ma' wáaj a wojel ka'achi

Upload: biblioteca-basica-de-yucatan

Post on 05-Jul-2018

270 views

Category:

Documents


2 download

TRANSCRIPT

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    1/114

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    2/114

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    3/114

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    4/114

    K ojel u meyaj k jala’achile’ k beetik jejeláas ba’alo’ob utia’alu ma’alobtal u kuxtal tuláakal u kajnáalilo’ob le lu’uma’.Táakpaja’an ichil tuláakal k jets’t’aane’ k najmaltik u ba’alubak miatsil, ichil le je’elo’, le áanalte’obo’ tumeen ichilo’ob yaan ukaambalil beeyxan u ayik’alil u tokbesa’al u k’ajláayil jump’éel

    kaaj.

    Ivonne Ortega Pacheco

    U jala’achil u lu’umil Yucatán

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    5/114

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    6/114

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’ A LFREDO B ARRERA  V  ÁZQUEZ

    MOLTS’ÍIBTA ’ AB TUMEENC ARLOS E. BOJÓRQUEZ URZAIZ

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    7/114

    U Ja’ala’chil u Lu’umil YucatánIvonne Ortega Pacheco

     Xnoj Jala’ach Constitucional

    U noj najil Xook YucatánRaúl Humberto Godoy MontañezSecretario

    U mola’ayil Miatsil YucatánRenán Alberto Guillermo GonzalezU Noj Jo’olpo’opil

    Biblioteca Básica de YucatánVerónica García Rodríguez

     Xjo’olpóop

     Ma’ wáaj a wojel ka’achi’ Primera edición en Biblioteca Básica de Yucatán, 2009Primera reimpresión, Octubre de 2011

    D. R. © de esta edición:U Noj Najil Xook ti’ u Noj Jala’achil u Lu’umil Yucatányaan tu bejil 34 No. 101-A yéetel 25, Col. García Ginerés, Jo’, Yucatán

     Jo’olbesa’ab u beeta’al áanalte’ tumeenU Noj Najil Xook ti’ u Noj Jala’achil Yucatán

    U yoochel u táanHacia afuera  bona’an tumeen Dolores Ayala. Oleo yóok’ol nook’, junxóot’.Pa’at le áanalte’ tumeen

     Ana María Bretón yéetel Adriana Ramírez Alva 

    ISBN 978-968-9315-39-1

    ComentariosCoordinación del Programa Biblioteca Básica de Yucatán Av. Colón No. 207 por calle 30, Colonia García Ginerés,Mérida, Yucatán. Tel. (999) 9258982, 83 Ext. 108bibliotecabasicayucatan@gmail.comwww.bibliotecabasica.yucatan.gob.mx 

    © K’ala’an tuláakal páajtalil tu paach. Wet’a’an u jóok’sa’al u yoochel tuláakal wa chen junjaats ti’le áanalte’ je’e bixak ka’a beeta’ak, wa ma’atan u ts’a’abal le páajtalil tumeen u yuumil le páajtalila’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    8/114

     Alfredo Barrera Vázquez 7

    Ti’ le k’iino’ob bejla’a’ tuláakal talamil ku máansa’al ich kaaje’ je’el u jóok’esa’al táanil yéetel u táakpajal u kajnáalilo’obe’. Le je’ela’ u k’áat ya’alti’ le molayo’ob yéetel xan ti’ teeche’ unaj u yojel máak ba’ax ku yúuchulma’ tu yo’olal ka a’ala’ak ti’ máak tumeen a’almaj t’aani’, tu yo’olal u kaxtikmáak tu t’aan yóolaj. U na’atik máak ba’ax ku kuxkíintik yéetel ba’axo’ob kutáakpajal utia’al u tukultik u tuukul máake’ leti’ beetik u yantal u jáalk’abilwíinik yéetel ko’olel.

    Le áanalte’o’, ku chúukpajal yéetel jejeláas túumben tuukulo’ob yéetelna’ato’ob, tak bejla’ u asab ma’alob nu’ukulil u yojélta’al je’elba’axak yo’olak

    kuxtalile’. Way Méxicoe’ kex tumeen u kúuchilil u jóok’esa’al le áanale’obts’o’ok u seen ma’alobtalo’obo’, ma’ tu najmalta’al tumeen tuláakal máak.

    U jala’achil u lu’umil Yucatane’ tu chúumbesaj u meyajtik BibliotecaBásica ti’ Yucatán utia’al u k’uchul tak ti’ teech le áanalte’ob ichil u je- jeláasil bix u xo’okolo’obo’ utia’al a múul k’ajóoltik yéetel a láak’tsilo’obtuláakal u yúuchben yéetel u túumben ba’aluba k kaajalo’. Le o’olalu tuukulile’ u jóok’esa’al lajun ti’ óoxk’aal áanalte’ob ichil jo’op’éel u jejeláasilo’ob, Ciencias Naturales, Sociales, Historia, Arte yéetel Literatura;beyxan le ku xo’okolo’ob ti’ computadorao’, le utia’al u xo’okol tumeen lemáaxo’ob mina’an u sáasil u yicho’obo’, le utia’al u’uybilo’, le sutk’esa’an ti’oochelilo’obo’ yéetel xan le suta’an ich maaya t’aano’.

    Le diez mil jump’éelal ku bin u jóok’olo’obo’ je’el u béeytal a najmaltikti’ u kúuchilil áanalte’ob ti’ tuláakal u lu’umil Yucatáne’, beeyxan ti’ najilxooko’ob, ti’ kúuchilo’ob tu’ux ku k’a’amal xoknáalo’ob, ti’ u kúuchilo’obts’ak yaj yéetel kúuchilo’ob tu’ux ku k’a’alal máak yaan u si’ipilo’ob, je’el ubeeytal a manik ma’ seen ko’oj u tojole’ beeyxan xma’ bo’olil chéen wa ka a jets’ yan a páayt’antik ka xo’okoke’.

    Ti’ u meyajil u jóok’esa’al le áanale’obo’ ku táakbesa’al xan jejeláasba’alo’ob utia’al ka xo’okoko’ob, ti’ lela’ ku táakpajal ya’ab moyalo’ob yéetelkajnáalilo’ob ba’ax ku kaxta’ale’ ka yanak ya’ab máako’ob ku xooko’ob way Yucatane’.

    K páayt’antikech utia’al a táakbesikaba yéetel le áanalte’ yaan techwalkila’, beyo’ je’el tu’uxak yéetel je’elbix anikeche’ yaan a beetik kamu’uk’a’anchajak u tuukulil u yantal to’on jump’éel Yucatan tu’ux yaan utskuxtalil, yaan chíinjo’olali’ yéetel jáalk’abil.

    Raúl Godoy MontañezU Jo’olpóopil Xook ti’ Yucatán

    Presentación

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    9/114

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    10/114

     Alfredo Barrera Vázquez 9

     Yáax tsikbalU tuukulil u ka’a jóok’esa’al le áanalte’a’ utia’al u yantal ti’ ajkaambalo’obyéetel jka’ansajo’ob ti’ tuláakal u ka’analil xooke’ junjaats u meyaj yuum Dr. Alfredo Barrera Vázquez, u asab nojoch máakil ti’ Yucatán tu xak’alxoktajmaaya kaaj, leti’e’ tu ts’áaj k’ajóolbil p’enkech ba’alo’ob xa’ak’a’an maayayéetel maya-kastlane’ ucha’antak way t lu’umile’ tu pik’ilju’unil Diario ti’Sureste  tu ja’abil 1942, ka’alikil no’oja’an utia’al u ts’íibe’ ya’ab máak weltu xokajo’ob ba’ax tu ts’íibtaj ti’ le pik’ilju’un ma’ seen úuch ch’éenek u jóok’ola’.

    Tu paachil k’iin wele’ yaan u yantal wamáax u jok’es uláak’ ts’íibo’ob jóok’o’ob ti’ Diario ti’ Sureste , tumeen ojéela’ane’ ka jkáaj u jóok’ole’ ti’ láajts’íibnaj u no’oja’anil ajts’íibo’ob Yucatán. Le o’olale’ ma’ talam u yila’altu paachil k’iine’ jump’éel molts’íib yo’olal u meyaj yuum Eduardo Ur-zaiz Rodríguez, yuum Clemente López Trujillo, yuum Humberto Lara yLara, yuum Oswaldo Baqueiro López wa yuum Leopoldo Peniche Valla-do, chéen jáan a’albil wa jayp’éel k’aaba’ob tu nojbe’enkúunso’ob kuxtalilyéetel u tuukulo’ob jóok’esa’ab ti’ le noj pik’ilju’une’.

