Lppriimiline ~ lppriimilis-stroofiline ~ uuem rahvalaul le lendsi, linnukene, le lendsi ilma kige, le ilma, suure jrve, le ilmatse keriku. tsis maad munetessanna aset autellessanna, Ei saand maad muretessanna, aset autellessanna. le lendsi, linnukene, le lendsi ilma kige: lendsi le sinise pesa plgees sinise pesa; lendsi le punase pesa plgees punase pesa; lendsi le kllakarva vttis klla klvusasta.Siidisulist linnukene, vaat, luuli, vaat-vaat luuli,siidisulist linnukene. Lends kullast pesa ple. Kuld ei vtnud armastada, kuld ei vtnud kannatada. Siidisulist linnukene lends hbepesa ple, hbe ei vtnud armastada, hbe ei vtnud kannatada. Siidisulist linnukene lendas siidi psa ple, siid teda vttis armastada, siid teda vttis kannatada.

Siie pean pesa tegema, siie pean munad munema, siie poegi audumaie. Audus kuu, audus kaksi, audis pooli kolmatagi, natukeise neljatagi, akkas alle katsumaie leis pojad verisulesta. Akkas poegija jagama: ks sai maale Marijasta, tine pllula kivesta, kolmas kuusta taivaaie, neljas pivast ple ilma. Mis sai maale Marijasta slt nie Marid mainitasse; mis sai pllula kivesta slt nie lled tehtanesse; mis sai pivast ple ilma slt nie ajad arvetasse; mis sai kuusta taivaaie slt nie tunnid tunnetasse. Siidisulist linnukene hakkas pesa ehitama. Korjas kokku krrekesi, sdis sisse sulekesi. Munes sisse kolmi muna, haudus vlja kolmi poega. ks oli kena kesalindu, teine laiska laanelindu. Kolmas oli siidisulist lind. Rhuline vrss kvantiteeriva asemel (murtud vrsse pole, vrsi tugevates positsioonides lhikesed silbid). Lppriim vrsipaarides (esialgu mittetielik, paradigmaatiline riim vi snakordus). Algeline stroof, seotud uue, laenulise viisiga. Mngu tekkimine XIX saj lpul ringmng. Uued snad, misted (hbe-, kard, siid - sini-, puna- asemel; siidi-, roosi-, lille-, rohuaed kopli asemel). See tihenemine, korduste rajtmine, sndmuste kiirem areng

RegilaulUuem ~ lppriimilis-stroofiline rahvalaulTEKSTalgriim (alliteratsioon)(aga regilaulus ka paradigmaatiline riim vi vrsside lpusna kordamine (epifoor))lppriim(ka varem nt lhivormides: paha siga, mitu viga; algriim ei kao kohe, heaklavttena jb lhtub keele struktuurist: sinu petlik punapale)parallelismirhmad ja ksikvrsidsalmid (stroofid) ei vlista vrsiparallelismi tiesti

kvantiteeriv printsiip vrsimdus (reeglistatud pika-lhikese pearhusilbi paigutamine, murtud vrsid snarhk ei ole ootusprase vrsirhu kohal)rhuline~(silbilis-)rhuline vrsimt (rhuline silp vrsi tugevas, rhuta silp nrgas positsioonis), eelistatud on neliktrohheus vi -jambarhaismid ja murdekeelkaasaegne keel, murdelisus taandub, hiskeel

VIISvorm: 12-fraasiline (lhema refrniga), kige hilisem 4-fraasiline (~pikema refrniga);ulatuslikum vormrtm: aega organiseerib vrsiti korduv, silbile vastavate hepikkuste lhikeste (ja pikkade) rtmiksuste jrgnevus (Lippus: prosoodiline rtm)kompleksne: mitme eri pikkusega rtmiksused, abstraktne alushik (lk) jaguneb korrapraselt korduva rhulise hiku jrgi taktideks (meetriline)heliulatus: tertskvint/sekstsuurema heliulatusegameloodialiikumine: valdavalt asteastmelinehppelisem, funktsionaalharmoonilisel aluselmitmehlsus (kui on): heterofoonilisel~burdoonsel aluselmitmehlsus (kui on): funktsionaalharmoonilisel alusel (ka paralleelne liikumine tertsis)meloodia varieerimine normiks, vib sltuda vrsiehitusest (murtud vrssidega seotud viisivariandid)varieerimine juhuslik (eelkige vhemolulised (lemineku-)helid)rhmaviisspetsiaalviis (ka rhmaviise)

esitussituatsioon ja funktsioon: oluline t ja tavand, kogukondlik jrjepidevuse tagamine, tsklilisus lbustus ja ajaviide indiviidikeskne mtlemine, lineaarsusstaatiline, kordusstruktuurid dnaamiline, lineaarne aegpalju naistelaulu, mina sageli naine meeste looming (koomilise suur roll paroodiad, pilge; otsesnaline vljenduslaad); klaolustiku kujutaminevhem tuvastatavaid laene (laenuline aines enam tdeldud, Lunastatav neiu)rohkesti tuvastatavaid otselaene (saksa, vene jm)suuline looming (valdavalt kirjakultuuri eelsest perioodist)kirjakultuuri perioodil (osalt kirjalikuna) loodud, levinud ka ksikirjaliselt ja trkiste vahenduselanonmne (autor minevikus, kollektiivi lihv);ent lokaalsed ja individuaalsed variandid (varieerimine)individuaalne komponent suurem, autor vib olla oma kogukonnast ja teada

