kose valla ÜhisveevÄrgi ja –kanalisatsiooni ......2.1.2.1 Üldplaneering 2013 a oktoobris...

KOSE VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2015—2027

Kose valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2027

2 (149)

SISUKORD

r

1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5

2 OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................... 6

2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed ...........................................6

2.1.1 Veemajanduskava .............................................................................................7

2.1.2 Omavalitsuse arengukava .................................................................................8

2.1.3 Vee erikasutusload .......................................................................................... 10

2.1.4 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ............................................ 12

2.1.5 Reoveekogumisalad ........................................................................................ 15

2.2 Keskkonna näitajad ................................................................................................ 17

2.2.1 Üldandmed ...................................................................................................... 17

2.2.2 Keskkond ........................................................................................................ 17

2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade ................................................................................ 27

2.3.1 Lühiülevaade ................................................................................................... 27

2.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad ......................................... 30

2.3.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime ..................................................... 36

2.3.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine ..... 37

2.3.5 Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon .......... 37

2.3.6 Kokkuvõte ....................................................................................................... 43

2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel .................................................................. 44

3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ..................................................... 46

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................ 46

3.1.1 Tuletõrje veevarustus ...................................................................................... 48

3.2 Sademeveekanalisatsioon...................................................................................... 48

3.3 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade ........................... 48

3.3.1 Kose alevik ...................................................................................................... 48

3.3.2 Kose-Uuemõisa alevik ..................................................................................... 56

3.3.3 Ardu alevik ...................................................................................................... 62

3.3.4 Habaja alevik .................................................................................................. 66

3.3.5 Ravila alevik .................................................................................................... 69

3.3.6 Oru küla .......................................................................................................... 73

3.3.7 Vardja küla ...................................................................................................... 78

3.3.8 Palvere küla .................................................................................................... 81

3.3.9 Kuivajõe küla ................................................................................................... 84

3.3.10 Karla küla ........................................................................................................ 88

3.3.11 Paunküla küla ................................................................................................. 91


3 (149)

3.3.12 Tuhala küla, Otiveski elamupiirkond ................................................................ 93

3.4 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte ............................................... 96

1.1.1 OÜ Kose Vesi ................................................................................................. 96

1.1.2 SA Kõue Varahaldus ....................................................................................... 97

1.1.3 OÜ Tuhala Vesi ............................................................................................... 98

4 ÜVK ARENDAMINE .......................................................................................................... 99

4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused .............................................................. 99

4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine ................................................... 101

4.3 Vee-ettevõtluse areng .......................................................................................... 102

4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos ......................................................................... 103

4.5 Töömahtude loendid............................................................................................. 108

4.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade ..................... 108

4.6.1 Kose aleviku ÜVK arendamine ...................................................................... 108

4.6.2 Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK arendamine ..................................................... 109

4.6.3 Ardu aleviku ÜVK arendamine ...................................................................... 111

4.6.4 Habaja aleviku ÜVK arendamine ................................................................... 112

4.6.5 Ravila aleviku ÜVK arendamine .................................................................... 112

4.6.6 Oru küla ÜVK arendamine ............................................................................ 113

4.6.7 Vardja küla ÜVK arendamine ........................................................................ 114

4.6.8 Palvere küla ÜVK arendamine ...................................................................... 115

4.6.9 Kuivajõe küla ÜVK arendamine ..................................................................... 116

4.6.10 Karla küla ÜVK arendamine .......................................................................... 117

4.6.11 Krei küla, Kivivõhma piirkonna ÜVK arendamine ........................................... 118

4.6.12 Paunküla küla ÜVK arendamine .................................................................... 120

4.6.13 Tuhala küla, Otiveski piirkonna ÜVK arendamine .......................................... 121

4.6.14 Triigi küla ÜVK arendamine ........................................................................... 121

4.6.15 Ojasoo küla ÜVK arendamine ....................................................................... 121

4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte ................................................................................. 122

4.7.1 Investeeringute mahud .................................................................................. 122

4.7.2 Reoveekogumisalade laiendus ja uute alade moodustamine ........................ 125

4.7.3 Kose valla kanalisatsiooni purgimise plaan ................................................... 125

5 FINANTSANALÜÜS ........................................................................................................ 129

5.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused ......................................................... 129

5.2 Finantsprognoos .................................................................................................. 131

5.2.1 Veemajanduse tegevuskulude prognoos ....................................................... 131

5.2.2 Veemajandusalased kohustused ning ÜVK-teenuse pakkumiseks vajalik põhivara 133


4 (149)

5.2.3 Veemajandusalane jätkusuutlikkus Kose vallas ja krediidivõimelisuse analüüs, teenushindade prognoosid ning taskukohasusanalüüs ................................................ 134

5.2.4 Veemajanduse tegevustulude prognoos ....................................................... 140

5.2.5 Alternatiivi 1 ja 2 võrdlus ............................................................................... 141

6 LISAD .............................................................................................................................. 142

6.1 Vee-ettevõtjate määramise otsused ..........................................................................

6.2 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ...........................................

6.3 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) .............................................

6.4 Investeeringute maksumused ....................................................................................

6.5 Sotsiaal-majandusanalüüsi arvestustabelid ...............................................................

6.6 Finantsanalüüsi arvestustabelid ................................................................................

6.7 Joonised ....................................................................................................................

6.8 Kooskõlastused .........................................................................................................


5 (149)

1 SISSEJUHATUS

Kose valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK arendamise kava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal.

Käesolevas arendamise kavas on kasutatud varasemalt koostatud ÜVK arendamise kavades (Raul Valgiste Konsultatsioonid OÜ – Kose valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014 - 2025; OÜ Vetepere – Kõue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013- 2024) toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi.

Antud töös käsitletakse neid valla:

1. piirkondi, mis jäävad keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse;

2. piirkondi, kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem;

3. tiheasustusalasid, reostuskoormusega üle 50 ie.

Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive:

1. Kose alevik (Kose reoveekogumisala, reg. kood: RKA0370050); 2. Kose-Uuemõisa alevik (Kose-Uuemõisa reoveekogumisala, reg. kood:

RKA0370049); 3. Ardu alevik (Ardu reoveekogumisala, reg. kood: RKA0370032); 4. Habaja alevik (Habaja reoveekogumisala, reg. kood: RKA0370031); 5. Ravila alevik (Ravila reoveekogumisala, reg. kood: RKA0370046); 6. Oru küla (Oru reoveekogumisala, reg. kood: RKA0370048); 7. Vardja küla (Vardja reoveekogumisala, reg. kood: RKA0370045); 8. Palvere küla (Palvere reoveekogumisala, reg. kood: RKA0370047); 9. Kuivajõe küla (Kuivajõe reoveekogumisala, reg. kood: RKA0370582); 10. Karla küla; 11. Krei küla; 12. Paunküla küla; 13. Tuhala küla; 14. Triigi küla; 15. Ojasoo küla.

Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Kose valla asulates peab toimuma kooskõlas käesolevas ÜVK arendamise kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega.

Käesolev Kose valla ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega.

ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond:

Kadi Rajala-Pihl projektijuht, tehniline konsultant;

Kadri Mäsak finantskonsultant.


6 (149)

2 OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed

Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest:

Normdokumendid ja õigusaktid:

- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; - Veeseadus; - Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded; - EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk.

Infoallikad:

- Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal; - Keskkonnaameti kodulehekülg: keskkonnaregistri avalik teenus; keskkonnalubade

infosüsteem; - Kose valla kodulehekülg; - Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem.

Arengudokumendid:

- Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava; - Kose valla arengukava 2015-2025; - AB Novel OÜ – Kose valla üldplaneering, 2007; - Disarek OÜ ning Kose Maakorralduse OÜ – Kõue valla üldplaneering, 2013; - Raul Valgiste Konsultatsioonid OÜ – Kose valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kava aastateks 2014 - 2025; - OÜ Vetepere – Kõue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks

2013- 2024.

Teostusjoonised:

- Kose Maakorralduse OÜ, töö nr 833-09.15 - Valga tänava arenduspiirkonna vee- ja kanalisatsioonitrasside teostusmõõdistamine, 2015;

- OÜ Melbra, töö nr 29 TJ 15 – Ardu aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise III etapp, 2015;

- OÜ Melbra, töö nr 83-4 TJ 14 – Harju maakond, Kose vald, Kose-Uuemõisa alevik. Teostusjoonis. Tuletõrjevesi, 2015;

- OÜ Melbra, töö nr 29 TJ 15 – Harju maakond, Kose vald, Ardu alevik. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning reoveepuhasti kompleksi teostusjoonis, 2015;

- Kose Maakorralduse OÜ, töö nr 685-12,13 - Vanatoa I arenduspiirkonna vee- ja kanalisatsioonitrassi teostusmõõdistamine, 2013

- OÜ Hadwest, töö nr T-12-327 – Habaja aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside teostusjoonis, 2012;

- Georam OÜ, töö nr 124/14-10 – Ardu küla Vee ja Kanalisatsiooni trassid. Kanalisatsioonitrasside teostusjoonis, Veetrasside teostusjoonis, 2010;

- Georam OÜ, töö nr 128/18-10 – Ardu küla Lasteaia tänav. Kanalisatsioonitrassi teostusjoonis, Veetrassi teostusjoonis, 2010;

- OÜ Augur, töö nr 804 - Kose vald , Ravila alevik, Tammiku kinnistu II maatüki veevarustuse ja kanalisatsiooni ühistorustikud, 2008

- Geolander OÜ, töö nr T-698 – Ardu vee- ja kanal.trass. Maa-ala plaan tehnovõrkudega. 2007;


7 (149)

- EOMAP Maamõõdukeskus OÜ, töö nr 23k148 – Harju maakond, Kose vald, Tuhala, Saule küla Otti KÜ veetrasside teostusjoonis, 2003;

- OÜ Inrestauraator Projekt, töö nr P-02120 - Harju maakond, Kose vald, Tuhala, Saule küla Otti kinnistu I maatükk detailplaneering, 2003.

2.1.1 Veemajanduskava

Kose vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu. Vesikond või alamvesikond on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala.

Joonis 1. Kose valla asukoht alamvesikonna kaardil

Valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne–Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ).

Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundi hinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest ja eesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast. Veemajanduskava elluviimist koordineerib Keskkonnaamet.

Lääne–Eesti veemajanduskavas on Kose valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamisega seotud järgmised punktid:

• Joogivesi. Joogivee vastavusse viimine direktiiviga 80/778/EMÜ (parandatud 98/83/EÜ) ja Eesti õigusaktidega (üle 50 ühisveevärgi kasutajaga asulates) toimub kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava alusel.


8 (149)

Kose vallas kasutatakse peamiselt siluri–ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi põhjavett, välja arvatud Oru külas ja Kose alevikus, kus ühisveevarustuses on kasutusel ordoviitsiumi–kambriumi põhjaveekogumi põhjavesi. siluri–ordoviitsiumi põhjaveekogumi põhjaveele on iseloomulik kõrge rauasisaldus, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Kose vallas on töödeldakse peaaegu kõikide ühisveevarustussüsteemide puurkaevuvesi rauaeraldusfiltrites. Kose vallas vastab joogivee kvaliteet kehtestatud nõuetele.

• Põhjavee reostuskaitstus. Kose vallas ühisveevarustuses kasutatava ordoviitsiumi–kambriumi veekihi põhjavesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes ning on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud.

siluri–ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eestkätt õhukese pinnakattega aladel.

Õhukese pinnakatte või selle puudumise tõttu on Kose valla põhjavesi suures osas looduslikult nõrgalt kaitstud. Joogivee kvaliteet on otseselt mõjutatud maapinnalt infiltreeruva vee kvaliteedist ning esineb just bakterioloogilise saastumise oht.

• Järved. Kose valla piirides asub suurematest järvedest Kiruvere järv (looduslik järv) ja Paunküla veehoidla (tehisjärv). Mõlemad veekogud kuuluvad Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse. Veemajanduskavas on Paunküla veehoidla seisund hinnatud heaks.

• Vooluveekogud. Kose valla alale jääb 4 suuremat looduslikku jõge, millede seisund veemajanduskavas on hinnatud heaks Lintsi jõgi, Kuivajõgi ja Tuhala jõgi. Lisaks kulgeb läbi valla Pirita jõgi, mille seisund on veemajanduskavas kesine. Pirita jõe seisundiklassi muutumine „heaks“ on seatud eesmärgiks saavutada 2021 aastaks.

2.1.2 Omavalitsuse arengukava

Valla arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt kohustuslik omavalitsuse lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu.

Kose valla arengukava oli koostatud aastateks 2015-2025, mis kinnitati 06.11.2014 a. Kose Vallavolikogu määrusega nr 42.

Arendustegevuse üheks põhisuunaks ja eesmärgiks on vallaelanike vajadusi rahuldavad kommunaalteenused, mille üheks alameesmärgiks on toodud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatus tiheasustusaladel ja joogivee hea kvaliteet.

ÜVK arendamise peamised eesmärgid Kose valla arengukavas on järgmised:

1. tiheasustusalade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine (Oru, Kose-Uuemõisa, Habaja);

2. tuletõrje veevõtukohtade rajamine.

Tänaseks on neist ellu viidud tegevused Habaja alevikus. Tegevused Oru külas ja Kose-Uuemõisa alevikus on kavandatud käesoleva arendamise kava I etappi

2.1.2.1 Üldplaneering

2013 a oktoobris moodustati Kose ja Kõue valdade ühinemise teel uus Kose vald. Kuna käesolevaks hetkeks pole uue valla üldplaneeringut veel koostatud, siis käsitletakse selles peatükis end. Kose ja end. Kõue valdade üldplaneeringuid.

End. Kose valla üldplaneering on koostatud AB Novel OÜ-u poolt. Planeeringu kehtestamine toimus Kose Vallavolikogu poolt 17.11.2011 määrusega nr 83.


9 (149)

End. Kõue valla üldplaneering on koostatud Disarek OÜ ning Kose Maakorralduse OÜ-u poolt. Planeeringu kehtestamine toimus Kõue Vallavolikogu poolt 15.08.2013 määrusega nr 68.

Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond.

Üldplaneeringus on toodud ka ühisveevarustuse- ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamise programm, millega on käesolevas töös arvestatud.

2.1.2.2 Detailplaneeringud

Detailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele.

Kose vallas on ÜVK-ga piirkondades viimase 5 a jooksul kehtestatud 16 detailplaneeringut. Allolevas tabelis on toodud neist ülevaade.

Tabel 1. Aastatel 2010-2015 kehtestatud detailplaneeringud Kose valla ÜVK alal

Otsuse kuupäev

Otsuse nr Nimetus Pind Märkused Seotus ÜVK-ga

18.12.2014 155 Kuivajõe küla Poe kinnistu dp

1,3 ha tankla, pesula V: Puudub K: Purgimine

19.06.2014 79 Saula küla Sillaotsa kinnistu dp

1 toitlustushoone V: Puudub K: Purgimine

19.03.2013 224

Liiva küla Kose-Risti liivakarjäär, Krossiraja ja Kose-Risti kruusakarjäär kü dp

moto- ja vabaajakeskus, lasketiir

V: Puudub K: Purgimine

19.09.2013 223 Sõmeru küla Uus-Vahtramäe kinnistu dp

1 elamumaa krunt V: Puudub K: Purgimine

22.08.2013 220 Saula küla Urva kinnistu dp

sihtotstarbe muutmine, rajatavate hoonete arvu suurendamine, ehituskeeluvööndi vähendamine


21.06.2012 149 Krei küla Oksa ja Kalju kinnistute osaline kehtestamine


21.06.2012 148 Aasumäe piirkonna dp (spordi-, kultuuri- ja puhkerajatised)

22.02.2012 126 Tuhala küla Metsaka kinnistu dp

7,24 ha 6 elamut

V: Tuhala küla Otiveski pk ühisveevõrku K: Tuhala küla Otiveski pk ühiskanal.võrku

22.02.2012 125 Kose alevik, Ravila mnt 12 1,91 ha 4 elamumaa krunti

V: Kose aleviku ühisveevõrku K: Kose aleviku ühiskanal.võrku

17.11.2011 111 Kose alevik, Karla kinnistu dp

3,25 ha 8 elamumaa krunti


10 (149)

Otsuse kuupäev

Otsuse nr Nimetus Pind Märkused Seotus ÜVK-ga

16.06.2011 99 Krei küla Põldoja kinnistu dp 6,05 ha 6 elamumaa krunti V: Puudub K: Purgimine

16.06.2011 98 Võlle küla, Kaasiku 1 kinnistu dp 1 elamumaa krunt


23.09.2010 59 Oru küla, Pähklimetsa 6 kinnistu dp

3,18 ha 5 elamumaa + 2 ärimaa krunti

V: Oru küla ühisveevõrku K: Oru küla ühiskanal.võrku

20.05.2010 51 Saula küla, Endli kinnistu dp V: Puudub K: Purgimine

22.04.2010 49 Krei küla, Liivamäe 3 ja Uus-Liivamäe kinnistu dp


5.05.2010 72 (Kõue VV)

Ardu alevik, Tooma-Andrese kinnistu dp I etapp

16 elamumaa krunti, 1 ridaelamu


Märkus: V – veevarustus; K - kanalisatsioon

2.1.3 Vee erikasutusload

Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks 2015 augustikuu seisuga kehtis Kose vallas 9 vee erikasutusluba, mis on väljastanud Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt.

Tabel 2 Vee erikasutusload

Loa reg.nr Vee erikasutaja Kehtivuse algus

Kehtivuse lõpp

L.VV/325035 Audentese Spordiklubi, 80132187 1.07.2014 1.05.2016 L.VV/324726 Kose Vesi OÜ, 10917886 2.05.2014 23.03.2017 L.VV/324579 AS Tootsi Turvas, 10021374 2.05.2014 26.06.2029 L.VV/324361 AS Klaasimeister, 10149878 20.12.2013 20.12.2018 L.VV/321517 Tuhala Vesi OÜ, 11979375 21.03.2012 20.03.2017 L.VV/323293 Kose Vallavalitsus, 75011547 1.07.2013 30.06.2018 L.VV/323332 SA Kõue Varahaldus 1.07.2013 30.06.2018 L.VV/321742 SA Kõue Varahaldus 18.06.2012 17.06.2017 L.VV/320128 Triigi Seakasvatus OÜ 1.03.2011 28.02.2016

Erikasutuslubadega on lubatud põhjaveevõtt Kose vallas järgmine:

Tabel 3. Lubatud põhjaveevõtt

Vee erikasutaja

Puur-kaevu katastri nr

Veehaarde nimetus Põhjavee-kihi kood Lubatud veevõtt (m³/a)

Audentese Spordiklubi 1812 Paunküla spordibaas O -- Ordoviitsium 8 400

Kose Vesi OÜ

15024 Karla O -- Ordoviitsium 5 112 1862 Kodu 1 O -- Ordoviitsium 50 000 25755 Kodu 2 O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 50 000

1849 Kose-Uuemõisa elamute

O -- Ordoviitsium 31 024

1832 Kose-Uuemõisa Tööstuse

O -- Ordoviitsium 31 024

1841 Kuivajõe (Sepa) O -- Ordoviitsium 5 112 1581 Oru Energeetika O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 10 952 1612 Oru keskuse O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 20 072 1611 Oru Männimäe O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 20 072


11 (149)

Vee erikasutaja

Puur-kaevu katastri nr

Veehaarde nimetus Põhjavee-kihi kood Lubatud veevõtt (m³/a)

1773 Palvere O -- Ordoviitsium 5 112 1855 Ravila O -- Ordoviitsium 31 024 526 Vardja O -- Ordoviitsium 14 600

AS Klaasimeister 20598 Klaasimeistri puurkaev O -- Ordoviitsium 9 120

Tuhala Vesi OÜ 20391 puurkaev, Otti tee 8, Tuhala küla

O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 10 952

SA Kõue Varahaldus 1715 Ardu, Pala pk O -- Ordoviitsium 25 600 1696 Habaja O -- Ordoviitsium 16 000

Triigi Seakasvatus OÜ 1726 Triigi sigala O -- Ordoviitsium 9 124

Kokku O -- Ordoviitsium 241 252 O-C -- Ordoviitsium-Kambrium 112 048

Vee erikasutuslubadega on Kose vallas kehtestatud järgmised heitvee väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused:

Tabel 4. Heitveesuublate lubatud heitveekogused

Vee erikasutaja Suubla nimetus Väljalaskme tüüp Väljalaskme nimetus

Kose Vesi OÜ

Kuivajõgi puhastiga seotud väljalask Karla reoveepuhasti Pirita jõgi puhastiga seotud väljalask Kose reoveepuhasti

Pirita jõgi puhastiga seotud väljalask Kose-Uuemõisa reoveepuhasti

pinnas puhastiga seotud väljalask Oru reoveepuhasti Lenderma kraav puhastiga seotud väljalask Palvere reoveepuhasti Pirita jõgi puhastiga seotud väljalask Ravila reoveepuhasti Kuivajõgi puhastiga seotud väljalask Sepa reoveepuhasti Vardja oja puhastiga seotud väljalask Vardja reoveepuhasti

AS Tootsi Turvas Kirivalla oja sademevee väljalask Leva turbatootmisala settebassein

AS Klaasimeister Kolu kraav jahutusvee väljalask jahutusvee väljalask

Kolu kraav puhastiga seotud väljalask Klaasimeistri reoveepuhasti

Tuhala Vesi OÜ Pirita jõgi puhastiga seotud väljalask Otiveski olmekanalisatsioon vl

Kose Vallavalitsus Pirita jõgi puhastiga seotud väljalask Paunküla Hooldekodu

SA Kõue Varahaldus Taga-Andrekse kraav puhastiga seotud väljalask Ardu Alansi oja puhastiga seotud väljalask Habaja

Tabel 5. Väljalaskmete lubatud saasteaine sisaldused

Väljalaskme nimetus Suurim lubatud saasteaine sisaldus (mg/l)

BHT₇₇₇₇ Heljum KHT Nafta Nüld Püld Karla reoveepuhasti 40 35 150

Kose reoveepuhasti 15 25 125

45 1

Kose-Uuemõisa reoveepuhasti 25 35 125

60 2 Oru reoveepuhasti 25 35 125

60 2

Palvere reoveepuhasti 40 35 150

Ravila reoveepuhasti 25 35 125

60 2 Sepa reoveepuhasti 40 35 150

Vardja reoveepuhasti 25 35 125

60 2

Leva turbatootmisala settebasseini jahutusvee väljalask

15 40 125 5 45 1

Klaasimeistri reoveepuhasti

Otiveski olmekanalisatsioon vl 40 35 150

Paunküla Hooldekodu 40 35


12 (149)

Väljalaskme nimetus Suurim lubatud saasteaine sisaldus (mg/l)

BHT₇₇₇₇ Heljum KHT Nafta Nüld Püld Ardu 25 35 125 60 2 Habaja 25 35 125 60 2

2.1.4 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava

Kuna Kose vald moodustati alles 2013 a-l, siis varasema ÜVK arendamise kavad on endiste Kose ja Kõue valla kohta.

- Kose valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014 - 2025 on koostatud Raul Valgiste Konsultatsioonid OÜ-u poolt;

- Kõue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013- 2024 on koostatud OÜ-u Vetepere poolt.

Käesolevas arendamise kavas on kasutatud neis dokumentides toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi.

Eelmistes arendamise kavades nägid investeeringute kavad ette alljärgnevate tööde teostamise:

Tabel 6. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseerimise maht

ENDINE KOSE VALD Kood Projekti nimetus Teostatus Märkused KIIRELOOMULINE INVESTEERINGUPROGRAMM (2014-2015)

PR-1 Oru küla reoveepuhasti heitvee eelvoolu rajamine 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK I etapis (projekt PR-6)

PR-2 Kose haigla piirkonna ÜVK rekonstrueerimine 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK I etapis (projekt PR-2)

PR-3 Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK rekonstrueerimise I etapp

100% Teostatud

LÜHIAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM (2016–2019)

PR-4 Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK rekonstrueerimise II etapp

0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK I etapis (projekt PR-4)

PR-5 Oru küla ÜVK rekonstrueerimine 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK I ja II etapis (projektid PR-5 ja PR-9)

PR-6 Ravila aleviku ühiskanalisatsiooni ühendamine Kose reoveepuhastiga


PR-7 Palvere reoveepuhasti ehitus 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK I etapis (projekt PR-8)

PR-8 Vardja reoveepuhasti rekonstrueerimine 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK II etapis (projekt PR-13)

PR-9 Juurdepääsutee rajamine Karla küla puurkaev-pumpla ning reoveepuhastini 0%

Sisaldub käesoleva ÜVK AK II etapis (projektid PR-17 ja PR-18)

PIKAAJALINE INVESTEERINGUPROGRAMM (2020–2025)

PR-10 Oru küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK II etapis (projekt PR-11)

PR-11 Karla küla ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti rekonstrueerimine

0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK II etapis (projekt PR-17)

PR-12 Kuivajõe küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK II etapis (projekt PR-15)

PR-13 Vardja küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK II etapis (projekt PR-12)


13 (149)

ENDINE KOSE VALD Kood Projekti nimetus Teostatus Märkused

PR-14 Kuivajõe küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK II etapis (projekt PR-14)

PR-15 Palvere küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine 0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK II etapis (projekt PR-16)

PR-16 Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK rekonstrueerimise III etapp 0% Sisaldub käesoleva ÜVK

AK II etapis (projekt PR-22)

ENDINE KÕUE VALD Tegevus Kogus Teostatus Märkused

I programm aastateks 2013 kuni 2015

ARDU ALEVIK Isevoolne kanalisatsioonitorustiku ehitamine koos kaitsehülsiga Tallinn-Tartu mnt alt läbi kinnisel meetodil

30 m*

100% Teostatud

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku De 160 mm ehitamine

40 m*

Reovee survetorustiku ehitamine koos veevarustustorustikuga

185 m*

Veevarustustorustiku ehitamine koos isevoolse kanalisatsioonitorustikuga

345 m*

Veevarustustorustiku ehitamine koos kaitsehülsiga Tallinn-Tartu mnt alt läbi kinnisel meetodil 30 m*

Uute kahe pumbaga tehases valmistatud kanalisatsiooni kompaktpumplate ehitamine koos juurdepääsu killustikkattega teedega (ca 100 m)

2 tk*

Veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktide ehitamine

8 tk*

Uue tuletõrjeveehoidla ehitamine (50 m³) koos 10 m pikkuse täitetorustikuga De 40 mm

1 tk*

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku De 160 mm ehitamine Jõe teel

200 m

Kanalisatsiooni liitumispunktide ehitamine 6 tk Kuivati tuletõrjeveehoidla (200 m³) rekonstrueerimine koos 150 m pikkuse täitetorustikuga De 40 mm ehitamisega

1 tk

II programm aastateks 2016 kuni 2018 HABAJA ALEVIK Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine reoveepuhasti territooriumil

50 m


Reovee survetorustiku ehitamine 230 m Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine 300 m Veetorustiku ehitamine 25 m Veetorustiku ühes kaevikus isevoolse kanalisatsioonitorustikuga ehitamine

65 m

Veetorustiku ühes kaevikus kanalisatsiooni survetorustikuga ehitamine

80 m

Uus kahe pumbaga tehases valmistatud kanalisatsiooni kompaktpumpla paigaldamine vana Ø = 3m reoveepumpla sisse

1 kpl

Uus ühe pumbaga tehases valmistatud kanalisatsiooni kompaktpumpla

1 kpl


8 tk


14 (149)

ENDINE KÕUE VALD Tegevus Kogus Teostatus Märkused Isevoolne kanalisatsioonitorustiku ehitamine koos kaitsehülsiga Kose mnt alt läbi kinnisel meetodil

30 m

Veevarustustorustiku ehitamine koos kaitsehülsiga Kose mnt alt läbi kinnisel meetodil 30 m

Reoveepuhasti rekonstrueerimine: ehitatakse biokile ja aktiivmuda kooskasutusega reoveepuhasti koos tehnohoonega, keemilise fosforiärastuse ja mudatihendajaga, ehitatakse piirdeaed, ehitatakse territooriumil killustikkattega juurdepääsutee pikkusega 50 m ja laiusega 3 m. Reoveepuhasti jõudlus: Q = 44,2 m³/d ja R = 340 ie = 20,4 kg BHT7/d

1 kpl

Olemasolevate 2 x BIO 25 reoveepuhastite ja tehnohoone lammutamine

1 kpl

III programm aastateks 2019 kuni 2021 TRIIGI ASULA Isevoolne kanalisatsioonitorustiku ehitamine 750 m

0%

Ühisveevarustus-süsteemi rek. ja rajamine sisaldub käesoleva ÜVK AK II etapis (projekt PR-23), ühiskanalisatsiooni rajamise plaanidest on loobutud.

Veevarustustorustiku ehitamine 1000 m Asula puurkaev pumpla vana hoone ja sisustuse lammutamine, uue kergkonstruktsioonidest (nt sändvitš ja teraskonstruktsioonidest) hoone ehitamine, veemahuti ja II astme pumpade paigaldamine, rauaärastusfiltri paigaldamine, ventilatsiooni- ja kütteseadmete paigaldamine, niiskuseraldaja ja torustike koos toruarmatuuriga ja uue pumba paigaldamine, elektri- ja automaatikaseadmete paigaldamine. Juurdepääsutee ja aia korrastamine

1 kpl

Puurkaev pumpla juurde tuletõrje veehoidla mahuga 100 m³ ehitamine

1 kpl

Reoveepuhasti rekonstrueerimine: ehitatakse biokile ja aktiivmuda kooskasutusega biokeemiline reoveepuhasti koos keemilise fosforiärastuse, mudatihendaja ja tehnohoonega, ehitatakse piirdeaed tervele reoveepuhastus- jaamale, ehitatakse territooriumil killustikkattega juurdepääsutee pikkusega 70 m ja laiusega 3 m. Elektri- ja automaatikaseadmete ning elektri toiteliini ehitamine koos liitumistasu tasumisega. Reoveepuhasti jõudlus: Q = 8,2 m³/d ja R = 3,8 kg BHT7/d, 63 ie. Teostada tuleb kõik tööd lähtuvalt käesolevas eelprojektis toodud kirjeldustele.

1 kpl

Biotiikide puhastamine sinna kogunenud settest, võsa raiumine biotiikide territooriumilt

1 kpl

Olemasoleva septiku, torustike ja kaevude lammutamine ja likvideerimine

1 kpl

Veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktide ehitamine 8 tk

OJASOO ASULA Isevoolne kanalisatsioonitorustiku ehitamine 500 m

0%

Ühisveevarustus-süsteemi rek. ja rajamine sisaldub käesoleva ÜVK AK II etapis (projekt PR-21), ühiskanalisatsiooni rajamise plaanidest

Veevarustustorustiku ehitamine 800 m Asula puurkaev pumpla vana hoone ja sisustuse lammutamine, uue kergkonstruktsioonidest (nt sändvitš ja teraskonstruktsioonidest) hoone ehitamine, veemahuti ja II astme pumpade paigaldamine, rauaärastusfiltri paigaldamine,

1 kpl


15 (149)

ENDINE KÕUE VALD Tegevus Kogus Teostatus Märkused ventilatsiooni- ja kütteseadmete paigaldamine, niiskuseraldaja ja torustike koos toruarmatuuriga ja uue pumba paigaldamine, elektri- ja automaatikaseadmete paigaldamine. Juurdepääsutee ja aia korrastamine

on loobutud.


1 kpl

Reovee kogumiskaevude ehitamine 3 kpl Veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktide ehitamine

22 tk

IV programm aastateks 2022 kuni 2024 PAUNKÜLA ASULA Isevoolne kanalisatsioonitorustiku koos vaatluskaevudega rekonstrueerimine

325 m

0% Sisaldub käesoleva ÜVK AK II etapis (projekt PR-10)

Isevoolne kanalisatsioonitorustiku koos vaatluskaevudega ehitamine

35 m

Reovee survetorustiku reovee peapumplast reoveepuhastini ehitamine 225 m

Veetorustiku rekonstrueerimine 400 m Veetorustiku ehitamine 290 m Kahe pumbaga tehases valmistatud reovee kompaktpumpla ehitamine

2 kpl

Asulale uue puurkaev pumpla kergkonstruktsioonidest (nt sändvitš ja teraskonstruktsioonidest) hoone ehitamine, veemahuti ja II astme pumpade paigaldamine, rauaärastusfiltri paigaldamine, ventilatsiooni- kütteseadmete paigaldamine, niiskuseraldaja ja torustike koos toruarmatuuriga ja uue pumba paigaldamine, elektri- ja automaatikaseadmete paigaldamine. Juurdepääsutee ja aia ehitamine

1 kpl


1 kpl


15 tk

2.1.5 Reoveekogumisalad

Vastavalt veeseadusele on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.

Kose valla territooriumile jääb 9 kinnitatud reoveekogumisala:

Tabel 7 Reoveekogumisalad

Nimetus Reg.kood Asukoht Tüüp Pindala

(ha) Koormus

(ie)

Kose RKA0370050 Vardja küla; Kose alevik; Liiva küla

Üle 2 000 ie 185 2 300

Kose-Uuemõisa

RKA0370049 Krei küla; Tade küla; Kose-Uuemõisa alevik

Alla 2 000 ie 102 1 000

Ardu RKA0370032 Ardu alevik Alla 2 000 ie 43 700

Habaja RKA0370031 Habaja alevik; Äksi küla Alla 2 000 ie 25 700

Ravila RKA0370046 Vardja küla; Raveliku küla; Võlle küla; Ravila alevik

Alla 2 000 ie 32 500


16 (149)

Oru RKA0370048 Oru küla; Kata küla; Oru küla; Kata küla

Alla 2 000 ie 41 400

Vardja RKA0370045 Vardja küla Alla 2 000 ie 13 300

Palvere RKA0370047 Palvere küla Alla 2 000 ie 13 200

Kuivajõe RKA0370582 Kanavere küla; Karla küla; Kuivajõe küla

Alla 2 000 ie 10 200

Reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid:

• peab olema tagatud ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse;

• kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid;

• reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme;

• kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud;

• alal on lubatud reoveepuhastite rajamine, kui iga rajatava reoveepuhasti ühiskanalisatsioonisüsteemiga on seotud vähemalt 50 inimest.

Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid:

• Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas seisukorras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine;

• Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme;

• Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.


17 (149)

2.2 Keskkonna näitajad

2.2.1 Üldandmed

Ühine Kose vald loetakse moodustatuks 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Ühisvalla nimeks sai Kose vald. Kose ja Kõue valla territoorium on kokku 532,8 ruutkilomeetrit. Uue valla territooriumil on kokku 58 küla ja 5 alevikku. 01.01.2015 seisuga elab Kose vallas 7 104 elanikku. Ühisvalla keskuseks on Kose alevik.

Valda läbib riigimaanteedest üks põhimaantee: nr 2 Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa ja kaks tugimaanteed: nr 12 Kose – Jägala ja nr 14 Kose - Purila.

Joonis 2. Kose valla asukoht

2.2.2 Keskkond

2.2.2.1 Looduskeskkond

2.2.2.1.1 Geoloogiline ülevaade ja maavarad

Kose vald paikneb Põhja-Eesti ehk ordoviitsiumi platool, täpsemalt selle ühe osa, Harju platoo kaguserval, kus aluspõhi koosneb ordoviitsiumi lubjakividest. Selle kohal oleva


18 (149)

moreeni koostis ja lõimis sõltuvad otseselt aluspõhja koostisest, mistõttu moreen on karbonaatne. Üldised ehitusgeoloogilised tingimused on piirkonniti erinevad, karstialad ja sood ning turbamaardlad ei sobi ehitustegevuseks, mujal on ehitusgeoloogilised tingimused valdavalt head.

Kose-Risti sanduritasandiku piirkonnas koosneb pinnakate enamasti kesktihedast ja tihedast kruusast. Looduslikeks pinnasteks on saviliivad, kruusased saviliivad ja peenliiv. Mineraalpinnased on kaetud mullaga ja reljeefi madalamates kohtades on moodustunud turvas.

Kuivajõe karstiväljal ja moreentasandiku piirkonnas koosneb lubjakivil lasuv pinnakate enamasti moreenist (kruus, kruusane saviliiv) ja moreenküngaste vahelisele alale settinud saviliivadest (kerge kuni raske tolmne saviliiv) ja liivsavidest (kerge tolmne liivsavi), üksikutes kohtades esineb ka keskliiva, peenliiva ja tolmliiva. Lõigu alguses esineb moreenküngaste vahelistel liigniisketel aladel turvast. Pindmiseks kihiks on muld.

Kuivajõe karstivälja piirkonnas on kõva savimöllmoreen (paksus 0.85 m) ja maapinnast 2.8 m sügavusel (absoluutkõrgus 54.85 m) algab lubjakivi. Lubjakivi kiht sisaldab rohkelt nõrku mergli (savikas lubjakivi) vahekihte.

Kuivajõe ristmikuala jääb moreentasandiku piiresse, moreeni all algab lubjakivi 5.5 m sügavusel maapinnast.

Kolu ristmikuala paikneb künklikul moreentasandikul aluspõhjalise keskordoviitsiumi lubjakivi avamusalal. Pinnakate koosneb moreenist, savipinnastest ja liivast ning kruusast.

Savipinnaste kompleksi all maapinnast 3.65 m sügavusel (absoluutkõrgus 50.20 m) algab kõva savimöllmoreen, sügavusel 4.6 m läheb savimöllmoreen üle valdavalt karbonaatsest kruusast, veeristest ning lubjakivilahmakatest koosnevaks kruusmoreeniks. Maapinnast 5.55 m sügavusel (absoluutkõrgus 48.30 m) algab tugev lõheline lubjakivi, mis on tingitud karstumisest.

Tuhala karstialal pindmise kihi moodustab muld (0,2 m), liigniiskematel aladel levib õhuke (0,3-0,9m) turbakiht. Peamiseks kvaternaari setteks on moreen, mille tavaline keskmine paksus on 3-5 m. Selle peenpurd koosneb liivsavist, harvemini saviliivast, jämepurru sisaldus on 5 -35%. Pindmise kihi alumise osa moodustab moreen. Aluspõhja moodustab Ülem-ordoviitsiumi lubjakivi, mis Nabala maardla kohal avaneb 1,4 - 7,8 m sügavusel maapinnast. Lubjakivi kihi paksus on kuni 16 m. Piirkonnas voolab Tuhala jõgi 6 km maa all. Piirkonnas on maa-aluseid jõgesid veelgi.

Pirita jõe org on üldgeoloogilistel andmetel täidetud Balti jääpaisjärve setetega – savimöllid, möllsavid, möllid, mille all algavad liustikujõelised setted – moreen. Pindmiseks kihiks on muld ja kohati leidub täidet ning moreeni. Liivpinnaste tihedus muutub kohevast tihedani ja savipinnaste konsistents plastsest kõvani.

Saula silla asukohas esineb 0.3 m paksune mullakiht ja selle all plastse konsistentsiga ning kohev ja kesktihe möll ja savimöll (paksus 3.9 m). Alates sügavusest 4.2 m muutub möll tihedaks. Vana Saula silla asukohas, mõlemal pool jõge algab tihe möll absoluutkõrguste vahemikust 36.77 kuni 38.75 m. Jõe vasakul kaldal on moreenikihti absoluutkõrguste vahemikus 34.05 ja 35.65 m.

Mahtra soo ja Liivaaugu soo on järvesettelise tekkega. Turbakihtide lamamiks on enamasti Balti jääjärve setted: järvelubi ja –muda.

Maavaradest leidub valla territooriumil lubjakivi, kruusa, liiva ja turvast. Liiva ja kruusa looduslik kvaliteet on kesine. Liiva tuuakse tavaliselt Kiiult. Kruusa leidub oosidena, põhiliselt Tallinna-Tartu mnt läheduses, olles kohati veeriseline, kohati savine. Turvast leidub kõigis rabades valla äärealadel. Kaevandatavateks maavaradeks on vallas liiv, kruus ja turvas.


19 (149)

2.2.2.1.2 Loodus- ja maastikukaitsealad

Kose vallas asuvad osaliselt või täies ulatuses 13 rahvusvahelise tähtsusega looduskaitseala: Ardu loodusala; Kiruvere loodusala, Kuivajõe loodusala, Kämbla loodusala, Kõnnumaa loodusala, Kõnnumaa-Väätsa linnuala, Kõrvemaa linnuala, Kõrvemaa loodusala, Laukesoo loodusala, Mahtra loodusala, Paunküla loodusala, Tammiku loodusala, Tuhala loodusala.

Keskkonnainfo andmebaasis on eelnimetatud looduskaitsealasid iseloomustatud alljärgnevalt:

Ardu loodusala asub Ardu aleviku, Kukepala, Rava ja Silmsi küla territooriumitel. Kaitseale pindala on 42,5 ha. Loodusalal asub Ardu must-toonekure püsielupaik.

Kiruvere loodusala asub Kiruvere külas. Kaitseala pindala on 21,1 ha, tüüp Natura (loodusala). Kaitseala eesmärgiks Kiruvere järves elav hink.

Kuivajõe loodusala asub Kose-Uuemõisa aleviku ja Tade küla territooriumil. Kaitseala pindala on 1,1 ha, tüüp Natura (loodusala). Kaitseala eesmärgiks Kuivajõe jões elav võldas.

Kämbla looduskaitseala loodi 1991.aastal Oti botaanilis-zooloogilise kaitsealana. Kämbla looduskaitseala nime sai kaitseala 1998.aastal. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta sealseid haruldaste loomade, nagu I kategooriasse kuuluva lendorav elupaiku ja kaitstavate taimeliikide: kaunis kuldking, eesti soojumikas ja mitmete käpaliste kasvukohti. Kaitseala metsi läbivad mitmed lubjarikaste allikatega soonikud. Kaitseala pindala on 164 ha.

Kõnnumaa loodusala, asub Kose vallas Aela, Kadja, Nutu külade territooriumil. Kaitseala pindala on 84,6 ha, tüüp Natura (loodusala).

Kõnnumaa-Väätsa linnuala, asub Kose vallas Aela, Kadja, Nutu, Nõmmeri, Pala, Paunaste, Saarnakõrve ja Virla külade territooriumil. Kaitseala pindala on 83,9 ha, tüüp Natura (linnuala).

Kõrvemaa linnuala, asub Kose vallas Kiruvere, Kõrvenurga, Laane ja Vanamõisa külade territooriumil. Kaitseala pindala on 138,9 ha, tüüp Natura (linnuala).

Kõrvemaa loodusala, asub Kose vallas Kiruvere, Kõrvenurga, Laane ja Vanamõisa külade territooriumil. Kaitseala pindala on 135,9 ha, tüüp Natura (loodusala).

Laukesoo looduskaitseala asub Kose vallas Aela, Kadja, Nõmmeri, Pala, Paunaste, Saarnakõrve ja Virla külade territooriumil. Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» asutatud Laukesoo sookaitseala baasil. Kaitseala pindala on 2 555,9 ha, tüüp Natura (loodusala).

Mahtra looduskaitseala on moodustatud Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 2. märtsi 1959. aasta otsusega nr 1 «Kultuurimälestusmärkide ja looduskaitse kindlustamisest Rapla rajoonis» kaitse alla võetud Järlepa mõisa pargi koos järvega, 18. augusti 1964. aasta otsusega nr 92 «Looduskaitsest Rapla rajoonis» kaitse alla võetud Ammassaare mäe ja 24. novembri 1981. aasta otsusega nr 268 «Looduskaitse kohta Rapla rajoonis» kaitse alla võetud Atla ehk Matsi raba ning Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. aasta määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» kaitse alla võetud Mahtra sookaitseala baasil. Kaitseala pindala on 7 569 ha.

