KOOL JA KODU4

VABARIIGI AASTAPÄEV

Eesti meistri- ja karika-võistlustel pranglimises on tehtud I ja II etapi kokkuvõt-ted. Meie pranglijad on olnud väga tublid: I etapi järel olime koolide arvestuses 218 kooli hulgas 3. kohal, II etapp andis meile 5. koha ning kahe etapi kokkuvõttes on PÜG vabariigis 4. kohal. I etapil olid 3a ja 8c klasside arvestuses vabariigi parimad, 15 parema hulka mahtusid veel 4b, 4a, 5a, 6c, 7d (2. koht). II etapil saavutas

esikoha 3a, 15 hulka jõudsid 3b, 4b, 5a, 6c, 7d (3. koht) ja 8c. Kahe etapi kokkuvõttes on klasside arvestuses I kohal 3a ning vabariigi parimate hulgas ka 4b, 5a, 6c, 7d (3. koht) ja 8c (3. koht).

I etapil jõudsid Sirguja-te vanuseklassis 4200 õpi-lase hulgas vabariigis 4. ko-hale Helis Ojala (3a klass), 6. kohale Jan Müür (3a klass), 10. kohale Britta Pähkel (3a klass) ning II etapp tõi nende

tulemustesse ja kohtadesse veelgi parandusi: 2. koha saavutas Jan Müür, 3. koha Britta Pähkel ning 7. koha Helis Ojala. Kahe etapi kok-kuvõttes on Jan vabariigis 3. kohal, Helis 4. ning Britta 7. kohal.

1 4 . m ä r t s i l l õ p e b pranglimise III ja viimane etapp, pärast mida tuleb maa-konna 15-l paremal mõõtu võtta maakondlikul finaalvõist-lusel. Finaalvõistlusel on kavas

viievõistlus, mille sooritami-seks on aega 50 minutit. Maa-kondlikele finaalvõistlustelekutsutakse ka nende koolide 5-liikmelised võistkonnad, kes eelvõistluste põhjal on vaba-riiklikus pingereas 40 parema kooli hulgas, seega ka PÜG-i võistkond. Jääme oma tubli-dele pranglijatele nii 3. etapil kui ka maakondlikel võistlustel pöialt hoidma!

õpetaja Külli Kalvist

Põltsamaa kooli pranglijad jälle parimate seas

29. veebruaril toimus Sa-dukülas Jõgevamaa õpetajate isetegevuspäev “Pildikesi Ees-timaalt.” Esinejaid oli kohale tulnud Saduküla, Pala, Tabivere, Maarja, Põltsamaa koolidest. Õhtu juhiks ja ühtlasi ka žürii esimeheks oli Palamuse Rahva-maja juhataja Valdi Reinas. Mee-leoluka õhtu avasid võõrustajad Tootsi-Kiire lugudega, järgnesid Maarja kooli “Kellamäng”, Ta-bivere õpetajate rongiga mööda Eestimaad rändamine. Pala kooli oli tulnud esindama Kreisiraadio trio ja nende esituses oli võima-

lik kuulda-näha võitnud euro-laulu, samuti sai lasta mustlasel endale ennustada.

Meie kool osales isetegevus-päeval projektipäevast kõigile tuttava filmiga “Pildikesi koo-lielust”. Film võeti vaatajate poolt hästi vastu ja kahele näitle-jale määrati eripreemia. Eve Oro hinnati parimaks Nobenäpuks ja Aimar Arula parimaks koolipoi-siks. Vahva üritus lõppes ühise laulmise ja tantsimisega. Järgmi-sel aastal otsustati kokku saada Tabivere Ühisgümnaasiumis.

Õpetajad osalesid isetegevuspäeval

EestimaaEestimaa on ilus, tore,kus ma kasvand, sündind olen.Siin on puid ja põõsaid palju,paekivist mõned kaljud.

Kevad, suvi, sügis, talvkirjud nagu ema sall.Sinine on taevakaar,selline mu kodumaa.

Targo Sääsk, 3a

KoduIgal lapsel olema peab kodu,see on nõnda olnud aastasadu.Sellepärast ongi vajaigal perel oma kodumaja.

Kodus on meil hea ja soe,talvekülm siin midagi ei loe.Olgu kas või pilves ilm,kodus kõigil särab silm.

Hanna-Luisa Alnek, 3a

KodulaulKodu on ilus, kodu on kena, Kodu on koht, kus elan mina.Kodu on siin ja ta pole seal,kodu pole iga nurga peal.Kodus on ema, kodus on isa,kodus on kõik, mida ihaldan mina.