Sellel mina lhen, kellel loodud, kellele veri vedanud, kellele armud ajanud! Oleks tema ooned upakille, ehk oleks rstas ripakille, karjalaudad kllakille, tuba tugede naale, ahi orkide vahele, kuub meil kokku kummalegi, kasukas kahe magada, kui aga saan mehe meelelese, abikaasa armulese!Ehk ma teeksin sdi suure ulga, kahju teeksin kaela murru, ikka ta mu pead silitab, ikka mu paled paitab, katsub kaela kranaatida, mmer kurgu kulda ruosi!Juula Neidoff, PaideArmastusteema regilauludesEma ja armudIm ks viidi tarst vll,/ armu ast le lve, im ks viidi tiid md, / armu tii viirt md, im ks viidi matussd,/ armu ast le aia,imle hauda kaavti, / armu man karli,im ks hauda panti,/ armu ala lammsi.

tagasihoitud, peidetud tundevljendussentimentaalsetes lauludes ja ballaadides (naiste eelistus) tugevate tundeelamuste kujutamine, nnetu armastuse teema, vraprane olustik (kloostriksinduses vaevlev neiu, krahv ja lamburneiu, Must Kapten)

Noo-ks sull, tura, tura, ma knl, tle,taha-ks anda ma tista tarkuista:tsind-ks sa magama mingu-i,katl kel sa mingu-i katml!tsind-ks kui magama lde,katl kel kui lde katml,kmme sse sis kirpu kle ala,sidse-ks sse sul kirpu sl ala. ...Nuu-ks sull viil oppa oppus:kui-ks tul taa dagukn,kui-ks hlls taa hmrkene,a sa minku-i joht kll vrahe,kaldugu-i sa kll kavvndhe muial omma-ks sl olids koti,muial omma-ks na padja paklads,mino mano sa magama tul,mino ligi sa tul lesatama,minol omma-ks na pudsaja padja,minol omma-ks kll koti kumakids.Katgese kui magama lme,katkese mi kallu katml,jala pan mi nelj nitsehe,varba-ks pan mi viite vaelikku,kese mi otsani maka.Mino-ks kull sa knlmin!Kati Lummo, Seto, Nedsj kNoormees, ma tahan sind petada! Ara mine ksinda magama, muidu soob sind kmme kirpu klje all ja seitse kirpu selja all.Kui tuleb htu, ara mine kaugele kulla, mujal on lgedest voodikotid ja takused padjad.Tule minu juurde magama, mul on punaste kirjadega voodikotid ja sulepadjad.Kui laheme kahekesi magama, poimime jalad ja varbad vaheliti ning magame terve oo koos. Kuula mu juttu!Armastusteema regilauludes

Kaks armastajat juhtusid kord kokku metsa all, pev otsa nemad istusid, ei julgend rkida. Siis hakkas Innu tlema: Sa pole mureski? Siit homme mda sidan ma ju laulatusele." Siis teisel peval istus Elts ja kammis oma pead. Kui Innu pruut ja pulmasae, sl nhti tulema. Elts pani ruttu kammi kest ja juuksed krval li, ta elavalt toast vlja lks, surm tuodi tagasi. Kui sda ju oli ke ja uksed lukus kik siis seisis kena Else vaim sl Innu vuodi ies. Ta tles, armas Innuke, las magada siin sies, sinu prast olen surnud ma, minu vaim on siin sinu ies. Kui sda oli mda lind, siis tles Innu ka: Oh lhme ruttu, krmeste sie Eltse majasse. Kui ukse taga olivad siis kvast klopiti, kus Eltse seitse venda sies uks tehti lahti neil. Novosibirski obl., Oravakla naisedArmastusteema uuemates sentimentaalsetes lauludes

Ta vttis surnurtiku ja andis tollel suud, siis Eltse vennad tlesid: "Las surnu magada!" Sa oma naisel anna suud, las surnu magada, ta sinu prast surnud jo, mis tahad temast sa. "Kui oma naisel annan suud, see kohus on mul kll, sel armsal Elsel vi ma muud, ta armastast mind test." Sie sndis ja neid kanti ka seal hauda lauluga. Neid pandi krvu hingama, las nemad magada. Kaks ruosipuud said istutud ka nende hauale, vibolla, et nad itsevad jo tna praegu seal. Elene Osmein, 90 a. Rakvere, prit Amblast. S. Ltt (1965).

Laulustiilide vahetumise phjused ja taust1. Elav keel erines liialt regilaulukeelest.2. Majandus- ja kultuurimurrang. See phjustas lisaks inimeste maailmavaate ja elutunnetuse muutusele regilaulule tavapraste esitussituatsioonide muutumist (nt t- ja orjuslaulud, kauem psisid pulma- ja kalendrilaulud).Klas tekkisid kapitalistlikud suhted uutlaadi surve, talurahva lhestumine, suhtlemine linnaga, haridustaseme tus (ajalehed), hiljem uutlaadi ajaviitevormid (seltsid, laulu- ja pasunakoorid), kokkupuuted naaberrahvastega (mis, voor ja kt, sjavgede lbimarssimine, nekrutikskimine) uued pillid, viisid, ka lppriim on kultuurilaen.3. Kirjakultuuri tulek. Murrangus oli oluline osa laulu muutumisel kirjakultuuri osaks. 1850-tel hakkasid ilmuma trkitud laulikud (10 laulikut, 60-tel trkiti juba 20 jne), laule oli ajalehtedes ja kalendrisabades. Trkised sisaldasid suulisest traditsioonist vetud rahvalaule, tlkeid ja mugandusi, algajate vrsse, tuntud kirjameeste populaarseid laule.