Paunküla maastikukaitseala asub Harjumaal Kõue ja Kose vallas. Kaitseala on loodud 1981 aastal Paunküla mägede ja nende vahel asuvate järvede kaitseks. Mägede näol on tegemist järsunõlvaliste loode-kagu suunaliste oosidega. Ooside suhteline kõrgus on 10-20 m. Kaitseala põhjaosas esineb järsunõlvalisi marginaalseid platoosid, suhtelise kõrgusega 15 m (abs kõrgus kuni 85 m). Kaitsealal asuvad järgmised järved: Rõõsajärv, Väike Kaksjärv, Suur Kaksjärv, Rahkjärv, Paunküla Mustjärv, Punamäe järv, Sipelga järv, Lindjärv, Kaatsjärv.


20 (149)

Kaitseala pindala on 619 ha. Maastikuline mitmekesisus: ürgilmelised metsad, puutumatud sood, metsajärved. Paunküla mägesid kutsutakse Eestimaa Sveitsiks.

Tammiku looduskaitseala asub Kahe lahustükina Harjumaal Kose ning Saku vallas (osaliselt ka Raplamaal Kohila vallas). Tammiku külast loodes on säilinud 4 allikasood, kus kasvab mitmeid haruldasi liike. Kaitseala on loodud 1991.aastal haruldaste taimeliikide (harilik sügislill, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip, tumepunane neiuvaip – kõik III kat, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, eesti soojumikas – II kat) ning nende kasvukohtade kaitseks. Kaitseala pindala on 379 ha. Peale selle jääb Tammiku kaitseala lähipiirkonda Sõmeru väike-konnakotka püsielupaik ning Pahkla must-toonekure püsielupaik.

Tuhala maastikukaitseala on loodud 1989 aastal karstivormiderikka maastiku kaitseks. 26 km pikkune Pirita jõe lisajõgi, Tuhala jõgi, voolab maa all ligi 1,5 km. Jõe neeldumisalal asub suur sopiline ja mitmeharuline 80 vee neeldumiskohaga 500 m pikkune karstiorg. Suurvee ajal on suurimad neeldumiskohad Ämmaauk, Kihu kurisu, Virulase org, Kirstu auk. Tavalise veeseisu korral neeldub vesi vaid ämmaaugu kaudu ning tõuseb uuesti maapinnale Veetõusme allikatest. Unikaalne on tuntud sessoonne tõusuallikas 2,4 m sügavune Nõiakaev, mis võib vett väljastada kuni 100 l/s. Kaitsealal asub Eesti pikim koobas – Virulase koobas. Kaitseala pindala on 188 ha.

Lisaks neila asub valla territooriumil veel kaitsealasid:

Harmi mõisa park asub Harmi külas. Kaitseala pindala on 5,3 ha.

Kose-Uuemõisa mõisa park asub Kose Eriinternaatkooli territooriumil Pirita jõe ääres Kosejõe kooli maaüksusel. Kaitseala pindala on 23,8 ha.

Kõue-Triigi mõisa park, asub Harmi ja Triigi külade territooriumil. Kaitseala pindala on 15,2 ha.

Paunküla mõisa park asub Paunküla külas. Kaitseala pindala on 5,9 ha.

Ravila mõisa park asub Ravila alevikus. Ravila mõisa pargi piir kulgeb mööda Ravila Hooldekodu maaüksuse piiri. Kaitseala pindala on 11,7 ha.

Tuhala mõisa park asub Tuhala külas, Tuhala-Kohila mnt ääres. Kaitseala pindala on 5,0 ha.

Kose vallas ei ole suuri paikseid saasteallikaid. Valla territooriumil on kaks kasutuses olevat kalmistut – Kose alevis ja Tuhala külas. Kose valla metsad on suhteliselt hästi säilinud ja kuuluvad Harjumaa rohevõrgustikku.

2.2.2.1.3 Põhjavesi

Põhjavesi on maapõues sisalduv vesi. Põhjaveekiht on vett sisaldav ja andev maapõue osa. Põhjavee kasutamise ja kaitsega seotud õigused ja kohustused tulenevad vastavalt veeseaduses sätestatule.

Kose vallas kasutatakse peamiselt siluri–ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi põhjavett, välja arvatud Kose aleviku ühest puurkaevust ja Oru küla puurkaevudest, kus ühisveevarustuse jaoks võetakse vett ordoviitsiumi–kambriumi põhjaveekogumist. Vett pumbatakse hajali asuvatest puurkaevudest. Eesti Põhjaveekomisjoni poolt kinnitatud põhjaveevarud Kose vallale ordoviitsium-kambriumi veekompleksist on 500 m³/d.

Siluri–ordoviitsiumi põhjaveekogumi põhjaveele on iseloomulik kõrge rauasisaldus, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Kose vallas on töödeldakse peaaegu kõikide ühisveevarustussüsteemide puurkaevuvesi rauaeraldusfiltrites.


21 (149)

2.2.2.1.4 Pinnavesi

Kose vald on rikas oma pinnavee allikate poolest. Kose valla territooriumilt saab alguse üks Eesti pikematest jõgedest -- Pirita jõgi (jõe kogu pikkus on 105 km). Pirita jõgi ja selle lisajõed kuuluvad Soome lahe vesikonda. Ainsana kuulub Pärnu jõe vesikonda Lintsi jõgi, mis saab alguse Mustla rabast Võõbu lähedalt ja kulgeb siis kaheksa kilomeetri pikkuselt peamiselt Kose valla ja Järvamaa piiril. Lisaks läbib valda veel mitmed väiksemad jõed: Tuhala, Kuivajõe (millede puhul on osaliselt tegemist maa-aluste jõgedega ja mis maapinnale tulevad vaid suurvee ajal.) jt. Probleeme on pinnavee vee sattumisega põhjavette kuna osaliselt asub Kose vald karstialal. Lisaks on vallas veel mitmeid väiksemaid metsajärvi, samuti jäävad kose valla piiridesse Saulas asuvad Siniallikad, mis on tuntud oma väidetavalt tervist toova vee poolest. Pirita jõgi koos sinna suubuvate Tuhala ja Kuivajõega on põhiliseks eelvooluks Kose valla asulate heitveele. Veemajanduskava kohaselt on Pirita jõgi lämmastiku sisalduse alusel ülemjooksul halvas, keskjooksul mitterahuldavas alamjooksul keskmises seisundis. Fosforühendite sisalduse põhjal on Pirita jõe seisund hinnatud keskmiseks ja lõpliku klassifikatsiooni põhjal, mis arvestab ka ökoloogilist olukorda mitterahuldavaks. Riskihinnangu alusel on Pirita jõgi riskialune, mis tähendab, et jõe hea seisundi saavutamine aastaks 2015 on küsitav. See omakorda võib tingida nii reoveele kehtivate puhastusnõuete karmistamist kui ka täiendavate piirangute kehtestamist põllumajandusele.

1960. aastal rajati Paunküla mägede juurde, Pirita jõe ülemjooksule, Paunküla veehoidla, mille ülesandeks on täiendada Tallinna linna veevarusid. See tehisveekogu on kevaditi Põhja- Eesti ilusamaid ja suuremaid veekogusid. Veehoidla rüppe on jäänud kolm endist järvekest – Suur – ja Väike Seapilli järv ning Tudre järv. Suurvee ajal ulatub veehoidla pindala 450 hektarini, suurim sügavus aga üle 6 meetri.

Kiruvere järv on Paunküla järvede seas suurim (pindala 22 ha, sügavus kuni 11 m). Järve kõrval kerkib kütimägi, järve lõunakaldal on ilusaid laagri- ja supluspaiku. Vesi on selge ja puhas. Järves elutseb ohtrasti särge, ahvenat, ka latikat, haugi, viidikat, roosärge, kiiska, kokre, linaskit ja lutsu.

Uute vee- ning kanalisatsioonitorustike ja muude tehnosüsteemide rajamisel veekogude ehituskeeluvööndis tuleb arvestada looduskaitseseaduse §38 lg 5 p 8 sätestatuga, mis eeldab veekogude ehituskeeluvööndisse tehnovõrkude rajamisel eelnevalt vastavate tööde planeerimist valla üldplaneeringus või konkreetseid töölõike puudutavate detailplaneeringute koostamist. Käesoleva ÜVK arendamise kava arendusprojektide loetelus puudutab see ÜVK süsteemide Kose-Uuemõisa alevikus.

Tabel 8. Kose valla territooriumit läbivad suuremad jõed ja ojad ning Kose valla territoorimil asuvad suuremad seisuveekogud

Registrikood Veekogu nimi

Asukoht Tüüp Veepeegli pindala, ha

Pikkus lisaharudega, km

VEE1089200 Pirita jõgi

Ardu alevik; Kiruvere küla; Kose alevik; Kose-Uuemõisa alevik; Paunküla küla; Puusepa küla; Rõõsa küla; Saarnakõrve küla; Sae küla; Silmsi küla; Võlle küla; Sõmeru küla; Raveliku küla; Ravila alevik; Vardja küla

Jõgi 116,7

VEE1127400 Lintsi jõgi Saarnakõrve küla Jõgi

73,7

VEE1090500 Kuivajõgi

Habaja alevik; Harmi küla; Ojasoo küla; Karla küla; Tade küla; Kose-Uuemõisa alevik; Krei küla; Kuivajõe küla; Kõue küla; Virla küla; Kirivalla küla; Lööra küla; Nutu küla; Triigi küla; Uueveski

Jõgi 33,3


22 (149)




küla; Vahetüki küla

VEE1091400 Tuhala jõgi Nõrava küla; Kata küla; Oru küla; Tammiku küla; Tuhala küla

Jõgi

25,0

VEE1092200 Leivajõgi Krei küla; Saula küla Jõgi

23,7

VEE1088600 Lendermäe oja (Perila peakraav)

Viskla küla Peakraav

11,4

VEE1088000

Vilama peakraav (Vilamaa peakraav)

Vilama küla Peakraav

8,6

VEE1091600 Kunila peakraav

Oru küla Peakraav

7,1

VEE1090900 Sange oja (Uuejõe peakraav)

Rõõsa küla; Kantküla küla; Ojasoo küla; Uueveski küla Peakraav 6,4

VEE1091500 Matsi peakraav

Nõrava küla Peakraav

3,7

VEE1089400 Andrekse kraav

Ardu alevik Peakraav

3,5

VEE1089900 Sae - Paunküla kanal

Kiruvere küla Kanal

10,4

VEE1090100 Sepakanal Kiruvere küla; Paunküla küla; Puusepa küla Kanal 4,0

VEE1089500

Hiieveski oja (Hiieveski kraav)

Ardu alevik; Kiruvere küla; Nõmmeri küla; Kõrvenurga küla

Kraav

4,8

VEE1090200

Kukekõrve soon (Mäesalu kraav)

Laane küla; Leistu küla; Paunküla küla; Sae küla

Kraav

4,3

VEE1091200 Sokusoon (Alansi kraav)

Habaja alevik; Kirivalla küla; Lutsu küla

Kraav

3,9

VEE1089300 Laukesoo kraav

Aela küla; Pala küla; Kukepala küla; Virla küla

Kraav

3,4

VEE1089204 Kokra soon (Kolu kraav)

Kolu küla; Saula küla Kraav 3,3

VEE1088103 Lenderma kraav

Palvere küla; Nõmbra küla Kraav 6,4

VEE1091100 Alansi oja

Alansi küla; Habaja alevik; Kirivalla küla; Lutsu küla; Lööra küla; Alansi küla; Habaja alevik; Kirivalla küla; Lutsu küla; Lööra küla

Oja

7,4

VEE1091300 Kirivalla oja

Kanavere küla; Karla küla; Kirivalla küla

Oja 9,0

VEE1088100 Maademäe oja

Nõmbra küla; Palvere küla; Vilama küla Oja 8,9

VEE1090800 Kaustajõgi (Kauste oja)

Rava küla; Kantküla küla; Harmi küla; Ojasoo küla; Riidamäe küla; Sääsküla küla; Triigi küla

Oja

7,9

VEE1083900 Matsimäe soon

Vanamõisa küla; Vanamõisa küla Oja

6,9


23 (149)




VEE1084900 Sae oja Kiruvere küla; Kõrvenurga küla Oja

6,1

VEE1090300 Vardja oja Sõmeru küla; Vardja küla; Sõmeru küla; Vardja küla

Oja 5,9

VEE1089800 Risti oja Kiruvere küla Oja

4,6

VEE1089217 Kokasoon Krei küla; Ahisilla küla Oja

3,3

VEE2031910 Paunküla veehoidla

Kiruvere küla Tehisjärv 415,8

VEE2031800 Kiruvere järv

Kiruvere küla Looduslik järv

21,1

VEE2030300 Leva järv Nõrava küla Looduslik järv 10,0

Allikas: Keskkonnainfo

Kose vallas ei kasutata joogivee saamiseks pinnavett. Kose valla territooriumi läbiv Pirita jõgi kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse. Pinnaveekogusid kasutatakse Kose vallas reovee ja heitvee suublatena. Tulenevalt veeseaduse § 36 lg 2 on kõik heitvee suublad reostustundlikud.

Tabel 9. Heitvee väljalasud

Registrikood Objekti nimetus Veekasutaja nimi

Asukoht Heitvee liik

HVL0375540 väljalase AS Klaasimeister

Klaasimeister AS Kolu küla heitvesi

HVL0370390 Vardja Kose Vesi OÜ Vardja küla heitvesi

HVL0370290 Sepa Kose Vesi OÜ Kuivajõe küla heitvesi

HVL0370410 Ravila Kose Vesi OÜ Ravila alevik heitvesi

HVL0370400 Paunküla Kose Vallavalitsus

Paunküla küla heitvesi

HVL0370670 Palvere Kose Vesi OÜ Palvere küla Reovesi

HVL0375200 Otiveski Tuhala Vesi OÜ Tuhala küla heitvesi

HVL0370310 Oru Kose Vesi OÜ Oru küla Reovesi

HVL0376160 Leva turbatootmisala Tootsi Turvas AS Kirivalla küla Sade- ja drenaaživesi

HVL0370540 Kose-Uuemõisa Kose Vesi OÜ Kose-Uuemõisa alevik heitvesi

HVL0370480 Kose Kose Vesi OÜ Kose alevik heitvesi

HVL0370280 Karla Kose Vesi OÜ Karla küla heitvesi

HVL0375550 Jahutusvee väljalase Klaasimeister AS

Klaasimeister AS Kolu küla Jahutusvesi

HVL0370250 Habaja Kõue Varahaldus SA

Habaja alevik heitvesi

HVL0370320 Ardu Kõue Varahaldus SA

Ardu alevik Reovesi

Allikas: Keskkonnainfo

2.2.2.1.5 Põhja- ja pinnavee kaitstus

Maapinna geoloogilisest ehitusest tingitult on suurel osal Kose valla territooriumist põhjavesi reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata (alvarid või kurisude valgalad, kus pinnavesi voolab vabalt põhjavette või alad, kus pinnakatte paksus on kuni 2 m ning reostuse sattumine põhjavette on kiire). Suuremad kaitsmata põhjaveega alad asuvad valla lääneosas Oru - Tuhala piirkonnas.


24 (149)

Vastavalt veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) §-le 26(13) arvestatakse põhjaveekihi kaitstuse hindamisel pinnakatte koostist ning kõiki põhjaveekihi kohal lasuvaid veepidemeid ja põhjaveekihi kaitstuse järgi jagunevad alad järgmiselt:

- Kaitsmata (väga reostusohtlikud) alad. Põhjavesi on kaitsmata nii orgaaniliste kui mineraalsete reoainete suhtes, pinnakatte paksus kuni 2 m. Saasteainete infiltratsiooniaeg kuni 30 ööpäeva.

- Nõrgalt kaitstud (reostusohtlikud) alad. Saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva.

- Keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikud) alad. Saviliivmoreenist pinnakatte paksus on valdavalt 10-20 m; savi või liivsavi paksus 2-5 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg on 200-400 ööpäeva.

- Suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikud) alad. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on 20-50 m; savi või liivsavi paksus 5-10 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva.

- Kaitstud (väga vähe reostusohtlikud) alad. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on üle 50 m või savikihi paksus vähemalt 10 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg aluspõhjalisse veekihti on rohkem kui 1000 ööpäeva.

-

Joonis 3.Põhjavee kaitstus Kose vallas


25 (149)

Lähtuvalt veeseaduse §-st 28 on veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks üldjuhul:

- 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; - 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja

puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga;

- 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning 50 m veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui vett võetakse vooluveekogust;

- veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust.

Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. Keskkonnaamet võib vähendada veehaarde sanitaarkaitseala ulatust ning määrata ulatuseks:

- 10 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m³ ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks;

- 30 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 m³ ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud;

- 10 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 m³ ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek.

2.2.2.2 Tehiskeskkond

Kose vallas on alljärgnevad tehiskeskkonna rajatised ning potentsiaalsed reostuse allikad:

Tabel 10. Tehiskeskkonna rajatised

Farmid

Nimetus Asukoht Olukord

Kuivajõe Farm OÜ

Kuivajõe küla

OÜ-le Kuivajõe Farmer on väljastatud keskkonnakompleksluba. Rajatised on heas seisukorras. Tootmisvõimsus 1020 lüpsilehma, 320 noorlooma ja 120 vasikat.

Vilama Taluühistu

Palvere küla Vilama Taluühistule on väljastatud keskkonnakompleksluba. Tootmisvõimsus 270 lüpsilehma, 150 noorlooma, 50 vasikat

Reoveepuhastid


Kose reoveepuhasti

Kose alevik Reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2011-2012 aastal.

Standardi reoveepuhasti

Kose alevik Pole kasutusel reovee puhastamiseks. Puhastile suunatakse Standardi toomiskompleksi sademevesi.

Kose-Uuemõisa reoveepuhasti

Kose-Uuemõisa alevik Reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2001 aastal ja on mitterahuldavas seisus.

Ardu reoveepuhasti

Ardu alevik Reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2015 aastal ja on töökorras

Habaja reoveepuhasti

Habaja alevik Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.


26 (149)

Reoveepuhastid


Ravila reoveepuhasti

Ravila alevik Reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2007 aastal. Puhasti ei tööta hästi.

Karla reoveepuhasti

Karla küla Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.

Kuivajõe (Sepa) reoveepuhasti

Kuivajõe küla Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.

Oru reoveepuhasti

Oru küla Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.

Palvere reoveepuhasti

Palvere küla Reoveepuhastuseks kasutatakse kahte biotiiki. Vaja rajada reoveepuhasti.

Vardja reoveepuhasti

Vardja küla Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.

Otivesi reoveepuhasti Tuhala ja Saula külad Heas seisukorras.

Jäätmekäitluskohad

Registrikood Nimetus\n Käitaja Asukoht Tegevuse liik Olukord

JKK3700298 Ardu keskkonnajaam

Väätsa Prügila AS

Ardu alevik

Jäätmejaam, Ohtlike jäätmete käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht

Töötav

JKK3700344 Karla küla koospõletuskoht

Greentec Houses OÜ

Karla küla Koospõletustehas Töötav

JKK3700146 Kose reoveepuhasti kompostiplats

Kose Vesi OÜ Kose alevik Bioloogiline töötlus Töötav

JKK3700340 Kose jäätmete vaheladu

Radix Transport OÜ

Kose alevik

Ümberlaadimisjaam, vaheladu, Tavajäätmete käitluskoht

Töötav

JKK3700145 Kesk 19 metallijäätmete käitluskoht

Baltian Rautavalimo OÜ

Kose-Uuemõisa alevik

Metallijäätmete käitluskoht

Töötav

JKK3700083 Oru prügila Radix Transport OÜ

Nõrava küla Jäätmekäitluskeskus, Tavajäätmeprügila

Suletud

JKK3700147 Nõrava jäätmete vaheladu

Radix Transport OÜ

Nõrava küla Muu tegevus Suletud

JKK3700149 Oru toiduõli ja- rasva käitluskoht

Vegetoil OÜ Oru küla Tavajäätmete käitluskoht

Töötav

JKK3700148 Oru plastijäätmete käitluskoht

Taararing, OÜ

Oru küla Tavajäätmete käitluskoht

Töötav

JKK3700144 Endli kinnistu pinnasetäite ala

Otiveski Arenduse OÜ

Saula küla Muu tegevus Suletud

JKK3700150 Otti kinnistu pinnasetäite ala

Jaanus Saadve

Tuhala küla Muu tegevus Suletud

JKK3700035 Jõekääru maaüksuse maa-ala täitmine

KAIDO AUTO, OÜ

Tuhala küla Muu tegevus Suletud


27 (149)

2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade

2.3.1 Lühiülevaade

Tänane Kose vald on moodustatud kahe valla, Kose ja Kõue valla ühinemise tulemusena. Kose vald paikneb 40 km pikkuses osas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ümbruses. Valla administratiivne keskus, Kose alevik, asub Tallinnast ligikaudu 40 km kaugusel. Kose valla naabriteks on põhjas Saku, Kiili, Rae, Raasiku ja Anija vald, idas Albu vald, lõunas Paide ja Väätsa vald, läänes Kohila, Juuru ja Kaiu vald. Valla pindala on 532,83 km². Valda poolitab loode-kagu suunaliselt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee..

Seisuga 1. jaanuar 2015 elas vallas 7104 inimest (Rahvastikuregistri andmetel). Järgmises tabelis on toodud Kose valla rahvaarv (Rahvastikuregistri andmetel) aastatel 2006-2015 asulati, mis on ühendatud või tulevikus ühendatakse ühisvee- ja kanalisatsiooniteenus(t)ega.

Tabel 11. Kose valla asulate rahvaarv aastatel 2006-2015 (Rahvastikuregistri andmed, seisuga 1. jaanuar 2015)

Asula Ühik 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Ardu alevik in 620 600 602 599 583 571 582 551 528 530 Habaja alevik in 337 336 339 331 329 316 310 317 303 309 Karla küla in 166 166 173 173 173 168 169 166 177 178 Kose alevik in 2251 2156 2266 2180 2174 2139 2128 2093 2034 2003 Kose-Uuemõisa alevik in 984 938 933 931 920 910 908 898 862 849 Kuivajõe küla in 114 107 107 112 107 105 104 105 101 96 Oru küla in 392 392 397 404 439 460 468 457 451 443 Palvere küla in 184 174 178 177 175 180 179 165 158 150 Ravila alevik in 375 376 359 345 344 321 301 289 224 230 Vardja küla in 241 228 226 228 207 203 202 191 187 192 Krei küla in 85 85 84 94 101 104 115 117 120 131 Paunküla küla in 67 62 59 62 63 58 55 50 49 47 Triigi küla in 57 60 55 57 59 62 63 62 56 54 Ojasoo küla in 101 93 89 88 80 78 72 71 71 69 Kose vallas kokku in 7542 7354 7477 7429 7536 7481 7412 7290 7129 7104

Kose valla rahvastik on aastast 2006 vähenenud 438 inimese võrra ehk 5,8%. Kose vallas on 1-9 aastaste laste osatähtsus (ca 12,4%) kogu valla rahvastikust suurem kui Eestis keskmiselt (ca 11%). Vanemate kui 63 aastaste vanuserühm moodustab vaid ca 17,6% rahvastikust. Valla elanikest ca 81% (3608 in) on naised, mehi on ca 49% (3496 in). Järgmisel joonisel on toodud Kose valla rahvastiku sooline koosseis (Rahvastikuregistri andmetel) seisuga 01.01.2015.


28 (149)

Joonis 4. Kose valla rahvastiku püramiid seisuga 1. jaanuar 2015

Statistikaameti andmetel on Kose vallas aastatel 2013-2014 olnud aastas keskmiselt 69 elussündi. Kahjuks ületab vallas surmade arv keskmiselt sündide arvu – keskmiselt 94 surma aastas. Valda saabub aastas elama keskmiselt 179 inimest ning lahkub 214 inimest (vt järgnevat tabelit), kuid eelmisel aastal võrdsustus sisseränne väljarändega, mis annab lootust uskuda , et senine valla rahvastiku vähenemine hakkab pidurduma.

Tabel 12. Kose valla iive aastatel 2013-2014

Indikaator 2013 2014 Elussünnid 68 69

Surmad 94 93

Loomulik iive -26 -24

Sisseränne 138 220

Väljaränne 207 220

Mehaaniline iive -69 0

Iive -95 -24

Leibkonna keskmiseks suuruseks, s.t. eramu või korteri elanike arvuks, on käesoleva arendamise kava arvutustes võetud 2,33 inimest, baseerudes Eesti Statistikaameti 2011. aasta rahvaloenduse andmetele.

Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal vallas 116 registreeritud töötut, samas 2011. aastal oli töötuid 60 inimese võrra rohkem. Kuigi tuleb nentida, et nimetatud statistika ei arvesta pikaajalisi töötuid ning neid kes pole end töötuna arvele võtnud.

Valla arengukava kohaselt on vallas ettevõtluse arendamiseks olemas põhiline vajalik infrastruktuur (haridus, tervishoid, kultuur ning ka teenindussfääri ettevõtlus), mis loob head eeldused edasiseks arenguks. Olulisemateks tegevussuundadeks põllumajanduse kõrval on mööblitööstus, mis on vallas esindatud mitme tootja näol ning piimatoodete tootmine Kosel. Olulisteks ettevõteteks vallas on Ardus paiknev 100 töötajaga AS Maru Metall, mis toodab ehituses kasutatavaid teraskonstruktsioone. Kolus asuvad AS Klaasimeister ja AS Flagmore. Kindlasti ka AS Standard, MTÜ Paunküla Hooldekeskus, Halver Mööbel OÜ ja OÜ Corle. Kõigis eeltoodutes on 2014. aastal tööl üle 20 Kose valla sissekirjutusega inimese. Lisaks on vallas aktiivne teenindussektor (turismitalud, spordibaas, külalistemaja jm) ja turismisektor, mis põhiliselt tegutseb mikro- ja väike-ettevõtjate baasil. Tuntuimad nendest on OÜ Oxforell, Kuke Camp OÜ ja OÜ Viking Forell, samuti Tuhala Looduskeskuse MTÜ. Turismiettevõtjad suudavad ära kasutada nii kohaliku looduse eeliseid kui Tallinna lähedust, samas ei ole valla turismisektori võimalused veel ammendunud. Enim registreeritud ettevõtteid on põllumajanduse ja


29 (149)

metsanduse valdkonnas ja nende hulgas enim kohalikke töötajaid on OÜ Kuivajõe Farmeris, Vilama Taluühistus ja Triigi Seakasvatuse OÜ-s.

Kose vallas oli Äriregistri andmetel seisuga 25.07.2014 registreeritud 568 ettevõtet. Lisaks 100 mittetulundusühingut, 3 tulundusühistut, 3 täisühingut, 1 sihtasutus ja 1 usaldusühing.

Kose vallas on enim põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, sellele järgneb hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont. Tugevalt on esindatud ka ehitussektor. Oluliselt vähemal määral on vallas majutus- ja toitlustussektori ettevõtteid, samas on vallal suur turismimajanduslik potentsiaal. Üldse tegutseb vallas ettevõtteid 19 sektorist.

Tallinna lähedusest ning valda läbivast Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teest tulenevalt on vallal head turismi arendamise võimalused. Tänu looduse mitmekesisusele on olemas head tingimused aktiivse puhkuse korraldamiseks. Tähtsamad loodusturismi külastusobjektid on Tuhala karstiala ja sellel asuv Nõiakaev ning Saula Siniallikad. Potentsiaalsed puhke- ja virgestusalad on Pirita jõe äärsed alad, Paunküla ja Tuhala maastikukaitsealad ning Mahtra, Tammiku ja Kämbla looduskaitsealad. Rekreatsiooni eesmärgil kasutatakse ka Kose aleviku piiridesse jäävaid kaitsemetsi.

Valla vaatamisväärsemad kultuuriobjektid on Kose-Uuemõisa Koduloomuuseum, Kose ja Tuhala kirikud ning vanad mõisakeskused Kose-Uuemõisas, Orus, Ravilas, Tammikul, Triigis, Harmis ja Tuhalas.

Vallas on rajatud kergliiklusteid, matkateid ja -radu, millest osa on kasutatavad talvel ka suusaradadena, nt Tuhalas, Siniallikal, Kose lauluväljaku ümbruses.

Puhkuse- ja kooskäimiskohtadeks kohalikele elanikele on kujunenud külade kokkutulekute kohad. Majutust ja puhkamisvõimalusi pakutakse Ardu ja Kose-Uuemõisa alevikes ning Triigi, Oru, Saula, Paunküla, Kiruvere ja Kata külades.

Turismiettevõtlusega tegeleb vallas 11 majutusettevõtet, 11 toitlustusettevõtet, sh pakuvad enamus majutusettevõtteid ka toitlustust. Lisaks pakutakse aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Tuntuimad majutus- ja turismiettevõtted ja brändid on Viikingite küla, OÜ Oxforell, Kõue Mõis (Kau Manor), Paunküla Heaolukeskus ja Kuke turismitalu. Kose vallas asub miniloomapark Polli loomaaed.

Käesoleva arendamise kavas Kose valla ÜVK-süsteemiga ühendatud asulate rahvaarvu prognoosimisel on võetud aluseks järgmised andmed:

- Rahvastikuregistri olemasolevad andmed Kose valla rahvaarvu osas lähiminevikus (rahvastikustatistika ning demograafilised näitajad);

- olemasolevad detailplaneeringud. Võttes arvesse, et Kose valla lähimineviku rahvastiku vähenemine on aasta-aastalt pigem kahanemas ja Eesti Statistikaamet prognoosib järgmistel aastatel Harjumaa elanikkonna kasvu on käesolevas dokumendis prognoositud enamikes ÜVK-süsteemiga ühendatud asulate rahvastiku arvu jäämist 2015. aasta tasemel kuni arvestusperioodi lõpuni. Üksnes Krei küla rahvastiku arvu puhul on ette nähtud elanikkonna kasvu – aastaks 2028 on Krei külas eelduslikult 158 püsielanikku.


30 (149)

2.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad

OÜ Kose Vesi pakub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust Kose vallas järgmistes asulates: Kose alevik; Kose-Uuemõisa alevik; Ravila alevik; Palvere küla; Oru küla; Kuivajõe küla; Karla küla; Vardja küla.

SA Kõue Varahaldus pakub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust Kose vallas järgmistes asulates: Ardu alevik; Habaja alevik.

Vee-ettevõtete kliendid jagunevad kaheks: eratarbijad ehk kodumajapidamiste tarbimine (sh korterelamud) ning juriidilised tarbijad.

2015. aasta seisuga on Kose valla elanikest ca 60,5% ühendatud OÜ Kose Vesi või SA Kõue Varahaldus ühisveevärgi teenusega ning 59,2% ühiskanalisatsiooni teenusega. Lisanduvalt pakub eraettevõte OÜ Tuhala Vesi veel ÜVK-teenust ca 20 leibkonnale (kellest ühel vaid ÜV teenus).

Järgnevalt on antud ülevaade OÜ Kose Vesi ning SA Kõue Varahaldus ÜVK-teenuse kasutajatest detailsemalt juba asulati.

2.3.2.1 Kose alevik

Kose aleviku rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 82% ja 84% (ehk 1648 ning 1675 inimest) ühendatud OÜ Kose Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 13. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Kose alevikus aastatel 2012-2015

Indikaator Ühik 2012 2013 2014 2015 ÜV-ga ühendatud elanikud in 1 549 1 618 1 639 1 648 ühendatuse määr %, VESI % 73% 77% 81% 82% ÜK-ga ühendatud elanikud in 1 574 1 645 1 666 1 675 ühendatuse määr %, KANAL

% 74% 79% 82% 84%

Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Kose alevikus peale II etappi (eeldatavalt aastaks 2028) järgnevalt:

• II etapi raames loodaks liitumisvõimalus Kose alevikus 2 inimesele ÜK-ga.

Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2027, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.5.

Tabel 14. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Kose alevikus aastatel 2016-2027

Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2027 ÜV-ga ühendatud elanikud

in 1 648 1 648 1 648 1 648 1 648 1 648 1 648

ühendatuse määr %, VESI

% 82% 82% 82% 82% 82% 82% 82%

ÜK-ga ühendatud elanikud

in 1 675 1 675 1 675 1 675 1 675 1 675 1 677

ühendatuse määr %, KANAL % 84% 84% 84% 84% 84% 84% 84%

Kose alevikus on OÜ Kose Vesi suurimateks juriidilisteks ÜVK-teenuse tarbijateks (va korterühistud) Kose Vallavalitsus, SA Põhja Eesti Regionaalhaigla ja Lightfood OÜ.


31 (149)

2.3.2.2 Kose-Uuemõisa alevik

Kose-Uuemõisa aleviku rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 93% ja 90% (ehk 794 ning 760 inimest) ühendatud OÜ Kose Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 15. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Kose-Uuemõisa alevikus aastatel 2012-2015

Indikaator Ühik 2012 2013 2014 2015 ÜV-ga ühendatud elanikud in 854 844 802 794 ühendatuse määr %, VESI % 94% 94% 93% 93% ÜK-ga ühendatud elanikud in 770 760 760 760 ühendatuse määr %, KANAL

% 85% 85% 88% 90%

Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Kose-Uuemõisa alevikus peale investeeringuid järgnevalt:

• I etapi raames (aastaks 2018) loodaks liitumisvõimalus Kose-Uuemõisa alevikus veel 21 inimesele ÜV-teenusega ja 54 inimesele ÜK teenusega;

• II etapi raames (aastaks 2028) loodaks liitumisvõimalus Kose-Uuemõisa alevikus veel 35 inimesele ÜVK-teenusega.


Tabel 16. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Kose-Uuemõisa alevikus aastatel 2016-2027


in 794 794 815 815 815 815 849


% 93% 93% 96% 96% 96% 96% 100%


in 760 760 814 814 814 814 849

ühendatuse määr %, KANAL % 90% 90% 96% 96% 96% 96% 100%

Kose-Uuemõisa suurim juriidilisest isikust (va korterühistud) ÜVK-teenuse tarbija on Kosejõe kool ning ÜV-teenuse puhul OÜ Oxforell. Täiendavalt loodaks liitumisvõimalus investeeringuprogrammi I etapi raames 11 ÜK-teenuse ärikliendile ning II etapi raames veel ühele kliendile.

2.3.2.3 Ravila alevik

Ravila aleviku rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 99% ja 99% (ehk 228 ning 227 inimest) ühendatud OÜ Kose Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 17. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Ravila alevikus aastatel 2012-2015


% 80% 84% 99% 99%


32 (149)

Arendamise kava investeeringuprogrammi raames uusi liitumispunkte Ravila alevikus arvestusperioodil ei looda, seetõttu on järgnevas analüüsis eeldatud, et ühendatud inimeste arv jääb teenuseti 2015.a tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni.

Ravila aleviku suurimaks juriidilistest kliendist (va korterühistud) ÜVK-teenuse tarbijaks on puhkekeskus OÜ Ravila Mõis.

2.3.2.4 Palvere küla

Palvere küla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 52% ja 51% (ehk 78 ning 77 inimest) ühendatud OÜ Kose Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 18. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Palvere külas aastatel 2012-2015


% 41% 45% 49% 51%

Arendamise kava investeeringuprogrammi raames uusi liitumispunkte Palvere külas arvestusperioodil ei looda, seetõttu on järgnevas analüüsis eeldatud, et ühendatud inimeste arv jääb teenuseti 2015.a tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni.

Märkimisväärselt suuri juriidilistest klientidest ÜVK-teenustarbijaid Palvere külas ei ole.

2.3.2.5 Oru küla

Oru küla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 87% ja 78% (ehk 384 ning 347 inimest) ühendatud OÜ Kose Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 19. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Oru külas aastatel 2012-2015


% 73% 75% 76% 78%

Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Oru külas peale II etapi investeeringuid järgnevalt:

• II etapi raames loodaks liitumisvõimalus (eeldatavalt aastaks 2020) Oru külas veel 12 inimesele ÜK-ga.


Tabel 20. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Oru külas aastatel 2016-2027


in 384 384 384 384 384 384 384


% 87% 87% 87% 87% 87% 87% 87%


33 (149)

Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2027 ÜK-ga ühendatud elanikud

in 347 347 347 347 359 359 359

ühendatuse määr %, KANAL

% 78% 78% 78% 78% 81% 81% 81%

Oru küla suurim juriidilisest isikust (va korterühistud) ÜVK-teenuse tarbija on toidukauplus E.Lage Kaubanduse OÜ ning ÜV-teenuse puhul põllumajandusettevõte RS Nellik OÜ. Täiendavalt luuakse investeeringuprogrammi II etapi raames (eeldatavalt aastaks 2020) liitumisvõimalus ühele juriidilisele kliendile ÜV-teenusega ja 12 juriidilisele kliendile ÜK-teenusega.

2.3.2.6 Kuivajõe külas

Kuivajõe küla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 81% ja 77% (ehk 78 ning 74 inimest) ühendatud OÜ Kose Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 21. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Kuivajõe külas aastatel 2012-2015


% 71% 70% 73% 77%

Arendamise kava investeeringuprogrammi raames uusi liitumispunkte Kuivajõe külas arvestusperioodil ei looda, seetõttu on järgnevas analüüsis eeldatud, et ühendatud inimeste arv jääb teenuseti 2015.a tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni.

Märkimisväärselt suuri juriidilistest klientidest (va korterühistud) ÜV-teenustarbijaid Kuivajõe külas ei ole, juriidilistest isikutest ÜK-teenuse tarbijaid aga külas polegi.

2.3.2.7 Karla külas

Karla küla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 39% ja 38% (ehk 69 ning 67 inimest) ühendatud OÜ Kose Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 22. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Karla külas aastatel 2012-2015


% 40% 40% 38% 38%

Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Karla külas peale II etapi investeeringuid järgnevalt:

• II etapi raames loodaks liitumisvõimalus (eeldatavalt aastaks 2026) Karla külas veel 5 inimesele ÜVK-ga.



34 (149)

Tabel 23. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Karla külas aastatel 2016-2027

Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2027 ÜV-ga ühendatud elanikud in 69 69 69 69 69 69 74


% 39% 39% 39% 39% 39% 39% 41%


in 67 67 67 67 67 67 72


% 38% 38% 38% 38% 38% 38% 40%

Seni Karla külas OÜ-l Kose Vesi juriidilised kliendid (va korterühistud, mis kajastuvad antud arendamise kavas eratarbijate all) puuduvad. Täiendavalt luuakse investeeringuprogrammi II etapi raames (eeldatavalt aastaks 2026) liitumisvõimalus 14 juriidilisele kliendile ÜVK-teenusega.

2.3.2.8 Vardja külas

Vardja küla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 82% (ehk 158 inimest) ühendatud OÜ Kose Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 24. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Vardja külas aastatel 2012-2015

Püha küla Ühik 2012 2013 2014 2015 ÜV-ga ühendatud elanikud in 158 158 158 158 ühendatuse määr %, VESI % 78% 83% 84% 82% ÜK-ga ühendatud elanikud in 158 158 158 158 ühendatuse määr %, KANAL

% 78% 83% 84% 82%

Arendamise kava investeeringuprogrammi raames uusi liitumispunkte Vardja külas arvestusperioodil ei looda, seetõttu on järgnevas analüüsis eeldatud, et ühendatud inimeste arv jääb teenuseti 2015.a tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni.

Suurim küla juriidilisest isikust (va korterühistud) ÜVK-teenuse klient Vardja külas on Riigi Kinnisvara AS (päästekeskus).

2.3.2.9 Krei küla

Käesoleval hetkel Krei külas ÜVK-teenust ei pakuta. Käesoleva arendamise kava investeeringuprogramm näeb ette 2027. aastal Krei külasse OÜ-le Kose Vesi kuuluva ühisvee- ja ühiskanalisatsiooni süsteemi rajamist, mille raames luuakse liitumisvõimalus ÜVK-ga 158 inimesele.

2.3.2.10 Paunküla küla

Käesoleval hetkel vee-ettevõtted Paunküla külas ÜVK-teenust ei paku. Arendamise kava investeeringuprogramm näeb ette 2019. aastal ÜVK-teenusega liitumisvõimaluse rajamist Hooldekeskusele (kellel on hetkel valla poolt pakutav reoveekogumislahendus) ning ÜK-teenusega liitumisvõimaluse rajamist spordilaagrile. Arvestustes on eeldatud, et alates 2020. aastast on mõlemad nimetatud asutused SA Kõue Varahalduse klientideks.


35 (149)

2.3.2.11 Ardu alevik

Ardu aleviku rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 98% ja 96% (ehk 520 ning 510 inimest) ühendatud SA Kõue Varahaldus ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 25. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Ardu alevikus aastatel 2012-2015


% 95% 95% 94% 96%

Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Ardu alevikus peale investeeringuprogrammi ellu viimist järgnevalt:

• 2017. aastal loodaks liitumisvõimalus Ardu alevikus veel 2 inimesele ÜK-teenusega;

Tabel 26. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Ardu alevikus aastatel 2016-2027


% 96% 97% 97% 97%

Ardu aleviku suurimad juriidilistest klientidest ÜVK-teenustarbijad on kool, lasteaed ning AS Maru Metall.

2.3.2.12 Habaja alevik

Habaja aleviku rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 97% ja 90% (ehk 299 ning 279 inimest) ühendatud SA Kõue Varahaldus ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud elanikkonnast alates 2012. aastast.

Tabel 27. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv Habaja alevikus aastatel 2012-2015


% 90% 91% 90% 90%

Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Habaja alevikus peale investeeringuprogrammi ellu viimist järgnevalt:

• 2016. aastal loodaks liitumisvõimalus Habaja alevikus veel 7 inimesele ÜVK teenusega;

• 2027. aastal loodaks liitumisvõimalus Habaja alevikus veel 2 inimesele ÜVK teenusega.



36 (149)

Tabel 28. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Habaja alevikus aastatel 2016-2027

Indikaator Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2027 ÜV-ga ühendatud elanikud in 299 306 306 306 306 306 308


% 97% 99% 99% 99% 99% 99% 100%


in 279 286 286 286 286 286 288


% 90% 93% 93% 93% 93% 93% 93%

Habaja aleviku suurimad juriidilistest klientidest ÜVK-teenustarbijad on lasteaed ning Habaja TK OÜ.

2.3.2.13 Triigi küla

Käesoleval hetkel Triigi külas ÜVK-teenust ei pakuta. Käesoleva arendamise kava investeeringuprogramm näeb ette 2027. aastal Triigi külasse ühisvee rajamist, mille raames luuakse liitumisvõimalus ÜV-ga 23 inimesele.

2.3.2.14 Ojasoo küla

Käesoleval hetkel Ojasoo külas ÜVK-teenust ei pakuta. Käesoleva arendamise kava investeeringuprogramm näeb ette 2026. aastal Ojasoo külasse ühisvee rajamist, mille raames luuakse liitumisvõimalus ÜV-ga 35 inimesele.

2.3.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime

Kose valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust. Järgnev analüüs on üheks alustalaks Kose valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujundamisel.

Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti, Harjumaa ja Tallinnata Harju maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2008-2013.

