0,110%

Varasematel aastatel on Eesti ekspordi turuosa kasv kogu maailma kaupade ja teenuste ekspordis, toimunud maailmakaubanduse kiire kasvu foonil. Arvestades majanduskasvu prognoosi, tähendab ekspordimahtude tõstmine eraldi eesmärgina ka ekspordi osakaalu tõusmist üle 120% Eesti SKPst, mis eeldab jooksevhindades üle 30 miljardi euro suurust ekspordimahtu aastas aastal 2020. Eesmärkide saavutamise eelduseks on, et Eesti ekspordimahud peavad kasvama maailma keskmisest kasvutempost 2-3 protsendipunkti võrra kiiremini.

Tööjõukulude kasv ei ületa tootlikkuse kasvutempot4 Algtase 2011 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

-2,8% 0% 0%

Eelmise majandustsükli buumiaastail ületas tööjõukulude kasvutempo tootlikkuse oma. Majanduslanguse järgselt suurenesid välisnõudluse paranemise toel tööde mahud nii tööstussektoris kui ka enamikes teenindusharudes, misläbi müügitulud kasvasid ja kasumlikkus taastus. Oluline mõju oli ettevõtete tegevuskulude, eelkõige tööjõukulude kärpimisel, millega kaasnes efektiivsuse kasv ja konkurentsivõime suurenemine. Selle tulemusena on sisenõudluse buumi ajal tekkinud tasakaalustamatused vähenenud, tööviljakuse

4 Reaalne tööjõuühikukulu muutus (jooksevhindades tööjõukulude osakaalu muutus loodud lisandväärtuses, nominaalses SKP-s)

18

kasv ületab keskmise palga kasvu, aidates vähendada nende ebakõla, mida on tähtis jälgida ka lähiaastail kui surve palkade tõstmisele eeldatavalt tõuseb.


6. Ettevõtete pikaajalist rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu soodustava poliitika kujundamine. Keskpikas perspektiivis senised väljakutsed ettevõtluskeskkonna osas oluliselt ei muutu. Ettevõtlusega alustamine, rahvusvahelistumine, innovatsioon ning koostöö on jätkuvalt raamistikuks, milles arengud võiksid toimuda. Eesti jaoks endiselt kõige olulisem on tootlikkuse kasvu tagamine ning ettevõtjatele kapitali ligipääsu parandamine. Finantseerimisteemad muutuvad teravamaks seoses ressursside piiratusega: vaja oleks täpsemalt sihitud ja mõjusamaid meetmeid, mida saaks rakendada võimalikult lihtsalt moel maksimaalse võimendusega. Teisisõnu võiks toetuspoliitika liikuda finantsinstrumentide poole, kuna nii saab toetada suuremat hulka ettevõtteid sama ressursi juures ning ettevõtjate motiveeritus toetusvõimalusi efektiivsemalt kasutada on suurem. Kui otsetoetuste hulk väheneb, siis kasutatakse neid tõenäolisemalt suuremate riskide või pikema tasuvusajaga projektide toetamisel. Kesksele kohale jäävad ka sobiliku tööjõu kättesaadavusega seotud küsimused, mis esitavad väljakutse eelkõige haridussüsteemi kohandumisvõimele. Ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime kasvu saaks soosida eelkõige regulatiivse stabiilsusega, jättes ruumi muutustele, mis teenivad keskkonna kaasajastamise eesmärke (sh. Euroopa siseturu laiendamine ja süvendamine). Ettevõtete eksport vajaks kestvalt riigipoolset toetust kõige laiemas mõttes ehk teisisõnu vajatakse otsetoetusmeetmete jätkumist, aga ka toetusvõimalusi, mis aitaksid ettevõtjatel eksporditurul väiksemate kulutustega kvaliteetsele nõustamissisendile tuginedes alustada. Eesti ettevõtluskeskkonda peetakse võrdluses teiste riikidega soodsate hulka kuuluvaks. Siiski tuleb tegeleda spetsiifilisemate väljakutsetega. Regulatiivse keskkonna osas vajame muudatusi seadusandluses, millega stimuleerida majandusarengu kontekstis prioriteetsete poliitikate ellurakendamist. Jätkuvalt tuleb tegeleda ka halduskoormuse süstemaatilise hindamise ja vähendamisega. Maksukeskkonna stabiilsuse kestev säilitamine julgustab ettevõtjaid investeerima oma äride arendamisse. Olulisemate meetmetena väljakutsele vastamiseks tuleb luua finantsinstrument ettevõtjate tehnoloogiainvesteeringute toetamiseks, töötada välja ettevõtlustoetuste mõjude hindamise süsteem ning konsolideerida ettevõtlustoetuseid, jätkata meetmetega, mis on suunatud ekspordi toetamisele ja koostöö arendamisele, pakkuda riigipoolset tuge ettevõtjatele välisturgudele minemisel läbi välisesinduste efektiivsema kasutamise ja sihtturgudele demokeskuste loomise.

7. Keskkonna loomine senisest suuremas mahus ekspordipotentsiaaliga ja suurema lisandväärtusega sektoritesse suunatud otseste välisinvesteeringute Eestisse toomiseks. Eestisse tehtavate välisinvesteeringute taseme kasvu jätkuv kindlustamine ja Eesti ekspordi arendamine sõltub olulisel määral kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse tagamisest. Puudus on nii oskustöölistest, keda vajavad kodumaised ja välisosalusega ettevõtted, aga ka inimestest, kes oleksid võimelised kindlustama ettevõtjate edu eksporditurgudel. Välisinvestorite meelitamiseks tuleks neile pakkuda atraktiivseid hüvesid, mis oleksid rahvusvahelises võrdluses konkurentsivõimelised. Jätkuvalt oleks tarvilik arendada välisinvestorite teenindamiseks suunatud toetusmeetmeid. Ka Eesti üldine maine ja

19

sotsiaalne keskkond peaksid järk-järgult muutuma eduteguriteks uute välisinvesteeringute sissetoomisel. Kõrge lisandväärtusega sektoritesse suunatud välisinvesteeringud omavad olulist mõju tarneahelate kujunemisele ning seeläbi võivad avaneda Eesti ettevõtjatele uued ekspordivõimalused. Samuti soodustavad sellised välisinvesteeringud teadmiste ja oskuste siiret ning teadus- ja arendusmahukad investeeringud aitavad kaasa valdkonna kompetentside paranemisele laiemalt. Erinevatele välisinvestoritele on investeerimisotsuse tegemisel olulised kindlad argumendid. Välisinvesteeringute meelitamisel konkureerib Eesti aktiivselt teiste riikidega, positsioneerides ennast pigem kõrgemat lisandväärtust loovate ning tarneahelaid soodustavate välisinvesteeringute sihtriigina. Eesti konkurentsivõime säilitamiseks ja arendamiseks välisinvesteeringute meelitamisel on oluline roll tervikliku ja Eestit positiivses mõttes eristava investeerimiskeskkonna arendamisstrateegia elluviimine. Meetmetena tuleb jätkata tarneahelaid ergutava suurinvestorite toetusmeetmega ja KOVide taristu arendamise meetmega, suurendada MAKide ja KOVide võimekust tegeleda regionaalse investorteenindusega, luua ingliskeelseid infomaterjale tööjõu palkamise soodustamiseks ning ühtse kontaktpunkti www.eesti.ee kasutamise lihtsustamiseks. Oluline on ka tervikliku talendiprogrammi väljatöötamine ja rakendamine ning võõrkeelse üldhariduse kättesaadavuse parandamine Eestis. 8. Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks. Eesti on ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringute osas tagapool Euroopa Liidu keskmist ning ka omaenda püstitatud strateegilisi eesmärke. Põhiline eesseisev väljakutse on ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvatamine. Selleks tuleb soodustada Eestis tegutsevate ettevõtete teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, aga pöörata tähelepanu ka teadus- ja arendusmahukate välisinvesteeringute Eestisse toomisele. Oluline on toetada süsteemselt noori innovaatilisi ettevõtteid. Kriitilist massi elujõulisi arendustegevusi vajame nii TA ja innovatsiooni „tootmise“ kui ka noorte innovaatiliste ettevõtete toetuse finantsmehhanismide tagamiseks. Nõudluse suurendamine TA ja innovatsiooni väljundite suhtes on olulise tähtsusega, kuid see ei saa toimuda pelgalt ühe-kahe meetme ellukutsumise näol, vaid vajab terviklahendust, mis arvestaks valdkonna protsesse algusest lõpuni ehk uuringutest ja katsetustest kuni valmislahenduse turustamiseni. Sünergia loomiseks tuleb soodustada teadmiste ja oskuste mobiilsust ning parandada Eesti kui elukeskkonna atraktiivsust. Vajalik on toetada ja tagada Eesti ettevõtete ligipääsevus globaalsele riskikapitaliturule . Ettevõtete teadus- ja arendusvõimekuse ja riigi või piirkonna konkurentsivõime näitajates on oluline osa avaliku sektori T&A võimekusel, sh. ülikoolide tasemel ja efektiivsusel. Avaliku sektori T&A tegevus loob ettevõtlusele vajaliku inimressursi ja annab ka ligipääsu kaasaegsele taristule. Akadeemiline keskkond on oluline lüli inimeste ja teadmiste kodumaisel ning rahvusvahelisel võrgustumisel, mis on üheks allikaks ettevõtluse innovatsioonivõimekuse tõstmisel ning kõrgema lisandväärtuse saavutamisel. Teadus- ja arendustöö ning innovatsioon sõltub tulevikus järjest enam arengutest ELis ning Eesti võimekusest panustada rahvusvahelisse koostöösse, sh Euroopa teadusruumi raames.

20

Tarvilike meetmetena tuleb rakendada tootmiskorralduse-, disaini-, IT- ja intellektuaalomandi auditi meede, vaadata üle ja vajadusel muuta riigihangete regulatsioon riigile oluliste valdkondade (innovatsioon, ressursisääst, disain, loomemajandus, kosmosetehnoloogiad) arengu üheks veduriks. Analüüsida inkubaatorite rahastamise mehhanismi muutmisvajadust, TA tulemuslikkuse hindamise metoodika, luua TA infra kasutamist soodustav meede. Uute meetmetena on vaja käivitada finantsinstrumendid riskikapitali pakkumiseks start-up`dele, arendada välja innovatsiooni juhtmehhanismid sotsiaalmajanduslikele väljakutsetele vastamiseks ning tõhustada TA ja innovatsiooni valdkonnas koostööd klastrite ja TAKide vahel, aga ka rahvusvahelisel tasemel. 9. Loomemajanduse, IKT ja teiste võtmetehnoloogiate potentsiaali laiem kasutamine teiste sektorite lisandväärtuse tõstmisel. Loomemajanduse, IKT ja võtmetehnoloogiate potentsiaali suuremaks kasutamiseks tulevikus on vajalik soodustada valdkondi integreerivaid tegevusi väljaõppe ja rahvusvahelistumise valdkondades, aga ka rahastamises. Täiendava lisandväärtuse loomiseks valdkondade koostoimest tuleb pöörata tähelepanu inimkapitali võimekuse tõstmisele kõige laiemas tähenduses. Edukate koostööplatvormide loomine eeldab valdkondade eripärasid arvestada oskavate inimeste ning soodsa keskkonna olemasolu. IKT ja teiste võtmetehnoloogiate kui horisontaalsete valdkondade kasutamine teiste valdkondade protsesside parandamiseks või uute algatuste loomiseks vajab uuele tasemele viimiseks sihitud arendusstrateegiaid. Meetmetena tuleb välja töötada loomemajanduse ettevõttele sihitud ekspordimeede, loomeettevõtjale väliskonkursil osalemise toetusmeede, luua „Creative Centre“ sarnaseid arenduskeskkondi, meetmed ettevõtjate, loomeinimeste ja IKT valdkonna esindajate koostöö soodustamiseks, tegevused loomeettevõtjate arenguprogrammi sisustamiseks, toetada loomemajanduse allvaldkondi esindavate liitude kutsesüsteemi loomist. Luua fookusvaldkondade suuremaks sidustamiseks IKT-ga teekaardid ning meede teenusmajanduse ettevõtete arendamiseks. 10. Teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippspetsialistide juurdekasvu tagamine. Teadlaste ja tippspetsialistide juurdekasv sõltub paljuski doktoriõppesse astunute ja selle edukalt lõpetanute hulgast. Senini on doktorantuuri atraktiivsuse suurendamisel üheks takistuseks olnud doktorantidele pakutavad vähesed sotsiaalsed tagatised. Uus teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus võimaldab alates 2012. aastast sõlmida doktorandiga töölepingu, millega kaasnevad samad sotsiaalsed garantiid nagu tavapärase lepingulise töösuhtega. See muudab doktoriõppe atraktiivsemaks ning suurendab doktorikraadi kaitsnute arvu, kuna suurenenud kindlustunne soodustab teadustööle pühendumist. Lisaks on seadusemuudatus oluline samm noore teadlase karjäärisüsteemi loomisel. Seetõttu on seaduse täielik rakendumine võtmetähtsusega. Lisaks on vajalik rakendada täiendavaid meetmeid doktorantide arvu suurendamiseks ja õpingute edukaks lõpetamiseks. Doktorite kiiremaks lõpetamiseks on vajalik jätkuvalt toetada doktorikoolide ja teaduse tippkeskuste tegevust. Riikliku koolitustellimuse raames eraldatav eelarve ei kata täna reaalseid õppekoha kulusid doktoriõppes. Seetõttu on oluline õppekohamaksumuse ülevaatamine, pöörates suuremat tähelepanu hariduse tulemuslikkusele ja riikliku koolitustellimuse efektiivsusele. Teisalt

21

on vajalik tagada, et riiklik koolitustellimus oleks suunatud valdkondadesse, mis on Eesti majandusele võtmetähtsusega ning kus tippspetsialistide vajadus on olemas. Rohkem tuleks panustada neisse valdkondadesse, kus on juba näha konkurentsivõimelisi tulemusi ning mis on olulised kõrgemat lisandväärtust loova ja teadmusmahuka majanduse arenguks. Edasiarendamist vajab teadustööde juhendamise korraldus ülikoolides ning võimekate juhendajate arvu suurendamine. Üheks potentsiaalseks juhendajate kasvulavaks võiks olla välisõppejõudude osalusel Eestis loodavad uurimisrühmad, mis koondaksid olemasolevaid kompetentse. Samuti on oluline soodustada õppejõudude mobiilsust Eesti siseselt erinevate kõrgkoolide vahel ning lühiajaliselt väliskõrgkoolide juures. Oluline on väärtustada efektiivset juhendamist, kus juhendaja toetaks doktorandi lõpetamist ning oleks motiveeritud kvaliteetseks juhendamistööks tunnustuse ja karjääri kaudu. 11. Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele. Eesti asukoha ja asustuse paiknemise tõttu on konkurentsivõimelisel tasemel ühendusvõimalused nii piiriüleselt kui siseriiklikult elu- ja ettevõtluskeskkonna jaoks väga olulised. Kohaliku tootmise ja teenuste arendamisel ei peaks avalike teenuste kättesaadavus hästitoimiva transpordi ja infovahetuse infrastruktuuri puhul asukoha eripäradest sõltuma. Tööjõu areaalidest ja liikumissuundadest lähtuvalt vajavad eraldi tähelepanu erinevate transpordiliikide omavaheline parem koostoime ja ühenduskohad. Vajalik on ühistranspordi kasutajamugavuse tagamiseks sõiduplaanide ühtlustamine, aga ka vastava infrastruktuuri rajamine, mis võimaldab nii reisijate kui kaupade liikumist ühelt transpordiliigilt teisele ning pikemas perspektiivis integreeritud kavandamine transpordiliikide alternatiivide vahel valimiseks. Üheks väljundiks saab olema EL uue finantsperspektiivi rahakasutuse planeerimine, mille puhul tuleb eelistada „alt-üles“ konkureerimisele tugevamat suunamist valitsuse tasandilt. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti jaoks transpordi infrastruktuuri, eriti piiriüleste ühendusteede tase olnud suhteliselt nõrk eelkõige kallite investeeringute ja majandusliku mittetasuvuse tõttu, mis tuleneb hõredast asustusest ja potentsiaalse kasutajate vähesusest. Samadel põhjusel ei ole ka kaasaegsel tasemel IKT infrastruktuuri väljaarendamine kogu riiki katvana ilma riigipoolse toetuseta võimalik. Eesti kui ettevõtlus-, teadus-, kultuuri- või hariduskeskkonna arengu ja rahvusvahelistumise jaoks on aga tegemist oluliste eelduste ja pudelikaeltega. Seetõttu on oluline pöörata enim tähelepanu rahvusvahelistele ühendusteedele, iseäranis lennuühendustele ja piiriületavatele raudteedele ja maanteedele. Tasakaalustatud regionaalse arengu huvides tuleb lisaks rahvusvahelistele maanteedele jätkata riigi kõrvalmaanteede tolmuvaba katte alla viimist, teha ettevalmistusi ühistranspordisüsteemide ühendamiseks ning jätkata kiire ja kvaliteetse internetiühenduse väljaehitamist. Selleks jätkatakse investeeringuid lennujaama raja pikendamisse, terminali laiendamisse ja seadmete kvaliteeti, kaasajastatakse teedeehitusnõuded ja tõstetakse investeeringutega eri transpordiliikide ühenduskohtade turvalisust ja mugavust. Samuti jätkub mastaapne projekt Eesti lairibaühendustega katmiseks.

22

KESKKONNASÕBRALIK MAJANDUS JA ENERGEETIKA

Keskkonnasõbraliku majanduse valdkond hõlmab endas Eesti energeetikasektori arendamise, erinevate sektorite energiasäästu ning majanduse üldise ressursisäästlikkuse eesmärke. EESTI 2020 EESMÄRGID

2020. aastaks seatakse järgmised eesmärgid: Kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäär võrreldes 2005. aasta tasemega5

2005 tase Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

5627 tuhat tonni 6183 tuhat tonni 6246 tuhat tonni (+11%

võrreldes 2005) * Tänane heitkoguste tase ehk eesmärgi täitmise reaalne lähtepunkt on hinnanguliselt 5690 tuhat tonni (2008-2010 heitkoguste keskmine tase) Eestis on viimastel kümnenditel kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid märkimisväärselt vähendatud. Kui 1990. aastal oli KHG arvestuslik heitkogus väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalendina ligikaudu 41053 tuhat tonni, siis 2009. aastal oli heitmeid 16836 tuhat tonni (v.a LULUCF6 sektor), mis tähendab ligikaudu 60%-list vähenemist. EL on võtnud eesmärgiks aastaks 2020 vähendada heitkoguseid 20% võrra 1990. aasta heitkoguste tasemega võrreldes. Heitkoguste vähenemine saavutatakse kahe mehhanismi kombineerimise abil, milleks on EL heitkoguste kauplemissüsteem ja riiklikud kohustused kauplemissüsteemi välistele sektoritele. Alates 2013. aastast käivitub EL heitkogustega kauplemise süsteem uutel ja ühtsetel alustel ning peamiseks lubatud heitkoguste ühikute jagamise vahendiks muutuvad oksjonid, vaid teatud tingimustel jagatakse osa ühikuid tasuta. EL on võtnud eesmärgiks kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemi kaudu vähendada heitkoguseid 21% võrreldes 2005. aasta heitkoguste tasemega. Riiklikud eesmärgid on seatud kauplemissüsteemi mitte kuuluvatele sektoritele (hooned, transport, põllumajandus, jäätmed jm), kus Eesti heitkogused ei tohi aastaks 2020 suureneda enam kui 11% võrreldes 2005. a tasemega. Riiklikud eesmärgid ja EL kauplemissüsteemi eesmärgid kokku peavad aastaks 2020 tagama EL heitkoguste 20%-lise vähenemise võrreldes 1990. aasta tasemega. Taastuvenergia osakaalu tõstmine 25%ni energia lõpptarbimisest

Algtase 2009 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 19,5% 23,6% 25%

Eesti eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 25%-ni aastaks 2020, mis eeldab muutusi kõikides sektorites. Taastuvenergia osakaal suureneb tõenäoliselt enim tuuleenergia kasvava tootmise läbi, samuti panustab eesmärgi täitmisesse puidu kasutus. 2007. aastal vastu võetud elektrituru seaduse muudatusega kehtestati Eestis toetusskeem taastuvenergia tootmiseks, mis on viimastel aastatel taastuvelektri osakaalu jõudsasti suurendanud. Toetusmeetme jätkamisel võib öelda, et Eestile seatud eesmärk on saavutatav ning on tõenäoline, et potentsiaali jätkub ka kõrgema eesmärgi saavutamiseks.

