TEEMALEHT 27. NOVEMBER 2012

KOOLITUSE EXTRA

27. NOVEMBER 2012KOOLITUSE EXTRA2

ÕNNE ALLAJETartu Ülikooli üliõpilane

M eie elu on kui labü-rint. Pidevalt sei-same kusagil rist-teel ja leiame end

münti viskamast, millisesse suunda pöörata või milline uks jätta suletuks. Mina pole valiku-te tegemise kunsti selgeks saa-nud. Kui selline õppeaine oleks ülikoolis mu õppekavas, leiak-sin hoolimata pingutustest ikka-gi lõpuhinde realt tähe F – läbi-kukkunud.

Selge on see, et mõned otsu-sed on tähtsamad kui teised. Just haridustee ja karjääri vali-mine on üks olulisimaid ruleti-mänge, millega peame silmitsi seisma. «Kelleks sa tahad saa-da?» on küsimus, mis on meid juba maimukeseeast alates var-juna saatnud. Keegi ei küsi meilt aga, kuidas me sinna jõuda ta-hame. Milliseid valikuid oma hariduses üldse teha saame?

P ärast põhikooli lõpeta-mist on võimalus min-na kutsekooli või güm-naasiumisse. Öeldak-

se, et kutsekooli astuvad ainult need noored, kes ei saaks mujal hakkama. See on liiga radikaal-ne lähenemine. Kui seisin ise va-liku ees, teadsin kohe, et seda-laadi kooli ma minna ei saaks. Ma ju ei teadnud, mida elult soo-visin, valikuvõimalus erialade vahel oli niivõrd lai.

Kutsekooli astumist ei pea kartma, kuigi ühiskonna silmis on see kaheldava väärtusega. Sealt saab kohe praktilise ameti ja on võimalik hakata tööturgu vallutama. Mina pigem hindan inimesi, kes julgevad õppida sel-geks mingi eriala ja end sellega siduda. Teisalt, kui me saame aru, et näiteks mehhatroonika pole ikka see õige tass teed, on võimalus alati midagi muud te-ha. Kas või gümnaasiumisse minna! Muidugi ka sinna astu-

mist peetakse vaid lapsepõlve pikenduseks. Usun, et keskhari-duse teed lähevad need inime-sed, kes teavad, mida sellega peale hakata. Näiteks tahavad nad minna ülikooli.

Kui gümnaasiumiuks selja taga sulgus, teadsin, et võtan jalge alla akadeemilisema tee. Tundsin end kui nelja-aastane, kelle ees avati assortiikarp, va-lik oli nii lai ja kõik tundus lum-mav. Ma ei teadnud täpselt, kel-leks ikkagi saada tahan. Tegin valiku ajakirjanduse ja kommu-nikatsiooni kasuks, aga saab veel näha, kas see ka õige oli.

Kõige enam otsustamist ja meelemuutusi tulebki ette just ülikoolis. On üks vanasõna: «Kui purjekas ei tea, kuhu ta minna tahab, siis pole talle üks-ki tuul ega suund õige». Sõnas-taksin selle teisiti. Kui meie, lae-vukesed, ei tea, kuhu minna ta-hame, siis tuleb proovida sõita igas suunas. Kui valik osutub mädaks, pöörame mujale.

Ülikoolis saab õppida nii palju huvitavaid erialasid ja va-hel juhtub, et ei tea, mis võiks ol-la meile see õige, mis sunnib sü-dame põksuma kolmekordse kiirusega. Metafoorselt võrdlek-sin ülikooli erialapaletti riideri-putuspuuga rõivapoes, kus kõik kehakatted tunduvad ilusad. Kuidas aga leida sobiv? Loomu-likult proovimise teel! Ka minu

kursusekaaslaste seas on inime-si, kes on varem midagi muud studeerinud. Olen kohanud ise-gi selliseid noori, kes on leidnud oma niši alles pärast viiendat eriala või on seda veel otsimas, aga nad kõik kinnitavad, et tee-kond oli seda väärt.

Mul on sõber Toomas. Ta on 36-aastane. Viimase 16 aasta jooksul on ta õppinud kuuel eri-alal ülikoolis ning kaks korda kutseõppeasutuses. Nüüd vii-maks on ta leidnud selle, mida süda õigeks peab – floristika. Ühiskonna arvates on ta ebasta-biilne ja sihitu, Toomas ise peab end aga vägagi õnnelikuks. Ta julges teha valikuid ning siis jäl-le ümber mõelda ja nõuda elult hoopis midagi muud – mis siis, et kaheksa korda, vähemalt üheksas läks õnneks.

Toomas ei kahetse mitte mi-dagi, sest isegi pärast «valesid» otsuseid on kogemus see, mis alatiseks alles jääb. «Lõpuks po-le tähtis sihtmärk, vaid teekond, mille maha käisime,» ütles ta.

S ellest võiksime õppust võtta. Pole mõtet karta valikute tegemist, meil on alati vabadust ja ae-

ga teha kannapöördeid. Meile on antud terve elu, et ajada oma asja ja leida see, millega tegele-miseks me siia ilma sündisime.

Julgen tunnistada, et kui mulle ei peaks minu praegune eriala enam ühel hetkel sobima (mis on küll vähetõenäoline), siis võtan jalge alla mõne muu tee. Ja isegi kui ma ka pärast kuuendat vahetust leian, et mu bakalau- reusetunnistus kõlbab vaid ahju kütmiseks ning ma peaksin te-gema karjääri hoopis makaroni-augupuurijana, siis nii ma ka teen. Ei pea kartma uusi olukor-di ja valikute tegemist, meile on antud luba proovida kõike.

Isegi pärast kõiki «valesid» otsuseid on meil vähemalt ajatu kogemus ja teadmine, mille jaoks me loodud ei ole.

Valikute paradigma

Ta julges teha valikuid ning siis jälle ümber mõelda ja nõuda elult hoopis midagi muud – mis siis, et kaheksa kor-da, vähemalt ühek-sas läks õnneks.

MUUDATUSED KÕRGKOOLIDE VASTUVÕTUS

Vastuvõtt avalik-õiguslikesse ülikoolidesse ja riigiomanduses rakenduskõrgkoolidesse 2013. aasta sügisel

• Eesti Kunstiakadeemia – sissesaamise raskus ilm-selt ei muutu. Seatakse vastuvõtu piirarvud, mis on sarnased seniste õppekohtade arvudega. Kõrgha-ridusreformist sõltumata muutub vastuvõtu ajaka-va: dokumentide vastuvõtt algab juba 1. veebruaril ja lõpeb olenevalt erialast 1. märtsil või 26. juunil.

• Eesti Lennuakadeemia – uue õppeaasta vastu- võtueeskiri pole veel kinnitatud. Vastuvõtunõuetes ei ole planeeritud suuri muudatusi, eelkõige võivad need puudutada vastuvõtuarvu. Kooli pääsemine ei tohiks muutuda raskemaks, kuna nõuded jäävad samaks. Endiselt nõutakse reaalaine (füüsika või matemaatika) ja võõrkeele riigieksami sooritamist.