Tabel 29. Leibkonnaliikme kuine sissetulek aastatel 2008-2013

Aasta Ühik 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Harju maakond Tallinnata EUR/kuu 503,8 474,9 467,1 499,5 571,1 577,2

muutus EUR/kuu -28,9 -7,8 32,4 71,6 6,1

Harju maakond EUR/kuu 519,5 472,8 452,8 495,6 576,1 597,4 Kogu Eesti EUR/kuu 420,0 394,2 380,4 414,5 457,2 508,1

Andmed: Eesti Statistikaamet

Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Harju maakonnas (va Tallinnas) 2013. aastal ligikaudu 577,2 eurot (vt eelolev tabel). Tallinnata Harju maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel kõrgem kui Eestis keskmiselt.

Kose valla leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid Tallinnata Harju maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute


37 (149)

kohta. Võttes aluseks viimase ning Rahandusministeeriumi palganominaalkasvu prognoosi aastateks 2014-2027 on Konsultant koostanud järgnevas tabelis toodud Kose valla leibkonnaliikme kuise netosissetuleku prognoosi aastateks 2014-2027 (detailsem tabel toodud Lisas 6.5).

Tabel 30. Kose valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2014-2027 INDIKAATOR Ühik 2014 2015 2020 2025 2027

Leibkonnaliikme aastane netosissetulek Kose vallas EUR/a 7 315 7 664 10 301 13 793 15 418

Leibkonnaliikme kuine netosissetulek Kose vallas

EUR/kuu 610 639 858 1 149 1 285

Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee- ja kanalisatsiooniteenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri. Täiendavalt on järgmises tabelis toodud 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust aastatel 2014-2027 (detailsem tabel toodud peatükis Lisas 6.5).

Tabel 31. Maksimaalne aktsepteeritav kulu ÜVK-teenusele Kose vallas aastatel 2014-2027

INDIKAATOR Ühik 2014 2015 2020 2025 2026 2027

4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust EUR/kuu 24,38 25,55 34,34 45,98 48,62 51,39

2.3.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine

SA Kõue Varahalduse juhtkonna andmetel ei ole ettevõttel enamike klientide osas probleeme arvete mitte tasumisega, paaril korral on olnud vajadus koostada võla tasumiseks maksegraafik.

OÜ Kose Vesi andmetel laekub neil ca 90% arvetest õigeaegselt, ülejäänutele saadetakse kordusarveid ja maksemeeldetuletusi. Alates 2014. aastast rakendab vee-ettevõte ka äriklientidele tasumata arvetele viivise maksmise kohustust. Märkimisväärselt suuri võlgnikke ettevõttel ei ole.

2.3.5 Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon

OÜ-le Kose Vesi kuuluva ÜVK-ga ühendatud Kose valla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2015. aasta esimesel poolaastal ca 72 liitrit vett. Järgmises tabelis on toodud alates 2012.a kuni 2015.a I poolaasta reaalsed veetarve ööpäevas inimese kohta Kose valla asulates, kus pakub ÜVK-teenust OÜ Kose Vesi.

Tabel 32. Veetarve ööpäevas inimese kohta aastatel 2012-2015 OÜ Kose Vesi ÜVK-teenusaladel

Ööpäevane veetarve inimese kohta Ühik 2012 2013 2014 2015a Ipa

Piirkonna kaalutud keskmine l/in// 68 68 71 72

Kose alevik l/in/d 70 70 73 71

Kose-Uuemõisa alevik l/in/d 73 71 74 80

Ravila alevik l/in/d 53 55 66 64

Palvere küla l/in/d 62 61 57 52

Oru küla l/in/d 73 72 73 72

Kuivajõe küla l/in/d 62 67 71 67

Karla küla l/in/d 46 46 49 51

Vardja küla l/in/d 57 57 59 67


38 (149)

Järgmiste aastate müügimahtude prognoosimisel on eeldatud, et OÜ Kose Vesi teenuspiirkonna eraisikust ÜV-teenustarbijate ööpäevane veetarve inimese kohta jääb asulati 2015.a esimese poolaasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni.

SA Kõue Varahaldus ÜVK-ga ühendatud Kose valla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal ca 76 liitrit vett. Järgmises tabelis on toodud alates 2012.a kuni 2014.a reaalsed veetarve ööpäevas inimese kohta Kose valla asulates, kus pakub ÜVK-teenust SA Kõue Varahaldus.

Tabel 33. Veetarve ööpäevas inimese kohta aastatel 2012-2014 SA Kõue Varahaldys ÜVK-teenusaladel

Ööpäevane veetarve inimese kohta Ühik 2012 2013 2014

Piirkonna kaalutud keskmine l/in/d 65 69 76

Ardu alevik l/in/d 67 71 80

Habaja alevik l/in/d 62 65 69

SA Kõue Varahaldus prognooside kohaselt tarbib 2015. aastal Ardu aleviku elanik keskmiselt ca 80 liitrit vett ööpäevas ning Habaja aleviku elanik ca 68 liitrit.

Järgnevas tabelis on toodud 2012-2014.a reaalsed ÜV-teenuse müügimahud teenusasulati. Lähtuvalt peatükis 2.3.2 toodud eratarbijate ÜV-teenuse arvu ning eesolevate ööpäevaste veetarbe prognoosidest teenusasulati on järgnevasse tabelisse lisatud ka Kose valla ÜV-teenusala müügimahtude prognoosid aastateks 2015-2027. Detailsem aegrida on toodud Lisas 6.5.

Tabel 34. ÜV-teenusemahud eratarbijatele (sh korterühistud) Kose vallas aastatel 2012-2027

ÜV-teenuse müügimahud eratarbijatele

Ühik 2012 2013 2014 2015* 2018* 2020* 2027*

OÜ Kose Vesi teenuspiirkond kokku

m³/a 84 944 85 862 88 748 90 090 90 704 90 704 90 790

Kose alevik m³/a 39 340 41 134 43 406 42 900 42 900 42 900 42 900 Kose-Uuemõisa alevik

m³/a 22 840 21 826 21 515 23 228 23 842 23 842 23 842

Ravila alevik m³/a 4 758 4 915 5 376 5 308 5 308 5 308 5 308 Palvere küla m³/a 1 701 1 666 1 617 1 494 1 494 1 494 1 494 Oru küla m³/a 10 084 9 979 10 209 10 086 10 086 10 086 10 086 Kuivajõe küla m³/a 1 746 1 898 2 009 1 920 1 920 1 920 1 920 Karla küla m³/a 1 167 1 170 1 222 1 272 1 272 1 272 1 358 Vardja küla m³/a 3 308 3 275 3 394 3 882 3 882 3 882 3 882 SA Kõue Varahaldus teenuspiirkond kokku

m³/a 20 800 21 400 22 500 22 600 22 773 22 773 23 743

Ardu alevik m³/a 14 000 14 100 15 100 15 200 15 200 15 200 15 200 Habaja alevik m³/a 6 800 7 300 7 400 7 400 7 573 7 573 7 573 Ojasoo küla m³/a 970

*prognoos

Käesolevas arendamise kavas loetakse eratarbijate hulka ka korterühistud, et koondada kokku tsiviilelanike kodune tarbimine. Lisaks aga eratarbijatele müüb vett nii OÜ Kose Vesi kui SA Kõue Varahaldus ka juriidilistele isikutele (siinkohal siis va korteriühistud). Järgmises tabelis on toodud vee müügimahud juriidilistele isikutele aastatel 2012-2014 ning prognoosid kuni aastani 2027.


39 (149)

Tabel 35. ÜV-teenusemahud juriidilistele isikutele (va korterühistud) Kose vallas aastatel 2012-2027

ÜV-teenuse müügimahud juriidilistele tarbijatele

Ühik 2012 2013 2014 2015* 2018* 2020* 2027*


m³/a 36 784 27 642 29 820 31 364 31 773 31 834 32 436


m³/a 4 934 5 555 4 957 4 884 5 293 5 293 5 293

Ravila alevik m³/a 12 402 1 931 500 522 522 522 522 Palvere küla m³/a 167 533 583 344 344 344 344 Oru küla m³/a 2 663 3 060 2 900 3 472 3 472 3 533 3 533 Kuivajõe küla m³/a 0 4 107 168 168 168 168 Karla küla m³/a 0 0 0 0 0 0 601 Vardja küla m³/a 504 608 570 438 438 438 438 SA Kõue Varahaldus teenuspiirkond kokku

m³/a 4 400 4 600 4 600 4 600 4 600 7 881 7 881

Ardu alevik m³/a 3 800 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 Habaja alevik m³/a 600 700 700 700 700 700 700 Ojasoo küla m³/a 7 881 7 881

*prognoos

Tuginedes eelmiste aastate toodetud ning müüdud vee mahtude vahele (ehk arvestamata vee hulgale) on järgmises tabelis toodud arvestamata vee osakaalud toodetud veest ÜV-süsteemiga ühendatud asulates. Arvestamata vee osakaalu prognoosimisel on lähtutud eelmiste aastate keskmisest näitajatest ning investeeringuprogrammi raames rajatavate ning rekonstrueeritavate torude mahust.

Tabel 36. Arvestamata vee osakaal toodetud veest Kose valla asulates aastatel 2012-2027

Arvestamata vesi

Ühik 2012 2013 2014 2015* 2018* 2020* 2027*


% 19% 21% 12% 14% 10% 8% 8%

Kose alevik % 2% 3% 1% 2% 2% 2% 2% Kose-Uuemõisa alevik

% 24% 32% 21% 23% 10% 10% 10%

Ravila alevik % 28% 60% 39% 38% 38% 38% 38% Palvere küla % 38% 4% 11% 15% 15% 15% 15% Oru küla % 43% 25% 23% 26% 26% 10% 10% Kuivajõe küla % 4% 4% 8% 5% 5% 5% 5% Karla küla % 9% 2% 9% 7% 7% 7% 7% Vardja küla % 10% 4% 5% 9% 9% 9% 9% SA Kõue Varahaldus teenuspiirkond kokku

% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10%

Ardu alevik % 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Habaja alevik % 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Ojasoo küla % 10% Paunküla küla % 10% 10%


40 (149)

*prognoos

Arvestamata vee osakaalu mahu vähenemise toodetud veest toovad arvestusperioodil kaasa järgmised investeeringuprogrammi investeeringud:

• 2017. aastal teostatakse järgnev osa Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK rekonstrueerimisest ja rajamisest, mille tulemusel langeb eeldatult alates 2018. aastast arvestamata vee maht toodetud veest 10%-le (senise 23% asemel);

• 2019. aastal teostatakse Oru küla ÜVK-süsteemi rekonstrueerimine ning rajamine, mille tulemusel langeb arvestamata vee maht alates 2020. aastast 10%-le (senise 26% asemel).

Järgmises tabelis on toodud Kose valla toodetud vee mahud asulati, seejuures prognoosid tulenevad otseselt vaid müüdud vee ning arvestamata vee mahtudest.

Tabel 37. Toodetud vee maht Kose valla asulates aastatel 2012-2027

Toodetud vesi Ühik 2012 2013 2014 2015* 2018* 2020* 2027* OÜ Kose Vesi teenuspiirkond kokku

m³/a 149 893 143 309 134 864 140 538 136 568 133 435 134 171


m³/a 36 597 40 103 33 390 36 342 32 372 32 372 32 372


m³/a 28 000 28 889 30 111 30 222 30 414 34 060 35 137

Ardu alevik m³/a 19 778 20 000 21 111 21 222 21 222 21 222 21 222 Habaja alevik m³/a 8 222 8 889 9 000 9 000 9 192 9 192 9 192 Ojasoo küla m³/a 1 077 Paunküla küla m³/a 3 645 3 645

*prognoos

Kuna asulati erineb kohati oluliselt eratarbijatest ÜV-teenustarbijate hulk ÜK-teenustarbijate mahust, siis erineb teenusgrupiti ka ööpäevane veetarve inimese kohta. Järgmises tabelis on toodud ÜK-teenuse eratarbijate ööpäevane veetarve inimese kohta, mis on käesolevas arendamise kavas aluseks võetud ka kodumajapidamistelt vastuvõetud reovee mahu prognoosimisel.

Tabel 38. ÜK-teenuse eratarbijate ööpäevane veetarve Kose valla asulates aastatel 2012-2027

ÜK-teenuse eraklientide

veetarve ööpäevas

Ühik 2012 2013 2014 2015* 2018* 2020* 2027*


l/in/d 66 65 68 69 69 69 69

Kose alevik l/in/d 68 67 70 69 69 69 69 Kose-Uuemõisa alevik

l/in/d 71 69 68 75 75 75 75

Ravila alevik l/in/d 52 54 65 62 62 62 62 Palvere küla l/in/d 60 59 54 52 52 52 52 Oru küla l/in/d 66 68 70 69 69 69 69 Kuivajõe küla l/in/d 59 65 69 67 67 67 67


41 (149)

ÜK-teenuse eraklientide

veetarve ööpäevas

Ühik 2012 2013 2014 2015* 2018* 2020* 2027*

Karla küla l/in/d 44 45 47 49 49 49 49 Vardja küla l/in/d 56 56 57 62 62 62 62 SA Kõue Varahaldus teenuspiirkond kokku

% l/in/d 65 67 69 69 69 69

Ardu alevik % l/in/d 67 70 71 70 70 70 Habaja alevik % l/in/d 62 61 67 65 65 65

*prognoos

Võttes aluseks eelmises tabelis toodud ÜK-teenuse eraklientide ööpäevase veetarbe ning prognoositud ÜK-teenusega ühendatud inimeste arvu on järgmises tabelis toodud vastuvõetud reovee mahtude prognoosid eratarbijatelt aastateks 2015-2017. Täiendavalt on toodud ka eelmistel aastatel reaalselt vastu võetud reovee mahud eratarbijatelt.

Tabel 39. Eratarbijatelt vastuvõetude reovee maht Kose valla asulates aastatel 2012-2027

Eratarbijatelt vastuvõetud

reovesi Ühik 2012 2013 2014 2015* 2018* 2020* 2027*


m³/a 79 679 80 442 83 438 84 890 86 358 86 653 86 737


m³/a 20 003 19 050 18 904 20 822 22 290 22 290 22 290


m³/a 19 850 19 700 19 550 19 750 19 976 19 976 19 976

Ardu alevik m³/a 13 500 13 300 12 900 13 100 13 160 13 160 13 160 Habaja alevik m³/a 6 350 6 400 6 650 6 650 6 817 6 817 6 817

*prognoos

Järgmises tabelis on toodud juriidilistelt klientidelt vastuvõetud reovee mahud aastatel 2012-2014 ning prognoosid aastani 2027, lähtudes seejuures et seniste klientide tarbimismahud jäävad 2014.a tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni. Vastuvõetud reovee mahtude prognoosid suurenevad järgmistel aastatel üksnes investeeriguprogrammi raames rajatud liitumispunktidega liitunud uute klientide tarbimismahtude prognoosi võrra.

Tabel 40. Juriidilistelt tarbijatelt vastuvõetud reovee mahud Kose valla asulates aastatel 2012-2027

Juriidilistelt tarbijatelt

vastuvõetud reovesi

Ühik 2012 2013 2014 2015* 2018* 2020* 2027*


m³/a 33 156 23 794 26 287 27 520 28 222 28 929 29 530

Kose alevik m³/a 13 692 14 266 18 232 19 860 19 860 19 860 19 860


42 (149)

Juriidilistelt tarbijatelt

vastuvõetud reovesi

Ühik 2012 2013 2014 2015* 2018* 2020* 2027*

Kose-Uuemõisa alevik

m³/a 4 435 4 438 4 042 4 058 4 760 4 760 4 760

Ravila alevik m³/a 12 277 1 775 494 516 516 516 516 Palvere küla m³/a 134 507 539 332 332 332 332 Oru küla m³/a 2 142 2 200 2 410 2 316 2 316 3 022 3 022 Kuivajõe küla m³/a 0 0 0 0 0 0 0 Karla küla m³/a 0 0 0 0 0 0 601 Vardja küla m³/a 476 608 570 438 438 438 438 SA Kõue Varahaldus teenuspiirkond kokku

m³/a 4 150 4 300 4 350 4 350 4 350 9 132 9 132

Ardu alevik m³/a 3 800 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 Habaja alevik m³/a 350 400 450 450 450 450 450 Paunküla küla m³/a 4 782 4 782

*prognoos

Võttes aluseks aastate 2012-2014 arvestuslikud infiltratsiooni mahud ning investeeringuprogrammi raames teostavate kanalisatsiooni torude rekonstrueerimised või uute trasside rajamised on järgmises tabelis toodud infiltratsiooni mahud aastani 2027.

Infiltratsiooni osakaalu mahu vähenemise puhastatud heitveest toovad arvestusperioodil kaasa järgmised investeeringuprogrammi investeeringud:

• 2017. aastal teostatakse järgnev osa Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK rekonstrueerimisest ja rajamisest, mille tulemusel langeb eeldatult alates 2018. aastast infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest 10%-le (senise 24% asemel);

• 2023. aastal teostatakse Palvere küla ÜVK-süsteemi rekonstrueerimine, mille tulemusel langeb infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest 10%-le (senise 24% asemel);

• 2019. Aastal teostatakse Oru küla ÜVK-süsteemi rekonstrueerimise ja rajamise III etapp, mille tulemusel langeb infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest 15%-le (senise 25% asemel);

• 2022. Aastal teostatakse Kuivajõe küla ÜVK-süsteemi rekonstrueerimine, mille tulemusel langeb infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest 10%-le (senise 23% asemel);

• 2024. Aastal teostatakse Karla küla elamupiirkonna ÜVK-süsteemi rekonstrueerimine, mille tulemusel langeb infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest 10%-le (senise 21% asemel);

• 2021. Aastal teostatakse Vardja küla ÜVK-süsteemi rekonstrueerimine, mille tulemusel langeb infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest 10%-le (senise 27% asemel).

Tabel 41. Infiltratsioon Kose valla asulates aastatel 2012-2027

Infiltratsioon Ühik 2012 2013 2014 2015* 2018* 2020* 2027* OÜ Kose Vesi teenuspiirkond kokku

% 16% 17% 18% 17% 14% 13% 12%

Kose alevik % 4% 6% 14% 12% 12% 12% 12% Kose-Uuemõisa alevik

% 29% 28% 22% 24% 10% 10% 10%

Ravila alevik % 12% 13% 13% 13% 13% 13% 13% Palvere küla % 21% 26% 25% 24% 24% 24% 10% Oru küla % 27% 26% 24% 25% 25% 15% 15%


43 (149)

Infiltratsioon Ühik 2012 2013 2014 2015* 2018* 2020* 2027* Kuivajõe küla % 24% 25% 23% 23% 23% 23% 10% Karla küla % 20% 21% 23% 21% 21% 21% 10% Vardja küla % 26% 28% 29% 27% 27% 27% 10% SA Kõue Varahaldus teenuspiirkond kokku

% 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10%

Ardu alevik % 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Habaja alevik % 10% 10% 10% 10% 10% 10% 10% Paunküla küla % 10% 10%

*prognoos

Järgmises tabelis on toodud aastatel 2012-2014 puhastatud heitvee mahud ning tulenevalt vastuvõetud reovee mahtude ning infiltratsiooni osakaalu prognoosidest on leitud ka järgnevate aastate hinnangulised puhastatud heitvee mahud aastani 2027.

Tabel 42. Puhastatud heitvee maht Kose valla asulates aastatel 2012-2027

Puhastatud heitvesi

Ühik 2012 2013 2014 2015* 2018* 2020* 2027*


m³/a 133 805 124 844 133 713 136 134 133 391 135 601 134 206


m³/a 34 203 32 758 29 453 32 799

Ravila alevik m³/a 19 214 7 554 6 543 6 476 6 476 Palvere küla m³/a 2 210 2 852 2 740 2 344 2 344 2 344 1 980 Oru küla m³/a 14 341 14 510 14 861 14 798 14 798 14 217 14 217 Kuivajõe küla m³/a 2 093 2 354 2 431 2 352 2 352 2 352 2 002 Karla küla m³/a 1 358 1 401 1 486 1 529 1 529 1 529 1 913 Vardja küla m³/a 5 054 5 270 5 485 5 523 5 523 5 523 4 458 Paunküla küla m³/a 2 791 2 791 SA Kõue Varahaldus teenuspiirkond kokku

m³/a 26 667 26 667 26 556 26 778 26 963 26 963 26 963

Ardu alevik m³/a 19 222 19 111 18 667 18 889 18 889 18 889 18 889 Habaja alevik m³/a 7 444 7 556 7 889 7 889 8 074 8 074 8 074

*prognoos

2.3.6 Kokkuvõte

Järgnev tabel iseloomustab kokkuvõtlikult sotsiaalmajanduslikku hetke olukorda Kose vallas.

Tabel 43. Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2015. aastal Kose vallas

Indikaator Ühik Näitaja Elanike arv Kose vallas in 7 104 Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EUR/kuus 639 Tööealiste (20-62.a) elanike arv % elanike arvust 59% Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust (OÜ Kose Vesi teenuspiirkonnas)

% 1,38%

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust (SA Kõue Varahaldus teenuspiirkonnas)

% 0,94%

Lähiaja prioriteediks on piirkonnas jätkusuutlikku ÜVK-teenuse pakkumine ning arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine. Arvestades ülaltoodud


44 (149)

sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav.

2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel

Kose valla tulud laekuvad ca 61% ulatuses üksikisiku tulumaksust. Maamaksu tulud moodustavad 2015. aasta eelarves ca 4% kogu tuludest, reklaamimaksu tulud alla 1%, tulud kaupade ja teenuste müügist ca 8% ning muud tegevustulud ca 3%. Ülejäänud tuludest moodustavad saadavad toetused tegevuskuludeks. Suurimad kulud on personali- ja majanduskulud (2014.a ca 93% põhitegevuse kuludest).

Kose vald on oma eelarvestrateegias (2015-2018) toonud välja nii järgmiste aastate prognoositavad investeeringud, finantseerimisvõimalused kui netovõlakoormus. Järgmises tabelis on toodud Kose valla eelarvestrateegia 2018. aastani.

Tabel 44. Kose valla eelarvestrateegia 2015-2018 koond

Arvestusüksus (nimi) 2013 täitmine

2014 eeldatav täitmine

2015 eelarve

2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku

7 335 123 7 094 694 7 471 000 7 777 500 8 011 000 8 215 650

Põhitegevuse kulud kokku

6 401 166 6 918 850 6 990 000 7 229 000 7 388 970 7 574 500

Põhitegevustulem 933 956 175 844 481 000 548 500 622 030 641 150

Investeerimistegevus kokku

-433 509 -434 330 -345 000 -330 000 -330 000 -330 000

Eelarve tulem 500 448 -258 486 136 000 218 500 292 030 311 150 Finantseerimistegevus -226 518 -201 767 -287 000 -250 000 -256 500 -258 000

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine)

273 930 -460 253 -151 000 -31 500 35 530 53 150

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

667 538 207 285 56 285 24 785 60 315 113 465

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

3 043 926 2 842 159 2 555 159 2 305 159 2 048 659 1 790 659

Netovõlakoormus (eurodes)

2 376 388 2 634 874 2 498 874 2 280 374 1 988 344 1 677 194

Netovõlakoormus (%) 32,4% 37,1% 33,4% 29,3% 24,8% 20,4%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)

5 603 738 4 256 816 4 482 600 4 666 500 4 806 600 4 929 390

Netovõlakoormuse ülemmäär (%)

76,40% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00%

Vaba netovõlakoormus (eurodes)

3 227 350 1 621 942 1 983 726 2 386 126 2 818 256 3 252 196

Allikas: Kose Vallavalitsus

2015. aastal moodustab prognoositavalt valla netovõlakoormus 33,4% (lubatud ülemmäär 60%) põhitegevuse tuludest. Eelolev tabel kinnitab, seni planeeritud laenukoormuse juures netovõlakoormus hakkab järgmistel aastatel langema. Viimane tõendab, et Kose vallavalitsuse planeeritav laenukoormus ei ole takistuseks ka vajalike veevarustus- ja


45 (149)

kanalisatsioonisüsteemide projektide finantseerimiseks vajadusel laenu abil, kuna valla laenukoormus on madalam seaduses sätestatud piiridest.

Täiendavalt eeltoodule on käesolevas arendamise kavas nähtud ette Kose valla kaasfinantseerimist arendamise kava investeeringuprogrammi I ja II etapi elluviimisel järgmistes proportsioonides:

• Investeeringuprogrammi I etapp – valla kaasrahastus 432 718,00 euro ulatuses;

• Investeeringuprogrammi II etapp – valla kaasrahastus 422 654,00 euro ulatuses.

Tabel 45. Investeeringuprogrammi rahastamiseelarve

RAHASTAMISEELARVE KOSE VALD Ühik KOOND

I etapp II etapp KOKKU

Projekti kogukulud EUR 3 609 199,79 7 686 930,50 11 296 130,30

sh OÜ Kose Vesi tegevuspiirkond EUR 3 056 909,79 6 599 080,50 9 655 990,30

sh SA Kõue Varahaldus tegevuspiirkond EUR 552 290,00 817 850,00 1 370 140,00

sh Tuhala Vesi tegevuspiirkond EUR 0,00 270 000,00 270 000,00

Omafinantseering EUR 888 489,29 2 303 890,87 3 192 380,16

OÜ Kose Vesi omavahendid/laen EUR 432 927,79 1 616 532,37 2 049 460,16

SA Kõue Varahaldus omavahendid/laen EUR 22 843,50 9 469,50 32 313,00

OÜ Tuhala Vesi omavahendid/laen EUR 0,00 37 500,00 37 500,00

Kose valla toetus EUR 432 718,00 640 389,00* 1 073 107,00*

KIK toetus EUR 2 720 710,50 5 383 039,64 8 103 750,14

Kokku finantseerimine EUR 3 609 199,79 7 686 930,50 11 296 130,30 *sh 2025.a 217 735 eurot, mis prognoositavalt tagastatakse vallale koheselt peale liitumistasude laekumist Karla küla tööstuspiirkonnast

Arvestustes on eeldatud, et vald rahastab (läbi vee-ettevõtete omakapitali suurendamiste) investeeringuid kokku 855 372,00 (ehk 1 073 107 miinus liitumistasudest tagasi saadav 217 735) euro ulatuses. Eelolevalt toodud valla laenukoormusanalüüs tõendab, et vallal on tänaste plaanide juures võimalik võtta ka kogu omapoolse osaluse katmiseks ka laenu.


46 (149)

3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Kose vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid järgmistes asulates:

1. Kose alevik – veevarustus ja kanalisatsioon; 2. Kose-Uuemõisa alevik – veevarustus ja kanalisatsioon;; 3. Ardu alevik – veevarustus ja kanalisatsioon; 4. Habaja alevik – veevarustus ja kanalisatsioon; 5. Ravila alevik – veevarustus ja kanalisatsioon; 6. Oru küla – veevarustus ja kanalisatsioon; 7. Vardja küla – veevarustus ja kanalisatsioon; 8. Palvere küla – veevarustus ja kanalisatsioon; 9. Kuivajõe küla – veevarustus ja kanalisatsioon; 10. Karla küla – veevarustus ja kanalisatsioon; 11. Tuhala küla (Otiveski) – veevarustus ja kanalisatsioon.

Lisaks veel Paunküla külas asuv Paunküla hooldekodu reoveepuhasti, mis kuulub Kose vallale ja mida haldab MTÜ Paunküla Hooldekeskus.

2015 augustikuu seisuga kehtis Kose vallas 9 vee erikasutusluba:

Tabel 46. Vee erikasutusload

Loa reg.nr Vee erikasutaja Kehtivuse algus

Kehtivuse lõpp

L.VV/325035 Audentese Spordiklubi, 80132187 1.07.2014 1.05.2016 L.VV/324726 Kose Vesi OÜ, 10917886 2.05.2014 23.03.2017 L.VV/324579 AS Tootsi Turvas, 10021374 2.05.2014 26.06.2029 L.VV/324361 AS Klaasimeister, 10149878 20.12.2013 20.12.2018 L.VV/321517 Tuhala Vesi OÜ, 11979375 21.03.2012 20.03.2017 L.VV/323293 Kose Vallavalitsus 1.07.2013 30.06.2018 L.VV/323332 SA Kõue Varahaldus 1.07.2013 30.06.2018 L.VV/321742 SA Kõue Varahaldus 18.06.2012 17.06.2017 L.VV/320128 Triigi Seakasvatus OÜ 1.03.2011 28.02.2016

Vee erikasutajate tegevusala on järgmine:

Valla vee-ettevõtjateks on määratud endiste valdade vallavolikogu otsustega (otsuste koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.1):

1. Kose Vesi OÜ Kose alevik, Kose-Uuemõisa alevik, Ravila alevik, Oru küla, Kuivajõe küla, Karla küla, Vardja küla ja Palvere küla;

2. Kõue Varahaldus SA Ardu alevik ja Habaja alevik; 3. Tuhala Vesi OÜ Tuhala küla, Otiveski elamuala.

Edaspidi käsitletakse käesolevas arendamise kavas vaid reoveekogumisalasse jäävaid ja/või vee-ettevõtja tegevuspiirkonda jäävaid ÜVK süsteeme ja selle süsteemi tarbijaid. Perspektiivsete aladena lisanduvad neile veel Krei küla Kivivõhma elamuala, Triigi küla ja Ojasoo küla.


47 (149)

Tabel 47. ÜVK-teenusega ühendatud inimeste arv (2014 a andmed)

Asula Elanike

arv Ühisveevarustuse

ühendatud elanikud Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanikud

in in % in % Kose alevik 2 034 1 639 81% 1 666 82% Kose-Uuemõisa alevik 862 802 93% 760 88% Ardu alevik 528 518 98% 498 94% Habaja alevik 303 293 97% 273 90% Ravila alevik 224 222 99% 221 99% Oru küla 451 382 85% 345 76% Vardja küla 187 158 84% 158 84% Palvere küla 158 78 49% 77 49% Kuivajõe küla 101 78 77% 74 73% Karla küla 177 69 39% 67 38% Tuhala küla 112 47 42% 47 42%

Allolevas tabelites on toodud Kose vallas asuvate olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste loetelu.

Tabel 48. Kose valla ühisveevarustussüsteemi rajatiste koondtabel

Asula

Veevarustus

Torustik Tuletõrje

veetorustik Puurkaev-

pumpla Vee-

töötlus II astme pumpla

m m tk tk tk

Kose alevik 22 348 2 1 1

Kose-Uuemõisa alevik 10 206 2 339 2 2 0

Ardu alevik 4 820 1 1 1

Habaja alevik 2 937 1 0 1

Ravila alevik 2 759 1 1 0

Oru küla 9 612 3 2 0

Vardja küla 895 1 1 0

Palvere küla 1 490 1 1 0

Kuivajõe küla 429 1 1 0

Karla küla 363 1 0 0

Tuhala küla 1 767 1 1 0

Kokku 57 626 2 339 15 11 3

Tabel 49. Kose valla ühiskanalisatsioonisüsteemi rajatiste koondtabel

Asula

Kanalisatsioon Torustik

Pumpla Puhasti Isevoolne Surveline Kokku

m m m tk tk Kose alevik 20 295 4 565 24 860 17 1 Kose-Uuemõisa alevik 7 498 2 582 10 080 6 1 Ardu alevik 4 306 1 279 5 585 5 1 Habaja alevik 2 065 116 2 181 1 1 Ravila alevik 2 281 449 2 730 5 1 Oru küla 6 930 1 335 8 265 4 1 Vardja küla 1 200 0 1 200 0 1 Palvere küla 1 524 0 1 524 0 1 Kuivajõe küla 407 233 640 1 1


48 (149)

Asula

Kanalisatsioon Torustik

Pumpla Puhasti Isevoolne Surveline Kokku

m m m tk tk Karla küla 370 7 377 1 1 Paunküla küla 320 0 320 0 1 Tuhala küla 1 531 163 1 694 1 1 Kokku 48 727 10 729 59 456 41 12

3.1.1 Tuletõrje veevarustus

Kose valla tuletõrje veevarustus on lahendatud kas tuletõrje veemahutite, hüdrantide ja/või looduslike veevõtukohtade baasil.

Allolevates tabelites on antud ülevaade vallas asuvatest tuletõrjehüdrantide ja -veevõtukohtade asukohtadest. Hüdrandid, mahutid ja veevõtukohad on kantud ka joonistele.

Tabel 50. Kose valla tuletõrjeveevõtukohad

Asula Hüdrandid Mahutid Looduslikud veevõtukohad

Kose alevik 33 4 1 Kose-Uuemõisa alevik (sh ka Tade küla)

14 3 2

Ardu alevik

4

Habaja alevik

3 1 Ravila alevik

3

Oru küla 9 4 1 Vardja küla

1

Palvere küla

Kuivajõe küla

1

Karla küla

2 1 Krei küla

Paunküla küla

2

Tuhala küla

1 Triigi küla

Ojasoo küla

Kokku 56 24 10

3.2 Sademeveekanalisatsioon

Kose valla asulatest on eraldi sademeveekanalisatsioonitorustik olemas Kose ja Kose-Uuemõisa alevikes ning Oru külas, Oru Arenduse elamualal.

Teistes valla asulates eraldi sademeveekanalisatsioon valdavalt puudub. Teedelt sademevee ära juhtimine kraavide abil või juhitakse see tee kõrval olevale haljasalale, kus vesi imbub pinnasesse.

Erakinnistutelt reeglina sademevee ära juhtimise võimalus puudub, mistõttu immutatakse sademevesi pinnasesse.

3.3 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade

3.3.1 Kose alevik

Kose alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte Kose Vesi OÜ.


49 (149)

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kose alevik -nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) alal, kus saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva.

Alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Kose reoveekogumisala.

Tabel 51. Kose reoveekogumisala andmed

Reg.kood Nimetus Tüüp Pindala (ha) Koormus (ie)

RKA0370050 Kose Üle 2 000 ie 185 2 300

Alevikus elab 2014. aasta seisuga 2 034 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 1 639 (81%) ja ühiskanalisatsiooniga 1 666 (82%) inimest.

Suurimad ÜVK tarbijad Kose alevikus on Kose Vallavalitsus, PERH Kose haigla, Lightfood OÜ (piimatööstus), Standard AS (puidutööstus) ja korteriühistud.

3.3.1.1 Kose ühisveevärgi puurkaevud ja pumplad

Kose alevikus on kaks puurkaev-pumplat, millede andmed on allolevas tabelis.

Tabel 52. Kose aleviku ühisveehaarded

Veehaarde nimetus: Kodu 1 Kodu 2 Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 1862 25755 Puurkaevu passi nr: 4903 7020 Puurkaevu puurimise aasta: 1980 2009

Puurkaevu põhjaveekiht: ordoviitsium (O) ordoviitsium-kambriumi

(O-Cm) Puurkaevu sügavus (m): 105 172 Lubatud veevõtt (m³/a) 50 000 50 000 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 43 719 17 613 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - on tagatud 30 m - on tagatud Pumpla ja veetöötlus

Rajatud: 1980 2010 Rekonstrueeritud: 2010

Puhastusseade:

tüüp GDT DS-200-WM aeratsiooni süsteem, Lorivan

PNG 125s filtrisüsteem, Aqualine Gama 480 pöördosmoosseade

vooluhulk ( m³/d) 116 52 II astme pumpla:

pumpade arv 3 mark Grundfos, Hydro Multi-E 3 CRE 15-5 vooluhulk ( m³/h) 66 tõstekõrgus (m) 57 mahuti(d) 2 x 150 m³

Hüdrofoor puudub

maht ( m³) Seisukorra hinnang

Hoone hea Mahuti(d) hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea


50 (149)

Puurkaev Kodu 1, nr 1862 asub Kodu tn 40a maaüksusel ning 2010.aastal rekonstrueeritud pumpla hoones, kuhu on rajatud ka 2-astme pumpla ning paigaldatud veetöötlusseadmed. Veetöötlusseadmetest asuvad pumplas rauaeraldusfiltrid ning pöördosmoosseade fuoriidide eemaldamiseks joogiveest. Pöördosmoosseade ei tööta ja on konserveeritud. Pumpla 2-astme moodustavad kaks 150 m³ suurust mahutit ning survetõsteseadmed. Veetöötlusjaam on varustatud automaatjuhtimise ja kaugseirega. Veetöötlusjaam ja 2-astme pumpla varustavad joogiveega kogu Kose aleviku ühisveevärki ning tuletõrjeveevõtuks tuletõrjehüdrante. Puurkaev-pumpla on heas seisukorras ning ei vaja parendamist. Puurkaev-pumpla on ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/324726. Puurkaevu vesi vastab sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

Puurkaev Kodu 2, nr 25755 on rajatud veetöötlusjaamast ja 2-astme pumplast ligikaudu 120 meetri kaugusele. Puurkaevu kohale rajatud pumpla on paigaldatud muldesse ning on rajatud betoonist kaevurõngastest. Pumpla põhi on betoneeritud ning pumplat katab betoonist kahe avaga kaevukate. Puurkaev-pumpla on heas seisukorras ning ei vaja parendamist. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 30 meetrit. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/324726.

3.3.1.2 Kose ühisveevärgi torustikud

Kose aleviku ühisveevärgi torustikud on valdavalt rekonstrueeritud Kose valla EL Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames aastatel 2010 – 2011. Torustikud on valdavalt heas seisukorras. Rekonstrueerimist vajavad torustikud asuvad peamiselt Ravila maanteel SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kose osakonna naabruses asuvas elamupiirkonnas. Ühisveevärgi torustikele on paigaldatud tuletõrjeveevõtuks hüdrandid. Pikk tn 103 kinnistu juures on ühisveevärgi torustikule paigaldatud survetõstmise pumpla.

Tabel 53. Kose aleviku ühisveevärgi torustikud

Jrk

Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal) ja seisund

Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Põllu tn (De160pe, De110pe, De63pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras 2010 15

2 Jõe põik (De63pe, De32pe), heas seisukorras 2010 6

3 Jõe tn (De110pe, De63pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras

2010 6

4 Pärna tn (De50pe, De32pe), heas seisukorras 2010 7 5 Aasa tn (De50pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras 2010 6

6 Spordiväljaku tn (De90pe, De63pe, De50pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras

2010 17

7 Kaasiku tn (De63pe, De32pe), heas seisukorras 2010 7

8 Kehra mnt (De110pe, De63pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras

2010 32

9 Ravila mnt (De110pe, De32pe), heas seisukorras 2010 20

10 Uustalu tn (De90pe, De63pe, De50pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras

2010 30

11 Pikk tn 1 kuni Jõe tn 3 (De110pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras

2010 10

12 Pikk tn 6kuni Pikk tn 27 kinnistuni (De110pe, De63pe, De50pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras

2010 20

13 Ujula tn (De160pe, De110pe, De63pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras

2010 8

14 Hariduse tn (De160pe, De110pe, De40pe), heas seisukorras

2010 9


51 (149)

Jrk


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

15 Vahtra tn (De110pe, De90pe, De50pe, De40pe), heas seisukorras

2010 13

16 Lõik Kodu tänavalt Kose veetöötlusjaamani (De160pe, De40pe), heas seisukorras

2010 1

17 Kodu tn (De160pe, De63pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras

2010 35

18 Nurme tn (De110pe, De32pe), heas seisukorras 2011 13

19 Pargi tn (De110pe, De90pe, De63pe, De32pe), heas seisukorras

2011 35

20 Kalda tn (De50pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras 2011 10

21 Vainu, Kopli ja Lepa tn-d (De63pe, De32pe), heas seisukorras

2008 32

22 Alu ja Peetri tn-d, Alu põik (De110pe, De90pe, De63pe, De32pe), heas seisukorras

2005 29

23 Toominga, Kase ja Sireli tn-d (De110pe, De50pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras

2011 16

24 Kopli tn alates Pikast tn-st kuni Kopli 13 kinnistuni (De110pe, De32pe), heas seisukorras

2011 12

25 Tedre tn alates Pikast tn-st kuni Tedre 16 kinnistuni (De63pe, De32pe), heas seisukorras

2011 9

26 Pikk tn - alates Pikk tn 24 kinnistust kuni Pikk tn 109 kinnistuni (De160pe, De110pe, De63pe, De50pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras

2011 48

27 Kose-Risti piirkond (De110pe, De63pe, De50pe, De32pe), heas seisukorras

2011 10

28 Ravila mnt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kose osakonna piirkond (De110pe, Dn75met, Dn25met), vajab kortermajade piirkonnas rekonstrueerimist

1959, 2013

6

Kokku 462

Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Kose aleviku ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Kose Lasteaed ja Kose sanatoorium.

3.3.1.3 Kose tuletõrjeveevarustus

Kose aleviku tuletõrjeveevarustus on korraldatud valdavas osas Kodu 40a maaüksusel asuva 2-astme pumpla ning tuletõrjehüdrantide abil. Pumplas asuvad tuletõrjevee survetõstepumbad ning kaks 150m³ suurust mahutit. Kose alevikus asub kokku 33 tuletõrjehüdranti, mis on paigaldatud De160/110 mõõdus joogiveetorustikule.

Lisaks asuvad tuletõrjeveevõtuks Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kose osakonna juures Ravila maanteel veemahuti suurusega 50m³ ning Alu elamupiirkonnas Kopli tänaval veemahuti suurusega 108m³. Uustalu elamupiirkonnas asub kaks veemahutit kogumahuga 108m³. Kose alevikus Pirita jõe kaldale jalakäijate silla juurde on rajatud aastaringselt kasutatav tuletõrje veevõtukoht. Tuletõrjevett saab võtta jõe kaldale rajatud soojustatud kaevust, mis on isevoolselt ühendatud Pirita jõega. Kose aleviku tuletõrjeveevarustus on heas seisukorras ning ei vaja parendamist, kuid 2012 jõustunud standardi kohaselt ei saa osadest hüdrantidest kätte nõuetekohast veekogust (20 l/s).Kose aleviku tuletõrjehüdrantide ja tuletõrje veemahutite ning veevõtukohtade asukohad on esitatud joonistel.


52 (149)

3.3.1.4 Kose ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti

Kose aleviku reoveepuhasti asub Põllu tn 14 maaüksusel ning on ümbritsetud piirdeaiaga. Reoveepuhasti on rekonstrueeritud Kose valla EL Ühtekuuluvusfondi veemajanduse projekti raames aastatel 2011 – 2012. Rekonstrueerimistööde käigus lammutati samas asukohas paiknenud kaks vana PRP-300 tüüpi reoveepuhastit ning nende asemele rajati uus.

Tabel 54. Kose reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Kose Rajatud 1969 Rekonstrueeritud 2012 Puhastusseadme tüüp aktiivmudapuhasti Purgimissõlm mahuti 25 m³ Proj. tootlikus Q= 450 m³/d

Proj. reostuskoormus 3000 ie

180 kg BHT₇/d Kuja 100 m Seisukorra hinnang:

Hoone hea Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik hea

Reoveepuhastiks on aktiivmudapuhasti. Reovee mehaaniliseks eelpuhastamiseks on paigaldatud automaatne eelvõre koos aereeritava liivapüüduriga. Puhasti juurde on reoveesette käitlemiseks rajatud trummelkomposteerimise süsteem. Komposteerimise käigus segatakse veetustatud reoveesete peenestatud põhuga. Puhasti juures asub põhuhoidla. Puhasti töö on automatiseeritud. Puhasti juures asub purgla, kuhu purgitakse Kose valla territooriumil tekkiv ning mahutitesse kogutav reovesi. Reoveepuhastis asub autonoomne diiselgeneraator puhasti varustamiseks elektrikatkestuse korral elektrienergiaga. Reoveepuhasti hoones asuvad lisaks veel OÜ Kose Vesi kontor, töökoda, garaaž ja laoruumid. Puhasti reoveepuhastamise võimsus on 3000 IE.