Britta Pähkel, 3a

Minu koduMeil on ilus, kena kodu,aknaid tal on terve rodu.Maja ees on väike rõdu,rõdu peal on linnul kodu.Linnud meile laulavad, tuju rõõmsaks teevad nad.Veel on meil ka väike kuur,seal on minu tööruum.Seal ma saen ja hööveldan, oma asju meisterdan.Selline just ongi see,minu kallis koduke.

Sander Miljand, 3a

Alljärgnevalt saab lugeda katkendeid kirjadest, mis 2a klassi õpilased kirjutasid Eesti Vabariigi presidendile. Mõte kirju kirjutada tekkis presidendikuu raames, kui rääkisime presiden-tidest, presidenditööst ja Eestimaast. Meisterdasime õpilastega õnnitluskaardi, köitsime kirjad rahvusornamentidega kaunistatud mappi ja saatsime Tallinna poole teele.

Ühel hommikul kooli tulles oli meie üllatus väga suur ja ärevust jätkus terveks päevaks. Hr. President oli meie kirjadele vastanud tänukirjaga ja allkirjastatud fotoga. Lapsed olid rõõmsad ja arvasid, et kiri tuleks raamida ning klassi seinale paigutada.

klassijuhataja Katrin Rohtmets

Mulle meeldib väga meie kodumaa, sest ta on väike. Siin on nii palju järvesid, jõgesid ja tiike. /Alvar Kersten

Mulle meeldib eesti keel, sest eesti keel on kajav. Eestimaa

on ilus ja metsaderohke. /Angela Allik. Põltsamaa Ühisgümnaasium on tore kool, sest siin on

korralikud lapsed, kuid mõned on ebakorralikud. Kool on ilus, puhas ja suur. Mulle ei meeldi, et mõned inimesed on kodutud, nii ei tohiks olla. Kõigil peaks olema korralik kodu ja soe tuba. /Triinu Tatar

Mina leidsin endale kodutu kassi ja ta jäi meile elama. Mulle

meeldiks, kui poleks nii palju kodutuid loomi ja inimesi. /Silja Simon

Mul on kaks muret. Esiteks, et Põltsamaa on ära soditud. Teiseks ma tahaks, et Eestimaad

hoitaks. Ma tahaks, et oleks selline seadus, et kui loom jäetakse maha, siis peab see inimene 10 000 kr trahvi maksma. /Martin Teder

Ma käin jalgpalli trennis. See on tore, et lapsed saavad paljudes ringides käia. Veel on meil rahvatantsurühm ja me esineme sellega kooli aktusel. Ma soovin sulle jõudu ja jaksu! / Karl Vilks

Ma soovin sulle palju edu ja et sa aitaksid meie kallist Eesti-maad. Ole ikka sama hea ja kallis president. /Sandra Viks

Ma soovin sulle edu, et sa haigeks ei jääks ja et sa jõuaksid vahel ka meile Põltsamaale külla tulla. /Mario Sild

Eesti Vabariigi presidendile saadetud kirjad

Õpetajad ja direktor rahvariiete päeval

I klassi õpilased Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel koos direktoriga

Lektor Lea Narits tutvustab direktor Aimar Arula seljas olevat pikkkuube

Rahvariided ja tänapäeva teksad

Rahvariiete tuvustamise loengul sai eesti rahvariideid näha ka meie õpilaste-töötajate seljas

KOOL JA KODU 5

Meie peres algas Eesti Vabariigi tähistamine juba hommikul telerit vaadates, kust vaatasime paraadi ja lipu heiskamist. Ka hümni kaasa laulmine ei jäänud vahele, sest nii laulutunnis kui ka kooli aktusel sai hümni lauldud. Meie klassi õpetaja oli koridori seinale pannud stendi, kus olid ka kirjas hümni sõnad ja lipuvärvide tähendused.

Vabariigi aastapäeval oli meil kodus rohkem pidulikke roo-gasid. Magustoiduks aga kogunisti kaks torti, mida sõime suures toas peopäevade lauas. Ei puudunud ka küünlad. Peale söömist aga asusime jälle teleka taha. Sealt oli meil tore vaadata kontserti ja kätlemist. Presidendipaaril olid väga ilusad kostüümid. Pr. Ilves kandis moodsat aga ka rahvapärast riietust.