• Eesti Maaülikool – järgmise aasta vastuvõtueeskiri on kinnitamisel. Kindlasti on suurem arv tasuta õp-pekohti, vastuvõtutingimused jäävad suuresti en-diseks – ka edaspidi arvestatakse kolme riigieksa-mi tulemust ja keskmist hinnet.

• Eesti Mereakadeemia – uue õppeaasta vastuvõtu-tingimused pole veel selgunud.

• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia – professio-naalse muusiku, muusikaõpetaja, näitleja või lavas-taja karjäärist mõtlev noor võiks vastuvõtusekretä-ri või erialaõppejõududega aegsasti ühendust võt-ta. Varsti jõuab kodulehele värske vastuvõtuinfo, kevadsemestril on ka konsultatsioone ja etteval-mistuskursusi.

• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused – ainuke muudatus on, et dokumente võetakse edaspidi vastu ainult SAISi kaudu. Nõustamist väeliigi valiku ja dokumentide esitamise teemal korraldatakse e-posti või telefoni teel. Võimalus on käia koolis lah-tiste uste päevadel ja muudelgi aegadel erialavali-ku kohta nõu küsimas.

• Lääne-Viru Rakenduskõrgkool – peale keskkooli lõputunnistuse keskmise hinde arvestatakse vas-tuvõtul edaspidi ka sisseastumisvestluse tulemusi, osal erialadel tuleb lävendipõhine vastuvõtt.

• Sisekaitseakadeemia – vastuvõtutingimused kõrgharidusreformi järel ei muutu, sissesaamiseks peab endiselt läbima edukalt kõik katsed ning täit-ma nõutud tingimused.

JAANIKA NIINEPUUjaanika.niinepuu@postimees.ee

T artu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Ka-ro selgitusel on kõige suurem muudatus järg-

misel aastal see, et seoses 1. jaa-nuaril rakenduva kõrgharidusre-formiga ei tule enam eraldi vas-tuvõttu tasuta ja tasulistele õppe-kohtadele.

«Kõik üliõpilaskandidaadid, kes asuvad õppima täiskoormu-sega eestikeelsel õppekaval, saa-vad seda teha tasuta ning edaspi-dine õppekulude hüvitamine on seotud juba ülikoolis läbitud ai-nete hulgaga,» viitas ta ja lisas, et

täpsed arvud, kui palju tuden-geid võetakse järgmisel suvel vastu Tartu Ülikooli, selguvad loodetavasti tuleva aasta algu-ses. «Õppekohtade arv tõenäoli-selt ei vähene, pigem on see suu-rem kui senine ülikooli riiklik koolitustellimus.»

TÄIT SELGUST POLEKuigi mitmele koolile ei ole

veel päris selge, kuidas tuleval sügisel üliõpilasi välja valida, ol-lakse üldiselt seda meelt, et üli-kooli sissesaamine ei tohiks muu-tuda märgatavalt raskemaks.

Näiteks Tallinna Tehnikaüli-kooli vastuvõtu- ja nõustamista-lituse juhataja Anne Urbla sõnul

võib mõnele erialale sissesaami-ne muutuda hoopis kergemaks, mõnele raskemaks – kõrgemad lävendid ja senisest väiksem üli-õpilaste arv tuleb ilmselt majan-dus- ning sotsiaalteaduskonnas.

Ka Lääne-Viru Rakendus-kõrgkooli rektor Helle Noorväli arvas, et kooli pääsemine muu-tub raskemaks, kuna tasulist vas-tuvõttu enam ei ole ja tasuta koh-tade arv võib väheneda.

«Ega muud ei oska soovitada, kui õppida hästi, et hinded tulek-sid paremad,» nentis Noorväli sarnaselt teiste koolide esindaja-tega.

Uuest õppeaastast on tasuta õppimise eelduseks, et üliõpila-ne läbib igas semestris kumula-tiivselt õppekava ette nähtud ula-tuses. Tartu Kõrgema Kunstikoo-li õppeprorektori Marleen Viidu-li hinnangul peaks seadusemuu-datus seega innustama üliõpila-si sooritama kõiki eksameid ja ar-vestusi õigel ajal. «Loodame, et tasuta kõrgharidus võimaldab

Uuest õppeaastast pääsevad üliõpilased riigi toetusega KÕRGKOOLI VASTUVÕTMISE korral esimeseks semestriks õppima tasuta. Kas neil tuleb järgmistel semestritel õppimise eest tasuda, sõltub neist endist.

Õppe kulukus sõltub teadmishimust

27. NOVEMBER 2012 KOOLITUSE EXTRA 3

N oorte infomess Teeviit pakub sel aastal kü-lastajatele rohkelt võimalusi teha tut-

vust mitmesuguste valdkonda-dega atraktiivsete tegevuste kau-du.

«Teeviida uksed on avatud kõigile, kes tahavad rohkem tea-da õppimis- või töötamisvõima-lustest Eestis ja välismaal ning on huvitatud noorteorganisat-sioonide tegevusest ja mitmesu-gustest vaba aja veetmise või-malustest,» selgitas Teeviida projektijuht Jaanika Palm.

«Infomess Teeviit ei ole enam pelgalt koolinoortele mõeldud, oodatud on kõik, kel-lel puudub kindel tulevikuvi-sioon oma karjäärist,» lisas ta.

UUT TEAVET JA IDEIDPalm tõdes, et kuigi näiteks

messil osalevad suuresti samad koolid mis varasematel aastatel, on õppekavad täienenud. See-tõttu peaks mess olema huvitav ja kasulik ka neile, kes on seda ennegi külastanud – saab tutvu-da erialadega, mida ei ole varem õpetatud.

«Mess ongi hea koht organi-satsioonile tutvustada uusi õp-pekavu, ettevõtmisi ja koolitus-programme ning külastajale, ka korduvale, hea võimalus olla kursis uute suundadega teda hu-vitavas valdkonnas,» lisas ta.

Ka tänavu on messil esinda-

tud karjäärikohvik, kuhu iga noor messihalli sisenedes satub. Palmi sõnul jagatakse kohvikus noortele karjäärinõu ning sealt võib saada esimesed suunised, millist infot otsida.

Messil ringi vaatamiseks soovitab ta noortel aega varuda, sest esindatud on üle saja orga-nisatsiooni – tulevikku planee-rides ei tohiks kiirustada ja teha valikuid läbimõtlematult, nii

võib valida vale elukutse ning olla hiljem rahulolematu oma töö ja karjääriga.

MITMEKÜLGSED TEGEVUSED

Palmi sõnul on tänavu mes-si kutselaboris pisike toimiv ho-tell, kust leiab nii hubase maga-mistoa, vastuvõtulaua, konve-rentsiruumi kui restorani. Mini-hotellis saab noor proovida, kui-das restoranis õigesti lauda kat-ta, samuti tutvuda hotelli vastu-võtu broneerimise ja restorani kassasüsteemiga.