Lppriimilise laulu loomisel olid eeskujuks1. Kirjandus kirikulaul, juhuluule, ilmalikud vrsid juturaamatutes, kalendrites (Wahl, Winkler, Rosenplnter, Masing, eriti Mannteuffel Aiawite peergo walgussel 1838);2. Teiste rahvaste laulud eelkige saksa (mis, nii folkloorne kui kirjanduslik laul), ka lti, vene mju (kroonu; hiljem romansid).3. Mjutas uus muusikataust uued instrumendid ja nendel mngitavad viisid, professionaalse (koori)loomingu kuulmine ja ppimine, pasunakoorid.

Lppriimilise laulu kujunemisluguVarasemad (siirdevormilised) laulud prit oletatavasti 17. sajandi lpust (nt Jnese hkamine). Siiski on 19. saj loodud nekruti- ja sulaselaulud regivrsilised. Valdavaks laulustiiliks sai lppriimiline laul 19. saj II poolel. Sajandi keskel toimus murrang, II poolel lppriimilise rahvalaulu kiire viduleps regilaulu enam ei looda; noored enam ei laula.Lppriimilise laulu varasemad keskused: Saaremaa, Kagu-Eesti (Otep, Kanepi mbrus Oldekopi luuletused), Mulgimaa (siirdevormiline ringmngulaul, nt Loomislaul).

Algallika jrgi on lppriimilist laulu jagatud: rahvalaul: puhtrahvaprane tekkinud rahva seas ja levinud oluliselt ilma trkisna vahenduseta (19. saj-20. saj. alguses kasutati seda mistet igasuguse mitteprofessionaalidele meldud individuaalloomingu kohta); rahvalik laul: raamatulaul tagasiviidav trkitud allikatele, XIX saj ilmunud laulikutele.lo Tedre jrgi on siingi vahe: rahvalik laul (trkiallikaga sarnane, peaaegu muutumatult taasesitatav) ja folkloriseerunud raamatulaul (prit trkiallikast, oluliselt muutunud).

Tegelik repertuaaripilt:ldlevinud, institutsionaalselt (koor, kool) ja trkiste poolt kontrollitud repertuaarvhem kontrollitud, eelkige suuliselt/ksikirjas leviv, lokaalsem repertuaar,

Benno Hansen (18911852) EHA-Q-2, 14; firma Beka, Berliin 1924.Adele Paola (12-a) ja ? Anna Karolina Asser (43-a), Karula khk, Vana-Antsla v. ERA, Fon. 8 b,A. O. Visnen 1912. a.Muutused esitusstiilis (romantilise esitusstiili mju):(siiski vib esitusstiil samal esitajal erineda sltuvalt laululiigist, niteks klalaulu lauldakse regilauluprasemalt, sentimentaalset laulu ja eriti autorilaulu uute tunnustega)Vhem kneprane laulmine, rhuline vrss ja mitmekesine rtm moonutavad loomulikke silbipikkusi.Libistused (portamentod) romantilisest esitusstiilistTempo rubato (pikendused, niteks pikkadel krgetel nootidel, fraasi-, eriti laulu lpus)Dnaamika, dnaamilised rhud

Siirdevormilise rahvalaulu (regilaulu ja uuema laulu vahevorm) niteidRegilaulu muutumine siirdevormilisuse suunas. Niteks Luna-Eesti joeda-laulud, millel on kaks levinud individuaalviisi, lne pool Linakatkuja, ida pool Miks ei mullu tulnud. Uuem laenuline viis ja arendatum refrn:Salme Karu, Prnu l (1963, RKM, Mgn. II 965 f ).

Linu kakken likkes saie,kndse kodu kuivatama,kubjas kurjast kakelema,mina teda meelitama.Es kuule kubjas kurtemista,kolkse minu koledasti.

Labajala(valsi)laulud tantsulaulud labajalavalsi rtmis ja labajalavalsi viisidele

Vanemad labajalaviisid on prit torupillimuusikast ja tekste hakati neile sobitama hiljemalt torupilli hiilgeajastul 17.18. sajandil. Nagu torupill, on viisidki osalt laenatud, Rootsi suunale osutab muuhulgas labajalavalsilaulude ldtuntus ja populaarsus eelkige Phja- ja Lne-Eestis.

Torupillipuhuja. Th. Gelhaar - Fr. Schlateri lito

Christian Hieronymus Justus Schlegel. Reisen in mehrere russische Gouvernements ... I. Meiningen 1819, lk 176 ks esimesi terviklikult avaldatud eesti rahvaviise ldse. Lisatud klaverisaade (he torupilliloo juures: lisab saate liiga delikaatsete krvadega isikute jaoks, kellele tihti dissoneeriv torupillibass vras ja harjumatu).Laulu thendas les ilmselt aastail 17801782, mil oli Eestis kodupetajaks (Viru- ja Jrvamaal). Prit Saksamaalt, Jenast, prast Eestit pastor ja ametnik Venemaal.