Tabel 55. Kose reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär

erikasutusloal (mg/l) Tegelik tulemus 15.06.2015 (mg/l)

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 <3 Hõljuvaine 25 <2 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 30 pH - 7,7 Üldfosfor (Püld) 1 0,31 Üldlämmastik (Nüld) 45 1,6

Heitvee analüüsid võetakse reoveepuhasti väljavoolust. Üks puhasti juures asuvatest biotiikidest on reservis avariiolukordade jaoks. Puhasti heitvee suublaks on Pirita jõgi. Puhasti kuja ulatus on 100 meetrit. Heitvee juhtimiseks suublasse on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/324726.

3.3.1.5 Kose ühiskanalisatsiooni ülepumplad

Kose alevikus asub 17 ühiskanalisatsiooni ülepumplat. Enamik ülepumplatest on rajatud Kose valla EL Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames aastatel 2010 – 2011. Tegemist on kaasaegsete kompaktpumplatega, mis on varustatud kahe pumba ja automaatika- ning häireedastussüsteemiga.


53 (149)

Tabel 56. Kose kanalisatsiooni ülepumplad

Pumpla nimi Raj. aeg

Rek. aeg

Kuja (m)

Pumpade andmed Seisukorra hinnang

Kogus (tk) Mark

Q (m³/h)

H (m)

P1 (kW)

Torust. ja sead.

El.-autom.

Mahuti/ teenin-dusosa

Maa-pealne osa

RVP Silla 2010 20 2

Grundfos, SLV.80.80.60.2.51D

8 17 6,9 hea hea hea puudub

RVP Kehra mnt

2011 20 2



RVP Aasa 2011 10 1

Grundfos, SLV.65.65.15.2.50B


RVP Spordiväljaku

2010 20 2



RVP Hariduse

2010 20 2



RVP Jõe 2010 20 2



RVP Pikk tn 2011 10 2



RVP Kodu 2011 20 2



RVP Kose-Risti

2011 10 2



RVP Pargi 2010 20 2



RVP Pargi 24 2010 10 2




54 (149)

Pumpla nimi Raj. aeg

Rek. aeg

Kuja (m)

Pumpade andmed Seisukorra hinnang

Kogus (tk)

Mark Q (m³/h)

H (m)

P1 (kW)

Torust. ja sead.

El.-autom.

Mahuti/ teenin-dusosa

Maa-pealne osa

RVP Allika 2010 10 2



RVP Alu 2003 2010 10 2 ABS Pirana 09


RVP Hariduse 2A

2013 10 Flygt DXV50-15/B


RVP Gümnaasiumi

2011 10 hea hea hea puudub

RVP Kose aleviku

2012 20 2

ABS Pumps, AS0831S22/4D


RVP Uustalu 2007 10 1

Wilo, MTS40/21-3-400-50-2


Lisaks tabelis olevatele ülepumplatele on Kose aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud lokaalne pumpla, mis asub Pikk tn 107 (AS Standard Kose) kinnistu juures.

3.3.1.6 Kose ühiskanalisatsiooni torustikud

Kose aleviku ühiskanalisatsiooni torustikud on valdavalt rekonstrueeritud Kose valla EL Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti raames aastatel 2009 – 2011. Torustikud on heas seisukorras. Rekonstrueerimata torustikud asuvad peamiselt Ravila maanteel SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kose osakonna piirkonnas.

Tabel 57. Kose aleviku ühiskanalisatsiooni isevoolsed torustikud

Jrk


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Põllu tn alates Pikk tn 9 kuni Kose reoveepuhastini (De315pe, De250pe, De200pe), heas seisukorras

2010 7

2 Jõe tn 16 kuni Kose reoveepuhasti (Dn200asb), rahuldavas seisukorras

2

3 Jõe põik (De160pe), heas seisukorras 2010 2

4 Jõe tn 19 kuni Põllu tn (De200pe, De160pe), heas seisukorras 2010 9

5 Pärna tn (De160pe), heas seisukorras 2010 7

6 Jõe tn 3 ja Jõe põik 4 kuni Jõe tn ülepumpla ning Põllu põik (De160pe), heas seisukorras

2010 14

7 Pikk tn 2 ja Pikk tn 4 kuni Põllu tn 5a (De160pe), heas seisukorras

2010 7

8 Ujula tn 4 kuni Põllu tn (De200pe, De160pe), heas seisukorras

2010 3

9 Pikk tn 8b kuni Ujula tn (De160pe), heas seisukorras 2010 4 10 Aasa tn (De160pe), heas seisukorras 2010 6 11 Spordiväljaku tn ja Kaasiku tn ning Kehra mnt 9 ja 21 2010 33


55 (149)

Jrk


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

kinnistute vaheline torustik (De160pe), heas seisukorras

12 Ravila mnt (De160pe), heas seisukorras 2010 22

13 Kehra mnt 4b ja 14 kinnistute vaheline torustik (De200pe, De160pe), heas seisukorras

2010 14

14 Kehra mnt 25 ja 34 kinnistute vaheline torustik (De160pe), heas seisukorras

2010 8

15

Kehra haigla piirkonnas olev torustik, sh Ravila mnt 14, 16, 27 ja 27a ning haigla ja Kehra maantee vaheline torustik (De200pe, De160pe, Dn200ker, Dn200asb), vajab kortermajade piirkonnas rekonstrueerimist. Haigla ja Kehra mnt vaheline torustik on heas seisukorras.

1959, 2013

5

16 Pikk tn 6 ja Pikk tn 25 vaheline torustik, sh Kose Gümnaasiumi hargnemine (De160pe), heas seisukorras

2010 19

17 Hariduse ja Vahtra tn torustik (De200pe, De160pe), heas seisukorras

2010 24

18 Kodu tn torustik (De160pe) heas seisukorras 2010 38

19 Nurme tn torustik (De160pe) heas seisukorras 2011 12

20 Kalda tn torustik (De160pe) heas seisukorras 2011 8

21 Pargi tn torustik (De160pe) heas seisukorras 2011 35

22 Kase, Sireli ja Toominga tn torustik (De160pe) heas seisukorras

2011 20

23 Alu ja Peetri tn-d ning Alu põik torustik (De160pe) heas seisukorras

2005 32

24 Lepa ja Vainu tn torustik (De200pe, De160pe) heas seisukorras

2005 23

25 Kopli tn 2 kuni Kopli tn 13 torustik (De160pe) heas seisukorras

2011 12

26 Pikk tn 77 kuni Tedre tn 16 torustik (De160pe) heas seisukorras

2011 8

27 Pikk tn 22 kuni Pikk tn 77 torustik (De160pe) heas seisukorras

2011 32

28 Kodu tn 66 kuni Kodu tn 74 torustik (De160pe) heas seisukorras

2011 4

29 Pikk tn 79 kuni Pikk tn 103 torustik (De160pe) heas seisukorras 2011 15

30 Kose-Risti piirkonna torustik (De160pe) heas seisukorras 2011 15

31 Uustalu tn torustik (De160pe) heas seisukorras 2010 30

Kokku 470

Tabel 58. Kose aleviku ühiskanalisatsiooni survetorustikud

Jrk


Ehitus- aasta

1 Aasa tn ülepumpla kuni Aasa tn voolurahustuskaev (De75pe), heas seisukorras

2010

2 Jõe tn ülepumpla kuni Põllu tn voolurahustuskaev (De75pe), heas seisukorras

2010

3 Spordiväljaku tn ülepumpla kuni Kehra mnt (De90pe), heas seisukorras

2010

4 Uustalu tn ülepumpla kuni Põllu tn voolurahustuskaev (De90pe), heas seisukorras

2010

5 Kehra mnt ülepumpla kuni Kehra mnt 14 voolurahustuskaev (De110pe), heas seisukorras

2010

6 Silla ülepumpla kuni Põllu tn voolurahustuskaev (De110pe), 2010


56 (149)

Jrk


Ehitus- aasta

heas seisukorras

7 Hariduse tn ülepumpla kuni Ujula tn 4a voolurahustuskaev (De90pe), heas seisukorras

2010

8 Pargi tn ülepumpla kuni Põllu tn voolurahustuskaev (De110pe), heas seisukorras

2010

9 Kalda tn ülepumpla kuni pargi tn voolurahustuskaev (De90pe), heas seisukorras

2010

10 Pargi tn 24 ülepumpla kuni Alu tn 1 voolurahustuskaev (De90pe), heas seisukorras

2010

11 Alu ülepumpla kuni Alu tn 11 voolurahustuskaev (De90pe), heas seisukorras

2010

12 Kodu tn ülepumpla Kuni kodu tn 50 voolurahustuskaev (De110pe), heas seisukorras

2010

13 Pika tn ülepumpla kuni Pika tn 103 voolurahustuskaev (De110pe), heas seisukorras

2011

14 Kose-Risti ülepumpla kuni Pikk tn 109 voolurahustuskaev (De110pe), heas seisukorras

2011

3.3.1.7 Kose reovee purgimissõlmed

Kose alevikus asub purgimissõlm Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti juurde purgitakse kogu Kose valla territooriumil ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud kinnistutel tekkiv ning kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimissõlme valdajaks on OÜ Kose Vesi ning purgimisteenust osutab Radix Transport OÜ.

3.3.1.8 Kose sademeveesüsteemid

Tabel 59. Kose aleviku avalike teede sademeveekanalisatsiooni isevoolsed torustikud

Jrk


Ehitus- aasta

1 Kehra mnt sademeveetorustik (De315pe, De250pe), heas seisukorras

2010

2 Pika tn sademeveetorustik kuni Pirita jõeni (De250pe), heas seisukorras

2010

3 Kose ujula ja staadioni sademeveetorustik kuni Pirita jõeni (De250pe), väge heas seisukorras

4 Hariduse tn 2 sademeveetorustik (Dn200ker), rahuldavas seisukorras

Lisaks tabelis nimetatud avalikel teedel ja väljakutel olevatele sademeveetorustikele on sademeveetorustiku Kose haigla, AS Standard Kose ning Kose reoveepuhasti juures.

3.3.2 Kose-Uuemõisa alevik

Kose-Uuemõisa alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte Kose Vesi OÜ.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kose-Uuemõisa alevik suuremas osas suhteliselt kaitstud ning osaliselt ka keskmiselt ja nõrgalt kaitstud alal:


57 (149)



- Suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikud) alad. Valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on 20-50 m; savi või liivsavi paksus 5-10 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva.

Alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Kose-Uuemõisa reoveekogumisala.

Tabel 60. Kose reoveekogumisala andmed


RKA0370049 Kose-Uuemõisa Alla 2 000 ie 102 1 000

Alevikus elab 2014. aasta seisuga 862 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 802 (93%) ja ühiskanalisatsiooniga 760 (88%) inimest.

Suurimad ÜVK tarbijad Kose-Uuemõisa alevikus on Kosejõe Kool, Oxforell OÜ (puhkekeskus) – ainul veevarustus) ja korteriühistud.

3.3.2.1 Kose-Uuemõisa ühisveevärgi puurkaevud ja pumplad

Alevikus on kaks eraldiseisvat veevarustussüsteemi: Elamute ja Tööstuse. Süsteemid on küll avariiolukorra tarbeks omavahel ühendatud, kuid normaalolukorras töötavad teineteisest sõltumatult.

Tabel 61. Kose-Uuemõisa aleviku ühisveehaarded

Veehaarde nimetus: Kose-Uuemõisa

elamute Kose-Uuemõisa

Tööstuse Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 1849 1832 Puurkaevu passi nr: 4363 A-77-M Puurkaevu puurimise aasta: 1977 1954 Puurkaevu põhjaveekiht: ordoviitsium (O) ordoviitsium (O) Puurkaevu sügavus (m): 76 75 Lubatud veevõtt (m³/a) 31 024 31 024 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 27 826 4 686 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - on tagatud 50 m - ei ole tagatud

Pumpla ja veetöötlus

Rajatud: 1977 1954 Rekonstrueeritud: 2005 2005

Puhastusseade:

tüüp paarissurvefilter tüüp 602-PDA

paarissurvefilter tüüp 602-PDA

vooluhulk ( m³/d) 60 17 II astme pumpla:

puudub puudub

pumpade arv mark vooluhulk ( m³/h) tõstekõrgus (m) mahuti(d)

Hüdrofoor


58 (149)

Veehaarde nimetus: Kose-Uuemõisa

elamute Kose-Uuemõisa

Tööstuse maht ( m³) 0,5 0,5

Seisukorra hinnang

Hoone mitterahuldav mitterahuldav Mahuti(d) puudub puudub Seadmed ja torustik mitterahuldav mitterahuldav Elekter-automaatika mitterahuldav mitterahuldav

Puurkaev Elamute, nr 1849 asub Elamute pumbajaama maaüksusel. Puurkaev-pumpla on rajatud 1977.aastal ning vajab rekonstrueerimist. Puurkaev-pumpla rajati varasemalt 2-astme pumplana, kuid teine selle teine aste pole olnud kasutusel juba aastaid. Pumplas asub hüdrofoor suurusega 0,5m³ ning pumpla kõrval asuvad veereservuaarid, mis pole kasutusel ning tänaseks kasutuskõlbmatud. Puurkaev-pumpla pole ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/324726. Puurkaevu vesi vastab sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

Puurkaev Tööstuse, nr 1832 asub Tööstuse pumbajaama maaüksusel. Puurkaev-pumpla on rajatud 1954.aastal ning vajab rekonstrueerimist. Puurkaev-pumpla pole ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/324726. Puurkaevust väljapumbatava vee rauasisaldus (0,451 mg/l - 30.10.2014.a) ületab sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuete piirmäära. Seetõttu on vajalik enne puurkaevuvee veevõrku suunamist seda rauaeraldusseadmetes töödelda.

3.3.2.2 Kose-Uuemõisa ühisveevärgi torustikud

Kose-Uuemõisa lääne- ja põhjapoolse osa torustikud on rajatud 2015 a De 90 ja De63 läbimõõduga torudest.

Teistes Kose-Uuemõisa aleviku piirkondades asuv ühisveevärgi torustik on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on amortiseerunud. Selle osa torustiku rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks koostatakse hetkel põhiprojekti. Torustike väljaehitamine on kavandatud ÜVK arendamise I ja II etappi.

Tabel 62. Kose-Uuemõisa aleviku ühisveevärgi torustikud

Jrk


Ehitusaasta

1 Kose-Uuemõisa lääne- ja põhjaosa torustikud (De90pe, De63pe)

2015

2 Vanatoa tee ja Karsti tn torustikud (De63pe, De50pe, De32pe), heas seisukorras

2006

3 Metsa tn, Kesk tn, Toominga tn ja Sauna tn torustikud (Dn100malm; Dn50met; Dn40met), valdavalt mitterahuldavas seisukorras, vajavad rekonstrueerimist.

1954-1980

Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Kose-Uuemõisa aleviku ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Kose-Uuemõisa Lasteaed ja Kosejõe kool.


59 (149)

3.3.2.3 Kose-Uuemõisa tuletõrjeveevarustus

Aleviku põhja- ja lääneosas on tuletõrjeveevarustuseks rajatud eraldi tuletõrjeveevarustustorustik, millele on paigaldatud 14 hüdranti. Vesi võetakse Pirita jõest, jõe kaldale rajatud tuletõrjepumpla abil. ÜVK arendamise I etapis laiendatakse tuletõrje veevõrku kogu asulale.

Aleviku loodeosas Tade küla territooriumil, paikneb Härma elamupiirkond, kuhu on rajatud kaks 108m³ suurust mahutit.

Alevikus asuvad 3 tuletõrjemahutit (üks mahuti asub Kose-Uuemõisa aleviku keskel katlamaja kõrval, üks Kose-Uuemõisa lastaed-algkooli kõrval ning üks Kose-Uuemõisa külakeskuse lähedal). Kaks viimast on halvas seisus ja kasutusest väljas ning on planeeritud edaspidi likvideerida. Katlamaja juures olev mahuti on heas seisukorras ja see võib kasutusse jääda.

3.3.2.4 Kose-Uuemõisa ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti

Kose-Uuemõisa aleviku reoveepuhasti asub Kosejõe tn 8 maaüksusel. Reoveepuhasti läheduses Pirita jõe vastaskaldal asub ülepumpla (Kosejõe), mille kaudu suunatakse kogu aleviku reovesi puhastile.

Tabel 63. Kose-Uuemõisa reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Kose-Uuemõisa Rajatud 1973 Rekonstrueeritud osaliselt 2001

Puhastusseadme tüüp aktiivmudapuhasti OXYD-180;

3 biotiiki kogupindalaga 2 180 m² Purgimissõlm puudub Proj. tootlikus Q=300 m³/d Proj. reostuskoormus 900ie Kuja 150 m Seisukorra hinnang:

Hoone mitterahuldav Mahutid mitterahuldav Seadmed ja torustik mitterahuldav Elekter-automaatika mitterahuldav Biotiik mitterahuldav

Reoveepuhastiks on OXYD-180 tüüpi aktiivmudapuhasti, milles aeratsioonikamber ja setiti moodustavad ühise bloki. Muda setitist eemaldatakse aerliftide abil anoksilise kambrisse. Puhasti aeratsioon on pneumaatiline ja vesi viibib õhustuskambris ligikaudu 24 tundi. Järelpuhastuseks läheb reovesi biotiiki, mille kogupindala on ca 1 090 m². Biotiikidest väljuv heitvesi juhitakse Pirita jõkke. 2011.aastal paigaldati puhastile reovee mehaaniliseks eelpuhastuseks treppvõre koos tehnohoonega. Paigaldatud on fosfori eraldamiseks reoveest dosaatorpumbad.

Reoveepuhasti seisukord on mitterahuldav: protsessimahutid lekivad ja neisse on settinud muda ning liiva, tehnohoone on amortiseerunud ja selles puudub ventilatsioon, puhuritest töötab vaid üks, mudaringlus ei tööta, heitvesi külmub talvisel ajal setitite väljavoolurennides, biotiigid on täissettinud, elektrisüsteem on amortiseerunud. Puhastil puudub juhtimissüsteem, reovee vooluhulga mõõtmise võimalus ja kaugseire puhasti töö jälgimiseks. Puhastil puudub ka nõuetele vastav teenindusplats.

ÜVK arendamise I etapis on kavas puhasti likvideerida ning suunata Kose-Uuemõisa reovesi puhastamiseks Kose aleviku reoveepuhastisse.


60 (149)

Tabel 64. Kose-Uuemõisa reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär


Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 <3 Hõljuvaine 35 2 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 33 pH 60 7,6 Üldfosfor (Püld) 2 0,32 Üldlämmastik (Nüld) 60 18

Heitvee analüüsid võetakse biotiikide väljavoolust. Puhasti heitvee suublaks on Pirita jõgi. Reoveepuhasti ja biotiikide kuja ulatus on 150 meetrit.

3.3.2.5 Kose-Uuemõisa ühiskanalisatsiooni ülepumplad

Kose-Uuemõisa alevikus asub 6 ühiskanalisatsiooni ülepumplat. Suuremad ülepumplad (4 tk) on kaasaegsed kompaktpumplad, mis on varustatud kahe pumba ja automaatikasüsteemiga, väiksemad pumplad (2 tk) on ühe pumbaga kompaktpumplad.

Tabel 65. Kose-Uuemõisa kanalisatsiooni ülepumplad

Pumpla nimi RVP Pargi RVP Pargi 5a

RVP Kalda RVP Härma I

RVP Vanatoa

RVP Kosejõe

Rajamise aeg 2015 2015 2015 2008 2006 2001 Rek. aeg - - - - 2015 Kuja ulatus (m) 20 10 10 20 20 20

Pumpade andmed

Kogus (tk) 2 1 1 2 2 2

Mark Grundfos, SLV.80.80.40.2.51D

Flygt DXG 25-11T

ABS Pumps AFP0841 M³0/4D

Flygt DXV50-15/B

Grundfos SLV.80.80.11.4.50D.C

Q (m³/h) 25 6 18 2 21 40 H (m) 15 9 7 7 3 P1 (kW) 4 1,4 2,9 1,5 1,5 1,1

Seisukorra hinnang

Torustik ja seadmed

hea hea hea hea hea hea

El.-autom. hea hea hea hea hea hea

Mahuti/ teenindusosa hea hea hea hea hea hea

Maapealne osa

puudub puudub puudub puudub puudub puudub

Lisaks tabelis olevale 6 ülepumplale on Kose-Uuemõisa aleviku ühiskanalisatsiooniga

ühendatud teadaolevalt veel kaks lokaalset pumplat, mis asuvad Kivi tn 7 kinnistul ja Metsa tänaval.

3.3.2.6 Kose-Uuemõisa ühiskanalisatsiooni torustikud

Kose-Uuemõisa lääne- ja põhjapoolse osa torustikud on rajatud 2015 a De160-De315 läbimõõduga torudest.

Kose-Uuemõisa aleviku teistes piirkondades asuv ühiskanalisatsiooni torustik ning kanalisatsioonikaevud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on valdavas osas amortiseerunud. Isevoolne torustik on rajatud asbotsement-torudest ning survetorustik


61 (149)

malmtorudest. Kanalisatsioonivõrgu seisukord eelnimetatud piirkondades on halb. Peamisteks torustike halva seisundi põhjusteks on torustiku vanus, ehitusvead ja torustiku ebapiisav lang. Selle osa torustiku rekontreerimiseks ja laiendamiseks koostatakse hetkel põhiprojekti. Torustike väljaehitamine on kavandatud ÜVK arendamise I ja II etappi.

Vanatoa EAP ning Härma ja Rahula EAP ühiskanalisatsioonitorustik on rajatud 2007-2008.aastal. Torustik on rajatud polüetüleen (PE) torudest suurusega De160-200 isevoolses osas ning De90 survetorustiku osas. Rajatud uus torustik on heas seisukorras.

Tabel 66. Kose-Uuemõisa aleviku ühiskanalisatsiooni isevoolsed torustikud

Jrk


Ehitus- aasta

1 Kose-Uuemõisa lääne- ja põhjaosa torustikud (De160-315) 2015

2 Vanatoa tee ja Karsti tn torustikud (De160pe), heas seisukorras

2006

3 Metsa tn, Kesk tn ja Sauna tn torustikud (Dn100malm; Dn50met; Dn40met), valdavalt mitterahuldavas seisukorras, vajavad rekonstrueerimist.

1954-1980

Tabel 67. Kose-Uuemõisa aleviku ühiskanalisatsiooni survetorustikud

Jrk


Ehitus- aasta

1 Härma I ülepumpla kuni Pargi voolurahustuskaev (De90pe), heas seisukorras

2008

3 Metsa tn ülepumpla kuni Sauna tn voolurahustuskaev (De90pe), heas seisukorras

2006

4 Kivi tn 7 ülepumpla kuni Metsa tn voolurahustuskaev (De90pe), heas seisukorras

2006

5 Vanatoa ülepumpla kuni Välja tn voolurahustuskaev (De90pe), heas seisukorras

2006

6 Kosejõe ülepumpla kuni reoveepuhasti voolurahustuskaev (De110pe), heas seisukorras 2006

Pargi ülepumpla kuni Kosejõe voolurahustuskaev (De110pe), heas seisukorras

2015

Pargi 5a ülepumpla kuni Pargi voolurahustuskaev (De110pe), heas seisukorras

2015

Kalda ülepumpla kuni Välja tn voolurahustuskaev (De90pe), heas seisukorras

2015

Elamute puurkaevpumpla ühendus 2015 Perspektiivne Metsa ülepumpla ühendus 2015 Perspektiivse Kosejõe II pumpla ühendus 2015

3.3.2.7 Kose-Uuemõisa reovee purgimissõlmed

Kose-Uuemõisa alevikus reovee purgimissõlm puudub. Lähim purgimissõlm asub Kose alevikus Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti juurde purgitakse kogu Kose valla territooriumil ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud kinnistutel tekkiv ning kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimissõlme valdajaks on OÜ Kose Vesi ning purgimisteenuse osutajaks on Radix Transport OÜ.


62 (149)

3.3.2.8 Kose-Uuemõisa sademeveesüsteemid

Tabel 68. Kose-Uuemõisa aleviku avalike teede sademeveekanalisatsiooni isevoolsed torustikud

Jrk

Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal) ja seisund Ehitus- aasta

1 Aleviku idapoolse osa sademeveetorustik 2 Aleviku läänepoolse osa sademeveetorustik 1970

Ülejäänud osas alevikus lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi immutatakse tiheasustuspiirkonnas haljasaladele või suunatakse väiksemate kuivenduskraavide kaudu Kuivajõkke ja Pirita jõkke.

3.3.3 Ardu alevik

Ardu alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte Kõue Varahaldus SA.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Ardu alevik keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlikul) alal, kus saviliivmoreenist pinnakatte paksus on valdavalt 10-20 m; savi või liivsavi paksus 2-5 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg on 200-400 ööpäeva.

Alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Ardu reoveekogumisala.

Tabel 69. Ardu reoveekogumisala andmed


RKA0370032 Ardu Alla 2 000 ie 43 700


Suurimad ÜVK tarbijad Ardu alevikus on Ardu kool, Ardu Lasteaed, AS Maru Metall ja korteriühistud.

3.3.3.1 Ardu ühisveevärgi puurkaevud ja pumplad

Ardu alevikus on üks puurkaev-pumpla, mille andmed on allolevas tabelis.

Tabel 70. Ardu aleviku veehaare

Veehaarde nimetus: Ardu, Pala pk Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 1715 Puurkaevu passi nr: 5481 Puurkaevu puurimise aasta: 1985 Puurkaevu põhjaveekiht: ordoviitsium (O) Puurkaevu sügavus (m): 98 Lubatud veevõtt (m³/a) 25 600 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a)

Puurkaevu sanitaarkaitseala:

50 m - on tagatud


Rajatud: 1984 Rekonstrueeritud: 2008

Puhastusseade:

tüüp rauaeraldusfiltrid 2 tk;


63 (149)

Veehaarde nimetus: Ardu, Pala pk pöördosmoosseade RO UO 2000 ND

vooluhulk ( m³/d)

II astme pumpla:

pumpade arv 2 mark Matrix 10-5,2 vooluhulk ( m³/h)

tõstekõrgus (m)

mahuti(d) 80

Hüdrofoor

maht ( m³) 0.8 Seisukorra hinnang


Ardu aleviku Pala puurkaev-pumpla koosseisus on: veereservuaar (kasuliku mahuga 80 m³); II astme pumpla ja puurkaev-pumpla hoone (sisemõõtudega 11,4x 5,3m, h = 3,2 m). Puurkaevu vees on periooditi üle normi rauasisaldus ja pidevalt fluoriidide sisaldus. Puurkaevuvee mikrobioloogiline analüüs on korras, fluoriidide sisaldus on kuni 1,8 mg/l ja raua sisaldus kõigub 0,14 kuni 0,4 mg/l piires. Muud ainesisaldused ei ületa piirnormi. Pala tänaval paiknev puurkaev pumpla ehitatud 1984. aastal ja rekonstrueeriti 2008. aastal.

Ardu aleviku puurkaev-pumpla on ühekorruseline ja tasakatusega hoone. Hoonesse on paigutatud puurkaev koos veepuhastustehnoloogiaga ning elektrikilp. Pumpla hoone ruumi kasulik pind on 61,4 m². Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP 1.

Puurkaevu pumba OFR 4N7/17 abil pumbatakse vesi aeraatorisse AR 200L. Puurkaevu pumba tööd juhitakse sagedusmuunduri FR-F 740 abil. Rõhku kontrollitakse rõhuanduriga MB 3000 ja kompenseeritakse hüdrofooriga Zilmet 80l. Enne aeraatorit suunatakse veetorusse kompressorist Aireko 2,0 HP tulev õhk ning aeraatoris toimub tänu spetsiaalsele täitematerjalile ja õhujaotajale intensiivne õhu ja vee segunemine ning raua oksüdatsioon. Liigne õhk eemaldatakse õhueraldajate kaudu. Et tagada survefiltrite häireteta töö, on paigaldatud peale aeraatorist läbijooksu hüdrofoor WM 150. Edasi juhitakse vesi kahte paralleelselt töötavasse survefiltrisse RF 1 ja RF 2.

Survefiltrid läbinud vesi jaguneb kaheks: pöördosmoosseadme RO UO2000 ND toiteks ja töödeldud vee kogumismahutisse juhitavaks. Selleks, et vältida pöördosmoosmembraanidele kaltsiumi- ja magneesiumiühendite sadenemist, lisatakse pöördosmoosseadme RO UO 2000 ND toiteveele sidrunhappe lahust. Lahuse doseerimine toimub dosaatorpumba TPG 603 abil impulssanduriga veemõõtjalt MJ imp DN 20 saadud signaali järgi.

Arvestades, et toorvee fluoriidi sisaldus on 1,83 mg/l, töödeldava vee temperatuur 11ºC ja tarbesse antava vee fluoriidi sisaldus ca 1,2 mg/l, reguleeritakse vee kogused nii, et mahutisse kogutakse 30 % pöördosmoosseadmega töödeldud vett ja 70 % rauafiltreid läbinud vett. Vee koguste reguleerimine toimub RO seadmest rotameetri abil ja filtersüsteemist veemõõtja DN 20 ja drosselkraani abil. Kogumismahutis toimub vee segunemine. Kogumismahuti nivood kontrollitakse mahutisse paigaldatud 3 ujuki abil. Ülemise ujuki abil käivitatakse ja suletakse vee vool mahutisse kuulkraani KV DN 25 abil vastavalt vee tasemele mahutis. Keskmine ujuk on alarmujuk ja alumise ujuki järgi lülitab kuivkäigu kaitse välja II astme pumbad, kui veetase mahutis on langenud kuni etteantud minimaalse tasemeni.

Töödeldud vesi suunatakse kogumismahutist tarbesse II astme pumpade Matrix 10-5,2 abil. Pumpade tööd juhitakse sagedusmuunduriga FR-F740 ja rõhku reguleeritakse rõhuanduriga MB 3000 ja kompenseeritakse hüdrofoori Zilmet 80l abil. Väljuvat vooluhulka kontrollitakse induktiivkulumõõtja MAG 5000 CT abil.


64 (149)

Filtri pesuveed juhitakse ühiskanalisatsiooni.

3.3.3.2 Ardu ühisveevärgi torustikud

Ardu aleviku ühisveevärgi torustikud on valdavalt rekonstrueeritud aastatel 2009 – 2010. Torustikud on valdavalt heas seisukorras. Torustikud on rajatud läbimõõduga De50-De110 PEH torudest. Veevarustustorustike pikkus on ca 4 820 m.

3.3.3.3 Ardu tuletõrjeveevarustus

Ardu aleviku tuletõrjeveevarustus on rajatud tuletõrjemahutite baasil. Alevikku on paigaldatud 4 tuletõrjeveemahutit, millede asukohad on märgitud joonisel.

3.3.3.4 Ardu ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti

Ardu reoveepuhasti asub aleviku edelaosas, Puhasti kinnistul.

Tabel 71. Ardu reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Ardu Rajatud 1975 Rekonstrueeritud 1985,2015 Puhastusseadme tüüp aktiivmuda Purgimissõlm puudub Proj. tootlikus 68 m³/d Proj. reostuskoormus 526 ie Kuja 150 Seisukorra hinnang:


Reoveepuhasti koosneb järgmistest maa-alustest raudbetoonist mahutitest:

- Denitrifikatsioonimahuti: vee sügavus 3,20 m, kasulik maht: 45,92 m³ - Nitrifikatsioonimahuti: vee sügavus 3,20 m, kasulik maht: 80,64 m³ - Järelsetiti: vee sügavus 3,785 m, järelsetiti pind: 12,25 m² - Mudamahuti: vee sügavus 3,20 m, kasulik maht: 38,08 m³ - Reovee ühtlustusmahuti: vee sügavus 2,8 m, kasulik maht: 29,40 m³

Reoveepuhasti tehnohoone rajatakse raudbetoonist protsessimahuti peale. Tehnohoone paikneb ühtlustusmahuti, mudamahuti ja osaliselt denitrifikatsioonimahuti peal. Tehnohoone kasulik pind on 39,40 m².

Katusekonstruktsioon on lahendatud kandva profiilplekiga. Katus on soojustatud 150 mm vahtpolüsterooliga ning kaetud kahekordse SBS-kattega. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP3.

Hoones on kaks ruumi – elektrikilbi ja puhurite ruum (12,00 m²) ehk nn „kuiv ruum“ ning mehaanilise võreseadme ruum (27,40 m²) ehk „märg ruum“ kus paikneb ka fosforiärastuse kemikaali mahuti (1 m³) ja dosaatorpump.

Tehnohoone tarbeveega varustamiseks on rajatud Pala teel paiknevast veetorustikust DN110 kuni tehnohooneni uus veetorustik PE De50.


65 (149)

Ardu reovee peapumplast pumbatakse reovesi läbi teenindushoones paikneva induktiivse kulumõõturi mehaanilise puhastuse kompaktseadmele, milles on ühildatud kruvivõre ja liivapüünis. Reovesi kogutakse peale mehaanilist puhastust teenindushoone all paiknevasse ühtlustusmahutisse. Ühtlustusmahuti võimaldab tagada reovee ühtlase juhtimise järgnevasse bioloogilise puhastuse etappi.

Reovee bioloogilise puhastuse protsess koosneb anoksiliste tingimustega denitrifikatsioonimahutist, mis on varustatud sukelseguriga; aeroobsete tingimustega nitrifikatsioonimahutist, mis on varustatud peenmullilise õhustussüsteemiga ning järelsetitist. Õhustussüsteemiks vajalikud puhurid paigaldatakse rajatava tehnohoone puhuriruumi. Fosfori keemiliseks ärastuseks lisatakse bioloogilise puhastuse protsessi kemikaali (PIX).

Tabel 72. Ardu reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär


Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 5,3 Hõljuvaine 35 11 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 - pH - 7,1 Üldfosfor (Püld) 2 1,1 Üldlämmastik (Nüld) 60 3,6

Heitvee analüüsid võetakse reoveepuhasti väljavoolust. Ardu aleviku heitvesi juhitakse Taga-Andrekse kraavi.

3.3.3.5 Ardu ühiskanalisatsiooni ülepumplad

Ardu alevikus asub 5 ühiskanalisatsiooni ülepumplat.. Suuremate pumplate (3 tk) on tegemist kaasaegsete kompaktpumplatega, mis on varustatud kahe pumba ja automaatika- ning häireedastussüsteemiga. Kahte väiksemasse pumplasse on paigaldatud 1 reoveepump.

Tabel 73. Ardu kanalisatsiooni ülepumplad

Pumpla nimi Pala tn Jõe tn Maru Veehoidla tn Tallinna mnt Rajamise aeg 2010 2010 1985 2015 2015 Rek. aeg

1996, 2015

Kuja ulatus (m) 20 10 10 10 10

Pumpade andmed

Kogus (tk) 2 1 1 2 2

Mark DL-125

Grundfos

SLV.65.65.22.2.50.D Grundfos

SLV.80.80.22.4.50D Grundfos

SLV.65.65.15.2.50B Q (m³/h) 5

26,3 18

H (m)

8,1 3,1 P1 (kW) 2,2 2,2 2,7 1,4

Seisukorra hinnang

Torustik ja seadmed

hea hea rahuldav hea hea

Elekter-autom. hea hea rahuldav hea hea Mahuti/ teenindusosa hea hea hea hea hea

Maapealne osa

puudub puudub puudub puudub puudub

3.3.3.6 Ardu ühiskanalisatsiooni torustikud

Ardu aleviku ühisveevärgi torustikud on valdavalt rekonstrueeritud aastatel 2009 – 2010 ja 2015. Torustikud on valdavalt heas seisukorras. Mitterahuldavas seisukorras on ainult Maru pumpla ja puhasti vaheline survetoru, mis rekonstrueeritakse ÜVK arendamise I etapis.


66 (149)

Isevoolsed torustikud on rajatud läbimõõduga De160-De200 torudest. Torustike pikkus on ca 4 306 m.

Survelised torustikud on rajatud läbimõõduga De110 torudest. Torustike pikkus on ca 10 279 m.

3.3.3.7 Ardu reovee purgimissõlmed

Ardu alevikus reovee purgimissõlm puudub. Lähim purgimissõlm asub Kose alevikus Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti juurde purgitakse kogu Kose valla territooriumil väljaspool ühiskanalisatsiooni piirkondasid tekkiv ning kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimissõlme valdajaks on OÜ Kose Vesi ning purgimisteenuse osutajaks on Radix Transport OÜ.

3.3.3.8 Ardu sademeveesüsteemid

Alevikus lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi immutatakse tiheasustuspiirkonnas haljasaladele või suunatakse väiksemate kuivenduskraavide kaudu ja Pirita jõkke. Sademevee parema ära juhtimise tagamiseks vajab asulat läbiv kuivenduskraav puhastamist ja truubid rekonstrueerimist.

3.3.4 Habaja alevik

Habaja alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte Kõue Varahaldus SA.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Habaja alevik nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) alal, kus saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva.

Alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Habaja reoveekogumisala.

Tabel 74. Habaja reoveekogumisala andmed


RKA0370031 Habaja Alla 2 000 ie 25 700


Suurimaks ÜVK tarbijad Habaja alevikus on Habaja lasteaed.

3.3.4.1 Habaja ühisveevärgi puurkaevud ja pumplad

Habaja alevikus on üks puurkaev-pumpla, mille andmed on allolevas tabelis.

Tabel 75. Habaja aleviku veehaare

Veehaarde nimetus: Habaja Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 1696 Puurkaevu passi nr: 4935 Puurkaevu puurimise aasta: 1981 Puurkaevu põhjaveekiht: ordoviitsium (O) Puurkaevu sügavus (m): 105 Lubatud veevõtt (m³/a) 16 000


67 (149)

Veehaarde nimetus: Habaja Tegelik veevõtt 2014 (m³/a)

Puurkaevu sanitaarkaitseala:

50 m - ei ole tagatud


Rajatud:

Rekonstrueeritud: 2012 Puhastusseade:

puudub tüüp vooluhulk ( m³/d)

II astme pumpla:

pumpade arv 2 mark

vooluhulk ( m³/h) 7,2 tõstekõrgus (m) 60 mahuti(d) 5

Hüdrofoor

maht ( m³) 0,3 Seisukorra hinnang


Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2012 aastal, pumplasse paigaldati veemahuti, II astme pumbad ja elektrigeneraator.

Puurkaevust pumbatakse süvaveepumbaga (tootlikkusega 4,9 m³/h ja tõstekõrgusega 60 m) vesi veemahutisse. Veemahutisse on paigaldatud nivooandur, millega juhitakse süvaveepumba tööd.

Avarii olukordade maandamiseks ja elanikkonna pidevaks veega varustamiseks on pumplasse paigaldatud veemahuti ja II astme pumbad. Puurkaevust väljapumbatud vesi kogutakse 5,0 m³ mahuga veemahutisse, millest II astme pumbaga pumbatakse vesi asula veevõrku. Süvaveepumba avarii korral varustatakse asulat mahutist veega minimaalselt ühe tunni jooksul. Pumplas asub reservsüvaveepump, millega on võimalik asendada rikkis olevat süvaveepumpa.

Pumplasse on paigaldatud ka elektrigeneraator, mis elektrikatkestuse korral käivitub automaatselt.

3.3.4.2 Habaja ühisveevärgi torustikud

Habaja aleviku ühisveevärgi torustikud on valdavalt rekonstrueeritud 2012 aasal. Torustikud on valdavalt heas seisukorras. Torustikud on rajatud läbimõõduga De50-De110 PEH torudest. Veevarustustorustike pikkus on ca 2 937 m.

3.3.4.3 Habaja tuletõrjeveevarustus

Habaja aleviku tuletõrjeveevarustus on rajatud tuletõrjemahutite baasil. Alevikku on paigaldatud 3 tuletõrjeveemahutit, millede asukohad on märgitud joonisel.

3.3.4.4 Habaja ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti

Habaja reoveepuhasti asub aleviku lääneosas, Puhasti kinnistul.


68 (149)

Tabel 76. Habaja reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Habaja Rajatud 1975 Rekonstrueeritud

Puhastusseadme tüüp aktiivmuda,

2xBIO-25,BIO-50

Purgimissõlm puudub Proj. tootlikus 30 - 70 m³/d Proj. reostuskoormus 300 ie Kuja 100 Seisukorra hinnang:

Hoone mitterahuldav

Mahutid mitterahuldav

Seadmed ja torustik mitterahuldav

Elekter-automaatika mitterahuldav

Biotiik rahuldav

Habaja aleviku reovee puhastamiseks kasutatakse kahte paralleelselt toimivat kestvusõhustusega aktiivmudapuhastit BIO 25 ja reovee järelpuhastamiseks kahte biotiiki. Biotiigid puhastati settest 2008. aastal ja need on töökorras. Reoveepuhastusjaama koosseisus on tehnohoone. Heitvesi juhitakse kraaviga Kuivajõkke, mis on Pirita jõe lisajõgi.

Reoveepuhasti projekteeris EMP ja ehitas 1974. aastal Harju KEK. Kasutusel olevad puhastusseadmed on lagunenud ja halvas tehnilises seisukorras. Puhastusprotsessi efektiivsus on madal, sest reoveepuhasti on alakoormatud. Teenindushoone on lagunenud ja selle seisukord on halb. Kuna lagunenud reovee põhipuhastite 2 x BIO 25 efektiivsus on väga madal, siis suurem osa koormusest langeb biotiikidele ja need on ülekoormatud. Heitvees on üle piirnormi BHT7, heljumi ja fosfori sisaldus.

Reoveepuhastusjaam vajab rekonstrueerimist.

Tabel 77. Habaja reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär


Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 2,8 Hõljuvaine 35 6,3 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 - pH - 7,3 Üldfosfor (Püld) 2 4,5 Üldlämmastik (Nüld) 60 10

Heitvee analüüsid võetakse reoveepuhasti väljavoolust. Tihti ületavad reostusnäitajad lubatud piirmäära üldfosfori ühendite osas.

3.3.4.5 Habaja ühiskanalisatsiooni ülepumpla

Habaja alevikus asub üks ühiskanalisatsiooni ülepumpla. Reoveepumpla on ehitatud 3 m läbimõõduga raudbetoonist kaevurõngastest ja sellel on elektrikatkestuste korral avariiülevool kraavi. Reoveepumpla tehniline seisukord on väga halb (lekib, pumplasisesed konstruktsioonid on läbi roostetanud ja lagunenud, pumplasse setib maha reovee heljum ja seda tuleb pidevalt puhastada, vananenud on elektrisüsteem) ja see tuleb lähemal ajal rekonstrueerida.


69 (149)

Tabel 78. Habaja kanalisatsiooni ülepumpla andmed

Pumpla nimi Ülepumpla Rajamise aeg 1972 Rek. aeg

Kuja ulatus (m)

Pumpade andmed

Kogus (tk) 1 Mark

Q (m³/h)

H (m)

P1 (kW)

Seisukorra hinnang

Torustik ja seadmed mitterahuldav Elekter-autom. mitterahuldav Mahuti/ teenindusosa mitterahuldav Maapealne osa puudub

3.3.4.6 Habaja ühiskanalisatsiooni torustikud

Habaja aleviku ühisveevärgi torustikud on valdavalt rekonstrueeritud 2012 aasal. Torustikud on valdavalt heas seisukorras. Mitterahuldav on kanalisatsioontorustik alevikust puhastini, mis vajab lähiajal vahetamist.

