Nr 3(13), 2011/2012 HINDAMATUK O L M A S V E E R A N D

TSIRGULIINA KESKKOOLI KOOLILEHT

Kuidas tuli plaan osaleda kooli-tantsul 2012?

Tüdrukud olid ise plaani algataja-teks. Õpetaja Svetlana kirjutas mulle eelmise aasta detsembris ning ütles, et tema klassi tüdrukud tahavad uuesti tantsida ning Koolitantsule esinema minna. Uuris, kas mul oleks aega neid jälle õpetada. Eks ma alguses kahtle-sin, sest ise ju õpin Tartus ning mõtle-sin, et oleks nii ajaliselt kui ka rahaliselt keeruline neile trenne tegema hakata. Mida rohkem ma selle peale mõtlesin, seda enam fantaasia tööle hakkas: tant-suliigutused, muusika, riietus, soeng. See tundus järjekordne väljakutse ning ma tahtsin seda vastu võtta.

Kuidas edenenesid ettevalmistu-sed koolitantsuks?

Kui 2010. aasta Koolitantsuks hak-kasime proove tegema oktoobri lõpust, siis sel aastal alustasime korralikku trenni alles jõuluvaheajal. Kuna tüdru-kud elavad erinevates valla nurkades, siis tegime esimese intensiivse trenni noortekeskuses ning ööbimisega, et saaksin neile võimalikult palju tant-susamme selgeks õpetada. Edaspidi tegime trenne nädalavahetustel, kuid päris enne Koolitantsu ka nädala sees.

Eks selle riietusega sai ka jandi-tud. Plaanisime erkrohelisi trakse, aga neid ei saanud kusagilt nii suu-res koguses tellida. Pidin ikka päris palju poode läbi käima, et leida so-bilikke pluuse ja paelu.

Kas tuli ka vahepeal selline murdepunkt, kus arvasid, et ei saa hakkama suure koormusega?

Murdepunkt hakkas võib-olla lõpu poole tulema, kui kõik trennis ei käinud. Topeltõpetamine mulle väga ei meeldi, eriti kui aeg tiksub, aga samas kuulub see paratamatult õpetamise juurde. Tants sai tüdru-kutel algusest lõpuni täitsa selgeks umbes nädal enne Koolitantsu.

Kindlasti tundsin pinget ka koolis, sest kui tegime nädala sees trenni, siis pidin viimasest tunnist ära tulema, et kella kolmest juba kultuurimajas tant-sutunde anda. Nii pidin ise palju järele õppima. Nüüdseks on kõik korras.

Mida Sa ise arvad, kuidas läks koolitantsul?

Mina olen tüdrukute esinemisega väga rahul ja arvan, et nad andsid endast parima. Kuna ma ise Koolitant-sul enam esineda ei saa, siis oli vahva

vaadata, kuidas lavanärv neid enne esinemist vaikselt purema hakkas. Laval olid nad julged ja näitasid, et ka maakohast pärit tantsutrupp võib lin-na tantsustuudiotele konkurentsi pak-kuda. Ühtne ja silmapaistev riietus li-sas kindlasti esinemisele efekti juurde.

Kuidas on emotsioonid nüüd, kui teate tulemusi?

Kahjuks me piirkondlikku vooru edasi ei saanud. Kuid ma pole pettu-nud. Käisin vabatahtlikuna Tartu Koo-litantsu korraldustöödel ja nägin, kui kõva konkurents seal oli. Eks me pea-me veel kõvasti vaeva nägema ja mil-lalgi tuleb ka meie edasisaamise aeg.

„Lõpetuseks tahan kindlasti täna-da Tõlliste vallavalitsust, kes tasus tüdrukute eest Koolitantsu festivalil osalemise, Svetlana Operit, kes utsi-tas tüdrukuid ikka kogu aeg trenni tulema ning direktorit ja õppealaju-hatajat, kes lubasid tüdrukutel koo-list ühe päeva puududa, et esineda Koolitantsul,“ ütles Taisi.

KRISTIINE KARU

Särtsu täis Taisi Luht ja tema üksteist suhkrutükki

16. veebruaril toimus Valga Kultuuri-ja Huvialakeskuses Koolitants 2012. Meie kooli esindas SUGAR, kelle juhendajaks oli Taisi Luht.Koolitantsul osalesid Karoliine Saega, Kertily Virk, Sandra Rannakivi, Kaarin Granovski, Hanna-Liina Pärnik, Hanna-Liisa Pärnik, Lisette Tohus, Santa Raudsepp, Liina Suur, Meryt Salme, Merily Boisen.

Reedel, 13. jaanuaril oli veeavarii kooli garderoobis

8. veebruaril leidsid aset Puhja Gümnaasiumis 4K Tiigrimängud

HEAD LAPSEVANEMAD!OOTAME TEID

11. JA 12. APRILLILLAHTISTE USTE PÄEVALE!

TUNDIDES SAAB OSALEDAALATES HOMMIKUST.

TUNNIPLAAN ONÜLEVAL KODULEHEL:

www.kool.tsirgu.eu

OOTAME AVATUD VESTLUSI!

7. märtsil käisid neli kooliraadio liiget Valga raadios Ruut FM

5. märtsil valiti õpilasesinduse uueks presidendiks Vallo Virnas

Pildimeenutus

9. klassi neiud suusatunnis

2

Üks pikk ja raske veerand on jällegi möödas. Nüüdseks oleme teadlikud uutest ja huvitava-test valemitest, sõnadest, loomadest ja paljust muust. Sel veerandil saime tunda nii võidumait-set kui ka tunnustust. Oleme tublid olnud ja lii-gume ikka edasi... edasi!