Ilus neitsit, kena noorsand tahtsid paari minna. Hiir hppas, kass kargas, vana karu li trummi, tallekene tantsis, vana lammas laulis, kirp hppas aknast vlja verat vasta vtma. Tulge kokku, pulmalesed, tulge noorti saksti pulma.

Labajalalaul kui siirdevormiline laul: Rhuline vrsissteem. Rhkude arv vrsis 6, silpide arv 512 (hdsnad sii-siiradi, uh-tsah-tsah, tai-rit-ti, oi-ta-ta, piu-piu-piu toovad esile kolmele tantsusammule vastavat 3-osalist takti ja matkivad pillihelisid). Lppriim sageli mittetielik, toob esile rtmi (nt tuba saba taga), aga leidub ka tisriime (nt ripub kipub); ka algriim ehk alliteratsioon. Selget salmideks jagunemist enamasti ette ei tule

Ilus neitsit, kena noorsand tahtsid paari minna. Hiir hppas, kass kargas, vana karu li trummi, tallekene tantsis, vana lammas laulis,

Liisa Kmmel, Tori (RKM, Mgn. II 519 f)Las aga mede vana Mari tulla,Mari tulla, Mari tullaja meie nailaks meil olla .../: Mari tuli aga misa poolt ... :/Siapanged kisid siu-su-su ...koorekirnud kisid kiu-ku-ku .../: piimaptid kisid piu-pau-pau ... :/Kurat Antsu misa rehe otsas ...teine arupidi ajateivas .../: kolmas kkitase kivi otsas ... ://: Ai lusti ja luu psti,kont katki ja kolu psti. :/Sii siiradi, paa paaradi,tibu tinnadi, kak rummadi,/: Mats tinkadi tuu-tuu-tuu. :/

See hrjapill kis nii, et ta /isa/ vilistas ise sealjuures ja ajas mokad torusse, siis oli justkui hrjapill. mm-piu-iu, hrjad laisad,samm piu-u, sahad nrid,vikat nri, peremees kuri,aganast leib ja hapud silgud,klmavetud kardulad.Vu-vu-vu-vu-vu!Liisa Kmmel, Tori (RKM, Mgn. II 1104 b)

Torupillilugu nr 31 (laulja Liisu Piuk, Suurest misast Hiiumaalt, elab V.-Jakobis) on Hiiu-Suuremisa pllul mitte ammu aega tagasi mngitud ja lauldud. Seal vingunud torupill terved pevad ttegijate selja taga. Kes maha jnud, sellele mrtsutatud tee judu, ttta jrele.Pilliimitatsioon (torupill vi parmupill)

Nd algavad noodilood, noodilood, noodilood, nd algavad noodilood, noodilood jaa. /: Liiva Liisu pugu, vana kuke sugu, kas see pole mete kena tantsilugu, :/ /: tantsi nii kui ihu annab, ihu annab ja keha kannab, :/ /: plved nuoku ja seljad kuoku ja iest eemale ja tagant koomale, :/ keskkohalt lhme kaunis kaugele. Mats prandale maha ja nh, nh, nh, taha. Nid algavad noodilood... /: Rieruku ja rusiauku ja jalakand lind pierauku. :/ /: Kesakupud ja kuldnupud ja nisanipid ja ribikarvad. :/ Nid algavad noodilood... /: Rants aukus ues ja klapoiss tuli meile. :/ Ja /: mis tal oli asja ja kas ta tuli kosja. :/ Ta /: tegi siis veel nalja ja lks uksest vlja. ://: Tuli tuppa, mts silmis, lks nurka, abe itsis. :/ /: Meie Marist saabe naine ja nii kui ks teine. :/ /: Tuli klast mmamoor, toob tite, saab lapse. :/ /: Pane talle nimeks Ann ja mis tal sest viga on. :/ Nid algavad noodilood... /: Mina lksine kosja ja le vrava vlja. :/ Ja sealt kop-kop-kopli ja sealt ninapidi niiti ja siis karates kambri ja pruudi juure sngi. Nid algavad noodilood... Isa ahupl ja asi kupl, ema kerisel ja kivi kaelas, ttar nabapidi uba-aedas, uba-aedas jaa. Nid algavad noodilood... /: Kui meie Mari koju toodi, timptanu talle phe ldi, :/ /: vana pastele pandiks ja muidu lb sandiks. :/ Nid algavad noodilood... /: Pill nradi, nupp otsas, Krtsi Viiul oli viin otsas. :/ Vana Madis oli mahe mees, laulis llevaadi sees, vana obu oli dobra looat, seisis arkis Anne ees. Aga nd algavad noodilood... /: Mis sa meie Marit mudu pilkade, meie Mari teeb sool vilkad. :/ /: Poiss, pane oma srk pksi, ega sul ple seda ksi. :/ Muhu

No ja, nid vtame lapse slle ja akkame tal piu tegema.Piu, piu, piu pttpoega,meite klatta on nossnina,meie laps on kena laps.