Lähemalt on võimalik tutvu-da ka IT-valdkonnaga, õppides kohapeal rakenduste tegemist ja mängude programmeerimist. Spordihuvilised noored saavad messil järele proovida luku-maadlust, Eestis üsna uut spor-diala.

Messil sünnib veel mõndagi põnevat. Näiteks valitakse koo-limiss, ent sel aastal kuulutatak-se infomessil välja ka ettevõtlus-võistluse «Ajujaht» sada edasi-jõudnut ning tutvustatakse tä-navusi parimaid ettevõtlusideid. Samuti autasustatakse 29. no-vembril messi laval Postimehe ja Teeviida välja kuulutatud noorte tulevikuunistuste teema-lise esseevõistluse parimaid.

Noorte infomess Teeviit toi-mub 29. novembrist 1 . detsemb-rini Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. (KE)

FOTO

: TE

EV

IIT

KONTAKTIDTeemalehe toimetaja: Jaanika Niinepuu jaanika.niinepuu@postimees.eeKeeletoimetaja: Elle VatsarKüljendus: Kristiina Ojala

Projektijuht: Pierre Sikka pierre.sikka@postimees.eetel 666 2187Väljaandja: AS PostimeesMaakri 23a, Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2301

Infomess Teeviit näitab suuna kätte

MUUDATUSED KÕRGKOOLIDE VASTUVÕTUS

Vastuvõtt avalik-õiguslikesse ülikoolidesse ja riigiomanduses rakenduskõrgkoolidesse 2013. aasta sügisel

• Tallinna Tehnikakõrgkool – vastuvõtt uuel õppe-aastal on suuresti samadel alustel. Kandideerimi-sel on oluline nii lõputunnistuse keskmine hinne kui lõputunnistuse matemaatikahinne. Lisapunkte annab aga matemaatika riigieksami tulemus. Ka-vas on kasutada vastuvõtukatseid, mis võimalda-vad kandidaatidel jõuda erialavalikul paremale äratundmisele ning aitavad kõrgkoolil selekteerida sisseastujaid vastavalt tulemusele.

• Tallinna Tehnikaülikool – vastuvõtu üldised tingi-mused – kandideerimine riigieksamitulemustega – jääb kõrghariduse esimeses astmes (bakalaure-use-, inseneri- ja rakenduskõrgharidusõpe) sa-maks. Muutuvad aga sissesaamise lävendid.

• Tallinna Tervishoiu Kõrgkool – vastuvõtutingi-muste ja -arvude kehtestamine on planeeritud 2013. aasta veebruarisse. Kindel on see, et kõigile sisseastujatele tehakse ka edaspidi kutsesobivus-vestlus.

• Tallinna Ülikool – ülikool pakub järgmisest sügi-sest tasuta õpet kõikidel eestikeelsetel õppekava-del, sealhulgas nendel, kus vanasti sai õppida ai-

nult raha eest. Kõik järgmisest sügisest täiskoor-musel eestikeelsetel õppekavadel õppima asuvad üliõpilased pääsevad tasuta kohale, kui on ületa-nud vastuvõtulävendi. Olulisi muudatusi vastuvõ-tuarvudes plaanis ei ole, samas on võimalik, et vas-tuvõetavate tudengite arv mõnevõrra väheneb. Järgmisest sügisest arvestatakse enamikul eriala-del peale riigieksamitulemuste ka vastuvõtueksa-mi tulemust.

• Tartu Kõrgem Kunstikool – sisseastumiseksamite süsteemi ei ole plaanis muuta.

• Tartu Tervishoiu Kõrgkool – vastuvõtutingimused ja -arvud kinnitatakse jaanuaris. Vastuvõtul on plaanis arvestada riigieksamitulemusi ja lõputun-nistuse hinnete keskmist.

• Tartu Ülikool – vastuvõtt märkimisväärselt ei muu-tu. Peamisteks tingimusteks on endiselt riigieksa-mid ning umbes kolmandikul õppekavadest ka sis-seastumiseksamid.

Täpsemalt saab kõrgharidusreformi kohta lugeda haridus- ja teadusministeeriumi leheküljelt.

kõigil õppimisele keskenduda ning õppevõlgnevusega tuleb te-gelda järjest vähem,» sõnas ta.

Neil, kes õppekava täitmise-ga jänni jäävad, tuleb õppimise eest osaliselt tasuda. Eesti Len-nuakadeemia teabeosakonna ju-hataja kohusetäitja Eelika Tootsi hinnangul võiks õppekulude eest osaline tasumine puudutada vaid kuni kümmet protsenti esimese kursuse üliõpilastest. Tiheda konkurentsiga erialadel on üli-õpilaste õppekavade täitmine ol-nud alati sajaprotsendiline.

ERINEVAD MÕJUDKoolide esindajate sõnul on

raske ennustada, mis tegelikult juhtuma hakkab ja milline mõju on kõrgharidusreformil.

«Teoorias võiks õppekvaliteet paraneda, kui kõrgkooli eelarve-tegevuskulu jääb samaks ja vas-tuvõtuarvud pisut vähenevad. Siiski jääb õhku küsimus – kui-das saab riik nii palju lõpetajaid, kui tal mõnel erialal vaja läheb?»

viitas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Inga Paju, et sot-siaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eestis puudu näiteks 2000 õde.

Tallinna Tehnikakõrgkooli avalikkussuhete juhi Malle Jür-vese hinnangul on aga reformi positiivseks mõjuks see, et vaba-de kohtade olemasolul saavad õppida ka need, kellel majandus-likud olud ei lubanud varem tul-la õppima tasulisse õppesse.

Tallinna Ülikooli akadeemili-ne prorektor Priit Reiska lisas, et uus rahastusmudel annab ka või-maluse vähendada üliõpilaste ar-vu õppejõu kohta, mis omakorda tõotab enam diskussiooni ja per-sonaalsemat õpet.

Eesti Kunstiakadeemia õp-peosakonna juhataja Kätlin Va-nari nentis, et reformi mõju võib olla nii positiivne kui negatiivne. Ta selgitas, et ühelt poolt võib loo-ta, et ehk on üliõpilased nüüd enam orienteeritud ülikooli no-minaalajaga lõpetamisele ja tasu-

ta õppimise võimalus paneb pa-nustama õppimisele. Teisalt võib tema sõnul karta, et üliõpilasi, kellele rahalised põhjused võivad takistuseks saada, on enam, ku-na õppekulude hüvitamine võib mõjutada iga üliõpilast.

«Kõrgkoolidevahelistes aru-teludes on välja toodud ühe nega-tiivse ohuna, et surve alla satu-vad väiksed, aga kulukad eri-alad, kuna rahastamismehha-nism soosib suuremat üliõpilaste arvu. Nišiülikoolides, nagu EKA ja EMTA, on selliseid erialasid mitu või enamik,» lisas Vanari.