    Ti’ to’on yanchaj u nojbe’en meyajil k mol ts’íibtik ts’íibo’ob u jóok’esmaj

    Diario ti’ Surestee ’ ka t jóok’esaj jump’éel áanalte’ yéetelo’ob tu ja’abil1981 utia’al u k’a’ajesa’al yuum Dr. Alfredo Barrera Vázquez jkíim tu di-ciembreil 1980; le je’ela’ tumeen ajka’ambesaj tu najil xook Ciencias An-tropológicas  ti’ u Universidadil Yucatán, yéetel tumeen leti’ le nojoch máakchúumbes u meyajil lajun ja’abo’ob paachilo’, tin tukultaj kex chéen leti’ka chúukpajak yóol máak beetbil tu yo’olal máax chúumbes u ka’anal

    xookilo’ob ku beeta’al tak bejla’ te’ najil xooko’.Ka’alikil in wilik bix úuchik u tsolik yuum Salvador Rodríguez Losa u

    meyaj yuum Dr. Alfredo Barrera Vázquez úuchik u múul xak’al xooko’obe’ka jmáanen tu kúuchil Hemeroteca José María Pino Suárez in ts’íibt yéetelin k’ab tu 83 ts’íibo’ob jóok’sa’an ti’ le áanalte’a’, u k’aaba’e’ jp’áat je’elbix u jóok’esmaj yuum Dr. Barrera tu k’iinile’: Ma’ wáaj a wojel ka’achi’, tuláakalle ka’anal xooka’ láaj ojéelta’ab tumeen tuláakal Yucatán ichil u k’iinilo’ob24 ti’ febrero tak 29 ti’ diciembre ti’ u ja’abil 1942. Ma’ili’ k’uchuk u

    súutukil k ch’a’amaj u t’aanil in k’ubike’ ka tin k’ubaj u ts’íibil in beetmajti’ máquina ti’ yuum Leonel Durán yéetel José Tec Poot, tuka’atúulale’

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    11/114

    10 Ciencias Sociales

    ku meyajo’ob ti’ le k’iino’ob je’el tu kúuchilil Dirección General ti’ Cul-turas Populares ti’ u molayil Secretaría ti’ Educación Pública, leti’obe’ tuya’alajo’ob yaan u jóok’esiko’ob le ts’íibo’ob ti’ jump’éelili’ áanalte’o’, kex

    tumeen tu yo’olal ba’ax ku seen meyajtiko’obe’ jóok’esa’ab kex ma’ jach tuk’iine’ tu ja’abil 1986 ti’ jump’éel Colección Cuadernos de Trabajo beeta’anu ju’unil ti’ Talleres Gráficos de la Nación.

    Ba’ale’ u jala’achil u lu’umil Yucatane’ u yáax a’almaj ka’ach u k’a’ana’anilu múuch’kíinsa’al u meyaj yuum Dr. Alfredo Barrera Vázquez, le beetiktúune’ leti’e’ tu éejemtaj yéetel jump’éel noj ju’un tu’ux tu ya’alaj je’el ubéeytale’ tu k’iinil 9 ti’ abril ti’ 1979 tu túuxtaj ti’ u noj jala’achil u lu’umil Yucatán utia’al u mokt’aanil. ti’ u ts’ook ba’ax tu ts’íibtaj yuum Dr. Alfre-

    doe’ ku béeytal u yila’al jach ku naak’ ti’ u puksi’ik’al le meyajil je’ela’, kuya’alik túune’:“Ts’o’ok in k’amik ti’ Yucatan u nojbe’enil u Medallail Eligio Ancona,

    bejla’e’ yuum Jala’ach, ka ki’imakkúunsik in wóol yéetel u molts’íibta’al inmeyajo’ob, le je’ela’ kin éejemtik ka béeyak u jóok’esa’al. Kin k’a’ajesik tech

     yéetel in puksi’ik’al buka’aj kin chíimpoltikech yéetel xan in tuláakal in táanóolal” 1

    Úuchik u yúuchul le ba’ax kin tsikbaltika’, séeb beeta’ab u meyajil le

    ts’íibo’obo’, tu yáaxk’iinil 1979 jóok’ u jats’uts áanalte’il k’aaba’inta’ab ObrasCompletas. Estudios lingüísticos Tomo I2 chéen in wa’alike’ k’ajóolta’abtumeen yuum Dr. Alfredo ma’ili’ kíimiki’, ba’ale’ le ku k’aaba’intik TomoII, chéen in wa’alike’ ma’ tu k’ajóolti’, tumeen jóok’esa’ab tak tu winalil19813, tu k’iinilo’ob k yáax tukulmaj k jóok’esik u ts’íibilo’ob Diario ti’Sureste, yéetel le je’el xana’ le nojoch máake’ taak ka’ach u nojbe’enkuunsiku tsikbe’enil u ajka’ambesaj.

    Le ka yáax jóok’esa’ab u áanalte’il Ma’ wáaj a woje’ ka’ache’ tu beetaj

    u ki’imaktal in wóol úuchik in meyajtik u molts’íibil beyxan u jóok’esa’alu áanalte’il, tumeen ti’ jump’éel telegrama ts’áab k’ajóoltbil 8 ti’ octu-bre tu ja’abil 1986, ku ya’alik yuum Leonel Durán Solise’ láaj xu’up binle buka’aj áanalte’ob jóok’esa’abo’obe’, tene’ tin líik’esaj lajump’éelale’utia’al in t’oxik ti’ u jejeláas kúuchilo’ob tu’ux ku líik’esa’al áanalte’obti’ u lu’umil Yucatán. U tuukulil úuchik u molts’íibta’al u meyaj yuum

    1 Ts’íibil ju’un túuxta’ab tumeen yuum Dr. Alfredo Barrera Vázquez ti’ u noj jala’achil u lu’umil Yucatanyuum Dr. Francisco Luna Kan, Jo’ Yucatán 9 ti’ abril ti’ u ja’abil 1979, ti’ Barrera Vázquez Alfredo, ObrasCompletas . Estudios lingüísticos, Tomo 1. Fondo Editorial de Yucatán, Mérida, 1980.

    2 Ibidem

    3 Barrera Vázquez, Alfredo. Obras Completas

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    12/114

     Alfredo Barrera Vázquez 11

    Barrera Vazqueze’ láaj jóok’ ma’alobil, tumeen tu yo’olal u t’aan u Noj Jo’olpóopil Culturas Populares méek’tanta’an tumeen molayil u Ka’ansa’al Xooke’ le áanalte’o’ k’ajóolta’ab ti’ jejeláas lu’umo’ob ti’ México, chéen

    ba’ax p’áat utia’al beetbil tu paach k’iine’ u ts’áabal k’ajóoltbil ti’ máaxo’obsijnalo’ob Yucatan, asab unaj ka’ache’ ti’ le táankelem xi’ipalo’obo’. Leo’olale’ jach kin wa’alike’ u xookole’ jump’éel nu’ukul k’a’ana’an utia’al umu’uk’a’antal u moots maya-yucateco máak beeyxane’ utia’al ma’ u sa’atalbix u yu’ubikuba máak tu táanlik u tuukul yaanal kaajo’ob wa yaanallu’umo’ob.

    Le o’olale’, je’elbix t yáax a’alaj tu káajbale’, u xookol le áanalte’ je’ela’yaan u yáantik máax táakpaja’an utia’al ka’ansaj, ichil le je’elo’obo’ ti’ yaan

    le taatatsilo’obo’, tumeen ti’ le áanalte’a’ táakbesa’an ba’alo’ob úuchbentakucha’an ti’ le lu’uma’ beeyxan ba’alo’ob ti’ u miatsil maaya kaaj. Máaxma’ u k’áat u yojéelt maaya kaaje’ tu tukultik ti’ u taal ti’ junkúul che’e’,lela’ je’elbix úuchik u núukik le k’áatna’at ku ya’alik Ma’ wáaj a wojelka’achi’, yéetel le k’áatchi’ je’ela’ ku jo’olbesa’al ka’ach tuláakal u ts’íibo’ob jóok’sa’abo’ob ich Diario ti’ Sureste, ku ts’o’okol le k’áatchi’e’ ku taal unúukil, kex je’elmáaxak je’el u páajtal u xokik ka u na’ate’, jach ka’anal utojol yo’olal ba’ax ku ka’ansik, ku t’aan yo’olal u ba’aluba máasewal kaaj,u ba’aluba u t’aanilo’ob u ba’aluba ts’aak yéetel xíiw yéetel xan jejeláasba’alo’ob ucha’antak utia’al ojéeltbil, le je’elo’oba’ ku chíikpajalo’ob ichu meyaj yuum Dr. Alfredo Barrera Vázquez tu p’ataj utia’al tuláakal ukajnáalilo’ob Yucatán ich u ts’íibil Diario ti’ Sureste .