Maia Pruuli, 3b

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise raames kuulasid jaanuaris 4. ja 5. kl õpilased loengut Eesti Vabadussõjast. Lek-toriks kutsusime geograafiaõpetaja Toomas Annuki, kes teab kaVabadussõjast üht-teist rääkida. Oma juttu illustreeris õp Annuk pildimaterjaliga, lisaks näitas ta Vabadussõjast ja meie väejuhti-dest-sangaritest kirjutatud raamatuid.

Õp Annuk peatus lühidalt meenutamist väärivatel sündmustel ning isikutel (K. Päts, J. Laidoner, J. Kuperjanov), tänu kellele me praegu siin maal elame ja eesti keelt räägime. Juttu oli muidugi ka koolipoistest-sõjameestest. Kuulajad said teada, miks Julius Kuperjanovi väeosa embleemiks oli surnupealuu, mida endast kujutasid ja kuidas sõdisid soomusrongid, kes olid Pohjan Pojat ning nende komandör Hans Kalm. Ettekanne lõppes ülevaatega Tartu rahulepingu sõlmimisest.

Arvame, et õp Annuki loeng oli huvitav ja vajalik. Aitäh!

4. ja 5. klasside õpilaste ja õpetajate nimel Lilio Võsu

Vabariigi aastapäeva tähistamine meie peres 4. märtsil toimusid 4b klas-

sis ammugi oodatud presidendi valimised. Lootsime küll Eesti Vabariigi aastapäevaks inimese-õpetuse tunnis välja kuulutatud klassile kui Põltsamaa Vabariigi-le presidendi leida, aga haigused käivad ikka mööda inimesi, mitte...

Niisiis, 4. märtsi hommikul esinesid kõik viis presidendi-kandidaati kõnega. Lubati tõsta pensione ja ehitada villasid, voolida parimatele pranglijatele ausammas, toetada kuulsaid sportlasi. Ka klassile mõeldud üritused ja roheline mõtteviis olid esindatud. Sellega aga kan-didaatide katsumused ei lõppe-nud. Nüüd tuli neil vastu pidada küsimusterahele.

Valijad olid väga tähelepane-likud ning küsimused asjalikud. “Pudrumägedest” ja “jäätisejõ-gedest” end pimestada ei lastud. Presidendikandidaadid - Käty, Kaisa, Indrek, Martin Joonas ja Rait tegutsesid oma valimis-meeskondadega juba nädalaid. Klassis polnud kohta, kus ei rippunud valimisplakateid. Õpe-taja pidi lausa kaitsma tahvlit, kui oma töövahendit, et see ei täituks,,vali mind” kirjadega. Igal meeskonnal tuli välja mõelda ka hümn ja lipp, mis samuti läksid hääletusele.

Demokraatlike valimiste tulemusena osutus võitjaks Kaisa Penijäinen, kes ühe häälega või-tis Indrek Langebrauni. Indrek aga ei väljunud sugugi võitlusest kaotajana – tema tehtud hümn osutus parimaks. Karl Olafi,Kevini, Kaspari ja Lenardi lipp valiti esindama Põltsamaa Ku-ningriiki, kuna see oli Põltsamaa värvides ja kujutas meie linna sümboolikat.

Vannutasime presidendi ame-tisse ja laulsime oma lipu all oma hümni. Nüüd soovime Kaisale jaksu tema raskel ametipostil uue presidendi valimisteni.

klassijuhataja Maire Keis

Miks peaksin saama mina, Kaisa Penijäinen klassi presi-dendiks?

Kui ma osutun Teie poolt valituks, siis ma luban Teile to-redamat ja rõõmsamat klassielu. Me võiksime kõik koos korral-dada rohkem klassiõhtuid. Igal kevadel ja sügisel võiksime teha jalgrattamatku näiteks Põltsa-maa lähiümbrusesse nagu Esku, Kamari ja Umbusi. Ettepanekud, kuhu matkata ning muude huvita-vate ürituste korraldamiseks, on kõik teretulnud. Luban, et kuulan kõik Teie mõtted ja ettepanekud ära ning koos Teiega teostame plaanid. Klassis võiks olla kast, kuhu saaks kirjutada häid mõtteid ja muid ettepanekuid.

Mõelge hoolikalt ja tehke oma otsus, kelle poolt te hää-letate.

Miks peaksin saama mina, Martin Joonas Pariis klassi presidendiks?