Samas nentis enamik koolide esindajaid, et kõrgkoolide õppe- kvaliteeti ei tohiks reform mõju-tada, sest õpe käib ikka samadel põhimõtetel.

«Milliseks kujunevad üliõpi-laste käitumismudelid uutes olu-des, sõltub juba nende endi nõud-likkusest enda vastu ning soovist omandada pakutavaid teadmisi maksimaalselt,» lisas Kaja Karo Tartu Ülikoolist.

Õppe kulukus sõltub teadmishimust

27. NOVEMBER 2012KOOLITUSE EXTRA4

AIN HINSBERGEesti Hotelli- ja Turismikõrgkool

S ee väljendub peale tehnoloo-giakasutuse eelkõige selles, kuidas suheldakse sugupõl-vede sees, üle põlvkonnapii-

ride ning millist informatsiooni ja kuidas selleks kasutatakse, vaheta-takse ja omandatakse. See puudutab ühtlasi õpetamist ja õppimist.

Sageli tuleneb generatsioonikonf-likt kommunikatsiooniga eksimisest. Koolis tähendab see, et õpetamine ei pruugi jõuda sihtrühmani, ei pruugi kõnetada. Selline õpetamine ei täida eesmärki ega toeta ka õppimist.

Meie õpetajad-õppejõud on lää-nemaailma mõttes valdavalt baby boomer’id (sündinud 1943–1960, ena-mikus koolijuhid) või X-generatsioo-nist (1961–1981, enamikus õppejõud). Õppurid pärinevad Y-generatsioonist (1982–2002), kusjuures siin käsitletud arenguid jälgides on põlvkonnasises-te lainetegi (vanuserühmad 17–21, 22–26 ja 27–31) võrdluses märgata lõ-he jätkuvat laienemist.

Y-generatsiooni tekkimise ning

haridus- ja tööjõuturul valitsemisega kaasnev muutus on paratamatu ning kardinaalseim eelnenuist – üks põlv-kond on hüpanud teisele poole digi-lõhet ning nii on saanud digilõhest justkui sotsiaalne eristaja.

NÄORAAMATUPÕLVKONNA ERIPÄRAD

Mis teeb näoraamatupõlvkonna nii eriliseks ehk vanematest sugupõl-vedest erinevaks – eelkõige õpetami-se ja õppimise ning lõpuks tööellu jõudmise mõttes?

Esiteks, see on esimene põlvkond, kes on kasvanud üles koos informat-siooni- ja kommunikatsioonitehno-loogiaga, neil on olnud kui just mitte päris oma, siis kodus alati käepära-ne arvuti. Seetõttu hangitakse infot «skaneerides», mitte süvenedes.

Nende keelekasutus ei kandu üle tehnoloogiasse, vastupidi – neil on oma põlvkonna keel, mis sarnaneb pigem lühi- ja kiirsuhtlemisega arvu-tis ja mobiiltelefonis kui tavapärase seostatud suulise kõne või kirjateks-tiga (sellest ka raskused esseede, re-feraatide ja lõputööde kirjutamisel),

ning digivirtualiseerunud loovus ja ekspressiivsus on kohati eesmärk omaette.

Seega – nendega on võimalik haakuda õppetöös sündiva infovahe-tuse kaudu ainult siis, kui suudame kanda oma klassikalise õpetamise – loengud, õpikud, auditooriumid – neile arusaadavasse tehnoloogiasse. See tähendab, et IT-tugiisik ei ole varsti enam tehno-, vaid sisuisik ning küsimus ei ole enam e-õppe jupphaa-val juurutamises, vaid kogu õpetami-se ja õppimise e-stamises nii sisus kui vormis.

Teiseks tunnuseks on, et infor-matsiooni ja tagasisidet ootavad nad nagu arvutilt ja virtuaalrakenduselt, nii ka inimestelt kohe ning tagasisi-de on lausa kohustuslik. Hakata aga midagi rääkima pikema aja peale et-te või eeldada, et veidi aega tagasi kätte antud juhendinfo on neil ise-seisvalt läbi töötatud, on lootusetu, sest info kehtib ainult selle vahetami-se ja rakendamise hetkel.

Nende, indiviidide põlvkonna au-tonoomsus ja iseseisvus ning insti-tutsionaalsete ja formaalsete autori-

teetide põlgamine võib mõjuda häiri-valt. Näiteks vanema sugupõlve õp-pejõud eeldab auditooriumilt kuule-tumist kasvõi ainuüksi lugupidami-se märgiks, ent nooremast põlvkon-nast auditoorium eeldab kuuletumi-se ärateenimiseks käsitletavates tee-mades mitte ainult nende arvamuse küsimist ja ärakuulamist, vaid ka hinnangulist tagasisidet, ning loen-gu ärakuulamise asemel oodatakse võimalust osaleda arutelus. Kui seda ei pakuta, ei viitsita ka loengut eriti kuulata ja leitakse muud tegevust.

VABA LÄHENEMINEKa formaalse respekti nõudmise-

ga ei jõua kaugele, pigem võtab see põlvkond omaks mitteformaalse ja vaba lähenemise.

Tunnustatus on neile väga oluli-ne osa hinnatusest, nad eeldavad tei-selt poolelt nii inimese kui organisat-sioonina vastuvõtlikkust nende krii-tikale ja ettepanekutele. Tunnustus-vajadusest ei saa mööda vaadata, sel-le rahuldamisest rääkimata.

Näoraamatupõlvkonna kolman-daks tunnusjooneks on multitasking

ehk tegelemine mitme asjaga korra-ga. See on nende põhiseisund, mis-tõttu peavad nad normaalseks hoida loengus lahti nii sülearvuti kui nuti-telefon (vanemale generatsioonile on see lausa lugupidamatus, sest ollak-se harjunud eeldama ühele tegevu-sele keskendumist).

Tehnoloogia ei ole neile abi- või töövahend, vaid selle kaudu ööpäev läbi kättesaadav olemine on nende eluviis. Internet on neile esmane in-fokanal, mis pigem viitab teistele meediatele kui allikatele.

Multitasking’uga kaasneb vähe-ne tähelepanuvõime ja kiire tüdine-mine, mis peegeldub ka enese heitli-kus sidumises kooliga (või praktika- või töökohaga). Vaheldust, vahel-dust, vaheldust ...

Koolidel ja õppejõududel, aga ka praktika- ja töökohtadel on mõtlemis-ainet, kuna meilt sellele generatsioo-nile välja pakutu asjakohasuse mää-rab see, kas me saame aru, kus on nõudlus ja kus pakkumine, nagu tu-rul kombeks. Seni oleme püüdnud pakkumist edendada nõudluse aru-saamadest ja valmisolekust lähtuma-ta või neid arvesse võtmata – või pi-gem eelmiste põlvkondade nõudlu-sest lähtudes.

Kuid nad on siin ja praegu, seega tuleb nendega ja nende maailmanä-gemisega, maailmaga suhtlemise ja suhestumise viisiga arvestada.