Vulisevad veed, tilkuvad jääpurikad ja no-hused ninad annavad märku, et kätte on jõud-mas armastuse aeg – kevad. Naermine, rõõmus-tamine, üksteise leidmine ja lihtsalt õnnelik olemine on kevade tuleku peamised tunnused. Kevad on imeline aeg armastuseks – jagage seda üksteisega!

Kuid alati käib heaga kaasas ka midagi hal-ba - kevadväsimus. Mina küll tunnen oma kon-tides ja lihastes juba õrna loidust ning ennast õppima sundida on kah raske, sest õues lõõmav meekarva päike, õrn tuul juustes ja kevadine tärkamine lihtsalt kutsub ilma nautima.

Viimaseks ehk neljandaks veerandiks soovi-tan – laadige vaheajal oma patareid täis, et väsi-musest võitu saada. Võtke aeg maha ja puhake! Taaskord kooli tulles läheb raskeks ja pingeli-seks, sest ees ootavad eksamid.

Kallid eksamitegijad, üheksandikud ja ka-heteistkümnendikud, kui kevadväsimus peaks tulema teid kimbutama, siis tehke järgmist: alustage hommikut ühe korraliku pudrukau-siga, mis annab teile energiat terveks päevaks. Pärast koolitunde, kui väljas on kaunis keva-dilm, veetke üks tunnike mõnusalt jalutades ja mõtteid mõlgutades. Kui tunnete, et olete val-mis õppima, siis tehke seda. Ärge unustage just kevadisel ajal süüa vitamiine ja tervislikku toitu. Eriti kosutavad vitamiinipommid on mitmesu-gused aed- ja puuviljad, mis aitavad heas korras püsida nii teie küüntel kui ka närvidel.

Hoidke end salakavalate ilmade eest ja võt-ke kevadest kõik, mis võtta annab!

Kevad südamesPeatoimetajaLiina Suur (7. kl)

KeeletoimetajadMarika Troon (õpetaja)Mari-Liis Saaremäe (10. kl)

KüljendajadTimo Arbeiter (vilistlane)Merlika Hüdsi (9. kl)Liina Suur (7. kl)

FotograafKristiine Karu (9. kl)

ReporteridSandra Pikk (12. kl)Kaari Kaasik (11. kl)Kaarin Granovski (9. kl)Kristiine Karu (9. kl)Kadrian Possul (9. kl)Gerle Rätsep (8. kl)Karoliine Saega (8. kl)Kaisa Kerge (5. kl)Triin Talvik (5. kl)Kaisa Tiirmaa (5. kl)

Lehe trükkimist toetavadTõlliste Vallavalitsus ja Tsirguliina Keskkool.TÄNAME KÕIKI ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID!

Ilmumise kuupäev: 16. märts 2012

Loe koolilehti internetis:http://issuu.com/tsirguke

Koolivõrk -mis see on?Mis on koolivõrk, kas seda tuleb muuta, mida peab silmas pidama koolivõrku reformides – nende ja pal-jude teiste koolivõrku puudutavate küsimuste üle arutlesid 14 külma trotsinud Valgamaa noort ja noor-sootöötajat 6.veebruaril Valga maavalitsuses.

Veebruari alguspäevist alates korraldas Eesti Õpila-sesinduste Liit kõikjal Eestis koolivõrgu reformi teema-lised arutelud, mille eesmärgiks oli koondada noorte nägemused ja arvamused. Lõpuks valiti välja noored, kelle ülesandeks oli organiseerida oma maakonnas sama arutelu. Kokku toimus ümarlaudu 11 maakon-nas, nii ka Valgamaal. Meie maakonna koordinaato-riks olin mina, Kadrian Possul.

Kuigi noori oli sel esmaspäeval oodatust veidi vä-hem, võib ürituse lugeda siiski õnnestunuks. Kohal oli Valga Maavalitsuse hariduse ja kultuurivaldkonna juht Kalle Vister, Valga Maavalitsuse avalike suhete juht Kaja Mõts ning vahepeal liitus aruteluga ka maavanem Margus Lepik isiklikult. Tahaksin siinkohal kiita maa-valitsuse töötajaid, kellega koostööd tegin - koheselt oldi nõus sellisele üritusele omapoolselt panustama.

Toimunud arutelude põhjal pandi kokku noorte arvamusele tuginev seisukoht, mis edastati ka Hari-dus- ja Teadusministeeriumile, et õpilaste, kui refor-mi otsese sihtgrupi arvamus jõuaks otsustajateni.

Maakondlikud koordinaatorid ja õpilasliidu pea-koordinaator on ära teeninud lugupidamise kiire ja efektiivse töö eest arutelude organiseerimisel. Eesti Õpilasesinduste Liit teeb igapäevast tööd selle ni-mel, et õpilaste hääl ja arvamus neid puudutavates küsimustes jõuaks otsustajateni ja et need ka arvesse võetakse.

PS! Kogu info maakondlike protokollide ja lõppdo-kumendi kohta leiad aadressilt www.opilasliit.ee

KADRIAN POSSUL

Räästad sulavad, linnud laulavad – lähenemas on kõige pingelisem aeg lõpetajatele. Sellel aastal on meie koo-lis 35 eksaminandi ning eksamite vali-kud on praeguseks juba tehtud.

Põhikooli õpilased said kolmest eksamiainest valida ühe, kaks on rii-gi poolt määratud. Enamik õpilastest otsustas ühiskonnaõpetuse kasuks. Nende arvates on see kerge ja lihtsasti mõistetav.