Isevoolsed torustikud on rajatud läbimõõduga De160-De200 torudest. Torustike pikkus on ca 2 065 m.

Surveline torustik on rajatud läbimõõduga De110 torust. Torustiku pikkus on ca 116 m.

3.3.4.7 Habaja reovee purgimissõlmed

Habaja alevikus reovee purgimissõlm puudub. Lähim purgimissõlm asub Kose alevikus Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti juurde purgitakse kogu Kose valla territooriumil väljaspool ühiskanalisatsiooni piirkondasid tekkiv ning kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimissõlme valdajaks on OÜ Kose Vesi ning purgimisteenuse osutajaks on Radix Transport OÜ.

3.3.4.8 Habaja sademeveesüsteemid

Alevikus lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi immutatakse tiheasustuspiirkonnas haljasaladele.

3.3.5 Ravila alevik

Ravila alevikus osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte Kose Vesi OÜ.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Ravila alevik suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) alal, kus valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on 20-50 m; savi või liivsavi paksus 5-10 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva.

Alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Ravila reoveekogumisala.

Tabel 79. Ravila reoveekogumisala andmed


RKA0370046 Ravila Alla 2 000 ie 32 500


70 (149)


Suurimad ÜVK tarbijad Ravila alevikus on Ravila Mõis OÜ (puhkekeskus) ja korteriühistud.

3.3.5.1 Ravila ühisveevärgi puurkaevud ja pumplad

Ravila alevikus on üks puurkaev-pumpla, mille andmed on allolevas tabelis.

Tabel 80. Ravila aleviku veehaare

Veehaarde nimetus: Ravila Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 1855 Puurkaevu passi nr: 2970 Puurkaevu puurimise aasta: 1971 Puurkaevu põhjaveekiht: ordoviitsium (O) Puurkaevu sügavus (m): 100 Lubatud veevõtt (m³/a) 31 024 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 9 702 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus


Puhastusseade:

tüüp rauafiltrisüsteem

RURA IRA Duplex vooluhulk ( m³/d) 20

II astme pumpla:

puudub


Hüdrofoor maht ( m³)

Seisukorra hinnang

Hoone hea Mahuti(d) puudub Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika rahuldav

Puurkaev Ravila, nr 1855 asub Ravila pumbajaama maaüksusel. Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2007.aastal. Tööde käigus lammutati vana pumpla hoone ning selle asemele rajati uus hoone. Pumplasse paigaldati uued vee survetõstepumbad ning rauaeraldusfiltrid. Puurkaev-pumpla on heas seisukorras ning ei vaja olulist parendamist. Parendada tuleks tulevikus pumpla kaugseire mis oleks vaja ühendada OÜ Kose Vesi kaugseire üldise süsteemiga. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/324726.

Puurkaevust väljapumbatava vee rauasisaldus (0,275 mg/l - 27.10.2014.a) ületab sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuete piirmäära. Seetõttu on vajalik enne puurkaevuvee veevõrku suunamist seda rauaeraldusseadmetes töödelda.


71 (149)

3.3.5.2 Ravila ühisveevärgi torustikud

Ravila aleviku ühisveevärgi torustikud on rekonstrueeritud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi raames 2007.aastal. Torustikud on heas seisukorras.

Tabel 81. Ravila aleviku ühisveevärgi torustikud

Jrk


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Ravila tee torustikud (De90pe; De63pe; De50pe; De40pe), heas seisukorras

2007 22

Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastas Ravila aleviku ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele (12.08.2015.a.). Proovivõtukohaks oli Ravila Lasteaed.

3.3.5.3 Ravila tuletõrjeveevarustus

Ravila aleviku tuletõrjeveevarustus on korraldatud tuletõrjeveemahutite abil. Alevikus asuvad kolm 108m³ suurust mahutit, millest üks asub Tammiku teel, teine Ravila katlamaja juures ning kolmas Ravila töökoja juures Vardja-Ravila teel. Mahutid on heas seisus, välja arvatud Ravila töökoja mahuti, millel on leke ning mis on hetkel kasutusest väljas.

3.3.5.4 Ravila ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti

Ravila aleviku reoveepuhasti asub Ravila biopuhasti maaüksusel ning on ümbritsetud piirdeaiaga.

Tabel 82. Ravila reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Ravila Rajatud

Rekonstrueeritud 2007

Puhastusseadme tüüp aktiivmudapuhasti ümberehitatud EKOL-60;

3 biotiiki kogupindalaga 3 580 m² Purgimissõlm puudub Proj. tootlikus Q=60 m³/d Proj. reostuskoormus 300ie Kuja 100 m Seisukorra hinnang:

Hoone puudub Mahutid mitterahuldav Seadmed ja torustik mitterahuldav Elekter-automaatika mitterahuldav Biotiik rahuldav

Reoveepuhasti on rekonstrueeritud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi raames 2007.aastal. Rekonstrueerimistööde käigus lammutati samas asukohas paiknenud kaks vana BIO-50 tüüpi reoveepuhastit ning nende asemele rajati uus EKOL-60 tüüpi puhasti. Konstruktsiooniliste puudujääkide tõttu esines puhasti töös häireid ning see on OÜ Kose Vesi poolt ümberehitatud aktiivmuda puhastiks. Et aeroobse sektsiooni maht on väike, on puhasti tundlik voolu ja reostuse kõikumistele. Paigaldatud on fosfori eraldamiseks reoveest dosaatorpumbad. Puhasti juures asub reovee ülepumpla, milles asub võrekorv reovee mehhaaniliseks puhastamiseks.

Tabel 83. Ravila reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär



72 (149)

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 10 Hõljuvaine 35 10 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 57 pH - - Üldfosfor (Püld) 2 1,6 Üldlämmastik (Nüld) 60 5,4

Heitvee analüüsid võetakse reoveepuhasti väljavoolust. Puhasti järelpuhastina toimivad biotiigid. Kolme biotiigi kogupindala on 3 580m³. Puhasti heitvee suublaks on Pirita jõgi. Puhasti kuja ulatus on 100 meetrit.

Reoveepuhasti on plaanis likvideerida ja Ravila aleviku kokkukogutud reoveed on kavas pumbata Kose aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemi.

3.3.5.5 Ravila ühiskanalisatsiooni ülepumplad

Ravila alevikus asub 5 ühiskanalisatsiooni ülepumplat. Kõik ülepumplad on rajatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi raames 2007.aastal. Tegemist on kaasaegsete kompaktpumplatega, mis on varustatud kahe pumba ja automaatika- ning häireedastussüsteemiga.

Tabel 84. Ravila kanalisatsiooni ülepumplad

Pumpla nimi RVP Ravila

1 RVP Ravila

2 RVP Ravila

3 RVP Ravila

4* RVP Ravila

Rajamise aeg 2007 2007 2007 2007 2007 Rek. aeg - - - - - Kuja ulatus (m) 10 10 10 10 20

Pumpade andmed

Kogus (tk) 2 2 2 2 2

Mark Grundfos Grundfos Grundfos Grundfos ABS Pumps, AS0631.142-

S17/2 Q (m³/h) 3 3 3 3 50 H (m)

18

P1 (kW) 2,2 2,2 2,2 1,1 2,3

Seisukorra hinnang

Torustik ja seadmed hea hea hea hea rahuldav

Elekter-autom. hea hea hea hea rahuldav Mahuti/ teenindusosa hea hea hea hea rahuldav

Maapealne osa puudub puudub puudub puudub puudub *- hetkel ei ole kasutuses

RVP Ravila asub puhasti juures, selles asub võrekorv reovee mehhaaniliseks puhastamiseks. Võrekorvi kasutamine on väga ebamugav ning see on soovitav edaspidi asendada treppvõrega. Pumpla ise ei vasta asula peapumpla nõuetele ja tuleks rekonstrueerida või likvideerida.

Lisaks tabelis olevale 5 ülepumplale on teadaolevalt Ravila aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud reovee lokaalne pumpla, mis asub Tamme kinnistul.

3.3.5.6 Ravila ühiskanalisatsiooni torustikud

Ravila aleviku ühiskanalisatsiooni torustikud on rekonstrueeritud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaprogrammi raames 2007.aastal. Torustikud on heas seisukorras.


73 (149)

Tabel 85. Ravila aleviku ühiskanalisatsiooni isevoolsed torustikud

Jrk Torustiku asukoht (sulgudes läbimõõt ja materjal) ja seisund

Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Ravila tee torustikud (De200pe, De160pe), heas seisukorras 2007 22

Tabel 86. Ravila aleviku ühiskanalisatsiooni survetorustikud


Ehitus- aasta

1 Ravila ülepumpla 1 kuni lasteaia voolurahustuskaev (De110pe), heas seisukorras

2007

2 Ravila ülepumpla 2 kuni Ravila tee voolurahustuskaev (De90pe), heas seisukorras

2007

3 Ravila ülepumpla 3 kuni Karjakastelli voolurahustuskaev (De110pe), heas seisukorras

2007

3.3.5.7 Ravila reovee purgimissõlmed

Ravila alevikus reovee purgimissõlm puudub. Lähim purgimissõlm asub Kose alevikus Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti juurde purgitakse kogu Kose valla territooriumil ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud kinnistutel tekkiv ning kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimissõlme valdajaks OÜ Kose Vesi ning purgimisteenuse osutajaks on Radix Transport OÜ.

3.3.5.8 Ravila sademeveesüsteemid

Ravila alevikus lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi immutatakse tiheasustuspiirkonnas haljasaladele või suunatakse väiksemate kuivenduskraavide kaudu Pirita jõkke. Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamist asulasse ei planeerita.

3.3.6 Oru küla

Oru külas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte Kose Vesi OÜ.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Oru küla nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) alal, kus saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva.

Alevikus on keskkonnaministri poolt kinnitatud Oru reoveekogumisala.

Tabel 87. Oru reoveekogumisala andmed


RKA0370048 Oru Alla 2 000 ie 41 400

Külas elab 2014. aasta seisuga 451 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 382 (85%) ja ühiskanalisatsiooniga 345 (76%) inimest.

Suurimad ÜVK tarbijad Oru külas on RS Nellik OÜ (põllumajandusettevõte) ja Oru Taimeõlitööstus OÜ (õlitööstus) – mõlemad ainult veevarustus, E.Lage Kaubanduse OÜ (toidukauplus) ja korteriühistud.


74 (149)

3.3.6.1 Oru ühisveevärgi puurkaevud ja pumplad

Oru küla veevarustuse võib jagada kolmeks osaks. Oru küla keskust varustatakse joogiveega puurkaevudest nr 1612 (Keskuse) ja nr 1581 (Energeetika). Männimäe elamupiirkonnas asub puurkaev nr 1611, mis on veetorustikuga ühenduses Oru küla keskuse piirkonna veesüsteemiga. Männimäe puurkaevu veega varustatakse ka Tähepaju elamuarenduspiirkonda.

Tabel 88. Oru küla ühisveehaarded

Veehaarde nimetus: Oru Männimäe Oru keskuse Oru Energeetika Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 1611 1612 1581 Puurkaevu passi nr: 2409 2410 5951 Puurkaevu puurimise aasta: 1969 1971 1988

Puurkaevu põhjaveekiht: ordoviitsium-

kambriumi (O-Cm) ordoviitsium-

kambriumi (O-Cm) ordoviitsium-

kambriumi (O-Cm) Puurkaevu sügavus (m): 157 168 163 Lubatud veevõtt (m³/a) 20 072 20 072 10 952 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 9 612 4 581 2 899 Puurkaevu sanitaarkaitseala:

50 m - on tagatud 50 m - on tagatud 50 m - on tagatud


Rajatud: 1969 1971 1988 Rekonstrueeritud: 2010 2013 osaliselt

Puhastusseade:

tüüp

Rauaeraldusfilter ARS 650 Duplex

Rauaeraldusfilter ARS 500 Duplex

puudub

vooluhulk ( m³/d) 25 11 5 II astme pumpla:

puudub puudub puudub


Hüdrofoor maht ( m³) 0,5 3,0

Seisukorra hinnang Hoone hea mitterahuldav mitterahuldav Mahuti(d) puudub puudub puudub Seadmed ja torustik hea hea mitterahuldav Elekter-automaatika hea hea mitterahuldav

Puurkaev Oru Männimäe, nr 1611 asub Männimäe pumbajaama maaüksusel. 2010.aastal rekonstrueeriti SA KIK toetusel puurkaev-pumpla ning vahetati välja kogu selle tehnoloogiline sisustus. Pumplasse paigaldati veetöötlusseadmed rauaühendite eemaldamiseks joogiveest ning kaugseire süsteem. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/324726. Puurkaevu vesi vastab sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

Puurkaev Oru keskuse, nr 1612 asub Keskuse pumbajaama maaüksusel. Puurkaev-pumpla hoone on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist. Puurkaev-pumpla tehnoloogiline seadmestik rekonstrueeriti 2013. aastal SA KIK toetusega. Uuendati kogu tehnoloogiline sisseseade – paigaldati rauaeraldusfiltrid, uus hüdrofoor, uuendati elektri- ja automaatika osa, pumpla sisesed torustikud. Veevõrgu survet reguleeritakse 500L suuruse hüdrofoori ning rõhuanduriga. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-


75 (149)

erikasutusluba nr L.VV/324726. Puurkaevu vesi vastab sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

Puurkaev Oru Energeetika, nr 1581 asub Energeetika pumbajaama maaüksusel. Pumbajaama hoone seisund on rahuldav, seda on varasemalt remonditud. Rõhku reguleeritakse ühe hüdrofooriga suurusega 3m³. Puurkaev-pumpla on kavas peale Keskuse pumpla rekonstrueerimist likvideerida. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/324726. Puurkaevu vesi vastab sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.3.6.2 Oru ühisveevärgi torustikud

Oru külas on uued veetorustikud rajatud 2007.aastal Tähepaju elamuarenduspiirkonnas ja Keskuse pumbajaama ning EAP vahel ning 2010. aastal Männimäe elamupiirkonnas. Oru keskuse ning osaliselt Heinamäe piirkonna veetorustik rekonstrueeriti 2013. aastal ning Heinamäe torustik ühendati Tähepaju elamupiirkonna torustikuga. Oru küla lõunapiirkonnas ning osaliselt Heinamäel vajab veetorustik rekonstrueerimist.

Tabel 89. Oru küla ühisveevärgi torustikud

Jrk


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Männimäe elamupiirkonna veetorustik (De110pe, De63pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras

2010 14

2 Männimäe ühisveevärgi ja Oru reoveepuhasti vaheline veetorustik (De110pe), heas seisukorras

2010 1

3 Tähepaju elamuarenduspiirkonna veetorustik (De110pe, De75pe, De63pe, De40pe, De32pe), heas seisukorras

2007 58

4 Heinamäe elamupiirkonna veetorustik, ühendustorustik Tähepaju elamupiirkonnaga (De110pe, De63pe, De50pe, Dn40teras), valdavalt heas seisukorras

1983, 2013

13

5 Oru keskuse ühisveevärgi, Oru reoveepuhasti ja Tähepaju elamuarenduspiirkonna vaheline veetorustik (De110pe), heas seisukorras

2007 1

6 Oru keskuse piirkonna veetorustik (De110pe, Dn50teras, Dn40 teras, De32pe), rekonstrueeriti enamuses 2013. aastal ning on heas seisukorras.

1971-2000, 2013

27

kokku 114

Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastas Oru küla ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli elamu aadressil Männimäe 8 krt nr 8 ja Oru Lasteaed.

3.3.6.3 Oru tuletõrjeveevarustus

Oru küla tuletõrjeveevarustus on korraldatud valdavas osas tuletõrjeveemahutite abil. Oru keskuses asuvad kolm mahutit ning Männimäe elamupiirkonnas üks mahuti, suurusega 100m³. Mahutid pole töökorras ning need on kavas tulevikus likvideerida. Keskuse ja Männimäe elamupiirkonda ning Tähepaju elamuarenduspiirkonda on paigaldatud tuletõrjehüdrandid. Kuna pumbajaamades puuduvad tuletõrjevee survetõstepumbad ning veemahutid, siis hüdrantidest nõuetekohast kustutusvett ei saa. Seega vajab kogu küla tuletõrjeveevarustus parendamist.


76 (149)

3.3.6.4 Oru ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti

Oru küla reoveepuhasti asub Oru biopuhasti maaüksusel. Oru küla keskuse ning Heinamäe, Männimäe ja Tähepaju elamupiirkondade reovesi suunatakse puhastamiseks kahest moodulist koosnevale BIO-50 tüüpi aktiivmudapuhastile. Reoveepuhasti rajati 1974.aastal. BIO-seeria puhastid on tööprintsiibilt kestusõhutusega aktiivmudapuhastid. Puhasti protsessimahuti korpus on valmistatud terasest. 2011.aastal paigaldati ühe puhasti aeratsioonikambrisse uued peenmull-aeraatorid.

Tabel 90. Oru reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Oru Rajatud 1974 Rekonstrueeritud osaliselt 2011

Puhastusseadme tüüp

aktiivmudapuhasti 2 x BIO-50; 2 biotiiki kogupindalaga 1600

m²

Purgimissõlm puudub Proj. tootlikus Q=80 m³/d

Proj. reostuskoormus 800ie?


Hoone mitterahuldav

Mahutid mitterahuldav

Seadmed ja torustik mitterahuldav

Elekter-automaatika mitterahuldav

Biotiik rahuldav

Reoveepuhasti seisukord on mitterahuldav: protsessimahutid amortiseerunud, ühe aeraatori seisukord ei vasta nõuetele, puhurihoone on amortiseerunud, heitvesi külmub talvisel ajal setitite väljavoolurennides, elektrisüsteem on amortiseerunud. Puhastil puudub juhtimissüsteem, reovee vooluhulga mõõtmise võimalus ja kaugseire puhasti töö jälgimiseks. Puhastil puudub ka nõuetele vastav teenindusplats.

Tabel 91. Oru reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär


Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 14 Hõljuvaine 35 23 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 33 pH - - Üldfosfor (Püld) 2 1,0 Üldlämmastik (Nüld) 60 5,2

Heitvee analüüsid võetakse biotiikide väljavoolust. Järelpuhastuseks kasutatakse kahte biotiiki kogupindalaga 1 600m². 2007.aastal rekonstrueeriti biotiigid ning nende põhi kaeti kilega. Biotiikidest väljuv heitvesi suunatakse kraavide kaudu Tähepaju elamuarenduspiirkonna taga asuvasse kraavi, kuid millel puudub suubla Tuhala jõkke. Puhasti ja biotiikide kuja ulatus on 100 meetrit.

3.3.6.5 Oru ühiskanalisatsiooni ülepumplad

Oru külas asub neli ühiskanalisatsiooni ülepumplat. Neist kolm on kaasaegsed kompaktpumplad. Heinamäe elamupiirkonna ülepumpla vajab rekonstrueerimist.


77 (149)

Tabel 92. Oru reoveepumplate andmed

Pumpla nimi RVP

Männimäe RVP

Tähepaju RVP

Heinamäe RVP Oru

Rajamise aeg 2010 2007 1983 2010 Rek. aeg - -

-

Kuja ulatus (m) 10 10 10 20

Pumpade andmed

Kogus (tk)

Mark Grundfos,

SLV80.80.13.4.50D

Flygt/DXV50-7

Ebara DW 100T

Grundfos, SLV.80.80.1

3.4.50D Q (m³/h) 4 9 20 5 H (m)

6 6

P1 (kW) 1,3 0,75 0,75 1,3

Seisukorra hinnang

Torustik ja seadmed hea rahuldav

mitterahuldav

hea

Elekter-autom. hea rahuldav mitterahulda

v hea

Mahuti/ teenindusosa hea rahuldav

mitterahuldav

hea

Maapealne osa puudub puudub puudub puudub

3.3.6.6 Oru ühiskanalisatsiooni torustikud

Oru külas on uued reovee kanalisatsioonitorustikud rajatud 2007.aastal Tähepaju elamuarenduspiirkonnas ning 2010.aastal Männimäe elamupiirkonnas. Oru keskuse ning Heinamäe piirkonna ühiskanalisatsioonitorustik on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist.

Tabel 93. Oru küla ühiskanalisatsiooni isevoolsed torustikud


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Männimäe elamupiirkonna kanalisatsioonitorustik (De200pe), heas seisukorras

2010 14

2 Tähepaju elamuarenduspiirkonna kanalisatsioonitorustik (De160pe), heas seisukorras

2007 58

3 Heinamäe elamupiirkonna kanalisatsioonitorustik (Dn150asb), mitterahuldavas seisukorras

1983 13

4 Oru keskuse piirkonna kanalisatsioonitorustik (Dn200asb, Dn150asb), halvas seisukorras ja vajab rekonstrueerimist

1971-1988

10

5 Oru keskuse ja reoveepuhasti vaheline kanalisatsioonitorustik (Dn200asb), mitterahuldavas seisukorras

1971 -

kokku 95

Tabel 94. Oru küla ühiskanalisatsiooni survetorustikud


Ehitus- aasta

1 Heinamäe ülepumpla kuni Välja voolurahustuskaev (Dn100met), rahuldavas seisukorras

1983

2 Männimäe ülepumpla kuni reoveepuhasti voolurahustuskaev (De110pe), heas seisukorras

2010

3 Tähepaju ülepumpla kuni reoveepuhasti voolurahustuskaev (De110pe), heas seisukorras

2007


78 (149)

3.3.6.7 Oru reovee purgimissõlmed

Oru külas reovee purgimissõlm puudub. Lähim purgimissõlm asub Kose alevikus Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti juurde purgitakse kogu Kose valla territooriumil ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud kinnistutel tekkiv ning kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimissõlme valdajaks on OÜ Kose Vesi ning purgimisteenuse osutajaks on Radix Transport OÜ.

3.3.6.8 Oru sademeveesüsteemid

Tabel 95. Oru küla sademeveekanalisatsiooni isevoolsed torustikud

Jrk


Ehitus- aasta

1 Tähepaju elamuarenduspiirkonna sademevee kanalisatsioonitorustik (De300pe, De160pe), rahuldavas seisukorras (aladimensioneeritud)

2007

Oru külas on probleemiks puuduliku suublaga lahendatud sademeveesüsteem Tähepaju EAP-s ning sellega koos ka Oru biopuhastist väljuva heitvee suubla puudumine Tuhala jõkke. On koostatud projekt olukorra lahendamiseks.

3.3.7 Vardja küla

Vardja külas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte Kose Vesi OÜ.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Vardja küla suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) alal, kus valdavalt saviliivmoreenist pinnakatte paksus on 20-50 m; savi või liivsavi paksus 5-10 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva.

Külas on keskkonnaministri poolt kinnitatud Vardja reoveekogumisala.

Tabel 96. Vardja reoveekogumisala andmed


RKA0370045 Vardja Alla 2 000 ie 13 300


Suurimad ÜVK tarbijad Vardja külas on päästekeskus ja korteriühistud.

3.3.7.1 Vardja ühisveevärgi puurkaevud ja pumplad

Vardja küla ühisveevärki varustab joogiveega puurkaev nr 1872.

Tabel 97. Vardja küla veehaare

Veehaarde nimetus: Vardja Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 526 Puurkaevu passi nr: 8054 Puurkaevu puurimise aasta: 1984 Puurkaevu põhjaveekiht: ordoviitsium (O) Puurkaevu sügavus (m):

Lubatud veevõtt (m³/a) 14 600 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 3 863


79 (149)

Veehaarde nimetus: Vardja Puurkaevu sanitaarkaitseala:

50 m - on tagatud


Rajatud: 1984 Rekonstrueeritud: 2009 ja 2011

Puhastusseade:

tüüp Rauaeraldusfilter ARS 650 Duplex

vooluhulk ( m³/d) 10 II astme pumpla:

puudub


Hüdrofoor maht ( m³) 0,3

Seisukorra hinnang Hoone rahuldav Mahuti(d) puudub Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea

Puurkaev Vardja, nr 1872 asub Vardja pumbajaama maaüksusel. Puurkaev-pumpla rajati 1987.aastal. 2009.aastal ehitati olemasoleva pumpla sisse väiksem, soojustatud ruum seadmetele, et vähendada pumpla küttekulusid. Samuti paigaldati 0,3m³ hüdrofoor. 2011.aastal vahetati SA KIK toetusel välja pumplasisene veetorustik, paigaldati veetöötlusseadmed rauaühendite eemaldamiseks joogiveest ning samuti uus elektri-automaatikakilp koos kaugseirega.

Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit- Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/324726.


3.3.7.2 Vardja ühisveevärgi torustikud

Vardja küla ühisveevärgi torustikud on rekonstrueeritud 2011.aastal SA KIK toel, on heas seisukorras ning ei vaja parendamist. Perspektiivselt on vaja välja ehitada Põhja-Eesti Väljaõppekeskuse veega varustamiseks uus torustik mööda Vardja-Ravila teed.

Tabel 98. Vardja küla ühisveevärgi torustikud

Jrk


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Vardja tee elamute piirkond kuni Vardja puurkaev-pumplani nr 1872 (De75pe, De50pe; De40pe, De32pe), heas seisukorras

2011 8

Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastas Vardja küla ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli elamu aadressil Kuusiku tn 2 krt nr 8.


80 (149)

3.3.7.3 Vardja tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjevett saab võtta looduslikust tuletõrjeveevõtukohast Vardja-Ravila teel Vardja oja sillalt, kuid see on tähistamata ning pole külmumiskindel. 2011.aastal veetorustike rajamisel jäi raha puudusel paigaldamata projektijärgne tuletõrjeveemahuti.

3.3.7.4 Vardja ühiskanalisatsiooni reoveepuhastid

Vardja küla reoveepuhasti asub Vardja biopuhasti maaüksusel.

Tabel 99. Vardja reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Vardja Rajatud 1983 Rekonstrueeritud osaliselt 2011 Puhastusseadme tüüp

aktiivmudapuhasti BIO-50; 2 biotiiki kogupindalaga 340 m²


Proj. reostuskoormus 400ie



Vardja küla ühiskanalisatsiooni kaudu puhastini suunatud reovesi puhastatakse ühes BIO-50 tüüpi reoveepuhastis (teine seisab), mis on ehitatud 1983.aastal. BIO-seeria puhastite näol on tegemist kestusõhustusega aktiivmudapuhastitega. Puhastis puudub keemiline fosforiärastus. 2011.aastal paigaldati ühele puhastile uued peenmull-aeraatorid. Järelpuhastiks on kaks biotiiki kogupindalaga 340 m².

Reoveepuhasti seisukord on mitterahuldav: protsessimahutid ja puhurihoone on amortiseerunud, heitvesi külmub talvisel ajal setitite väljavoolurennides, elektrisüsteem on amortiseerunud. Puhastil puudub keemiline fosforiärastus, lisaks puudub veel ka juhtimissüsteem, reovee vooluhulga mõõtmise võimalus ja kaugseire puhasti töö jälgimiseks. Puhastil puudub ka nõuetele vastav teenindusplats ning teenindusteed ei võimalda juurdepääsu mahutitele nende ohutuks teenindamiseks.

Puhasti heitvee suublaks on Vardja oja. Puhasti vajab rekonstrueerimist ning selle protsessimahuti tuleb Vardja oja suurveest tuleneva üleujutuse vältimiseks tõsta maapinnast kõrgemale tasemele. Kevadise suurvee ajal on häiritud puhastusprotsess, sest puhastit ümbritseva pinnavee tase tõuseb kõrgemale puhastist ja biotiikidest väljuva heitvee paisutuskõrgusest.

Tabel 100. Vardja reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär


Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 25 6,9 Hõljuvaine 35 10 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 27 pH - - Üldfosfor (Püld) 2 0,61 Üldlämmastik (Nüld) 60 4,1


81 (149)

Heitvee analüüsid võetakse biotiikide väljavoolust. Puhasti ja biotiikide kuja ulatus on 100 meetrit.

3.3.7.5 Vardja ühiskanalisatsiooni ülepumplad

Vardja külas ühiskanalisatsioonipumplad puuduvad. Küla ühiskanalisatsiooniga on ühendatud reovee lokaalne pumpla, mis asub Vardja-Ravila tee ääres, mille kaudu suunatakse Põhja-Eesti Väljaõppekeskuses tekkiv reovesi puhastamiseks Vardja reoveepuhastisse.

3.3.7.6 Vardja ühiskanalisatsiooni torustikud

Vardja küla isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on osaliselt rajatud 30 aastat tagasi ning osaliselt 13 aastat tagasi. Paremas seisus on Põhja-Eesti Väljaõppekeskuse juures asuvad torustikud. Asula torustike halva olukorra põhjuseks on nende vanus, rajamiseaegne ehituskvaliteet ja ehitamisel kasutatud materjalide kehv kvaliteet. Torustik on rajatud valdavalt asbotsement torudest, tingläbimõõduga Dn300 ja Dn150.

Tabel 101. Vardja küla ühiskanalisatsiooni isevoolsed torustikud


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Vardja tee elamute piirkonnas asuv torustik kuni Vardja reoveepuhastini (Dn300 ja 150asb), mitterahuldavas olukorras

1983 8

3.3.7.7 Vardja reovee purgimissõlm

Vardja külas reovee purgimissõlm puudub. Lähim purgimissõlm asub Kose alevikus Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti juurde purgitakse kogu Kose valla territooriumil ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud kinnistutel tekkiv ning kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimissõlme valdajaks on OÜ Kose Vesi ning purgimisteenuse osutajaks on Radix Transport OÜ.

3.3.7.8 Vardja sademeveesüsteemid

Vardja küla sademeveekanalisatsiooni torustikud on rajatud 30 aastat tagasi.

Tabel 102. Vardja küla sademeveekanalisatsiooni isevoolsed torustikud

Jrk


Ehitus- aasta

1 Vardja tee elamute piirkonnas asuv sademeveetorustik alates puurkaev-pumplast kuni Vardja ojani (Dn200asb), rahuldavas seisukorras

1983

3.3.8 Palvere küla

Palvere külas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte Kose Vesi OÜ.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Palvere küla nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) alal, kus saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva.


82 (149)

Külas on keskkonnaministri poolt kinnitatud Palvere reoveekogumisala.

Tabel 103. Palvere reoveekogumisala andmed


RKA0370047 Palvere Alla 2 000 ie 13 200


Suuri ÜVK teenuse tarbijad Palvere külas on ei ole.

3.3.8.1 Palvere ühisveevärgi puurkaevud ja pumplad

Palvere küla ühisveevärki varustab joogiveega puurkaev nr 1773.

Tabel 104. Palvere küla veehaare

Veehaarde nimetus: Palvere Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 1773 Puurkaevu passi nr: 3938 Puurkaevu puurimise aasta: 1974 Puurkaevu põhjaveekiht: ordoviitsium (O) Puurkaevu sügavus (m): 60 Lubatud veevõtt (m³/a) 5 112 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 2 480 Puurkaevu sanitaarkaitseala:

50 m - on tagatud



Puhastusseade:

tüüp Rauaeraldusfilter ARS 400 Duplex vooluhulk ( m³/d) 6

II astme pumpla:

puudub


Hüdrofoor


Hoone hea Mahuti(d) puudub Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea

Puurkaev Palvere, nr 1773 asub Palvere pumbajaama maaüksusel. Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2013. aastal SA KIK toetusega. Paigaldati rauaeraldusfiltrid, uuendati torustikud, elektri- ja automaatika osa. Rõhku reguleeritakse hüdrofoori ja rõhuanduriga. Hüdrofoori maht on 0,3 m³. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit, kuid lähtuvalt tegelikust olukorrast, põhjavee tarbimise kogusest ja põhjavee kaitstusest, oleks mõistlik seda vähendada 30 meetrile. Puurkaevu 50 meetrine sanitaarkaitseala ning puurkaevu kõrval asuva reoveepuhastiks kasutatavate biotiikide 50 meetriline kuja kattuvad. Reoveepuhasti kuja ulatust puurkaevu suunas saab vähendada esimese biotiigi likvideerimisega. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/324726.


83 (149)


3.3.8.2 Palvere ühisveevärgi torustikud

Palvere küla ühisveevärgi torustikud on valdavalt rekonstrueeritud 2007.aastal ning on heas seisukorras ning ei vaja parendamist.

Tabel 105. Palvere küla ühisveevärgi torustikud


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Palvere tee elamute piirkonna veetorustik kuni puurkaev-pumplani nr 1773 (De50pe), heas seisukorras

2007 19

2 Vainumäe mü ja puurkaev-pumpla nr 1773 vaheline torustik (De32pe), heas seisukorras 2007 1

3 Palvere töökoja ja Palvere tee elamute vaheline torustik (De40teras), rahuldavas seisukorras, vajab uuendamist

1974 3

4 Palvere koolimaja ja Palvere tee vaheline torustik (De50pe), heas seisukorras

2007 1

5 Tõru kinnistu ja puurkaev-pumpla nr 1773 vaheline torustik (De40pe), rahuldavas seisukorras

1985 1

kokku 25

Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Palvere küla ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.3.8.3 Palvere tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjevett saab võtta tuletõrjeveemahutist, mis asub Palvere farmi juures. Mahuti seisukord vajab täiendavat kontrollimist.

3.3.8.4 Palvere ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti

Palvere küla ühiskanalisatsiooniga kogutav reovesi suunatakse puhastamiseks Palvere biotiikidesse. Kahe biotiigi kogupindala on 1 180 m². Biotiigid rajati 1992.aastal. Biotiigid on reovee puhastamiseks kohandatud või rajatud madalad veekogud, millest reovesi väga aeglaselt läbi voolab. Tiikides kulgeva isepuhastusprotsesse tulemusena vabaneb reovesi mehaanilistest ja orgaanilistest lisanditest ning enamikust haigusttekitavatest bakteritest ja soolenugiliste munadest. Kuna vesi tiikides peaaegu seisab vajuvad veekogu põhja ja kõige peenemad tahked osakesed.

Tabel 106. Palvere reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär


Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 <3 Hõljuvaine 35 <2 Keemiline hapnikutarve (KHT) 150 38 pH - 7,5 Üldfosfor (Püld) - 0,4 Üldlämmastik (Nüld) - 2,3


84 (149)

Heitvee analüüsid võetakse biotiikide väljavoolust. Reostusnäitajad ei ületa üldjuhul lubatud piirmäärasid. Tegelike reostusnäitajate mõõtmist mõjutavad sademed ning pinnavesi, mis lahjendavad tiikidest väljavoolavat heitvett. Tiikide heitvee suublaks on Maademäe oja (Jõelähtme jõgi). Biotiikide kuja ulatus on 50 meetrit.

3.3.8.5 Palvere ühiskanalisatsiooni ülepumplad

Palvere külas puuduvad ühiskanalisatsiooni ülepumplad.

3.3.8.6 Palvere ühiskanalisatsiooni torustikud

Palvere küla isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on rajatud üle 40 aasta tagasi ning on valdavalt halvas olukorras. Torustike halva olukorra põhjuseks on nende vanus, rajamiseaegne ehituskvaliteet ja ehitamisel kasutatud materjalide kehv kvaliteet. Torustik on rajatud valdavalt asbotsement torudest, tingläbimõõduga Dn200 ja Dn150.

Tabel 107. Palvere küla ühiskanalisatsiooni isevoolsed torustikud


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Palvere tee elamute piirkonna kanalisatsioonitorustik kuni biotiikideni, sh Palvere koolimaja ja Vainumäe torustik (Dn200asb, Dn150asb), mitterahuldavas seisukorras

1974 22

3.3.8.7 Palvere reovee purgimissõlmed

Palvere külas reovee purgimissõlm puudub. Lähim purgimissõlm asub Kose alevikus Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti juurde purgitakse kogu Kose valla territooriumil ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud kinnistutel tekkiv ning kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimissõlme valdajaks on OÜ Kose Vesi ning purgimisteenuse osutajaks on Radix Transport OÜ.

3.3.8.8 Palvere sademeveesüsteemid

Palvere külas lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi immutatakse tiheasustuspiirkonnas haljasaladele või suunatakse ära väiksemate kuivenduskraavide kaudu. Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamist asulasse ei planeerita.

3.3.9 Kuivajõe küla

Kuivajõe külas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte Kose Vesi OÜ.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Kuivajõe küla nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) alal, kus saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva.

Külas on keskkonnaministri poolt kinnitatud Kuivajõe reoveekogumisala.

Tabel 108. Kuivajõe reoveekogumisala andmed


RKA0370582 Kuivajõe Alla 2 000 ie 10 200


85 (149)


Suurimad ÜVK tarbijad Kuivajõe külas on korteriühistud.

3.3.9.1 Kuivajõe ühisveevärgi puurkaevud ja pumplad

Kuivajõe küla Sepa piirkonna ühisveevärki varustab joogiveega puurkaev nr 1841.

Tabel 109. Kuivajõe küla veehaare

Veehaarde nimetus: Kuivajõe (Sepa) Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 1841 Puurkaevu passi nr: 2235 Puurkaevu puurimise aasta: 1969 Puurkaevu põhjaveekiht: ordoviitsium (O) Puurkaevu sügavus (m): 50 Lubatud veevõtt (m³/a) 5 112 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 2 299 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus


Puhastusseade:

tüüp Rauaeraldusfilter ARS 400 Duplex

vooluhulk ( m³/d) 6 II astme pumpla:

puudub


Hüdrofoor maht ( m³)

Seisukorra hinnang


Puurkaev Kuivajõe (Sepa), nr 1841 asub Sepa puurkaevu maaüksusel. 2012.aastal rekonstrueeriti pumpla sisustus ning pumplasse paigaldati filtersüsteem rauaühendite eemaldamiseks joogiveest. Veesüsteemis reguleeritakse rõhku hüdrofooriga. Pumpla torustik on välja vahetatud. Sepa puurkaev-pumpla varustab tarbeveega nelja kahekorruselist elamut ning kahte eramut ja ühte ettevõtet. Puurkaev-pumpla on heas seisukorras ning ei vaja parendamist. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/324726.



86 (149)

3.3.9.2 Kuivajõe ühisveevärgi torustikud

Kuivajõe küla Sepa piirkonna ühisveevärgi torustikud on rekonstrueeritud 2006.aastal ning on heas seisukorras ja ei vaja parendamist.

Tabel 110. Kuivajõe küla ühisveevärgi torustikud


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Sepa väikekohad 1 kuni 4 ja Sepa puurkaev-pumpla vaheline torustik (De63pe, De40pe), heas seisukorras

2006 7

Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Kuivajõe küla Sepa piirkonna ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele. Proovivõtukohaks oli Sepa 4 krt nr 6.

3.3.9.3 Kuivajõe tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjevett saab võtta looduslikust tuletõrjeveevõtukohast Kuivajõe sillalt, kuid see on tähistamata ning pole külmumiskindel.

3.3.9.4 Kuivajõe ühiskanalisatsiooni reoveepuhastid

Kuivajõe küla reoveepuhasti asub Sepa biopuhasti maaüksusel. Reoveepuhasti on rajatud 1970.aastal. Tegemist on ühe BIO-50 tüüpi kestusõhutusega aktiivmudapuhastiga.

Tabel 111. Kuivajõe reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Sepa Rajatud 1970 Rekonstrueeritud osaliselt 2011 Puhastusseadme tüüp

aktiivmudapuhasti BIO-25; biotiik pindalaga 500 m²



4,5 kg BHT₇/d Kuja 50 m Seisukorra hinnang:


Puhastis puudub keemiline fosforiärastus. 2011.aastal paigaldati puhastile uued peenmull-aeraatorid. Puhasti juures asunud ülepumpla lõpetas töö 2011.aastal, kui Kuivajõe farmer lõpetas Sepa farmis tekkinud reovee suunamise puhastile. Ülepumpla tuleb likvideerida.

Muud puudused:

Tabel 112. Kuivajõe küla Sepa reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär


Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 3,8 Hõljuvaine 35 6 Keemiline hapnikutarve (KHT) 150 22 pH - -


87 (149)

Näitaja Piirmäär


Üldfosfor (Püld) - 5,9 Üldlämmastik (Nüld) - 31

Heitvee analüüsid võetakse biotiikide väljavoolust. Reostusnäitajad ei ületa üldjuhul lubatud piirmäärasid. Järelpuhastiks on biotiik pindalaga 500 m². Puhasti heitvee suublaks on Kuivajõgi. Puhasti kuja ulatus on 50 meetrit.

Reoveepuhasti seisukord on mitterahuldav: puudub reovee mehhaaniline puhastamine protsessimahutid ja puhurihoone on amortiseerunud, heitvesi külmub talvisel ajal setitite väljavoolurennides, elektrisüsteem on amortiseerunud. Puhastil puudub juhtimissüsteem, reovee vooluhulga mõõtmise võimalus ja kaugseire puhasti töö jälgimiseks.

3.3.9.5 Kuivajõe ühiskanalisatsiooni ülepumplad

Kuivajõe külas Silla maaüksusel asub ühiskanalisatsiooni ülepumpla, mille kaudu suunatakse kortermajade reovesi puhastamiseks reoveepuhastisse. Reoveepumpla tuleks rekonstrueerida ning kinnistu välja osta või seada servituut.

Tabel 113. Kuivajõe kanalisatsioonipumpla

Pumpla nimi RVP Kuivajõe Rajamise aeg

Rek. aeg

Kuja ulatus (m) 10

Pumpade andmed

Kogus (tk)

Mark ABS S13/4 Q (m³/h) 56 H (m) 7,5 P1 (kW) 1,9

Seisukorra hinnang

Torustik ja seadmed mitterahuldav

Elekter-autom. mitterahuldav Mahuti/ teenindusosa mitterahuldav

Maapealne osa puudub

3.3.9.6 Kuivajõe ühiskanalisatsiooni torustikud

Kuivajõe küla isevoolsed kanalisatsiooni torustikud on rajatud üle 40 aasta tagasi ning on valdavalt halvas olukorras. Torustike halva olukorra põhjuseks on nende vanus, rajamiseaegne ehituskvaliteet, ja ehitamisel kasutatud materjalide kehv kvaliteet. Torustik on rajatud valdavalt asbotsement torudest, tingläbimõõduga Dn150.

Tabel 114. Kuivajõe küla ühiskanalisatsiooni isevoolsed torustikud


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Sepa väikekohad 1 kuni 4 ja Silla ülepumpla vaheline torustik(Dn190asb), mitterahuldavas seisukorras

1970 4

Tabel 115. Kuivajõe küla ühiskanalisatsiooni survetorustikud


Ehitus- aasta

1 Silla ülepumpla kuni Sepa reoveepuhasti vaheline survetorustik (Dn100malm), mitterahuldavas seisukorras

1970


88 (149)

3.3.9.7 Kuivajõe reovee purgimissõlmed

Kuivajõe külas reovee purgimissõlm puudub. Lähim purgimissõlm asub Kose alevikus Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti juurde purgitakse kogu Kose valla territooriumil ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud kinnistutel tekkiv ning kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimissõlme valdajaks on OÜ Kose Vesi ning purgimisteenuse osutajaks on Radix Transport OÜ.

3.3.9.8 Kuivajõe sademeveesüsteemid

Kuivajõe külas lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi immutatakse tiheasustuspiirkonnas haljasaladele või suunatakse väiksemate kuivenduskraavide kaudu Kuivajõkke ja Kirivalla ojja. Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamist asulasse ei planeerita.

3.3.10 Karla küla

Karla külas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte Kose Vesi OÜ.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Karla küla nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) alal, kus saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva.