Näoraamatupõlvkond nõuab erilist õpetTööandjad süüdistavad koole, et sealt ei saa enam adekvaatset tööjõudu, koolid omakorda kurdavad, et noored ei õpi enam ega allu ka õpetamisele. Noori teevad aga ühtmoodi nõutuks nii koolid kui tööandjad – et neist üldse aru ei saada. Kusagil on juba sündinud murrangud, mida ei saa nimetada muuks kui PÕLVKONDI LAHUTAVAKS LÕHEKS.

27. NOVEMBER 2012 KOOLITUSE EXTRA 5

FOTO

: TA

NE

L R

AN

NA

LA

«Aasta ülikoolis» harib mitmekülgselt

KADRI KIIGEMATallinna Ülikooli turundusjuht

P rogrammi abil saab tu-dengiks pürgija või ene-setäiendaja spetsiaal-selt avatud ülikooli õp-

pijatele koostatud koolituspaket-tide alusel teadmisi värskendada ja koguda ainepunkte, mida hil-jem tasemeõpingutesse üle kan-da.

Avatud ülikoolis õppides on jõutud ka bakalaureusekraadini, kuid see on pigem erandlik. Ena-masti on eesmärk tööalane ene-setäiendamine ja silmaringi avar-damine, aga ka ümberõpe või professionaalsuse süvendamine jätkuõppes.

PARIM VALIK KANDIKULProgramm «Aasta ülikoolis»

tugineb avatud tasemeõppe vor-mile, mis võimaldab muuta üli-kooli tasemeõpingud täiskasva-nutele paindlikumaks ja ligipää-setavamaks. See sobib ka neile, kel ei ole võimalik täiskoormuse-ga õppida või kel ei õnnestunud ülikooli tasemeõppesse sisse saa-da. Nii saavad täiskasvanud õp-pijad valida õppekavadest üksi-kuid aineid ja mooduleid või lä-bida terve kõrvalaine.

ASi Danske Bank Eesti filiaa-

li teenindusjuht Ene Eeskivi, kes õppis avatud ülikoolis reklaami lisaeriala, viitab, et tema õppima asumine oli ratsionaalne: oli töö-ga seonduv soov täiendada end valdkonnas, mida ta polnud õp-pinud. «Saadud teadmiste ja praktiliste kogemustega jään iga-ti rahule. Eriti väärtustan oma ala tugevaid õppejõudusid ja õppe praktilist poolt. Oli kasulik ja pa-ni asjadele igapäevases töös teist-moodi mõtlema,» nendib ta.

Eeskivi soovitab avatud üli-kooli kaudu õppimist just neile, kes vajavad mingit osa suuremast õppeprogrammist või on juba omandanud mõnegi eriala, kuid soovivad ennast veel harida. «Alati on võimalik tutvuda tee-madega raamatute abil, kuid ti-hedas töötempos on efektiivsem, kui parim valik kandikul ette tuuakse. See on nagu hea õng ja asjatundjate tehnika, et õppida ise kala püüdma,» selgitab ta.

Avatud ülikooli õpe käib ba-kalaureuse- või magistriõppeka-vadel nii päeva-, kaug- kui ka tsükliõppe vormis. Õppida saab ka ainult üksikuid õppeaineid. Kätri Kaik õpib Tallinna Ülikooli avatud ülikooli kaudu juba kuuendat aastat ja soovitab seda ennekõike siis, kui ei teata, mis eriala tahetakse õppida. «Siis on

see parim viis kusagilt alustada ehk valida kasvõi ained, mis tun-duvad huvitavad, käia neid kuu-lamas, miks mitte ka läbida need ehk koguda punkte.»

VÕIMALUS SELGUSELE JÕUDA

Ülikooli õppimisvõimaluste valik on suur ja tekitab ka innu-kamas õppimishuvilises sega-dust. Programm «Aasta ülikoo-lis» muudab otsustamise lihtsa-maks ja aitab huvipakkuvaimad ained kergemini üles leida nii gümnaasiumi lõpetanud noorel, kes pole erialavalikus veel päris kindel, kui ka täiskasvanul, kes soovib jätkata haridusteed, kuid pole osanud valida sobivaimat õppekava.

«Kaotada ei ole midagi ning avatud ülikoolist või eriala osa-konnast saab alati nõu,» soovitab Kätri Kaik huvilistele.

Tallinna Ülikooli avatud üli-kool alustas 1. detsembril 1996. Sellega astus ülikool olulise sam-mu avatuse, paindlikkuse ja mo-biilsuse suunas, mis võimaldab täita ülikooli missiooni ja panus-tada ühiskonna arengusse.

Tallinna Ülikoolis ja teistes avalik-õiguslikes ülikoolides, sa-muti mõnes erakoolis loodi ava-tud ülikool akadeemiliste üksus-te korraldatavast kaugõppest eraldiseisvana, et avada ülikooli tasemeõppes õppimisvõimalu-sed laiemale õppijaskonnale.

Avatud üli-koolis õp-pides on jõutud ka bakalau- reuse-kraadini, kuid see on pigem erandlik.

Tallinna Ülikooli AVATUD ÜLIKOOLIS alustab uuel aastal programm «Aasta ülikoolis».

Täiskasvanud õppija leiab võimalusi ennast täiendada mitmel pool. Sealjuures ei ole aeg ja koht õppimisel alati määrav. Näiteks Tartu Ülikoo-li hõngu saab kaugkoolituste kaudu tunda Tallinnaski, kus on esinenud ka õppureid Tu-rust Barcelonani ja Gruusiast Colombiani.

Tartu Ülikooli projektijuhi Karin Liikase sõnul õpitakse majandusteaduskonna täien-duskursustel Tallinnas pro-jektitööd, majandus- ja kin-nisvaraõigust, laenu- ja fi-nantsjuhtimist, kümned täis-kasvanud õppurid on saanud

sealt teadmisi ja oskusi töötu-kassa koolituskaardi toel.

Erilised on kursused selle poolest, et õpe käib kaugkoo-lituse vormis ja põhineb ise-seisval tööl õpikuga ning vee-bipõhisel suhtlemisel konsul-tandi, kursusekaaslaste ja projektijuhiga, vajadust möö-da toimuvad auditoorsed konsultatsioonid. Kursuse lõ-pus tuleb sooritada Tallinnas eksam.

Kursuste lõpetajad saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe tunnistuse koos ainepunkti-dega. Lisaks on majandusar-vestuse ja kinnisvarajuhtimi-

se kursuste programmid koostatud nii, et võimaldavad peale ülikoolieksami ka kva-lifikatsioonieksamite soorita-mist.

Liikase sõnul on osalenute kogemused positiivsed – nii mõnigi on värskendanud se-niseid teadmisi ja leidnud tä-nu kursustele uue töökoha.

