See maa, kus sa sündisid ja

üles kasvasid,

see maa on sinu isamaa.

See keel, mida sa oma ema

rüpes kuulsid,

on sinu emakeel.

/C.R.Jakobson „Meie isamaa“/

Koolieelses lasteasutuses õppe– ja kasvatustegevuse

läbiviimise üheks põhimõtteks on eesti kultuuritradit-

sioonide väärtustamine /Koolieelse lasteasutuse riiklik

õppekava/.

Jänesselja Lasteaia õppe– ja kasvatustegevuse üheks

põhimõtteks on eesti rahvakultuuriga arvestamine—

õpetaja loob õppe– ja kasvatusprotsessi läbi viies las-

tele võimalused tutvuda eesti rahvakultuuriga

(rahvalaulud, rahvakalendri tähtpäevad, muinasjutud,

muistendid, mõistatused, vanasõnad, rahvamängud, -

tantsud, -pillid, -kunst ja looduskäsitlus) ning teeb

kõik selleks, et lapsed õpiksid rahvakultuuri tradit-

sioone hoidma ja väärtustama /Jänesselja Lasteaia

õppekava/.

Eesti Lipu Seltsi

esimees Trivimi Velliste:

EESTI LIPU SELTS

TÄNAB

Jänesselja Lasteaeda

pikaajalise

rahvakultuuri õpetamise ja

sinimustvalge lipukultuuri

kasvatamise eest.

04.06.2013

Kasvatuse ja hariduse ülesandeks on meie kultuuri väärtusi tulevaile põlvile

edasi anda, neid meie kultuuriliste varanduste pärijateks teha

/Johannes Käis/

JAANUAR 2014

Ajaleht nr 4

JÄNESSELJA LASTEAIAS TEGELETAKSE SÜVITSI

EESTI RAHVAKULTUURI TUNDMAÕPPIMISE JA HOIDMISEGA.

Selles lehes veel:

Mõmmiku, Krõlli, Lotte

ja Poku rühma kultuuri-

pärandist

2-3

Tibu, Klaabu, Sipsiku ja

Nublu rühma kultuuripä-

randist

4-5

Lapatriinu aastaring

ning laulu– ja tantsupidu

“Lapse lood ja laulud”

6-7

LAPS

Jänesselja las-

teaia õuealal

saavad lapsed

teadmisi temaa-

tilisel looduse

õpperajal. Puude juurde

paigaldatud infoalustel on

teave puust rahvapärimusli-

kus võtmes.

Jänesselja Lasteaia

väärtused:

Rahvuslikkus

Koostöö

Turvalisus

Heatahtlikkus

KULTUURIPÄRANDI

AASTA 2013

Mõmmiku rühmas käiv laps

teeb kaasa õuesõppe te-

gevustes. Kinnistame lapse teadmisi

erinevatest puudest mängides vana

aja mänge.

Salm rahvalaulu eeskujul:

Õpetaja: Puudehaldjas täna me sulle

külla tuleme (kummardus).

Lapsed: Puudehaldjas täna me sulle

külla tuleme.

Tere, tere, vahtrapuu, seda ütleb

meie suu (näitab vahtralehte).

Tere, tere, tammepuu, seda ütleb

meie suu (näitab tammelehte).

Tere, tere, kastanipuu, seda ütleb

meie suu (näitab kastanilehte).

Tere, tere, kasepuu, seda ütleb meie

suu (näitab kaselehte).

Tere, tere, männipuu, seda ütleb

meie suu (näitab männiokast).

Tere, tere, kuusepuu, seda ütleb

meie suu (näitab kuuseokast).

Lõpetuseks seistakse ringis, lehed ja

okkad pannakse enda ette üksteise

kõrvale maha.

Täname s i nd , puudeha ldjas

(kummardus).

Tunneme nüüd vahtrapuud (näitab

vahtralehte), tunneme nüüd tamme-

puud jne.

Mängu lõpus korjatakse lehed kokku

nii, et kõige suurem leht jääks kõige

alla.

Kuda puu, nõnda vili!

Lehekülg 2

Mõmmikud

Krõllid

Täna tuleb tore päev,

rõõmsalt lasteaeda lään.

Astun rühma, teretan,

kõiki sõpru tervitan.

Mina olen Krõll ja sina oled Krõll,

sõbra kõrval jälle Krõll.

Mina sõbraks sinule,

sina sõbraks minule.

Tere sõber, tere-tere,

koos on jälle Krõllipere.

2013. aasta oli Eestis pühendatud kultuuripärandile.