5 Eesmärk kohaldub EL heitkoguste kauplemissüsteemi välistele sektoritele. 6 Maakasutus, maakasutuse muutmine ja metsandus

23

Energia lõpptarbimise taseme säilitamine 2010. aasta tasemel 2010 tase Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 2818 ktoe 2986 ktoe 2818 ktoe

Energiatarbe pikaajalisel prognoosimisel lähtub Eesti SKP muutustest ning sektoripõhistest arengutest, mille tulemusena eeldatakse, et energia lõpptarbimine on 2015. aastal ligikaudu 2962 ktoe ja 2020. aastal ligikaudu 3248 ktoe. Seda arvestades on Eesti seadnud eesmärgiks energia lõpptarbimise taseme säilitamine 2010. aasta tasemel (ligikaudu 2866 ktoe) ehk energia lõpptarbimise vähendamine ligikaudu 11% võrreldes 2020. aastaks prognoositud tasemega. Lähtuvalt sellest ei tohiks energia lõpptarbimine 2015. aastal samuti praegust tarbimist märkimisväärselt ületada ning jääma vahemikku 2938-2986 ktoe (see on ligikaudu 4% madalam kui 2015. aasta prognoositud tase). Energia lõpptarbimise hoidmine 2010. aasta tasemel eeldab energiatarbe piiramist, energiaefektiivsuse suurendamist ning taastuvenergia lahenduste väljatöötamist kõikides sektorites.


12. Energeetika pikaajaliste struktuursete muutuste elluviimine kooskõlas Eesti energiajulgeoleku ja energiasäästu eesmärkidega. Üha enam kujuneb riigi konkurentsivõimet mõjutavaks faktoriks keskkonnasäästliku ja tõhusa energiasektori olemasolu. Rahvusvahelise kliimapoliitikaga sammu pidamisel ja majanduse energiamahukuse vähendamisel on seega oluline tagada EL energia siseturu toimimine ja viia energiamajanduse riikliku arengukava kooskõlla viimastel aastatel toimunud muutustega energiaturul. Kõige suuremad väljakutsed peituvad elektrisektoris, kus täna toodetakse üle 90% elektrienergiast toodetakse põlevkivist. Lähikümnendi oluline märksõna on energiaallikate mitmekesistamine, sest aastaks 2020 peab olema saavutatud olukord, kus ühegi energiaallika osakaal ei ületa energiabilansis 50%. See hõlmab nii elektri- ja soojuse koostootmise laiendamist, põlevkivijaamade rekonstrueerimist kui tuuleenergia osakaalu suurendamist. Samuti on vajalik otsustada, kas Eesti elektritootmise portfelli kuulub tulevikus tuumaenergia. Energiaallikate mitmekesistamise ja energiajulgeoleku seisukohast on oluline piisavate energiaühenduste rajamine ning kohalike energiaallikate baasil elektritootmise võimaluse säilitamine. Eesti ja teiste EL liikmesriikide elektritootjatele tuleb kindlustada võrdsed konkurentsitingimused võrreldes mitte-EEA riikide tootjatega. 2010. aastal avanes Eesti elektriturg 30% ulatuses ning täielik avanemine toimub alates 1. jaanuarist 2013. Kui täna on Eesti elektriturg väga kontsentreeritud peamiselt ühele elektritootjale, siis turu avanemine toob kaasa elektritootjate arvu suurenemise ning elektrihinna muutused. Ühelt poolt suureneb turu avanemisega konkurents, mis peaks tagama parema teenuse lõpptarbijale. Samas tuleb riigil vabaturule üleminekul tagada võimalikult korrektne protseduuriline pool ning turu edukas toimimine. Kehtiv energiamajanduse arengukava määratleb energiasektori arengusuunad ja meetmed, kuid viimastel aastatel toimunud arengutest lähtuvalt on oluline eesmärkide ja meetmete ülevaatamine. Lähiaastate olulisteks märksõnadeks on elektrituru avanemine 100% ulatuses,

24

üle-Euroopalise kasvuhoonegaaside heitkoguste turu käivitumine, samuti siseriikliku taastuvenergia toetusskeemi toimimise mõjuanalüüs. 13. Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine. ENERGIASÄÄST Riigi konkurentsivõimet üha enam mõjutavaks teguriks on majanduse energiamahukus ning erinevate sektorite võime saavutada energiasäästu läbi uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu. Parema konkurentsivõime kui Euroopa Liidus võetud kohustuste valguses on valitsuse eesmärgiks energia lõpptarbimise hoidmine 2010. aasta tasemel. Energiasäästu on Eestis edendatud pea kõikides valdkondades, kuid rõhuasetused ja meetmete iseloom on olnud väga erinevad. Energiasäästu toetused on olnud väga tugevalt suunatud kodumajapidamistele läbi erinevate hoonete energiatõhusust suurendavate meetmete. Investeeritud on nii kohaliku omavalitsuse kui riigi avalike hoonete energiasäästu. Transpordi energiakasutuse suunamise peamine hoob on olnud aktsiisimaksud, viimase 15 aasta jooksul on kütuseaktsiisi tõstetud kümnel korral. Tänane energia lõpptarbimise tase sektorites ja prognoos järgmiseks kümneks aastaks näitab, et suurim kasv ja ka sektoraalsete meetmete vajadus saab olema tööstuses, kodumajapidamistes ja transpordis. Lähiaastatel tuleb tähelepanu pöörata elektri, mootorikütuste ja muude kütuste kokkuhoiule kodumajapidamistes. Jätkata tuleb korterelamute energiasäästu investeeringuid ning laiendada riigipoolseid meetmeid ka eramajade energiasäästu edendamiseks. Tööstuses on täna hinnanguliselt 30%-line soojuse ja 10%-line elektri kokkuhoiu potentsiaal, mille saavutamine eeldab nii tehnoloogia uuendamist kui teadlikkuse kasvu. Transpordi energiakasutust tuleb ohjata läbi kolme tegutsemissuuna – transpordivajaduse vähendamine, ühistranspordi kasutuse suurendamine ja sõidukite ökonoomsuse suurendamine. Eraldi tuleb käsitleda ka avaliku sektori energiatarvet, kuivõrd avaliku sektori käitumine peab andma eeskuju ülejäänud sektoritele. Horisontaalselt kõikide sektorite energiasäästule aitab kaasa intelligentse elektrivõrgu arendamise kaudu elektritarbimise juhtimise võimekuste tõstmine Eestis. Eeltoodu valguses kujunevad olulisemateks meetmeteks hoonete energiatõhususe nõuete senisest rangemaks muutmine, investeeringud korterelamute, eramute ja tööstuse energiasäästu ning erinevad transpordi energiakasutust piiravad tegevused. RESSURSISÄÄST Jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks tuleb jätkata senisest ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja konkurentsivõimelisema majandussüsteemi arendamist. Eesti valitsus on viimastel aastatel ellu viinud nn rohelist maksureformi, mille eesmärk on keskkonnamaksude osakaalu suurendamine ja tööjõumaksude vähendamine. Sama suunda tuleb hoida ka edaspidi, võttes arvesse erinevate sektorite kohanemisvõimalusi keskkonnasäästliku majanduse vajadustega. Keskkonnatasude süsteem on välja kujunenud ja hästi toimiv, kuid edasiste pikaajaliste tasuliikide ja -määrade kehtestamisel tuleb põhjalikult analüüsida süsteemi senist mõju ettevõtete käitumisele ning toimunud majanduskeskkonna muutusi. Samuti vajab tähelepanu keskkonnatasude järelevalve tõhusus ning keskkonnatasudest laekunud raha kasutamise efektiivsus.

25

Euroopa Liidu heitkoguste kauplemissüsteemi uuel perioodil tuleb keskenduda kauplemissüsteemi väliste sektorite energia- ja ressursisäästu edendamisele. Innovaatiliste investeerimisskeemide kaudu tuleb toetada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvate ettevõtete, sh VKE-de ressursi- ja energiatõhususe parandamist ning CO2 vähendamist soodustavaid meetmeid. Ressursitõhususe alaste teadusuuringute tellimine ja toetamine ning ökoinnovatsiooni investeeringute suurendamine soodustavad majanduskasvu ja annavad olulise panuse tööstusalase konkurentsivõime tõstmisse. Roheliste tehnoloogiate arendamine veemajanduses ja jäätmekäitluses vajavad erilist tähelepanu, kuna looduslikud eripärad, väljakutsed ja tehnoloogilised võimalused nendes valdkondades pakuvad selgeid konkurentsieeliseid võrreldes teiste riikidega. Jäätmetekke vähendamine ja jäätmete taaskasutamine on endiselt prioriteedid, eriti põlevkivijäätmete suure osakaalu tõttu. Põlevkivijäätmete vähendamise kõrval on oluline leida tekkinud jäätmetele taaskasutusvõimalused, mis eeldab tänaste kitsaskohtade eemaldamist põlevkivi aheraine ja tuha laialdasemaks kasutamiseks erinevate toodete (nt killustik) valmistamisel. Eesti looduslikud tingimused toetavad metsa- ja põllumajandusmaa kasutamise tõhustamist, mis loob eeldused taastuvressursside edasiseks väärindamiseks ja kasutamiseks toiduainete- ja puidutööstuses ning energeetikas. Valdkonna teadus- ja arendustegevus peaks otsima lahendusi, kuidas Eestis olemasolevat biomassi väärindada ehk toota sellest võimalikult suure väärtusega tooteid. Üheks biomajanduse väljundiks on transpordisektori keskkonnamõju vähendamine, seda eelkõige biogaasi tootmise näol transpordisektoris fossiilsete kütuste kasutamise vähendamiseks. Optimaalsema ressursikasutuse ja keskkonnamõju vähendamiseks on oluline välja töötada ja rakendada meetmeid, millega arendatakse keskkonnasäästlikumat ühistransporti, liikluskorraldust ja rohekoridore linnades. Tööstuse konkurentsivõime tagamiseks on vajalik tõhus ja turvaline juurdepääs toorainele ning tagada nende varustuskindlus7. Maavarade efektiivseks ja eesmärgipäraseks kasutamiseks on oluline ajakohastada maapõuealased õigusaktid ning suunata teadus- ja arendustegevust seni kasutamata maavarade ja tehnoloogiate uurimisele. Tagamaks pikaajalist varustatust ökosüsteemiteenustega ja soodustamaks uute ettevõtlusvõimaluste loomist, tuleb ökosüsteemide poolt pakutavaid teenuseid majanduslikult õigesti väärtustada. Seega on oluline ökosüsteemiteenuste hindamismetoodika väljatöötamine nende majanduslikku väärtust arvestavate ettevõtlusvõimaluste loomiseks.

7 KOM(2011) 25

26

JÄTKUSUUTLIK JA KOHANDUV RIIK

Valdkond jätkusuutlik ja kohanduv riik hõlmab endas valitsuse tegevusi, mis on suunatud makromajandusliku stabiilsuse suurendamisele ning majanduskeskkonna üldiselt soodsa keskkonna loomisele, see tähendab peamiselt maksu- ja eelarvepoliitikat ning lisaks valitsussektori enda arendamisega seotud tegevusi.


Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarveülejäägi hoidmine Algtase 2010 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020

0,1% 0,7% - Valitsuse eesmärgiks on jätkusuutlik eelarvepoliitika. Riigieelarve maht on püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena, alates 2002. aastast ülejäägis olnud eelarve (1,5–2,5% SKPst) asendus majanduskriisi ajal 2008. ja 2009. aastal paariprotsendise defitsiidiga. Alates aastast 2010 on Eesti valitsussektor uuesti nominaalses ja alates aastast 2009 struktuurses ülejäägis. Nominaalset eelarvepositsiooni on mõjutanud erinevad ühekordsed mõjurid (näiteks AAU müügist saadud tulud ja seotud investeeringud). Struktuurse eelarveülejäägi saavutamine näitab, et struktuurseid jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning pärast ühekordsete mõjude kadumist paraneb ka nominaalne eelarvepositsioon.


14. Aastaks 2014 ülejäägiga valitsussektori eelarvepositsioonini jõudmine ja selle säilitamine pikas perspektiivis Valitsuse keskpika perioodi eelarvepositsiooni eesmärgiks (medium-term objective, MTO) on valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk. Valitsuse jaoks on ülejäägiga eelarvepositsioon peamine viis valmistuda pikemas perspektiivis demograafilistest arengutest tulenevaks negatiivseks surveks eelarvele. Ülejääk võimaldab seni kogutud ja majanduskriisi ajal kasutusele võetud riigi likviidsete finantsvahendite taastamise keskpikas perspektiivis ja tekitab puhvri majanduse võimalikeks tagasilöökideks tulevikus. Samuti kindlustub seeläbi tugeva rahanduspoliitikaga Eesti riigi maine ning tõuseb usaldusväärsus välisinvestorite silmis. Kasvu stimuleeriva ärikeskkonna üheks komponendiks on mõõdukas maksukoormus, jätmaks erainvestorite käsutusse piisavalt raha. Mõõdukas maksukoormus eeldab valitsussektori tulude ja kulude tasakaalu keskpikas ja pikas ettevaates. Nagu kõik ELi liikmesriigid peab ka Eesti oma eelarvepoliitikat ellu viies arvestama sellega, et tegutseme ühises majandus- ja rahaliidus ning täitma endale võetud kohustusi (Euroopa Liidu asutamislepingust ning Stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate nõuete järgimine, Euroopa poolaastast tulenevad protsessid). Eesti jaoks on tähtis meetmete järgimine, mis aitavad liikmesriikidel oma eelarveid otsustavalt korrastada koos uue ja rangema ennetava režiimi kehtestamisega, vähendada avaliku sektori võlga ja seeläbi kriisijärgselt tõsta kogu euroala usaldusväärsust. Kriis on näidanud, et euroalal peab olema turvavõrgustik raskesse olukorda sattunud riikide toetamiseks, seetõttu tuleb anda solidaarselt teiste euroala riikidega oma panus nii praegusesse ajutisse fondi (European Financial Stability Facility, EFSF) kui ka alalisse mehhanismi (European Stability Mechanism, ESM).

27

Eesti valitsussektori eelarve on kriisijärgselt alates 2009. aastast struktuurses ülejäägis ehk vastavuses püstitatud eesmärgiga. 2012. aastal tingivad eelkõige ühekordsed tegurid, kuid ka prognoositav majanduskeskkonna halvenemine eelarvepositsiooni halvenemise. Valitsus võtab eesmärgiks valitsussektori struktuurse ülejäägi taassaavutamise aastal 2013 ja nominaalse aastal 2014 ning seejärel majanduse tsüklitega arvestades valitsussektori ülejäägiga eelarvete koostamise keskmises ja pikas perspektiivis. 15. Avaliku sektori sotsiaalkulutuste jätkusuutlikkuse parandamine tööealise elanikkonna vähenemise ja vanemaealiste osakaalu suurenemise tingimustes, kindlustades seejuures tulemuslik tervishoid ning hästi sihistatud ja tulemuslik sotsiaalpoliitika (sh vajalikud tugiteenused). Eestis, nagu ka teistes arenenud riikides on väljakutseks tänaste avaliku sektori sotsiaalkulutuste pikaajaline finantseerimisvõimekuse tagamine. Seda muudavad keerulisemaks demograafilised muutused, ehk tööealiste inimeste arvu vähenemine ja pensioniealiste arvu kasv. 2011. aastal valmis Rahandusministeeriumi eestvedamisel sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise uuring. Analüüsi hinnanguid riiklike sotsiaalkindlustusskeemide, eelkõige ravikindlustuse, pensionikindlustuse ja töötuskindlustuse tänase rahastamise jätkusuutlikkusele ning võimalike alternatiivide otstarbekuse ja efektiivsuse kohta kasutatakse muudatuste kujundamisel, näiteks uue töövõimetuse skeemi loomisel. Muidu töövõimelisi ja hea väljaõppega inimesi tööturul aktiivsena hoida ning ressursse teiste sotsiaalteenuste osutamiseks suunata aitaks eripensionide süsteemi ülevaatamine ja soodustingimustel vanaduspensionide vähendamine või kaotamine. Samuti jätkatakse 2009. aasta lõpus otsustatud üldise pensioniea reformiga tõstes seda alates 2017. aastast kolme kuu võrra aastas, jõudes 65 eluaastani 2026. aastal. Liikumine suuremale vajaduspõhisusele tähendab ka avaliku ja erasektori töötajate vahel kehtivate erisuste kaotamist. Selleks viiakse avaliku teenistuse seadus sarnastele alustele töölepingu seadusega. 16. Konkurentsivõimet toetava eelarvepoliitikaga (kõrge tootlike kulude tase, eelarve paindlikkuse suurendamine, avaliku sektori palgakulude ohjamine, omavalitsuste tulubaasi planeerimine riigi eelarvestrateegias) jätkamine. Eesti viimaste aastate kõrget tootlike kulutuste (investeeringud, hariduskulud, TA kulud, jne) taset valitsussektori eelarvetes tuleks hoida ja vajadusel suurendada, sest need kulutused loovad uusi eeldusi majanduskasvuks ja suuremateks maksutuludeks. Eelarvete koostamisel jälgitakse tootlike kulude vastavaid osakaalusid, näiteks investeeringute või hariduskulutuste osatähtsust ning kaalutakse lagede kehtestamist tegevuskuludele. Neid eesmärke võetakse arvesse ka järgmise EL eelarveraamistiku (2014-2020) läbirääkimistel. Samas võimaldab väiksem fikseeritud ja tuludest sõltuvate kulude osakaal valitsussektori eelarves paindlikumalt reageerida majanduses ja ühiskonnas aset leidvatele muudatustele ning tagada valdkonnapoliitikate rahastamise vastavalt vajadusele. Keskpikas perspektiivis aitab tootlikkuse kasvuga kooskõlas olev avaliku sektori palgakulude kasv kindlustada Eesti konkurentsivõimet. Tootlikkuse kasvust kiirem palgakasv nõrgestab pikemal perioodil ettevõtete konkurentsivõimet, suurendab sisemaiseid inflatsioonisurveid ja tähendab omakorda suuremat survet valitsussektori kulutustele läbi palkadega seotud siirete.

28

17. Töötamise ja kasumi teenimise maksude vähendamisega ning tarbimise ja keskkonna koormamise maksude suurendamisega jätkamine. Töötasu ja kasumi suurem maksustamine pärsib majanduskasvu rohkem kui samas mahus tarbimise ja keskkonnakasutuse maksustamine. Seepärast tuleks maksustamise valdkonnas toetada igal tasandil suunda tööjõumaksustamiselt (otsestelt maksudelt) tarbimise ja ressursikasutuse maksustamisele (kaudsetele maksudele). Samuti on ettevõtlust soosiv maksukeskkond geograafilise asukoha ja riigi maine kõrval üks olulisemaid tegureid, mis aitab otseseid välisinvesteeringuid riiki meelitada. Soodsad maksud määravad investeerimisotsused juhul kui muud eeldused (baasinfrastruktuur, haridus, julgeolek) on teiste riikidega võrreldavalt tagatud. Seepärast kehtestatakse ühe meetmena sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osale lagi. Tööd tuleb jätkata EL siseturu toimimist oluliselt mõjutavate kaudsete maksude harmoneerimise ja erandite kaotamisega EL-is. Otsesed maksud ja maksusüsteemid (määrad) peegeldavad iga riigi spetsiifilisi ja unikaalseid ühiskondlikke ja poliitilisi valikuid, seetõttu peab selles osas säilima liikmesriikide valikuvabaduse põhimõte. Eesti peab toetama 28nda süsteemina kavandatavat ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi eeldusel, et see lihtsustab ettevõtluskeskkonna toimimist ja et sealjuures on võimalik säilitada meie praeguse ettevõtte tulumaksusüsteemi põhimõtted. Lihtsus, läbipaistvus, madalad halduskulud on Eestile võtmetähtsusega ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime hoidmisel ja tõstmisel. 18. Makromajanduslike tasakaalustamatuste vältimine Majanduspoliitika lähiaastate väljakutsed on seotud institutsionaalse raamistiku tugevdamisega, mis võimaldaks paremini ohjata tasakaalustamatusi ning vältida nende taastekke võimalusi. Samuti on oluline tagada ettevõtluskeskkonna ja tööturu parem toimimine, mille abil suurendada majanduse pikaajalisi kasvuväljavaateid. 2005.–2007. aastal majanduse ülekuumenemise põhjustanud tegurite mõju on praeguseks ammendunud ning majanduskasvu juhivad teised mõjurid (välisnõudlus ja konkurentsivõime suurenemine), mistõttu sarnase sisenõudluse buumi teke on lähiaastatel ebatõenäoline. Samas tuleb endiselt olla valmis majanduse tasakaalustamatuste tekkimisel nende vähendamiseks. Sellega seonduvalt on plaanis algatada mitmeid reforme, mida käesolev strateegia ka eelnevalt on kajastanud – näiteks avaliku sektori reform palgakasvu pidurdamiseks, tööjõu maksukoormuse vähendamine, eri- ja soodustingimustele pensionide reform ja konkreetsematest meetmetest eluasemelaenu intresside arvelt saadava tulumaksutagastuse vähendamine. Samuti avaldavad jätkuvalt olulist mõju juba läbiviidud tööturu reformid.