Karla külas ei ole kinnitatud reoveekogumisala, kuid see on kavas moodustada, kuna küla elamualas ja ka tööstuspiirkonnas tekib 1 ha kohta orgaanilist reostuskoormust 10 ie. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 57 (vv 19.03.2009) „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid“, tuleb nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.


Suurimad ÜVK tarbijad Karla külas on korteriühistud.

3.3.10.1 Karla ühisveevärgi puurkaevud ja pumplad

Karla külas on üks puurkaev-pumpla, mille andmed on allolevas tabelis

Tabel 116. Karla küla veehaare

Veehaarde nimetus: Karla Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 15024 Puurkaevu passi nr: 568 Puurkaevu puurimise aasta: 1999 Puurkaevu põhjaveekiht: ordoviitsium (O) Puurkaevu sügavus (m): 70 Lubatud veevõtt (m³/a) 5 112 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 1 115 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m - on tagatud Pumpla ja veetöötlus

Rajatud: 1999 Rekonstrueeritud:

Puhastusseade:

tüüp puudub


89 (149)

Veehaarde nimetus: Karla vooluhulk ( m³/d) 3

II astme pumpla:

puudub


Hüdrofoor


Hoone rahuldav Mahuti(d) puudub Seadmed ja torustik rahuldav Elekter-automaatika rahuldav

Puurkaev Karla, nr 15024, asub Karla pumbajaama maaüksusel. Rõhku reguleeritakse 0,4m³ suuruse hüdrofoori ja rõhuanduriga, võrku antav rõhk ligikaudu 4 baari. Karla puurkaevpumpla varustab joogiveega nelja elamut: ühte eramaja ning kolme korterelamut. Puurkaevu ümber kehtib sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit, kuid lähtuvalt tegelikust olukorrast, põhjavee tarbimise kogusest ja põhjavee kaitstusest, oleks mõistlik seda vähendada 10 meetrile. Puudub ligipääsutee. Puurkaevust põhjavee ammutamiseks on OÜ-le Kose Vesi väljastatud vee-erikasutusluba nr L.VV/324726.

Puurkaevu vesi vastab sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.3.10.2 Karla ühisveevärgi torustikud

Karla küla ühisveevärgi torustikud on rajatud 1999.aastal ning on heas seisukorras ning ei vaja parendamist.

Tabel 117. Karla küla ühisveevärgi torustikud


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Karla väikekohad 1 kuni 4 (De40pe, De32pe), heas seisukorras

1999 4

Arvestades joogivee keemilise ja mikrobioloogilise analüüsi tulemustega vastab Karla küla ühisveevärgi vesi sotsiaalministri 31. juuli 2001.a määrusega nr 82 kehtestatud joogivee kvaliteedi nõuetele.

3.3.10.3 Karla tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjevett saab võtta looduslikust tuletõrjeveevõtukohast Kuivajõe sillalt, kuid see on tähistamata ning pole külmumiskindel.

3.3.10.4 Karla ühiskanalisatsiooni reoveepuhastid

Karla küla reoveepuhasti asub Karla biopuhasti maaüksusel.

Tabel 118. Karla reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Karla Rajatud 1976 Rekonstrueeritud


90 (149)

Puhastusseadme tüüp aktiivmudapuhasti BIO-25




Hoone mitterahuldav Mahutid mitterahuldav Seadmed ja torustik mitterahuldav Elekter-automaatika mitterahuldav Biotiik puudub

Reoveepuhasti on rajatud 1976.aastal, kuid sellest hoolimata jätkuvalt töökorras. Tegemist on BIO-25 tüüpi kestusõhutusega aktiivmudapuhastiga. Puhastis puudub keemiline fosforiärastus. Tulevikus vajab puhasti rekonstrueerimist.

Reoveepuhasti seisukord on mitterahuldav: puudub reovee mehhaaniline puhastamine protsessimahutid ja puhurihoone on amortiseerunud, heitvesi külmub talvisel ajal setitite väljavoolurennides, elektrisüsteem on amortiseerunud. Puhastil puudub juhtimissüsteem, reovee vooluhulga mõõtmise võimalus ja kaugseire puhasti töö jälgimiseks. Lisaks puudub puhastil ligipääsutee.

Tabel 119. Karla reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär


Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 15 Hõljuvaine 35 11 Keemiline hapnikutarve (KHT) 150 35 pH - - Üldfosfor (Püld) - 0,53 Üldlämmastik (Nüld) - 38

Heitvee analüüsid võetakse väljavoolust. Reostusnäitajad ei ületa üldjuhul lubatud piirmäärasid. Puhasti heitvee suublaks on Kuivajõgi. Puhasti kuja ulatus on 50 meetrit.

3.3.10.5 Karla ühiskanalisatsiooni ülepumplad

Karla külas reoveepuhasti vahetus läheduses asub üks ühiskanalisatsiooni ülepumpla.

Tabel 120. Karla küla reoveepumpla andmed

Pumpla nimi RVP Karla Rajamise aeg 1976 Rek. aeg

Kuja ulatus (m) 10

Pumpade andmed

Kogus (tk)

Mark Ebara DW100M

Q (m³/h) 20 H (m) 6 P1 (kW) 0,75

Seisukorra hinnang

Torustik ja seadmed mitterahuldav Elekter-autom. mitterahuldav Mahuti/ teenindusosa mitterahuldav Maapealne osa puudub


91 (149)

Survetõstepumplast pumbatakse reovesi puhastile BIO-25. Reoveepumpla vajab rekonstrueerimist.

3.3.10.6 Karla ühiskanalisatsiooni torustikud

Karla küla isevoolsed kanalisatsiooni torustikud on rajatud üle 35 aasta tagasi ning on valdavalt halvas olukorras. Torustike halva olukorrapõhjuseks on nende vanus, rajamiseaegne ehituskvaliteet, täissettimine ja ehitamisel kasutatud materjalide kehv kvaliteet. Torustik on rajatud valdavalt asbotsement torudest, tingläbimõõduga Dn150. 2010.aastal vahetati välja 50 meetrit kõige halvemas olukorras olnud isevoolset kanalisatsioonitorustikku.

Tabel 121. Karla küla ühiskanalisatsiooni isevoolsed torustikud


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Karla väikekohad 1-4 kuni Karla reoveepuhastini, (Dn150asb), mitterahuldavas seisukorras 1976 4

2 Karla väikekohtade ja reoveepuhasti vaheline torustik (De160pe), heas seisukorras

2010 -

kokku 4

Tabel 122. Karla küla ühiskanalisatsiooni survetorustik


Ehitus- aasta

1 Karla reovee ülepumpla ja reoveepuhasti vaheline torustik (Dn100malm)

1976

3.3.10.7 Karla reovee purgimissõlmed

Karla külas reovee purgimissõlm puudub. Lähim purgimissõlm asub Kose alevikus Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti juurde purgitakse kogu Kose valla territooriumil ühiskanalisatsiooniga mitteliitunud kinnistutel tekkiv ning kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimissõlme valdajaks on OÜ Kose Vesi ning purgimisteenuse osutajaks on Radix Transport OÜ.

3.3.10.8 Karla sademeveesüsteemid

Karla külas lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi immutatakse tiheasustuspiirkonnas haljasaladele või suunatakse väiksemate kuivenduskraavide kaudu Kuivajõkke. Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamist asulasse ei planeerita.

3.3.11 Paunküla küla

Piirkonnas asub MTÜ Paunküla Hooldekeskus, kus on 80 kohta ja 39 töötajat. Teiselpool Pirita jõge, Puusepa küla territooriumil, asub Paunküla spordi- ja noortelaager, mille tegevust korraldab Audentese Spordiklubi. Laagris on 60 majutuskohta lastele ning ca 20 kohta treeneritele ja abipersonalile. Peahoones asuvas sööklas on võimalik toitlustada ühes vahetuses 60 inimest. Arvestuslikult on piirkonnas tekkiv reostuskoormus 170 ie.

Paunküla külas ühisveevarustus puudub. Nii spordibaasi kui ka hooldekeskuse territooriumil asuvad puurkaevud, kuid hooldekeskuse puurkaevu pole kasutusele võetud.


92 (149)

Kanalisatsioonisüsteem on Paunküla Hoolduskeskusel. Paunküla asulas paiknevad kanalisatsioonitorustikud ja reoveepuhasti kuuluvad Kose vallale ning nende kasutamise ja ekspluatatsiooniga tegeleb MTÜ Paunküla Hooldekeskus.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Paunküla küla keskmiselt (keskmise reostusohtlikusega) kaitstud põhjaveega alal, kus saviliivmoreenist pinnakatte paksus on valdavalt 10-20 m; savi või liivsavi paksus 2-5 m. Reoainete arvutuslik infiltratsiooniaeg on 200-400 ööpäeva.

3.3.12.1 Paunküla ühisveevärgi puurkaevud ja pumpla

Paunküla asulas on ühisveevarustuseks rajatud üks puurkaev-pumpla, mis asub Hooldekeskuse pargis. 1985 a rajatud puurkaevu pole kunagi kasutusele võetud. Pumplal puudub hoone, pump, torustikud ja elektrivarustus. Hooldekeskust varustatakse hetkel veega Spordikoolituse ja –Teabe sihtasutusele kuuluvast puurkaevust.

Tabel 123. Paunküla hooldekeskuse veehaare (ei kasutata)

Veehaarde nimetus: Paunküla Hooldekodu Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 1714 Puurkaevu passi nr: 5568 Puurkaevu puurimise aasta: 1985 Puurkaevu põhjaveekiht: Siluri-Ordoviitsium (O) Puurkaevu sügavus (m): 60 Lubatud veevõtt (m³/a) Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m – on tagatud

3.3.11.1 Paunküla tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjevett saab võtta looduslikust tuletõrjeveevõtukohast Paunküla-Kiruvere-Ardu teel Pirita jõe sillalt, kuid see on tähistamata ning pole külmumiskindel.

3.3.11.2 Paunküla ühiskanalisatsiooni reoveepuhastid

Paunküla külas asub reoveepuhasti asub Hooldekeskus kinnistul.

Tabel 124. Paunküla küla reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Paunküla Hooldekodu Rajatud Rekonstrueeritud u 2003 Puhastusseadme tüüp bioloogiline reoveepuhasti BIO 25 Purgimissõlm puudub Proj. tootlikus Q=18 m³/d


__ kg BHT₇/d Kuja 50 m Seisukorra hinnang:



93 (149)

Paunküla asula reovee puhastamiseks kasutatakse bioloogilist reoveepuhasti BIO-25, mille peale on ehitatud hoone. Hoone ja reoveepuhasti tehniline seisukord on hea. Reoveepuhasti renoveeriti kümmekond aastat tagasi.

Tabel 125. Paunküla Hooldekodu reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär

erikasutusloal (mg/l)

Tegelik tulemus 04.06.2015 (mg/l)

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 <3 Hõljuvaine 35 8 Üldlämmastik (Nüld) - 2.3 Üldfosfor (Püld) - 0.26

Heitvee analüüsid võetakse biotiigi väljavoolust. Puhasti heitvee suublaks on Pirita jõgi. Puhasti kuja ulatus on 50 meetrit.

3.3.11.3 Paunküla ühiskanalisatsiooni torustikud

Kanalisatsioonitorustike pikkus on Paunküla asulas ca 200 m. Kanalisatsioonitorustike ja vaatluskaevude tehniline seisund on väga halb, sest need lekivad kahepoolselt, kaevurõngaste vahed on tihendamata, kaevude põhjad on lagunenud, kaevude ülaosad on enamasti laotud silikaattellistest ja on lagunenud.

3.3.11.4 Paunküla reovee purgimissõlmed

Paunküla külas reovee purgimissõlm puudub. Lähim purgimissõlm asub Kose alevikus Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti juurde purgitakse kogu Kose valla territooriumil väljaspool ühiskanalisatsiooni piirkondasid tekkiv ning kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimissõlme valdajaks on OÜ Kose Vesi ning purgimisteenuse osutajaks on Radix Transport OÜ.

3.3.11.5 Paunküla sademeveesüsteemid

Paunküla külas lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi immutatakse tiheasustuspiirkonnas haljasaladele või suunatakse väiksemate kuivenduskraavide kaudu Pirita jõkke. Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamist asulasse ei planeerita.

3.3.12 Tuhala küla, Otiveski elamupiirkond

Tuhala külas, Otiveski elamupiirkonnas osutab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte Tuhala Vesi OÜ.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Tuhala küla Otiveski piirkond nõrgalt (kõrge reostusohtlikusega) ja keskmiselt (keskmise reostusohtlikusega) kaitstud alal.




94 (149)

Kogu külas elab 2014. aasta seisuga 112 inimest. Ühisvee- ja –kanalisatsioonisüsteem on vaid Otiveski piirkonnas, kus on 38-st elamu kinnistus hoonestatud 20. Arvestades valla keskmise leibkonna suurusega, elab Tuhalas ÜVK piirkonnas 47 (42%) inimest.

3.3.12.1 Tuhala ühisveevärgi puurkaevud ja pumpla

Tuhala külas, Otiveski piirkonnas on üks ühisveevarustuse puurkaev-pumpla, mille andmed on allolevas tabelis

Tabel 126. Tuhala küla veehaare

Veehaarde nimetus: Tuhala Oti tee Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 20391 Puurkaevu passi nr: 1163 Puurkaevu puurimise aasta: 2005

Puurkaevu põhjaveekiht: Ordoviitsium-Kambrium

(O-C) Puurkaevu sügavus (m): 131 Lubatud veevõtt (m³/a) 10 952 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 1 846 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m – ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus

Rajatud: 2005 Rekonstrueeritud: -

Puhastusseade:

tüüp aeraator vooluhulk ( m³/d) 5

II astme pumpla:

pumpade arv 1 mark

vooluhulk ( m³/h)

tõstekõrgus (m)

mahuti(d) -

Hüdrofoor puudub

maht ( m³) Seisukorra hinnang


3.3.12.2 Tuhala ühisveevärgi torustikud

Tuhala küla, Otiveski piirkonna ühisveevärgi torustikud on rajatud 2003.aastal ning on heas seisukorras ning ei vaja parendamist.

Tabel 127. Tuhala küla ühisveevärgi torustikud


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

Pikkus (jm)

1 Otiveski elamupiirkond (De63pe), heas seisukorras 2003 38 1 737


95 (149)

3.3.12.3 Tuhala tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjevett saab võtta looduslikust tuletõrjeveevõtukohast Vaida-Urge teel Pirita jõe sillalt, kuid see on tähistamata ning pole külmumiskindel.

3.3.12.4 Tuhala ühiskanalisatsiooni reoveepuhastid

Tuhala küla Otiveski elamupiirkonna reoveepuhasti asub Saula küla territooriumil, Veski tee 1 kinnistul.

Tabel 128. Tuhala küla reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Otiveski Rajatud 2008 Rekonstrueeritud -

Puhastusseadme tüüp EKOL-12 tüüpi biopuhasti ning pinnasfilter


Proj. reostuskoormus 92 ie

5,5 kg BHT₇/d Kuja 50 m Seisukorra hinnang:

Hoone puudub Mahutid hea Seadmed ja torustik hea Elekter-automaatika hea Biotiik puudub

Tabel 129. Otiveski reoveepuhasti heitvee reostusnäitajad

Näitaja Piirmäär

erikasutusloal (mg/l)

Tegelik tulemus 29.06.2015 (mg/l)

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 <3 Hõljuvaine 35 10 Üldlämmastik (Nüld) - 39 Üldfosfor (Püld) - 3,4

Heitvee analüüsid võetakse väljavoolust. Puhasti heitvee suublaks on Pirita jõgi. Puhasti kuja ulatus on 50 meetrit.

3.3.12.5 Tuhala ühiskanalisatsiooni ülepumplad

Tuhala külas, Otiveski elamualal asub üks ühiskanalisatsiooni ülepumpla.

Tabel 130. Otiveski elamuala reoveepumpla andmed

Pumpla nimi RVP Otiveski Rajamise aeg 2008 Rek. aeg

Kuja ulatus (m) 10

Pumpade andmed

Kogus (tk) 2 Mark

Q (m³/h)

H (m)

P1 (kW)

Seisukorra hinnang

Torustik ja seadmed hea Elekter-autom. hea


96 (149)

Pumpla nimi RVP Otiveski Mahuti/ teenindusosa hea Maapealne osa puudub

3.3.12.6 Tuhala ühiskanalisatsiooni torustikud

Tuhala küla, Otiveski piirkonna isevoolsed kanalisatsiooni torustikud on rajatud 2003.aastal ning on heas seisukorras ning ei vaja parendamist.

Tabel 131. Tuhala küla ühiskanalisatsiooni isevoolsed torustikud


Ehitus- aasta

Liitumis-punkte

1 Otiveski elamupiirkond (De63pe), heas seisukorras 2003 38

Tabel 132. Tuhala küla ühiskanalisatsiooni survetorustik


Ehitus- aasta

1 Otiveski reovee ülepumpla torustik (De160pe) 2003

3.3.12.7 Tuhala reovee purgimissõlmed

Tuhala külas reovee purgimissõlm puudub. Lähim purgimissõlm asub Kose alevikus Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti juurde purgitakse kogu Kose valla territooriumil väljaspool ühiskanalisatsiooni piirkondasid tekkiv ning kogumismahutitesse kogutav reovesi. Purgimissõlme valdajaks on OÜ Kose Vesi ning purgimisteenuse osutajaks on Radix Transport OÜ.

3.3.12.8 Tuhala sademeveesüsteemid

Tuhala külas lahkvoolne sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi immutatakse tiheasustuspiirkonnas haljasaladele või suunatakse väiksemate kuivenduskraavide kaudu Pirita jõkke. Lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rajamist asulasse ei planeerita.

3.4 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte

1.1.1 OÜ Kose Vesi

Kose vallas on vastavalt Kose Vallavolikogu otsusele nr 134 (19.04.2012) Kose vallas Kose, Kose-Uuemõisa ja Ravila alevike ja Oru, Kuivajõe, Vardja ja Palvere külade reoveekogumisaladel ning Karla küla korterelamute piirkonnas ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenust osutavaks vee-ettevõtjaks määratud OÜ Kose Vesi (reg. nr 10917886).

OÜ Kose Vesi on asutatud 28. detsembril 2002. aastal. OÜ Kose Vesi on 100% omavalitsuse omanduses olev äriühing. Alates 2013. aasta juulist on OÜ Kose Vesi lisaks ÜVK-teenuse pakkumisele ka Kose, Kose-Uuemõisa ja Ravila alevike kaugküttevõrgu omanik ja edastab soojusenergiat klientidele.

OÜ Kose Vesi on Eesti Vee-ettevõtete Liidu liige.

Osaühingus Kose Vesi töötas 2014. aastal täiskohaga 8 inimest ja osalise tööajaga 2 inimest.


97 (149)

OÜ Kose Vesi ÜVK-teenushinnad on kooskõlastanud Konkurentsiamet otsusega 13.03.12 nr 9.1-3/12-007. Järgmises tabelis on toodud OÜ Kose Vesi ÜVK-teenuste hinnakiri Kose vallas.

Tabel 133. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste OÜ Kose Vesi teenuspiirkonnas, (km-ga)

ÜVK-teenustasud (sõltuvalt tarbimismahust)

Tasu tarbitud vee eest (EUR/

m³)

Tasu reovee kanaliseerimise eest

(EUR/ m³) Füüsilised isikud (elanikkond) 1,200 2,496 Juriidilised isikud, asutused 1,200 2,496

Abonenttasud (sõltuvalt tarbimismahust) Ühisveevärgiga

liitunutele (EUR/kuu)

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega

liitunutele (EUR/kuu) 0-15 m³ kuus 0,72 1,04

16-50 m³ kuus 3,60 5,22 51-100 m³ kuus 10,80 15,66 101-150 m³ kuus 18,00 26,10 151-200 m³ kuus 25,20 36,54 201 ja enam m³ kuus 36,00 52,20

Ettevõte müüs 2014. Aastal vett summas 116 387,80 eur ja kanalisatsiooniteenust summas 228 228 eur, abonenttasu müügituluks kujunes 30 317,82 eur. Järgmises tabelis on toodud OÜ Kose Vesi 2013 ja 2014 aastate peamised finantssuhtarvud.

Tabel 134. OÜ Kose Vesi peamised finantssuhtarvud aastatel 2013-2014

Indikaator Ühik 2013 2014 Müügitulude kasv % 55,78 73,75

Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja

kordades 1,36 1,28

ROA % -0,26 4,83 ROE % -0,30 5,75

1.1.2 SA Kõue Varahaldus

SA Kõue Varahaldus (reg nr 90009909) moodustati Kõue Vallavolikogu 29.01.2009. a otsusega nr 69:

• Määrata vee-ettevõtjaks SA Kõue Varahaldus (reg. Kood 90009909). • Kehtestada Kõue valla vee-ettevõtja tegevuspiirkonnad järgnevate piirikirjeldustega: • Ardu alevik ja selle lähiümbrus; • Habaja alevik ja selle lähiümbrus. • Vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks loetakse tema valduses olevat või hallatavat

veevärgi- ja/või kanalisatsioonisüsteemi, mille kaudu vee-ettevõtja teostab kinnistute veega varustamist, reovee ärajuhtimist või reovee puhastamist.

• Määrus rakendub alates 01.02.2009. a.

SA Kõue Varahaldus ainuasutaja ja omanik on Kõue vald.

Vastavalt Kõue Vallavalitsuse korraldusele 9.juuli 2013 nr 156 pakub SA Kõue Varahaldus Ardu ning Habaja alevikes ÜV-teenust hinnaga 1,34 eur/ m³ (km-ga) ning ÜK-teenust 1,66 eur/ m³(km-ga)

Sihtasutuse tegevusaladeks on soojusenergia tootmine ja müük, kinnisvara ja vallasvara hooldamine ja haldamine ning kommunaalteenused.

SA Kõue Varahaldus juhatus koosneb ühest liikmest, tegevjuht on ühtlasi juhatuse liige.


98 (149)

2012. a keskmine töötajate arv on neli ja 2011. a majandustulemuseks oli kasum 12 408 eurot.

1.1.3 OÜ Tuhala Vesi

Tuhala ja Saula külades paikneva Otiveski elamuarenduspiirkonna veeteenuse pakkujaks on vastavalt Kose Vallavolikogu otsusele nr 135 (19.04.2012) määratud OÜ Tuhala Vesi (reg. nr 11979375). Elamupiirkond on perspektiivselt planeeritud elamiseks 51 majapidamisele.

Osaühing Tuhala Vesi peamiseks tegevusalaks 2014.a. oli vee kogumine-, -töötlus ja -varustus, mis moodustas 68,09% ettevõtte müügitulust. 2014.a. majandusaasta kahjum oli 4010 eurot. 31.detsembri 2014.a. seisuga oli osaühingus Tuhala Vesi üks juhatuse liige, ettevõte palgalist tööjõudu ei kasutanud. 2014.a. investeeris ettevõte põhivarasse 19 676 eurot.

OÜ Tuhala Vesi ainuomanik on Jaanus Saadve.


99 (149)

4 ÜVK ARENDAMINE

Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on:

- ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu jätkamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Kose vallas;

- kaasa aidata Kose valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele;

- perspektiivse ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide üldskeemide koostamine;

- veevarustuse, kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemide väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine;

- arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused

Käesolev arendamise kava on valminud vee-ettevõtjate, Kose Vallavalitsuse töötajate ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide kompleksseks arendamiseks Kose valla reoveekogumisalades ja tiheasustusalades;

• Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt vee-ettevõtte ja valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab vee-ettevõtetele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine ja rekonstrueerimine eelnevate etappidega;

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja sademeveesüsteemid milledele on lisatud kavandatud süsteemilaiendused. Joonistele on kantud ka rekonstrueerimist vajavad objektid ja torustikud;

• Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt Kose valla reoveekogumisaladele ja tiheasustusaladele;

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegelevad valla poolt määratud vee-ettevõtjad;

• Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Kose Vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste ning vee-ettevõtjate poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel;

• Kose valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ja probleemidega;


100 (149)

• Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides;

• Arendamise kavas on ette nähtud, et aastatel 2015-2027 teostatakse Kose valla asulate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine SA KIK keskkonnaprogrammi toetuse abiga;

• Sademeveesüsteemide rajamisel on arvestatud, et torustike ehitust finantseerib 100% ulatuses Kose vald;

• Tuletõrjeveesüsteemide rajamisel on arvestatud, et ehitusi finantseerib omaosaluse ulatuses Kose vald;

• Vastavalt meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tingimused juhendmaterjalile Lisa 2 on kõik investeeringuliigid jagatud sobiva majanduslikult kasuliku eluea järgi:

− Võrgud ja torustikud 40 aastat; − Reservuaarid ja mahutid 40 aastat; − Masinad ja seadmed 15 aastat; − Tootmishooned 40 aastat.

• Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:

− keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;

− majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kõigi asulate territooriumitel;

− sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte majandamisega.

Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste planeeritavad arendustegevused on jagatud kahte etappi:

ÜVK arendamise I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2015-2018; ÜVK arendamise II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2019-2027.

Kogu valla kavandatud ÜVK investeeringud on jagatud projektidesse, milledele on antud oma number ja nimi. Habaja, Ardu, Kose-Uuemõisa alevikes ja Oru ning Vardja küla ÜVK rajamise ja/või rekonstrueerimine toimub jätkuprojektidena, seetõttu jätkub projekti nimetuses ka nende teostamise etappide numeratsioon. Valla ÜVK investeeringuprojektide nimekiri koos ajakavaga on toodud allolevas tabelis (eelnimetatule lisandub lõplikus investeeringute vajaduses üksnes OÜ Kose Vesi olemasolevate seadmete asendusinvesteeringud, vastavalt viimaste amortiseerumisele):


101 (149)

Tabel 135. Kose valla ÜVK arendamise projektide loetelu

ÜVK etapp

Proj. Nr

Projekti nimi Teostus-

aeg

ÜV

K a

ren

dam

ise

I et

app

(20

16-2

018)

PR-1 Habaja aleviku ÜVK rek. ja rajamine II etapp 2016 PR-2 Kose aleviku Ravila mnt ÜVK rek. 2016 PR-3 Ardu aleviku ÜVK rek. ja rajamine IV etapp 2016 PR-4 Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK rek. ja rajamine II etapp 2017 PR-5 Oru Keskuse puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 2017 PR-6 Oru küla reoveepuhasti heitvee eelvoolu rajamine 2017 PR-7 Ravila aleviku ühiskanalisatsiooni ühendamine Kose reoveepuhastiga 2018 PR-8 Palvere reoveepuhasti rekonstrueerimine 2018

ÜV

K a

ren

dam

ise

II et

app

(20

19-2

027)

PR-9 Oru küla ÜVK rek. ja rajamine III etapp 2019 PR-10 Paunküla ühiskanalisatsiooni rek. ja -veevarustuse rajamine 2019 PR-11 Oru küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 2020 PR-12 Vardja küla ÜVK rek. II etapp 2021 PR-13 Vardja reoveepuhasti rekonstrueerimine 2021 PR-14 Kuivajõe küla ÜVK rek. 2022 PR-15 Kuivajõe küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 2022 PR-16 Palvere küla ÜVK rek. 2023 PR-17 Karla küla elamupiirkonna ÜVK rek. 2024 PR-18 Karla küla reoveepuhasti rekonstrueerimine 2024 PR-19 Karla küla tööstuspiirkonna ÜVK rajamine 2025 PR-20 Kose reoveepuhasti laiendamine 2025 PR-21 Ojasoo küla ühisveevarustuse rajamine 2026

PR-22 Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK rek. ja rajamine III etapp. Kosejõe

2027 Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK rek. ja rajamine III etapp. Metsa

PR-23 Triigi küla ühisveevarustuse rajamine 2027 PR-24 Kose aleviku ühiskanalisatsiooni rajamine 2027 PR-25 Ardu aleviku sademeveekraavi puhastus 2027 PR-26 Habaja aleviku ÜVK rajamine III etapp 2027 PR-27 Krei külla, Kivivõhma piirkonda ÜVK rajamine 2027

PR-28 Tuhala küla, Otiveski piirkonna reoveepuhasti laiendus ja TT mahutite paigaldus

2027

4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine

Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud allolevas tabelis esitatud hindadest.

Tabel 136. Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteemide rajamismaksumuse arvutamisel aluseks võetud materjali ja töö ühikhinnad

Investeering Mõõtühik Ühik Olmeveevarustus

Veetorustiku rekonstrueerimine De40-110 m 100 Veetorustiku rajamine De40-110 m 90 Puurkaev-pumpla rek tk 70 000 II astme pumpla rajamine tk 30 000 Puurkaev-pumpla likvideerimine tk 5 000 Tuletõrjeveevarustus Tuletõrjeveetorustiku rajamine De110-160 m 90 Hüdrandi paigaldus tk 1 100 Tuletõrjemahuti paigaldus (a' V=60 m³) tk 5 000 Kanalisatsioon

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rek. De160-200 m 200 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine De160-200 m 190


102 (149)

Investeering Mõõtühik Ühik Survelise kanalisatsioonitorustiku rek De110 m 100 Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine De110 m 90 Kanalisatsioonipumpla rek. tk 22 000 Kanalisatsioonipumpla rajamine tk 24 000 Reoveepuhasti rek. tk 250 000 Eesvoolukraavi korrastus m 120 Reoveepuhasti likvideerimine tk 10 000 Sademevesi Sademeveekraavi puhastus m 120 Liitumispunktid

Liitumispunktide rajamine veetorustikul tk 1 000 Liitumispunktide rajamine kanalisatsioonitorustikul tk 1 000

Ühikmaksumus sisaldab endas kõiki objektide rajamise kulusid, sh:

- Projektijuhtimine; - Uuringute koostamine; - Projekti koostamine; - Materjali maksumus; - Rajamise maksumus; - Omanikujärelevalve.

4.3 Vee-ettevõtluse areng

Kose vallas tegutseb kolm vee-ettevõtjat: Kose Vesi OÜ, Kõue Varahaldus SA ja Tuhala Vesi OÜ. Kose Vesi OÜ tegevuspiirkonda jäävad ÜVK süsteemid kuuluvad vee-ettevõtjatele; Kõue Varahaldus SA tegevuspiirkonnas olevad ÜVK süsteemid kuuluvad vallale; Tuhala Vesi OÜ tegevuspiirkonnas olevad ÜVK süsteemid on eraomandis. Sademeveesüsteemid kuuluvad Kose vallale, kelle poolt finantseeritakse sademeveesüsteemide hooldamisega seotud kulusid.

Allolevas tabelis on toodud ülevaade vee-ettevõtete olemasolevatest ja perspektiivsetest piirkondadest asulate kaupa:

Tabel 137. Kose valla vee-ettevõtjate ol.olevad ja perspektiivsed piirkonnad

Jrk nr Asula Vee-ettevõtja

Olemasolevad ÜVK piirkonnad

1 Kose alevik Kose Vesi OÜ

2 Kose-Uuemõisa alevik Kose Vesi OÜ

3 Ardu alevik Kõue Varahaldus SA

4 Habaja alevik Kõue Varahaldus SA

5 Ravila alevik Kose Vesi OÜ

6 Oru küla Kose Vesi OÜ

7 Vardja küla Kose Vesi OÜ

8 Palvere küla Kose Vesi OÜ

9 Kuivajõe küla Kose Vesi OÜ

10 Karla küla Kose Vesi OÜ

11 Tuhala küla Tuhala Vesi OÜ

Perspektiivsed ÜVK piirkonnad

12 Krei küla Kose Vesi OÜ


103 (149)

Jrk nr Asula Vee-ettevõtja

13 Paunküla küla Kõue Varahaldus SA

14 Triigi küla Kõue Varahaldus SA

15 Ojasoo küla Kõue Varahaldus SA

Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Kose Vallavolikogu poolt raamdokumendiks veevarustuse, kanalisatsiooni, tuletõrjevee ja sademevee alasele tegevusele, millega määratletakse nimetatud valdkondade arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud ning finantseerimise katteallikad eesmärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni, tuletõrjevee- ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed.

Torude rekonstrueerimine ja rajamine on otstarbekas ühildada teede ehitusega. Seega on otstarbekas vee-ettevõtjatel ja Kose Vallavalitsusel torustike- ja teedeehituse/-rekonstrueerimise projektid kooskõlastada ja need ühildada. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks.

4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos

Perspektiivse veetarbimise ja reoveekoguste prognoosi koostamisel on lähtutud järgmistest arvutuslikest algandmetest:

- keskmise leibkonna suurus Kose vallas on 2.33 inimest; - elaniku ühikuline veetarve/reoveekogus jääb asula piires muutumatuks, uute

piirkondades on kasutatud valla keskmist ühiktarbimist (veetarve 73 l/d, kanalisatsioon 68 l/d);

- asutuste ja ettevõtete veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatus; - perspektiivse veevõrgu arvutusliku lekke % määramisel on võetud uute torustike lekke

määraks 10% võrku juhitavast veest. Vanade torustike leke % on jäetud samaks olemasoleva seisuga;

- perspektiivse kanalisatsioonivõrgu arvutusliku infiltratsioonivee % määramisel on võetud uute torustike infiltratsiooni määraks 10% puhastile juhitavast veest. Vanade torustike infiltratsiooni % on jäetud samaks olemasoleva seisuga.

Asulapõhine arvestamata vee osakaal on etappide järgselt järgmine:

Tabel 138. Asulapõhine elaniku ühikuline veetarbimine

Asula Elaniku ühikveetarbimine (l/d)

Kose alevik 73 Kose-Uuemõisa alevik 74 Ardu alevik 80 Habaja alevik 69 Ravila alevik 66 Oru küla 73 Vardja küla 59 Palvere küla 57 Kuivajõe küla 71 Karla küla 49 Tuhala küla 97 Krei küla 73* Paunküla küla 73* Triigi küla 73*


104 (149)

Asula Elaniku ühikveetarbimine (l/d) Ojasoo küla 73* *-Arvutuslik valla keskmine

Tabel 139. Arvestamata vee osakaal võrku juhitavast veest

Asula Arvestamata vee osakaal

Ol.olev I etapp II etapp Kose alevik 1% 1% 1% Kose-Uuemõisa alevik 21% 10% 10% Ardu alevik 10% 10% 10% Habaja alevik 10% 10% 10% Ravila alevik 39% 39% 39% Oru küla 23% 23% 10% Vardja küla 5% 5% 5% Palvere küla 11% 11% 11% Kuivajõe küla 8% 8% 8% Karla küla 9% 9% 9% Tuhala küla 10% 10% 10% Krei küla 10% 10% Paunküla küla 10% 10% Triigi küla 10% 10% Ojasoo küla 10% 10%


Tabel 140. Perspektiivse veevajaduse prognoos

Kose

Kose-Uuem.

Ardu Habaja Ravila Oru Vardja Palvere Kuiva-jõe

Karla Tuhala

Krei Paun-küla

Triigi Ojasoo Kokku

Ole

mas

ole

v

Liitunud elanike arv 1639 802 518 293 222 382 158 78 78 69 47 0 0 0 0 4286

Veetarve (m³/d)

Era 118,9 58,9 41,4 20,3 14,7 28,0 9,3 4,4 5,5 5,5 4,6 0,0 0,0 0,0 0,0 311,5 Jur. 55,4 13,6 10,7 1,9 1,4 7,9 1,6 1,6 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 94,3 Kokku 174,3 72,5 52,1 22,2 16,1 35,9 10,9 6,0 5,8 5,5 4,6 0,0 0,0 0,0 0,0 405,8

Arvestamata vesi (m³/d) 2,2 19,0 5,8 2,5 10,5 10,9 0,5 0,8 0,5 0,7 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 53,7 Võrku juhitav vooluhulk (m³/d)

176,4 91,5 57,8 24,7 26,6 46,8 11,4 6,8 6,3 7,3 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0 460,6

pea

le I

etap

pi Liitunud elanike arv 1639 823 518 300 222 382 158 78 78 69 47 0 0 0 0 4314

Veetarve (m³/d)

Era 118,9 60,9 41,4 20,8 14,7 28,0 9,3 4,4 5,5 3,3 4,6 0,0 0,0 0,0 0,0 311,8 Jur. 55,4 14,6 10,7 1,9 1,4 7,9 1,6 1,6 0,3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 95,3 Kokku 174,3 75,5 52,1 22,7 16,1 35,9 10,9 6,0 5,8 3,3 4,6 0,0 0,0 0,0 0,0 407,1


176,4 83,9 57,8 25,2 26,6 46,8 11,4 6,8 6,3 3,7 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0 450,0

pea

le II

eta

pp

i Liitunud elanike arv 1639 858 518 302 222 382 158 78 78 74 47 158 0 23 35 4514

Veetarve (m³/d)

Era 118,9 63,5 41,4 20,9 14,7 28,0 9,3 4,4 5,5 3,6 4,6 11,5 0,0 1,7 2,5 326,3 Jur. 55,4 13,6 10,7 1,9 1,4 8,1 1,6 1,6 0,3 1,1 0,0 0,0 7,2 0,0 0,0 95,6 Kokku 174,3 77,1 52,1 22,8 16,1 36,1 10,9 6,0 5,8 4,7 4,6 11,5 7,2 1,7 2,5 421,9


176,4 85,6 57,8 25,4 26,6 40,1 11,4 6,8 6,3 5,2 5,1 12,8 8,0 1,9 2,8 459,5


Tabel 141. Asulapõhine elaniku ühikuline kanalisatsioonikogus

Asula Elaniku ühikuline

kanalisatsioonikogus (l/d)

Kose alevik 70 Kose-Uuemõisa alevik 68 Ardu alevik 71 Habaja alevik 67 Ravila alevik 65 Oru küla 70 Vardja küla 57 Palvere küla 54 Kuivajõe küla 69 Karla küla 47 Tuhala küla 97 Krei küla 68* Paunküla küla 68* Triigi küla 68* Ojasoo küla 68* *-Arvutuslik valla keskmine

Asulapõhine infiltratsioonivee osakaal on etappide järgselt järgmine:

Tabel 142. Infiltratsioonivee osakaal puhastile juhitavast veest

Asula Infiltratsioonivee osakaal

Ol.olev I etapp II etapp Kose alevik 14% 14% 14% Kose-Uuemõisa alevik 22% 22% 22% Ardu alevik 10% 10% 10% Habaja alevik 10% 10% 10% Ravila alevik 13% 13% 13% Oru küla 24% 24% 24% Vardja küla 29% 29% 10% Palvere küla 25% 25% 10% Kuivajõe küla 23% 23% 10% Karla küla 23% 23% 10% Tuhala küla 10% 10% 10% Krei küla 10% 10% Paunküla küla 10% 10% Triigi küla 10% 10% Ojasoo küla 10% 10%


Tabel 143. Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoos

Kose Kose-

Uuem. Ardu Habaja Ravila Oru Vardja Palvere Kuivajõe Karla Tuhala Krei Paunküla Triigi Ojasoo Kokku

Ole

mas

ole

v

Liitunud elanike arv 1 666 760 498 273 221 345 158 77 74 67 47 0 0 0 0 4 186

Reoveekogus ( m³/d)

Era 116,7 51,8 35,3 18,2 14,3 24,3 9,0 4,2 5,1 3,1 4,6 0,0 0,0 0,0 0,0 286,7 Jur. 50,0 11,1 10,7 1,2 1,4 6,6 1,6 1,5 0,0 0,0 0,0 0,0 6,8 0,0 0,0 83,9 Kokku 166,7 62,9 46,0 19,5 15,6 30,9 10,6 5,7 5,1 3,1 4,6 0,0 6,8 0,0 0,0 370,6

Inf ( m³/d) 27,0 17,8 5,1 2,2 2,3 9,8 4,4 1,9 1,5 0,9 0,5 0,0 0,0 0,0 0,0 73,5 Puhastile juhitav vooluhulk ( m³/d)

193,7 80,7 51,1 21,6 17,9 40,7 15,0 7,5 6,7 4,1 5,1 0,0 0,0 0,0 0,0 444,1

pea

le I

etap

pi Liitunud elanike arv 1 666 814 500 280 221 345 158 77 74 67 47 0 0 0 0 4 249


Era 116,7 55,3 35,5 18,7 14,3 24,3 9,0 4,2 5,1 3,1 4,6 0,0 0,0 0,0 0,0 290,9 Jur. 50,0 12,7 10,7 1,2 1,4 6,6 1,6 1,5 0,0 0,0 0,0 0,0 6,8 0,0 0,0 85,5 Kokku 166,7 68,0 46,2 19,9 15,6 30,9 10,6 5,7 5,1 3,1 4,6 0,0 6,8 0,0 0,0 376,4


193,7 87,3 51,3 22,1 17,9 40,7 15,0 7,5 6,7 4,1 5,1 0,0 7,6 0,0 0,0 451,4

pea

le II

eta

pp

i Liitunud elanike arv 1 668 849 500 282 221 357 158 77 74 81 47 158 0 0 0 4 473


Era 116,9 57,7 35,5 18,8 14,3 25,1 9,0 4,2 5,1 3,8 4,6 10,9 0,0 0,0 0,0 305,9 Jur. 50,0 11,2 10,7 1,2 1,4 8,6 1,6 1,5 0,0 1,1 0,0 0,0 12,3 0,0 0,0 87,2 Kokku 166,9 68,9 46,2 20,1 15,6 33,7 10,6 5,7 5,1 4,9 4,6 10,9 12,3 0,0 0,0 393,1


193,9 88,5 51,3 22,3 17,9 44,4 11,8 6,3 5,7 5,4 5,1 12,1 13,7 0,0 0,0 464,7


4.5 Töömahtude loendid

Arendamise kava sisaldab ÜVK süsteemi väljaehitamise töömahtude loendeid, mis on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.6 Investeeringute maksumused. Need on informatiivse iseloomuga ja kuuluvad täpsustamisele järgmistes projekteerimise staadiumites.

Rajatavate torustike pikkuste mõõtmisel on arvestatud vaid tänava peatorustiku pikkusega, st lõik mis on tänavatorustiku ja liitumispunkti vahel, tabelis olevas torustiku pikkustes ei kajastu.

Torustike (sh ka pumplate) rekonstrueerimise all on mõeldud nende torustike rajamist, millega ei kaasne vee- või kanalisatsiooniteenuse laiendamise võimalus.

4.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade

4.6.1 Kose aleviku ÜVK arendamine

Kose aleviku ühisveevärk- ja kanalisatsioon vastab suuremas osas kehtivatele nõuetele ning regulatsioonidele. Veetorustike lekete ning suure infiltratsiooni tõttu vajab rekonstrueerimist Ravila mnt SA PERH haigla piirkonna kortermajade ühisveevärk ja –kanalisatsioon, mis ongi kavandatud arendamise kava I etappi (projekt nr PR-2: Kose aleviku Ravila mnt ÜVK rek.).

Kose reoveepuhastile on kavas ÜVK arendamise I etapis ülepumplate ning survetorustiku kaudu suunata puhastamiseks Ravila ning Kose-Uuemõisa alevike reovett. Reoveepuhasti võimsusest piisab tänase Kose aleviku elanikkonna arvu juures lisanduva reovee puhastamiseks. Kose reoveepuhasti võimsus on 3000 IE-d, millest on hetkel kasutatud ligikaudu 1800 IE-d. Kose, Kose-Uuemõisa ja /või Ravila aleviku elanikkonna kiire kasvu korral tuleb aga edaspidi valmis olla Kose reoveepuhastile kolmanda puhastusliini ehitamiseks. See tegevus on planeeritud ÜVK arendamise kava II etappi (projekt nr PR-20: Kose reoveepuhasti laiendamine). Kose reoveepuhasti laiendamine hõlmab endas järgmisi töid:

- purgimissõlme rekonstrueerimine (mahuti suurendamine); - kolmanda reoveepuhastusliini ehitamine (1500 ie); - mudakäitluses olemasoleva dekantri väljavahetamine tootlikuma vastu; - tugiaine lao (varikatuse) laiendus; - reoveepuhasti juhtimisautomaatika ja kaugseire uuendamine.