Ainuke probleem on see, et tuleb olla kursis Eesti Vabariigis toimuva-ga. Peab teadma kõiki ministreid ja tundma Eesti Vabariigi põhiseadust. Õpilaste soov on eksam kindlasti soo-ritada ning saada hea või väga hea tulemus. Eksamiks valimistumisel loodavad nad nii iseenda, eksamiko-gu kui ka õpetaja peale. Kõigil on juba pisike närv sees, mõnel see suureneb

enne eksamit veelgi.Põhikooli lõpetajad jagasid lahkelt

tulevastele õppuritele nõu. Kõige roh-kem soovitasid nad eksameid mitte karta, neid tuleb võtta külma närviga. Õppimist ei tohiks ära unustada ning kindlasti tuleks ka tunnis õpetajat kuulata.

Keskkooli lõpetajad peavad tege-ma viis eksamit. Alustada saab juba 11.klassis, kui geograafia ja keemia õppekava läbitud. Nii ongi välja kuju-nenud, et igal aastal teevad meie kooli 11.klassi õpilased kõik geograafia rii-gieksami. Ega tänavunegi aasta erand pole. Geograafia on paljudele arusaa-dav ja seotud meie igapäevaeluga. Keemia eksam pole õpilaste seas eriti populaarne, kuna see on päris kee-ruline aine. Sellel aastal on eksamiks valitud siiski ka keemiat. Abituriendid

peavad sooritama kindlasti eesti kee-le riigieksami. Paar aastat tagasi tuli kirjutada 600-800sõnaline kirjand, nüüdseks on küpsuskirjand muutu-nud kaheosaliseks komplekseksa-miks: esimene osa on teksti mõistmi-ne ja küsimustele vastamine, teises osas tuleb kirjutada lühikirjand.

Eksam kestab kokku kuus tundi. Abiturendid tegid sellel aastal sarna-seid eksamivalikuid: inglise keele ja ühiskonna riigieksam ning müüja eri-ala kutseeksam. Lisaks nendele õppe-ainetele teevad mõned riigieksami ka matemaatikas.

Riigieksamite aeg on pingeline, sest nende sooritamise tulemustest sõltub noore inimese edasiõppimis-võimalus ning tema tulevik. Paljud tunnevad, et eksamiteks tuleb juba praegu valmistuma hakata. Mida lä-

hemale jõuavad eksamid, seda mure-likumaks muutuvad nii abituriendid kui ka pedagoogid.

Suhtuge eksamitesse rahulikult ja edu kordamisel!

KAARI KAASIK

Eksamiteks peab valmistuma rahulikult

3

Tallinna Lasnamäe spordihallis toimu-sid Eesti meistrivõistlused kergejõus-tikus, kus meie kooli 7. klassi tüdruk Liina saavutas suurepäraseid tulemusi A ja B vanuseklassis. Ta heitis pilgu minevikku ja meenutas, et võistlusteks ettevalmistumine oli kurnav protsess. Närvitaluvuse kasvatamiseks tuli osa-leda erinevatel vahevõistlustel ning järk-järgult toimus koormuse suuren-damine, mille tulemusena võis tihti haigena voodissegi jääda.

Treenides meistrivõistlusteks, sat-tus Liina endaga tihti vastuollu. Ni-melt keelasid arstid igasuguse sporti-mise kopsuglamüüdia (kasvuallergia – toim) pärast, mis on levinud juba puusadesse ja põlvedesse. „Tegelikult pidi mul olema ravi tugevate rohtude-ga, ent tabletid oleksid enne võistlusi

nõrgestanud mu keha,“ nentis Liina.Valga spordiklubi Maret-Sport

treener Riho Meri jäi napisõnaliseks, kuid ütles, et Liina on väga-väga tubli. Äramärkimist väärivad Liina vane-mad, kes oma maagiliste sõnadega ja tuge pakkudes teda motiveerida suu-davad. Viimati pole küll ühiselt spor-timist ette võetud, kuid varem käidi terve perega jalgrattamatkadel.

Inimene teeb kollektiivis ja indi-viduaalselt midagi rõõmuga siis, kui teda ümbritsevad õnnelikud inime-sed. Tüdruku tahtejõudu kasvatavad tema ümber olevad trennikaaslased, kellega nii mõnigi kord kõvasti nalja visatakse – ka spordiklubis on tulnud ette „loivi olekuid“ ja siis kukutakse trennipoiste tähelepanu püüdma, enamjaolt häälekalt naerdes.

Veel kirjeldab Liina enda trennipäevi koduses Soorus koos kooliõe Anabelli-ga. Nende ühine eesmärk oli joosta 8km 40minutiga, see tähendas suurt pin-gutust, sest tuli lüüa eelmine rekord – 48minutit. „Alustasime kiirelt, mõlemad samaaegselt hingeldades nagu segased. Viimane 100m oli elu kõige hullem – me ei lasknud isegi selja taga olevat autot mööda, vaid jooksime justkui elu eest,“ meenutab õhinas Liina. Täiesti mõistlik ärevus, sest kui tüdrukud pärast jooks-mist kella vaatasid, nägid seal numbrit 38 – rekord saavutatud!

Tulevikuplaanid seoses spordiga on otsustatud. Tippsportlaseks Liina ei saa, ent enda huvides hakkab par-

gis jooksu harrastama küll. Ka koo-livalik pole seetõttu veel päris selge. Noore tegija plaan oli haridusteed jätkata Tallinna Audentese Spordi-gümnaasiumis, ent sel pole erilist mõtet, kui pole soovi spordikarjääri teha. „Pärast põhikooli lähen õppi-

ma Tartusse, see on minu lemmiklinn ja pole ka kodust kaugel, tulevikus kandideerin Viljandi Kultuuriakadee-miasse, sest tahan näitlejaks saada!“ lisas lõpetuseks Liina Suur.