1

EESTI 2020

Rakendamise ülevaade

Aprill 2012

(täpsustatud versioon, 24.04.2012)

2

Sissejuhatus Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti

konkurentsivõime tõstmisel ning seab konkurentsivõime tõstmise eesmärgid 2015. ja 2020. aastaks.

Kava panustab Eesti kohustuste täitmisesse Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel.

Konkurentsivõime kava kiideti heaks 2011. aasta aprillis, koos järgnevate aastate rahalised

võimalused ja fiskaalpoliitilised eesmärgid määratleva Stabiilsusprogrammiga. Kava eesmärgid ja

tegevused on kooskõlas valitsuse tegevusprogrammi ja riigi eelarvestrateegiaga.

Eesti 2020 on peamisi konkurentsivõime reforme sisaldava osa Euroopa Liidu

majanduskoordinatsiooni protsessist. See tähendab, et kava koostamisel on arvesse võetud Euroopa

Liidu valitsusjuhtide poolt kokku lepitud eesmärke ja prioriteetseid tegevussuundi ning Euroopa

Komisjoni soovitusi Eestile. Lähtuvalt EL majanduskoorinatsiooni raamistikust tuleb 2012. a aprilli

lõpuks reformikavad vastavalt 2011.a suve ülemkogul kinnitatud riigipõhistele soovitustele

uuendada, anda ülevaade reformikava senisest elluviimisest, sh laiendatud euroala pakti raames

võetud kohustuste täitmisest ning ELi poolt tehtud soovituste järgimisest.

Järgnevalt ongi toodud ülevaade eesmärkide saavutamisest, Eesti 2020 raames võetud laiendatud

euroala pakti kohustuste täitmise seisust ning Eestile tehtud riigipõhiste soovituste arvestamisest.

Aruandest lähtuvalt uuendatakse Eesti 2020 kava ja selle tegevuskava ning kinnitatakse uued

konkurentsivõime reformide kohustused, mis tuleb ellu viia hiljemalt 2013. aasta suveks.

Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2

Eesmärkide täitmise näitajad .................................................................................................................. 3

Kesksed näitajad: tööhõive ja tootlikkus ............................................................................................. 3

Haridus ja sidus ühiskond .................................................................................................................... 5

Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond ......................................................................................... 7

Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika ...................................................................................... 9

Jätkusuutlik ja kohanduv riik ............................................................................................................. 10

Eesti 2020 raames võetud laiendatud euroala pakti kohustuste rakendamine ................................... 11

Riigipõhiste soovituste täitmine ............................................................................................................ 13

Eelarve tasakaalu eesmärkide elluviimine ........................................................................................ 13

Tööturumeetmete efektiivsuse suurendamine (eriti noored ja pikaajalised töötud) ...................... 14

Energia- ja ressursisäästule planeeritud algatuste elluviimine (eriti hooned ja transport) .............. 16

Haridusreformi elluviimine, pöörates ennekõike tähelepanu hariduse vastavusele tööturuga ...... 18

3

Eesmärkide täitmise näitajad

Eesti seadis edasise kasvu väljavaadete kontekstis reformikavale kaks peamist ja keskset eesmärki:

- saavutada tootlikkuse kiire kasv nii suurema kapitalimahukuse kui kõrgema lisandväärtusega

toodete ja teenuste kaudu;

- taastada majanduskriisi eelne kõrge tööhõive tase.

Lisaks koosneb Eesti 2020 väljakutsetest, mis jaotuvad nelja valdkonda:

- Haritud rahvas ja sidus ühiskond – hariduse kvaliteet ja kättesaadavus ning tööjõu

pakkumine.

- Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond – ettevõtete pikaajalist konkurentsivõime kasvu

soodustav poliitika, loomemajandus, teadus- ja arendustegevuse rahvusvaheline

konkurentsivõime, ettevõtlust toetav taristu.

- Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika – energiasääst ja ressursisääst.

- Jätkusuutlik ja kohanduv riik – riigirahanduse jätkusuutlikkus, võime reageerida muutuvatele

oludele ja tasakaalustamatustele, majanduse arengut toetav maksupoliitika ja

valitsemissektori kaasajastamine.

Kavas seati kokku 17 eesmärki. Neist osad panustavad ka Euroopa 2020 eesmärkide saavutamisse.

Kuna möödunud on vaid üks aasta Eesti 2020 kinnitamisest, ei ole mitmete meetme mõju

eesmärkide saavutamisele veel avaldunud. Samuti tuleb arvestada statistika avaldamise ajalise

viitega, mistõttu ei saa mõnede indikaatorite puhul veel välja tuua 2011. aasta andmeid.

Kesksed näitajad: tööhõive ja tootlikkus

Eesmärk Algtase 2010

Praegune tase 2011

Eesti eesmärk 2015

Eesti eesmärk 2020

Tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20-64

66,4% 70,1% 72% 76%

Tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes

65,8%

(2009)

69,3%

(2010)

73% 80%

Eesti ettevõtete tootlikkuse tõstmine on konkurentsivõime edendamisel üks peamisi ülesandeid

ning seda eriti olukorras, kus ettevõtete tootmiskulud on lähenemas arenenud riikide tasemele.

Sihttaseme saavutamise eelduseks on võetud, et EL tootlikkus hõivatu kohta kasvab keskmiselt üle

1% aastas ning eesmärgiks, et Eesti tootlikkus kasvaks ligikaudu 2 protsendipunkti kiiremini kui EL

keskmine näitaja.

2000. aastal oli Eesti tootlikkus töötaja kohta vaid 47,2% Euroopa Liidu keskmisest. Madalalt tasemelt

on Eesti tootlikkuse näitaja hõivatu kohta kasvanud Euroopa Liidus keskmisest kiiremini. 2008. aastal

alanud majanduskriisi tagajärjel jäi tootlikkus EL keskmisega võrreldes nii 2008. kui 2009. aastal

samaväärsele tasemele langedes EL keskmise suhtes veidi mõlemal aastal. 2010. aastal kasvas Eesti

4

tootlikkus (sh EL keskmise suhtes) kiiresti. Seda olukorras kus nii Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna

ületas SKP kasv taas hõive kasvu.

Eesti ettevõtete majandusnäitajate põhjal oli 2011. aastal nii tootlikkuse kui kasumlikkuse kasv kiire.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 40% suurem kui aasta varem, tunnitootlikkus puhta lisandväärtuse

alusel kasvas 15%. Samuti pöördusid kasvule ettevõtete investeeringud, mida tehti poole rohkem kui

aasta varem.

2011. aastal kasvas Eesti SKP Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini (7,6%), aga kuna samal ajal

taastus tööturu paindlikkust iseloomustavalt kiiresti ka tööhõive näitaja (6,7%), siis tootlikkuse kasv

hõivatu kohta jäi 0,9% juurde (2010. aasta 6,7%). Eurostati andmed Euroopa Liidu võrdlevate

tootlikkuse näitajaga 2011. aasta kohta ei ole veel kättesaadavad. Arvestades, et EL keskmine SKP

kasv oli 1,5% ning tööhõive praktiliselt ei suurenenud, võib eeldada, et EL keskmisele tootlikkusele

järele jõudmise tempo veidi aeglustus. Samas võib hinnata, et 2015. aastaks seatud eesmärk jõuda

73%ni Euroopa Liidu keskmisest on endiselt jõukohane.

2011. aastal tööhõive 20-64-aastaste vanusegrupis kasvas, jõudes 70,1% tasemele. Tööhõive

suurenemise peamisteks põhjusteks on üldise majandusolukorra positiivne mõju tööturule ning

paranenud eksport. 2011. aasta keskmine hõivatute arv oli 609 000 inimest, mis on 38 000 inimest

(6,7%) rohkem kui aasta varem. Aastases võrdluses kasvas hõive kõige rohkem töötlevas tööstuses

(13 000 inimest), ehituses (11 000 inimest), veonduses ja laonduses (5 000 inimest). Majanduse ja

hõive kasvu on vedanud peamiselt eksport, seetõttu on paranenud ka tööturu struktuur ning

kriisieelsed tasakaalustamatused on suures osas kadunud. Kuigi tööhõive hakkab taastuma

kriisieelsel tasemel on 2007. aastaga võrreldes töötlevas tööstuses töötavate inimeste arv

märgatavalt suurem ning siseturule suunatud sektorites (ehitus, kaubandus) väiksem. Tänu tööhõive

suurenemisele on vähenenud nii töötute kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste hulk.

Eeldatavalt tööhõive enam 2010. aastal nähtud viimase aja madalaimale tasemele ei lange.

Vanusegrupis 20-64 suurenes hõivatute arv 2011. aastal 34 700 inimese võrra, mis on oodatust

oluliselt kiirem. Kuna lähiaastatel 20-64-aastane elanikkond prognoositavalt väheneb, siis praeguse

seisuga peaks 2015. aastaks seatud eesmärgi saavutamiseks hõivesse lisanduma selles vanuserühmas

võrreldes 2011. aasta näitajaga arvestuslikult veel ca 4000 inimest.

5

Haridus ja sidus ühiskond


Praegune tase 2011

Eesti eesmärk 2015

Eesti eesmärk 2020

Vähendada haridustee katkestajate osakaalu vanusegrupis 18-24

11,7% 10,8% 11% 9,5%

Suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu

39,7% 40,2% 40% 40%

Suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra

10,9% 12% 15% 20%

Vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu

32% 31,1% 32% 30%

Vähendada pikaajalise töötuse määra

7,7% 7,1% 4% 2,5%

Vähendada noorte (15-24) töötuse määra

32,9% 22,3% 15% 10%

Vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid

17,5% 17,5% (2010)

16,5% 15%

Tööjõus osalemise määra suurendamine (vanusegrupp 15-64)

73,4% 74,4% 74% 75%

2011. aastal vähenes haridustee katkestajate osakaal 10,8%ni, mis on parem näitaja kui 2015.

aastaks eesmärgiks seatud 11%. Kuigi tänaseks on 2015. aasta eesmärk täidetud, on tegemist

jätkuvalt ambitsioonika eesmärgiga, mis eeldab aktiivseid tegevusi, kuna haridussüsteemist

väljalangejate osakaal on viimase 10 aasta jooksul püsinud 13-15% juures. Kahel viimasel aastal

oluliselt vähenenud katkestajate hulga jätkuv vähendamine või taseme hoidmine on pikaajaliseks

väljakutseks kogu valitsemisperioodil. Ennekõike tuleb jätkata uute põhikooli ja gümnaasiumi

õppekavade järjepidevat rakendamist. Haridustee katkestajate arvu vähenemine annab aluse

eeldada, et valitsuse uute õppekavade võetud suund ning eraldi tähelepanu sellele teemale annab

tulemusi nii lühi- kui pikaajalised perspektiivis.

Kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal on viimase 5 aastaga stabiilselt kasvanud. Kui 2009.

aastal oli vanusegrupis 30-34 kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal 35,7%, siis 2011. aastal

juba 40,2%. See ületab aastaks 2015 eesmärgiks seatud 40% taset. Oluline kasv toimus 2010. Aastal

kui kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal jõudis 39,7%ni, mis on oluliselt kõrgem näitaja kui

Euroopa Liidu keskmine 31%. Seega on ka nimetatud eesmärgi puhul 2015. aasta tase saavutatud,

edasiseks eesmärgiks on seatud taset hoida ka järgnevatel aastatel.

2011. aastal tõusis täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr 12%ni (so. 87 100

täiskasvanuni), mis on seni kõigi aegade kõrgeim tulemus. Vanemaealiste (55-64-aastased) õppes

osalemine jäi 4,6% tasemele. Meeste ja naiste osalemine kasvas vastavalt 9,2%ni ja 14,5%ni (8,5%;

13% – 2010.a). Aastatel 2001-2006 oli Eesti täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr

vahemikus 4-7%. 2008. aastal toimus murrang ja Eesti näitaja ületas EL keskmist taset. 2009. aastal

tõusis elukestvas õppes osalemise määr 10,6%ni ja 2010. aastal 10,9%ni. See annab tunnistust

täiskasvanute enesetäiendamise jätkuvalt tõusvast trendist ning annab aluse eeldada, et 2015.

aastaks seatud siht suudetakse saavutada

6

Eri- ja kutsealase hariduseta inimeste rohkus on endiselt väljakutse. Suur osa Eesti tööjõust

(vanusegrupis 25-64) on kas põhi- või üldkeskharidusega ning ei oma erialast haridust (kutse- ja

kõrgharidus). 2011. aasta andmetel nende osakaal tööjõus vähenes veidi, ulatudes aga endiselt

31,1%ni tööjõust. Ilma erialase hariduseta isikute arv on olnud kõige suurem noorimas vanusegrupis,

25-34-aastaste seas.

Vähenenud ei ole pikaajalise tööpuuduse probleem. Pikaajalised töötud moodustavad juba enam

kui poole kõikidest töötutest. Üle aasta tööta olnuid (pikaajalisi töötuid) oli 2011. aastal 49 000,

kellest 28 000 oli tööd otsinud üle kahe aasta. Kui pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas

2010. aastal oli 45% töötutest, siis 2011. aastal oli see 57% töötutest. Kasvamist jätkas ka väga

pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas (2010 – 17%; 2011 – 32%).

Noorte tööpuudus on vähenenud oodatult kiires tempos, aga on siiski jätkuvalt võrdlemisi kõrge.

2011. aasta näitaja ulatub 22,3%ni, kriisieelsetel buumiaastatel oli see isegi 10-12% juures, enne seda

keskmiselt 20% juures. Noorte sihtgrupis toimuvad muutused on järsud, kuna keskmiselt madalama

töökogemuse tõttu on nad vähem konkurentsivõimelisemad ja seetõttu liiguvad kriisi ajal kiiremini

aktiivselt tööturult välja.

2010. aastal oli suhtelise vaesuse määr 17,5%. Perioodil 2000-2008 on suhtelise vaesuse määr Eestis

püsinud 18-19% piirimail. 2009. aastal oli suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid 15,8%,

mis on viimaste aastate madalaim. Suhtelise vaesuse määra vähenemisele aitas kaasa sissetulekute

langusega kaasnenud vaesuspiiri langus ning sotsiaalkaitsehüvitiste taseme säilimine ning pensionide

5%line tõus. Suhtelise vaesuse määra suurenemine 2010. aastal oli tingitud vaesuspiiri tõusust, mis

toimus jätkuva tööhõive ja sissetulekute suurenemise tulemusena.

Tööjõus osalemise määra 2015. aasta eesmärk on 2011. aasta seisuga täidetud, mis on koos

tööhõivemäära kasvuga ja tööpuuduse vähenemisega väga positiivne areng. 2011. aasta keskmine

hõivatute arv oli 609 000 inimest, mis on 38 000 inimest (6,7%) rohkem kui aasta varem. 2011. aastal

vähenes nii töötus (25% võrra) kui ka mitteaktiivsus (4% võrra).

Üldiselt on arengud hariduse ja tööturu valdkonnas olnud positiivsed. Paljudes valdkondades on

juba jõutud 2015. aastaks planeeritud tasemele. Teravaks probleemideks on jätkuvalt pikaajaline

tööpuudus ning pidevat valitsuse tähelepanu vajavad noorte tööpuuduse vähendamine ning koolist

väljalangevuse vähendamine.

7

Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond


Praegune tase 2010

Eesti eesmärk 2015

Eesti eesmärk 2020

Tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset

1,42% 1,63% 2% 3%

Suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses

0,085% 0,085% 0,1% 0,11%

Tööjõukulude kasv ei ületa oluliselt tootlikkuse kasvutempot1

-5,6%

(2010)

0,8%

(2011)

5% 5%

2010. aastal oli teadus- ja arendustegevuse intensiivsus ehk osakaal majandustegevusest 1,63%

SKPst. Kogukulutuste nominaalmaht oli 232,8 miljonit eurot, mis on Eesti läbi aegade suurim. Mahu

kasv võrreldes eelmise aastaga oli 18%. Teadus- ja arendustegevuse kasv saavutati eelkõige

ettevõtlussektori suurenenud panuse toel, mille suurendame ongi valitsuse peamine eesmärk

Kasumitaotluseta sektorite kulutuste kasv oli 6%. Esmakordselt Eestis ületasid erasektori kulutused

kasumitaotluseta sektori kulutusi, ulatudes 50,2%ni kogukulutustest. Aastatel 2000-2009 oli Eesti

keskmine aastane T&A tegevuste rahastamise mahu kasv 10,1%, mis oli Euroopa Liidu kõrgeim

näitaja. Algselt madala võrdlustaseme tõttu on kasv eriti kiire olnud just erasektoris, koguni 18,4%

aastas keskmiselt.

2011. aastal kasvas Eesti kaupade ja teenuste eksport 25% võrreldes eelneva aastaga. Kaupade ja

teenuste ekspordi kogumaht oli 14,8 miljardit eurot. Kaupade eksport kasvas 2011. aastal eelneva

aastaga võrreldes 38% ja import 37%. Kaupu eksporditi 12 miljardi euro eest ja imporditi 12,6 miljardi

euro eest. Võrreldes 2010. aastaga kasvas kõige enam masinate ja seadmete eksport (67,2%),

mineraalsete toodete eksport (51,4%) ja keemia ning keemiatoodete eksport (42,7%). Kaubajaotiste

ekspordi osatähtsus jagunes 2011. aastal järgmiselt: masinad ja seadmed (27% koguekspordist),

mineraalsed tooted (17% koguekspordist), metallid ning metalltooted (9% koguekspordist). See

näitab, et kriisijärgselt on olnud konkurentsivõimelisemad kõrgema lisandväärtusega sektorid

(masinad ja seadmed, keemia). 2011. aastal ületasid peamistest ekspordisektoritest 2007. ja 2008.

aasta kõrge eksporditaseme kõik sektorid peale tekstiili ja tekstiilitoodete ning sõidukite ekspordi.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 7,6%. SKP

jooksevhindades oli 15,97 miljardit eurot. Kaupade ja teenuste eksport jooksevhindades moodustas

2011. aastal 92,7% SKPst. 2010. aastal moodustas Eesti eksport World Trade Organisation (WTO)

andmetel 0,085% maailma koguekspordist. Eesti kaupade ekspordi osatähtsus oli 0,076%, teenuste

ekspordi osatähtsus oli 0,121% maailma kaubandusest.

Ettevõtete tootlikkuse näitajad on kasvanud tööjõukuludest kiiremini, mis on Eesti

konkurentsivõimet välisturgudel suurendanud. Kui eelmise majandustsükli buumiaastail ületas

1 Nominaalne tööjõukulude näitaja asendatakse Eesti 2020 uuendamisel reaalse tööjõukulu näitajaga, mistõttu

muutuvad alg- ja sihttasemed. Kui nominaalse näitaja puhul on tänu hinnatõusu komponendile 4-5% suurune

kasv Eesti puhul aktsepteeritav, siis reaalse tööjõukulude näitaja väärtus peaks ideaalis püsima sama.

8

tööjõukulude kasvutempo oluliselt tootlikkuse oma, siis 2010. ja 2011. aastal on

tasakaalustamatused vähenenud. Vahepeal tekkinud tööviljakuse ning palkade vaheline suhe on

järsult paranenud, reaalse tööjõuühikukulu näitaja oli neil aastatel vastavalt -6,6% ja -2,8% ning

nominaalse tööjõuühikukulu näitaja -5,6% ja 0,8%.

Eesti Statistikaameti andmetel suurenes 2011. aastal ettevõtete tunnitootlikkus 15%, samas

ettevõtete keskmine tööjõukulu tunnis 6%, mis näitab samuti, et tööjõukulude liiga kiire kasvu tõttu

tasakaalustamatuse tekke ohtu veel pole. Järgnevatel aastatel nominaalne näitaja prognoositavalt

taas veidi tõuseb, kuid reaalse tööjõuühikukulu muutuse jäämine 0 ligidale peaks olema jõukohane.

Makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduurides jälgitakse nominaalse tööjõuühikukulu

muutust, sihttasemega mitte ületada kolme aasta summas 9%. Selleks, et vältida dubleerimist ning

paremini peegeldada tootlikkusest mitte kiirema palgakasvu eesmärki võetakse alates sellest aastast

Eesti 2020 kontekstis võtta kasutusele reaalse tööjõukulu näitaja koos 0% sihttasemega.

