lisa1_VTK_Järva_pargid.docx

Järva maakonna kaitsealuste parkide piiride muutmise

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

1. Sissejuhatus

Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid kinnitati Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2006. a määrusega nr 213 „Järva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” (edaspidi määrus nr 213). Määrust nr 213 muudeti ja täiendati kuue pargiga 2010. aastal. Hetkel on Järva maakonnas uuendamata nelja pargi piirid. Kavas on korrigeerida varasemate õigusaktidega kaitse alla võetud Ervita, Karinu, Seidla ja Väinjärve mõisa pargi piire ning lisada nimetatud pargid määruse nr 213 koosseisu.

Ervita, Karinu ja Seidla mõisa pargil on hetkel nõukogudeaegsed piiriskeemid, mille alusel on piirid kantud keskkonnaregistrisse. Väinjärve mõisa pargi piir on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrusega nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” ja vajab samuti kaasajastamist. Tegemist ei ole uute kaitsealade kaitse alla võtmisega, vaid olemasolevatele kaitstavatele aladele optimaalsete ja looduses jälgitavate piiride kehtestamisega.

Parkide piiritlemisel on lähtutud põhimõttest kaitsta parki kui tervikut, sealhulgas nii pargi elus (põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad) kui ka eluta (pargi planeering, pargi piirded, väikevormid ja muud kultuuriväärtused) väärtusi. Piiritlemisel on arvestatud, et alade piirid oleksid looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Välispiiride määramisel on võimaluse korral kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid maastiku orientiire, nagu teede servad, kõlvikute piirid ja vajaduse korral ka mõõdistatud maaüksuste piire. Pargi piiridest jäetakse välja piirkonnad, mis on hävinud või looduskaitseväärtuse kaotanud. Pargi piiride korrigeerimise käigus liidetakse pargiga seni piiridest välja jäänud, kuid pargi juurde kuuluvad kujunduslikult tähtsad ja pargi kompositsiooni ühtsesse tervikusse kuuluvad alad.

Parkide piiritlemisel on osaliselt arvestatud OÜ Artes Terrae ekspertide (Nele Nutt ja Sulev Nurme) 2011. aastal koostatud Ervita, Karinu, Seidla ja Väinjärve pargi piiride eksperdihinnangus esitatud piiritlemise ettepanekutega.

Piiride korrigeerimisel tagatakse parkide ajalooliselt kujunenud planeeringu, väärtusliku puistu ning pargikunsti hinnaliste kujunduselementide kaitse ja säilimine.

Täpsustatakse ja ajakohastatakse parkide nimed ning lähtudes nende päritolust nimetatakse kõik pargid mõisaparkideks.

Pärast 15.10.2017 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ühines varem Rapla maakonnas asunud Käru vald Järva maakonnas asuva Türi vallaga. Seoses sellega asub Käru mõisa park, mille piir kinnitati Vabariigi Valitsuse 25. augusti 2016. a määrusega nr 92 „Rapla maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid” (edaspidi määrus nr 92), Järva maakonnas. Kavas on muuta määrust nr 92 Käru mõisa pargi osas ja lisada nimetatud park määruse nr 213 koosseisu. Kehtivat Käru mõisa pargi piiri ei muudeta.

Ervita, Karinu, Seidla ja Väinjärve mõisa pargi kogupindala on 19,1 ha, sealhulgas eramaid 19 ha ja munitsipaalmaid 0,1 ha. Käsitletavate parkide praegu kehtiv pindala on 21 ha. Kaitsealuste parkide pindala väheneb 1,9 ha. Käru mõisa pargi pindala on 13,4 ha, sealhulgas eramaad 7,5 ha ja riigimaad 5,9 ha.

Parkide maa- ja veeala on piiranguvöönd, kehtivat kaitsekorda ei muudeta. Parkide kaitsekord ja kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”.

Alljärgnevas peatükis on välja toodud Ervita, Karinu, Seidla ja Väinjärve mõisa pargi piiri korrigeerimise olulisemad põhimõtted.