Maria Laur, 56 a. Krla, Sauvere k. 1959 (RKM, Mgn. II 174 c)

Hrjapill. Anette Karu, Harju-Jaani khk.Labajalalaulu vormis lastemngitused ja lastelaulud

Labajalalaul rituaalse tantsuga: Mustjala pulmarong

Peened srmed lid pilli,kaval ksi li kannelt.Mina ullu uskuma,ndra meelega ntkuma.Lksin tamme tantsima,marikult rima.Pee puutus kuuske,tahm langes tanu peele,umbudu uie kuue peele,kaste kaunis kapedile.Uiht-uiht-uiht tule meile,meie eit tuleb oome teile.Tna tantsime rootsi tantsi,oome kahe kassi kpa tantsi,viie vihalehe tantsi,kuie kuivand kuuse tantsi.Iir ppas ja kass kargas,vana karu lei trummi.Kerp aknast vlja,nahkpksid jalga,vttis vrad vastu.Olga terved tulemastvaese rahva pulma.Silku saite sa,aput taari juua,pika ptiga piima,laia latiga viina,uie tlla trva,vana ratta rasva.

Maria Koert, 78 a. Mustjala, Ninase k. 1958 (RKM, Mgn. II 129 d)

Labajalalaulu vormis laulumngud

Vaimulikud vrsid vrsid, vrsikesed Vennastekoguduse lauludega seotud laululiik, mida on veel 20. sajandi lpupoolel sna palju kogutud Luna-Eestis. Kasutatud palvetena, ka loitsuna ja petatud lastele. Mned vaimulike vrsside tekstid vi tekstide osad on suulises traditsioonis tekkinud, vib-olla omaaegsete lauluraamatu laulude eeskujul. Enamus on lhtunud vennastekoguduse lauludest, kusjuures kasutatud on eri laulude ksikuid like segamini ja allikaid on raske kindlaks teha. Siirdevorm vi leminekuvorm regilaulu ja lppriimilise laulu vahel: vrsid pole jagunenud vrdseteks salmideks, mingil mral on alliteratsiooni, lppriimi ei ole, vrsimdult mitmekesised, vrsi pikkus ja rtm kiguvad tugevasti. Vrsse on rtmiliselt loetud, aga leidub ka lauldud vi pooleldi lauldud, retsiteeritud salvestusi. Vib nha paralleele liturgiliste tekstide retsiteerimisega; otsesed seosed on lastelaulude ja setu muinasjutulaulude esitamisstiili ja meloodia kujundamise phimtetega .

Vaimulik vrssKes sl knds pmmel l? Maarja knds pmmel l. Mis t otse pmmel l? T otse omma pujakist. Kos tuu poiga ktte sai? Rusaleme me alt. "Tere, poig, Jumala poig, mis sa siin ka tiid? Kas sa istut vai sa makat? Tul ara rmuga! Kik ilm ikns, pallo rahvast murhtas ...Kes seal kndis pimedal l? Maarja kndis pimedal l. Mis ta otsis pimedal l? Ta otsis oma pojakest. Kust ta poja ktte sai? Jeruusalemma me alt. "Tere, poeg, Jumala poeg, mis sa siin ka teed? Kas sa istud vi sa magad? Tule ra rmuga! Kik ilm nutab, palju rahvast muretseb ...

"Las nil ikk, murhta, ei ma l rmuga,mis n vga vannus, pallo pattu tegev, vasta risti kogonduist." Kui ma olli Essu man, Essu sdi, Essu joodi, Essu pidi levl valge srgi siilu all. Essu silm joosivaq kui tuu verelttekene. Eesus Kristus eiski oll ristipuuht naglatu. Valusat verd puhtast palgist juusk maha varbin. Oh armu taivane isa, oh rmu phvaim, Issand Jummal, Jumala poig jb sjool l ning pevl mu sme sisse, aamn. "Las neil nutta, muretseda, ei ma lhe rmuga,mis nad vga vannuvad, palju pattu teevad, ristikoguduse vastu." Kui ma olin Jeesuse juures, Jeesus stis, Jeesus jootis, Jeesus pidas leval valge srgi siilu all. Jeesuse silmad jooksid kui see vereallikakene. Jeesus Kristus ise oli ristipuule naelutatud. Valusat verd puhastelt paledelt jooksis maha varvastele. Oh armu taevane isa, oh rmu phavaim, Issand Jummal, Jumala poeg jb sel l ja peval mu sdame sisse, aamen.

Ida Pino, Setumaa, Usinitsa k., 1959Nu eg dagu ja hummugu ja, inne magamaminekit ja kui les tult sis Jumala iih loit vrssi, niimuudu. /.../ Noh seda Marijat - kes sl knnib pmmel l - loeti rohkpa lihavt paastu [ajal].Lapsed lksid seks tdi poole, sis koime sukka ja laulime natuke, veidkest ks ja. Ku ltsime magama minema, tdi puhas tul ar, sis naksim vrssi lugma. Sis loime vrssi nii ku tare mrisi. Kik vrsi loime ar sis lubati magama.RKM, Mgn. II 166 e ja f