SANDRA PIKK

Liina Suur astus jaanuarikuus pjedestaalile kaks korda: tuli vastu võtta meistritiitel 600m distantsi eest, lisaks III koht 1000m jooksus. Tema eesmärgid seoses tulevikuga on selged – tippsportlast Liinast ei saa ja pärast keskkooli seab sammud Viljandi lavakunstikooli.

Liina Suur on nüüdseks Eesti meister

Olen TOREga tegelenud juba pä-ris pikka aega. Igal aastal on kaks üritust, mida ma väga ootan: TORE aastakonverents ja TORE suvekool. Üks saab mööda ja juba ootangi teist. Konverents oli sel aastal minu jaoks kolmas. Kuna TORE konverents on asukoha poolest liikuv sündmus, siis ongi hästi huvitav see, et saab palju-de erinevate koolidega tutvuda. Sel aastal saime kokku Türi Põhikoolis. Konverentsi mõte on tuua noortele lähemale organisatsioonis toimuv, et noored saaksid teada, mille peale on

raha kulunud või miks mõni summa on suurenenud/vähenenud. Aruta-takse tulusid ja kulusid, vaadatakse üle möödunud aasta sündmused ja pannakse paika tulevase aasta üri-tused. Selline näeb välja konverentsi ametlikum pool, aga et torekad liiga tõsiseks ei muutuks, on ka töötoad.

Töötubasid oli seekord seitse + juhendajate töötuba. Saadi tantsida, ennast valjult väljendada, mõtisk-leda, elu eesmärke seada ja palju muudki teha. Mina olin töötoas nimega „Lood sinu ümber ja sinu

sees“. Minu arust lihtsalt super! Töö-toas kuuldu-nähtu oli väga huvitav ja noored tegutsesid seal suhteliselt vaikselt, aga alati ei peagi käratsema ning sagima. Meieni jõudsid lood, millest leidsime vastuse mõnele meid huvitanud küsimusele. Lood, mis muutsid meie tegutsemise suunda ja aitasid elu vaadata pisut teisest kül-jest. Lugude teemad olid seotud ikka TOREga, näiteks: usaldus, sõprus, mõistmine ja aitamine. Pärast töö-tubasid oli türikatel kõigile üllatus: Kaarel laulis laulu „Someone like you“ nagu päris artist, mida ta muidugi ka on, sest oskab tohutult hästi laulda. Konverents lõppes tordisöömisega, sest me pidasime ka TORE sünnipäe-va. Vanust on organisatsioonil juba 16 aastat. Lõpuks jõudis kätte aga kõige raskem hetk- hüvastijätmine. See on alati nii kurb, et toob pisarad

silma. Proovin ka edaspidi olla tubli torekas - nii kaua kui võimalik!

BRENDA ROSENBERG (9. kl)

Aasta üks oodatuim päev - TORE aastakonverentsSõbrakuu alguses, 3. veebruaril trotsisid sügavaid miinuskraade paarsada TOREwkat, et Eesti keskel asuvas kevadpealinnas kokku saada – Türi Kultuurimajas toimuvale TORE aastakonverents-koosolekule kogunes 175 noort ja 25 täiskavanut 28st erinevast Eesti koolist.

Comenius„Exploring European Contrasts“ 23.-28. jaanuaril Hollandis Rahvusvaheline projekt

Eesti - Iirimaa - Norra - Hispaania - Holland

Comeniuse projektiga Hollandisse

Tekst: Kristi Kõiv, Vallo Virnas, Ester Kaasik, Hanna-Liina Pärnik, Juhan Püvi

Fotod: Kristi Kõiv

Ühel jaanuarikuu hommikul algas viiel meie kooli õpilasel (Kristi Kõiv, Vallo Virnas, Ester Kaasik, Hanna-Liina Pärnik, Juhan Püvi) ja kolmel õpetajal (Svetlana Oper, Jana Vainonen, Margus Muttik) põnev seiklus Hollandisse. Võimalus sinna sõita tekkis tänu Comeniuse projektile Avastamas Euroopa Kontraste (EEC), mida koordineerib meie koolis õpetaja Svetlana Oper.

1.päevEsmaspäev

Esimene päev algas meie kõigi jaoks pisut vaevaliselt, Tuli ärgata vara, sest juba kell 7.00 väljus Valgast buss, mis viis meid otse Riia lennujaa-ma. Lennujaamas tuli kohvrid ära anda ja check in teha. Pärast neid toi-minguid ja turvakontrolli oli meil pisut aega ringi vaatamiseks ning siis algas lennukipardale minek.Jõudnud Amsterdami, kiirustasime oma kohvrite järele ja siis edasi rongile. Kokku kestis meie rongireis kaks tundi. Bergen op Zoom’i jõudes kohtusime kohe peredega ning õhtu veetsime juba oma võõrustajatega.