2. Kaitstavate parkide piirid

Ervita mõisa park asub Järva maakonnas Järva vallas Ervita külas. Park on kaitse alla võetud Paide Rajooni TSN Täitevkomitee 29. detsembri 1965. a otsusega nr 195 „Paide rajooni territooriumil asuvate looduskaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega objektide kaitse korraldamisestˮ.

Ervita mõisa pargi praegu kehtiv pindala on 7,3 ha, kavandatavate piiridega pindala on 4,9 ha (joonis 1). Park asub peaaegu kogu ulatuses eramaal (0,1 ha asub munitsipaalmaal).

Pargi pindala väheneb 2,4 ha, sest pargi piiridest arvatakse välja väheväärtuslik kunagise majandushoonete ansambli juurde kuulunud pargiosa ala lõunaosas. Kaitsealuse pargi koosseisu jäetakse säilinud ajaloolised pargiosad peahoone vahetus läheduses. Pargi piiri on korrigeeritud nii, et see järgib teede pargipoolseid servi.

Joonis 1. Ervita mõisa pargi piir.

Karinu mõisa park asub Järva maakonnas Järva vallas Karinu külas. Park on kaitse alla võetud Paide Rajooni TSN Täitevkomitee 23. jaanuari 1959. a otsusega nr 14 „Vanade parkide ja veekogude kaitse alla võtmisest Paide rajoonisˮ.

Karinu mõisa pargi praegu kehtiv pindala on 3,2 ha, kavandatavate piiridega pindala on 3,3 ha (joonis 2). Park asub peaaegu kogu ulatuses eramaal (0,03 ha asub munitsipaalmaal).

Kaitsealuse pargi koosseisu jäetakse säilinud ajaloolised pargiosad peahoone vahetus läheduses. Pargi piiridest arvatakse välja peahoone esisest teisele poole teed jääv ala, mis on küll ajalooliselt kuulunud pargi juurde, kuid tänaseks hävinud. Pargi piiri suurendatakse pisut lääne- ja põhjaosas maa-ala terviklikkuse tagamiseks. Pargi piiri korrigeeritakse nii, et see järgib peamiselt teede pargipoolseid servi, lääneosas kõlvikupiiri ja kiviaeda.

Joonis 2. Karinu mõisa pargi piir.

Seidla mõisa park asub Järva maakonnas Järva vallas Seidla külas. Park on kaitse alla võetud Tapa rajooni TSN Täitevkomitee 14. juuli 1959. a otsusega nr 78 „Looduskaitse organiseerimisest Tapa rajoonisˮ.

Seidla mõisa pargi praegu kehtiv pindala on 6,5 ha, kavandatavate piiridega pindala on 7,1 ha (joonis 3). Park paikneb tervenisti eramaal.

Pargi piiri laiendatakse kaguosas, kus pargiga liidetakse ajaloolise pargi juurde kuulunud tiik. Samas jäetakse pargi kirde- ja idaosas pargi piiridest välja õueala ja pargi põhiosast välja ulatuv puistu. Pargi piiri korrigeeritakse nii, et see järgib teede pargipoolseid servi (välja arvatud Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee poolne pargiosa, kus piir kulgeb mööda maaüksuse piiri), tiigikallast ja maaüksuste piiri.

Joonis 3. Seidla mõisa pargi piir.

Väinjärve mõisa park asub Järva maakonnas Järva vallas Väinjärve külas. Park on kaitse alla võetud Paide Rajooni TSN Täitevkomitee 23. jaanuari 1959. a otsusega nr 14 „Vanade parkide ja veekogude kaitse alla võtmisest Paide rajoonisˮ.