Õppida ja end täiendada pole kunagi hilja ja võimalusi jagub mitmesugustes (kõrg)-koolides. Nagu on öelnud Ameerika kirjanik H. V. Proch-now: «Kui inimene on liiga suur, et õppida, siis ta enam suuremaks ei kasvagi.» (KE)

Täiendusõppe võimalusi leidub teisigi

Tallinna Ülikooli uus programm võimaldab muuta ülikooli tasemeõpingud paindlikumaks.

27. NOVEMBER 2012KOOLITUSE EXTRA6

FOTO

: ER

AK

OG

U

KARIN KASESihtasutus Archimedes

I gal aastal jääb rahapuudu-se tõttu maailma prestiiži-kaimatesse ülikoolidesse minemata kümnetel Eesti

noortel. Siinkohal tuleb appi Ees-ti riigi ja erainvestorite koostöös välja antav noore õpetlase stipen-dium, mis toetab mainekatesse välisülikoolidesse sisse saanud Eesti gümnaasiumilõpetajaid.

«Selle stipendiumiprogram-mi raames saame toetada neid tublisid Eesti noori, kes oma tead-miste poolest konkureerivad maailmatasemel kõige tugeva-matega. Toetus on abiks just õpin-gute alguses, kus teised toetus-võimalused enamasti puudu-vad,» räägib sihtasutuse Archi-medes stipendiumiprogrammi koordineerija Kristiina Vaik.

STIPENDIUMITA JÄÄNUKS MINEMATA

Noore õpetlase stipendium toetab neid gümnaasiumilõpeta-jaid, kellel kinnitus välisülikooli sissesaamise kohta juba olemas. Igal aastal valitakse välja küm-mekond noort, kes saavad ühe-kordse toetusena 4000 eurot. Pool sellest tuleb eraisikute anne-tustest ja ülejäänu riigieelarvest.

Kaheksa aasta jooksul on stipen-dium tuule tiibadesse andnud 60 gümnaasiumilõpetajale.

«Teadsin juba varakult, et ta-han hakata füüsikaga tegelema. Edinburghis on suur osakeste-füüsika rühm ja kuna selles vald-konnas tehakse teadust niikuinii inglise keeles, oli mõistlik seda ka seal õppida,» räägib viis aas-tat tagasi Edinburghi Ülikoolis füüsikaõpinguteks stipendiumi saanud Marek Sirendi.

Praegu teeb Sirendi Šveitsi-Prantsusmaa piiril asuvas osa-kestefüüsika laboris CERN aren-dus- ja teadustööd ning jätkab doktoriõpinguid Cambridge’i Üli-koolis – samuti Archimedese sti-pendiumi toel. Noormees kinni-tab, et stipendiumita poleks ta praegu seal, kus ta on. «Ilma sel-

le toetuseta ei oleks ma välismaa-le õppima läinud. Sain selle raha eest oma esimese aasta üüri makstud, ja see oli juba väga suur asi,» räägib ta. «Samuti ei oleks mul võibolla õnnestunud ilma nii tugeva alguseta Cambridge’i dok-toriõppesse sisse saada.»

Stipendiumisaajate hulka ei kuulu vaid reaalteaduste esinda-jad – on ka humanitaarteadlasi, kunsti- ja arhitektuuriüliõpilasi. Mullu stipendiumi saanud Mir-jam Mesak suundus Inglismaale Guildhalli Muusika- ja Teatrikoo-li lauluõppesse. Tänavuste sti-pendiaatide hulgas on ka lennun-duse, tsiviilehituse, neurobioloo-gia ja immunoloogiaüliõpilasi.

Enamik stipendiaate on läi-nud õppima Suurbritannia üli-koolidesse, aga sihtpunktide seas on ka viis USA, kolm Saksamaa, kaks Rootsi ning kaks Prantsus-maa ülikooli.

KUIDAS TAOTLEDA?Stipendiumi saamiseks võtab

SA Archimedes taotlusi vastu iga aasta juuli alguses. Stipendiumi-nõukogu liige Tõnu Pekk hoiatab aga, et välisülikoolidesse kandi-deerimiseks tuleb lõpuklasside õpilastel ettevalmistusi teha juba abituuriumi alguses või varemgi: «Paljudes koolides on avalduste

esitamise tähtaeg veel enne aas-ta lõppu – näiteks Oxfordi Üli-koolis õppimiseks tuleb avaldus esitada juba 15. oktoobriks.»

Hindamisel arvestatakse taotleja riigieksamitulemusi, kus kolme eksami keskmine peab jääma üle 85 punkti, lisaks vali-tud välisülikooli akadeemilist prestiiži, eriala prioriteetsust ning taotleja motivatsiooni välis-maal õppida ja õpitut hiljem Ees-tis kasutada.

«Kodumaa piiridest kauge-male vaataval noorel on palju suuremad võimalused enesele sobiv eriala ja õppekava leida, sa-mas ootame neid noori kindlasti pärast õpinguid koju tagasi,» rää-gib Pekk. Stipendium pole sugu-gi mõeldud selleks, et nutika-maid noori Eestist igaveseks mi-nema saata – raha antakse noor-tele arusaamises, et omandatud tarkusi rakendatakse pärast õpin-guid Eesti hüvanguks, muidu kä-sitletakse stipendiumi laenuna.

«Mina kavatsen küll Eestisse tagasi tulla,» kinnitab Sirendi. «Osakestefüüsika on selle poo-lest hea valdkond, et Eestis on keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis osakestefüüsika rühm, kus tehakse väga head tea-dust. Nii et mul on küll, kuhu tul-la,» lubab ta.

AKSEL LÕBUTartu Ülikooli üliõpilane

N agu demokraatia teine tulemine, on ka Eestis koitmas läänemaail-mast tuttav tendents:

võimust kaugenenud rahvas ta-hab taas «demokraatiast» osa saada ega lepi eitava vastusega.

Stagneerunud võimumustri-te kontekstis ei tunta, et valijas-konna hääleõigusest piisab riigi toimimiseks. Otsitakse võimalu-si sõna sekka öelda riigikogu ko-misjonides. Valitsuse otsuste vas-tu kirjutatakse petitsioone, tuge leitakse ekspertide arvamustest. Sellise tegutsemise eelduseks on teadlik ja intelligentne kodanik.

Vabakonnad usuvad, et kol-manda aastatuhande uus proh-vetlik valgus tuleb just neilt. Ko-danikuühiskond ja selle väikesed

kandvad talad – vabaühendu-sed – vajavad järjest enam inime-si, kellel on pakkuda peale vaba aja ja suure motiveerituse ka min-geid oskusi.

Aktiivne kodanik ei käi mitte ainult oma papist sildi ja paari kamraadiga parteikontori juures või Toompeal ükskõiksete riigiko-gulaste ees jorutamas. Ta suudab projekte kirjutada, on sarmikas esineja, oskab meeskonda juhti-da, on ühtaegu kaine raamatupi-daja ja sinisilmne visionäär.