2.päevTeisipäev

Teisipäev algas väga rõõmsameel-selt. Olime juba tuttavaks saanud ja minul õnnestus isegi rattaga kooli sõita. Hollandis on taoline liiklemi-ne väga tavapärane. Koolis oli terve parkla rataste jaoks. Mina kahjuks sinna oma ratast jätta ei saanud, sest igal oli oma kindel koht. Seetõttu jät-sin oma ratta kooli ette. Meie esimene punkt päevaplaanis oli enda riigi aja-loo tutvustamine. Igale grupile oli an-tud koduseks ülesandeks valmistada esitlus oma riigi ajaloo tähtsamatest etappidest. Iga riik tegi seda isemoo-di. Näidati filme, oli pildigaleriisid ja tehti ka tavapäraseid powerpointi esitlusi. Meie otsustamine kasutada üht programmi, mis viis tähelepanu

tekstile just pilte suurendades ja neid liigutades. Nüüd järgnes päevakava teine punkt: klassitunnid. Meil oli kaks tundi. Geograafiatunnis tutvus-tati meile Hollandi iseärasusi, mille hulka kuulusid nii Rotterdami sadam kui ka Läänemerd piiravad tammid. Teises tunnis käsitleti Hollandi ajalu-gu. Pärast huvitavaid tunde oli söögi-vahetund, kus me saime kõik üllatuse osaliseks: meie võõrustajate kodudest oli meile kaasa pandud isetehtud söök. Sõime suures avaras ruumis. Kõige ehmunumad olime aga pärast seda, kui kell tundi helises: ruumis vedeles maas igasugust prahti. See kõik koristati küll kiiresti ära, aga seal oli nii palju prügikaste, et nende otsa võis lausa koperdada. Viimaseks päevapunktiks oli Markiezenhofi aja-loomuusemi külastamine. Seal saime

tunda tõelist vana aja hõngu, sest terve maja oli täis igasuguseid igapäe-vaseid esemeid. Saime teada, kuidas seal vanasti elati.

3.päevKolmapäev

Hommik algas nagu hommik ikka, varajase äratu-sega. Sõitsime kooli ratastega, sealt bussiga Bel-giasse, kus käisime ühes koonduslaagris - Breen-donkis. Meile näidati palju põnevat ning meie giid oli ka väga huvitav-mõtlemist oli palju ja igav juba ei hakanud. Edasi sõitsime Antwerpenisse. Linn oli vana ja väga ilus. Õhtu saabudes läksime piljardit mängima, seal sai uute sõpradega tohutult nalja. Kui piljard mängitud, seadsime sammud kodudes-se ja sellega ka päev lõppes. Kolmapäev oli täis hu-vitavaid hetki ja mulle meeldis sel päeval kõik!

5

4.päevNeljapäev

Neljapäeval läksime kõigepealt võimlasse. Nende spordisaal asub eraldi majas. Meie sportimine kestis kokku kolm tundi. Esiteks võimlesime ja õppisime sel-geks ägeda tantsu. Teiseks harjutasime poksimist ning kolmas tund kulus saa-lihokit mängides. Paljud olid pärast sellist treeningut väsinud, aga see polnud veel kõik: hakkasime mängima midagi, mis meenutas pesapalli ning lõpuks pidime oma kehadest tähe kuju põrandale tegema.

Kui mõnus trenn sai tehtud, algas tegevus töötubades. Esmalt tegime selli-seid füüsikakatseid, mida me polnud varem näinudki. Järgmisena oli meil kuns-titund, kus pidime koomiksi joonistama.

Viimaks vaatasime Anne Franki filmi. Õhtu veetsime koos peredega.

5.päevReede

Ärkasime, sõime hommikusööki ja sõitsime 12 km koolini. Buss Amster-dami pidi väljuma kell 10.00, kuid väl-jasõit viibis nagu alati, sest ootasime neid, kes olid sisse maganud.

Amsterdami sõitsime umbes kaks tundi. Juba bussis rääkisid õpetajad, et Amsterdam on üks suurimaid linnu Euroopas ning seal liigub palju var-gaid. Niisiis tuli oma asjadel silm peal hoida.

Esiteks läksime kogu grupiga ka-nalitele väikese laevakesega sõitma. Laevareis oli huvitav, sest nägime ilusat arhitektuuri ja laevmajakesi. Pärast tunniajalist linnatuuri jaga-ti grupp kaheks: ühed läksid Anne

Franki maja uudistama ja teistele anti vaba aeg, et linnaga tutvuda. Mina olin koos Juhani, Vallo ja tema võõ-rustajaga. Külastasime erinevaid su-veniiripoode ja käisime söömas.

Varsti oli ka meil aeg minna Anne Franki majja, kahjuks ei tohtinud seal pildistada. Selles majas pidi olema vaikselt, sest nii avaldati austust Fran-kide perekonna vastu. Majas ringi käies oli eriline tunne, kaastundlik ja mõistev. See oli midagi müstilist, olla kohas, kus perekond varjas end kaks aastat sakslaste eest. Meie, eestlased, ei olnud Anne Frankist ja tema päevi-kust eriti midagi kuulnud, kuid nüüd tekkis kõigil tahtmine seda lugeda.

Pärast oli meil jälle paar tundi vaba aega. Liikusime ringi sama seltskon-naga, külastasime erinevaid poode

ja ostsime kodustele kingitusi. Seegi kord ei saanud buss õigeaegselt sõitu alustada, sest nüüd jäime hiljaks meie - mina, Juhan, Vallo ja tema võõrusta-ja. Õnneks jõudsime ikka bussile ja sõit Bergen op Zoomi võis alata.

Kuid tagasi jõudes polnud päev veel läbi. Läksime Hanna-Liina, Estri, Juhani ja nende ning minu võõrusta-jatega ja veel mõne inimesega peole. Pidu tundus võõrapärane, Eesti omast erines see väga palju. Inimesed olid ülbemad ja kurjemad, seal oli palju noori, umbes 12-13aastaseid, kes te-gelikult ei oleks tohtinudki peol olla. Et midagi osta, pidi raha vahetama žetoonide vastu. Samuti oli võõras A4 formaadis pilet. Olime peol paar tundi ning jõudsime koju pärast südaööd.