Mina peaksin olema meie klassi president, sest mina ot-sustaksin riigi seaduste üle ai-nult siis, kui meie riigis ei jõuta kokkuleppele. Kui riigis tuleks mulle kaebusi, siis ma proovin need õiglaselt lahendada. Ma ei küsi millegi lahendamise eest tasu. Ma lubaksin kõigil valida, kas nad tahavad olla rahva seas või riigikogus. Ma korraldaksin ka rohkem klassiõhtuid ja kõik saaksid pakkuda, millisel teemal. Ning ma teeksin õppeaasta pari-matele õpilastele ja pranglijatele aumärgid. Sellepärast peaksin olema mina president.

Miks peaksin saama mina,

Rait Kohv klassi presiden-diks?

Tere. Olen Rait Kohv. Ma tahan saada presidendiks selle-pärast, et siis saan kuulsaks. Ma aitaksin pensionäre ja annaksin neile rohkem raha pensioniks. Kõik inimesed saavad suuremat palka, mitte keegi ei saaks alla kahekümne tuhande krooni. Kõik inimesed saavad väga luksuslikud villad. Kõik inimesed saaksid hea eluaseme. Aitan riigikogul ja demokraatial areneda.

Miks peaksin saama mina, Käty Haasma klassi presiden-diks?

Ma tahan saada presidendiks sellepärast, et siis ma annaksin igale elanikule rohkem raha kui nad on siiani saanud. Ma tõs-taksin tööliste palka ja annaksin kodututele sotsiaalkorterid ning pikendaksin koolilaste vaheae-ga. Ma toetaksin eesti kuulsaid sportlasi rohkem kui neid on toetatud. Ma teeksin sõidutee Tallinnast Võrru neljarealiseks ja lõpetuseks teeksin ma Eesti telekanaleid juurde. Tänan teid, et te mind valisite.

Miks peaksin saama mina, Indrek Langebraun klassi presidendiks?

Austatud klassikaaslased! Mul on mõned huvitavad mõtted, mida ma oma presidendi ameti-ajal täidaksin.1. Teeme tublidele pranglijatele

ausamba.2. Prügi sorteerimiseks paneme

klassi rohkem prügikaste.3. Tublidele õpilastele jagame

preemiaid ja teenetemärke.4. Korraldame rohkem klassiõh-

tuid ja matkasid.5. Headele õpetajatele kingime

autasud.6. Muudame klassi rohelisemaks.

Istutame uusi lilli ja hoolitse-me vanade eest.

7. Teeme korrapidajatele märgid, millega neid ära tunneks.

Tänan kuulamast. Soovin teile kõike head ja meeldivat koostöö jätkamist.

Vabadussõjakuu meie koolis

Presidendivalimised 4 b klassis

President Kaisa

Valimisplakat

Valija Kaspar väljub valmiskabiinist

Eesti Vabariigi aktusel näidendis osalenud noored

Meie noored vabaduse eest

Põltsamaa Vabariigi hümn/viisil ”Mu koduke on tilluke”/

Mu klassike on tilluke, kuid ta on armas kõigile.Ja nii ja naa ja trallalallalaa.Seal igal oma kohake ja väike pingike.Ja nii ja naa ja trallalallalaa. Me vahetunnil lustime ja vahel malet mängime.Ja nii ja naa ja trallalallalaa. Seal oleme me sõbrad koos, käib õppimine täies hoos.Ja nii ja naa ja trallalallalaa.

Indrek Langebraun

Hümn sõnad ja viis Andra Sõmera

Mu isamaa, küll oled kallis sa,Mul oled ainus kodumaa,Isamaa, emakeel on meil alles veel.Sind tänavad kõik alati ja jäävad siis surmani.

Andra Sõmera Isamaa, emakeel on meil alles veel.Sind tänavad kõik alati ja jäävad siis surmani.

Mu isamaa, küll oled kallis sa,Mul oled ainus kodumaa,

Hümn “Põltsamaa”/viisil “Ema kallis ema”/

Põltsamaa mu kallis sind ma toetan alati.Mis nii ilusat saab olla kui sa mu Põltsamaa.Siin elades on uhke ja hää,et siit linnast ära minna ei kavatse.

Maarika Jürgenson

Hümn/viisil “Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh”/

Mu Eestimaa,nii kallis mulle sa.:,:Ei ma tea, mis teeksin ma, kui poleks sind, mu kallis kodumaa:,:

Mulle kallis oled sa, minu kallis Eestimaa.:,:Eestimaa on ilus maa, mina elan sellel maal:,:

Marianne Nugis