    Carlos E. Bojórquez Urzaiz Jo’ Yucatán, diciembre ti’ 2008

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    13/114

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    14/114

     Alfredo Barrera Vázquez 13

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 24 ti’ febrero ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    U wi’ijil jumpaak’ sáak’ yéetel chéen jáan tukulbile’bey ts’áabik u k’aaba’ San Juan Bautista ti’ jump’éel u najil k’uj tu tsikbe’en kaajil Jo’.

    Táantik u t’onkíinsa’al le lu’uma’—Ku ya’alik yuum BachillerFrancísco de Cárdenas Valenciati’ u Ts’íibilo’ob u k’aylayil u Najil

    k’ujo’ob Yucatan, ts’íibta’an tu ja’abil1639 — Taal jumpaak’ sáak’ ti’ lekaaja’, chéen utia’al ka tukulta’akbuka’ajo’obe’, tu balaj to’on u yichk’iin, yéetel le je’ela’ tuláakal ukajnáalilo’ob le kaaj pak’te’ yéetel u jala’achil yéetel u jo’olpóopilo’obe’tu kaxtaj ba’ax u beeto’ob yo’olal, jbino’ob tu táan yuum Obispo yée-tel u jo’olpóopilo’ob u najil k’uje’ka tu ch’a’ajo’ob u t’aanil ba’ax kenu beeto’ob utia’al u chan jáawal uts’íikil Ki’ichkelen Yuum, le ba’axtu tukultajo’obe’ u yéeya’al jun-túul santo utia’al u t’aan yéetel

    Ki’ichkelem Yuume’ utia’al ka xi’ikbin le sáak’o’ob wo’oltik le ka-ajo’. Jo’op’ bin u buulo’obe’ ka binyéeya’ab yuum San Juan Bautista…ti’ leti’ bine’ beeta’ab jump’éel pak’ilnaj utia’al, le je’el k tsikbaltika’,kamp’éel u ti’itsil lu’um u náachil ti’u Noj najil k’uj u kaajil Jo’.

    Bey úuchik u p’áatal túun San Juan Bautista bey u santoil u k’áata’alka xi’ik le sáak’o’obo’, mantats’ bin

    ku payalchi’ita’al utia’al le je’elo’. Kuya’alik to’on le máax tsikbaltiko’ lebin le santoo’ jach bin ma’alob úu-chik u beetik u meyaj, ba’ale’ bejla’e’ts’o’ok u tu’ubul ba’ax unaj u beetika wa’al mixtech u k’a’ajesa’al ti’ tu-meen máaxo’ob ku payalchi’obe’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    15/114

    14 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 26 ti’ febrero ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le nukuch laurelo’ob yaan te’ t k’íiwik yéetelt táankabilo’obe’, ma’ laurelo’ob bini’, mix leálamo, álamoo’, tu ka’ap’éelale’ higuera bin

    Ichil le paak’alo’obo’ yaan jump’éelu ch’i’ibale’ moráceas   u k’aaba’,le je’ela’ yaan maanal cincuenta   u jejeláasilo’ob. Ichil le je’elo’oba’

    le higuera obo’ maanal seiscientos  u jejeláasilo’ob, u yicho’obe’ hi- gos   u ya’ala’al ti’ob, ba’ale’ u jaaji-le’ jump’éel chan páawo’ loolo’obma’ je’ex le manzana  wa pak’áalo’.Le moráceas o’ jach ku yantal u yi-its beeyxan u loolo’obe’ mina’anu mejen le’ob. Le laurel  yaan ti’ lek k’íwikilo’obo’ Asia u lu’umil utaalo’ob u jéenjen láak’ le k álamoo’:tu ka’ap’éelalo’obe’ ku ts’aiko’obmejen higos , u loolo’obe’ mina’anu wáalalo’ob, jach ku yantal uyiitso’ob yéetel u mootso’obe’ yóok’kabil ku yantalo’ob. Laurel e’ ma’laurel  u k’aaba’i’, mix álamo álamoi’.

    U álamoil Yucatáne’ ku

    k’aaba’intik kóopo’ yéetel le yaantu noj lu’umil  Méxicoo’ amatl uk’aaba’. Yaan tu’uxe’ ts’áaba’an uk’aaba’ higuerón wa k’áaxil higuera .yaan maanal junk’aal u jejeláasil

    way Méxicoe’; u yiitse’ ku suut hule ilyaan wa máakalmáak ichilo’obe’ kuts’aakankil. U sóole’ ku meyajta’altumeen le úuchben máasewal

    máako’obo’ utia’al u beeta’al ju’unyaan k’iin bin xane’ tak nook’ utia’alu búukinto’ob. Yaan wa máakal-máak ti’ le higos o’ ku jaanta’alo’ob.

    Ficus  u k’aaba’ le higueras  ich u je- jeláasil le che’obo’, ti’ le k’aaba’ je’ela’ku táakbesa’al uláak’ junkóotse’yo’olal máakalmáak ich u jejeláasil.U

    laurel il k k’íiwikilo’obe’ u k’aaba’

    chuka’ane’ Laurel de la India , F. ní-tida thub (Martínez) yéetel le álamo  jach ku yantal Yucatane F. tinifdia .le higuera   ku pa’ak’al ti’ tuláakalyóok’ol kaabo’ F. carica   u k’aaba’,lela’ sijnal tu lak’inil yóok’ol kaab.

    U jaajilil le laurel o’obo’ Laurá-ceas  u ch’i’ibalo’ob le je’ela’ u jéen- jen láak’ u pak’alil le oono’. Leálamo’obo’ u ch’i’ibalo’obe’ Salicí-neas , sijnalo’ob tu síis lu’umilo’ob uxamanil Asia, Europa yéetel Améri-ca. Le sauce so’ ma’ álamo’obi’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    16/114

     Alfredo Barrera Vázquez 15

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 3 ti’ marzo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    U najil k’uj San Juan de Dios ti’ u noj kaajil Jo’e’ ma’utia’al San Juan de Diosi’, utia’al Ko’olebil Rosario;le je’ela’ u najil k’uj u yáax kúuchilil ts’aak yaj u kaajil Jo’, bejla’e’ u kùuchilil u ye’esa’al úuchben ba’alo’ob

    Fráncisco de Cárdenas Valenciae’ku ya’alik yo’olal u yáax kúuchi-lil ts’ak yaj tu kaajil Jo’e’: “jbeeta’ab

    tu yo’olal u kajnáalilo’ob le kaajo’,éejenta’ab tumeen u jo’olpóopilo’obutia’al u ts’a’akal tuláakal máaxk’oja’an wa máax k’a’abéet wa ba’axti’, utia’al táanxel kaajilo’ob bee-yxan utia’al le kajnáalilo’obo’, utia’alle je’ela’ tuláakal máak muluk’a’atu nu’ukulilo’ob utia’al u beeta’albeeyxan u meyajil, u kúuchilile’

    yuum Francisco ti’ Montejo’ ts’aej, jump’éel ti’its lu’um u náachil ti’le noj k’íiwiko’, tu tséel u noj najilk’uj le kaajo’, káaj u póola’al yéetelu líik’esa’al u pak’il u najil k’ujo’ob,u yotoch máaxo’ob ku ts’ak yajo’obyéetel tuláakal kúuchil k’a’ana’antak,le je’ela’ máax kaláant u taak’inile’yuum Pedro Gómez Pacheco, leti’e’

     juntúul máax ku beetik u  juez il, ulu’umile’ España, tu xupaj maanalcuatro mil pesos  taak’in yéetel tu láajk’a’abéetkuunsaj u jk’ooso’ob tak ka jts’o’ok le najil jbeeta’abo’.

    “Úuchik u líik’esa’al u pak’ilo’oble kúuchil ts’ak yajo’ jts’áab tu k’aaba’ko’olebil Rosario, tak tu k’iinil 6 ti’diciembre  ti’ ja’abil 1625 tu yo’olal unoj t’aan u jo’olpóopilo’ob yéetel u jala’achil le lu’uma’, chúumbesa’ab

    u kúuchil tu’ux ku ka’ansa’alko’olelo’ob utia’al u ba’aluba Yuumt-sil le je’ela’ yuum Juan de Dios kunojbe’enkúunsiko’ob tumeen leti’máax a’ala’an kun kaláantik yéetelkun ts’akik máaxo’ob k’oja’ano’ob”.