6.päevLaupäev

Nagu ikka oli viimane päev küllaltki kurb. Tuli ju hüvasti jätta võõrustajate ja uute sõpradega.

Kell 10.00 ootas meid kooli juures buss, mis sõidutas kõik väliskülalised Amsterdami lennujaama. Siin algas teine hüvastijätmine. Taas andsime oma pagasi ära ning läbisime turvakontrolli. Ka oli meil pisut vaba aega, et lennu-jaamas ringi vaadata.

Lennureis sujus ladusalt. Jõudnud Riiga, ootas meid ees üllatus - külm, külm, külm... Keegi meist polnud harjunud miinuskraadidega, mis siis, et neid oli ainult kaksteist. Riiga tuli meile vastu autobuss, millega kõik ilusti koju said.

Projekti Exploring European Contrasts viimane kohtumine toimub 14.-19. mail Norras Sandnes’is. Norrasse sõidavad õpilased Anari Torp, Santa Raudsepp, Lisette Tohus, Meryt Salme ja Martin Ukkur ning õpetajad Maire Baumverk, Vapu Laik ja Svetlana Oper. Norra kohtumise peateemaks on energia tootmine ja looduse säästev kasutamine. Meie õpilased teevad kohtumiseks esitluse energia

tootmisest Eestis.

6

Millega vabal ajal tegeled?Vabal ajal loen, kuulan ja teen muusi-

kat või teostan mõnda oma hullu ideed. Teen päris tihti ka midagi ekstreemset, mis mu vanematele vahel ei meeldi.

Miks otsustasid meie kooli tulla?

Valisin selle kooli, kuna see on kodu lähedal ja siin on lihtne õppe-kava.

Mis Sulle meie koolis kõige roh-kem meeldib? Miks?

Selle ajaga, mis ma siin olen ol-nud, on mulle meeldima hakanud kaks asja. Esiteks koolibuss, mis on hea viis kooli ja koju saamiseks, samas ühendab see õpilasi.Teiseks meeldib mulle kooliraadio ja -lehe

toimimine ning esimese korruse teadete tabel uueneb ka pidevalt.

Millised on meie kooli negatiivsed küljed?

Negatiivsete asjadena võin välja tuua lühikesed vahetunnid ja vahel liiga uudishimulikud õpetajad.

Millises koolis varem õppisid?

Esimesed üheksa klassi käisin ma Valga Põhikoolis ning seejärel õppisin pool aastat Tartu Tamme Gümnaasiumi 10.klassis.

Mis Sulle nendes koolides meel-dis?

TTG (Tartu Tamme Gümnaasium) puhul meeldis mulle kõige rohkem inimeste rohkus. Ma võisin kanda mistahes riided, värvida oma juuk-sed ükskõik mis värvi ja olla ikka märkamatu - see on asi, mida ma siin vahel igatsen.

Mis sõna Sind kõige paremini iseloomustab? Miks?

Värvikas. Minu iseloomus on nii palju erinevaid pooli ja need koos olles moodustavad suure värvide mängu. Seda kõike pole küll alati näha, kuid inimesed, kes mind hästi tunnevad, isegi ül-latuvad vahel.

Kas Sulle meeldib, kui Sind interv-jueeritakse?

Ma ei oska nüüd päris täpselt vastata, kuna see on mul esimene (ja arvatavasti

ka viimane) kord elus, kuid mul pole in-tervjuu vastu midagi, päris tore tegelikult.

GERLE RÄTSEP

Kes on meie kooli uus ja silmapaistevõpilane Anni Marie Adson?

Armastus on armastus, armastus on tunne...Me kõik teame üht päeva aastas, mil avaldatakse rohkem armastust ja kal-listatakse rohkem kui tavaliselt. See on sõbrapäev, kindlasti üks siiram päev aastas. Valentinipäeval, 14.veeb-ruaril toimusid meie koolis algklassi-de töötoad. Ühes neist sai mängida mänge, teises aga meisterdada sõb-rapäevakaarte. Mängijad olid väga aktiivsed ja rõõmsas meeleolus, kaar-ditegijad aga usinad ja töökad. Kõik soovijad said võimaluse käia mõle-mas töötoas ja juba nägudest võis väl-ja lugeda, et jäädi rahule.

Sõbrapäeval mõeldakse alati, kes võiks olla Valentin ja kes Valentina. Need valiti välja mõni päev hiljem Tsirguliina Rahvamajas. Nimelt toimus seal meie kooli sõbrapäevapidu, mis korraldati koostöös Tõlliste Avatud Noortekeskuse-ga TANK. Valentina ja Valentini mängust võtsid osa küll vähesed, aga see-eest vai-

mukad noored. Mängud olid väga põne-vad, vahepeal mõtlesin isegi, miks ma ei läinud mängima. Paarid pidid tantsima, kirjutama luuletusi, meisterdama, vestle-ma ja paarilise jalad ära tundma. Valenti-naks valiti Evelin Kurrikoff ja Valentiniks Kaur Väikene. Palju õnne neile!

Õhtujuhiks oli 10.klassi õpilane Mari-Liis Saaremäe, kes sai oma üles-

andega suurepäraselt hakkama.Disko ajal müüdi jahutuseks ma-

gusaid jäätisekokteile ja kõhutäiteks küpsiseid. Pärast kuulsin siit-sealt ütlusi, et pidu oleks võinud veel kes-ta. Järgmisel korral ootame rohkem huvilisi ja aktiivsemat osavõttu!

