Mis põhjustab tusatuju?

Sulev Kõks

Tartu Ülikool

füsioloogia instituut

Siirdemeditsiini Tippkeskus

Terminoloogia

Tusatuju - düsfooria “Paha tuju” “Tuju langus” Meeleolu langus või tõus, meeleloluhäire Depressioon, mania Ärevushäired, ärevus, paanika

Terminoloogia

VAIM - vaimutoit, vaimuhaigused, pimevaim, kurivaim

“Näen vaime” Vaimude tund Vaim tuli peale Vaimne tervis, vaimuhaigused Emotsioonid, tunded

Vaim Vaim – ingl k “mind”, koondab endasse

mõtlemise, tajud, emotsioonid, soovid ja kujutlused

Termin kirjeldamaks käitumist kõige mitmekesisemal moel

Tähistab ühte poolt organismist (keha ja vaim)

“Inimesele ainuomane”

I stereotüüp

I stereotüüp “mul on tuju halb, sest mul on halb töö” “…loll ülemus” “… mul on tuju halb, sest ilm on halb”

__________________________________ Meie tuju sõltub meist endist ja väljendab

meie arvamist teistest Kes suhtub teistesse hästi, on ka ise

rõõmus

Vaim vs käitumine

Sotsiaalsete normidega kontrollitud tegevus Soorollid, ülemus-alluv, viisakus, jne

Bioloogiline, kontrollitud looduslike tegurite poolt Söömiskäitumine, käitumine ohuolukorras,

sigimine, jne

Vaim ja keha

Keha, kehaehitus, jms omadused on pärilikud

Kehakaal Sportlikud võimed - treeningute sobivuse

planeerimine Bioloogilised “käega katsutavad”

nähtused on pärilikud Ka vaim on bioloogiline

Vaimu ase

Limbiline süsteem

Närvisüsteem

Regulatoorne süsteem Vastutab meie organismi talitluse

terviklikkuse eest Tagab kiire kohanemise Kontrollib aeglaseid süsteeme –hormoone Annab evolutsiooniliselt suure eelise

Närvisüsteem

Närvisüsteemis on 100 miljardit neuronit ehk närvirakku

100 000 000 000 Neuroneid ümbritsevad gliarakud Neuroneid ühendavad sünapsid Igal neuronil 10 000 sünapsit Sünapseid seega 1 000 000 000 000 000

Neuron

Neuron ja sünapsid

Sünaps

II stereotüüp

II “põhjamaa” stereotüüp

Meil on pime ja vähe valgus, vähe päikest Me oleme tõredad ning kinnised Kõik see on tingitud väheset valgusest

________________________________ Kui vähe seda valgust ikkagi on? Kohaliku looduse eripärad, eripärad kui

tugevus (ilus talv, ilus suvi) Kas me ikka oleme kinnised?

DNA

Geenid

Geen - pärilikuse baaselement, DNA osa millest sünteesitakse RNA ja edasi valk

Geenide ekspressioon Genoom - kogu DNA järjestus rakus,

inimesel 3 500 000 000 (3.5 Gbp), 24 000 geeni

Kvantitatiivne geneetika

Geen -> DNA -> RNA -> valk -> metabolism Genoom – rakus eksiteeriva DNA kogum

Transkriptoom – raku poolt toodetava RNA kogum

Proteoom – raku poolt toodetavate valkude kogum

Metaboloom – raku madalmolekularsete ühendite kogum (7900 metaboliiti)

Epigeneetika – ei muutu DNA primaarne järjestus, kuid muutub ekspressioon/fenotüüp

Metagenoomika – genoomi analüüs heterogeensel materjalil (pinnas, soolesisu, mikrobioom jne)

Geenid

Epigeneetika

Imprinting IGF2, IGF2r

Genoomika vs proteoomika vs metaboloomika

DNA, RNADNA, RNA

ValkValk

MetaboliitMetaboliit

Oomika – “kogumi” profiili määramine, terviklik kirjeldamine; süsteemibioloogia; süsteemimeditsiin

• erinev aeg• erinev tundlikkus• erinev tehnol tase• erinevad meetodid

Genoom arvudes 3.5 miljardit ACGT-d Keskmine geen 2700 bp, suurim 2.4 M

düstrofiin ca 24 000 geeni, arvati 80-140K Enamike geenide puhul pole teada nende

funktsioon 1,5% genoomist on eksonid 24% genoomist intronid 74,5% on intergeenne DNA, enamasti

transposoonid (variatiivne)

Genoom arvudes Geenirikkad (GC rikkad) alad vahelduvad

geenivaeste (AT) aladega Vaheldumine nähtav mikroskoobis: GC hele ja

AT tumedam Suurim kromosoom – 3168 geeni Väikseim kromosoom - 344 geeni (21) Chr 19 – tihedaim, chr Y – hõredaim (80 geeni) 99,5% on sarnasust kromosoomide vahel (vrdl