    U k’iinil úuchik u beeta’ale’ 18ti’ marzo  ti’ 1562, bey u ya’alik junxóot’ póolbil tuunich tak’a’antak bejla’ tu kúuchil u ye’esa’al úuch-ben ba’alo’ob ku k’aaba’intik Etno-

     grafíae’ , chéen 62 ja’abo’ob yanchajle k’aaba’ ti’e’, úuchik u yantal lekúuchil ku nojbe’enkuunsik yuum Juan de Dioso’ tu beetaj u jáawal uya’ala’al u k’aaba’ Rosario ka jsuuk-chaj u ya’ala’al ti’ San Juan de Dios je’elbix tak bejla’e. Tu joolnajil yaantu yóok’ol u Belil 61 beeta’an yée-tel ya’ab u jats’utsilo’obe’ ti’ yaan

     jump’éel chan jool ti’ le pak’o’ tu’uxts’áaba’an le ko’olebil ka’ache’.

    Le pak’il naj je’ela’ méek’tanta’abtumeen u kúuchilil u ka’ansa’alxiibo’ob utia’al u ba’aluba Yuumt-sil San Ildefonso, ku ts’o’okole’méek’tanta’ab tumeen jump’éel najilxook láayli’ bey u k’aaba’o’, tu ja’abiltúun 1925 ka jsu’ut bey u kúuchi-lil tu’ux ku ye’esa’al u yúuchbenba’aluba le noj kaajo’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    17/114

    16 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 3 ti’ marzo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le ba’alche’ k’ajóola’an bey zorro way Yucatane’, jach yaan u na’at, ba’ale’ ichil u xak’al xookilu k’aaba’ ba’alche’obe’ ma’ zorroi’.

    L e ba’alche’ ku síijil ti’ u na’k’ajóola’an way Yucatan beyzorroe’ táakpaja’an ichil u jejeláa-sil ba’alche’ob ku yantal jump’éel

    páawo’ tu nak’o’ob utia’al u julik umejen aalo’obi’, ku béeytal u maachyéetel u nej. jach ku yantalo’ob ti’tuláakal u lu’umil América, ya’ab u jejeláasilo’ob yaan. Yaan ichilo’obe’u xch’uupile’ “je’el u ya’ala’al tu-meen jach u yojel u ye’es u yaabi-laje’; ichil u páawo’il u nak’e’ ti’mot’okbal u mejen aalo’ob ka’alikilu chu’ucho’obe’, utia’al ka ila’akbuka’aj u yojel u kaláanto’obe’ kutokiko’ob ti’ je’elba’axak ka taakaku beetik k’aas ti’obe’”. Le ba’alche’ je’ela’ jach yaan u na’at tumeen kutusik u kíimil kéen u yil jach binu ka’aj topbil, kéen u yil tu juunalyane’ ku púuts’ul yéetel ku tusik

    máax kíinsik ka’achi. Yo’olal u na’atyéetel yo’olal ku yokoltik alak’be’ench’íich’o’obe’ ku k’aaba’intik zorro. Way Yucatane’ yaan ka’ap’éel u je- jeláasil: D. virginianus , ich maa-yae’ ku ya’ala’al box ooch, yéetel

    D. yucatanensis . Ich náhuatle’ kuk’aaba’inta’al tlacuatzin, k’expaje’ka jo’op’ u ya’ala’al tlacuache, beyk’ajóola’an óol ti’ tuláakal u noj

    lu’umil México. Yaan tu’ux ti’ ulu’umil  América e’ ku ya’ala’al za-rigüeya   ti’, yéetel ich ingles e’ kuya’ala’al opossum. Táakpaja’an ichilu miaatsilil máasewal kaajo’ob,beyxan ichil le maayaob xano’.U jaajil le zorro’obo’ wa zorra o-bo’ táakpaja’an ichil u láak’tsilil lepeek’o’obo’ (u jéenjen láak’ le peek’yéetel le loboo’) ichil u ch’i’ibal leku janal bak’o’obo’. U ye’esajil way Yucatane’ leti’ le ch’omako’ leti’e’u ch’i’ibal le yano’ob tu lu’umil

     América o’ k’ajóola’ano’ob bey Uro-cyoyn. U k’aaba’ ojéela’an ich kas-telane’ zorra , kex tumeen unaj uya’ala’al zorro  ti’ u xiibilil, ba’ale’

    le k’aaba’ je’ela’ ku meyaj utia’al uk’aaba’inta’al u ko’okoj k’éewelil. Una’at le zorra o’ jach ku tsikbalta’al tulu’umil Europa; ba’ale’ ti’ Yucatane’ba’ax k’áata’ak ti’, tu kúuchile’ kutsikbalta’al u ba’aluba ooch.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    18/114

     Alfredo Barrera Vázquez 17

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 10 ti’ marzo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Bix úuchik u ch’a’aik u muuk’ u meyajta’alu ch’óoch’kinsa’al bak’o’ob way Jo’ tu ja’abil1818e’ yéetel bix úuchik u yu’uba’al u t’aan

     juntúul ajk’iin tu yo’olal ba’ax k’aas tu taasajti’ u toj óolal máak le meyajil je’elo’.

    Tu ja’abil 1818 tu lu’umil Yu-catane’ tu ch’a’aj u muuk’u meyajta’al u ch’óoch’kinsa’albak’o’ob ti’ ya’ab kúuchilo’ob ti’u noj kaajil Jo’, yaan tu’uxo’obe’ma’ chéen tu’ux ku k’a’alal lewakaxo’obo’, ti bin xan ku je’ebelu wíinkilalo’obe’, ti’ bin xan kukíinsa’alo’obi’.

    Tu yo’olal u ya’abil ch’oomo’ob

    yéetel peek’o’ob multiko’ob u tu’il lekúuchilo’oba’ yuum ajk’iin Manuel José Gonzaleze’ tu babal a’alaj ichilu ts’íikil ti’ yuum General   Miguelde Castro y Araoz ma’ uts tu t’aani’,u ts’ook ba’ax tu ya’alaje’ ku ya’alikbeya’: “Mix tumeen ts’o’ok in babala’alik in p’eek le ba’al tu táanlik máax

    unaj u beetik ba’ax unaje’, mix tu-meen ts’o’ok u beeta’al xan u ts’íibilutia’al ka jóok’esa’ak le kúuchilo’obti’ le kaaja’, míin ma’ chúukpajakutia’al yuum Miguel Bolio utia’al kau luk’es le ts’o’ok u tsáabal tu BelilRI yaan Santa Ana aktáan ti’ in wo-tocho’, le je’ela’ k’aas utia’al tuláakalmáaxo’ob kaja’ano’ob te’elo’ tu-meen ku jáanal u book, je’el u taasikk’aas k’oja’anil yéetel le p’enkech

    ch’oomo’ob ku taasiko’, tumeen kuyéek’kúunsiko’ob le kúuchil yéetel u

    k’u’umelo’ob yéetel u xejo’ob, yéetelu ta’ob, a wa’ale’ex le ch’e’eno’obo’;beeyxan u p’enkech xya’axkachilyéetel u peek’il ku p’atiko’ob ma’tu taaktal mix u janal mix u yuk’ulmáak”.

    “Le ja’ab máaniko’, tin túux-taj t’aan ti’ yéetel u yéet meyaj

    yuum ts’uul Juan Calderone’ ba’ale’mixba’al tu beetaj yo’olal; ba’ale’walkila’ kin páa’tik ka u’uya’ak ba’axkin wa’alik teen yéetel tuláakal máaxku yantalo’ob naats’ ti’ in wotoch,ka beeta’ak uts’ u túuxta’al ich k’áaxmáaxo’ob ku meyajtiko’ob le bak’o’utia’al u toj óolal le kaajo’, tumeenka’alikil ku taasik k’oja’anile’, je’elxan u chak’éettale’”.

     Yuum Castroe’ tu ya’alaj túun kach’éenek u meyaj le kúuchilo’ ka xant’aanaj yéetel u jo’olpóopil le kaajo’ka tu ch’a’ajo’ob u t’aanil u jóok’esa’alti’ le kaaj le kúuchilo’obo’, u náachilti’ le noj k’íiwiko’ p’áat waxak ti’itslu’um yéetel táanchumuk, jp’áat pa-achil ti’ le p’uuno’ob yaan ti’ le nojkaaj ka’acho’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    19/114

    18 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 12 ti’ marzo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    meyajbe’en paak’alo’ob sijnal tu lu’umil América mixtech u pa’ak’al ka’ach tu lu’umil Yucatan tuk’iinilo’ob ma’ k’uchuk le sak wíiniko’obe’

    Caimito, pichi’, u chakalja’asilSanto Domingo,  guanába-na ,  papa   yéetel cacahuate e’ u yichpaak’alo’ob sijnalo’ob tu lu’umil

     Ámerica, ba’ale’ ma’ k’ajóola’ano’obka’ach tu k’iinilo’ob ma’ taak le sakwíiniko’obe’: taasbil beeta’abo’obka jtaal le wíiniko’ob je’elo’. Ba’ale’,tu lu’umil Yucatane’ yaan jump’éelu yich che’ je’elbix le caimitoo’, le je’ela’ k’ajóola’an ich maayae’ chi’kéej. Ba’ale’ le k’ajóola’an bejla’a’tu lu’umil Antillas  u taal. u jéenjenláak’ le ya’o’ (ya’, chakal ja’as yéetelk’aniste’, le je’elo’oba’ weyilo’obe’).