Aasta juhtmõtteks oli "Pärijata pole pärandit" - sest seda,

mida ja kuidas me täna hoiame, hakkavad tulevased põlved

uuesti mõtestama. Nii nagu pärand ei sünni inimeseta, see ka

ei püsi iseenesest meie teadmistes ja oskustes, arhiivikapis

või muuseumiriiulil. Pärand on oma hoidja, kandja, mõtestaja

ja looja nägu.

Kultuuripärandi aasta fookus oli seatud kultuuripärandile

terviklikult, kaasates pärandi nii vaimset kui ka ainelist poolt,

nii riikliku kaitse all olevat pärandit kui ka seda igapäevast

(elu)keskkonda, kogukonna tegutsemisvälja ning traditsioone,

mis ei ole kaitse all, aga on ometi väärtuslikud kohaliku iden-

titeedi kujundajana.

/Kultuuripärandi aasta 2013 kodulehekülg/

Ilma, ilma, laps on tulnud ilma,

siia suurde ilma, selle ilma sisse,

suure põllu pääle, laia ilma laande.

Ilm on ilus olla, kõigil lastel käia,

ilm on ilus-õnnis, kasvukoht on kallis,

sünnipäev on sünnis, elukene armas.

/Regilaul H.Runneli sõnadele “Kiigulaul”/

Igal asjal oma aeg /Eesti vanasõna/

See soe leib laual on laste

endi tehtud!

Poku rüma lastele ei ole

võõras vanasõna: "Leiba

on kibe kätte saada, aga

magus süüa."

Uurisime sirpi, saime tea-

da, mis on juuretis. Olime

nõus vanasõnaga: "Oma

teenitud leib on magu-

sam."

"Kui kõht on täis, siis meel

on hea" ja omatehtud leib

maitseb väga hää, alles

midagi ei jää ...

Eesti rahvalaul ja -mäng kuulu-

vad igapäevaselt Lotte rühma-

kultuuri. Ühes novembrikuises hommikurin-

gis rääkisid lapsed rahvalauludest ja laste

mängudest vanal ajal.

Õpetaja: „Kes on rahvas?“

Karl: „Rahvas on inimesed!“

Õpetaja: „Mis see rahvalaul on?“

Mirtel: „Muusika!“

Naomi: „Rahvalaul on selline laul, mis on

Eestimaast!“

Karl: „Rahvas, inimesed tegid selle ammu,

vanasti!“

Thomas: „Nad tegid selle siis, kui polnud

veel telekaid!“

Gennert: „Siis, kui polnud veel elektrit!“

Karl: „Siis, kui olid tõrvikud!“

Grete: „Siis, kui voolu polnud, siis mõeldi

kõik eesti laulud välja!“

Mirtel: „Need tehti selleks, et midagi mee-

litada!“ (õppisime just lumeloitsu!)

Karl: „Selleks ka, et tantsida saaks!“

Egert: „Selleks, et rõõmus meel oleks!“

Õpetaja: „Miks meie rahvalaule laulame?“

Naomi: „Sest meie olemegi rahvas! Sellepä-

rast, et tahame vana aega meelde tuletada!“

Selleks, et tunnetada seda aega, kui elekt-

rit veel majapidamistes ei olnud ja lastel

polnud ka plastikmänguasju (tuli ju mänge

ise luua!), olime ühe päeva lasteaias elektri

ja mänguasjadeta. Kuna novembrikuus on

teatavasti hämarat aega palju, siis valgusta-

sid meie tegemisi ainult küünlad. Mõni nädal

peale seda pimedas ja mänguasjadeta ole-

mist, küsisin lastelt: „Kas teile meeldis see

päev vooluta?“ Vastuseks oli ühehäälne jaa-

tus.

Mirtel: „Mulle meeldis, et küünlad põlesid!“

Naomi: „Mulle meeldis kaltsutitte teha!“

Loretta: „Me tõime lõkkeplatsilt sütt ja

joonistasime sellega!“

Ranar: „Mulle meeldis käbidest autosid

teha!“

Mirtel: „Mulle meeldis pimesikku mängida!“

Grete: „Mulle meeldis Karuvinkel!“ (mäng)

Thomas: „Mulle meeldis pimedas muinasjut-

te rääkida!“

Lisete: „Tegime käbijooksu!“

Gertrud: „See oli vägev, kui kaltsutitt kadus

pimedas ära nagu kummitus!“

Mirtel: „Mulle meeldis losse teha kividest ja

liivast ja käbidest ja okstest!“

Lapsed otsustasid, et me võiksime sarna-

seid päevi veelgi teha. Arutlesime, et näi-

teks üks kord kuus ei mängi me poest oste-

tud mänguasjadega, vaid loome omad män-

gud ise. Meie oleme ju Leiutajate külast!

