KOOL JA KODU6

T.O.R.E on tugiõpilaslii-kumine, mis lahtikirjutatult on Tugiõpilaste Oma Ring Eestis. Taoliste liikumiste algne idee on pärit USA-st, Soomes alustati tugiõpilas-liikumisega 1972. aastal. Tu-giõpilastegevuse eesmärgiks on sõbralike suhete, positiivse suhtumise ning ühisvastutuse tunde loomine koolis. Seda kõike põhimõttel, et lapsed ja noored ise püüavad seda teha, sest nemad suudavad vahel palju rohkem oma eakaaslasi mõjutada kui täiskasvanud.

Tänasel päeval on T.O.R.E

liikumine käimas ka Põlt-samaa Ühisgümnaasiumi algklasside majas. Eelmisel kevadel läbis meie koolist põhikoolituse seitse õpilast ja kaks õpetajat. Kevadel tehti ka paar kokkusaamist ning nüüd, sügisel, alustati taas. Laste jaoks oli kohale kutsutud T.O.R.E maskott, milleks on vahva punane elevant. Torevant, nagu teda kutsutakse, sai lastega kiiresti sõbraks.

Esimesel T.O.R.E koh-tumisel mängiti mänge, mis aitasid üksteist paremini

tundma õppida ning mis ai-tasid aru saada meid iga päev ümbritsevast, näiteks sellest, et kellegi käest kuuldud jutt ei pruugi sugugi alati õige olla.

T.O.R.E kohtumised toi-muvad kolmapäeviti kell 15.00 söökla eesruumis ning sinna on oodatud 1.-6. klassi õpilased. Meie eesmärgiks on mängu, eeskuju ja muude tegevuste läbi õpetada lastele koolisesinevaid probleeme märkama ja neid lahendama ehk et igal lapsel oleks TORE koolis käia.

T.O.R.E.

Ka sel aastal jagati 1.klasside õpilastelesuitsuandurid ja räägiti tuleohutusest.

Sandra Arus – 10.-12.kl A-grupi võitja.

Liis Lass – 10.-12. Kl B-grupi (muusikaklass) võitja.

Koolilaulu konkurss. Linda Maisväli – 7.-9.kl solis-tide I koht.

Jõgeva maavanema Aivar Koka sponsoreeritud ja läbiviidud õppekäik 5.klassidele Kassinurme.

Sügislaadal oli nii kauplejaid kui ostjaid küllaga.

Kaks õpetajat ja jõuaks rohkem. Kooli puhkpilliorkestri kontsert.

Eksponaat “Nunnu” näituselt.

Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli jazz-bänd.

T.O.R.E. maskott lastega koos aega veetmas.

KOOL JA KODU 7

Viimasel nädalal on kooli suurimaks probleemiks saanud nuusktubakas, mille ostmise, müümise ja tarbimisega tegele-vad põhikooli kui ka gümnaa-siumiõpilased. Kuna tegemist on Euroopa Liidus keelatud aine müügiga, tegeleb asjaga politsei.

Pole saladus, et Eestis kee-latud huule- ja nuusktubakas on teismeliste seas muutumas aina popimaks, sest neid peetakse ohu-tuks alternatiiviks sigarettidele. Ka oht vahele jääda on väiksem. Üheks levitamise kohaks on internetifoorumid. Müüjad ilmu-tavad end pea igas foorumis, kus teismelised omavahel tubakate üle arutlevad, kinnitades noor-tele, et snuff (nuusktubakas) ja snus (huuletubakas) on täiesti ohutud.

Üheks põhjuseks, miks noo-red nende järele kätt sirutavad, ongi usk kahjutusse, kuid ka nen-de uimastav mõju. Sotsiaalminis-teeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialisti Andrus Lipandi sõnul näitas kolm aastat tagasi tehtud uuring, et 16 protsenti teismelistest tarbib kas närimis-, nuusk- või huuletubakat. “On tõenäoline, et see protsent on praeguseks suurem, sest see trend kasvab,” ütles Lipand.