    Le  guanábana   xano’ tu lu’umil Antillas   u taal, yaan xan u jéen- jen láak’o’ob way Yucatane’ leti’le ts’áarmuuyo’, le óopo’ yéetel lepolbooxo’. Yaan lu’umilo’ob ti’ Mé-

     xico tu’ux yaan u láak’ xan le je’ela’

    k’ajóola’an bey chirimoya e’; tuláakalle je’elo’oba’ anonaceas  u k’aaba’ob.

    U k’aaba’ a’alik u chakal ja’asilSanto Domingoe’ tu lu’umil  Anti-llas  u taal, way t lu’umile’ yaan xan jump’éel u láak’ leti’ le chunubo’, tuka’ap’éelale’ ku bo’oykúunajo’ob.

    Le pichi’ xano’ ti’ u taal tulu’umil  Antillas e’, Colombia , yéeteltu lu’umil México xan, ich maayae’ku ya’ala’al ka’ach ponchi’, ba’ale’

    bejla’e’ ku ya’ala’al pichi’; míinya’akilaj yaan u jejeláasil way Yuca-tane’. Ich náhuat le’ ku ya’ala’al xal-cocotl , u k’áat ya’al le je’ela’ jump’éel janalbe’en ich k’uk’uxkil u jaanta’al,le je’ela’ ti’ u taal ti’ le Mirtáceas o’.

    Le  piña o’ tu noojolil  América   utaal. le ch’am ku yantal way Yuca-

    tana’ u jéenjen láak’ le piñao’; tuka’ap’éelale’ Bromeliáceas . u láak’ uk’aaba’ xane’ ananás .

    Le  papa   wa  patata o’ láayli’ tunoojolil  América   u taale’, beeyxanle cacahuate o’, le yáax tin wa’alajo’chúumpaj u pak’be’enchajal ti’yóok’ol kaab tu lu’umil Perú, le ca-

    cahuate túuno’ ku tukulta’ale’ Brasil  káajik wa Antillas . te’elo’ k’ajóola’anbey mani e’, le papao’ jump’éel Sola-nácea  je’elbix le k’uuts le p’aak wa leberengena o’. Le cacahuate o’ ku taal uch’i’ibalil ti’ le leguminosas o’, u jéen- jenláak’ le bu’ulo’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    20/114

     Alfredo Barrera Vázquez 19

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 14 ti’ marzo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    U ma’alob meyajil le kijo’ káaj tu ja’abil 1830

    Ts’o’ok u jach xak’alxokta’al ti’ts’íibo’ob líik’esa’ano’ob ti tu-láakal u kúuchilo’ob áanalte’obe’ lebin u meyajil le kij way Yucatana’káaj tu ja’abil 1830 yéetel jump’éelmolay tu k’aaba’intaj Compañía

     para el Cultivo y Beneficio del He-nequén, leti’obe’ tu káajsao’ob lemeyaj yéetel 7, 500 pesos o’, le je’ela’tu t’oxajo’ob ti’ 30 u jaatsilo’ob250  pesos   ti’ junjuntúulilo’ob,máax jo’olintik ka’ache’ u nukuchts’uulilo’ob Yucatán.

     Yuum Benito Aznar, yuum José

    Luis Peón, yuum José María Peón,yuum Carlos Maignin, yuum JoséMaría Meneses, yuum Félix An-tonio Fajardo, yuum Pedro Regily Estrada, yuum Domingo LópezSomoza, yuum Raimundo Pérez,yuum José Encarnación Cámara,yuum Santiago Méndez, yuum Joa-

    quín María Tenorio, yuum TomásLujan, yuum Pedro José Guzmán,yuum José Esteban Quijano, yuumDomingo Espejo, yuum Loren-zo Peón, yuum Eusebio Villamil,yuum José de la Cruz Villamil,yuum José Segundo Carvajal, yuum

    Francísco Genaro de Cicero, yuum Juan Estrada, yuum Mariano Ci-cero, yuum Juan Antonio Frutos,yuum Basilio Ramírez, yuum JoséRafael Regil, yuum Simón Peón, usecretarioile’ yuum Joaquín G. Re-

     jón, máax jo’olpóoptike’ leti’ le yáaxmáax tin wa’alajo’.

    Le molayil je’ela’ tu manaj yéeteltu meyajtaj u yáax kúuchilil utia’al upa’ak’al kij tu k’aaba’intaj Chaksin-kin, chéen wa jayp’éel legua  ti’ u nojkaajil Jo’, le je’ela’ 838 pesos  taak’intu tojoltaj, le úucho’ le buka’ajo’

    ka’ap’éel yéetel u láak’ táanchumukti’ real .

    Le ka yáax pa’ak’e’ 800 mecates  wa 32 hectáreas  u ya’abil. U tuukulle molayo’ u “u ma’alobkíinsa’alu pak’alil, u ts’áabal k’ajóolbil umeyajta’al le kijo’ utia’al ka béeyak ubeeta’al taak’in yéetel” bey u ya’alik

    ka’ach u yáax tsolts’íibil u ya’almajt’aano’obo’.

    Ti’ le k’iin je’el káaj u chóowakp’¡isk’iinil u meyajta’al le kijo’, le je’el xana’ yanchaj u k’exbesik ukuxtal tuláakal u kajnáalilo’ob Yu-catán.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    21/114

    20 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 17 ti’ marzo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Cacaoe’ jump’éel t’aan ich maaya 

    Suukile’ ku tukulta’ale’ le t’aan ca-caoo’ ku taal ti’ úuchik u yantalba’al u yil le kastlan yéetel náhuatl o’, je’el u páajtal k tukultik jéenjen ja-aje’, ba’ale’ jump’éel t’aan ich maa-ya sijlil, chéen jmajáanta’ab tumenle nahuatlo’ ka jts’áab atl   tu ts’ookle t’aano’ ka jp’áat ichil u t’aan lemexicano’obo’. Ku ya’ala’al maayale t’aan je’ela’ tumeen ichil le jeje-láas t’aano’ob ku ch’a’aláak’tikubaobyéetel le maayao’ jach chika’ano’obti’ le cacaoo’, ichil u maaya Yu-catane’ ku ya’ala’al ka’ach cacan,ich ch’oole’ ku ya’ala’al cucue , ich

    pokomchie’ ku ya’ala’al quicou.Ma’ bin tech chéen ja’alil u k’aaba’le cacao  ich maaya yano’ tak bin umeyajta’al u neek’il utia’al u beeta’alchukwa’ yéetele’ maaya xan u chuunle je’elo’. Tak bin le chocolate   (ichnáhuatl e’ ku ya’ala’al  xocolatl ) kutukulta’al maaya siijil u tuukuli-

    lo’. Mina’an tu’ux u tukulta’al wama’ k’a’abéetkúunsa’ab le cacao  tu-meen le kaajo’ob yaan tu chúumuku lu’umil  Méxicoo’, máaxo’ob jachk’a’abéetkúunse’ leti’ le nahuas o’,beyxan le lu’umo’ob yaan noojolilo’yéetel xan le u lu’umil le maayaobo’.

     Juntúul máak mix juntéen jóok’esa’ab ba’ax tu ts’íibtike’ ba’ale’maanal ba’al tsaj k’a’ana’anil ba’axtu ya’alaje’ Yuum Fray Dionisio deZúñiga, jkíim tu ja’abil 1863, kubéeytal u xo’okol ba’ax tu ts’íibtaj

    ti’ kúuchilo’ob yaan Estados Uni-dos, leti’e’ tu ts’íibtaj yéetel u k’ab jump’éel ts’íib tu k’aaba’intaj  Ma-remagnum Pokonchi , ku ya’alikichil u xookil 468 ti’ u ka’ap’éeláanalte’ile’ “Quicou u ya’ala’al ti’ lecacao k k’ajóol bey chocolate o’, kintukultike’ le méxicano’obo’ wey tu

    ch’a’ajo’obe’ tumeen te’elo’ mina’an,ku k’aaba’intiko’ob cacahuatl , weyku ch’a’abale’ ku bisa’al te’elo’”  Zu-ñiga e’ táan ka’ach u t’aan yo’olalVerapaz junxóot’ u lu’umil Guate-mala.