KAARIN GRANOVSKI

Lemmiksöök: Pruun riis köögiviljadegaLemmikjook: tee ja kohviLemmikraamat: „Shogun“ ja„Ülemlord“. Lemmiksaade: „Viva la Bam“.Lemmikvärv: Must ja lilla.Lemmiktsitaat: „Rõõmusta elu üle,kuni elad, sest surnud olla saad kaua.“ (M. Twain)Lemmikloom: KassLemmikfilm: „Moon Child“Lemmikõppeained: Kunstiajalugu ja bioloogia

7

Vastlad koos kooliperegaHernesupp. Vastlakuklid. Lumi. Kelgud. Naerukilked. Muhkva mägi. Sellel aastal saime võimaluse kogu kooliperega ühiselt aega veeta vastla-päeva tähistades. 21. veebruaril käisime kelgutamas Laatres Muhkva mäel. Algul läksid mäele nooremad õpilased, hiljem vanemad. Kõikidel olid kaasas kelgud või muud vahendid, millega mäest alla lasta. Kelke jms laenati ükstei-sele, sest ikka jõudis mäele keegi, kel polnud midagi kaasas. Toimus võistlus kõige pikema liu peale. Mitmed õpilased ei jätnud enne, kui olid saanud pi-kima liu. Mõnel see õnnestus, mõnel mitte. Samuti oli võistlus kiiruse peale: kes saab kiiremini mäest alla ja kiiremini üles. Ka õpetajad panid välja oma võistkonna ja olid väga tublid! Kindlasti võiks selliseid üritusi vabas looduses veel olla. Mina jäin rahule, usun, et teised ka!

KAARIN GRANOVSKI

Koridoriküsitlus

Remo Surri (12. klass):

Suhtun hästi, mõned lapsed pole kunagi suusatanud ja neil endal polegi suuski.

Kairit Kesa (2. klass):

Olen kodus varem ka suusatanud. Mulle meeldib klassikaline suusastiil. Koolis võiks pisut vähem suusatada.

Andre Viljand (3. klass):

Olen kodus samuti suusatanud. Mulle meeldib suusatada kõiki stiile, üldiselt meeldib suusatamine väga.

Kelly Niilus (6. klass):

Mulle ei meeldi suusatada. Samuti ei ole minul lemmiksuusastiili. Olen ka kodus suusatanud.

Robin Altosaar (5. klass):

Suhtun suusatamisse positiivselt. Suusa-tamine ei väsita eriti, koolis suusatades meeldib mulle uisutehnika.

Anne Juust (kehalise kasvatuse õpetaja):

Loomulikult mina pooldan suustamist. See ei ole nii väsitatav kui mõni teine spordiala. Mulle meeldib suusatamist õpetada, sest minu meelest just see spordiala pakub parimat viisi oma vastupidavus proovile panna.

Kaur Väikene (10. klass):

Poisid ei saa üldiselt suusatada, sest pole vastavaid saapaid. Muidu meeldib mulle rohkem joosta kui suusatada.

Hanna-Liisa Pärnik (9.klass):

Suusatamine on väga hea ja kasulik tali-sport. Ise suusatasin esimest korda ja läks väga hästi. Kukkuda sai ka, aga see oli pigem naljakas kui valus. Alguses mulle ei meeldinud suusatada, sest raske oli suus-kadel püsida, aga hiljem hakkas väga meeldima. Nüüd ma üritan rohkem suusatada ja õppida õige suusastiili selgeks. Muidu on see väga lahe ja teeb talve rõõm-saks.

Mida arvad suusatamisest?Intervjueeris: Triin Talvik

Samal ajal, kui toimus õpetajate streik, leidsid Valga spor-dihallis aset Valgamaa koolinoorte meistrivõistlused võrkpal-lis, kus nii meie kooli noormeeste gümnasistide võistkond ja põhikooli neidude võistkond saavutasid II koha.

8

Läbi aegade parimad aprillinaljad

Aastal 1915, kui käis I maailma-sõda, lendas Prantsuse lendur üle Saksa leeri ja viskas alla pommi. Saksa sõdurid lidusid igasse ilma-kaarde, kuid plahvatust ei tulnud ega tulnud. Kui nad viimaks ette-vaatlikult kohale hiilisid, oli seal suur jalgpall, küljes silt „Aprill!“.

Aastal 1957 teatas BBC soliidne uudistesaade „Panorama“, et tänu väga soojale talvele ja edu-kale spagetimardika tõrjele on Šveitsi põllumeestel väga hea spagetisaak. Taustaks näidati filmilõiku, kuidas naised puu ot-sast spagette korjavad ja päikese

kätte kuivama panevad. Paljud helistasid BBCsse ja küsisid nõu, kuidas spa-getipuud kasvatada. Vastus kõlas: „Pange spagetivõrse tomatikastmepurki ja lootke parimat.“

Aastal 1974 hakkas Alaskas Sitka linna lähedal asuv Edgecumbe’i vulkaan musta suitsu välja ajama. Rahvas tuli tänavale ja pelgas, et kaua uinunud vul-kaan võib purskama hakata. Hiljem selgus, et kohalik naljamees oli kraatrisse toimetanud sadakond vana autokummi ja need põlema süüdanud. Legend pajatab, et kui seitsme aasta pärast hakkas St Helensi vulkaan purskama, kir-jutas üks sitkalane talle: „Seekord läksid sa liiga kaugele!“

Aastal 1976 teatas populaarne astronoom Patrick Moore BBC Radio 2s, et kell 9.47 liigub Jupiter täpselt Pluuto eest läbi. Kahe planeedi gravitatsiooni koos-mõjul väheneb sel ajal Maa raskusjõud. Kes õigel hetkel üles hüppab, tunneb end hõljumas. Kell 9.48 hakati helistama ja BBC sai sadu telefonikõnesid ini-mestelt, kes olid täheldanud raskusjõu kahanemist.