Eesti lipilaste Seltsi kogumisaktsiooni juhendist:Kas eestlastel ei ole ka rahvaloodud (ehk moonutatud) vaimulikka viisisid (nt koraalid ritamistega Saaremaal)? Soomlastelt on hulk niisuguseid saadud.(O. Kallas, EFAM, ES M6)Oskar Kallasu 180 eesti rahvakoraaliRahvakoraal

kasutatakse melisme (tavaliselt jagatakse silp kahe vi kolme noodi vahel) viiside varieerimine koos lauldes tekib heterofoonia viiside vorm on lihtsustunud kuni selleni, et terves salmis kordub he vrsi pikkune meloodia. harmoonilise mtlemisega seotud modulatsioonid ei psi hehlses laulmistraditsioonis

Rahvakoraalid on seotud monoodilise vi lineaarse muusikalise mtlemisega ehk hehlse laulmistraditsiooniga seejuures suulise traditsiooniga, millega kivad kaasas piirangud vormile ja viiside pidev varieerumine.

Liisa Kmmel, 73 a.Prnumaa, Tori kihelkond, Ore k, Kellame t (1961)

Isa kskis mind jrgi laulda ja mul on need viimased keerud ka veel meeles!

Sama viis koraaliraamatus

Anna Lindvere, Kodavere khk., 1938Ma sdamest ja meelest nd varahommikul sind tnan kigest vest ja kuni elu mul. Oh Jumal taeva sees, sul tnu, kiitus olgu, kik sinu auks tulgu su poegas Jeesuses.

19. sajandi alguse koguduselaulu reformija ja koraaliraamatu koostaja Johann Leberecht Ehregott Punschel: limalt vritud, tiesti ebakiriklikud kaunistused, mis paljudes kogudustes ikka veel meloodiat tundmatuseni moonutavad. (1844, teise vljaande eessna T. Siitan, Koraaliraamatud Eesti- ja Liivimaal, lk 91)19. sajandi alguses on koguduselaulu kritiseerides llatavalt sageli rgitud vga valjuhlsest laulust ja tenoliselt on see samuti ks vanale heterofoonilisele laulutraditsioonile iseloomulik joon. (T. Siitan samas, lk 95)

Reet Sutt ja Liis Alas,Kihnu, 1937

18.19. sajandi koraalireformid olid suunatud just sellise heterofoonia vastu, videti, et kuulates oli raske aru saada, mis viisiga ldse on tegemist. J. L. E. Punschel 1825/1826: [viise tuleb laulda ja mngida igesti,] kui see peab olema viis ja mitte mingi segapuder paljudest viisidest.

Lppriimilised laulud. Liigitus: * mngu- ja tantsulaulud * sentimentaalsed laulud ja ballaadid * olustikulised (kla)laulud (sotsiaalsete probleemide, armastuse, klasndmuste ja -inimeste teemal) * sjalaulud * meremehelaulud * vangilaulud * tlislaulud * eksootilise sisuga laulud * vaimulikud rahvalaulud (Tedre 1959: 310335, 1966: 201211; Rtel 1971: 14; Laugaste 1986: 238244; Jaago 2005: 82; Tedre 2008: 432433)

Klalaulud (olustikuline laul)Olustik, kohalikud sndmused, noorte suhted ja sotsiaalsed vastuolud.Kosjalaul tuntud Saaremaal jm, Maria unpu, Jmaja khk, Mssa kTulge kokku, noorem sugu, kuulge minu vaese lugu, mis mina mullu talvel ngi; kui mina reisu vlla tegi. Sitsin vlja kosjamundris, judsin kmme versta tundis, ja sain Karja kihelkonda, kaugel Hiiu mere randa. Seal mul oli ilus Liisa, mtlin see mul vastu'p seisa, kui kll keelvad ema, isa, ma teen kosjakaupa tasa. Kll korda lb mu kosjasaak mul pudelis on karjajaak, siis nnda lustil lksin ma, ka seda neidu vaatama. Kus mind ei lastud tereta, vaid koeraga sain pureta, ma tlen see on thi kik, kas tead, kui suur on Vene riik. Seal elamas on miljonid ja on ka rohkest neidusid, ma prdsin mber obuse ja sitsin parem Vhmale. Kus tulelkis pilli nen ja Tma taadi ttre saan, see kange Tma trva ais mul Pamma mele vastu kis. Siis obu krvi lingutas ja saani ees ka psti aas, ei linud enam edasi, vaid tahtis prta tagasi. ...............

Oh sa armas aeg nid aga Sepal teevad uie maja. Tuad ja kambrid htemuodi undament sai pandud luodi. Nad ei uoli tst ei vaevast vtvad plaani Nua laevast. Teevad maja nelja laega, sest et Mihklil mitu poega. Kustav linnas merikoolis maja plaani valmis maalis. Sest et vana majarusa, sie ei passi, rkis isa. Kutsus kokku omad pojad, tles siis, kui ilmad suojad, ehitame uie maja, palkisid meil piale saja. Ma teil enne rgin ette, kuulge, kuidas on mo mte. Katusse mie teeme krge, et ei laseks lbi mrga. Lampis katus, sie ei aita muidu tiha, aega viita. Uhkest mie ta valmis teeme, neli korstant piale aame. (Mie) ple kua nii lollid mehed, ehk klle maja palgid vhed. Kuulge, mis mul miele tuli igast palgist saame neli. Vtku, mis ta vtab aega, tmbame nad lbi saega. Teeme maja neljakordse, Juku sie lheb kosja Purtse. Sepa maja Muhu kohalik laul