šimpansiga) LINE1, Alu kordusjärjestused, endogeensed

retroviirused

III stereotüüp

III stereotüüp “teised on süüdi”

Mind kiusatakse Teistel “läheb” hästi, minul halvasti Teised ei tee midagi, mina rabelen ja teen

tööd

___________________________________ Peab rohkem vaatama peeglisse Me oleme ise oma õnne sepad

Isiksus

Kalduvus teatud kindlal viisil käituda Püsiv Läbiv Universaalne Välja kujunenud väga varakult Väga stabiilne

Emotsioonid

Füsioloogiline valmisolek, käitumuslik väljendumine, teadvustatav

Subjektiivse hinnangu andmine

Kaitsekohastumuslik reaktsioon

Alternatiivse strateegia kiire leidmine

Meeleolu

Kaitsereaktsioon aitamaks (kiiresti) kohaneda muutuvate tingimustega

Evolutsiooniliselt konserveerunud Oluline pole mitte vastava stiimuli

füüsikalised omadused, vaid pigem vastava stiimuli tajumine

Selle taju alusel formeerub hinnang – kas otseselt või läbi mäletamise

Isiksus loomadel

Temperament, tegutsemisstiil, käitumuslik sündroom

“Coping style” Ajas püsiv füsioloogiline ja käitumuslik

vastus muutuvatele tingimustele Evolutsiooniliselt väga laialt levinud (ka

kalad, putukad jne)

Isiksus loomadel

Loomade käitumine on vähem paindlik ja aimatav kui arvatud

Isiksus on teatavate omavahel seotud käitumiste kogum

See tagab konservatiivsuse Evolutsiooniliselt on oluline strateegia mis

valitakse järglaste saamiseks

Isiksused loomadel Proaktiivne

Aktiivsed Agressiivsed Pesaehitajad Rutiinile kalduvus Rigiidsus Pindmised uudistajad Riskialtid Panustavad kiirele

edule

Reaktiivne Passiivsed Väheagressiivsed Kehvad pesaehitajad Rutiinivabad Paindlikud Detailsed uudistajad Riskivältivad Panustavad edule

tulevikus

Katselised andmed (metsas)

Esialgu domineerivad riske rohkem võtvad, aktiivsemad

Teatud aja pärast populatsioon kollabeerub

Suureneb alalhoidlike arvukus Eduks on vajalik ohtudega toimetulek

(hirm ja vältimine)

Katselised andmed (laboris)

“Julged” on aktiivsemad uudistajad Hirmule reageerivad füsioloogiliselt

tugevamini - agressioon Kiiremini kulli küünte vahele “Arad” hiired on rahulikud Väldivad ohtu, hirmule reaktsioon

füsioloogiliselt nõrk

IV stereotüüp

IV Stereotüüp

“oleme vähetähtsad ja väikesed” “me oleme palju kannatanud ja kannatame

veelgi”

__________________________________ Võrrelge teiste riikide ajalooga Mitte riigi suurus vaid mõjukus on oluline

(Taani füüsikud) Julge unistada ja selle nimel töötada

Hirmu füsioloogia

Isegi laborirotid kardavad kassi/kassihaisu

Hirmu ajal aktiveeritavad geenid

Nii tuvastasime mõned geenid, mis võiksid formeerida “hirmuringi”

Teatavate komponentide eemaldamine ringist

Volframiin

Volframiin

Tundmatu funktsiooniga valk

Inimestel defekti korral tekitab väga tõsiseid häireid regulatoorsetes süsteemides - EK ja NS

Hiir ei suuda adekvaatselt reageerida, liigselt kartlik

Ajus on süsteem, mis aktiveeritakse et “ületada hirmutunnet”

Rottide selektsioon

Näiteid inimesel

DRD4 2R, 4R või 7R VNTR alleelid 7R ja 2R seotud ADHDga Tõsine käitumishäire ja probleem 7R ja 2R on evolutsiooniliselt uued vormid 40.000 - 50.000 aastat vana Arvatavalt seotud migratsiooniga

DRD4 geneetika

DRD4 biokeemia

DRD4 ja migratsioon

Kokkuvõtteks

Vaim on bioloogiline nähtus Vaim on universaalne, elusale omane Inimvaim on füsioloogiline funktsioon Vaim vajab hoolt nagu ka keha Meie tusatuju tuleb meist endist - see

näitab väsinud vaimu

“A new scientific truth does not triumph by convincing its opponents and making them see the light, but rather because its opponents eventually die, and a new generation grows up that is familiar with it”

Max Planck surivoodil

Tänan tähelepanu eest !