See kõik aga eeldab kindlaid teadmisi ja oskusi, toetatuna väärtushinnangutest. Ennäe, kokku tulidki kodaniku- ehk de-mokraatiahariduse komponen-did. Õnneks on väga paljud orga-nisatsioonid võtnud nõuks teiste-le huvitatud kodanikele oma ko-gemusi vahendada, kasvatada teadlikkust ühiskonnas toimu-

vast ning juhtida tähelepanu krii-tilistele küsimustele mitmesugus-te konverentside ja messide va-hendusel. Vaikselt jõutakse aru-saamisele «kas koos või üldse mitte». Arusaamine, mille puu-dumist me taasiseseisvumise jä-rel lõputult kirunud oleme.

Üha rohkem on neid, kes leia-vad, et peale töö- ja koolielu ning hobide on neil aega ja tahtmist ühiskonda panustada. Hea koda-nik oskab olla arukas tarbija, tea-da oma õigusi ja kohustusi ning neid ka järgida. Aktiivne kodanik läheb sellest kaugemalegi. Mõne inimese hobiks või lausa erialaks ongi saanud aktiivseks ühiskon-naliikmeks olemine. Kas sellist olemist on võimalik õppida? Pel-galt lehelugemisest ja ringhäälin-gu jälgimisest ei piisa. Üsnagi muutumatu õpetamisega kooli-hariduses ka seda teavet ei paku-

ta. Lähim sellele on ühiskonna-õpetus, kus räägitakse veidike siit ja sealt fakte ning teooriaid, mida arukas õpilane teab niigi, aga laisk ei õpi niikuinii ära.

K odanikuharidusel ja -osalusel on lisamõõde. Noorteorganisatsiooni-des omandatakse vaba-

tahtlikuna töötamise kogemus koos oskustega, mida on hiljem võimalik kanda üle tööellu.

Kodanikuhariduse puhul ei ole aga noored vaid vastuvõtjad, vaid ka jagajad. Need, kes oma te-gevusalal veidi kogenumad, an-navad enda piskukest edasi. Ei põlata ära ühtegi abikätt ega nõu-andjat, hakkama saadakse selle-ga, mis on, mis teebki selle vald-konna niivõrd haaramatuks.

Tuleb tõdeda, et tänapäeval ei piisa kodanike keskel kasvami-

sest tõeliseks kodanikuks olemi-seks. Eesti haridussüsteemgi jä-tab selles tühiku. Formaalne, akadeemiline hariduskeskkond on aeglane kohanema ühiskond-like muutustega. Vastandiks on aga mitteformaalne, vabahari-dus, mis täidab need lüngad. Vii-mane sobitub ideaalselt kodani-kuühiskonna konteksti, kuna ei ole piiratud institutsioonidest

ning koolitajatele seatavad kvali-fikatsioonid on paindlikud.

Milleks siis inimestel kodani-kuharidust on vaja? Selleks, et keegi ei saaks neid vaigistada et-tekäändega, et ta ei saa ühiskon-na toimimisest aru, et tal pole kompetentsust sellest midagi ar-vata. Selleks, et inimene tuleks paremini toime mõtleva kodani-kuna, 21. sajandi inimesena.

Kodanikuharidus annab noorte koolitamisel viimase lihvi

Noore õpetlase stipendium annab tublimatele võimaluse

Marek Sirendi teeb Šveitsi-Prantsusmaa piiril asuvas osakeste- füüsika laboris CERN arendus- ja teadustööd ning jätkab SA Archimedes toel doktoriõpinguid Cambridge'i Ülikoolis.

NOORE ÕPETLASE STIPENDIUM• Stipendiumi annavad koostöös

välja eraettevõtjad, haridus- ja teadusministeerium ja siht- asutus Archimedes.

• Lisateavet noore õpetlase sti-pendiumi taotlemise kohta leiab veebileheküljelt archime-des.ee/stipendiumid.

ARVUTIKASUTUSE-KURSUS: Arvutigraafika 26. XI – 18. I 80 t 77 €Internetiturundus ja e-poe loomine 3.–17. XII 24 t 144 €MS Excel algtasemele 25. I 15. II 24 t 108 €

EHITUSEhitusviimistleja praktiline väljaõpe 18. XII – 25. I 80 t 720 €

JUHTIMINE JA HALDUSPraktilised teadmised töölepingu

13. XII 8 t 36 €Praktilised teadmised lepingulistest

6. XII 8 t 36 €

MAJANDUSARVESTUS JA MAKSUNDUSRaamatupidamise algõpe 23. I – 20. III 40 t 178 €Raamatupidamine edasijõudnutele 26. I – 23. III 40 t 180 €

PUIDUTEHNOLOOGIAPuittoodete hinna kujunemine

11. XII 8 t 35 €

TERVISHOIDToiduhügieenikoolitus 5. XII 6 t 23 €

TRANSPORDITEENUSEDTõstukijuhikoolitus 3.–6. XII 24 t 123 €

VÕTMEPÄDEVUSEDTeenindusalane soome keel (algtase) 30. XI – 15. III 60 t 210 €

–

Tellingute paigaldaja koolitus 20.–21. XII 16 t 96 €

koostamisest ja rakendamisest

suhetest ja lepingute koostamisest

ja kalkulatsioon

ELEKTROONIKA JA AUTOMAATIKARKT Standardi IPC A610 koolitus 3.–6. XII 30 t Rahastavad

ESF ja HTMKoolituste eest saab tasuda ka Eesti Töötukassa koolituskaardiga.

27. NOVEMBER 2012 KOOLITUSE EXTRA 7

BAKALAUREUSEÕPE MAJANDUSES JA ÄRIJUHTIMISES

«SSE õpetab elustiili, mis aitab ärimaailmas edu saavutada.»

Sabîne Sipunovaüliõpilane

• Kolmeaastane õpe inglise keeles

·Erialavalik: majandus, finantsjuhtimine, turundus ja ettevõtlus

· Praktikad ettevõtetes

· Rahvusvaheline meeskond

· Võimalik taotleda stipendiume, toetusi ja laene

Meie paneme ande kasvama!

Veebipõhise taotluse tähtaeg – 8. aprill 2013

Financial Timesi Euroopa parimate ärikoolide pingereas on meie kool pidevalt parimate seas.

TÕLGE

VIRGE TAMME

T a on tüdruk, kes ei usu pisaraid, sest sibula hakkimine osava rand-meliikumise saatel toi-

mub kiiremini, kui kibedad au-rud lõikelaualt silma jõuavad ker-kida. Ta taotleb köögis perfekt-sust, mida näitavad alati läbi-mõeldud maitsekombinatsioonid lauanõudel ning maitsemeeli er-gastavad elamused suus.

Tema menüüampluaa on lai, pakkudes valikut gurmaanlikult peenest delikatesslihast õrnas veinikastmes rammusa mulgi-pudruni välja. Ta on kokanduse multitalent Krestina Õun, kulla-ga pärjatud Euroopa parim noor kokk.