9

Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika


Praegune tase 2010

Eesti eesmärk 2015

Eesti eesmärk 2020

Kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäär võrreldes 2005. a tasemega (5627)

5627 tuhat tonni (2005)

6094 tuhat tonni2

6183 tuhat tonni

6246 tuhat tonni (+11%)

Taastuvenergia osakaalu tõstmine 25%ni energia lõpptarbimisest

19,5% 24% 23,6% 25%

Energia lõpptarbimise taseme säilitamine 2010. aasta tasemel

2818 ktoe (2010)

2818 ktoe 2986 ktoe 2818 ktoe

2010. aastal oli taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 24%, mis täidab 2015. aastaks seatud

eesmärgi ning on lähedal 2020. aasta eesmärgile. On tõenäoline, et 2011. aasta andmed näitavad

samuti osakaalu tõusu ja näitaja ületab juba 25% ehk Eesti eesmärgi aastaks 2020. Viimastel aastatel

on toimunud pidev taastuvenergia osakaalu suurenemine. Suurim taastuvate energiaallikate

potentsiaal asub biomassi sektoris, lisaks on head perspektiivid tuuleenergia, biogaasi ja

väikehüdroelektrijaamade arendamisel. 2011. aasta taastuvenergia lõpptarbimine oli sektorite kaupa

järgnev (alates suurimast osakaalust): soojus- ja jahutusenergia, elekter, transport.

Teiste keskkonnasõbraliku majanduse valdkonna näitajate 2011. aasta statistika ei ole veel

avaldatud. Pikemas perspektiivis on Eestis viimastel kümnenditel kasvuhoonegaaside (KHG)

heitkoguseid märkimisväärselt vähendatud. Tuleb jälgida, et energia lõpptarbimine ja

kasvuhoonegaaside heitkogused ei suureneks olukorras, kus majandustegevus on kriisist taastumas

ning nii era- kui tööstuse energiatarve võib suureneda.

Lõpptarbimise hoidmine 2010. aasta tasemel eeldab energiasäästu suurendamist pea kõikides

sektorites, millest olulisemad on kodumajapidamised, tööstus, transpordi ja avalik sektor.

2 2005.a tase

10

Jätkusuutlik ja kohanduv riik


Praegune tase 2011

Eesti eesmärk 2015

Eesti eesmärk 2020

Avaliku sektori võlatase suhtena SKPst püsib madal3

6,6% 6,0% 5,4% -

2011. aasta lõpus oli võlatase 6% sisemajanduse koguproduktist, vähenedes 0,7 protsendipunkti.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg oli 965 miljonit eurot, kasvades varasema aastaga võrreldes

protsendi võrra. Esialgsetel andmetel kasvasid valitsemissektori kogutulud 6,3 miljardi euroni (7,1%)

ning kogukulud 6,1 miljardi euroni (5%). Selle tulemusel kujunes 2011. aasta valitsemissektori eelarve

ülejäägiks 1,03% SKPst ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon oli 0,3% ülejäägiga.

Valitsuse võlataseme näitaja eraldi jälgimine pole edaspidi enam vajalik, kuna parema ühtlustatuse

saavutamiseks riigi eelarvestrateegia ja stabiilsusprogrammi kesksete eesmärkide näitajatega

asendatakse see Eesti 2020 uuendamisel valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooniga. Sarnaselt

stabiilsusprogrammile ja riigi eelarvestrateegiale seatakse sihttase 2015. aastaks 0,7% SKPst.

3 Avaliku sektori võlataseme näitaja asendatakse Eesti 2020 uuendamisel valitsussektori struktuurse ülejäägi

eesmärgiga.

11

Eesti 2020 raames võetud laiendatud euroala pakti kohustuste

rakendamine

2011. aasta 24.-25. märtsi Ülemkogul leppisid valitsusjuhid kokku laiendatud euroala paktis, mille

eesmärgiks on struktuursete reformide läbiviimine majanduse konkurentsivõime ja tööhõive

suurendamiseks, riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tugevdamiseks ja finantsstabiilsuse tagamiseks.

Eelmisel aastal võttis Eesti laiendatud euroala pakti raames üheksa reformikohustust, kinnitades

need valitsuse otsusega 2011. aasta 28. aprillil riiklikus reformikavas „Eesti2020“. Reformid tuleb ellu

viia 2012. aasta suveks ning nende täitmise hetkeseisu ülevaade on järgmine:

- viis on hetkeseisuga ellu viidud – (1) start-up programmi käivitamine uuenduslike ettevõtete

sünni toetamiseks, (2) üksikisiku tulumaksu vähendamine alates 2015. aastast, (3) tööga seotud

tasemehariduse erisoodustusmaksust vabastamine, (4) tulumaksusoodustuse ülempiiri langetamine

1920 euroni, (5) eelarve tasakaalu4 saavutamine 2013. aastaks ja ülejäägi saavutamine 2014. aastal

(riigi eelarvestrateegia);

- kolm on plaanitud 2012. aasta suveks ellu viia – avaliku teenistuse hüvede reform ja

palgasüsteemi läbipaistvuse suurendamine, eripensionide reformi esimene etapp;

kõrgharidusreform;

- üks hilineb mõne kuu võrra – eelarvetasakaalu nõude sisseviimine riigieelarve

baasseadusesse.

Täpsem täitmise seis laiendatud euroala pakti alapeatükkide lõikes:

a. Konkurentsivõime kasvatamine

Avaliku teenistuse hüvede reform

ja palgasüsteemi läbipaistvuse

suurendamine

Avaliku teenistuse seaduse eelnõu kiideti valitsuse poolt heaks

1. märtsil 2012 ning on plaanis II kvartali lõpuks ka Riigikogus

vastu võtta. Eelnõu esimene lugemine parlamendis toimus 4.

aprillil 2012. Uue seaduse eesmärk on vähendada eriseisundi

ja -õigustega ametnike arvu, ühtlustada nende hüvesid

erasektoriga. See korrastab avaliku teenistuse, muudab

läbipaistvaks ja võrreldavaks avaliku sektori palgasüsteemi ja

ametihüved. Vastuvõtmise korral on seaduse jõustumisajaks 1.

jaanuar 2013.

Kõrgharidusreformi läbiviimine Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus võeti Riigikogus vastu 9. veebruaril 2012.

President jättis seaduse välja kuulutamata, viidates

vastuoludele põhiseadusega (seoses ülikoolide

autonoomiaga). Seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks

vajalikke muudatusi käsitletakse Riigikogus põhjalikult

täiendavatel aruteludel. Uuendatud ja täiendatud seaduse

Riigikogu poolt enne suve uuesti vastuvõtmine on tõenäoline.

Start-up programmi käivitamine Programm, mis hõlmab teadlikkuse, teadmiste ja oskuste

4 Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon

12

uuenduslike ettevõtete sünni

toetamiseks

tõstmise ning rahastamise aspekte innovaatiliste alustavate

ettevõtete arengu kiirendamiseks on käivitunud. Maht on 3,7

mln eurot ja programmi rakendamine kestab aastani 2013.

b. Tööhõive suurendamine

Eelnõu vastuvõtmine üksikisiku

tulumaksumäära vähendamiseks

2015. aastast

Tulumaksuseaduse muutmisega (5.05.2011 VV istung,

16.06.2011 Riigikogu otsus) väheneb tulumaksu määr seniselt

21%lt 20%ni alates 2015. aastast.

Tööga seotud tasemehariduse

erisoodustusmaksust vabastamine

Tulumaksuseaduse muutmisega välistati alates 1.01.2012

tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena.

c. Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse suurendamine

Tulumaksusoodustuse ülempiiri

langetamine 1920 euroni

Tulumaksuseaduse muutmisega vähendati 1. jaanuarist 2012

füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat

3196 eurolt 1920 eurole.

Eripensionide reformi esimese

etapi läbiviimine

Esimeses etapis kiideti valitsuse poolt heaks

seadusemuudatused osade kõrgemate riigiametnike

eripensionite kaotamiseks. Riigikontrolli ja õiguskantsleri

seaduse muutmise eelnõu on saadetud Riigikogus kolmandale

lugemisele. Edasise reformi põhimõtete ja ajakava

väljatöötamine toimub 2012. aasta esimesel poolaastal.

Eelarve tasakaalu saavutamine

2013. aastal ja ülejäägi

saavutamine 2014. aastal

Tasakaalu saavutamise eesmärki järgiv riigi eelarvestrateegia

kinnitati 2011.a kevadel ning Riigikogus vastu võetud 2012.a

riigieelarve seadus on sellega vastavuses. Eesmärke on plaanis

järgida ka 2012.a kevadel kinnitatava riigi eelarvestrateegiaga

ja tugevdada eelarve baasseaduse muutmise protsessiga.

Valitsussektori eelarvetasakaalu

nõude sisseviimine riigieelarve

baasseadusesse

Riigieelarve baasseadusse ja sellega seonduvate seaduste

muutmine on planeeritud 2012. aasta III kvartalisse, kuna

liikmesriikide eelarveraamistike miinimumnõuete direktiivi

jõustumisega 13. detsembril 2011 ning Majandus- ja rahaliidu

stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu

allkirjastamisega 2. märtsi 2012 Ülemkogul, kaasneb

põhjalikuma analüüsi vajadus.

13

Riigipõhiste soovituste täitmine

Järgnevalt on toodud Eestile 2011.a juuni ülemkogul tehtud riigispetsiifiliste soovituste (country

specific recommendations – CSR) täitmiseks rakendatud meetmed ja ellu viidud tegevused. Loetelus

on ära toodud tegevused, mis on aruande esitamise ajaks teostatud. Uued reformid ja

poliitikamuudatused on ära toodud uuendatud Eesti 2020 kavas (sh laiendatud euroala pakti uued

kohustused) ja selle tegevuskavas.

Eelarve tasakaalu eesmärkide elluviimine

(1) saavutada hiljemalt 2013. aastaks struktuurne ülejääk, hoides eelarvepuudujääki

2012. aastal 2,1 % piires SKPst, säilitades range kontrolli kulutuste üle ja tõstes

avaliku sektori kulutuste tõhusust;

Struktuurse ülejäägi saavutamise põhimõtteid järgivad nii riigi eelarvestrateegia 2012-2015, mis

kinnitati valitsuse 28.04.2011 istungil kui 2012. aasta riigieelarve seadus, mis võeti Riigikogus vastu

detsembris. 2011. aasta eelarveülejääk oli esialgsetel andmetel 1,0% SKPst.

2012. aasta eelarvepositsioon saab olema tugeva surve all paljuski raskestiennustatavate arengute

tõttu Euroopa ja maailma majanduses lähikuudel, kuid valitsus plaanib pidada kinni võetud

eesmärkidest.

Valitsuse keskpika perioodi eelarvepositsiooni eesmärgiks (medium-term objective, MTO) on

valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk. Koos Eesti 2020 kavaga komisjonile edastatav

stabiilsusprogramm näeb valitsuse fiskaalpoliitilise eesmärgina ette struktuurse ülejäägi nii 2013.

aastal kui järgnevatel aastatel. Selleks parandatakse riigi eelarvestrateegias võrreldes

Rahandusministeeriumi 2012. aasta kevadise majandusprognoosiga 2013. aasta struktuurset

eelarvepositsiooni 0,3% SKPst (prognoositava struktuurse defitsiidi 0,2% SKPst asemel planeeritakse

ülejääki 0,1% SKPst) ning järgnevatel aastatel veel suuremas mahus (täpsemalt vt

Stabiilsusprogramm 2012).

Avaliku sektori kulude kontrollimiseks:

• on avaliku sektori palgafond ning majanduskulud (kokku tegevuskulud) riigi

eelarvestrateegiaga 2012-2015 külmutatud. Sama poliitikaga jätkatakse riigi

eelarvestrateegias 2013-2016.

Avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamiseks:

• viidi läbi põhjalik sotsiaalkindlustuste jätkusuutlikkuse analüüs, mille tulemusel käivitatakse

töövõimetussüsteemi (sh töövõimetuspensionid) reform (vt laiendatud euroala pakti

reformikohustused 2012. aastal);

• on ellu viidud eripensionite reformi ja soodustingimustel vanaduspensionite reformi

esimene etapp;

• tulumaksusoodustuse ülempiir langetati alates 2012. aastast 1920 euroni;

• käivitati mitmed keskvalitsuse tugiteenuste, kinnisvarahalduse ja riigihangete

konsolideerimise ja tsentraliseerimise algatused (vt muuhulgas laiendatud euroala pakti

reformikohustused 2012. aastal). Kõik ministeeriumid annavad järk-järgult oma valitsemisala

kinnisvara haldamiseks ja hooldamiseks üle Riigi Kinnisvara ASile. Riigihangete läbiviimiseks

14

on alustatud kesksete hankijate määramisega. Esimese kompetentsikeskusena on Registrite

ja Infosüsteemide Keskus (RIK) volitatud korraldama Justiitsministeeriumi,

Rahandusministeeriumi ja nende valitsusalade riigiasutuste ning samuti Riigikantselei,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi

infotehnoloogiaalaseid riigihankeid. Selle tulemusel viidi 2011. aasta suvel läbi kaks

riigihanget, millega liisitakse riigiasutustele kokku enam kui 2200 uut arvutit kogusummas ligi

miljon eurot, saavutades hinnas kokkuhoidu veerandi ulatuses. Käivitunud on ka ühine

sideteenuste hange.

Tööturumeetmete efektiivsuse suurendamine (eriti noored ja pikaajalised

töötud)

(2) võtta meetmeid tööjõunõudluse toetamiseks ja vaesusriski vähendamiseks,

vähendades eelarveneutraalsel viisil maksukoormust ja sotsiaalmakseid, samuti

suurendades aktiivse tööturupoliitika tõhusust, võttes sealhulgas noortele ja pika-

ajalistele töötutele suunatud meetmeid, eelkõige suure tööpuudusega piirkondades;

Tehtud tegevused:

Tööjõu pakkumise suurendamiseks on valitsus võtnud sihiks tööjõu maksukoormuse vähendamise.

Tööjõumaksude vähendamiseks eelarveneutraalsel viisil ei ole võimalik maksude kiire alandamine. Valitsuse pikaajaliseks sihiks on tööjõumaksude järk-järguline vähendamine. Selleks:

• Võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused (5.05.2011 VV istung, 16.06.2011 Riigikogu

otsus), millega vähendatakse tulumaksu määra seniselt 21%lt 20%ni alates 2015. aastast.

• Tulumaksuseaduse muutmisega välistati alates 1.01.2012 tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena.

Aktiivsete tööturumeetmete paindlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks on rakendatud rida uusi

meetmeid:

1. Aktiivse tööturupoliitika rahastamine on tõusnud 2009. aasta 0,29%lt 2011. aasta esialgsetel

andmetel 0,34%ni SKPst ning eeldatavalt 2012. aastal kasvab veelgi. 2012. aastal on tööturuteenuste

osutamiseks planeeritud 61,9 mln eurot. 2011. aastal moodustati tööturumeetmete rahastamise

jätkusuutlikkuse tagamiseks tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital, mis koosneb töötuskindlustuse

vahenditest ja riigieelarvelistest eraldistest ning vahendite paigutamisest saadavast

investeeringutulust.

2. Kriisiaegse ajaga võrreldes on aktiivsete tööturumeetmete osutamisel pandud suurem rõhuasetus

töötute oskusi tõstvatele ning pikaajalisi töötuid tööle aitavatele meetmetele. Tööturukoolituse

eelarve kasvas 2011. aastal võrreldes eelneva aastaga veidi üle kolme korra ja tööpraktika rahastamine üle 50%. Toetamaks pikaajaliste töötute töölerakendamist on tõstetud tööharjutuse

eelarvet eelneva aastaga võrreldes 2,5 korda. Võrreldes 2010. aastaga, mil rakendati eritingimusi

palgatoetuse teenuse osutamisel, langes 2011.a selle toetuse saajate hulk.

3. Valitsus kiitis heaks tööhõiveprogrammi 2012-2013, mis võimaldab tööturuteenuste osutamist

seaduses sätestatuga võrreldes soodsamatel tingimustel. Programmi rahastatakse tööturuteenuste ja

-toetuste sihtkapitalist, millest on 2012. aastaks ette nähtud ligi 30 miljonit eurot ning 2013. aastal

31,2 miljonit eurot.

15

Programmi tähtsaimaks eesmärgiks on ühelt poolt ennetada töötust ja lühendada töötuse kestust –

ehk hoida ära pikaajaliste töötute juurde tekkimist. Teisalt aidata tööle neid inimesi, kes juba on

erinevatel põhjustel pikka aega tööta olnud. Toetades tööks vajalikke teadmiste ja oskuste

omandamist, karjäärivalikuid ja tööotsinguid ning osutades töölesaamiseks igakülgset,

individuaalsetest vajadustest lähtuvat abi, aitab programm kaasa ka noorte tööpuuduse

vähendamisele.

Programm näeb ette aktiivsete tööturumeetmete paindlikumaks osutamiseks ja teenuste saajate

ringi suurendamiseks järgmised muudatused:

a. Kõigil inimestel on võimalik saada karjääriinfot ja tööotsingunõustamist, et suurendada nende

teadlikkust tööturu olukorrast ja töötamise võimalustest, täiustada nende töö otsimise oskusi ja

avardada seeläbi uue töö leidmise väljavaateid.

b. Oluliseks uueks sihtrühmaks on pikaajalise tervisehäirega töötud ja töötajad, kellele laienesid

seni ainult puuetega inimestele mõeldud teenused. Et toetada halvenenud tervise tõttu

töökaotuse ohus töötaja täiend- või ümberõpet hüvitatakse tööandjale, kes pakub pikaajalise

terviseprobleemiga töötajale koolitust ja uut tööd ettevõttes 25% koolituskuludest.

c. Tööotsijale, kes on saanud koondamisteate osutatakse varasemast suuremat valikut teenuseid.

Eesmärgiks on koondamisteate saanud töötajate uuele tööle aitamine, nii et nad ei kogeks

töötust või töötaolek jääks võimalikult lühikeseks.

d. Täiskoormusega õppes õppivatele töötutele osutatakse senisest rohkem tööotsingute

toetamiseks ja tööleaitamiseks vajalikke teenuseid, sealhulgas koolitust, erinevad

nõustamisteenuseid, ettevõtluse alustamise toetust.

Programmist osutatakse mitmeid uusi tööturuteenuseid, mis aitavad lahendada pikaajaliste töötute

takistusi töölesaamisel. Samuti osutatakse mitmeid teenuseid varasemast paindlikemal või

soodsamatel tingimustel. Näiteks:

• Töölesaamise takistuste kõrvaldamine on uus teenus inimestele, kes ei ole tööd leidnud

sotsiaalsete probleemide tõttu. Eesmärgiks on aidata inimestel neid probleeme lahendada, et

nad suudaksid keskenduda töö otsimisele. Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks

hõlmab psühholoogilist, võla- ja sõltuvusnõustamist.

• Individuaalse töölerakendamise teenus hõlmab erinevaid tugitegevusi vastavalt inimese

vajadustele, näiteks tööotsingute motiveerimine ja toetamine, sobiva töö otsimine, abistamine

tööandjaga suhtlemisel, juhendamine töökohal, aga ka võimaluse vajadusel töötule hüvitada

täiendavad kulud (nt hooldusteenuste kulud), et ta saaks osaleda tööturuteenustel ja/või tööle

asuda.

• Palgatoetuse maksmise tingimused muudeti soodsamaks. Palgatoetusega saab nüüd tööle

rakendada töötu, kes on olnud töötuna arvel vähemalt 12 kuud tööleasumisele eelneva 15 kuu

jooksul. Seda juhul, kui tema töötuna arvelolek on vahepeal olnud lõpetatud tööle asumise või

puudega inimese hooldamise eest tasu saamise tõttu. Eesmärgiks on soodustada ajutist ja

lühiajalist töötamist, ilma et pikaajaline töötu jääks ilma võimalusest palgatoetuse abil

püsivamale tööle saada. Varem sai palgatoetusega tööle aidata inimest, kes on olnud töötuna

16

arvel katkematult vähemalt 12 kuud. See tähendas aga, et kui pikaajaline töötu võttis vastu

kasvõi paaripäevase töö, kaotas ta koheselt võimaluse palgatoetusega tööle saada.

• 2012. aastast saab enamikul teenustest lõpuni osaleda ka siis kui töötu saab teenuse kasutamise

ajal tööle, et tagada tööturuteenuse maksimaalne mõju.

• Tööharjutuse teenust kestusega kuni kuus kuud osutatakse pikaajalistele või sotsiaalsete

erivajadustega töötutele.

3. Noorte ja vanemaealiste töötute tööturule tagasi toomiseks käivitati 2012. aasta märtsis

konkreetselt nendele sihtrühmadele suunatud programme 4 686 413 eur mahus. Programme

rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise

suurendamine“.