Kose aleviku reoveepuhasti juures on võimalik edaspidi Kose valla ning selle lähiümbruse väikemates reoveepuhastites tekkiva tehnoloogilise reoveesette töötlemine komposteerimise teel. Vastava tegevuse alustamine ei vaja täiendavaid investeeringuid, vaid on pigem korraldatav organisatoorsete meetmete kasutuselevõtuga.

ÜVK arendamise II etappi on Kose alevikus jäetud kanalisatsioonivõrgu laiendamine, selliselt, et kõigil reoveekogumisalas olevatel asula kinnistutel oleks võimalus kanalisatsioonisüsteemiga liituda (projekt nr PR-24: Kose aleviku ühiskanalisatsiooni rajamine). Laiendusega luuaks liitumisvõimalus ühele elamukinnistule.

Ülevaade Kose aleviku ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 144. Kose aleviku ÜVK arendamine

Tegevus Ühik I etapp II etapp

Veetorustiku rekonstrueerimine De40-110 m 291

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rek. De160-200 m 269


109 (149)


Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine De160-200 m 168

Liitumispunktide rajamine kanalisatsioonitorustikul tk 1

Reoveepuhasti laiendus tk 1

Keskkonnaministeeriumile on tehtud Kose Vallavalitsuse poolt ettepanek Kose reoveekogumisala laiendamiseks. Laiendus on kavandatud kahte piirkonda:

1. PERHi Kose sanatooriumi elamupiirkond; 2. Uustalu elamupiirkond.

Tulevikus on kavas Kose reoveekogumisala veelgi laiendada nn Alu elamupiirkonda, aga seda alles siis kui piirkonna ÜVK süsteemid on arendajate poolt väljaehitatud ning vee-ettevõttele üle antud.

Allolevas tabelis on toodud ülevaade laiendatavate alade suuruse ja reostuskoormuse kohta.

Tabel 145. Kose RKA laiendamine

Olemasolev

Pindala (ha) 185

Koormus (ie) 2 300

Koormus (ie/1ha) 12

Lai

end

use

d

Laiendus nr1 (PERHi Kose sanatooriumi piirkond)

Pindala (ha) 3,3

Koormus (ie) 120

Koormus (ie/1ha) 36

Laiendus nr2 (Uustalu elamupiirkond)

Pindala (ha) 14,6

Koormus (ie) 70

Koormus (ie/1ha) 5

Laiendus nr3 (Alu elamupiirkond)

Pindala (ha) 17,9

Koormus (ie) 233

Koormus (ie/1ha) 13

Kokku

Pindala (ha) 221

Koormus (ie) 2 723

Koormus (ie/1ha) 12

4.6.2 Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK arendamine

Kose-Uuemõisa aleviku ühisvee- ja –kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise ja laiendamise II etapi elluviimiseks koostatakse hetkel põhiprojekti, mis on plaanis viia ÜVK arendamise I etapis (projekti nr PR-4: Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK rek. ja rajamine II etapp).

Selles etapis rekonstrueeritakse Kesk, Sauna ja Tööstuse tänavate ÜVK ning rajatakse ÜVK Pihlaka, Toominga, Kivi ja Metsa (maaüksused Metsa tn 1-11) tänavatele. Rekonstrueerimistööde käigus muudetakse olulises ulatuses olemasoleva torustiku asukohta. Uus torustik rajatakse valdavalt tänava-alasse ning vana torustik likvideeritakse või hüljatakse. Koos ÜVK torustikega rajatakse tööpiirkonnas eraldiseisev tuletõrjeveetorustik ning torustikule paigaldatakse tuletõrjehüdrandid. Rekonstrueeritakse Elamute puurkaev-pumpla nr 1849. Lammutatakse vanad betoonist veemahutid. Rekonstrueeritakse elektri ja automaatika osa ning paigaldatakse kaugseire seadmed. Tööstuse puurkaev-pumpla nr 1832 rekonstrueeritakse. Metsa ja Kivi tn paigaldatakse uued reovee ülepumplad.

Kose-Uuemõisa piirkonnas tekkiv reovesi suunatakse puhastamiseks Kose aleviku reoveepuhastisse.


110 (149)

ÜVK arendamise II etapis (projekti nr PR-22: Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK rek. ja rajamine III etapp) rajatakse uus ÜVK Metsa tn alates Pihlaks tänava nurgast kuni Metsa tn 36 kinnistuni. Samuti laiendatakse ÜVK-d Kosejõe tn alates kinnistust Kosejõe 6 kuni kinnistuteni Kosejõe 16 ja Kosejõe 17. Kosejõe tänavale paigaldatakse reovee ülepumpla. Rahula ja Härma elamupiirkonna ühisveevärk ühendatakse Kose-Uuemõisa ühisveevärgiga ning Rahula puurkaev-pumpla nr 23357 jäetakse reservi.

Ülevaade Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 146. Kose-Uuemõisa aleviku ÜVK arendamine

Tegevus Ühik I etapp PR-4

II etapp PR-22

Veetorustiku rekonstrueerimine De40-110 m 2 266

Veetorustiku rajamine De40-110 m 1 229 1 708

Puurkaev-pumpla rek tk 2

Tuletõrjeveetorustiku rajamine De110-160 m 2 755 535

Hüdrandi paigaldus tk 12 3

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rek. De160-200 m 1 457

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine De160-200 m 1 808 1 239

Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine De110-180 m 4 313 185

Kanalisatsioonipumpla rek. tk 1

Kanalisatsioonipumpla rajamine tk 2 2

Reoveepuhasti likvideerimine tk 1

Liitumispunktide rajamine veetorustikul tk 15 15

Liitumispunktide rajamine kanalisatsioonitorustikul tk 34 16

Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rekonstrueeritavate ja rajatavate pumplate parameetrid on allolevas tabelis. Pumpade parameetrid on arvutatud II etapi liitujate järgi.

Tabel 147. Kose-Uuemõisa aleviku rekonstrueeritavate ja rajatavate kanalisatsioonipumplate andmed

Pumpla nimi

Kesk. vooluhulk

( m³/d)

Pumpla võimsus Qpump (l/s)

Survetoru Geod. tõste-

kõrgus, (m)

Pumba tõste-

kõrgus (m) De Pikkus

(m) Rõhukadu

(m)

RVP Kosejõe 1 3 5 110 60 0,4 3,8 5

RVP Kivi 4 5 110 332 2,1 4,1 7

RVP Metsa 173 12 160 3746 16,7 5,1 23

RVP Kosejõe 2 32 5 110 87 0,5 3,6 5

RVP Metsa 2 4 5 110 99 0,6 2,7 4

RVP Kosejõe 43 5 110 166 1,0 5,3 7

Kose-Uuemõisa reoveekogumisala on kavas laiendada Vanatoa II elamupiirkonda. Ettepanek on plaanis teha peale ÜVK väljaehitamist ja vee-ettevõtjale üleandmist.

Allolevas tabelis on toodud ülevaade laiendatava ala suuruse ja reostuskoormuse kohta.

Tabel 148. Kose-Uuemõisa RKA laiendamine

Olemasolev

Pindala (ha) 102

Koormus (ie) 1 000

Koormus (ie/1ha) 10


111 (149)

Laiendus Vanatoa II elamupiirkonda

Pindala (ha) 9,1

Koormus (ie) 110

Koormus (ie/1ha) 12

Kokku

Pindala (ha) 111

Koormus (ie) 1 110

Koormus (ie/1ha) 10

4.6.3 Ardu aleviku ÜVK arendamine

Ardu aleviku ühisveevärk- ja kanalisatsioon vastab suures osas kehtivatele nõuetele ning regulatsioonidele ja parendamist ning laiendamist ei vaja va Maru kanalisatsioonipumpla koos surve- ja isevoolse torustikuga. Rekonstrueerimise käigus rajatakse ka liitumispunkt ühele eramukinnistule. Ardu aleviku kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine on ette nähtud arendamise I etappi (projekt PR-3: Ardu aleviku ÜVK rek. ja rajamine IV etapp).

Alevikus tuleb puhastada ja korrastada alevikku läbiv kraav, mis suubub Pirita jõkke. Kraavi korrastustööd on kavandatud arendamise II etappi (projekt nr PR-25: Ardu aleviku sademeveekraavi puhastus).

Ülevaade Ardu aleviku ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 149. Ardu aleviku ÜVK arendamine




Survelise kanalisatsioonitorustiku rek De110 m 270


Sademeveekraavi puhastus m

574


Lähiajal on kavas teha ettepanek Ardu reoveekogumisala laiendamiseks. Laiendus on kavandatud Aasa elamupiirkonda.

Allolevas tabelis on toodud andmed laiendatava ala suuruse ja reostuskoormuse kohta.

Tabel 150. Ardu RKA laiendamine

Olemasolev

Pindala (ha) 43

Koormus (ie) 700

Koormus (ie/1ha) 16

Aasa elamupiirkonna

laiendus

Pindala (ha) 3,3

Koormus (ie) 16

Koormus (ie/1ha) 5

Kokku

Pindala (ha) 46

Koormus (ie) 716

Koormus (ie/1ha) 15


112 (149)

4.6.4 Habaja aleviku ÜVK arendamine

Habaja aleviku ühisveevärk- ja kanalisatsioon on valdavalt heas seisukorras. Rekonstrueerimist vajab kanalisatsioonipeapumpla koos survetorustikuga ja reoveepuhasti. Need tööd on kavandatud ÜVK arendamise I etappi (projekt nr PR-1: Habaja aleviku ÜVK rek. ja rajamine II etapp).

Lisaks on kavas ÜVK võrgu laiendus selliselt, et kõigil reoveekogumisalas olevatel asula kinnistutel oleks võimalus ühisvee- ja -kanalisatsioonisüsteemiga liituda. Laiendus on plaanis teostada kahes etapis ning sellega luuaks liitumisvõimalus neljale elamukinnistule (projektid nr PR-1: Habaja aleviku ÜVK rek. ja rajamine II etapp ja nr PR-26: Habaja aleviku ÜVK rajamine III etapp).

Ülevaade Habaja aleviku ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 151. Habaja aleviku ÜVK arendamine


Veetorustiku rajamine De40-110 m 518 219


Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine De160-200 m 91 218


Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine De110-180 m 84


Kanalisatsioonipumpla rajamine tk 1

Reoveepuhasti rek. tk 1

Liitumispunktide rajamine veetorustikul tk 3 1

Liitumispunktide rajamine kanalisatsioonitorustikul tk 3 1

Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rekonstrueeritava ja rajatava pumplate parameetrid on allolevas tabelis.

Tabel 152. Habaja aleviku rekonstrueeritava ja rajatava kanalisatsioonipumplate andmed

Pumpla nimi

Kesk. vooluhulk

( m³/d)



kõrgus, (m)

Pumba tõste-


(m) Rõhukadu

(m)

RVP Kose mnt 1 5 110 84 0,5 2,9 4

RVP Ülepumpla 37 5 110 202 1,3 2,9 5

4.6.5 Ravila aleviku ÜVK arendamine

Ravila aleviku ühisveevärk- ja kanalisatsioon vastab suuremas osas kehtivatele nõuetele ning regulatsioonidele. ÜVK arendamise I etapis on kavas Ravila reoveepuhasti likvideerimine ja alevikus tekkiva reovee suunamine survetorustiku kaudu puhastamiseks Kose aleviku reoveepuhastis (projekt nr PR-7: Ravila aleviku ühiskanalisatsiooni ühendamine Kose reoveepuhastiga).

Ülevaade Ravila aleviku ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 153. Ravila aleviku ÜVK arendamine


II etapp

Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine De125 m 3 191


113 (149)


II etapp


Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rekonstrueeritava pumpla parameetrid on allolevas tabelis.

Tabel 154. Ravila aleviku rekonstrueeritava kanalisatsioonipumpla andmed

Pumpla nimi

Kesk. vooluhulk

( m³/d)



kõrgus, (m)

Pumba tõste-


(m) Rõhukadu

(m)

RVP Ravila 29 5 110 3 191 20,1 -2,1 19

4.6.6 Oru küla ÜVK arendamine

Oru küla ÜVK süsteemide arendamisel on prioriteediks Oru keskuse puurkaev-pumpla rekonstrueerimine (projekt nr PR-5: Oru Keskuse puurkaev-pumpla rekonstrueerimine). Selle käigus rajatakse juurde II astme pumpla, veemahutid ning juurdepääsutee, rekonstrueeritakse piirdeaed, hoone ja elektri-automaatika osa. Energeetika puurkaev-pumpla nr 1583 likvideeritakse.

I etapis vajab korrastamist ka Oru reoveepuhasti eesvoolukraav (projekt nr PR-6: Oru küla reoveepuhasti heitvee eelvoolu rajamine).

Arendamise II etapis rekonstrueeritakse täies ulatuses Oru keskuse ühisveevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteem (projekt nr PR-9: Oru küla ÜVK rek. ja rajamine III etapp). Muudetakse torustiku asukohta ning uus torustik paigutatakse valdavalt teealasse. Vana torustik likvideeritakse või hüljatakse. Rajatakse uus isevoolne kanalisatsioonitorustik Kanavere-Oru tee äärde. Lisaks rajatakse uued reovee ülepumplad Altoa maaüksuse ning Oru kaupluse juurde.

Lisaks vajab rekonstrueerimist Heinamäe piirkonna ühiskanalisatsioon (projekt nr PR-9: Oru küla ÜVK rek. ja rajamine III etapp) ning samuti Oru reoveepuhasti (projekt nr PR-11: Oru küla reoveepuhasti rekonstrueerimine). Need tööd teostatakse samuti II etapis.

Ülevaade Oru küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 155. Oru küla ÜVK arendamine

Tegevus Ühik I etapp PR-5, 6

II etapp PR-9, 11

Veetorustiku rekonstrueerimine De40-110 m 1 743

Veetorustiku rajamine De40-110 m 87


II astme pumpla rajamine tk 1

Puurkaev-pumpla likvideerimine tk 1

Hüdrandi paigaldus tk 5

Tuletõrjemahuti paigaldus (a' V=60 m³) tk 2

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rek. De160-200 m 1 519



Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine De110 m 495



114 (149)

Tegevus Ühik I etapp PR-5, 6

II etapp PR-9, 11



Eesvoolukraavi korrastus m 1 937

Liitumispunktide rajamine veetorustikul tk 1


Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rekonstrueeritava ja rajatavate pumplate parameetrid on allolevas tabelis.

Tabel 156. Oru küla rekonstrueeritava ja rajatavate kanalisatsioonipumplate andmed

Pumpla nimi

Kesk. vooluhulk

( m³/d)



kõrgus, (m)

Pumba tõste-


(m) Rõhukadu

(m)

RVP Keskuse 1 39 7 110 281 3,1 2,4 6

RVP Keskuse 2 12 5 110 214 1,3 2,9 5

RVP Heinamäe 4 5 110 262 1,7 0,9 4

Lähiajal on kavas teha ettepanek Oru reoveekogumisala laiendamiseks. Laiendus on kavandatud Heinamäe elamupiirkonda.

Allolevas tabelis on toodud ülevaade laiendatavate alade suuruse ja reostuskoormuse kohta.

Tabel 157. Oru RKA laiendamine

Olemasolev

Pindala (ha) 41

Koormus (ie) 400

Koormus (ie/1ha) 9,8

Laiendus Heinamäe elamupiirkonda

Pindala (ha) 4

Koormus (ie) 30

Koormus (ie/1ha) 8

Kokku

Pindala (ha) 45

Koormus (ie) 430

Koormus (ie/1ha) 10

4.6.7 Vardja küla ÜVK arendamine

Vardja küla ühisveevärk on heas seisus ja parendamist ei vaja.

Küla ühiskanalisatsioonisüsteem on halvas seisukorras. Rekonstrueerimist vajavad nii kanalisatsioonitorustikud (projekt nr PR-12: Vardja küla ÜVK rek. II etapp) kui ka reoveepuhasti (projekt nr PR-13: Vardja reoveepuhasti rekonstrueerimine).

Vardja reoveepuhasti protsessimahuti tuleb Vardja oja suurveest tuleneva üleujutuse vältimiseks tõsta maapinnast kõrgemale tasemele. Kevadise suurvee ajal on häiritud puhastusprotsess, sest puhastit ümbritseva pinnavee tase tõuseb kõrgemale puhastist ja biotiikidest väljuva heitvee paisutuskõrgusest. Vana biopuhasti tuleb lammutada ning selle asemele tuleb maapinna tasemega võrreldes kõrgendatud muldesse ehitada kaasaegne väikepuhasti puhastusvõimsusega kuni 200 IE-d. Puhasti ette tuleb rajada ülepumpla asulast isevoolselt tuleva reovee suunamiseks puhastamiseks vajalikule tõstekõrgusele. Biopuhastile lisada mehaaniline eelpuhastus võrega liiva ning suuremate prahiosakeste eemaldamiseks


115 (149)

reoveest. Puhastile lisada keemiline fosforiärastus. Põhipuhastuseks kasutada aktiivmuda või biokile tehnoloogiat. Puhastis tekkiv bioloogiline jääkmuda on võimalik vedada töötlemiseks ja komposteerimiseks Kose reoveepuhastile. Puhasti varustada automaatse häireedastussüsteemiga ning puhasti ja biotiigi ümber tuleb rajada piirdeaed koos väravaga. Lisaks tuleb rajada puhastini nõuetekohane juurdepääsutee.

Vardja küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine on kavandatud ÜVK arendamise kava II etappi.

Ülevaade Vardja küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 158. Vardja küla ÜVK arendamine

Tegevus Ühik I etapp II etapp PR-12, 13

Tuletõrjemahuti paigaldus (a' V=60 m³) tk 2 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rek. De160-200

m 745

Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine De110

m 365




Tabel 159. Vardja külla rajatava kanalisatsioonipumpla andmed

Pumpla nimi

Kesk. vooluhulk

( m³/d)


Survetoru Geod. tõste-kõrgus, (m)

Pumba tõste-


(m) Rõhukadu

(m)

RVP Vardja 22 5 110 10 0,1 2,4 3

4.6.8 Palvere küla ÜVK arendamine

Palvere ühisveevärgi torustik on heas seisukorras ja parendamist ei vaja.

Küla ühiskanalisatsioon on kehvas olukorras. Prioriteediks on Palvere reoveepuhasti rekonstrueerimine (projekt nr PR-8: Palvere reoveepuhasti rekonstrueerimine), mis on plaanitud teostada ÜVK arendamise kava I etapis.

Palvere biotiikide maaüksusele tuleb rajada kaasaegne väikepuhasti puhastusvõimsusega kuni 200 IE-d. Biopuhastile lisada mehaaniline eelpuhastus võrega liiva ning suuremate prahiosakeste eemaldamiseks reoveest. Puhastile lisada keemiline fosforiärastus. Põhipuhastuseks kasutada aktiivmuda või biokile tehnoloogiat. Puhastis tekkiv bioloogiline jääkmuda on võimalik vedada töötlemiseks ja komposteerimiseks Kose reoveepuhastile. Esimene biotiik puhasti kuja ulatuse vähendamiseks tuleb likvideerida. Puhasti varustada automaatse häireedastussüsteemiga ning puhasti ja biotiigi ümber tuleb rajada piirdeaed koos väravaga. Lisaks tuleb rajada puhastini nõuetekohane juurdepääsutee.

Lähtuvalt asjaolust, et Palvere ühisveevärgi puurkaevu kehtiv sanitaarkaitseala ulatusega 50 meetrit ning biotiikide kuja ulatusega 50 meetrit kattuvad, tuleb muuta sanitaarkaitseala ja kuja ulatust. Arvestades põhjavee kaitstusega ja selle tarbimise kogusega ööpäevas on otstarbekas vähendada puurkaevu sanitaarkaitseala ulatust 30 meetrini. Puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamisega jääb alast välja ka rekonstrueerida planeeritav kanalisatsioonitorustik. Esimese biotiigi likvideerimisega on võimalik vähendada biotiikide


116 (149)

kuja ulatust ning välistada puurkaevu sanitaarkaitseala ning biotiikide kuja ulatuste kattumine.

Palvere küla isevoolne kanalisatsioonitorustik on halvas olukorras ning vajab täielikku rekonstrueerimist. Tööde käigus tuleb muuta olemasoleva torustiku asukohta ning uus torustik paigaldada valdavalt teealasse. Vana reoveetorustik likvideerida või hüljata. Lisaks tuleb ühendada ühiskanalisatsiooniga Palvere reoveekogumisalal olev Palvere töökoda. Selleks tuleb töökoja juurde paigaldada reovee ülepumpla ning rajada survetorustik töökoja kinnistust kuni Palvere elamute juures asuva voolurahustuskaevuni. Palvere küla ühiskanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine on kavandatud arendamise kava II etappi (projekt nr PR-16: Palvere küla ÜVK rek.).

Ülevaade Palvere küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 160. Palvere küla ÜVK arendamine


II etapp PR-16


m 1 051

Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine De110 m 204




Tabel 161. Palvere külla rajatava kanalisatsioonipumpla andmed

Pumpla nimi

Kesk. vooluhulk

( m³/d)



Pumba tõste-


(m) Rõhukadu

(m)

RVP Palvere töökoda 0,5 5 110 204 1,3 2,4 5

4.6.9 Kuivajõe küla ÜVK arendamine

Kuivajõe küla ühisveevärk on heas seisus ja parendamist ei vaja.

Küla ühiskanalisatsioonisüsteem on osaliselt amortiseerunud, kuid endiselt töökorras. Rekonstrueerimist vajavad nii kanalisatsioonitorustikud, reoveepumpla (projekt nr PR-14: Kuivajõe küla ÜVK rek.) kui ka reoveepuhasti (projekt nr PR-15: Kuivajõe küla reoveepuhasti rekonstrueerimine).

Vana biopuhasti tuleb lammutada ning selle asemele tuleb maapinna tasemega võrreldes kõrgendatud muldesse ehitada kaasaegne väikepuhasti puhastusvõimsusega kuni 100 IE-d. Võimaluse korral võiks leida reoveepuhastile uue asukoht mis oleks elamutele lähemal Biopuhastile lisada mehaaniline eelpuhastus võrega liiva ning suuremate prahiosakeste eemaldamiseks reoveest. Puhastile lisada keemiline fosforiärastus. Põhipuhastuseks kasutada aktiivmuda või biokile tehnoloogiat. Puhastis tekkiv bioloogiline jääkmuda on võimalik vedada töötlemiseks ja komposteerimiseks Kose reoveepuhastile. Puhasti varustada automaatse häireedastussüsteemiga ning puhasti ja biotiigi ümber tuleb rajada piirdeaed koos väravaga. Lisaks tuleb rajada puhastini nõuetekohane juurdepääsutee.

Kuivajõe küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine on kavandatud arendamise kava II etappi.


117 (149)

Ülevaade Kuivajõe küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 162. Kuivajõe küla ÜVK arendamine


PR-14, 15 Tuletõrjemahuti paigaldus (a' V=60 m³) tk 2 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rek. De160-200

m 297

Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine De110

m 236



Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rekonstrueeritava pumpla parameetrid on allolevas tabelis.

Tabel 163. Kuivajõe küla rekonstrueeritava kanalisatsioonipumpla andmed

Pumpla nimi

Kesk. vooluhulk

( m³/d)



Pumba tõste-


(m) Rõhukadu

(m)

RVP Kuivajõe 9 5 110 236 1,5 3,4 6

4.6.10 Karla küla ÜVK arendamine

Karla küla ühisveevärk on heas seisus ja parendamist ei vaja.

Küla ühiskanalisatsioonisüsteem on osaliselt amortiseerunud, kuid endiselt töökorras. Rekonstrueerimist vajavad nii kanalisatsioonitorustikud (projekt nr PR-17: Karla küla elamupiirkonna ÜVK rek.) kui ka reoveepuhasti (projekt nr PR-18: Karla küla reoveepuhasti rekonstrueerimine).

Vana biopuhasti tuleb lammutada ning selle asemele tuleb maapinna tasemega võrreldes kõrgendatud muldesse ehitada kaasaegne väikepuhasti puhastusvõimsusega kuni 200 IE-d. Biopuhastile lisada mehaaniline eelpuhastus võrega liiva ning suuremate prahiosakeste eemaldamiseks reoveest. Puhastile lisada keemiline fosforiärastus. Põhipuhastuseks kasutada aktiivmuda või biokile tehnoloogiat. Puhastis tekkiv bioloogiline jääkmuda on võimalik vedada töötlemiseks ja komposteerimiseks Kose reoveepuhastile. Puhasti varustada automaatse häireedastussüsteemiga ning puhasti ja biotiigi ümber tuleb rajada piirdeaed koos väravaga. Lisaks tuleb rajada puhastini nõuetekohane juurdepääsutee, mis täna puudub üldse.

Karla küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine on kavandatud arendamise kava II etappi.

Lisaks on kavas laiendada ühisvee- ja –kanalisatsioonisüsteem Karla küla tööstusalale (projekt nr PR-19: Karla küla tööstuspiirkonna ÜVK rajamine). Piirkonna reovesi kogutakse kokku ja suunataks Karla küla ühiskanalisatsioonisüsteemi. Veevarustuseks rajatakse torustik ning veega varustamine hakkab toimuma olemasoleva hetkel eravalduses oleva puurkaevu nr 1815 baasil. ÜVK laiendamine on kavandatud arendamise II etappi.

Ülevaade Karla küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 164. Karla küla ÜVK arendamine


PR-17, 18, 19 Veetorustiku rajamine De40-110 m 633


118 (149)

Tegevus Ühik I etapp II etapp PR-17, 18, 19


m 314

Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine De160-200

m 874

Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine De110-180

m 1 516




Liitumispunktide rajamine veetorustikul tk 12 Liitumispunktide rajamine kanalisatsioonitorustikul tk 16

Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rekonstrueeritava ja rajatava pumplate parameetrid on allolevas tabelis.

Tabel 165. Karla küla rekonstrueeritava ja rajatava kanalisatsioonipumplate andmed

Pumpla nimi

Kesk. vooluhulk

( m³/d)



Pumba tõste-

kõrgus (m) De Pikkus (m)

Rõhukadu (m)

RVP Karla 14 5 110 10 0,1 2,4 3

RVP Karla II 7 5 110 434 2,7 4,4 8

RVP Karla Tööstuse 6 5 110 1083 6,8 2,9 11

Karla külas ei ole kinnitatud reoveekogumisala, kuid need on kavas moodustada Karla küla elamualale ja tööstusalale. Küla elamuala reostuskoormus on 67ie ja tööstusala 61 ie. Piirkonnad asuvad nõrgalt kaitstud (reostusohtlikul) põhjaveega alal. Nii küla elamualal kui ka tööstusalal tekib 1 ha kohta orgaanilist reostuskoormust 10 ie. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 57 (vv 19.03.2009) „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid“, tuleb nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.

Allolevas tabelis on toodud andmed kavandatavate reoveekogumisalade kohta.

Tabel 166. Karla küla uute reoveekogumisalade andmed

Nimetus Karla Karla Tööstuse

Pindala (ha) 6,8 6,4

Koormus (ie) 67 61

Koormus (ie/1ha) 10 10

4.6.11 Krei küla, Kivivõhma piirkonna ÜVK arendamine

Käesoleval hetkel Krei küla ÜVK süsteeme ei ole. Veega varustamine toimub lokaalsete puurkaevude baasil, kanalisatsioon kogutakse kokku kogumismahutitesse või immutatakse pinnasesse.

Krei külas ei ole kinnitatud reoveekogumisala, kuid see on kavas moodustada, kuna Kivivõhma elamualas tekib 1 ha kohta orgaanilist reostuskoormust 15 ie ning piirkond asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 57 (vv


119 (149)

19.03.2009) „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid“, tuleb nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.

Allolevas tabelis on toodud andmed kavandatava reoveekogumisala kohta.

Tabel 167. Krei küla uue reoveekogumisala andmed

Nimetus Kivivõhma

Pindala (ha) 10,6

Koormus (ie) 158

Koormus (ie/1ha) 15

ÜVK arendamise kava II etapis on kavandatud rajada Krei küla Kivivõhma elamualale ühisvee- ja –kanalisatsioonisüsteem (projekt nr PR-27: Krei külla, Kivivõhma piirkonda ÜVK rajamine).

Kivivõhma elamualasse jääb 68 elamukinnistut, arvestades Kose valla keskmise leibkonna suurusega (2,33 inimest), elab elamualal 156 inimest.

Veega varustamiseks on kavas rajada piirkonda puurkaev-pumpla ja veevarustustorustik. Kokkukogutav kanalisatsioon on plaanis juhtida Kose-Uuemõisa ühiskanalisatsioonisüsteemi, kust see omakorda pumbatakse Kose aleviku reoveepuhastisse.

Ülevaade Krei küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 168. Krei küla ÜVK arendamine

Tegevus Ühik I etapp II etapp PR-27

Veetorustiku rajamine De40-110 m 3 135

Tuletõrjemahuti paigaldus (a' V=60 m³) tk 2 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine De160-200

m 1 520

Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine De110-180 m 1 631


Liitumispunktide rajamine veetorustikul tk 68 Liitumispunktide rajamine kanalisatsioonitorustikul

tk 68

Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rajatavate pumplate parameetrid on allolevas tabelis.

Tabel 169. Krei külla rajatavate kanalisatsioonipumplate andmed

Pumpla nimi

Kesk. vooluhulk

( m³/d)



Pumba tõste-


(m) Rõhukadu

(m)

RVP Kivivõhma 1 31 5 110 1 533 9,7 -5,1 6

RVP Kivivõhma 2 11 5 110 97 0,6 1,9 4


120 (149)

4.6.12 Paunküla küla ÜVK arendamine

Paunküla külas ühisveevarustus puudub. Nii spordibaasi kui ka hooldekeskuse territooriumil asuvad puurkaevud, kuid hooldekeskuse puurkaevu pole kasutusele võetud. Pumplal puudub hoone, pump, torustikud ja elektrivarustus.

ÜVK arendamise kava II etapis on kavandatud rajada Hooldekodu puurkaevule pumpla ning rajada Paunküla hooldekeskuse veega varustamiseks torustik (projekt nr PR-10: Paunküla ühiskanalisatsiooni rek. ja -veevarustuse rajamine).

Paunküla külas ei ole kinnitatud reoveekogumisala, kuid see on kavas moodustada spordibaasi ja hooldekodu territooriumile, kuna alas tekib 1 ha kohta orgaanilist reostuskoormust 38 ie ning piirkond asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 57 (vv 19.03.2009) „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid“, tuleb nõrgalt keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie.

Allolevas tabelis on toodud andmed kavandatava reoveekogumisala kohta.

Tabel 170. Paunküla küla uue reoveekogumisala andmed

Nimetus Paunküla

Pindala (ha) 5,0

Koormus (ie) 170

Koormus (ie/1ha) 34

ÜVK arendamise kava II etapis on kavandatud rajada Paunküla küla spordibaasi ja hooldekodu alale ühiskanalisatsioonisüsteem (projekt nr PR-10: Paunküla ühiskanalisatsiooni rek. ja -veevarustuse rajamine).

Kokkukogutav kanalisatsioon on plaanis juhtida rajatavasse reoveepuhatisse, mille heitvee suublaks on Pirita jõgi.

Ülevaade Paunküla küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 171. Paunküla küla ÜVK arendamine



Veetorustiku rajamine De50 m 247 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rek. De160-200

m 229

Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine De110-180

m 336



Liitumispunktide rajamine veetorustikul tk 1 Liitumispunktide rajamine kanalisatsioonitorustikul

tk 1

Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rajatava pumpla parameetrid on allolevas tabelis.

Tabel 172. Paunküla külla rajatava kanalisatsioonipumpla andmed

Pumpla nimi

Kesk. vooluhulk

(m³/d)



kõrgus, (m)

Pumba tõste-


(m) Rõhukadu

(m)

RVP Paunküla Hooldekodu 12 5 110 94 0,7 0,9 3


121 (149)

4.6.13 Tuhala küla, Otiveski piirkonna ÜVK arendamine

Tuhala küla ühisveevärk- ja kanalisatsioon vastab suuremas osas kehtivatele nõuetele ning regulatsioonidele. Juhul kui Otiveski elamuala reostuskoormus suureneb üle 92ie, siis tuleb olemasolevat reoveepuhastit laiendada. Laiendamise vajadus on prognoositud ÜVK arendamise II etappi (projekt nr PR-28: Tuhala küla, Otiveski piirkonna reoveepuhasti laiendus ja TT mahutite paigaldus).

Ülevaade Tuhala küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 173. Tuhala küla ÜVK arendamine




4.6.14 Triigi küla ÜVK arendamine

Käesoleval hetkel Triigi külas ÜVK süsteeme ei ole. Veega varustamine toimub lokaalsete puurkaevude baasil, kanalisatsioon kogutakse kokku kogumismahutitesse ja purgitakse Kose aleviku reoveepuhastisse.

ÜVK arendamise kava II etapis on kavandatud rajada Triigi küla tiheasustusalale ühisveevarustussüsteemi (projekt nr PR-23: Triigi küla ühisveevarustuse rajamine). Selleks rajatakse torustik ning veega varustamine hakkab toimuma olemasoleva puurkaevu nr 1737 baasil. Ka puurkaev-pumpla on kavas rekonstrueerida.

Planeeritava veevarustussüsteemiga liidetakse 6 eramut ja 1 nelja korteriga korrusmaja. Arvestades Kose valla keskmise leibkonna suurusega (2,33 inimest), luuakse veevarustusega liitumisvõimalus 23-le inimesele.

Ühisveevarustussüsteemi rajamine on kavandatud arendamise II etappi.

Ülevaade Triigi küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 174. Triigi küla ÜVK arendamine






4.6.15 Ojasoo küla ÜVK arendamine

Käesoleval hetkel Ojasoo külas ÜVK süsteeme ei ole. Veega varustamine toimub lokaalsete puurkaevude baasil, kanalisatsioon kogutakse kokku kogumismahutitesse ja purgitakse Kose aleviku reoveepuhastisse.

ÜVK arendamise kava II etapis on kavandatud rajada Ojasoo küla tiheasustusalale ühisveevarustussüsteemi (projekt nr PR-21: Ojasoo küla ühisveevarustuse rajamine). Selleks rajatakse torustik ning veega varustamine hakkab toimuma olemasoleva puurkaevu nr 1691 baasil. Ka puurkaev-pumpla on kavas rekonstrueerida.

Planeeritava veevarustussüsteemiga liidetakse 4 eramut ja 1 üheteistkümne korteriga korrusmaja. Arvestades Kose valla keskmise leibkonna suurusega (2,33 inimest), luuakse veevarustusega liitumisvõimalus 37-le inimesele.


122 (149)

Ülevaade Ojasoo küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis.

Tabel 175. Ojasoo küla ÜVK arendamine






4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte

4.7.1 Investeeringute mahud

Kose valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise esmaseks prioriteediks on suuremate asulate kehvas seisus olevate reoveepuhastite ning olemasolevate kehvas seisukorras olevate torustike rekonstrueerimine või likvideerimine, et suunata reoveed Kose aleviku puhastisse. Esmajärjekorras tehakse korda ka suuremate asulate puurkaev-pumplad. I etapiga plaanitakse teostada ca 37% kogu arendamise kavaga ettenähtud investeeringute mahust.

II etappi on jäetud peamiselt väiksemate asulate reoveepuhastite ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. II etapis on ka ÜVK süsteemide laiendamine. Laiendamise peamiseks eesmärgiks on reoveekogumisaladel kõigile kinnistutele ÜVK süsteemiga liitumisvõimaluse tagamine.

Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või parendada kogu Kose valla ühisveevarustussüsteemi järgmiselt:

- Torustike rek./rajamine – ca 12.8 km; - Puurkaev-pumplate rek. – 6 tk; - II astme pumpla rajamine – 1 tk; - Hüdrantide paigaldus – 20 tk; - Tuletõrjemahutite paigaldus – 11 kpl; - Liitumisvõimalus on loodud ca 230 inimesele.

Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või parendada kogu Kose valla ühiskanalisatsioonisüsteemi järgmiselt:

- Torustike rek./rajamine – ca 26,3 km (isevoolne 13,0 km; surveline 13,3 km); - Pumplate rek. – 8 tk; - Pumplate rajamine – 14 tk; - Reoveepuhastite rek. – 8 tk; - Reoveepuhasti laiendus. – 1 tk; - Reoveepuhastite likvideerimine – 2 tk; - Liitumisvõimalus on loodud ca 277 inimesele.

Tabel 176. ÜVK arendamise I etapi ehitusmahtude koondtabel

Tööde nimetus Ühik Kose Kose-U Ardu Habaja Ravila Oru Palvere KOKKU Olmeveevarustus

Veetorustiku rek. m 291 2 266

2 557 Veetorustiku raj. m

1 229 518

1 747

Puurkaev-pumpla rek tk

2

1

3 II astme pumpla raj. tk

1

1

Tuletõrjeveevarustus


123 (149)

Tööde nimetus Ühik Kose Kose-U Ardu Habaja Ravila Oru Palvere KOKKU Tuletõrjeveetorustiku raj. m

2 755

2 755

Hüdrandi paigaldus tk

12

12 Kanalisatsioon

Isev. kanal.torustiku rek. m 269 1 457 142 308

2 176 Isev. kanal.torustiku raj. m

1 808 98 91

1 997

Surv. kanal.torustiku rek m

270 202

472 Surv. kanal.torustiku raj. m

4 313 84 3 191

7 588

Kanal.pumpla rek. tk

2 1 1 1

5 Kanal.pumpla raj. tk

2 1

3

Reoveepuhasti rek. tk

1

1 2 Eesvoolukraavi korrastus m

1 937

1 937

Reoveepuhasti likv. tk

1

1

2 Liitumispunktid

Liitumispunktide raj. veetorustikul

tk

15

3

18

Liitumispunktide raj. kanal.torustikul

tk

34 1

3

38


Tööde nimetus Ühik Kose Kose-U Ardu Habaja Oru Vardja Karla Palvere Krei Paunk. Tuhala Kuivajõe Triigi Ojasoo KOKKU Olmeveevarustus

Veetorustiku rek. m

1 743

1 743 Veetorustiku raj. m

1 708

219 87

633

3 135 247

483 290 6 802

Puurkaev-pumpla rek tk

1

1 1 3 Puurkaev-pumpla likv. tk

1

1

Tuletõrjeveevarustus Tuletõrjeveetorustiku raj. m

535

535

Hüdrandi paigaldus tk

3

5

8 Tuletõrjemahuti paigaldus (a' V=60 m³)

tk

2 2 2 5 2

4 2 2 2 23

Kanalisatsioon Isev.kanal.torustiku rek. m 1519 745 314 1051 229 297 4155 Isev.kanal.torustiku raj. m 168 1239 218 946 874 1520 4965 Surv. kanal.torustiku rek m 262 236 498 Surv. kanal.torustiku raj. m 185 495 365 1516 204 1631 336 4732 Kanal.pumpla rek. tk 1 1 1 3 Kanal.pumpla raj. tk 2 2 1 2 1 2 1 11 Reoveepuhasti rek. tk 1 1 1 1 1 1 6 Reoveepuhasti laiendus tk 1 1

Sademevesi Sadem.kraavi puhastus m

574

574

Liitumispunktid Liitumispunktide raj. veetorustikul

tk

15

1 1

12

68 1

7 5 110

Liitumispunktide raj. kanal.torustikul

tk 1 16

1 17

12

68 1

116


4.7.2 Reoveekogumisalade laiendus ja uute alade moodustamine

Kose vallas on kavas lähiajal laiendada nelja olemasolevat reoveekogumisala ja määrata juurde veel neli kogumisala kolme asulasse. Allolevates tabelites on toodud ülevaade laiendatavatest ja uutest reoveekogumisaladest.

Tabel 177. Laiendatavad reoveekogumisalad Kose vallas

Kose Kose-Uuemõisa Ardu Oru

Olemasolev

Pindala (ha) 185 102 43 41

Koormus (ie) 2 300 1 000 700 400

Koormus (ie/1ha) 12 10 16 10

Lai

end

use

d

Laiendus nr1

Pindala (ha) 3,3 9,1 3,3 4

Koormus (ie) 120 110 16 30

Koormus (ie/1ha) 36 12 5 8

Laiendus nr2

Pindala (ha) 14,6 Koormus (ie) 70

Koormus (ie/1ha) 5

Laiendus nr3

Pindala (ha) 17,9

Koormus (ie) 233

Koormus (ie/1ha) 13

Kokku

Pindala (ha) 221 111 46 45

Koormus (ie) 2 723 1 110 716 430

Koormus (ie/1ha) 12 10 15 10

Tabel 178. Moodustatavad reoveekogumisalad Kose vallas

Asula Nimetus Pindala (ha) Koormus (ie) Koormus (ie/1ha)

Karla küla Karla 6,8 67 10

Karla Tööstuse 6,4 61 10

Krei küla Kivivõhma 10,6 158 15

Paunküla küla Paunküla 5,0 170 34

4.7.3 Kose valla kanalisatsiooni purgimise plaan

Kose vallas elas 2014 a seisuga 7 042 inimest, neist 4 186 (59%) kasutab ühiskanalisatsiooniteenust. Ülejäänud 2 856 inimest kasutab kas kompost-kuivkäimla, omapuhasti või kogumismahutiga kanalisatsioonisüsteemi.

Allolevas tabelis on asulate kaupa toodud teoreetiline maksimaalne purgimisteenust kasutavate elanike ja leibkondade arv ning reoveekogus. Arvutuses ei ole eristatud omapuhastit kasutavaid elanikke, kuna nende hulk on nii minimaalne. Arvutustes on kasutatud samu eeldusi, mis on toodud valla ühiskanalisatsioonikoguse prognoosiski (peatükk 4.4):

- keskmise leibkonna suurus Kose vallas on 2.33 inimest; - elanikkonna arv jääb muutumatuks;


- elaniku ühikuliseks reoveekoguseks on võetud valla keskmine ühiskanalisatsiooni ühiktarbimine - 68 l/d.