    Le ka jmáata’ab le t’aan tumeenle kastelano’ tu pée’taj le chan xóot’

    t’aan atl o’ ka jp’áat u maayaile’ tu-meen le je’ela’ chéen ch’a’abil umajáanta’al tumeen je’elba’alakt’aane’. Ti’ u kastelanil máan ti’ tu-láakal u t’aanilo’ob way yóok’ol kaa-be’ tumeen k’a’abétkúunsa’ab xan leneek’ je’ela’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    22/114

     Alfredo Barrera Vázquez 21

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 19 ti’ marzo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le miatsil mayao’ utia’al maaya kaaj lo’obal, ba’ale’ma’ tuláakal maaya kaaj yaan u miatsilil maaya ti’i’

     W a yáax táanil k a’alik tuláakalmaayae’ leti’ le máax yaanu ch’i’ibalil maaya ti’ yéetel yan ut’aanil xan ti’o’, je’el u béeytal túunk a’alike’ le huastecos o’ jump’éel ma-

    aya kaaj tumeen yaan u ch’i’ibalilyéetel u t’aanil ti’ob. Ba’ale’ le huas-tecos o’ ma’ yanchaj u miatsilil mayati’obi’. Je’el u béeytal u tukulta’ale’yanchaj jump’éel úuchben miatsi-lil maaya ti’ob, ba’ale’ jach jelpaje’tumeen tu úuchik u náachtalo’obyéetel xan tumeen máan ya’abkachk’iino’obe’ ka jyanchaj le miatsililo’ba’ale’ Huasteca .

    Le u jkolnáalilo’ob Yucatán yée-tel le huastecoso’ jach keeto’ob ti’ uch’i’ibalo’ob yéetel ti’ u t’aanilo’ob,ba’ale’ ma’ bin maayaob ichil umaatsililo’ob tu k’iinilo’ob ma’ili’k’uchuko’ob ti’ le siglo VIo’, bejla’e’chéen ts’e’ets’ek u ba’aluba miatsilmaaya p’aatal ti’ob.

    “Ku ya’ala’al miatsil maya bine’ti’ bix u líik’esa’al u pak’il najo’obyéetel ti’ bix bin u yúuchul ts’íib(Morley a’alik tu ja’abil 1938) ti’ lelu’umilo’ob yaan tu chúumuk Amé-rica o’.

    Le u jela’anil le maayaob ti’uláak’ kaajo’obo’ leti’ le p’uun

    k’ajóola’an bey “bóveda maya o’”yéetel le bix u ts’íibo’ob yéetelwoojo’obo’ leti’ k’a’abéetkúunsa’abti’ ichil le najo’obo’ yéetel xanti’ estelas , lápidas , mejen jats’uts

    nu’ukulo’ob ti’ le k’iino’ob je’elo’.Le miatsil maayao’ chúumbesa’abti’ u noojol u lu’umil Guatemalak’ajóola’an u k’aaba’ bejla’ bey Pe-tene’, taasa’ab way Yucatán tu sigloilVI ti’ le xookolo’ob yano’ob bejla’a’,ku tukulta’ale’ junmúuch’ máako’obtaalo’ob u ts’áanche’eto’ob le lu’uma’

    leti’ob tu nojba’alkuunsajubaobti’ le lu’umo’oba’ tak ka jo’op’u káajsiko’ob u ba’aluba miatsil(je’elbix u líik’esa’al pak’il najo’ob),ch’éen u yúuchul ti’ le noojolo’ tusigloil IX, yéetel tu lu’umil Yuca-tane’ tu sigloil XV. Tu sigloil X ka jk’uch uláak’ táanxelil máako’oble je’elo’oba’ tolteca   u ch’i’ibalo’ob,ba’ale’ tu xa’ak’besajubaob yéetelle maayaobo’, ya’ab ba’alo’ob tubeetajo’ob way Yucatane’. Le miatsilmaayao’ jch’éenij, ba’ale’ le kolnáalmáako’obo’ tu ch’a’ajo’oltajo’ob uba’aluba u kaajalo’ob tak bejla’e’, le

    miatsil maayao’ jump’éel ba’al úuchti’ u kajnáalilo’ob Yucatán.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    23/114

    22 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 24 ti’ febrero ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

     Yaan jump’éel ba’al ku yúuchul yéetel u kastelanil Yucatán, tumeen ku hispanizar ta’al t’aano’ob ichmaaya, ku ts’o’okole’ óoli’ keet ba’ax u k’áat u ya’alo’ob

    L e péeksil achocar, jach kuk’a’abéetkúunsa’al way Yuca-tana’, ma’ kastelani’, ba’ale’ yaan jump’éel xan ich kastelane’ óol keet

    yéetel. Le ku ya’ala’al way Yuca-tana’ jump’éel t’aan ich maaya kuk’a’abéetkúunsa’al ich kastelan let’aano’ chook’, ba’ale’ ku ts’áabaltáanil jump’éel a   yéetel pachile’ kuts’áabal jump’éel ar , tumeen bey uk’a’abéetchajal le péeksilo’ob ichkastelano’. Le yaan ich kastelan óoli’keet yéetelo choque, ku ts’áabal táa-nil yéetel pachil ti’e’ le ku ts’áabalxan ich maayao’, ku bin u jelpajaltúune’ tak le kéen p’áatak u mootse’choc ku k’a’ajesik le chook’ yaan ichmaayo’.

    Le péeksil túun achocar ich kas-telano’ u k’áat ya’ale’ “u pu’ulul waba’ax wa u wéek’p’uchta’al jump’éel

    ba’al ti’ jump’éel pak’”, u jéentan-tikuba ka’ap’éel ba’al, bey je’elbixamasar  u k’áat ya’al u beeta’al masa o’.

    U achocar il Yucatane’ mix ba’alyan u yila’al yéetel choque, yéetel leu moots t’aan ich maaya chook’o’

    yéetel leti’ ku k’a’abéekúunsa’al, le je’ela’ ichil u Diccionarioil  Motul e’ku ya’alik: “ u yoksa’al wa ba’ax ichil jump’éel ba’al, u jejep’tal waba’ax wa

    u píitmáansa’al u kuuch wa ba’ax”.Ichil u k’a’abéetkúunsa’al utia’alwíinike’ ku ya’ala’al chok’ba, uk’áat ya’ale’ “U yokol ya’ab máak ti’ jump’éel kúuchil, u k’áat ya’al xane’u yokol máak kex táan u yilik ma’táan u béeytal.

    Ku ya’alik jka’ansaj Pérez e’, way Yucatane’ ku na’ata’al xan u yoksiku-ba máak ti’ jump’éel ba’al mix ba’alyaan u yili’, je’elbix: “Juane’ bulk’iinu chok’muba tu yotoch Maria” wa“Tu chok’uba to’on jPedro”.

     Yaan jump’éel tu’ux ku keettalle ka’ap’éel péeksilo’ob maaya yée-tel kastaleno’: jump’éel k’ambe’enichil le kastelano’ “U líik’esa’al ya’abtaak’in ti’ jump’éel kúuchil tu’ux kutso’olol, ku je’ep’el utia’al u ch’a’iku láak’”, le je’ela’ óoli’ mixtech uk’a’abéetkúunsa’al way Yucatane’ba’ale’ keet ba’ax u k’áat u ya’al yée-tel le chook’o’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    24/114

     Alfredo Barrera Vázquez 23

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 26 ti’ febrero ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le melocotón k’ajóola’an way Yucatána’, ma’ bin melocotoni’.

    L e u yich che’ k’ajóola’an way Yu-catán bey melocotone’ jump’éelk’úum ti’ u láak’tsilil le Sincana obo’,le ich che’ je’ela’ u jéet ki’ibokil, uch’i’ibale’ u ki’iboktako’ob ba’ale’

    ma’ melocotono’obi’. U ch’i’ibal lek’úumo’obo’ ti’ u taal ti’ u ya’abilu ch’i’ibal le Cucurbitaceas o’, ti’u kuchkabalil le ich che’ob je’ela’maanal ochenta u ch’i’ibalil yéetelsetecientos u jejeláasilo’ob. Le jachku k’a’abéetkúunsa’alo’obo’ leti’ le u jejeláasil cucúrbita o’, ti’ le je’ela’ ti’yaan le janalbe’en k’úumo’obo’. Lemelono’ ku taal u ch’i’ibalil ti’ le cu-cumis o’, le sandiao’ ti’ citrullus .

    Le melocotóno’ jump’éel ich kutaal ti’ le melocotoneroo’, ba’ale’ le je’ela’ ma’ pak’be’en way Yucatane’tumeen k’a’abéet síis lu’um ti’. Uch’i’ibale’ leti’ le Rosáceas o’ le je’elxana’ ya’ab icho’ob yéetel loolo’ob jats’utstak ku ts’aik, ti’ le je’el ku taalle duraznoo’, naats’ u ch’i’ibalil ti’ le

    albaricoque o’ yéetel ti’ le abal xano’.Le melocotoneroo’ junkúul che’, u yi-che’ wóolis maanal seis centímetrosu nojochil, yaan jump’éel beel ti’ ma’seen nojochi’, le ich je’ela’ k’ank’an,

    yaan u jóonjon chakil, jach ki’ibokyéetel jach yaan u k’aab le kéen jaanta’ak, le ba’ax ku jaanta’al ti’o’taak’al ti’ u nek’il yaan chúumuk, le je’ela’ chich, bey moorot’paja’an upaache’, ichil túune’ yaan jump’éelchan ba’al ku jaanta’al ti’.