Alljärgnevalt jagame erine-vate nuusktubaka liikide kohta informatsiooni. Lisainfot saab internetist www.tarbijakaitse.ee, www.lapsemure.ee, www.juvente.ee jt.

Erinevad nuusktubaka liigid

Snuff ehk nuusktubakas on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mida tõmmatakse sisse nina kaudu. See sisaldab nikotiini (nagu ka sigaretid), mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on üldine termin, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale, mis oli peamiselt populaarne 18. sajandil. Seda kutsutakse tihti „Scotch Snuff“. Nuusktubakaga on oht, et nö diilerite käest ostetud nuusktubakasse võib olla segatud

teisi narkootilisi aineid, mida siis tarbitakse enese teadmata ning satutakse neist sõltuvusse.

Lisaks kaasnevad nuusktu-bakaga järgmised terviseohud: nuusktubakas sisalduv nikotiin on mürgine aine, mis tekitab sõl-tuvust ning suur annus nikotiini võib põhjustada hingamiskrampe, halvatust, surma. Nikotiin koor-mab südant, soodustab veresoon-te lubjastumist, mis omakorda põhjustab vereringehäireid. Risk haigestuda südame- ja veresoon-konnahaigustesse, loob soodsa pinna vähi tekkeks, suureneb risk haigestuda suu-, neelu- ja kõhunäärmevähki. Lisaks eelne-vale kahjustab nuusktubaka ninna tõmbamine nina limaskestasid. Arvatakse, et nuusktubakas teki-tab sõltuvust veelgi kiiremini kui sigaretid. Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini.

On kindlaks tehtud, et nuusktubakas sisaldab 28-t erinevat vähkitekitavat ainet. Nuusktubakas on tervisele kah-julik ning tekitab sõltuvust!

Euroopa (kuiv) nuusktuba-kas on mõeldud nö ninna nuuski-miseks. Snuff ei ole „nuuskami-seks“, kuna ta ei tohiks pääseda ninna (nagu näiteks siinustesse, kurku või kopsu). Euroopa nuusk-tubakat on erinevaid: harilik, röstitud (väga kuiv), „ravimitega“ (mentool, kamper, eukalüpt jne), lõhnastatud.

Ameerika niisutatud nuusk-tubakas on palju tugevam ja on mõeldud nö sissekastmiseks (dipping). Seda aetakse tihti segamini närimistubakaga, kuigi tegelikult on see teistsugune. Pur-gist võetakse näpuotsatäis tubakat ning see asetatakse alumise või ülemise huule ja hammaste/ige-mete vahele ning lihtsalt hoitakse seal. Nikotiin imendub suus olles vereringesse. Osad kasutajad süli-tavad aegajalt, kuna sellest tekkiv vedelik on nende jaoks allaneela-miseks halb ja ebameeldiv. Amee-rika niisutatud nuusktubakat on nii „magusat“ ja „soolast“. Kuni 20. sajandi alguseni oli nuusktu-baka „kastmine“ populaarne USA lihttööliste seas. Tihti nimetatakse seda ka „snoose“, mis tuleneb Skandinaavia sõnast „snus“. Nagu ka seda tähistav sõna, niisutatud nuusktubakas, pärineb samuti Skandinaaviast.

Sarnaselt teistele suitsuva-badele tubakatoodetele, sisaldab ka see nikotiini, mis on sõltuvust tekitav aine. Ameerika niisutatud nuusktubakas võib näiteks põh-justada suuvähki, igemehaigusi ja hammaste lagunemist. See pole ohutu alternatiiv sigarettidele.

Snus – Rootsi niisutatud pulbertubakas, nimetatud ka huuletubakaks, üks nuusktuba-ka liikidest, kuid osad allikad liigitavad seda ka närimistubaka alla. See on erinev tavalisest nuusktubakast, kuna on tehtud auruga töödeldud tubakast, mitte tulega töödeldud tubakast, mis on õhu käes kuivatatud ning selle mõju tervisele on ka teistsugune. Meditsiiniuuringud näitavad väiksemaid vähkihaigestumise määrasid ja teisi tubakaga seotud terviseprobleeme, kui sigarettide, Ameerika närimistubaka jms tarbimise puhul. Seda toodetakse ja kasutatakse peamiselt Rootsis ja Norras. Kõige tavapärasem tarbimisviis: Snus asetatakse ülemise huule alla ning seda hoitakse seal mõnest minutist kuni mitme tunnini, olenevalt maitsest. Niisutatud nuusktuba-kas sisaldab rohkem kui 50% vett ning tavapärane kogus, mida üks Rootsi inimene aastas kasutab, on umbes 800 grammi.