4. Koolituskaardi piirmäära tõsteti 2011. aasta 1. augustist 959 eurolt 2500 eurole. Laienenud on

ka koolituskaardi võimalused, mida saab nüüd kasutada samuti ümberõppeks.

5. Lisaks algatati 2011. aastal töötute noorte sotsiaalse kaasamise parandamise toetamine läbi

noorteorganisatsioonide toetusskeemi.

Mitmed selle soovituse täitmise seotud uued reformid ja algatused sisalduvad uute laiendatud

euroala pakti reformikohustuste loetelus.

Energia- ja ressursisäästule planeeritud algatuste elluviimine (eriti hooned

ja transport)

(3) tagada kavandatud stiimulite rakendamine energiamahukuse vähendamiseks ja

majanduse energiatõhususe suurendamiseks eelkõige ehitus- ja transpordisektoris,

tagades muu hulgas turu parema toimimise;

Tehtud tegevused:

2011. aastal tehti olulised sammud energiaturu arendamiseks nii turu toimimise parandamise kui

energiaühenduste loomise eesmärgil. Nii elektri- kui maagaasi turu arendamiseks võeti vastu seadusemuudatused, mis viib Eesti energiaturu korralduse kooskõlla EL direktiividega.

1. Maagasituru edendamiseks võttis valitsus 5.01.2012 maagaasiseaduse muudatused.

Seaduseelnõu on arutamisel Riigikogus ning kinnitatakse eeldatavasti 2012. aasta II kvartalis.

(vt uued laiendatud euroala pakti kohustused 2012. aastaks)

Maagaasiseaduse muutmise eesmärgiks on viia seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Kuigi direktiivi kohaselt

kehtib Eestile erand, mille kohaselt ei kohaldata Eestile süsteemihalduri sõltumatuse

tagamise nõudeid nii kaua kuni Eesti, Läti või Soome ei ole otseselt ühendatud muu

liikmesriigi võrku ning reaalne konkurents maagaasi turul pole võimalik, siis võrreldes erandi

taotlemise ajaga on tänaseks olukord gaasiturul muutunud nii globaalsel tasandil kui

Läänemere piirkonnas ning seniste eelduste muutmisega on võimalik luua täiendavaid

võimalusi gaasituru edasiseks arenguks juba 2015. aastaks. Eesti otsustas rakendada

direktiivis omandilise eraldamise sätteid, et luua eeldused uute tarnijate ja tarnekanalite tekkeks, mis omakorda loob eeldused reaalselt toimuva gaasituru tekkeks. Muudatuse

kohaselt ei või gaasi põhivõrke ja tootjat (müüjat) kontrollida sama isik. Omandisuhete

eraldamine nõuab aktsiaseltsi Eesti Gaas struktuuri ümberkorraldamist aastaks 2015.

17

Eraldumine toimub kahes etapis. Kõigepealt tuleb 1. jaanuariks 2013 luua ülekandevõrgu

ettevõte, kellele kuuluvad ka võrgud. Praegu Eesti Gaasi tütarettevõttena tegutsev AS EG

Võrguteenus on vaid võrguoperaator, mitte selle omanik. Aastaks 2015 tuleb

põhivõrguettevõtja omanikering ümber korraldada selliselt, et seal ei oleks gaasi tootmise või

müügiga seotud isikuid. Sealjuures ei pea gaasi põhivõrkude omanikuks olema riik.

2. Elektrituru arendamiseks võttis valitsus 1.12.2011 vastu elektrituru avamist võimaldavad

seadusemuudatused. Elektrituruseaduse muutmise eelnõu on Riigikogus arutamisel ning

kinnitatakse eeldatavasti 2012. aasta II kvartalis.

Seoses Eesti elektrituru täieliku avanemisega 1. jaanuarist 2013 tunnistati muudatusega

kehtetuks sätted, mis reguleerivad elektrienergia müügikohustust- ja korraldust. Elektrituru

avanemine toob tarbijatele kaasa võimaluse vabalt valida endale elektri müüja ning lõpeb

olukord, kus elektrit on võimalik osta vaid ühelt monopoolselt pakkujalt reguleeritud

hinnaga. Edaspidi ei reguleerita elektri hinda ning see kujuneb konkurentsis tootjate ja

müüjate vahel. Kodutarbijatele on loodud samas võimalus osta elektrienergiat üldteenuse

korras, kui nad ei ole võrguettevõtjat või müüjat teavitanud elektrilepingu lõpetamise

soovist.

Eelnõuga kehtestatakse põhivõrguettevõtjale lisanõuded, mille kohaselt põhivõrguettevõtjat

ja tootjat või müüjat ei tohi kontrollida sama isik. Kui isik, kellele kuuluvad

põhivõrguettevõtja ja tootja või müüja, on riik, ei tohi sama valitsusasutus kontrollida

põhivõrguettevõtjat ja tootjat või müüjat. Sätte jõustumine eeldab, et Eesti Energia ASi

aktsiate valitsejaks ning Elering ASi aktsiate valitsejaks määratakse erinevad valitsusasutused.

3. Energiaühenduste arendamisele aitab kaasa Estlink 2 merekaabli ehituse algus ja elektrituru

põhivõrguoperaatori AS Elering aktsiakapitali suurendamine.

2011. aastal alustati Estlink 2 elektrikaabli ehitamist. Kaabel valmib 2014. a alguses ning ühendab Eesti ja Balti elektriturud Põhjamaadega, suurendades nii omavahelist

elektrikaubandust, turu toimimist kui Eesti energiajulgeolekut.

AS Eleringi aktsiakapitali suurendas valitsus 12.05.2011 eesmärgil parandada

põhivõrguettevõtja võimekust Eesti elektrisüsteemi tugevdamisel ja arendamisel (sh

avariireservelektrijaama ehitamine), mis tagavad elektrituru parema toimimise. Siseriiklikult

on valminud esineme etapp uuest Tartu-Viljandi-Sindi kõrgepingeliinist (Tartu-Puhja), mis

pärast valmimist 2014. aastal lubab suuremal võimsusel elektri liikumist Eesti siseselt ning on

ühtlasi eelduseks kolmanda Eesti-Läti elektriliini rajamiseks.

4. 2011. aastal viidi lõpule tuuleenergia investeeringud mahus 19 miljonit eurot ning

investeeringud taastuvenergia allikate laialdasemaks kasutamiseks energia tootmisel ning

kaugküttevõrkude parandamiseks (kogumahus 33 miljonit eurot).

Energiasäästu suurendamise peamised prioriteetsed valdkonnad on transport (sh ühistranspordi

arendamine) ja hoonete (nii avaliku kui erasektori) energiaefektiivsuse suurendamine.

- käivitatud on korterelamute energiasäästlikkuse suurendamise toetamise meetmed, mida

alates 1. aprillist laiendatakse ka eramajadele (mahus 52 miljonit eurot);

- käivitatud on riigi ja omavalitsuste hoonete energiasäästu suurendamise programm (mahus

146 miljonit eurot);

18

- käivitatud on keskkonnasõbraliku ühistranspordi investeeringute programm (mahus 86

miljonit eurot);

- eratranspordi energiasäästu arendamiseks on väljaarendamisel üle-Eestiline elektriautode laadimise infrastruktuur ning eratarbijatele jagatakse elektriauto ostutoetust. Soetatud on

üle 450 elektriautokohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele. Kokku tuleb Eesti teedele

programmi abil 1000 elektriautot (meetme kogumaht 45 miljonit eurot);

- Läbi on viidud hange 18 uue elektrirongi ja 20 diiselrongi ostmiseks.

- 2011. aastal võeti vastu seadusemuudatused, millega lõpetatakse alates 1.01.2012

erimärgistatud kütuse kasutamine paikses mootoris, kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. - Kehtestati keskkonnasäästlikud nõuded sõidukite hankimisele avalikus sektoris.

- Jätkati investeeringutega taastuvenergiaallikate osakaalu tõstmiseks energia tootmisel, sh

elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamine, katlamajade taastuvenergiaallikate

kasutamiseks ümberehitamine ja kaugküttevõrgu parendamine ja rekonstrueerimine.

Haridusreformi elluviimine, pöörates ennekõike tähelepanu hariduse

vastavusele tööturuga

(4) seada haridussüsteemi reformi rakendamisel prioriteediks alushariduse

kättesaadavust parandavad meetmed ning kutsehariduse kvaliteedi ja

kättesaadavuse parandamise. Viia haridustulemused paremini kooskõlla tööturu

vajadustega ja luua madala kvalifikatsiooniga töötajatele võimalused elukestvas

õppes osalemiseks.

Erialase hariduse kättesaadavuse parandamiseks ja madala haridustasemega inimeste õppes osalemise suurendamiseks:

• Avati programm „Kutse“ haridustee jätkamiseks kutseõppes. Programm on alates 2011. aastast avatud õppe katkestanute kõrval esmase kvalifikatsioonita inimestele, sh erialase hariduseta vanemaealised inimesed.

• Tasemeõppes laiendati vastuvõttu vanemaealistele ilma erialase hariduseta inimestele. Selle

tulemusena on tõusnud kutseõppurite keskmine vanus.

Haridustulemuste ja tööturu vajaduste vastavuse parandamiseks:

• On läbi viidud pilootprojektid õppetöö akrediteerimiseks kutsekoolides kahes valdkonnas

(ehitus, hotellid-toitlustus). Akrediteerimist viivad läbi vastava sektori ettevõtteist pärit eksperdid. 2012. aastal jätkatakse projekti veel viies valdkonnas.

• Käivitati kõrgharidusreform, millega muudetakse kõrgharidustaseme õppe rahastamise

põhimõtteid, suurendatakse riigieelarvest rahastatavate õppekohtade arvu eesmärgiga muuta

kõrgharidussüsteemi toimimine üliõpilase jaoks õiglasemaks, kasvatatakse kõrgharidustaseme

õppe tulemuslikkust ja kvaliteeti ning vähendatakse kõrghariduse valdkondlikku killustatust.

Eelkoolihariduse kättesaadavuse parandamiseks on käivitatud koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmine, mille eesmärgiks on tõsta juurdepääsu lastehoiule ning muuta see perede vajadusega

arvestavamaks. Eelnõu on planeeritud Riigikogule esitada 2012. aastal. Lisaks jätkatakse KOV-ide

toetamist, loomaks uusi kohti lasteaaedades ning uusi rajatisi.

2012. aasta kevadel on valitsus käivitanud mitmed reformid, mille eesmärgiks on hariduse kvaliteedi

tõstmine ja selle parem vastavusse viimine tööturu vajadustega sh gümnaasiumivõrgu korrastamine,

üldhariduse rahastamise põhimõtete arendamine ning kutseõppe õppekavade arendamine (vt

laiendatud euroala pakti reformikohustused 2012. aastal).

Ees

ti 2

020

teg

evu

skav

a 20

11-2

015

Täi

enda

tud

apri

llis

2012 Väl

jaku

tse/

Mee

de

2011

2012

2013

2014

2015

Mee

tme

eest

vas

tuta

ja

HA

RIT

UD

RA

HV

AS

JA S

IDU

S Ü

HIS

KO

ND

I K

vali

teet

se h

arid

use

tag

amin

e kõ

igil

har

idu

stas

emet

el

Õpe

taja

tele

kõrg

etas

emel

ise

baas

-ja

täie

ndko

olitu

seta

gam

ine,

mis

taga

ksri

iklik

eõp

peka

vade

ideo

loog

iara

kend

umis

eni

ngõp

etaj

ate

suur

ema

mot

ivee

ritu

se ja

loov

use.

*

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Üld

hari

duse

raha

stam

ise

põhi

mõt

ete

aren

dam

ine

hari

duse

kval

iteed

itõ

stm

isek

sja

õpe

taja

te v

äärt

usta

mis

eks*

xx

Har

idus

- ja

Tea

dusm

inis

teer

ium

Õpe

taja

läht

etoe

tuse

mak

smis

e jä

tkam

ine

noor

tele

alu

stav

atel

e õp

etaj

atel

e *

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Ida-

Vir

umaa

l ees

ti ke

eles

õpe

tava

tele

õpe

taja

tele

30%

-lis

e lis

atas

u m

aksm

ine*

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Ees

ti ke

ele

õppe

pro

gram

mi 2

014+

koo

stam

ine

ja r

aken

dam

ine

xx

xx

Har

idus

- ja

Tea

dusm

inis

teer

ium

Ees

tikee

lse

aine

õppe

rake

ndam

ine

vene

keel

ses

põhi

kool

is(a

jalu

gu,

geog

raaf

iaal

ates

5.kl

assi

st),

eesm

ärgi

gata

gada

põhi

kool

ilõ

peta

jaee

sti

keel

eos

kus

olek

svä

hem

alt

B1

tase

mel

, mis

või

mal

daks

eda

siõp

pim

ist

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Ingl

iske

else

tõp

etpa

kkuv

ann

.E

uroo

paK

ooli

loom

ine

Tal

linna

sse

ning

rahv

usva

helis

eba

kala

ureu

seõp

pevõ

imal

uste

loom

ine

Ingl

ise

Kol

ledž

isja

Miin

aH

ärm

a G

ümna

asiu

mis

*

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Täi

skas

vanu

teri

igik

eele

oman

dam

ise

jake

eleo

skus

ear

enda

mis

evõ

imal

uste

suur

enda

min

ex

xx

xx

Har

idus

- ja

Tea

dusm

inis

teer

ium

Uus

imm

igra

ntid

ele

suun

atud

koha

nem

ispr

ogra

mm

ija

tugi

teen

uste

kätt

esaa

davu

se s

uure

ndam

ine

xx

xx

xK

ultu

urim

inis

teer

ium

Kõr

hari

dusr

efor

mi r

aken

dam

ine

xx

Har

idus

- ja

Tea

dusm

inis

teer

ium

Uut

e põ

hiko

oli j

a gü

mna

asiu

mi r

iiklik

e õp

peka

vade

rak

enda

min

e*x

xx

Har

idus

- ja

Tea

dusm

inis

teer

ium

Ven

e gü

mna

asiu

mid

e ee

stik

eels

ele

õppe

le ü

lem

inek

u lõ

pule

viim

ine

*x

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Har

idu

ssü

stee

mi k

vali

teed

i par

and

amin

e n

ing

koh

and

um

ine

dem

ogra

afil

iste

mu

utu

steg

a.

Väl

jaku

tset

e ka

up

a m

eetm

ete

teg

evu

spla

an ja

rak

end

um

ise

aeg

* tä

hist

ab m

eetm

eid,

mis

on

kaet

ud k

a V

abar

iigi V

alits

use

tege

vusp

rogr

amm

is

Koo

lieel

sete

last

easu

tust

ese

adus

em

uutm

ine,

ettõ

sta

juur

depä

äsu

last

ehoi

ule

pere

de v

ajad

useg

a ar

vest

aval

t*x

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

II K

ooli

võrg

u k

orra

stam

ine

Põh

ikoo

lijä

rgse

teõp

peko

htad

ete

rvik

likpl

anee

rim

ine

üld-

jaku

tseh

arid

use

tasa

ndil

(sh

põhi

kool

i ja

güm

naas

ium

iast

me

selg

em la

huta

min

e)

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Güm

naas

ium

ivõr

guko

rras

tam

ine

jain

vest

eeri

ngut

epr

ogra

mm

ikä

ivita

min

eko

oliv

õrgu

kva

litee

di t

õstm

isek

s*x

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Eri

neva

teha

ridu

sliik

ide

raha

stam

ispr

opor

tsio

onid

eül

evaa

tam

ine

rõhu

aset

useg

aef

ektii

vsus

ele

xx

xx

Har

idus

- ja

Tea

dusm

inis

teer

ium

I K

aasa

egse

töö

turu

vaj

adu

stel

e va

stav

a h

arid

use

ja o

sku

steg

a tö

öjõu

ole

mas

olu

tag

amin

e

Pro

gram

m16

-29-

aast

aste

lepõ

hiha

ridu

sega

või

mad

alam

aha

ridu

stas

emeg

ano

orte

le k

utse

õppe

või

mal

dam

isek

s*x

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Kut

seõp

peõp

peka

vade

aren

dam

ine,

mill

ega

õppe

kava

dm

uude

taks

evä

ljund

ipõh

iste

ksja

para

ndat

akse

nend

ese

osei

duu

enda

tava

kval

ifik

atsi

ooni

raam

istik

uga*

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Kut

seõp

peas

utus

te õ

ppet

öö a

kred

iteer

imin

e ja

juht

imis

kval

iteed

i tõs

tmin

e ko

ostö

ös s

ekto

ri e

kspe

rtid

ega

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Kom

pete

ntsi

põhi

se t

ööjõ

uvaj

adus

e pr

ogno

osis

üste

emi a

rend

amin

e, s

ealh

ulga

s vä

listö

öjõu

-vaj

adus

te p

arem

pro

gnoo

sim

ine

ning

või

mal

ike

mõj

ude

pare

m

arve

sse

võtm

ine.

xx

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Har

idus

- ja

töö

maa

ilma

sidu

mis

t to

etav

a ku

tsek

valif

ikat

sioo

nisü

stee

mi

aren

dam

ine

xx

xx

Har

idus

- ja

Tea

dusm

inis

teer

ium

Täi

skas

vanu

tetä

iend

-ja

ümbe

rõpp

evõ

imal

uste

laie

ndam

ine

jakä

ttes

aada

vuse

suur

enda

min

e *

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Ela

mis

- ja

töö

luba

de a

ndm

ise

men

etlu

spro

tses

side

liht

sust

amin

e ja

lü

hend

amin

e ee

smär

giga

par

anda

da k

õrge

lt kv

alif

itsee

ritu

d vä

listö

öjõu

ligi

pääs

u E

esti

tööt

urul

e, p

idad

es s

ilmas

sis

ejul

geol

ekul

e te

kkid

a võ

ivai

d oh

te

xx

Sise

min

iste

eriu

m

TU

LE

ja K

UT

SE p

rogr

amm

ide

jätk

amin

e, e

t ha

ridu

stee

kõr

g- v

õi

kuts

ehar

idus

es k

atke

stan

ud s

aaks

id t

agas

i pöö

rdud

a ha

ridu

se o

man

dam

ise

juur

de *

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Töö

jõu

väl

jaõp

pe

vast

avu

sse

viim

ine

kaas

aeg

se t

öötu

ru v

ajad

ust

ega

(kas

uta

des

sh

par

emin

i EL

sis

etu

ru ja

tei

ste

pol

iiti

kate

või

mal

usi

) n

ing

ku

tse-

või

kõr

gh

arid

use

tas

emel

eri

alas

e h

arid

use

ga

inim

este

osa

kaal

u s

uu

ren

dam

ine.

II N

oort

e h

arid

ust

ee t

oeta

min

e ja

eri

alav

alik

ute

par

em

suu

nam

ine

eesm

ärg

iga

suu

ren

dad

a õp

ilas

te t

ead

likk

ust

tö

ömaa

ilm

ast

ja v

ähen

dad

a ko

olik

atke

staj

ate

arvu

Noo

rtel

eka

rjää

rinõ

usta

mis

eja

karj

ääri

õppe

taga

min

eül

dhar

idus

-,ku

tse-

jakõ

rgha

ridu

se t

asem

el *

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Töö

tute

noor

teso

tsia

alse

kaas

amis

epa

rand

amin

elä

bino

orte

orga

nisa

tsio

onid

eto

etus

skee

mi

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Tug

isüs

teem

ide

rake

ndam

ine

kuts

ehar

idus

es, e

t vä

hend

ada

välja

lang

evus

tx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

mT

ööm

aailm

asi

sulis

ein

fovi

imin

eka

rjää

risp

etsi

alis

tiden

i(p

alga

d,tö

ötur

utr

endi

d, a

met

ikoh

tade

pro

fiili

d jn

e) ja

õpi

last

eni

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Las

teva

nem

ate

tead

likku

setõ

stm

ine

noor

teed

asiõ

ppim

isvõ

imal

uste

stja

karj

ääri

plan

eeri

mis

est

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Uut

epr

ogra

mm

ide

välja

tööt

amin

em

adal

ako

nkur

ents

ivõi

meg

aja

risk

irüh

ma

kuul

uvat

e no

orte

töö

hõiv

e pa

rand

amis

eks

xx

xx

Har

idus

- ja

Tea

dusm

inis

teer

ium

III

Ett

evõt

likk

use

ja t

eist

e võ

tmep

ädev

ust

e ku

jun

dam

ine

Ett

evõt

likku

seja

ette

võtlu

sõpp

evõ

i-a

inet

esü

stee

mne

eden

dam

ine

kõig

ilha

ridu

stas

emet

el *

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Ett

evõt

jate

aktii

vsem

kaas

amin

eko

olitu

sees

mär

kide

kuju

ndam

isel

jaõp

iväl

jund

ite m

äära

tlem

isel

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Jätk

ata

ühis

õppe

kava

sid

kõrg

kool

ides

,ees

mär

giga

võim

alda

daer

inev

ate

eria

lade

tude

ngite

len

nast

täie

ndad

ate

iste

eria

laba

aste

adm

iste

ja–o

skus

tega

,rõ

huga

ette

võtlu

sala

ste

tead

mis

te-

jaos

kust

ean

dmis

elm

itte-

maj

andu

seri

ala

tude

ngite

le*

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Kõr

gkoo

lide

kval

iteed

ikin

dlus

tam

ise

süst

eem

im

uuda

tust

eel

luvi

imin

e(s

hül

emin

ekuh

inda

mis

epr

otse

ss,

õppe

kava

grup

pide

ning

õppe

asut

uste

inst

ituts

iona

alse

akre

dite

erim

ise

kasu

tuse

levõ

tt)

ning

Ees

tiK

õrgh

arid

use

Kva

litee

diag

entu

uri k

äivi

tam

ine

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Rah

vusv

ahel

iste

ühi

sõpp

ekav

ade

loom

ise

jätk

uv s

oodu

stam

ine

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

mT

oetu

smee

tmet

elo

omin

era

hvus

vahe

lisel

ttu

geva

teva

ldko

ndad

eee

lisar

enda

mis

eks

(sh

erim

eetm

ete

alus

eled

ukal

tkä

ivita

tud

mag

istr

iõpp

eõp

peka

vade

eda

sise

rah

asta

mis

e t

agam

ine)

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Väl

isdo

ktor

antid

ele

suun

atud

stip

endi

umip

rogr

amm

ideg

a jä

tkam

ine

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Kõr

gh

arid

use

rah

vusv

ahel

ise

kon

kure

nts

ivõi

me

suu

ren

dam

ine.