TISLERI HINGEGA KOKKVeel enne, kui Krestina jõudis

Haapsalu kutsehariduskeskuses-se kokanduse eriala õppima, ringlesid tal peas mõtted oman-dada tisleri ametioskused. «Enne kutsekooli töötasin ma puidufir-mas, kus tegin kadakast suvenii-re,» räägib Õun oma kirest ise mi-dagi kätega teha, «tahtsin õppida midagi iseendale, midagi, mida läheb elus kindlasti vaja.»

Krestina otsus kolida pottide ja pannide vahele oli mõjutatud mõttest, et naine peab oskama nii endale kui mehele süüa teha ning et õpitava eriala tööpõld on oma mitmekülgsusega avatud.

Lõplikku valikut kergendas ka Krestina naispere söögitege-miskirg läbi mitme põlvkonna. Liivakastis supi keetmise juurest jõudis tüdruk kööki suus sula-vaid küpsiseid ja pannkooke te-gema just ema ja vanaema juhen-damisel.

Hea toidu saladus peitub noo-re meistri hinnangul südamega tehtud töös. «Kõik, mis on tehtud hea tujuga ning hoolitsusega toi-duainete suhtes, on maitsev ja isuäratav,» sõnab Krestina, lisa-des, et valmisroa puhul peab ta oluliseks lõhnast, välimusest ja maitsest tulenevat tervikut.

Kui Krestina Haapsalu kutse-hariduskeskuses õpinguid alus-tas, ei osanud ta aimatagi, et ko-kanduse erialaga kaasneb tähe-lend, nagu talle nüüd osaks on saanud. Peale koduste mõjutaja-te on noore koka arengus suur roll ka kolleegidel. «Minu suur-teks eeskujudeks köögis on terve minu kollektiiv, igalt kokalt meie restoranis on midagi õppida,» räägib Õun, kes töötab peakokk Vladislav Djatšuki juhendamisel restoranis Tchaikovsky.

Kokanduses kütkestabki Krestinat eelkõige töö praktiline külg ning võimalus eksperimen-teerida. Spontaansed katsetused jäävad ennekõike koduseinte va-hele, ent tööl on tüdruk nii toidu-aineid kui aega kokku hoidvalt planeeriv. Oma töös on Krestina perfektsionist, erialane kriitika-pilk mõõdab kõik tema käe alt lä-bi käivad toidud.

Väljas söömas käies püüab ta söögikohti vaadata kui tavaini-mene, mitte kui kokk, siiski teeb ta ka nendel külastustel tähele-panekuid. «Väljas söömas käies paneb minu kriitilisuse kriteeriu-mid paika söögikoht ise, ma ko-gen selle toitu ja atmosfääri ning järgmine kord oskan paremini

arvestada, kas soovitada seda kohta kellelegi või külastada taas ise,» sõnab Krestina.

2010. aastal tõestas Õun oma kokandusoskusi aasta noorkoka võistlusel, kus ta pälvis ka nime-tatud tiitli. Noorkoka tiitli võitjal on au esindada Eestit vaheldumi-si üle aasta peetavatel rahvusva-helistel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills ja EuroSkills. Möödu-nud aastal Londonis rahvusvahe-lisel võistlusel WorldSkills saa-dud 12.–14. koht andis Õunale enesekindluse astuda vastu täna-vusügisesele EuroSkillsi võistlu-sele Brüsselis.

«Seoses WorldSkillsi treenin-guga oli mul suur töö ja treening seljataga. EuroSkillsile minnes juba teadsin, millised on võistlu-se põhitõed,» meenutab noor kokk. «Olenemata varasemast heast saavutusest, pidin end en-ne EuroSkillsi veel täiendama, lihvima ning eri komponentide sobitamist harjutama.»

Euroopa parima noore koka tiitel tähendab Krestinale palju. See ei ole pelgalt kiitus rahvusva-helisel kutsemeistrivõistlusel teh-tud võistlustöö eest, vaid tunnus-tus eneseleidmise teekonnal ko-kanduses.

SUURVÕISTLUSTE PINGE

Nii Eesti kui rahvusvahelise kogemusega neiu näeb võistlus-mastaapide vahel suurt erine-vust. Rahvusvahelise võistluse mahtu ja konkurente arvestades peab ta oluliseks treenida suur-võistluseks igal vabal hetkel.

«Töölt vabad päevad on tree-ningupäevad. Loomulikult on vä-ga oluline, et mul oleks kõrval hea õpetaja, kes jälgib, annab nõu ning vajaduse korral tõukab tegudele ja suunab õigele rajale, kui juhtun eksima,» peab Õun tähtsaks kriitilist, ent motiveeri-vat õpetajat.

Kriitilise pilgu all eeltreening aitab tulla toime pingelise võist-

luspäevaga. «Kiire, aeg tiksub, pottides muliseb midagi, ahi kar-jub, kuus kurja näoga žüriiliiget jälgivad sind, pastakad paberil käimas, vaatajad karjuvad riigi ja võistlejate nimesid, pidevalt pil-distatakse, taimer tiksub, ja selle kõige kõrvalt peab jõudma kõike korraga jälgida ja püsima ajas,»

kirjeldab Krestina klassikalist võistlusmomenti.

Kolmel võistluspäeval sai panna oma loomingu proovile nii juba tuntud toiduainetega kui ka komponentidega, mida neiu ka-sutas esimest korda. Iga päev an-ti ette toiduained ja töötlemisstiil, mida kasutades oli vaja pakkuda kolmekäiguline maitseelamus.

Võistlusele lisas põnevust, et osa toiduaineid, mida tuli rooga-de tegemisel kindlasti kasutada, ei olnud ette teada.

Rahvusvaheline kuld tuli lä-bi tahtmise, järjepideva harjuta-mise ja eksimise. «Tulin sealt ära pingelise, aga hea kogemuse võr-ra rikkamana,» räägib kuldme-dali kaela saanud noor kokk.

Kutseharidusõppe õigsust peab Krestina arvates tunnetama iga inimene ise, olenemata vanu-sest. «Kel soov õppida midagi en-da jaoks ning end selles vallas arendada, läheb kutsekooli,» sõ-nab Õun. Ning lisab, et kui kool ei sobi, on võimalik eneseavasta-mise teel julgelt edasi liikuda.

Belgias toimunud Euroopa kutsemeistrivõistlusel EuroSkills osalenud 19-liikmeline Eesti võist-kond tõi koju viis medalit: ühe kulla, ühe hõbeda ja kolm pronksi. Euroopa parima noore koka tiitli ja kuldmedali sai Krestina Õun, keda tunnustati ka meisterlikkuse medaliga.

Kutseharidus vormis neiust Euroopa parima noorkoka

Krestina otsus kolida pottide ja pannide va-hele oli mõjutatud mõt-test, et naine peab os-kama nii endale kui mehele süüa teha.

FOTO

: SA

IN

NO

VE

27. NOVEMBER 2012KOOLITUSE EXTRA8

Rikastame maailma.