    Le melocotono’ ku jaanta’al

    che’eche’ wa le kéen beeta’ak uch’ujukil.

    Le sicana obo’ chéen u ch’ujukilku jaanta’al, ku k’aaba’inta’al calaba-za melona  wa calabaza de olor . Melo-cotone’ ku taal ti’ Malum cotonium,yúuchben k’aaba’ ich latin le mem-brilloo’, le je’ela’ leti’ ku k’a’abéettal

    ka’ach utia’al u ch’a’abal junxéet ti’e’ka beeta’ak túumben k’aaba’ob.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    25/114

    24 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 2 ti’ abril ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    U taasa’al imprenta yéetel litografía way Yucatane’

    L e imprentao’ jump’éel kúuchilyaan u nu’ukulil ti’ u jóok’esikáanalte’ob, le je’ela’ taasa’ab way Yucatán tu ja’abil 1813e’, chéen jump’íit ja’abo’ob ti’ u ba’ate’elilIndependencia; u séebil u ya’ala’ale’tu sigloil 19, tu lu’umil Méxicoe’taasa’ab tu ja’abil 1535, tu sigloil16. Le áanalte’ob ku ts’íibta’alo’obway Yucatán ma’ili’ u chuk u ja’abil1813e’ tu noj kaajil México kubeeta’alo’ob wa tu lu’umil España.

    Fray Juan Coronel (1620),Fray Gabriel de San Buenaven-tura (1684) yéetel Pedro Beltránde Santa Rosa (1746e’) tu noj ka-ajil México tu beetaj u áanalte’ob.Fray Bernardo de Lizama (1625),Pedro Sánchez de Aguilar (1639)yéetel Fray Diego López de Cogo-lludo (1688e’) tu lu’umil España tu jóok’esajo’ob.

     Yáax ba’ax jóok’esa’ab u áanalte’il

    tu noj kaajil Jo’e’ leti’ le u yáaxtuukulil periodicoo’, u k’aaba’e’ Elmisceláneo, le je’ela káaj u jóok’oltu yáax k’iinil marzo ti’ 1813.

    1813 tak 1838e’ ma’ k’ajóola’anmix jump’éel áanalte’ tu lu’umil Yucatani’, chéen periódicos yéetelmejen pik’il ju’uno’ob. Le áanalte’

     jach u asab úuchbenile’ jump’éelu k’aaba’intmaj “Un Mexicano”,

    “El pecado de Adán”, le je’elo’oba’ts’íibta’abo’ob tumeen Pedro Almei-da tu ja’abil 1838; “Doce jornadasen doce cantos , ti’ le je’ela’ ts’íibta’ab jejeláas ba’alo’ob yo’olal u ba’atelilIndependencia  ti’ México, yéetel bixúuchik u k’uchul le je’el way Yuca-tána’”.

    Le yáax litografía beeta’ab tukaajil Jo’a’ u yoochel Eugenio Sue,beeta’ab tumeen Santiago Bo-lio Quijano, tu ts’áaj k’ajóolbil tuxookol 6 ti’ u áanalte’il 4 ti’ le Regis-tro Yucateco tu ja’abil 1846o’

    Le u ka’ap’éele’ u yoochel Cristode las Ampollas, jóok’esa’ab tumeenu jach k’ajóola’anil jabón tu lu’umil Yucatán, yuum Gabriel V. Gaho-na, pata’an u k’aaba’ “Picheta”, leti’ jóok’es u k’a’aytajil ti’ El Siglo XIX,ti’ u xookol 79, tu k’iinil 30 ti’ di-ciembre ti’ 1850.

    Le u yáax kúuchil tu’ux kubeeta’al litografia obo’ je’ek’abta’abtumeen yuum José Dolores Es-pinoza y Rendón, leti’ jbeet uyoochelilo’ob El Reportero Pinto-resco, jump’éel pikil ju’un utia’almáaxo’ob jach ka’anal u xooko’obchúumbesa’ab tumeen yu CresencioCarrillo y Ancona tu ja’abil 1861.

     Yo’olal tuláakal le meyajo’ob je’elo’yanchaj litografia  way Yucatane’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    26/114

     Alfredo Barrera Vázquez 25

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 7 ti’ abril ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le maaya t’aano’ jump’éel dialecto

    Tuláakal t’aane’, ti’ yaanal t’aanu taal u mootsel, wa bey túunu yúuchulo’ tuláakal t’aane’ dialecto u taal ti’ u moots tu’ux jóok’ij, ichlingüística e’ jump’éel u jela’anil bixu t’a’anal jump’éel t’aan. Le dialec-

    too’ ku p’áatal yéetel bix u tsóolol uwíinkilal le t’aano’, chéen ku k’exikwa ba’axo’ob ti’ bix u t’a’anal, bix uséebil wa u juumil. U kastelanil Yu-catane’ ti’ je’elbix ts’o’ok u ts’o’olole’ku taale’ bey túun jump’éel dialecto ti’ le castellanoo’, le castellano xano’ jump’éel dialecto jóok’ ti’ le latino’.Ba’ale’ jump’éel dialectoe’ ku suut

    t’aanil le kéen u k’ex bix u tsóololu tuukulil, le je’el túuna’ ts’o’ok uyúuchul ti’ le maayao’ beyxan ti’ lekastelano’.

    U maayail Yucatane’ ku taalti’ jump’éel t’aan Maya Primiti-vo u k’aaba’, ti’ le je’ela’ ku jóok’oluláak uk’p’éeli’ (wa maanal xan).

    K maayae’ junjaats’ ti’ le u chuu-che’ t’aanilo’. (Le t’aano’ob je’elbixle kastelan, francés, italiano, por-tugués wa rumanoo’ ku taalo’obti’ u chuunche’ t’aanil latin). Tu junjump’éelilo’obe’ mixba’al yaanu yilo’ob yéetel u láak’o’obo’, tu-meen jela’an bix u tsolik u tuukul

    u t’aanilo’ob, ba’ale’ tuláakal le

     je’elo’oba’ jump’éelili’ u chuunche’t’aanilo’ob. (Je’el u béeytal xan uya’ala’al u mootse’), u t’aanilo’obe’,óol tu ya’abile’ juntakáalili’ umootso’obe’ yéetel bey ti’ jump’éeltu’ux ch’a’aba’ano’obe’.

    Le jejeláas t’aano’ob ku jóok’olo’ob ti’ le maayao’ leti’ le je’elo’oba’: 1) U Maayail Yucatányéetel u dialectos il lacandón kut’a’anal Chiapas, mopán ku t’a’analBelice, yéetel Itzá ku t’ana’analte’ Peteno’; 2)U t’aanil ch’oolku t’a’anal Chiapas yéetel Tabas-

    coe’ yaan u dialectos il, Chontal kut’a’anal Tabasco yéetel chorti kut’a’anal Guatemala; 3) U t’aanil tsel-tal ku t’a’anal tu lu’umil Chiapas, udialectos ile’ Ixil, aguacateca, chuj, jacalteca yéetel mototzintleca; 5)U t’aanil quiché ku t’a’anal Guate-mala, le je’el xana’ yaan u dialectos il,

    cakchikel, tzutuhil yéetel uspanteca;6) U múuch’ t’aanilo’ob pokom, ti’le je’ela’ táakpaja’an kekchi, pokon-chi yéetel pokoman; tu ts’ooke’ 7)U t’aanil huasteco ku t’a’anal SanLuis Potosí yéetel Veracruz, le je’ela’chéen jump’éel dialecto  yaan ti’ uk’aaba’e’ chicomucelteco ku t’a’anal

    tu lu’umil Chiapas.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    27/114

    26 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 10 ti’ abril ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Tu jáal u k’áabnabil Yucatane’ yaan bin focas ka’achi’

    L e focao’ juntúul ba’alche’ kusíijsa’al tumeen u na’, leti’e’ ku jaantik bak’, ti’ ku taal u ch’i’ibalil ti’le ku k’aaba’intiko’ob  pinnípedos o’yéetel xan láak’tsilil ti’ le Fócidos o’,ichil le je’elo’oba’ ya’ab u jejeláasil

    yano’ob. Le jach k’ajóola’ano’ leti’ lePhoca  ku yantal ich síisis ja’obo’, ti’le je’el xana’ ya’ab u jela’anil yano’ob. Yaan túun jump’éel ti’ le je’elo’oba’ti’ ku yantalo’ob tu k’as choko ja’ilo’ob Américae’: le je’ela’ Mona-chus u k’aaba’. Tu jáal u k’áabnabil Yucatan tak ma’ seen úuche’ yan-chaj jump’éel ti’ le ch’i’ibal u k’aaba’

     Monachus tropilcalis o’, ba’ale’ tuk’ab wíinik ch’éejo’ob, tumeen ya’abu ayik’alil ku ts’aiko’ob ka’achi’. Juntúul máak jach ka’anal u xookyuum George F. Gaumer u k’aaba’e’tu jóok’esaj ti’ le áanalte’ Mamíferosde Yucatan tu ja’abil 1917 tu’ux kuya’alik: “Tak tu ja’abil 1890e’ láayli’ts’aka’an ka’ach ti’ le tsúuk lu’um Alacranes tu xamanil Yucatan leba’alche’ob je’ela’, yaan k’iin xanku yila’al ka’ach chéen wa tu’ux ti’u petenil Yucatan, ba’ale’ le jchukkayo’obo’ ma’ bin u yilo’ob mixjun-túul ti’ le túumben ja’abo’oba’”.