Viis

a- ja

ela

mis

- ni

ng t

öölu

bade

and

mis

e tin

gim

uste

üle

vaat

amin

e, k

aalu

des

võim

alus

t al

ates

mag

istr

itase

mes

t E

estis

se õ

ppim

a tu

leva

tele

tud

engi

tele

per

e ka

asat

oom

ise

xx

Sise

min

iste

eriu

m

Tõh

usam

ate

avita

mis

korr

aja

info

mat

erja

lide

(nt.

veeb

ilehe

külg

)vä

ljatö

ötam

ine

välis

esin

dust

ele,

hari

dusa

sutu

stel

eja

Ees

tisse

õppi

ma

asud

aso

oviv

atel

etu

deng

itele

.

xx

Har

idus

- ja

Tea

dusm

inis

teer

ium

Vaj

adus

põhi

se õ

ppet

oetu

ste

süst

eem

i käi

vita

min

e *

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

I T

öötu

rum

eetm

ete

osu

tam

ise

kval

itee

di t

õstm

ine

ja e

fekt

iivs

use

su

ure

nd

amin

e

Inst

ituts

iona

alse

vast

utus

jaot

use

selg

emm

äära

tlem

ine

HT

M-i

,SO

M-i

,tö

ötuk

assa

jako

halik

eom

aval

itsus

teva

hel

eesm

ärgi

gata

gada

tööt

ute

kool

ituse

ja s

otsi

aalte

enus

te o

suta

mis

e su

urem

efe

ktiiv

sus

xx

Sots

iaal

min

iste

eriu

m

Töö

tuka

ssa

võim

ekus

esu

uren

dam

ine

inim

este

tööt

urul

eai

tam

isel

,pa

kkud

eski

irem

at t

eenu

st, t

änap

äeva

seid

IT

-või

mal

usi n

ing

pers

onaa

lsem

at lä

hene

mis

t *

xx

xx

xSo

tsia

alm

inis

teer

ium

Puu

eteg

a in

imes

te t

ööhõ

ive

suur

enda

mis

e pr

ogra

mm

ide

rake

ndam

ine

*x

xx

xx

Sots

iaal

min

iste

eriu

mIn

divi

duaa

lse

tööl

erak

enda

mis

ete

enus

ela

iend

amin

eja

pain

dlik

kuse

suur

enda

min

ex

xx

xSo

tsia

alm

inis

teer

ium

Pal

gato

etus

e m

aksm

ise

pain

dlik

kuse

suu

rend

amin

e, s

oodu

stam

aks

ajut

ist

ja

lühi

ajal

ist

tööt

amis

t pi

kaaj

alis

e tö

ötus

ega

võitl

emis

eks

xx

xx

Sots

iaal

min

iste

eriu

m

Mõj

u su

uren

dam

isek

s tö

ötur

utee

nuse

s lõ

puni

osa

lem

ise

võim

alda

min

e ka

töö

le

saam

ise

korr

alx

xx

xSo

tsia

alm

inis

teer

ium

Van

emae

alis

te t

öötu

rul p

üsim

ist

toet

avat

e m

eetm

ete

aren

dam

ine,

sh

läbi

ak

tiivs

ena

vana

nem

ise

sood

usta

mis

ex

xx

xx

Sots

iaal

min

iste

eriu

m

Las

tega

kod

us o

lnud

em

ade

tööt

urul

e ta

gasi

pöör

dum

ise

toet

amin

e *

xx

xSo

tsia

alm

inis

teer

ium

Pro

gram

mid

e ra

kend

amin

e so

olis

e eb

avõr

dsus

e vä

hend

amis

eks

tööt

urul

xx

xx

xSo

tsia

alm

inis

teer

ium

Sool

ise

palg

alõh

e vä

hend

amis

e te

gevu

skav

a vä

ljatö

ötam

ine

ja r

aken

dam

ine

xx

xx

Sots

iaal

min

iste

eriu

m

II A

ktii

vse

tööt

uru

pol

iiti

ka r

ahas

tam

ise

jätk

usu

utl

ikku

sT

öötu

rute

enus

te ja

–to

etus

te t

ingi

mus

lik s

idum

ine

ja s

uure

m in

tegr

eeri

tus

xx

xSo

tsia

alm

inis

teer

ium

Töö

turu

mee

tmet

era

hast

amin

e20

11.a

lood

udtö

ötur

utee

nust

eja

-toe

tust

esi

htka

pita

list

(era

ldis

ed r

iigie

elar

vest

ja t

öötu

skin

dlus

tusm

akse

test

)

xx

xx

Sots

iaal

min

iste

eriu

m

Akt

iivs

e tö

ötu

rup

olii

tika

mõj

u s

uu

ren

dam

ine

nin

g r

ahas

tam

ise

jätk

usu

utl

ikku

s.

Ter

ven

a el

atu

d e

luaa

stat

e su

ure

nd

amin

e lä

bi t

ervi

sekä

itu

mis

e p

aran

dam

ise

ja õ

nn

etu

sju

htu

mit

e ed

asis

e vä

hen

dam

ise

nin

g lä

bi

terv

ish

oiu

tari

stu

are

nd

amis

e.

I V

igas

tust

e ja

vig

astu

ssu

rmad

e vä

hen

dam

ine

ja t

ervi

sekä

itu

mis

e p

aran

dam

ine.

Ter

vise

tead

likku

se, l

iiklu

sohu

tuse

ja r

iski

käitu

mis

e en

neta

mis

e te

emad

e si

sevi

imin

e ri

iklik

esse

põh

ikoo

li ja

güm

naas

ium

i õpp

ekav

ades

se.*

xx

xH

arid

us-

ja t

eadu

smin

iste

eriu

m

Vig

astu

ste

enne

tam

ine

min

iste

eriu

mid

e va

helis

e ko

ordi

neer

itud

polii

tikan

a võ

ttes

ees

mär

giks

väh

enda

da v

igas

tuss

urm

ade

hulk

a vä

hem

alt

Eur

oopa

ke

skm

ise

tase

men

i.*

xx

xx

xSi

sem

inis

teer

ium

Sots

iaal

min

iste

eriu

m

Täi

enda

vate

ker

gliik

lust

eede

nin

g lii

kum

ispa

ikad

e ja

-ra

dade

ja n

ende

juur

de

kuul

uva

tari

stu

raja

mis

e to

etam

ine,

are

ndam

ine

ja p

aran

dam

ine,

sh

terv

ises

pord

ikes

kust

e pr

ogra

mm

i üm

berk

orra

ldam

ine

liiku

mis

harr

astu

se

toet

amis

eks.

*

xx

xx

xSi

sem

inis

teer

ium

Kul

tuur

imin

iste

eriu

m

Töö

- ja

kut

seha

igus

kind

lust

use

loom

ine

koos

uue

töö

võim

etus

kind

lust

use

skee

mig

ax

xSo

tsia

alm

inis

teer

ium

Hal

vene

nud

terv

ise

tõtt

u tö

ökao

tuse

ohu

s tö

ötaj

a tä

iend

- võ

i üm

berõ

ppe

toet

amin

ex

xx

xSo

tsia

alm

inis

teer

ium

II T

ervi

seri

kete

le v

araj

ases

faa

sis

reag

eeri

min

eK

orra

pära

ste

terv

isek

ontr

ollid

e m

ahu

ning

eri

neva

te t

ervi

sejä

lgim

is-

ja

skri

inin

gpro

gram

mid

e lä

bivi

imis

e su

uren

dam

ine

eesm

ärgi

ga a

vast

ada

võim

alik

ud t

ervi

seri

kked

var

ajas

es s

taad

ium

is.*

xx

xx

Sots

iaal

min

iste

eriu

m

KO

NK

UR

EN

TSI

VÕ

IME

LIN

E E

TT

EV

ÕT

LU

SKE

SKK

ON

D

I K

aasa

egn

e et

tevõ

tlu

skes

kkon

d.

Lüh

enda

dam

akse

jõue

tusm

enet

lust

epi

kkus

tvä

hem

alt

kolm

kord

a(v

asta

valt

Maa

ilmap

anga

Doi

ng B

usin

ess

rapo

rtis

mõõ

deta

vale

201

1.a

näita

jale

).*

xx

xJu

stiit

smin

iste

eriu

m

Hin

nata

nin

g vä

hend

ada

hald

usko

orm

ust

süst

emaa

tilis

elt.*

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Ett

evõt

lusõ

ppe

eden

dam

ise

kava

ellu

viim

ine

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Are

ndad

aav

alik

ete

enus

teko

rral

dust

(ava

liku

teen

uste

pakk

umis

eko

rral

dam

ise

rohe

lise

raam

atu

välja

tööt

amin

e ja

rak

enda

min

e) *

xx

xx

Maj

andu

s- ja

K

omm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

II E

ttev

õtlu

stoe

tust

e ko

nso

lid

eeri

min

e, li

hts

ust

amin

e n

ing

uu

te

fin

ants

eeri

mis

mu

del

ite

välja

tööt

amin

e ja

rak

end

amin

e.

Ett

evõt

ete

pik

aaja

list

rah

vusv

ahel

ise

kon

kure

nts

ivõi

me

kasv

u s

ood

ust

ava

pol

iiti

ka k

uju

nd

amin

e.

Ett

evõt

lust

oetu

ste

lihts

usta

min

e ja

par

em s

uuna

min

e ko

nkur

ents

ivõi

me

tõst

mis

ele

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

mT

ööta

da v

älja

ja r

aken

dada

reg

ulaa

rne

ette

võtlu

stoe

tust

e m

õjud

e hi

ndam

ise

süst

eem

.x

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

Ana

lüüs

ida

võim

alus

itä

iend

amak

set

tevõ

tlust

oetu

ste

taot

lust

ehi

ndam

ism

udel

eid

hori

sont

aals

ete

krite

eriu

mite

ga(n

t.ko

ostö

ö,lo

omem

ajan

duse

,in

nova

tsio

oni,

võtm

eteh

nolo

ogia

te,

ress

ursi

sääs

tlikk

use,

jms)

.*

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

Kre

dEx

ette

võtlu

sear

enda

mis

ele

suun

atud

mee

tmet

e(s

tard

ilaen

ukä

endu

s,la

enuk

äend

us, p

anga

laen

ule

allu

tatu

d la

en, t

ehno

loog

iala

en)

jätk

amin

e.

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

EA

Sial

usta

vate

ette

võtja

tem

eetm

ete

(baa

skoo

litus

,m

ento

rlus

,in

kuba

tsio

on)

jätk

amin

e.x

xx

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

mE

ttev

õtja

tete

adm

iste

jaos

kust

ear

enda

mis

ele

suun

atud

toet

usm

eetm

era

kend

amin

ex

xx

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

III

Ett

evõt

jate

le e

ksp

ord

ivõi

mek

use

kas

vu n

ing

ek

spor

dip

oten

tsia

ali k

asu

tam

ist

sood

ust

avat

e to

etu

smee

tmet

e p

akku

min

e.

Ett

evõt

jate

eks

pord

ivõi

mek

use

aren

dam

isel

e su

unat

ud t

oetu

smee

tmet

e ra

kend

amin

ex

xx

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

Jätk

ata

kesk

- ja

pik

aaja

liste

eks

pord

itaga

tiste

pak

kum

ist

Ees

ti et

tevõ

tete

ek

spor

divõ

imek

use

tõst

mis

eks.

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

IV R

iig

ipoo

lset

e to

etu

svõi

mal

ust

e ar

end

amin

e ol

uli

stel

ek

spor

dit

urg

ud

el.

Luu

a lä

bi k

last

ripr

ogra

mm

i are

ndam

ise

võim

alus

i väl

isin

vest

eeri

ngut

e ed

ukam

aks

kaas

amis

eks,

med

itsiin

i, kü

berk

aits

e, m

essi

ndus

e, lo

omem

ajan

duse

ja

dis

aini

val

dkon

dade

toe

tam

isek

s ni

ng d

igita

alse

te d

emok

esku

ste

raja

mis

eks.

*

xx

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

Jätk

uval

t ta

gada

Ees

ti et

tevõ

tjate

esi

ndam

ine

ja a

bist

amin

e ig

as E

esti

välis

esin

duse

s ni

ng s

uure

ndad

a er

inev

ate

maj

andu

shar

ude

eria

ladi

plom

aatid

e ar

vu E

esti

välis

esin

dust

es.*

xx

xx

xV

älis

min

iste

eriu

m

Haa

rata

maj

andu

s- ja

ett

evõt

lusa

lase

täi

endõ

ppeg

a kõ

ik a

met

niku

d, k

es

tege

leva

d E

esti

maj

andu

shuv

ide

eden

dam

iseg

a (V

M, M

KM

, PõM

jt).*

xR

ahan

dusm

inis

teer

ium

Kes

kkon

na

loom

ine

sen

ises

t su

ure

mas

mah

us

eksp

ord

ipot

ents

iaal

iga

ja s

uu

rem

a li

san

dvä

ärtu

seg

a se

ktor

ites

se s

uu

nat

ud

ots

este

vä

lisi

nve

stee

rin

gu

te E

esti

sse

toom

isek

s.

I E

esti

ku

i atr

akti

ivse

inve

stee

rim

iske

skko

nn

a ku

jun

dam

ine

Tag

ada

suur

inve

stor

itoe

tusm

eetm

eee

larv

eni

ngjä

tkat

ase

llera

ames

kaal

lhan

kete

osta

mis

epo

tent

siaa

liga

VK

Ede

jasu

uret

tevõ

tte

koos

töös

keem

ira

kend

amis

t,m

ille

abil

sood

usta

taks

e uu

te t

arne

ahel

ate

teke

t.

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Lei

da v

õim

alus

i KO

Vid

ele

aval

iku

loom

uga

ette

võtlu

skes

kkon

da a

rend

ava

töös

tust

aris

tu (

nt. e

lekt

rilii

nid,

tee

d, jn

e) v

älja

ehita

mis

e to

etus

mee

tme

jätk

amis

eks

xx

xx

xSi

sem

inis

teer

ium

Suur

enda

da M

AK

ide

võim

ekus

t re

gion

aals

e in

vest

orte

enin

duse

ga t

egel

emis

eks.

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Täi

enda

dain

glis

keel

set

riig

ipor

taal

i,vi

ies

seda

eest

ikee

lseg

avõ

rdse

lefu

nkts

iona

alsu

stas

emel

e.*

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Säili

tada

püsi

valt

keht

iv,

üldi

selt

sood

ne,

suur

emat

em

uuda

tust

eta

mak

suke

skko

nd.*

xx

xx

xR

ahan

dusm

inis

teer

ium

Inve

stee

ring

utoe

tust

e pa

kett

ide

pakk

umin

e Id

a-V

iru

regi

ooni

s*x

xx

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

II V

älis

inve

stee

rin

gu

te ja

eks

por

di a

ren

dam

isek

s va

jali

ku

kval

ifit

seer

itu

d t

ööjõ

u k

ätte

saad

avu

se p

aran

dam

ine

Par

anda

da t

ööjõ

uala

se in

form

atsi

ooni

võõ

rkee

lset

kät

tesa

adav

ust

Ees

tis.*

xx

xSo

tsia

alm

inis

teer

ium

I N

õud

lusp

õhis

e te

adu

s- n

ing

are

nd

ust

egev

use

ja in

nov

atsi

oon

i er

gu

tam

ine

Töö

tada

välja

jara

kend

ada

ette

võte

teto

otm

isko

rral

duse

-,di

sain

i-,

IT-

jain

telle

ktua

alom

andi

aud

iti t

eost

amis

e m

eetm

ed.*

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Riig

ihan

ke v

aldk

onna

kaa

rdis

tam

ine

inno

vaat

ilist

e ja

kes

kkon

nasä

ästli

ke

riig

ihan

gete

nin

g üh

isha

nget

e ed

enda

mis

eks

xx

xR

ahan

dusm

inis

teer

ium

II R

iig

i poo

lt a

nta

vate

toe

tust

e m

õju

suse

par

and

amin

e n

ing

uu

te

fin

ants

eeri

mis

lah

end

ust

e vä

ljatö

ötam

ine

Are

ndad

a in

kuba

tsio

onite

enus

te r

ahas

tam

ism

udel

it, e

esm

ärgi

ga p

akku

da

ette

võtt

e va

jadu

stel

e en

am v

asta

vat

kval

iteet

sem

at in

kuba

tsio

onite

enus

t (n

ö.

räts

epaü

likon

da).*

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Ana

lüüs

ida

võim

alus

i TA

ja in

nova

tsio

onip

oliit

ika

aren

dam

isek

s lä

bi p

iiriü

lest

e to

etus

skee

mid

e, e

riti

Lää

nem

ere

regi

ooni

s ri

ikid

ega

raha

stam

ispr

ogra

mm

ide

rist

kasu

tuse

või

mal

dam

isek

s.*

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Eel

du

ste

loom

ine

eras

ekto

ri t

ead

us-

ja a

ren

du

steg

evu

se m

ahtu

de

suu

ren

emis

eks

nin

g in

nov

atsi

oon

i väl

jun

dit

e ar

vu ja

kva

lite

edi t

õstm

isek

s.

III

Tea

du

st-

ja a

ren

du

stöö

d n

ing

inn

ovat

sioo

ni s

ood

ust

avat

e ke

skko

nd

ade

kuju

nd

amin

e

Töö

tada

välja

tehn

oloo

giaa

rend

uske

skus

teja

(töö

stus

-)kl

astr

itetih

edam

ain

tegr

atsi

ooni

mud

el, m

is lä

htuk

s ko

mm

erts

ialis

eeri

mis

e te

rvik

likus

t el

utsü

klis

t.*

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

Töö

tada

väl

ja e

ttev

õtet

ele

suun

atud

mee

de T

A in

fras

truk

tuur

i kas

utam

ise

õhut

amis

eks,

ees

mär

giga

suu

rend

ada

ette

võtja

te h

uvi j

a võ

imal

usi k

asut

ada

TA

in

fras

truk

tuur

i too

tear

endu

se p

rots

essi

s.*

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

TA

K p

rogr

amm

i hin

dam

ine.

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Too

tear

endu

stoe

tust

e ni

ng in

nova

tsio

onio

saku

toe

tusm

eetm

e jä

tkam

ine.

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

IV V

aras

e fa

asi r

iski

kap

ital

i kät

tesa

adav

use

par

and

amin

e in

nov

aati

list

e ja

kõr

ge

kasv

up

oten

tsia

alig

a et

tevõ

tete

are

ng

u

toet

amis

eks

Töö

tada

välja

fina

ntsi

nstr

umen

did

ning

tead

mis

te-

jaos

kust

ear

enda

mis

em

eetm

edva

rase

faas

iri

skik

apita

lipa

kkum

ise

aren

dam

isek

sja

erai

siku

test

inve

stor

ite (

äriin

glite

) st

art-

up`i

de r

ahas

tam

ispa

nuse

tõs

tmis

eks.