Tabel 179. Kose valla teoreetiline maksimaalne elanike purgimise kogus

Asulad Elanike arv

ÜKga liitujad Purgijad

Ol. olev

2016-2027

lisanduv

2027 a kokku

Olemasolev Aastal 2027

Elanike arv

Leib-kondade

arv

Reovee-kogus

(m³/kuus)

Elanike arv

Leib-kondade

arv

Reovee-kogus

(m³/kuus)

Aela 10 10 4 207 10 4 207

Ahisilla küla 46 46 20 954 46 20 954

Alansi küla 30 30 13 622 30 13 622

Ardu alevik 528 498 2 500 30 13 622 28 12 574

Habaja alevik 303 273 9 282 30 13 622 21 9 429

Harmi küla 45 45 19 933 45 19 933

Kadja küla 10 10 4 207 10 4 207

Kanavere küla 101 101 43 2 095 101 43 2 095

Kantküla küla 24 24 10 498 24 10 498

Karla küla 177 67 5 72 110 47 2 281 105 45 2 185

Kata küla 70 70 30 1 452 70 30 1 452

Katsina küla 0 0 0 0 0 0 0

Kirivalla küla 24 24 10 498 24 10 498

Kiruvere küla 27 27 12 560 27 12 560

Kolu küla 102 102 44 2 115 102 44 2 115

Kose alevik 2 034 1 666 2 1 668 368 158 7 632 366 157 7 584 Kose-Uuemõisa alevik

862 760 89 849 102 44 2 115 13 6 270

Krei küla 158 158 158 158 68 3 277 0 0 0

Kuivajõe küla 101 74 74 27 12 560 27 12 560

Kukepala küla 4 4 2 83 4 2 83

Kõrvenurga küla 5 5 2 104 5 2 104

Kõue küla 20 20 9 415 20 9 415

Laane küla 4 4 2 83 4 2 83

Leistu küla 12 12 5 249 12 5 249

Liiva küla 73 73 31 1 514 73 31 1 514

Lutsu küla 7 7 3 145 7 3 145

Lööra küla 11 11 5 228 11 5 228

Marguse küla 13 13 6 270 13 6 270

Nutu küla 8 8 3 166 8 3 166

Nõmbra küla 29 29 12 601 29 12 601

Nõmmeri küla 32 32 14 664 32 14 664

Nõrava küla 83 83 36 1 721 83 36 1 721

Ojasoo küla 71 71 30 1 473 71 30 1 473

Oru küla 451 345 12 357 106 45 2 198 94 40 1 957

Pala küla 4 4 2 83 4 2 83

Palvere küla 158 77 77 81 35 1 680 81 35 1 680

Paunaste küla 2 2 1 41 2 1 41

Paunküla küla 49 49 21 1 016 49 21 1 016

Puusepa küla 21 21 9 436 21 9 436

Rava küla 37 37 16 767 37 16 767

Raveliku küla 59 59 25 1 224 59 25 1 224

Ravila alevik 224 221 221 3 1 62 3 1 62


Asulad Elanike arv

ÜKga liitujad Purgijad

Ol. olev

2016-2027

lisanduv

2027 a kokku

Olemasolev Aastal 2027

Elanike arv

Leib-kondade

arv

Reovee-kogus

(m³/kuus)

Elanike arv

Leib-kondade

arv

Reovee-kogus

(m³/kuus)

Riidamäe küla 2 2 1 41 2 1 41

Rõõsa küla 40 40 17 830 40 17 830

Saarnakõrve küla 14 14 6 290 14 6 290

Sae küla 18 18 8 373 18 8 373

Saula küla 116 116 50 2 406 116 50 2 406

Silmsi küla 41 41 18 850 41 18 850

Sõmeru küla 50 50 21 1 037 50 21 1 037

Sääsküla küla 9 9 4 187 9 4 187

Tade küla 101 101 43 2 095 101 43 2 095

Tammiku küla 47 47 20 975 47 20 975

Triigi küla 56 56 24 1 161 56 24 1 161

Tuhala küla 105 47 47 58 25 1 203 58 25 1 203

Uueveski küla 10 10 4 207 10 4 207

Vahetüki küla 1 1 1 21 1 1 21

Vanamõisa küla 3 3 1 62 3 1 62

Vardja küla 187 158 158 29 12 601 29 12 601

Vilama küla 24 24 10 498 24 10 498

Virla küla 16 16 7 332 16 7 332

Viskla küla 81 81 35 1 680 81 35 1 680

Võlle küla 70 70 30 1 452 70 30 1 452

Äksi küla 22 22 9 456 22 9 456

KOKKU 7 042 4 186 277 4 463 2 856 1 226 59 233 2 579 1 107 53 482

Kose vallas asub ainus purgimiskoht Kose reoveepuhasti juures. Kose reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on 3 000ie. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 171 (vv 16.05.2001) Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, ei või purgitava reovee reostuskoormus ületada ööpäevas enam kui 10% reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest. Seega on Kose reoveepuhasti tänane purgimisvõimsus 300 ie. 2025 a on kavas Kose reoveepuhastit laiendada kolmanda puhastusliini rajamise näol (projekt nr PR-20: Kose reoveepuhasti laiendamine). Sellega suureneb Kose reoveepuhasti võimsus 4 500 ie-ni ja purgimisvõimsus 450ie-ni.

Nagu arvutustest näha, ei piisa Kose reoveepuhasti võimsusest ka peale laiendamist, et vastu võtta Kose valla elanike maksimaalne purgitav kanalisatsioonikogus, mistõttu tuleb hakata otsima võimalikke teisi purglaid, mis asuvad vallale lähemal kui 40 km.

Alloleval joonisel on toodud Kose vallast 40 km kaugusele jäävad omavalitsused, kus omakorda on ära märgitud reoveekogumisalad, millede koormus on üle 2000ie. Nende reoveekogumisaladesse rajatud reoveepuhastitel võib olla varuks jõudlust, et võtta vastu ka Kose valla purgitavat kanalisatsiooni, mida Kose reoveepuhasti vastu võtta ei suuda. Kui Kose reoveepuhasti purgimismaht hakkab jõudma kriitilise piirini, tuleb hakata pidama läbirääkimisi naaberomavalitsustega ja neis tegutsevate vee-ettevõtjatega Kose vallast purgitava kanalisatsiooni vastu võtmiseks.


Joonis 5. Võimalikud purgimiskohad Kose valla ümbruses

Lähtudes eelpool kirjeldatud võimalikust tekkivast probleemist seoses purgimismahu suurenemisega vallas, tuleks edaspidi hajaasustuse piirkonnas detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel vältida kogumismahutite rajamise lubamist. Tekkiv kanalisatsioon tuleb käidelda arendusalasse rajatavas omapuhastis (koormusega alla 50 ie) või väikepuhastis (koormusega üle 50 ie).


5 FINANTSANALÜÜS

Finantsanalüüsi eesmärgid on järgmised:

- prognoosida Kose valla OÜ Kose Vesi ja SA Kõue Varahaldus teenuspiirkondade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tulevasi ekspluatatsioonikulusid ning vee- ja kanalisatsioonitariife Kose vallas;

- leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute elluviimisel Kose vallas;

- hinnata ÜVK- tegevuse jätkusuutlikkust arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimisel;

- tõendada vee- ja kanalisatsiooniteenuse taskukohasust Kose valla tarbijatele.

5.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused

Käesolev finantsprognoos on koostatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamise” tingimustele (Lisa 2 osa II). Finantsprognoosi aluseks on võetud analüüsi koostamise hetkel olemas olnud materjalid, nii suuliselt kui kirjalikult saadud informatsioon. Analüüs on koostatud perioodiks 2015-2027. Prognoosi täpsus sõltub paljudest muutujatest, mille väärtused mõjutavad lõpptulemust olulisel määral, mis tingib vajaduse vaadata üle ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava finantsanalüüs vähemalt iga nelja aasta tagant (vastava kohustuse seab ka ÜVK seadus).

Arvestuste koostamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi 2015.a kevadises majandusprognoosis toodud inflatsiooni ja palganominaalkasvu prognoose.

Tabel 180. Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi ning palga nominaalkasvu prognoosid aastani 2027

Allikas: Rahandusministeerium

Arvestustes ei nähta ette dividendide väljamaksmist. Kõik analüüsis toodud tulud (sh tariifid) ning kulud on käibemaksuta – üksnes teenushindade taluvusanalüüsis on arvestatud teenustariifidest tulenevat kulu leibkonnaliikme kohta koos käibemaksuga. Samuti on arvestustes eeldatud tagastatava käibemaksu laekumist ajaliste viivitusteta.

Analüüsis on jaotatud ÜVK-teenuskliendid kaheks: eratarbijad ehk kodumajapidamiste tarbimine (sh korterelamud) ning juriidilised tarbijad. Täna kehtivad Kose Vesi oÜ teenuspiirkonnas ÜVK-teenusele ka abonenttasud, kuid Kose Vesi soovib kaotada ettevõtte abonenttasu järgmisel teenushinna kooskõlastamisel (eeldatavalt 2016. aastast). SA Kõue Varahaldus ei ole kehtestanud ÜVK teenusele oma teenuspiirkonnas abonenttasusid ning finantsprognoosides neid ka ette ei nähta järgmiste aastate jooksul.

Analüüsi algandmetena on kasutatud peamiselt Kose Vallavalitsuselt, OÜ-lt Kose Vesi ning SA-lt Kõue Varahaldus saadud andmeid (sh eelmiste aastate majandustulemused, senised müügi- ja tootmismahud kliendigrupiti ning teenuspiirkonna lõikes). Finantsprognoosid hõlmavad ka käesoleva arendamise kava lühiajalist ja pikaajalisi investeeringuprogramme, mida viiakse ellu aastatel 2015—2027, eeldusel et investeeringuid rahastatakse valla ja toetuste kaasabil järgmises tabelis toodud osades.

Indikaator 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Tarbija-hinnaindeks (%)

2,2% 2,7% 2,9% 2,6% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6%

Palga nominaal-kasv (%)

5,2% 6,0% 6,5% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6,0% 5,9% 5,8% 5,8% 5,7%


Tabel 181. Investeeringuprogrammi rahastamiseelarve etapiti

Ühik 2015 2016 2017 2018

Projekti kogukulud EUR 19 148,94 729 679,35 2 281 731,50 578 640,00sh OÜ Kose Vesi tegevuspiirkond EUR 19 148,94 177 389,35 2 281 731,50 578 640,00

sh SA Kõue Varahaldus tegevuspiirkond EUR 0,00 552 290,00 0,00 0,00sh Tuhala Vesi tegevuspiirkond EUR 0,00 0,00 0,00 0,00

Omafinantseering EUR 19 148,94 260 232,85 485 819,50 123 288,00OÜ Kose Vesi omavahendid/laen EUR 19 148,94 94 489,35 196 001,50 123 288,00

SA Kõue Varahaldus omavahendid/laen EUR 0,00 22 843,50 0,00 0,00OÜ Tuhala Vesi omavahendid/laen EUR 0,00 0,00 0,00 0,00

Kose valla toetus EUR 0,00 142 900,00 289 818,00 0,00KIK toetus EUR 0,00 469 446,50 1 795 912,00 455 352,00Kokku finantseerimine EUR 19 148,94 729 679,35 2 281 731,50 578 640,00

RAHASTAMISEELARVE KOSE VALDI etapp

Ühik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

Projekti kogukulud EUR 1 330 040,00 266 565,52 474 801,32 370 552,92 307 560,00 364 800,00 760 596,44 204 640,03 3 607 374,28sh OÜ Kose Vesi tegevuspiirkond EUR 885 770,00 266 565,52 474 801,32 370 552,92 307 560,00 364 800,00 760 596,44 93 540,03 3 074 894,28

sh SA Kõue Varahaldus tegevuspiirkond EUR 444 270,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 111 100,00 262 480,00sh Tuhala Vesi tegevuspiirkond EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 270 000,00

Omafinantseering EUR 276 474,50 66 565,52 102 121,32 78 552,92 85 512,00 88 960,00 302 861,44 110 205,03 1 192 638,14OÜ Kose Vesi omavahendid/laen EUR 206 734,00 66 565,52 100 121,32 76 552,92 80 512,00 86 960,00 85 126,44 93 540,03 820 420,14

SA Kõue Varahaldus omavahendid/laen EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 9 469,50OÜ Tuhala Vesi omavahendid/laen EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 37 500,00

Kose valla toetus EUR 69 740,50 0,00 2 000,00 2 000,00 5 000,00 2 000,00 217 735,00 16 665,00 325 248,50KIK toetus EUR 1 053 565,50 200 000,00 372 680,00 292 000,00 222 048,00 275 840,00 457 735,00 94 435,00 2 414 736,14Kokku finantseerimine EUR 1 330 040,00 266 565,52 474 801,32 370 552,92 307 560,00 364 800,00 760 596,44 204 640,03 3 607 374,28

RAHASTAMISEELARVE KOSE VALDII etapp


Käesoleva arendamise kava finantsanalüüsis on võrreldud kahte alternatiivset lahendust ÜVK-teenuse pakkumiseks Kose vallas:

1) ALTERNATIIV 1 - OÜ Kose Vesi ning SA Kõue Varahaldus jätkavad ÜVK-teenuse pakkumist senistes tegevuspiirkondades (nn vana Kose ja Kõue valla territooriumitel);

2) ALTERNATIIV 2 - Alates 2016. aastast asub OÜ Kose Vesi ÜVK-teenust pakkuma ka senistele SA Kõue Varahalduse ÜVK-teenuse klientidele ehk kogu veemajandus koondatakse vallas OÜ Kose Vesi valdusesse.

5.2 Finantsprognoos

Analüüs hõlmab järgmiseid finantsprognoose:

- Alternatiiviti ÜVK teenushindade prognoos Kose vallas aastani 2027; - Alternatiiviti ÜVK teenuse pakkumisega seonduvate tegevustulude ja –kulude

prognoos Kose vallas kuni aastani 2027; - Alternatiiviti prognoositud teenuspakkuja ÜVK teenushindade taluvusanalüüs aastatel

2016-2027; - Alternatiiviti veemajandusalase tegevuse rahavoogude prognoos ja vee-ettevõtja(te)

jätkusuutlikkuse kontroll Kose vallas aastani 2027.

Järgmistes alapeatükkides on antud ülevaade finantsprognoosi koostamisel aluseks olevatest eeldustest ning rõhutatud olulisemaid analüüsi tulemusi.

5.2.1 Veemajanduse tegevuskulude prognoos

Vee-ettevõtete veemajandusalase tegevuskulude prognoos Kose vallas on koostatud tuginedes ettevõtete 2014. aasta reaalsetele andmetele ning vee-ettevõtete juhtkondade poolt edastatud hinnangutele kulude muutuste osas tulevikuks arvestades tabelis 183 toodud eeldusi ja põhimõtteid. Kulud on jaotatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamise” tingimustes (Lisa 2) toodud jaotusele ning aastate 2015—2027 kulude prognoosid on toodud järgmises tabelis.

Tabel 182. Veemajandusalase tegevuse tegevuskulud (va kulum) Kose vallas aastatel 2015-2027

Alternatiiv 1: OÜ Kose Vesi

Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2027

Energiakulud EUR 62 669 64 048 65 777 67 759 68 632 82 229

Keskkonnatasud EUR 18 854 19 269 19 789 20 386 20 648 24 739 Spetsiifilise tehnoloogia kulud (kemikaalid) EUR 5 993 6 895 7 096 7 374 7 888 9 404

Kaupade ja teenuste vahendamiskulud

EUR 2 670 2 729 2 803 2 959 3 039 3 647

Seadmete hoolduse teenus ja materjalid

EUR 19 367 19 793 20 327 21 460 22 040 26 453

Tööjõu- ja personalikulud EUR 126 551 133 168 141 158 159 954 170 087 254 583

Administratiivkulud EUR 7 213 7 372 7 571 7 993 8 209 9 853

Ülalpidamiskulud EUR 26 545 27 129 27 861 29 415 30 209 36 258

KULUD KOKKU EUR 269 863 280 402 292 382 317 301 330 751 447 166 Alternatiiv 1: SA Kõue Varahaldus Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2027

Energiakulud EUR 14 342 17 601 18 227 19 243 23 113 28 037

Keskkonnatasud EUR 7 689 7 859 8 134 8 587 10 194 12 434


Spetsiifilise tehnoloogia kulud (kemikaalid)

EUR 1 675 3 382 3 494 3 689 4 529 5 436


EUR 0 0 0 0 0 0


EUR 4 599 4 700 4 827 5 096 6 734 7 782

Tööjõu- ja personalikulud EUR 20 065 21 114 22 381 25 361 26 968 40 365 Administratiivkulud EUR 584 597 613 647 665 798

Ülalpidamiskulud EUR 3 285 13 262 13 353 13 545 13 643 14 392 KULUD KOKKU EUR 52 240 68 515 71 028 76 169 85 846 109 244 Alternatiiv 2: OÜ Kose Vesi

Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2027

Energiakulud EUR 81 649 84 004 87 002 91 745 110 266

Keskkonnatasud EUR 27 128 27 923 28 973 30 842 37 173 Spetsiifilise tehnoloogia kulud (kemikaalid)

EUR 7 387 7 606 7 913 8 550 10 199


EUR 2 729 2 803 2 959 3 039 3 647


EUR 23 574 24 211 25 560 26 251 31 507

Tööjõu- ja personalikulud EUR 158 896 168 429 190 858 202 948 303 769 Administratiivkulud EUR 7 372 7 571 7 993 8 209 9 853 Ülalpidamiskulud EUR 39 834 40 642 42 356 43 505 50 233 KULUD KOKKU EUR 348 568 363 188 393 614 415 089 556 647

Järgmises tabelis on selgitatud lahti kululiigi sisu ning prognoosimisel aluseks võetud eeldused.

Tabel 183. Veemajandusalaste tegevuskulude olemus Kose vallas ning tuleviku kulude prognoosi aluseks olevad eeldused

TEGEVUSKULUD Selgitus

Energiakulud

Energiakulude arvestus põhineb toodetud vee ning puhastatud heitvee mahtudel ja energiakulu ühikkulul, mis põhinevad 2014. aasta reaalsetel näitajatel. Ühikkulu on järgmistel aastatel suurendatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule. SA Kõue Varahalduse teenuspiirkonnas suurenevad energiakulud aasta teisest poolest seoses uue Ardu RVPJ kasutuselevõtuga, viimaseid on arvestatud mõlema alternatiivi tegevuskulude prognoosimisel.

Keskkonnatasud

Keskkonnatasude alla on koondatud vee erikasutusõiguse tasud ning saastetasud. Arvestus põhineb toodetud vee ja puhastatud heitvee ning keskmisel keskkonnatasude ühikkulul. Viimaste prognoosimisel on aluseks võetud 2014. aasta reaalsed kulud. Ühikkulu on suurendatud iga-aastaselt tarbijahinnaindeksi võrra.

Spetsiifilise tehnoloogia kulud (kemikaalid, liigmuda kulud)

Siin on kajastatud kemikaalidega seotud kulud. SA Kõue Varahalduse teenuspiirkonnas lisandub käesoleva aasta teisest poolest raudsulfaadi kulud seoses uue Ardu RVPJ kasutuselevõtuga, viimaseid on arvestatud mõlema alternatiivi tegevuskulude prognoosimisel. Ühikkulusid on järgmistel aastatel kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. Lisaks kajastuvad siin alternatiivi 1 korral ka alates 2015. aasta teisest poolaastast Kõue Varahalduse piirkonna liigmuda töötemisega seonduvad kulud.


Siin on kajastatud kulud kõikvõimalikule hooldusele, remondile ning majandamisele ja lisaks veel analüüsikulud. Prognoosides on eeldatud ülalpidamiskulude suurenemist järgmistel aastatel tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. Alternatiivi 1 korral on Kõue Varahalduse kulude prognoosis ette nähtud käesoleval hetkel olemasolevate autode asendamist viimaste amortiseerumisel liisinguautodega ning nimetatud liisingukulud on kajastatud just käesoleva kuluartikli all.


TEGEVUSKULUD Selgitus Alternatiivi 2 korral on lähtutud eelkõige OÜ Kose Vesi senistest seadmete hoolduskuludest, millele on lisatud lisanduva töömehe sõidukikulud (sh liising jne).

Tööjõu- ja personalikulud

Alternatiivi 1 korral baseeruvad tööjõukulud ettevõtete 2014.a. reaalsetel kuludel. Palgakulusid on alates 2015. aastast suurendatud iga-aastaselt tulenevalt Rahandusministeeriumi palga nominaalkasvu prognoosist. Alternatiivi 2 korral on võetud aluseks OÜ Kose Vesi senised palgakulud, millele on lisanduvalt arvestatud alates 2016. aastast ühe töömehe ning klienditeenindaja kulud, seoses teenuspiirkonna suurenemisega.

Administratiivkulud

Siin on kajastatud ettevõtete kõikvõimalikud administreerimiskulud (bürookulud, side- ja postikulud, jms). Alternatiivi 1 korral on järgmistel aastatel kasvatatud mõlema ettevõtte administratiivkulusid tarbijahinnaindeksi alusel Alternatiivi 2 korral on aluseks võetud OÜ Kose Vesi senised kulud.


Selle kuluartikli all kajastub mõlema alternatiivi korral üksnes OÜ Kose Vesi tellitud transport ja masinatööde kulud, mis järgnevatel aastatel prognoositavalt kasvatavad tarbijahinnaindeksi kasvu võrra.

Ülalpidamiskulud Siin on kajastatud kõikvõimalikud üldkulud, mis eelnimetatud kulude jaotuse alla ei käi. Järgmistel aastatel on kulusid suurendatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.

5.2.2 Veemajandusalased kohustused ning ÜVK-teenuse pakkumiseks vajalik põhivara

Lisaks tegevustulude ja –kulude prognoosile sisaldab finantsprognoos ka põhivara kulumi arvestust ning laenuteeninduskulude (sh intresside). Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud nimetatud näitajate prognooside eeldused.

Põhivara kulum

Põhivara maksumust vähendatakse lineaarsel meetodil. Vee-ettevõtete olemasoleva põhivara kulumit on arvestatud ettevõttes kasutusele võetud amortisatsiooninormidega. Täiendavalt on arvestustes ette nähtud, et käesoleval hetkel valla omanduses olevad põhivarad antakse võimalusel üle selles piirkonnas ÜVK-teenust pakkuvale vee-ettevõttele. Lisaks on Kose vallal toetuste abil saadud põhivara, mille puhul ei ole täitunud 5-7.a peale toetuse saamist (mistõttu on ettenähtud, et seni jääb vara omanikuks siiski vald). Viimaste puhul on arvestustes ette nähtud, et vald rendib varad piirkonna vee-ettevõttele ning rendi suurus on omaosalus kulumi aastane maht, millele on lisatud Konkurentsiameti poolt lubatud maksimaalne tulukuse määr 5,17%. Selliselt jõuavad tehtud kulutused ka vee-teenuse hinda, jälgides „saastaja maksab“ printsiipi.

Kogu edaspidi tehtavate veemajandusalaste põhivarainvesteeringute kulum on arvestatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamine” tingimuste Lisas 2 toodud põhivara kasulikele eluigadele:

Võrgud ja torustikud 40 aastat;

Reservuaarid ja mahutid 40 aastat;

Masinad ja seadmed 15 aastat;

Tootmishooned 40 aastat.

Prognooside koostamisel on eeldatud, et investeeringuprogrammi projektide investeeringud võetakse raamatupidamislikult arvele teostamisele järgneval aastal.

Kohustused, varad ja omakapital

SA-l Kõue Varahaldus veemajanduse laenuteenindamise kulud käesoleval hetkel Kose vallaga seonduvalt puuduvad.


Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on andnud osaühingule sihtotstarbelise laenu Euroopa Ühtekuuluvusfondi projekti "Kose valla Kose aleviku reoveekogumisala veemajandusprojekt" omafinantseeringu osaliseks katmiseks. Laenuleping 5-1/09/19 alusel on antud laenu 1 086 498 eurot. Laenu intressimäär on 6 kuu Euribor ja riskimarginaal 1,25% Laenu tagasimakse lõpptähtaeg on 27.08.2028.a..

Tabel 5.184 OÜ Kose Vesi olemasoleva laenu tagasimaksegraafik aastani 2027

Laenuleping nr 5-1/09/19 Ühik 2015 2016 2017 2020 2027 Pikaajalise laenu tagasimakse EUR 63 094 63 094 63 094 63 094 63 094 Lühiajalised kohustused(31.12) EUR 63 094 63 094 63 094 63 094 63 094 Pikaajalised kohustused (31.12) EUR

757 128 694 034 630 940 441 658 0

Intress EUR 11 013 10 198 9 382 6 934 1 224

Täiendavalt on arvestustes ette nähtud uusi laenukohustusi nii OÜ Kose Vesi kui SA Kõue Varahaldus tänaste tegevuspiirkondades investeeringuprogrammi teostamise finantseerimiseks. Järgnevas tabelis on toodud nimetatud laenude tagasimakse graafikute prognoosid aastani 2027, arvestades seejuures laenu pikkusteks 20 aastat ning intressiks 1,25%+6-kuu Euribor.

Tabel 185. Lisanduvad laenukohustused investeeringuprogrammi teostamiseks

Lisanduv laen OÜ Kose Vesi tänases tegevuspiirkonnas Ühik 2016 2017 2018 2020 2027

Pikaajaline laen (01.01) EUR 0 70 569 186 168 405 635 510 444 Pikaajalise laenu tagasimakse EUR 3 920 10 560 24 230 42 450 Lühiajalised kohustused(31.12) EUR 3 920 10 560 16 026 26 335 82 178 Pikaajalised kohustused (31.12) EUR 70 569 186 168 273 981 419 299 1 183 101 Intress EUR 482 1 753 3 147 5 660 11 754

Lisanduv laen SA Kõue Varahaldus tänases tegevuspiirkonnas Ühik 2016 2017 2018 2020 2027

Pikaajaline laen (01.01) EUR 0 0 14 748 13 109 7 374 Pikaajalise laenu tagasimakse EUR 0 0 819 819 819 Lühiajalised kohustused(31.12) EUR 0 819 819 819 0 Pikaajalised kohustused (31.12) EUR 0 14 748 13 928 12 290 7 374

Intress EUR 0 101 196 175 101

Finantsanalüüsis on lisanduvalt jälgitud, et veemajandustegevuse laenukattekordaja oleks vee-ettevõtjal (mõlema alternatiivi korral) iga-aastaselt suurem kui 1,25. Laenukattekordajate prognoosid alternatiiviti ning vee-ettevõtte veemajandustegevusala lõikes on toodud järgmises peatükis.

5.2.3 Veemajandusalane jätkusuutlikkus Kose vallas ja krediidivõimelisuse analüüs, teenushindade prognoosid ning taskukohasusanalüüs

Peatükis 2.3 on kirjeldatud ÜVK-teenusmahud Kose vallas. ÜVK teenushindade kasv on prognoositud lähtuvalt vajadusest tagada ettevõtte või ettevõtete veemajandusalane jätkusuutlikkus Kose valla tegevuspiirkonnas.

Veemajanduse jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on võetud järgmine kriteerium: kui sissetulevate ja väljaminevate kumulatiivsete rahavoogude vahe on igal aastal vähemalt null või positiivne loetakse ettevõtte veemajandusalast tegevust jätkusuutlikuks. Sissetulevateks rahavoogudeks loetakse nii projektide toetusi, omavahendeid, võetavaid laene, ning rahalisi


tegevustulusid. Väljaminevate rahavoogudena on käsitletud investeeringukulutused, tegevuskulud (va kulum), laenude tagasimaksed ja intressikulud.

Investeeringutekuludena on kajastatud üksnes investeeringuprogrammi investeeringute suurused. Tegevuskulude real kajastuvad üksnes rahalised vee-ettevõtte veemajandusalased kulud (ehk va kulum) Kose vallas.

Järgnevad tabelid kinnitavad, et prognoositavate teenustariifide ja müügimahtude puhul suudetakse vajalikud veemajandusalased investeeringud Kose vallas ellu viia ning tagada tegevusala jätkusuutlikkuse (nii alternatiivi 1 kui 2 korral).


Tabel 186. Alternatiivi 1 korral OÜ Kose Vesi veemajandusalase tegevuse finantsprognoosid

FINANTSANALÜÜS Ühik 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

Müügimahud

Elanike vesi m³/a 90 090 90 090 90 090 90 704 90 704 90 704 90 704 90 704 90 704 90 704 90 704 90 790 90 790

Juriidiliste isikute vesi m³/a 31 364 31 364 31 364 31 773 31 773 31 834 31 834 31 834 31 834 31 834 31 834 32 436 32 436

Elanike kanal m³/a 84 890 84 890 84 890 86 358 86 358 86 653 86 653 86 653 86 653 86 653 86 653 86 737 86 737

Juriidiliste isikute kanal m³/a 27 520 27 520 27 520 28 222 28 222 28 929 28 929 28 929 28 929 28 929 28 929 29 530 29 530

Teenushinnad

Elanike vesi EUR/ m³ 1,000 1,048 1,048 1,158 1,158 1,260 1,260 1,359 1,359 1,464 1,464 1,579 1,579

Juriidiliste isikute vesi EUR/ m³ 1,000 1,048 1,048 1,158 1,158 1,260 1,260 1,359 1,359 1,464 1,464 1,579 1,579

Elanike kanal EUR/ m³ 2,080 2,180 2,180 2,409 2,409 2,620 2,620 2,826 2,826 3,044 3,044 3,283 3,283

Juriidiliste isikute kanal EUR/ m³ 2,080 2,180 2,180 2,409 2,409 2,620 2,620 2,826 2,826 3,044 3,044 3,283 3,283

ÜVK-teenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust

% 1,38% 1,26% 1,19% 1,23% 1,16% 1,19% 1,12% 1,13% 1,07% 1,09% 1,03% 1,05% 0,99%

Prognoositud veemajandusalaste tegevustulude vahe Konkurentsiameti poolt maksimaalselt lubatud tuludest

Tuh EUR 14,94 43,60 86,85 69,11 92,69 73,51 91,93 73,25 90,63 72,14 91,98 68,82 139,71

OÜ Kose Vesi ÜVK-teenuse jätkusuutlikkuse hindamine Kose vallas

Toetus (KIK) EUR 0 0 1 795 912 455 352 675 936 200 000 372 680 292 000 222 048 275 840 457 735 0 2 020 676

Võetav laen/Kap.rent EUR 0 74 489 126 160 103 838 155 884 40 000 71 170 44 000 40 512 46 960 30 000 73 540 754 836

Kolmandate osapoolte toetus

EUR 0 82 900 289 818 0 3 100 0 2 000 2 000 5 000 2 000 217 735 0 233 798

Tegevustulud (s.h.muud tulud)

EUR 402 941 390 294 390 795 436 823 437 317 477 523 478 074 514 571 515 142 553 833 554 425 600 103 600 721

Kokku investeeringud EUR 19 149 177 389 2 281 731 578 640 885 770 266 566 474 801 370 553 307 560 364 800 760 596 93 540 3 074 894

Intressikulud EUR 11 013 10 679 11 135 11 713 12 404 12 594 12 170 11 734 11 061 10 378 9 597 8 962 12 978

Laenude tagasimaksmine

EUR 63 094 63 094 67 014 73 654 79 120 87 324 89 429 93 175 95 491 97 623 100 095 101 674 105 544

Tegevuskulud EUR 269 863 280 402 292 382 303 692 317 301 330 751 345 670 360 763 376 608 393 016 410 113 428 581 447 166

Rahavoog kokku EUR 39 822 16 119 -49 578 28 313 -22 358 20 288 1 853 16 345 -8 018 12 816 -20 507 40 885 -30 552

Kumulatiivne rahavoog

EUR 39 822 55 941 6 363 34 676 12 318 32 606 34 459 50 804 42 787 55 603 35 096 75 981 45 430



Laenukattekordaja 1,80 1,49 1,26 1,56 1,31 1,47 1,30 1,47 1,30 1,49 1,32 1,55 1,30

Tabel 187. Alternatiivi 1 korral SA Kõue Varahalduse veemajandusalase tegevuse finantsprognoosid


Müügimahud

Elanike vesi m³/a 22 600 22 600 22 773 22 773 22 773 22 773 22 773 22 773 22 773 22 773 22 773 22 773 23 743

Juriidiliste isikute vesi m³/a 4 600 4 600 4 600 4 600 4 600 7 881 7 881 7 881 7 881 7 881 7 881 7 881 7 881

Elanike kanal m³/a 19 750 19 750 19 976 19 976 19 976 19 976 19 976 19 976 19 976 19 976 19 976 19 976 19 976

Juriidiliste isikute kanal m³/a 4 350 4 350 4 350 4 350 4 350 9 132 9 132 9 132 9 132 9 132 9 132 9 132 9 132

Teenushinnad

Elanike vesi EUR/ m³ 1,117 1,117 1,177 1,217 1,263 1,263 1,296 1,330 1,365 1,402 1,439 1,490 1,589

Juriidiliste isikute vesi EUR/ m³ 1,117 1,117 1,177 1,217 1,263 1,263 1,296 1,330 1,365 1,402 1,439 1,490 1,589

Elanike kanal EUR/ m³ 1,383 1,880 1,981 2,048 2,126 2,126 2,181 2,238 2,297 2,360 2,422 2,508 2,674

Juriidiliste isikute kanal EUR/ m³ 1,383 1,880 1,981 2,048 2,126 2,126 2,181 2,238 2,297 2,360 2,422 2,508 2,674


% 1,08% 1,23% 1,22% 1,19% 1,16% 1,09% 1,05% 1,02% 0,98% 0,95% 0,93% 0,91% 0,92%


Tuh EUR 0,50 1,12 0,70 3,31 0,06 0,04 0,06 0,07 0,03 0,10 0,04 0,05

OÜ Kõue Varahaldus ÜVK-teenuse jätkusuutlikkuse hindamine Kose vallas

Toetus (KIK) EUR 0 469 447 0 0 377 630 0 0 0 0 0 0 94 435 164 560

Võetav laen/Kap.rent EUR 0 15 567 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0


EUR 0 60 000 0 0 66 641 0 0 0 0 0 0 16 665 88 451


EUR 63 712 75 681 80 393 83 126 86 269 100 577 103 206 105 914 108 703 111 650 114 597 118 660 128 087

Kokku investeeringud EUR 0 552 290 0 0 444 270 0 0 0 0 0 0 111 100 262 480

Intressikulud EUR 0 0 101 196 185 175 164 154 143 132 122 111 101


EUR 0 0 0 819 819 819 819 819 819 819 819 819 819

Tegevuskulud EUR 52 240 68 515 71 028 73 607 76 169 85 846 88 806 91 876 95 030 98 285 101 651 105 134 109 244



Rahavoog kokku EUR 11 472 -110 9 264 8 504 9 096 13 737 13 417 13 065 12 710 12 413 12 005 12 595 8 453

Kumulatiivne rahavoog EUR 11 472 11 362 20 626 29 130 38 226 51 963 65 380 78 445 91 155 103 568 115 574 128 169 136 622

Laenukattekordaja 93,05 9,38 10,05 14,82 14,64 14,43 14,21 14,04 13,76 14,54 20,48

Tabel 188. Alternatiivi 2 korral OÜ Kose Vesi veemajandusalase tegevuse finantsprognoosid


Müügimahud

Elanike vesi m³/a 112 690 112 863 113 477 113 477 113 477 113 477 113 477 113 477 113 477 113 477 113 563 114 532

Juriidiliste isikute vesi m³/a 35 964 35 964 36 373 36 373 39 715 39 715 39 715 39 715 39 715 39 715 40 317 40 317

Elanike kanal m³/a 104 640 104 866 106 335 106 335 106 629 106 629 106 629 106 629 106 629 106 629 106 713 106 713

Juriidiliste isikute kanal m³/a 31 870 31 870 32 572 32 572 38 061 38 061 38 061 38 061 38 061 38 061 38 662 38 662

Teenushinnad

Elanike vesi EUR/ m³ 1,061 1,061 1,171 1,171 1,271 1,271 1,371 1,371 1,471 1,471 1,556 1,556

Juriidiliste isikute vesi EUR/ m³ 1,061 1,061 1,171 1,171 1,271 1,271 1,371 1,371 1,471 1,471 1,556 1,556

Elanike kanal EUR/ m³ 2,127 2,127 2,348 2,348 2,548 2,548 2,749 2,749 2,949 2,949 3,120 3,120

Juriidiliste isikute kanal EUR/ m³ 2,127 2,127 2,348 2,348 2,548 2,548 2,749 2,749 2,949 2,949 3,120 3,120


% 1,26% 1,18% 1,23% 1,15% 1,18% 1,11% 1,13% 1,06% 1,08% 1,02% 1,02% 0,96%


Tuh EUR 45,37 93,47 70,94 100,51 68,63 89,93 65,85 86,33 64,82 88,02 73,38 152,56

OÜ Kose Vesi ÜVK-teenuse jätkusuutlikkuse hindamine Kose vallas

Toetus (KIK) EUR 469 447 1 795 912 455 352 1 053 566 200 000 372 680 292 000 222 048 275 840 457 735 94 435 2 185 236

Omaosalus EUR 51 294 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Võetav laen/Kap.rent EUR 90 056 126 160 103 838 155 884 40 000 71 170 44 000 40 512 46 960 30 000 73 540 754 836


EUR 142 900 289 818 0 69 741 0 2 000 2 000 5 000 2 000 217 735 16 665 322 249


EUR 464 353 465 460 518 774 519 223 581 526 582 018 626 859 627 369 672 224 672 753 714 185 716 245

Kokku investeeringud EUR 729 679 2 281 731 578 640 1 330 040 266 566 474 801 370 553 307 560 364 800 760 596 204 640 3 337 374



Intressikulud EUR 10 679 11 236 11 909 12 590 12 769 12 335 11 888 11 204 10 511 9 719 9 074 13 079


EUR 63 094 67 014 74 474 79 939 88 143 90 249 93 994 96 310 98 442 100 914 102 493 106 363

Tegevuskulud EUR 348 568 363 188 377 247 393 614 415 089 433 174 451 557 470 789 490 699 511 425 533 656 556 647

Rahavoog kokku EUR 66 029 -45 821 35 695 -17 769 38 959 17 309 36 866 9 066 32 572 -4 432 48 962 -34 898

Kumulatiivne rahavoog EUR 66 029 20 208 55 903 38 134 77 094 94 403 131 269 140 335 172 906 168 474 217 436 182 538

Laenukattekordaja 1,57 1,31 1,64 1,36 1,65 1,45 1,66 1,46 1,67 1,46 1,62 1,34


Täiendavalt on Konsultant jälginud, et ÜVK-teenustariifide kasvud teenuseti oleksid aktsepteeritavad ka Konkurentsiameti ÜVK-teenushindade kooskõlastamise metoodika kohaselt. Lisaks on jälgitud, et kõigi alternatiivide korral oleks ettevõtte või ettevõtete veemajandusalane kasumlikkus perioodil 2016-2027 keskmiselt 6,37%.

Samal ajal on tõendatud, et prognoositud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind jääb rahvusvaheliselt aktsepteeritud piiresse (4% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust). Selleks on leitud (prognoositud teenushindade, leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku ning ööpäevase leibkonnaliikme tarbimise abil) kulu ÜVK-teenusele leibkonnaliikme kohta kõigil arvestusperioodi aastatel, tulemused on toodud eelolevates tabelites.

5.2.4 Veemajanduse tegevustulude prognoos

Veemajandusega seotud müügitulude prognoos baseerub prognoositud müügimahtude ja teenushindade korrutisel. Järgmises tabelis on toodud alternatiiviti veemajandusalaste rahaliste tegevustulude prognoos Kose vallas aastani 2027 (detailsem tabel on toodud Lisas 6.6).

Tabel 189. Alternatiiviti veemajandusalase tegevuse tegevustulude prognoos Kose vallas aastani 2027

Alternatiivi 1 korral OÜ Kose Vesi ÜVK-teenuse tegevustulude prognoos

Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2027

Elanike vesi EUR 90 090 94 414 94 414 105 035 114 241 143 312 Juriidiliste isikute vesi

EUR 31 364 32 869 32 869 36 793 40 095 51 200

Elanike kanal EUR 176 571 185 047 185 047 208 006 227 009 284 781 Juriidiliste isikute kanal

EUR 57 242 59 989 59 989 67 977 75 786 96 955

Tulud ÜV- ja ÜK-teenustest kokku

EUR 355 267 372 320 372 320 417 811 457 132 576 247

Muud tulud (* sh abonenttasud)

EUR 47 674* 17 975 18 476 19 506 20 391 24 474

TULUD KOKKU EUR 402 941 390 294 390 795 437 317 477 523 600 721 Alternatiivi 1 korral SA Kõue Varahaldus ÜVK-teenuse tegevustulude prognoos

Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2027

Elanike vesi EUR 25 237 25 237 26 794 28 752 28 752 37 717 Juriidiliste isikute vesi

EUR 5 137 5 137 5 412 5 808 9 950 12 519

Elanike kanal EUR 27 321 37 130 39 570 42 463 42 463 53 427 Juriidiliste isikute kanal

EUR 6 018 8 178 8 617 9 247 19 412 24 424

Tulud ÜV- ja ÜK-teenustest kokku EUR 63 712 75 681 80 393 86 269 100 577 128 087

Muud tulud EUR 0 0 0 0 0 0

TULUD KOKKU EUR 63 712 75 681 80 393 86 269 100 577 128 087


Alternatiivi 2 korral OÜ Kose Vesi ÜVK-teenuse tegevustulude prognoos

Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2027

Elanike vesi EUR 119 515 119 698 132 832 144 180 178 162 Juriidiliste isikute vesi

EUR 38 142 38 142 42 577 50 461 62 715

Elanike kanal EUR 222 559 223 041 249 621 271 696 332 902 Juriidiliste isikute kanal

EUR 67 784 67 784 76 463 96 981 120 611

Tulud ÜV- ja ÜK-teenustest kokku EUR 448 001 448 666 501 494 563 318 694 391

Muud tulud EUR 16 352 16 794 17 730 18 209 21 854

TULUD KOKKU EUR 464 353 465 460 519 223 581 526 716 245

5.2.5 Alternatiivi 1 ja 2 võrdlus

Antud alternatiivide võrdlemisel tuleb rõhutada, et tänane OÜ Kose Vesi ning SA Kõue Varahaldus on väga erinevate teenusmahtudega opereerivad ettevõtted, mistõttu ei ole kõiki asjaolusid arvestamata võrrelda alternatiivi 1 korral vee-ettevõtete rahavoogusid omavahel, vaid üksnes alternatiivi 2 ja 1 rahavoogusid koondpildis.

Järgmisel joonisel on kujundatud ÜVK-teenushindade prognoosid alternatiiviti aastatel 2015-2027.

Joonis 6. ÜVK-koondtariifid (km-ta) (ehk ÜV ja ÜK-teenused kokku tarbitud kuupmeetri kohta) aastani 2027


6 LISAD

6.1 Vee-ettevõtjate määramise otsused


6.2 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis)


6.3 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis)


6.4 Investeeringute maksumused


6.5 Sotsiaal-majandusanalüüsi arvestustabelid


6.6 Finantsanalüüsi arvestustabelid


6.7 Joonised

VK- 0 Tingmärgid VK- 1.1 Kose aleviku põhjaosa vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 1.2 Kose aleviku keskosa vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 1.3 Kose aleviku lõunaosa vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 2.1 Kose-Uuemõisa aleviku lääneosa vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

perspektiivne plaan VK- 2.2 Kose-Uuemõisa aleviku idaosa vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne

plaan VK- 3 Ardu aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 4 Habaja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 5 Ravila aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 6.1 Oru küla põhjaosa vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 6.2 Oru küla lõunaosa vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 7 Vardja küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 8.1 Karla küla elamuala vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 8.2 Karla küla tööstuspiirkonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne

plaan VK- 9 Palvere küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 10 Krei küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 11 Paunküla küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 12 Tuhala küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 13 Kuivajõe küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 14 Triigi küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan VK- 15 Ojasoo küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide perspektiivne plaan


6.8 Kooskõlastused

Tabel 190. Kooskõlastuste tabel

Jrk. nr.

Kooskõlastaja Kooskõlastuse kuupäev ja nr

Kooskõlastuse täielik ärakiri

1 Terviseamet

2 Keskkonnaamet

kose valla ÜhisveevÄrgi ja –kanalisatsiooni ......2.1.2.1 Üldplaneering 2013 a oktoobris...

Documents