Poku rühma lapsed teavad, et mihklipäevast lõpeb suvi ja algab talv, Mihkel

mõõdab saagi salve. Lapsed võtsid omaks vanasõnad: "Mida külvad kevadel,

seda lõikad sügisel". Lapsed küsisid üksteiselt mõistatusi: "Valge poiss, must

nina?", "Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta." Koorisime , tükeldasime,

keetsime ja valmis saigi maitsev õunamoos! Mihklilaada letilt kadus see moos

kiiresti.

Mardipäeval olime lahke pererahvas, kes võttis vastu mardisan-

te. Kadripäeval riietusime me kadrideks ja uste taga laulsime:

Laske kadrid sisse tulla, kadrikoo, kadrikoo.

Kadri küüned külmetavad, kadrikoo, kadrikoo.

Kadri varbad valutavad …

Pererahvale soovisime:

Õnne toome seljas, süles,

õnne jääb meil lihtsalt

üle,

saate lamba, lehmaõnne,

puudakese põrsaõnne,

tuppa palju lapsepõnne:

Mikke, Marisid ja Tõnne.

Ajaleht nr 4

Lotted

Pokud

Lehekülg 3

Punumine tundus nii mõnelegi alguses päris keeruline ole-

vat, aga püsivus viis sihile! Kõik lapsed said endile peapae-

lad, mida nad iga päev uhkelt kandsid ja reedel koju kaa-

sa said võtta.

Leht 4

Tibud

Klaabud

“Tere, Jussike! Pühapäevamaa asub siit 6 päeva kaugusel. Näitan sulle heameelega teed,

aga enne aita meil rukist lõigata.”

Me lähme rukist lõikama ...

Esmaspäev: “Väga tubli, Jussike! Mine siit edasi, varsti jõuad teisipäeva maale.“

Teisipäev palus Jussikeselt abi vilja jahvatamisel.

Üks kena veski seisab siin, ta tiivad käivad ringi nii,

Kas olgu vara hilja, ta jahvatab meil vilja.

Jussike aitas kolmapäeval karja hoida: Tili-tali, meie lastel küll on nali,

Lambamängu mängime, sina oled karjane.

Vihmakene, vellekene, ära saja karjasele

Mul ei kodu, kus ma kuivaks

Tare, kus ma taheneksin

Kuuse all on minu kodu, tammelehe all mu tare.

Tibu rühma etendus: Jussikese 7 sõpra /Silvi Väljali raamatu ainetel/

Kui ilmataat lubab, siis õpime

õues, aga kui ilmataadi tuju paha,

siis toas.

Joonistamine õues

Mihklilaat on peatselt

ukse ees ja käes on usin

ettevalmistus.

Moositegu.

Kuidas toimetasid meie vana-

vanemad?

Proovime ka ise, kuidas saab

aspeldajaga töötada ja keri-

lauaga lõnga kerida.

Vana aja inimene tegi kõik ise.

Proovisime näputööd teha ja

heegeldamise ära õppida. Küll

oli raske! Paelapunumine läks

aga nobedamalt!

Märkamatult on käes

jõuluaeg—piparkookide,

päkapikkude ning

“kuuma lumega”.

Heal tööl käib kasu kannul /Eesti vanasõna/

Jussike—Mihkel ja tema ema Liina viiulil saatmas

Mõistke ära,

mõisa mehed,

arutke vallavanemad!

Mitu õunapuud külas?

Kui te ei mõista,

mina küll mõistan:

Üks on õunapuu külas!

Õunapuu on eestlastele

kodupuu ja armastuse

sümbol—seepärast algas

meie sügis õunapuu pro-

jektiga.

Jänesselja lasteaias on traditsiooniks kujunenud mitmete rahvusli-

ke tähtpäevade tähistamine—tähtsamad nendest on mihklipäev

(toimub mihklilaat), mardi– ja kadripäev, vastlapäev ja karjalaske-

päev. Nendeks õpivad lapsed vastavaid rahvalaule ja –mänge. Kuna

peale rahvuslike tähtpäevade on ka muid toredaid tähtpäevi—

emade– ja isadepäev, vanavanemate päev, pööripäevad, Eesti Vaba-

riigi aastapäev ja emakeelepäev, siis saab ka nende tähtpäevade

tähistamisel kasutada nii vanu rahvalaule ja rahvamänge kui ka eesti

rahva hulgas populaarseks muutunud rahvuslikke laule ja mänge.