*

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Töö

tada

koos

töös

Lää

nem

ere-

äärs

ete

riik

ideg

avä

ljam

eetm

ed,

mis

aita

ksid

vast

astik

kuka

sulik

ult

inte

gree

rida

Ees

tiri

skik

apita

lipi

irko

ndlik

uri

skik

apita

litu

ruga

ning

seel

äbi

para

ndad

ani

iE

esti

inve

stor

itera

hvus

vahe

list

inve

stee

rim

isvõ

imek

ust

kui

kaE

esti

noor

tein

nova

atili

ste

ette

võte

telig

ipää

sura

hvus

vahe

lisel

e ri

skik

apita

lile.

*

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

Star

t-up

Ees

tipr

ogra

mm

iel

luvi

imin

eE

esti

star

t-up

ette

võte

teat

rakt

iivsu

seja

inve

stee

rim

isva

lmid

use

suur

enda

mis

eks,

eesm

ärgi

gaka

svat

ada

välis

kapi

tali

inve

stee

ring

uid

Ees

tiin

nova

atili

stes

seja

kõrg

eka

svup

oten

tsia

alig

aet

tevõ

tete

sse.

*

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

V V

älja

kuts

epõh

ine

tead

us-

are

nd

ust

egev

use

ja in

nov

atsi

oon

i ar

end

amin

e

Are

ndad

avä

ljavä

ljaku

tsep

õhis

edte

adus

-ja

aren

dust

egev

use

ning

inno

vats

ioon

iju

htm

ehha

nism

idfo

okus

ega

Ees

tiso

tsia

alm

ajan

dusl

ikel

välja

kuts

etel

(nt.

ener

gias

õltu

mat

us, r

ahva

stik

u va

nane

min

e, s

ise-

ja v

älis

turv

alis

us).

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

Jätk

ata

tead

use

jakõ

rgha

ridu

seta

rist

uvä

ljaar

enda

mis

tja

kasu

tuse

avam

ist

ette

võtlu

sele

xx

xx

xH

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m

VI

Eu

roop

a te

adu

sru

um

iga

inte

gre

eru

min

eE

L T

&A

ühi

salg

atus

tes

ja ü

hist

es in

fras

truk

tuur

ides

osa

lem

ine.

xx

xx

Har

idus

- ja

Tea

dusm

inis

teer

ium

I M

eetm

ete

aren

dam

ine

loom

emaj

and

use

mõj

usa

mak

s to

etam

isek

s

Lai

enda

dain

nova

tsio

onio

saku

mee

det,

eesm

ärgi

gaso

odus

tada

tava

-ja

loov

ette

võtt

e va

helis

t ko

ostö

öd.*

x

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

mT

ööta

davä

ljaja

rake

ndad

ato

etus

mee

delo

omei

nim

este

välis

mai

stel

hank

ekon

kurs

side

l (nt

. arh

itekt

uuri

konk

ursi

d) o

sale

mis

e to

etam

isek

s.*

xx

xK

ultu

urim

inis

teer

ium

Luu

a võ

imal

used

loom

emaj

andu

se e

ttev

õtet

ele

eksp

ordi

plaa

nide

ellu

viim

isek

s.*

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Are

ndad

a lo

omem

ajan

duse

tug

istr

uktu

uri t

oeta

mis

e m

eede

t.x

xx

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

II I

nte

gre

erit

ud

läh

enem

iste

soo

du

stam

ine

loom

emaj

and

use

, IK

T

ja t

eist

e võ

tmet

ehn

oloo

gia

te k

oost

oim

e m

õju

su

ure

nd

amis

eks

Luu

a võ

imal

used

kos

mos

tehn

oloo

giat

e (m

aape

alse

te r

aken

dust

e) a

rend

amis

eks,

pa

rend

ada

aval

iku

sekt

ori t

eenu

seid

kos

mos

eteh

nolo

ogia

maa

peal

sete

ra

kend

uste

kas

utus

elev

õtu

abil.

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

IKT

, ene

rgia

tehn

oloo

giat

e, b

iote

hnol

oogi

a, r

ohel

iste

teh

nolo

ogia

te,

terv

isho

iute

hnol

oogi

ate,

mat

erja

liteh

nolo

ogia

pro

gram

mid

e ku

i võ

tmet

ehno

loog

ia T

A p

rogr

amm

ide

jätk

amin

e ja

eda

siar

enda

min

e

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

, H

arid

us-

ja T

eadu

smin

iste

eriu

m,

Kes

kkon

nam

inis

teer

ium

, So

tsia

alm

inis

teer

ium

Ava

tud

andm

ete

taas

kasu

tam

ise

stra

teeg

ia v

älja

tööt

amin

e ja

ava

likus

sek

tori

s to

odet

ud a

ndm

ete

taas

kasu

tuse

ede

ndam

ine

ja k

asut

usse

and

min

e, s

h va

stav

a in

fras

truk

tuur

i loo

min

e

xx

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

Töö

tada

välja

mee

de,

mill

ega

sood

usta

date

enus

tear

enda

mis

t(n

t.te

enus

edi

sain

i) te

enus

maj

andu

se e

ttev

õtet

e po

olt.*

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

Luu

afo

okus

vald

kond

ades

(har

idus

,te

rvis

hoid

,tö

östu

s,en

erge

etik

a,fi

nant

stee

nuse

d,IK

Ttu

rvas

üste

emid

)pi

kem

ajal

ised

IKT

aren

dam

ise

jaka

sutu

sele

võtu

tee

kaar

did.

*

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Stra

teeg

ilise

ltol

ulis

tes

vald

kond

ades

inno

vaat

ilist

eIK

Tto

odet

eja

teen

uste

välja

tööt

amin

e (s

h lä

bi N

orra

pro

gram

mi)

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Loo

mem

ajan

du

se, I

KT

ja t

eist

e võ

tmet

ehn

oloo

gia

te p

oten

tsia

ali l

aiem

kas

uta

min

e te

iste

sek

tori

te li

san

dvä

ärtu

se t

õstm

isel

Ett

evõt

luse

toe

tusm

eetm

ete

aren

dam

ine

IKT

ja lo

omem

ajan

duse

lõim

imis

eks*

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Jätk

usuu

tliku

toi

duga

var

usta

mis

e ta

gam

ine

läbi

võt

met

ehno

loog

iate

are

ndam

ise

xx

xx

Põl

lum

ajan

dusm

inis

teer

ium

IT a

kade

emia

loom

ine

ja r

aken

dam

ine.

*x

xx

xx

Har

idus

- ja

tea

dusm

inis

teer

ium

III

Inim

kap

ital

i või

mek

use

tõs

tmin

e va

ldko

nn

aüle

ste

eesm

ärki

de

saav

uta

mis

eks

Töö

tada

välja

jara

kend

ada

loom

emaj

andu

seet

tevõ

tete

juht

ide

kom

pete

ntsi

detõ

stm

isel

e su

unat

ud a

reng

upro

gram

m.*

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Luu

ato

etus

mee

delo

omem

ajan

duse

allv

aldk

ondi

esin

dava

tele

liitu

dele

kuts

ete

süst

eem

i väl

jatö

ötam

isek

s ja

rak

enda

mis

eks.

*x

xK

ultu

urim

inis

teer

ium

Jätk

ata

loom

emaj

andu

sete

adlik

kuse

tõst

mis

eto

etam

ist

läbi

"Loo

vE

esti"

prog

ram

mi a

rend

amis

ex

xx

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

Dok

tora

ndi s

isse

tule

ku t

õstm

ine

koos

dok

tori

õppe

efe

ktiiv

suse

su

uren

dam

iseg

a.x

xx

Har

idus

- ja

tea

dusm

inis

teer

ium

Tea

dust

ööde

juhe

ndam

ise

süst

eem

i are

ndam

ine

ning

mee

tmet

e ra

kend

amin

e ju

hend

amis

e kv

alite

edi j

a ef

ektii

vsus

e tõ

stm

isek

s, e

esm

ärgi

ga s

uure

ndad

a he

ade

ja t

ulem

uslik

e ju

hend

ajat

e ar

vu

xx

xx

xH

arid

us-

ja t

eadu

smin

iste

eriu

m

Dok

tori

kool

ide

jätk

uv t

oeta

min

e ja

tea

duse

tip

pkes

kust

e ed

asia

rend

amin

ex

xx

xx

Har

idus

- ja

tea

dusm

inis

teer

ium

Tea

dlas

te k

arjä

ärim

udel

i keh

test

amin

e *

xx

Har

idus

- ja

tea

dusm

inis

teer

ium

I L

enn

uü

hen

du

ste

par

and

amin

eT

allin

na le

nnuj

aam

a ju

lges

tus-

ja p

ääst

etee

nust

e ni

ng r

egio

naal

sete

le

nnuj

aam

ade

toet

amin

ex

xx

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

mL

ennu

ühen

dust

e ar

enda

min

e kõ

igi s

uure

mat

e E

uroo

pa ä

rike

skus

tega

*x

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Tal

linna

lenn

ujaa

ma

uus

term

inal

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

nika

tsio

onim

inis

teer

ium

II M

aan

tee-

ja r

aud

teev

õrg

u n

ing

üh

istr

ansp

ord

isü

stee

mi p

arem

ko

osto

ime

Olu

lisem

ate

maa

ntee

de k

iirus

e ja

tur

valis

use

tõst

min

e, jä

tkat

es T

allin

n-T

artu

m

aant

ee n

elja

real

isek

s eh

itam

ist

ja T

allin

n-N

arva

maa

ntee

rek

onst

ruee

rim

ist.*

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Tea

du

se in

imre

ssu

rsi a

ren

dam

ine

nin

g in

sen

erid

e ja

tip

psp

etsi

alis

tid

e ju

urd

ekas

vu t

agam

ine

Tra

nsp

ord

i, I

KT

ja t

eist

e ri

igi p

oolt

pak

uta

vate

ett

evõt

lust

toe

tava

tar

istu

ja in

stit

uts

ioon

ide

viim

ine

rah

vusv

ahel

isel

e ta

sem

ele

Kaa

saja

stat

ud t

eede

ehitu

snõu

ete

keht

esta

min

e ka

suta

jam

ugav

use,

tur

valis

use

ja

vast

upid

avus

e tõ

stm

isek

s.*

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Ele

ktro

onse

piir

iüle

tusj

ärje

korr

a ka

sutu

svõi

mal

uste

eda

siar

enda

min

ex

xx

xx

Sise

min

iste

eriu

mK

auba

veo

tõhu

suse

tõs

tmis

eks

maa

ntee

del v

eoki

te m

assi

piir

angu

te t

õstm

ise

võim

alus

te a

nalü

üs*

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Uut

e ro

ngid

e ab

il T

allin

n-T

artu

rau

dtee

ühen

dust

e gr

aafi

ku t

ihen

dam

ine

ja

teek

onna

läbi

mis

eks

kulu

va a

ja lü

hend

amin

e*x

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Maa

konn

apla

neer

ingu

läbi

viim

ine

Rai

l Bal

ticu

raud

tee

tras

si k

orid

ori a

suko

ha

mää

ram

isek

sx

xx

xSi

sem

inis

teer

ium

Kol

me

Bal

ti ri

igi ü

hisf

irm

a R

ail B

altic

u ar

enda

mis

eks

loom

ine*

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Tal

linn-

Pet

erbu

ri r

eisi

rong

iliin

i taa

sava

mis

e an

alüü

s*x

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Üht

se e

lekt

roon

se p

iletis

üste

emi l

oom

ine

kõig

ile ü

hist

rans

pord

iliik

idel

e*x

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

III

Sad

amat

e in

fras

tru

ktu

uri

are

nd

amin

eIn

vest

eeri

ngut

e jä

tkam

ine

sada

mat

e lo

gist

ikat

eenu

ste

osut

amis

e tõ

hust

amis

eks*

xx

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Jäät

õrje

ja õ

lireo

stus

e lik

vide

erim

ise

võim

ekus

e su

uren

dam

ise

inve

stee

ring

ud*

xx

Maj

andu

s- ja

K

omm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

IV I

nfo

- ja

kom

mu

nik

atsi

oon

iteh

nol

oog

ia v

õrku

de

pot

ents

iaal

i tõ

stm

ine

Uue

põl

vkon

na la

irib

aühe

ndus

te v

iimin

e kõ

ikja

le lä

bi E

esti

maa

piir

kond

ades

se

põhi

võrg

u ra

jam

ise*

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Riik

like

põhi

regi

stri

te li

ides

tam

ine

ja r

egis

trite

ris

tkas

utus

e võ

imal

uste

la

iend

amin

e, v

ähen

dade

s an

dmet

e es

itam

ise

koor

mus

t et

tevõ

tjate

jaok

s*x

xx

xx

Maj

andu

s- ja

K

omm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

KE

SKK

ON

NA

SÕB

RA

LIK

MA

JAN

DU

S JA

EN

ER

GE

ET

IKA

Ene

rgia

allik

ate

port

felli

mitm

ekes

ista

mis

e jä

tkam

ine

ener

gias

õltu

mat

use

säili

tam

isek

s, s

h ta

astu

vate

ene

rgia

allik

ate

osak

aalu

suu

rend

amin

e ni

ng

süsi

niku

mah

ukat

e en

ergi

aalli

kate

osa

kaal

u vä

hend

amin

e. E

esti

ener

giam

ajan

duse

are

nguk

ava

muu

tmin

e va

stav

alt

viim

aste

aas

tate

l toi

mun

ud

aren

gute

le.*

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

En

erg

eeti

ka p

ikaa

jali

ste

stru

ktu

urs

ete

mu

utu

ste

ellu

viim

ine

koos

kõla

s E

esti

en

erg

iaju

lgeo

leku

ja e

ner

gia

sääs

tu e

esm

ärki

deg

a

Ele

ktri

ühen

dust

e ar

enda

min

e P

õhja

- ja

Bal

timaa

dega

(E

stlin

k 2

valm

imin

e,

elek

triü

hend

uste

tug

evda

min

e L

ätig

a)*

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Eur

oopa

Liid

u si

setu

ru r

eegi

litel

põh

inev

a el

ektr

iimpo

rdi r

eegl

ite k

ehte

stam

ine

xx

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Gaa

situ

ru a

vam

ine

sobi

vaim

al o

man

dilis

e la

htis

idum

ise

viis

il, m

is o

n ko

oskõ

las

gaas

i kui

sis

emai

se ja

reg

iona

alse

küt

use

jätk

usuu

tlikk

use

anal

üüsi

ja p

rogn

oosi

tu

lem

uste

ga.*

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Taa

stuv

ener

gia

toet

ussk

eem

i are

ndam

ine

xx

xx

Maj

andu

s- ja

K

omm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

Sooj

amaj

andu

se s

ekto

ri o

luko

rra

kaar

dist

amin

e, e

fekt

iivse

lt to

imiv

ate

kaug

kütt

esüs

teem

ide

välja

selg

itam

ine

ja n

ende

jätk

usuu

tlikk

use

toet

amin

e ee

smär

giga

lang

etad

a ta

rbija

le e

dast

atav

a so

ojus

ener

gia

hind

a, t

õsta

süs

teem

i tö

ökin

dlus

t ja

väh

enda

da k

adus

id s

ooju

sene

rgia

eda

stam

isel

. Vaj

alik

töö

tada

vä

lja r

egul

atsi

oon

eba

efek

tiivs

elt

tööt

ava

kaug

kütt

esüs

teem

i kao

tam

isek

s ja

al

tern

atiiv

sete

le k

ütte

lahe

ndus

tele

üle

min

emis

eks.

xx

xx

Maj

andu

s- ja

K

omm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

I E

ner

gia

sääs

t

Seni

sest

ran

gem

ate

hoon

ete

ener

giat

õhus

use

nõue

te r

aken

dam

ine

alat

es 2

013

uute

le ja

rek

onst

ruee

rita

vate

le h

oone

tele

. Riik

näi

tab

eesk

uju,

raj

ades

uue

d av

alik

u se

ktor

i hoo

ned

mak

sim

aals

elt

ener

gias

ääst

liken

a *

xx

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Ene

rgia

sääs

tu in

vest

eeri

ngut

e pa

keti

ellu

viim

ine

aval

iku

ja k

ohal

iku

omav

alits

use

hoon

ete,

kor

tere

lam

ute

ja e

ram

ute

reko

nstr

ueer

imis

eks

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

, R

ahan

dusm

inis

teer

ium

, K

eskk

onna

min

iste

eriu

m

Töö

tada

välja

jara

kend

ada

töös

tuse

ttev

õtet

een

ergi

asää

stu

toet

usm

eede

jafi

nant

sins

trum

ent,

mis

sisa

ldak

sen

ergi

aaud

itito

etus

tni

ngau

ditis

ttu

lene

vate

lete

gevu

stel

e fi

nant

seer

imis

võim

alus

te p

akku

mis

t.*

xx

Maj

andu

s- ja

K

omm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

Kes

kkon

nasõ

bral

iku

ühis

tran

spor

di a

rend

amin

e lä

bi g

aasi

- ja

el

ektr

itran

spor

diva

hend

ite in

vest

eeri

ngut

e pr

ogra

mm

i x

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Bio

kütu

ste

kasu

tam

ise

eden

dam

ine

tran

spor

dis

läbi

5%

-lis

e bi

oküt

use

sega

mis

kohu

stus

e ke

htes

tam

ise

xM

ajan

dus-

ja

kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Maj

and

use

üld

ise

ress

urs

i- ja

en

erg

iam

ahu

kuse

väh

end

amin

e

Ele

ktro

mob

iilsu

se a

rend

amin

e, s

h ül

e-E

estil

ise

elek

tria

utod

e in

fras

truk

tuur

i ra

jam

ine

ja e

lekt

riau

tode

toe

tusm

eetm

e el

luvi

imin

e er

atar

bija

tele

*x

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Sõid

ukite

ener

giak

lass

im

ärgi

ste

kasu

tuse

levõ

tmin

eta

rbija

tete

adlik

kuse

tõst

mis

eks,

seal

hulg

asau

tom

üügi

port

aalid

esot

sing

uvõi

mal

use

loom

ine

sõid

uki

CO

2 he

ite n

äita

ja jä

rgi.