Tarbitakse põhiliselt 2 sorti snusi:

- original snus on lahtine ja niiske pulber, mida rullitakse näppude vahel sobiva suurusega rulliks; pakendatud on tavaliselt 50g plastikust või papist karbis

- portionssnus on eelnevalt pakendatud pulber, mille paken-damise materjal on sarnane tee-kotikeste valmistamisel kasutatud materjalile. Selline pakendamis-viis lihtsustab snusi tarbimist. Pakendi suurus on tavaliselt 24 grammi.

Kuna seda ei suitsetata, siis

tekib vähem nitrosoamiine ja paljusid teisi vähkitekitavaid ai-neid, mis üldjuhul tubakasuitsuga seoses tekivad ning nad ei mõjuta kopse, kuigi ta sisaldab rohkem nikotiini kui sigaretid. Kuid ka suhteliselt väike nitrosoamiinide tase, mis Rootsi nuusktubakas leidub, ei ole täielikult riski-vaba. Kuid kui seda kasutada suitsetamise asemel ja vahendina suitsetamise mahajätmiseks, siis üldine mõju on siiski positiivne ja sellel on sarnane efekt nagu näiteks nikotiiniplaastritel.

Nuusktubakas on keelatud kõigis Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Rootsis (ja osali-selt ka Norras). EL aktsepteerib Rootsi puhul nuusktubaka kasu-tamist osana Rootsi rahvuslikust traditsioonist.

Tihti kuulen vanemaid kurt-mas: ”Ma ei tea lihtsalt, mida oma poisiga teha.” Ega poisi kasvatamine polegi nii lihtne. Mehed mäletavad oma lap-sepõlve ja mõistavad poisse paremini, kui naised. Mõni naine saab poisiga väga hästi hakkama, mõne jaoks on ta täielik müsteerium. Vahel ei mõista ka mehed, mis nende poegadega lahti on.

Toivo Niibergi raamat ”Me-heks, isaks ja härrasmeheks” on kindlasti paljudele abiks. See raamat räägibki poisi kasvata-misest: mis toimub poisi hinges, miks poisid valetavad, ropen-davad, käituvad agressiivselt. Kõigel on põhjus.

Lapsele on tähtis vanemate eeskuju, soojad suhted ema ja isaga. Kui vanematel pole aega last ära kuulata ja asju selgitada, kui laps unustatakse üksi teleri ette, jäävad väikesele inimesele väärad arusaamad filmis toi-muvast. Varsti proovib laps ise järele, kas joonisfilmis nähtudpanniga löömine on reaalses elus sama naljakas.

Miks poisid valetavad? Toi-

vo Niiberg on arvamusel, et põhjuseks on hirm või lootu-setus - valetatakse oma naha päästmiseks. Väikelaps ajab vahel süü kassi kaela, kui on näiteks vaasi ära lõhkunud. Lapsele tuleb anda võimalus ja lootus pahategude heasta-miseks. Laps vajab mõistmist, abi ja asjade selgitamist. Kui teie järeltulija pidevalt valetab, vajab ta psühholoogi abi.

Raamatu autor selgitab põh-jalikult, kuivõrd suur osa on lapse kodul heaks poisiks kas-vamisel - suhtlemine pereringis, vanavanemate tähtsus, kodu vaimsus, mängud eakaaslaste-ga. Kodu on peale soodsa kas-vukeskkonna ka poisi minapildi väljendus. Kui vanemad esita-vad poisile kõrgeid nõudmisi, on lapsel raske saada edukaks. Ta peab elama teiste soovide ja tahtmiste järgi, surudes alla enese vajadused, huvid.