Aastal 1981 ilmus ajalehes Daily Mail artikkel õnnetust Jaapani pikamaa-jooksjast Kimo Nakajimist, kes tuli Londoni maratoni jooksma, kuid tõlkevea tõttu arvas, et tal ei tule joosta mitte 26 miili, vaid 26 päeva. Nakajimit on näh-tud jonnakalt maratoni jätkamas, ehkki inimesed on püüdnud teda peatada.

Aastal 1995 hakkas Itaalias Cavriago linnas nutma skulptuur. Kui tavaliselt juhtub see imetegu neitsi Maarja kujuga, siis seekord valas piimvalgeid pisa-raid Lenin. Rahvasumm vahtis imet mitu tundi, enne kui tõde selgus.

Aastal 1998 avaldas kiirtoidukett Burger King reklaami, et nüüdsest on nende menüüs ka vasakukäeburger. Koostisosad on samad mis harilikul burgeril, ai-nult 180° pööratud, et vasakukäelistel oleks mugavam süüa. Tuhanded läksid uut toodet nõudma, kuid paljud tellisid „ikka vana head paremakäeburgerit“.

Aastal 1998 ilmus MTÜ New Mexicans for Science and Reason infolehes ar-tikkel, mis väitis, et Alabama osariigi seadusandlik kogu on 3,14159... asemel kehtestanud pii väärtuseks 3,0 – nagu see on kirjas piiblis. Sõnum levis veebis ja tekitas paksu pahameelt. Nali tuli välja alles siis, kui inimesed hakkasid Alabama rahvasaadikutele helistama. Või kas ikka tuli? See elab oma elu eda-si linnalegendina, mida ikka ja jälle tõe pähe levitatakse.

Aastal 2007 kirjutas Rootsi ingliskeelne ajaleht The Local, et üle-ilmastumise ning konkurentsivõime huvides kaalub Rootsi valitsus loobu-mist sellistest liittähtedest nagu Å, Ä ja Ö. Å asemele tuleks AA, Ä asemele AE ja Ö asemele OE.

Aastal 2009 reklaamis UK supermarketikett Waitrose ajalehtedes, et müügil on uus puuvili pinana (pineapple + banana). Eesti keeles võiks see olla bana-nass (banaan + ananass).

Mis on VIFO?VIFO ehk video- ja fotoring on mõeldud neile, keda huvitab pildistamine, filmimine, filmide monteerimine ja kõik muu sellega seonduv. Meie käte all on valminud praeguseks kaks lühifilmi („Elu võimalused maal“ (pildil) ja „Lase vabaks“). Hetkel töötame ka uue lühifilmi kallal. Suve plaanime ühele poole saada ka ühe pikema filmiga.

Me oleme palju õppinud. Nüüdseks teame nii mõndagi peegelkaame-ratest, objektidest(nt: kuidas peab objekt jääma kaamerasse ja milline peaks olema valgus),filmi monteerimisest ja kaameratööd.

Enne filmi tegema hakkamist, mõtleme kõik detailselt läbi. Üht mõtet arutame põhjalikult ja nii kaua, kuni lõpuks saame alustada filmimist.Facebook’is on meil olemas ka oma grupp, kuhu lisame endale inspirat-siooniks teiste videosid. Seal lepime kokku ka selles, millal jälle kohtume, mida arutame jne.

Tavaliselt algab video- ja fotoring Tõlliste Avatud Noortekeskuses TANK neljapäeviti kell 17.00 ja lõppeb kell 20.00. Ootame kindlasti ka uusi liikmeid, et suuremaid ühisprojekte teha.

HANNA-LIINA PÄRNIK (9. kl)

Noorkotkad ja kodutütred külma ei kardaÜhel külmal märtsihommikul kogunesid aktiivsed noored Hargla Põhikooli: toimus noorkotkaste ja kodutütarde talilaager.

Jõudnud kohale, hakati meid kohe vanuse järgi rühmadesse jagama, sest laagris oli nii nooremaid kui ka vanemaid õpilasi. Laagripäevade jooksul toi-musid töötoad, kus saime oma oskusi proovile panna tantsimises ja mitme-tes teistes tegevustes. Kõige meeldejäävam oli fotojaht. Põnevust pakkus ka situatsioonülesanne: pidime leidma vigastatud inimese ning vastavalt olu-korrale tegutsema. Sellega said kõik hakkama, isegi nooremad laagrilised. Laupäeva õhtuks oli planeeritud isetegevuskavade esitamine: kõik näitasid mingi laulu saatel oma kava, üldkokkuvõttes oli väga lõbus õhtu.

Viimasel päeval oli matkamäng. Moodustati segavõistkonnad-väiksed ja suured koos. Jalutasime kontrollpunktidesse ning täitsime etteantud ülesan-deid. Punkte oli seitse ja tegevust jätkus küllaga.

Nädalavahetus oli hästi sisustatud. Soovitan kõigil laagris osaleda, sest seal saab teada palju uut ja huvitavat ning on võimalus kohtuda eri-nevate inimestega.

KAROLIINE SAEGA