Väinjärve mõisa pargi piir on sõnalise kirjelduse kujul kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrusega nr 174 „Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused”. Nimetatud määruse § 8 lõike 2 kohaselt kulgeb pargi välispiir mööda katastriüksuse 31402:001:1100 piiri. Väinjärve mõisa pargi praegu kehtiv pindala on 4 ha. Väinjärve mõisa pargi piiri korrigeerimisel seni kehtinud piiritlemise põhimõtet ei muudeta, pargi piir viiakse vastavusse katastriüksuse 31402:001:1100 piiriga ja asendatakse seni kehtinud sõnaline piirikirjeldus kaardipõhise piiriga. Piiri korrigeerimise tulemusel on Väinjärve mõisa pargi pindala 3,8 ha (joonis 4). Park paikneb tervenisti eramaal.

Joonis 4. Väinjärve mõisa pargi piir.

3. Väärtused

3.1. Väärtuste kirjeldus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusele nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” on parkide kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.

Pargid on võetud kaitse alla, sest neil on ajaloolis-kultuuriline, teaduslik ja esteetiline väärtus. Ajaloolised pargid on kultuuripärandi osa, mis väljendab kultuuri ja looduse sidet. Ajaloolis-kultuuriline väärtus seisneb pargis kui näites ajaloolisest stiiliperioodist ja seotuses omanike, legendide või oluliste sündmustega. Parkides kasvab lisaks pärismaistele liikidele ka Eestisse toodud võõrpuuliike, mida kasutati peamiselt kujunduslikel ja kollektsioneerimise või introdutseerimiskatsetuste eesmärkidel. Parkides leidub palju erakordsete mõõtmetega puid. Seetõttu on parkidel ka teaduslik (dendroloogiline) väärtus. Pargid pakuvad elupaiku ja kasvukohti erinevatele elustikurühmadele (eelkõige linnud, nahkhiired, putukad, samblad, samblikud), mitmekesistavad maastikku ja seetõttu on neil suur esteetiline väärtus.

3.2. Ohutegurid

Parkide peamiseks ohuteguriks on pargi ilmet, ajalooliselt kujunenud planeeringut ja puistut rikkuda võivad tegevused, nagu asjatundmatu puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie ning ehitamine. Lisaks ohustab parke hoolduse puudumine, sest pargi ilme ja planeeringu säilimiseks vajad pargid regulaarset hooldust.

4. Peamised muudatused kaitsekorras

Parkide kaitsekord ja kaitse-eesmärk on sätestatud Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri”. Kehtivat kaitsekorda ja kaitse-eesmärke ei muudeta.

5. Maaomanike ja kohalike omavalitsuste arvamused ja ettepanekud

Lisatakse pärast tutvustamisperioodi.

6. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused

Alljärgnevalt on kajastatud ainult olulised mõjud, mis parkide piiride korrigeerimisega kaasneksid.

6.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule

Parkide maa-ala on piiranguvöönd. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. See on kompensatsioon kehtivate piirangute eest. Ervita mõisa pargi ja Väinjärve mõisa pargi kavandatava piiri muutmisega pargi pindala väheneb vastavalt 2,4 ha ja 0,2 ha. Selles osas maamaksusoodustus kaob. Karinu mõisa pargi ja Seidla mõisa pargi kavandatava piiri muutmisega pargi pindala suureneb vastavalt 0,1 ha ja 0,6 ha. Lisanduvas osas hakkab kehtima maamaksusoodustus.

6.2 Muudatuste mõju riigile

Kuna Ervita mõisa pargi ja Väinjärve mõisa pargi pindala väheneb, suureneb selles osas kohaliku omavalitsuse maamaksutulu. Karinu mõisa pargi ja Seidla mõisa pargi pindala aga pisut suureneb ning selles osas kohaliku omavalitsuse maamaksutulu väheneb. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Pargis asuva kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ei ole oluliselt piiratud ja kuna pargi piiride muutused on valdavalt väikesed, siis ei kaasne olulist mõju maade riigile omandamisel.

7. Menetluse korraldaja seisukohad tutvustamisel vastuseta jäänud küsimustele

Lisatakse pärast tutvustamist.