Anname lapsele võimaluse ise otsustada, millega ta soovib tegelda, aidates lapse andeid välja areneda. Koos tegutse-mine, koosolemine, suunav kasvatus ja isa eeskuju aitavad

poisil leida iseend, raskustega hakkama saada.

Pere toetab ja suunab poega ka kooliteel. Laps ei ole suur, kuigi ta on kooli jõudnud. Just nüüd kulub eriti ära vanemate toetus ja tunnustus.

Poisi kasvamisel on suur tähtsus ka lemmikloomal. Loom pere liikmena maandab pingeid, kasvatab vastutustunnet ja em-paatiavõimet.

Toivo Niiberg kirjeldab olu-kordi ja selgitab poiste erineva käitumise põhjusi talle omasel lihtsal ja asjalikult moel, liigsete sõnadeta, tehes seda põnevalt ja kaasahaaravalt.

Mida teha, et kasvaks tunde-line inimene, mees ja isa? Kui-das poistega hakkama saada? Lugege T. Niibergi raamatust.

T.Niiberg on psühho-loog, Akadeemia Nord õppe-jõud, magister. T.Niibergiga saab kohtuda Põltsamaal, 20.novembril Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulas kell 18.00. Kõik huvilised on oodatud.

Lastevanemate Kool

Foorumil toimuvad erine-vad töötoad nii lapsevanema-le kui ka noorele. Räägitakse sellest, miks siis ikkagi noored ja lapsevanemad üksteisest sageli valesti aru saavad? Kas noorus on hukas? Mida saan mina, teismelise või vanemana, ära teha, et meie suhted oleksid paremad?

NOOR:Kas vahel on tunne, et

vanemad ei mõista ega tahagi Sind mõista. Täiskasvanud ajavad justkui oma rida ja sina oma. Kas tahad rohkem oma elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida? Soovid va-

heldust ja teha midagi uut ja põnevat?

Töötuba, kuhu Sind ootame on mõeldud just Sulle ja Sinu sõpradele. Räägime suhtlemi-sest, sellest kuidas oma mõtteid paremini kuuldavaks teha ja sellest, mida saad sina ära teha, et suhted muutuksid nor-maalsemaks. Saad proovida, kuidas oma mõtteid filmi kau-du väljendada. Päeva lõpuks valmivad videoklipid, millega on Sul võimalus osaleda üle-eestilisel videokonkursil, mille peaauhinnaks HP sülearvuti. Konkursi võiduklippi näidatak-se hiljem ka MTV Eestis.

LAPSEVANEM:Kas vahel on tunne, et

mõistus on otsas? Kas teis-melise “ustepaugutamine” on paratamatu ja mis on selles head? Mida teha, et suhted teismelisega ei valmistaks peavalu? Kuidas paremini mõista teismelist ja lahendada erimeelsusi?

Lapsevanemate töötubasid viib läbi perekeskus Sina ja Mina koolitaja Ene Raudla. Töötoas arutleme ning proovi-me mõningaid väikseid nippe, kuidas erinevaid olukordi la-hendada.

E e l r e g i s t r e e r u m i -ne telefonil 6816 570 või perekeskus@sinamina.ee. Ju-hul otsustad alles viimasel hetkel tulla, kuid ei ole jõudnud eelregistreeruda, siis oled ikka-gi oodatud!

Ootame Sind foorumile!

Olge valvsad kui noored näiteks Red Bullist räägivad - alati ei pruugi see energiajooki tähendada!

Nuusktubakajaotur

Poisi kasvatamine

Ülle Tõnumaa – Eesti Lasteaiaõpetajate ajakirja “Lasteaed” peatoimetaja

Üleskutse Jõgevamaa noortele ja lastevanematele

Perekeskus Sina ja Mina korraldab laupäeval, 17. novembril kell 12.00-16.00 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ruumides Jõgevamaa noortele ja vanematele foorumi „Ole normaalne. Kasvame koos”. Käesolev foorum on sotsiaal-kampaania „Kasvame koos” jätk.