xx

xx

xM

ajan

dus-

ja

Kom

mun

ikat

sioo

nim

inis

teer

ium

Mee

tmet

e vä

ljatö

ötam

ine

ja r

aken

dam

ine

ühis

tran

spor

di, l

iiklu

skor

rald

use

ja

rohe

kori

dori

de a

rend

amis

eks

CO

2-he

idet

e vä

hend

amis

e, õ

hukv

alite

edi

para

ndam

ise

ja m

üra

vähe

ndam

ise

eesm

ärgi

l

xx

Kes

kkon

nam

inis

teer

ium

Mee

de t

aast

uven

ergi

aalli

kate

laia

ldas

ema

kasu

tam

ise

eden

dam

isek

s en

ergi

a to

otm

isel

*x

xx

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

mM

ittef

ossi

ilset

e en

ergi

aalli

kate

laia

ldas

ema

kasu

tuse

levõ

tu m

eetm

ete

välja

tööt

amin

e ja

rak

enda

min

ex

xK

eskk

onna

min

iste

eriu

m

Tuu

lt en

ergi

aalli

kana

kas

utav

a el

ektr

itoot

ja in

vest

eeri

ngut

e to

etus

* x

Maj

andu

s- ja

ko

mm

unik

atsi

ooni

min

iste

eriu

m

II R

essu

rsis

ääst

Roh

elis

e m

aksu

refo

rmi j

ätka

min

e tö

öjõu

mak

sude

järk

järg

ulis

e vä

hend

amis

e ni

ng k

eskk

onna

mak

sude

osa

kaal

u su

uren

dam

ise

läbi

ava

liku

sekt

ori t

ulud

esx

xx

xx

Rah

andu

smin

iste

eriu

m

Kes

kkon

nata

sude

süs

teem

i eda

siar

enda

min

e re

ssur

sitõ

husu

se s

aavu

tam

isek

s ja

ke

skko

nnat

asud

est

laek

unud

rah

a ef

ektii

vsem

aks

kasu

tam

isek

s*x

xx

xx

Kes

kkon

nam

inis

teer

ium

Eur

oopa

Liid

u he

itkog

uste

ga k

aupl

emis

e sü

stee

mi m

itte

kuul

uvat

e et

tevõ

tete

, sh

VK

E-d

e re

ssur

sitõ

husu

se p

aran

dam

isek

s ja

CO

2 vä

hend

amis

eks

mee

tmet

e vä

ljatö

ötam

ine

ja r

aken

dam

ine

xx

xK

eskk

onna

min

iste

eriu

m

Töö

stus

jäät

met

e te

kke

sh p

õlev

kivi

jäät

met

e te

kke

vähe

ndam

ise

ja v

ältim

ise

mee

tmet

e vä

ljatö

ötam

ine

ja r

aken

dam

ine

(sh

põle

vkiv

ijäät

met

e ta

aska

suta

mis

e ar

enda

min

e)

xx

xx

Kes

kkon

nam

inis

teer

ium

Öko

süst

eem

iteen

uste

hin

dam

ism

etoo

dika

väl

jatö

ötam

ine

nend

e m

ajan

dusl

ikku

vä

ärtu

st a

rves

tava

te e

ttev

õtlu

svõi

mal

uste

loom

isek

s x

xx

xK

eskk

onna

min

iste

eriu

m

Maa

vara

arv

epid

amis

e ja

kas

utus

luba

de s

üste

emi a

rend

amin

e ee

smär

giga

tag

ada

maa

vara

de p

iisav

kät

tesa

adav

us ja

var

ustu

skin

dlus

xx

xx

Kes

kkon

nam

inis

teer

ium

JÄT

KU

SUU

TL

IK J

A K

OH

AN

DU

V R

IIK

Aas

taks

201

4 ü

lejä

ägig

a va

lits

uss

ekto

ri e

elar

vep

osit

sioo

nin

i jõu

dm

ine

ja s

elle

säi

lita

min

e p

ikas

per

spek

tiiv

is

Val

itsus

sekt

ori e

elar

ve s

truk

tuur

ses

ülej

äägi

s ho

idm

ine

xx

xx

xR

ahan

dusm

inis

teer

ium

Om

aval

itsus

tele

inve

stee

ring

utoe

tust

e er

alda

mis

el o

mav

alits

uste

fi

nant

ssuu

tlikk

use,

sh

võla

koor

mus

e pi

iri s

uure

ndam

ise

edas

ilükk

amin

e*x

xx

xx

Rah

andu

smin

iste

eriu

m

Om

aval

itsus

te t

ulub

aasi

pik

aaja

line

plan

eeri

min

e lä

bi r

iigi e

elar

vest

rate

egia

xx

xx

Rah

andu

smin

iste

eriu

mK

OV

tul

ubaa

si k

ujun

emis

e an

alüü

s, s

h om

aval

itsus

te r

olli

suur

enda

mis

eks

mak

sutu

lu k

ujun

dam

isel

xR

ahan

dusm

inis

teer

ium

Mak

su-

ja T

ollia

met

i täi

enda

vad

mee

tmed

mak

sula

ekum

iste

par

anda

mis

eks

xx

xx

Rah

andu

smin

iste

eriu

m

Sots

iaal

kind

lust

ussü

stee

mi j

ätku

suut

likku

se a

nalü

üsis

t tu

lene

v uu

s tö

övõi

met

uski

ndlu

stus

e sk

eem

xx

xR

ahan

dusm

inis

teer

ium

Üld

ise

pens

ioni

ea t

õstm

ine

alat

es 2

017.

aas

tast

kol

me

kuu

võrr

a aa

stas

, jõu

des

65 e

luaa

stan

i 202

6. a

asta

lx

xx

xx

Rah

andu

smin

iste

eriu

m

Eri

pens

ioni

te s

üste

emi r

efor

mim

ine

süst

eem

i kor

rast

amis

eks,

üht

sete

le a

lust

ele

viim

isek

s ja

pik

aaja

liste

kas

vava

te k

ulud

e vä

hend

amis

eks.

*x

xx

xSo

tsia

alm

inis

teer

ium

Sood

ustin

gim

uste

l mak

stav

ate

vana

dusp

ensi

onite

süs

teem

i muu

tmin

e se

oses

uu

e tö

övõi

met

uski

ndlu

stus

e sk

eem

iga

*x

xx

Sots

iaal

min

iste

eriu

m

Ter

vish

oiu

raha

stam

ise

mitm

ekes

ista

min

e, s

uure

ndad

es v

õim

alus

i va

bata

htlik

uks

terv

isek

indl

ustu

seks

*x

xx

xx

Rah

andu

smin

iste

eriu

m

Ava

liku

teen

istu

se s

eadu

se v

iimin

e tö

ölep

ingu

sea

duse

ga s

arna

stel

e al

uste

le,

eesm

ärgi

ga k

aota

da e

bava

jalik

ud e

risu

sed

ja s

oodu

stus

ed*

xJu

stiit

smin

iste

eriu

m

Per

etoe

tust

e ja

-te

enus

te k

onts

epts

ioon

i ehk

"P

eret

oetu

ste

ja -

teen

uste

roh

elis

e ra

amat

u" k

oost

amin

ex

xSo

tsia

alm

inis

teer

ium

Era

sekt

ori T

A in

vest

eeri

ngut

e ka

svue

eldu

ste

loom

isek

s tõ

sta

järk

- jä

rgul

t T

&A

ku

lutu

ste

riig

ipoo

lset

fin

ants

eeri

mis

t ta

sem

eni 1

% S

KP

stx

xx

xx

Rah

andu

smin

iste

eriu

m

Tul

umak

sula

ekum

ise

pain

dlik

kuse

tõs

tmin

e ko

halik

e om

aval

itsus

te e

elar

vess

e,

võim

alda

des

elan

ikel

mää

rata

om

andi

, töö

koha

või

per

ekon

dlik

e si

dem

ete

alus

el

kuni

kak

s am

etlik

ku e

luko

hta.

*

xx

xR

ahan

dusm

inis

teer

ium

Fin

ants

arve

stus

e ja

per

sona

liarv

estu

se t

sent

ralis

eeri

mis

e re

form

i lõp

ulev

iimin

ex

xR

ahan

dusm

inis

teer

ium

Ava

liku

sek

tori

sot

siaa

lku

lutu

ste

jätk

usu

utl

ikku

se p

aran

dam

ine

tööe

alis

e el

anik

kon

na

väh

enem

ise

ja v

anem

aeal

iste

osa

kaal

u s

uu

ren

emis

e ti

ng

imu

stes

, kin

dlu

stad

es s

eeju

ure

s tu

lem

usl

ik t

ervi

shoi

d n

ing

häs

ti s

ihis

tatu

d ja

tu

lem

usl

ik s

otsi

aalp

olii

tika

(sh

vaj

alik

ud

tu

git

een

use

d)

Kon

kure

nts

ivõi

met

toe

tava

eel

arve

pol

iiti

kag

a (k

õrg

e to

otli

ke k

ulu

de

tase

, eel

arve

pai

nd

likk

use

su

ure

nd

amin

e, a

vali

ku s

ekto

ri p

alg

aku

lud

e oh

jam

ine,

om

aval

itsu

ste

tulu

baa

si p

lan

eeri

min

e ri

igi e

elar

vest

rate

egia

s) jä

tkam

ine

Eur

oopa

Liid

u va

hend

ite ju

htim

ise

ja t

ugis

üste

emid

e re

form

xx

Rah

andu

smin

iste

eriu

mU

ue E

L f

inan

tspe

rioo

di m

eetm

ete

käiv

itam

ine

2014

.a a

lgus

est

xx

Rah

andu

smin

iste

eriu

m

Sots

iaal

mak

su p

ensi

onik

indl

ustu

se o

sale

lae

keht

esta

min

e*x

xR

ahan

dusm

inis

teer

ium

Mak

suba

asi l

aien

dam

isek

s al

koho

liakt

siis

i kos

mee

tikat

oode

tele

koh

alda

mis

e an

alüü

s*x

Rah

andu

smin

iste

eriu

m

Töö

tusk

indl

ustu

smak

se m

äära

väh

enda

min

e 20

13. a

asta

l*x

xSo

tsia

alm

inis

teer

ium

Tul

umak

sum

äära

väh

enda

min

e*x

Rah

andu

smin

iste

eriu

mP

õlev

kivi

riig

itulu

rak

enda

min

e põ

levk

iviõ

li to

otm

isel

*x

xx

Rah

andu

smin

iste

eriu

mA

lkoh

olia

ktsi

isi t

õstm

ine

5% ig

al a

asta

l x

xx

Rah

andu

smin

iste

eriu

m

Mak

susü

stee

mi ü

htlu

stam

isek

s ja

liht

sust

amis

eks

tulu

mak

suso

odus

tuse

ül

empi

iri e

dasi

se la

nget

amis

e an

alüü

s, v

ähen

dade

s sh

elu

asem

elae

nu in

tres

side

ar

velt

saad

ava

mak

suta

gast

use

mõj

u ki

nnis

vara

hind

ade

ja in

flat

sioo

niga

seo

tud

mak

rota

saka

alus

tam

atus

ele*

xx

xR

ahan

dusm

inis

teer

ium

Töö

tam

ise

ja k

asu

mi t

een

imis

e m

aksu

de

väh

end

amis

ega

nin

g t

arb

imis

e ja

kes

kkon

na

koor

mam

ise

mak

sud

e su

ure

nd

amis

ega

jätk

amin

e

Mak

rom

ajan

du

slik

e ta

saka

alu

stam

atu

ste

vält

imin

e

24. aprill 2012

1

Eesti 2020 tegevuskava LISA

EESTI REFORMID LAIENDATUD EUROALA PAKTI EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS

Kohustused järgmise aasta jooksul täitmiseks (juuniks 2013)

2011. aasta 24.-25. märtsi Ülemkogul leppisid valitsusjuhid kokku laiendatud euroala paktis, mille

eesmärgiks on struktuursete reformide läbiviimine majanduse konkurentsivõime ja tööhõive

suurendamiseks, riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tugevdamiseks ja finantsstabiilsuse tagamiseks.

Eelmisel aastal võttis Eesti laiendatud euroala pakti raames üheksa reformikohustust, kinnitades

need valitsuse otsusega 2011. aasta 28. aprillil riiklikus reformikavas „Eesti 2020“1. Reformid tuleb

ellu viia2 2012. aasta suveks ning nende täitmise seisust annab Eesti komisjonile ülevaate 2012. aasta

aprilli lõpus valmivas „Eesti 2020“ kava elluviimise raportis. Nendest reformidest:

- viis on hetkeseisuga ellu viidud – (1) start-up programmi käivitamine uuenduslike ettevõtete

sünni toetamiseks, (2) üksikisiku tulumaksu vähendamine alates 2015. aastast, (3) tööga

seotud tasemehariduse erisoodustusmaksust vabastamine, (4) tulumaksusoodustuse

ülempiiri langetamine 1920 euroni, (5) eelarve tasakaalu saavutamine 2013. aastaks ja

ülejäägi saavutamine 2014. aastal (riigi eelarvestrateegia);

- kolm on plaanitud 2012. aasta suveks ellu viia – avaliku teenistuse hüvede reform ja

palgasüsteemi läbipaistvuse suurendamine, eripensionide reformi esimene etapp;

kõrgharidusreform;

- üks hilineb mõne kuu võrra – eelarvetasakaalu nõude sisseviimine riigieelarve

baasseadusesse.

2012. aasta märtsi Ülemkogul kinnitasid riigijuhid vajadust leppida kokku uued reformikohustused

järgmiseks aastaks. Riikide võetud reformikohustused peaksid olema konkreetsed (konkreetne

ajaliselt piiritletud muudatus) ja struktuursed (olulise mõjude muudatused) ning aitama kaasa

Euroopa Liidu viie tegevusprioriteedi (eelarve konsolideerimine, kapitali kättesaadavuse

parandamine, konkurentsivõime edendamine, töötuse ja kriisi tagajärjed ning avaliku halduse

moderniseerimine) täitmisele.

Laiendatud euroala pakti eesmärkide täitmiseks viib valitsus Ülemkogul kokkulepitud prioriteetidest

lähtuvalt 2013. aasta juuniks läbi järgmised reformid, mis kinnitatakse valitsuse poolt aprilli lõpus

„Eesti 2020“ uuendusega:

Majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine

Gümnaasiumivõrgu korrastamine ja investeeringute programmi käivitamine koolivõrgu kvaliteedi

tõstmiseks

Reformi eesmärgiks on tõsta hariduse kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele, parandada õpilaste

juurdepääsu kvaliteetsele gümnaasiumiharidusele ning viia gümnaasiumivõrk vastavusse Eesti

demograafilise olukorraga. Reformi tulemusel on õpilastele tagatud kodulähedane põhikool ning

1 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/eesti2020

2 Eelnõude puhul peab Riigikogu olema seaduseelnõu heaks kiitnud. Nende tegevuste puhul mis ei eelda

Riigikogu menetlust peab valitsus või minister olema teinud vajaliku otsuse.

24. aprill 2012

2

võimalik valida edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond. Gümnaasiumite

arv väheneb. 2012. aasta kevadel käivitatakse reformi toetuseks omavalitsustele suunatud

investeeringute programm, mille mahuks on kolme aasta jooksul 24 miljonit eurot. Programmi

laiendatakse 2014. aastal.

Üldhariduse rahastamise põhimõtete arendamine hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja õpetajate

väärtustamiseks

Reformi läbivaks eesmärgiks on hariduse kvaliteedi tõstmine ning õpetajate suurem väärtustamine.

Rahastamisskeemi põhimõtete muutmise tulemusena suurendatakse õpetajate tasustamise süsteemi

läbipaistvust ning luuakse lisavõimalusi selle täiendavaks rahastamiseks.

Gaasituru avamine

Suletud sektorite ja turgude avamine on üheks Euroopa konkurentsivõime poliitika keskseks

eesmärgiks. Eesti gaasituru reformi eesmärgiks on gaasituru avamine, mis suurendab konkurentsi ja

varustuskindlust. Selleks eraldatakse omandiliselt gaasi tarnete ja ülekandesüsteem, lahutatakse

gaasivõrk gaasi tarnijast. Vajalikud seadusemuudatused kiidetakse Riigikogu poolt heaks 2012. aastal.

Keskkonnasõbraliku ühistranspordi investeeringute programmi rakendamine

Reformi eesmärgiks on vähendada transpordi keskkonnakoormust ja suurendada ühistranspordi

kasutajate arvu. Tänaseks käivitatud investeeringute programm hõlmab 110 uue ja

keskkonnasäästliku bussi soetamist maakonnaliinide ja Tallinna linnaliinide teenindamiseks, 13

maagaasi- ja hübriidajamiga bussi soetamist Narva ja Pärnu liinide teenindamiseks ning uue

trammitaristu väljaarendamist ja trammide soetamist Tallinna linna pikimal ja reisijaterohkeimal liinil.

Programmi mahuks on 86 miljonit eurot.

Energiasäästu investeeringute esimese etapi lõpuleviimine

Reformi eesmärgiks on energiasäästu saavutamine avalike ja erasektori hoonete energiasäästu

investeeringute toetamise kaudu. Investeeringute paketi eesmärgiks on viia läbi energiasäästlik

renoveerimine kolmes hoonete kategoorias: avaliku kasutusega avaliku sektori ja kohaliku

omavalitsuse hooned, korterelamud ja eramajad. Paketi kogumahuks on ligikaudu 198 miljonit eurot,

millest suurima osa moodustab avalike hoonete renoveerimine mahus 146 miljonit eurot.

Investeeringud arendavad energiasäästu ehitustööde turgu ja teadmust ning paketi eesmärgiks on

täita esimene etapp energiasäästu kohustuse saavutamisel. Investeeringud viiakse ellu 2013. aasta

lõpuks.

Ettevõtlustoetuste lihtsustamine ja parem suunamine konkurentsivõime tõstmisele

Reformi eesmärgiks on ettevõtlustoetuste tulemuslikkuse suurendamine ja toetuste halduskoormuse

vähendamine. Läbi vaadatakse riigi lähenemine ettevõtluse konkurentsivõime tõstmise toetamisele.

Otsitakse võimalusi olemasolevate skeemide lihtsustamiseks, toetuste paremaks suunamiseks ning

liikumiseks otsetoetustelt pigem finantsinstrumentide kasutamisele. Uuenduste tulemusel saab

samade ressurssidega toetada suuremat hulka ettevõtteid, muuta toetusi täpsemaks ja

efektiivsemaks ning panna rõhku ettevõtete ühistegevuse ja jätkusuutlikkuse suurendamisele.

24. aprill 2012

3

Reformi tulemusel kujundatakse 2013. aasta suveks välja terviklik ettevõtluse toetamise programm,

mis on edaspidi vahendite kasutamise aluseks.

Võitlus töötuse ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega

Tööjõu maksukoormuse vähendamiseks töötuskindlustuse maksemäära langetamine 2013. aastal

Reformi eesmärgiks on vähendada tööjõu maksukoormust, suurendada tööhõivet ja parandada

töötajate (eriti madalapalgaliste) konkurentsivõimet. Tööturu osapooled on sõlminud esialgse

kokkuleppe alandada töötuskindlustuse maksemäära. Valitsus langetab maksemäära pärast vastava

ettepaneku saamist Töötukassa nõukogult.

Töö- ja kutsehaiguskindlustuse loomine koos uue töövõimetuskindlustuse skeemiga

Reformi eesmärgiks on tööjõupakkumise suurendamine, töötajate terviseriskide vähendamine,

töövõime säilitamine ja töötuse ennetamine ning tööturu riskirühmade konkurentsivõime tõstmine.

Töövõimetuse asemel hakatakse hindama isikute töövõimet ning parandatakse teenuste pakkumist

(hetkel pakutud kolme erineva asutuse poolt) seades esikohale isikute tööturule naasmise või töö

säilitamise. Ajutise töövõimetuse toetusskeem ja püsiva töövõimetuse toetusskeem ühendatakse

ühtseks töövõimetusskeemiks. Skeemi integreeritakse ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mis

suurendab tööandja vastutust töötajate terviseriskide vähendamisel, kaasates võimalusel

erakindlustust. Reformi tulemusel võetakse 2013. aasta juuniks vastu uus töövõimetuskindlustuse

regulatsioon ning soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensionite seadused

tunnistatakse kehtetuks.

Uute programmide väljatöötamine madala konkurentsivõimega noorte tööhõive parandamiseks

Reformi eesmärgiks on madala konkurentsivõimega (ennekõike ilma erialase hariduseta, riskinoorte,

pikaajaliste töötute) noorte konkurentsivõime tõstmine ja nende tööhõive suurendamine.

Töötatakse välja programmid, mis on suunatud 16-29-aastastele ilma erialase hariduseta noortele

tasemeõppe pakkumisele ning riskinoorteni jõudmiseks ja nende aktiivsetesse tööturumeetmetesse

ja haridusse kaasamiseks. Programmid käivitatakse esialgu pilootprojektidena väiksemas mahus ning

valmistatakse ette pärast 2014. aastat laiendamiseks.

Kutseõppe õppekavade kaasajastamine

Reformi eesmärgiks on suurendada töötajate oskuste vastavust tööturu vajadustele. Kutseõppe

õppekavade kaasajastamine eeldab nii seadusandlikke kui kontseptuaalseid muudatusi. Kõik

õppekavad muudetakse väljundipõhisteks ja parandatakse nende seoseid uuendatava

kvalifikatsiooniraamistikuga. Õppekavad muudetakse kontsentreeritumateks ning põhikoolijärgsete

õppekavade valik suureneb tunduvalt, samuti tähtsustub veelgi praktiline õpe õppekavades. Uute

õppekavade rakendamine toimub vastavalt nende valmimisele järk-järgult, 2013. aasta kevadeks on

loodud vajalik metodoloogiline ja seadusandlik baas. Reformi tulemusena muudetakse 2013. aasta

juuniks kutseõppeasutuste seadust.

24. aprill 2012

4

Avaliku halduse moderniseerimine

Finantsarvestuse ja personaliarvestuse tsentraliseerimise reformi lõpuleviimine

Reformi eesmärgiks on riigihalduse muutmine lihtsamaks ja tõhusamaks ning riigi läbipaistvuse

suurendamine. Reformi tulemusel ühtlustatakse eelarvestamisel ja raamatupidamises kasutatavad

arvestuspõhimõtted eesmärgiga tõsta riigis finantsaruandluse kvaliteeti, tagades täpsema ja

operatiivsema ülevaate riigi nõuetest, kohustustest ja investeeringu vajadusest. Finantsarvestuse,

personali- ja palgaarvestuse teenuse pakkumine koondatakse riigi tugiteenuste keskusesse.

Euroopa Liidu vahendite juhtimise ja tugisüsteemide reform

Reformi eesmärgiks on Euroopa Liidu vahendite tulemuslikum, efektiivsem ja läbipaistvam

kasutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks parandatakse uuel eelarveperioodil keskset

koordineerimist, vähendatakse juhtimistasandeid ja rakendavate asutuste arvu, koostatakse

sidususpoliitika elluviimiseks üks rakenduskava ning luuakse mehhanismid vahendite suunamiseks

ennekõike struktuursete reformide läbiviimiseks.

konkurentsivÕime kava ’eesti 2020’ · 2017-04-05 · aastaks. kava panustab eesti kohustuste...

Documents