Tore sündmus meie lasteaias on leivapidu, sest leivaga seotud folk-

loori on palju. Rahvakultuuri on võimalik põimida lapse kogu lasteaia

päeva sisse.

Tänapäeval loovad heliloojad juurde üha uusi toredaid laule, aga me

ei tohi ära unustada ka vana ja traditsioonilist rahvaloomingut.

/Nelli Vadam/

Sipsikud

Nublud

Leht 5

Jõuluhetked

Nööri

punu-

mine

Muinasjutustamine Tutvumine pillide ja bändipoistega Rabasse!

Laulu– ja

tantsupeo

rongkäigus

Igal lapsel oma õnn /Eesti vanasõna/

Sauga valdes ilus tüdrek,

Nime pärast Oedu Tiiu,

Oedu Tiiu, kubja Riina.

Selga pani siidisärgi,

Nidus jalga niidisukad

Ladus otsa laasikingad

Pähä pani päävapärja

Sulatas oma võimütsi

Läks ta mõisakorrale.

/Regilaul “Ilus neiu”, Sauga, 1888/

Saugast pärit tanu, 1848 /Pärnu Muuseum/

Rahvakultuur hõlmab

Eesti pärimuskultuuri ja

rahvuslikel traditsiooni-

del põhinevat harrastus-

tegevust, rahvuslike ja

paikkondlike kultuuri-

traditsioonide uurimist,

hoidmist ja jäädvusta-

mist, avalikke kultuuri-

sündmusi ning rahvakul-

tuurialast seltsitege-

vust, koolitust ja

täiendõpet.

/eesti. ee/

LAPS Lepatriinude Mooni talurahva aastaring

Sauga valla

vaatamisväärsusi

avastamas.

Sauga mõisas ja

Nurme vesiveskis

Tants: Kivikasukas

Vana aja raamatud ja vanavanemad Pihlaka talus Uduvere Miku talus Kurgja Talurahvamuuseumis

Pööripäevad ja rahvakalendri

tähtpäevad Majake tormivarjuks

Kitsetall, kes oskas lugeda

10ni

Veere kakku, veere kakku,

veere kakku, sups ahju.

Veere kakku, veere kakku,

veere kakku, sups ahju.

Väike laps ka tahab kakku,

veere, veere, veere, sups ahju.

Veere kakku, veere kakku,

veere kakku, sups ahju.

Veere kakku, veere kakku,

veere kakku, sups ahju.

Kakuke on maiuspala,

lapsele on seda väga vaja.

Kakuke on maiuspala,

lapsele on seda väga vaja.

Aeg ei ole aasta vend /Eesti vanasõna/

Õpetajad Velle Rohelpuu ja Maali Kaasik tegid ettekande teemal “Pärijata pole pärandit ehk rahvakul-

tuur lasteaia eripära ja väärtusena” Johannes Käisi Seltsi ja HTM konverentsil “Kodu, lasteaed, kool—

kultuuripärija kasvumaa” /29.11.2013/.

Rongkäik:

Eesti Vabariigi lipu

kandmise au kuulus

Eesti Lipu Seltsile ning

lasteaia hoolekogu

liikmetele; Sauga valla

lippu kandis vallava-

nem.

Jänesselja Lasteaia laulu– ja tantsupidu

“Lapse lood ja laulud”

Eesti lipu päeval, 06. juuni 2013

Ühte läh´vad meie hääled,

meie hääled, meie meeled,

ühte laulud laugenevad, ühte

sünnivad südamed.

Laula, laula, lapsukene, lapsel ilus häälekene,

Mesilinnu meelekene, kirju linnu keelekene.

Sirgu, sirgu suuremasse, kasva, kasva, kangemasse.

Õlekõrrest kõrgemasse, leivaraasust raskemasse.

Herneterast ergemasse, tanguterast targemasse.

/Pärnu kihelkond/

Sõit-sõit sõtsele, üle oja onule, teed mööda tädile, läbi lepiku lellele.

Lell tuleb leib süles, onu tuleb oinas süles, sõts tuleb sai süles,

vanaema poolt saab vaarikaid. /Sauga/

Liigu, liigu laevakene, liigu laeva linna alla,

enne päeva Pärnu merre,

enne õhtut Pärnu jõkke,

enne koitu Sauga sohu. /Sauga/

Laul sai otsa, laul läks metsa,

suure laia lepa otsa,

kahejalgse kase otsa,

kuuejalgse kuuse otsa.

Sauga Vallavalitsus valis

üheks AASTA TEOKS

laulu– ja tantsupeo

“Lapse lood ja laulud”