Sander vtab omast vallast, Aadu kppab saksa tllast omal uhke tore pruudi, kaptene vtab linnast juudi. Elada siis vevad pojad, kigil uhked elumajad. Nad ei elama siis passi, Juku saab alumise klassi. Sandri tuba ple krge, see one umbes Juku jrges. Nnda kordamda juba tuleb poja Aadu tuba. Kige lemise korra omale saab kaptenrra. (Meil) ple laudu kua nii napilt, uest les teeme trepid. Siis one minu lapsed juonis igaks neist oma uones.Aga (pagan,) mul viel teisi lapsi aan kua nende asjad topsi. Ttred viin ma Riiga kuoli, riidemuodi mblussaali. Selle piale olen julge teevad riided, passib selga. Sie tieb mulle muret vahel, soavad liiga noorelt mehel. Nad ple nnda sandi noga, kaasaraha annan peoga, teisel annan teise saja, hel annan pargi, aja. Siis one minu lapsed tuonis igaks neist oma uones. Siis mie ise targa nuga elame va kljeluuga, armastus, meil jrjest pleb, lapsi ikka juure tuleb.

Viimaks Rda kest ma ksin kas on neid nid terve tosin? Vastuseks ta annab mulle teeme he juure jlle!

Villem Saarik, Bernhard Tuulik, August Vokk, Vassili Vli, Vassili Oidekivi, Mihkel Alt jt Muhu Suurekla ja mbruse mehed 1974. Kogujad I. Rtel, O. Kiva, K. Salve ja O. Kiis. RKM, Mgn. I 1 c.

Ema rinnal veti silmis likis vesi, pehmelt slle veti, rnalt mngis ksi. Kll varjatakse, kll karjatakse, et miski hda ei puutuks teda. Peaks need ema hoolsad ked surmani mind (h)oidma, ei siis viksid verad ved kikudes mind tundma. Kuid elu muudab, laps ise suudab, ei varja ksi, vaid astu isi. Kas ma mistsin aimata oma tulevikku, et mind veti laimata au ja nne rikku, kui psin slest, siis elutulest ma kisin lbi, kas au vi (h)bi. Kui on teistel rmus rind peiu vastu tuksmas veti mind ja kisti mind, nii et sda praksus, ei armuved, vaid klmad ked, mind kinni pdsid ja omal (h)oidsid. Vang, kes surmakohtu all, kurjasttst tal kahju, vaikselt viidi mind kui tall, kannatuse ahju. Mul silmad kirjud ja surmavarjud, mind mberpiirsid, mind kaugelt luursid. Siiski vhe trstimist leidsin mehe kaisus, mtlesin, mis on mul sest, elu on kord raisus. Aast-aastalt harjus, mult kadus kurjus, ja pika puhu, sain jlle rahu. ige kohtumistija knis tise lehe, mitmest vaevast peastija, vttis minu mehe, surm tuleb appi, ta vtab noppi, ta kes on vtmed, ta pstab mitmed. .... Sambla Anu laul (Laulu-Mihkel, M. Rtsep, ilmus trkis, le Eesti populaarne)

Kaks armastajat juhtusid kord kokku metsa all, pev otsa nemad istusid, ei julgend rkida. Siis hakkas Innu tlema: Sa pole mureski? Siit homme mda sidan ma ju laulatusele." Siis teisel peval istus Elts ja kammis oma pead. Kui Innu pruut ja pulmasae, sl nhti tulema. Elts pani ruttu kammi kest ja juuksed krval li, ta elavalt toast vlja lks, surm tuodi tagasi. Kui sda ju oli ke ja uksed lukus kik siis seisis kena Else vaim sl Innu vuodi ies. Sentimentaalsed laulud ja ballaadidTa tles, armas Innuke, las magada siin sies, sinu prast olen surnud ma, minu vaim on siin sinu ies. Kui sda oli mda lind, siis tles Innu ka: Oh lhme ruttu, krmeste sie Eltse majasse. Kui ukse taga olivad siis kvast klopiti, kus Eltse seitse venda sies uks tehti lahti neil. Novosibirski obl., Oravakla naised

Ta vttis surnurtiku ja andis tollel suud, siis Eltse vennad tlesid: "Las surnu magada!" Sa oma naisel anna suud, las surnu magada, ta sinu prast surnud jo, mis tahad temast sa. "Kui oma naisel annan suud, see kohus on mul kll, sel armsal Elsel vi ma muud, ta armastast mind test." Sie sndis ja neid kanti ka seal hauda lauluga. Neid pandi krvu hingama, las nemad magada. Kaks ruosipuud said istutud ka nende hauale, vibolla, et nad itsevad jo tna praegu seal. Elene Osmein, 90 a. Rakvere rdtj., prit Amblast. S. Ltt (1965).

VangilauludSdurilauludSeal Siberis Baikali taga Novosibirski obl., Oravakla naised Ans Lill, Haida k., Krasnojarski krai, Maria Ossipova, kill Alidia KondratjevaMis nutad, minu sd, tis valupisaraid? Ma nutan seda kroonu ja ka tem valitsust. Rong vaksalihe ruttas, siin oli mul viimne tund. Kolm krda kell ldi, rong sl liikus koha plt. Nelikmmend d ja piv mina sitsin rongiga. Kui viimaks sinna juds, kos oll korg kivimr. Slt saa-i ma inp nt, kos ji korg kodumaa Sinn ji mu es-im, sinn ji mul kallikn Sinn ji mul noorus tervs, sinn ji minust itsma. Mis nutad, minu sd, tis valupisaraid?http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/siberilaulud/eestlased/ee-04-01.html

VangilauludSdurilauludJ terveks, mu kodurand ... Omski obl, Tsvetnopolje k. naised Georg Eduard Luiga avaldas luuletuse Lahkumine. Lord Byroni jrele. 1898 koguteoses Lbu ja teadus I. Lhtuvat Heine tlkest, ilmselt Luiga tundis ka ingliskeelset originaali. Pigem mugandus (vrsi pikkus ja mt erinevad, dialoogiosa on ra jteud jm). Laulukladedesse juba 18991901. Esimene teade laulmise kohta juba 1906. a. Populaarne kodust lahkujate seas (sdurilaulikud I maailmsja eel, ajal ja jrel, EV aegseis teenistuses olijate kladedes; uus elavnemine II msja ajal, siis mberluuletatud. http://www.kukerpillid.ee/?op=body&id=19&art=50

Adieu, adieu! my native shoreFades oer the waters blue;The Night-winds sigh, the breakers roarAnd shrieks the wild sea-mew/---/G.G.N. Byron Childe Harolds Pilgrimage poeemi algusluuletus, hilisemast ajast prit Childe Harolds Good NightLeb wohl! leb wohl! im blauen MeerVerbleicht die Heimat dort.Der Nachtwind seufzt, wir rudern schwer,Scheu fliegt die Mwe fort./---/H. Heine Gut Nacht! (Childe Harold. Erster Gesang)

pime ja paat likab vahutavat merd, silmapiirilt kaob Eestimaa rand, jlle kodumaa pinnal voolab vaenlaste verd, keda peksmas on eestlaste ved. Anna andeks kallis Eesti, et sust lahkuma pean, kui kodurand sind iial ei ne, itseb sirel, tulen tagasi sa seda kindlalt ned, annan sulle oma relvastatud ke. Vgev Taara, sa juhi soome sepa juurde meid (teed), sinna kust saab relvi ja nu, meie esiisad aastasadu kinud seda teed, ei neid kohutanud ei tormid ega veed (ku). Ei Eestimaa pinnal kasva vra riigi taim, ei kordu kahjuks iial Jri. Ei punalipud sini-musta-valget katta saa, pooleli ji Tasuja t. pime ja paat likab vahutavat merd, silmapiirilt kaob Soomemaa rand, jlle kodumaa pinnal voolab vaenlaste (venelaste) verd, keda peksmas on eestlaste ved.

Peetakse 2. maailmasja ajal tegutsenud kaugluuregrupi "Erna" vitlejate lauluks. (Untsakad)Sama laul 2. maailmasja ajast

MngulauludVanem kihistus (siirdevormiline)Tantsulis-figuraalse liikumisega laulumngud (Vravamng, Kus sa kisid, sokukene, Rikka ja vaese mng, Rikas puu) *liikumine lbi vrava; viirud vastamisi; paarid kokku-lahku (kontratantsu laadis); *kasvavad-kahanevad rhmad Kordustel ja refrnidel phinevad stroofid; mngijaterhmade dialoog; mitmesugused vrsimdud ja rtmid; meloodiad vormilt ja rtmilt regilaulust keerukamad, ehkki hine on retsitatiivne meloodika ja kitsas heliulatus.Vanemad ringmngud (varased ringmnguvormid)1. Paarimngud (Me lhme rukist likama; Vares vaga linnukene; Tillililllippu linnaksid) 2. Vahetusmngud (ringi keskel olija vahetub: Vares. vaga linnukene, Midrilind, tsemng) 3. Pandikorjamismngud 4. Sportliku pundiga mngud (Midrilind, tsemng, Aadamal oli seitse poega)

Ringmngud (uuem kihistus, lppriimiline)Dramaatilise tegevusega ringmngud Eriti Phja ja Lne-Eestis. Mngitakse lbi, millest laul rgib. Omaette rhm: tekst otseselt suunatud mngutegevusele (Olen aga teenind, teenin veel; Haljas hein, Peremees vtab naise, Talupojamng, Kuningal oli kolm ttart).Vahetantsuga ringmngud Varasem Luna-Eestis. Refrn kuulub 4-realisesse stroofi, tants sna pidev, pikem knniosa puudub. Hopser, kevangus prlemine, varasem polkavorm. Hilisem: ringmngulaulud, ballaadid, vahetantsuks polka, reilender, valss, hopser)Nt: Meotsas kaljulossis Sa minu ilus isamaa Lossihrra ainus ttarPerettar Miina Vtsin htul kandle ktteEhk kll torm ja maru Lossiaken oli lahtiVitsata, vitsata Kurvad laulud li ta mulle Kasi kapsasse Aasta prast lksin jlleSeidla ja Keila Lossiaken oli kinniNeiuke lks roosiaeda Surnuaialt klas mulleNoor armastus, ilus oled sa Olen lahti ilmavaevastValusad on armuhaavad