    “Junmúuch jchukkayo’ob tu wi-nalil enero ti’ 1911e’ tu chukajo’obkex 200 ti’ le ba’alche’ob  Mo-nachus tropicales   ti’ le kúuchulk’aaba’inta’an bey islas Triángulos  (tu jáal chik’inil u petenil Yucatán)

    ku ya’aliko’ob leti’obe’ tu p’atajo’obbin chéen wa jaytúul kuxa’ano’obi’,ku tukulta’ale’ jsuunajo’ob wele’bejla’e’ je’el u béeytal u tukulta’ale’míin ts’o’ok u ch’éejelo’ob”.

    Ojéela’an le  foca o’ jach kuchu’ukul yo’olal u k’éewlel yétel utsaatsel, chéen tumeen tu yo’olal jump’éel mokt’aan beeta’ab tu-meen ya’ab lu’umo’obe’ ka jo’op’u kaláanta’al le ba’alche’ob je’el tu ja’abil 1910a’, tumeen wa ma’e’ kextumeen ya’abo’ob lo’obale’ míinbe’ela’ ts’o’ok xan u ch’éejelo’obe’. Yo’olal úuchik u kaláanta’alo’obe’,tu islasil Pribilof yaan Alaskae’tu ja’abil 1932e’ ts’o’ok u chukik

    200,000 juntúulal yanili’ob ka jbeeta’ab l mokt’aane’, le kúuchil je’ela’ jach k’ajóola’an tumeen ti’ kukaláanta’al le ba’alche’ob je’elo’.

    Be’ela’ yaan ka’ach u ayik’alil Yu-catán yéetel le ba’alche’ob je’el waka kaláanta’ak ka’acha’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    28/114

     Alfredo Barrera Vázquez 27

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 17 ti’ abril ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le k’ab che’ k’ajóola’an bey roble  way Yucatana’ ma’ roblei’

    L e k’aaba’ob ts’áab ti’ uche’ilo’ob, u ba’alche’ilo’obyéetel u ba’aluba América tumeenle europeoilo’obo’ chéen jts’áab tu-meen chika’antako’ob yéetel le u

    k’ajóolo’ob leti’obo’. Le je’ela’ j-úuch xan yéetel le roble o’.

    U jaajilil le robleo’ ku taal uch’i’ibalil ti’ le Fagáceaso’ le je’ela’keet yéetel le encina obo’; tu lu’umilEuropae’ ku k’aaba’inta’al roble ti’ jump’éel u jejeláasil le encina o’. Tulu’umil Méxicoe’ yaan maanal 112

    u jejeláasilo’ob, ba’ale’ u ya’abil ti’le je’elo’oba’ ku yantalo’ob ti’ síislu’umo’ob. U k’aaba’ u ch’i’ibale’Quercus . Tumeen chika’an jachmu’uk’a’an yéetel ts’u’uy u ch’e’il,uláak’ ba’al jach ku ye’esik le roble  yéetel le encina o’ leti’ le muuk’o’.

    Le roble yaan to’ono’, béek ich

    maaya, le je’ela’ Borragináceas u

    k’aaba’ u ch’i’ibal, ichil le je’elo’oba’ti’ táakpaja’an le k’óopte’o’ yéetelxan le anacahitao’. U kuchkabalile’Ehretia   u k’aaba’ yéetel u jejeláasi-le’ tinifolia . Le béeko’ junkúul che’

     jach ya’axtal u le’, le kúul che’a’ jach ku k’a’ajesik ti’ máak le Quer-cus   u ch’i’ibalo’obo’. Le che’ je’ela’ jach ku yantal ti’ kúuchilo’ob yaansakkab ti’ob, u yiche’ mejentak,k’ank’antak yéetel ch’ujuktak lekéen k’anako’ob, le je’ela’ jach uyo’och ch’íich’o’ob. U le’obe’ jach ku

    meyaj utia’al ts’aakil, way Yucatane’ku meyaj utia’al u ts’a’akal úlceras .Tu lu’umil Nayarite’ k’ajóola’an bey

     pingüicoe’, Oaxacae’ bey nandim-boe’, Tamaulipas yéetel Veracruze’bey manzanita e’. Way Yucatane’ kuk’aaba’inta’al xan sauco. Tu lu’umilNayarite’ ku k’a’abéetkúunsa’al u le’

    utia’al u k’oja’anil u riñon máak.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    29/114

    28 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 22 ti’ abril ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Tsíimine’ leti’ u k’aaba’ le tapiro’, ba’ale’ beyxan ts’áab u k’aaba’ le ts’íimino’ob taasa’abtumeen le sak wíiniko’ob kex ma’ yojel lemaayaob wa jump’éelili’ u ch’i’ibalo’obo’.

    L e tsíimin yéetel le tapir o’láak’tsilubaob. Ti’ u taal uch’i’ibalilo’ob ti’ le Ungulados o’, le

    k’aaba’ je’ela’ u k’áat ya’ale’ leti’ leba’alche’ob yaan u maayo’obo’. Yaanmáax a’alike’ le bin le Ungulados o’ku jóok’ol ka’ajaats’ bin ti’ob: yáax jump’éele’ leti’ le Imparidigitados o’yétel le paradigitados o’, le yáax junja-atso’ ti’ yaan le tapir  yéetel le tsíimi-no’. Tu ka’atulalo’obe’ ku beetiko’obu kuchkabalo’ob, le utia’al le

    tapir o’obo’ ku k’aaba’intik Tapíridos ,le utia’al le tsíimino’obo’ equinos .Ti’ u wíinkilalo’obe’ jela’antako’ob,ba’ale’ yaan ba’al ti’ chika’ano’ob xan.Ts’o’ok u beeta’al xak’alxookilo’ob ti’le tsíimino’ob yéetel ti’ le tapiro’obo’ka ila’abe’ tu ka’atúulale’ tu lu’umil América káaj u yantalo’ob, ba’ale’ jch’éej u ch’i’ibalil le tsíimino’obo’,

    ti’ u lu’umilo’ob Europae’ te’elo’ma’ jch’éejo’obi’, te’elo’ ma’alobchaju ch’i’ibalil. Bejla’ ti’ le k’iino’oba’yaan tapir o’ob tu lu’umil Asia yéeteltu ch’uul lu’umilo’ob América. Le uch’i’ibalil je’ela’ Tapirus  u k’aaba’. Leku yantal Yucatane’ bairdi  u k’aaba’.

    Ka’ach úuche’ yanchaj junjaatslu’um ma’alob u che’ilo’ob yéetel jachma’alob ch’uul u lu’umil ku káajalka’ax tu lak’inil Yucatán tak tu xa-

    manil, ba’ale’ bejla’e’ chéen ts’aka’antu noojolil u lu’umil Quintana Roo,naats’ tu yáalkab ja’il Rio Hondo

    yéetel Belice, beyxan je’el u béeytal ukaxta’al tu áalkab ja’ilo’ob Tabascoe’.Le tapiro juntúul ba’alche’ ku

     jaantik su’uk, ku jaantik u yichche’ob, jach k’o’ox yéetel uts tu t’aanle ja’o’. U bak’el yéetel u k’éewlele’ jach yaabilta’an tumeen ko’oj. Uka’anlile’ ma’ tu máan jump’éel me-tro, yéetel u chóowakile’ ma’ tu máan

    ti’ ka’ap’éel.Le ka yáax ila’ab le tsíimino’ob tu-

    meen le maayaobo’ k’aaba’inta’abo’obtsíimin xan, je’elbix u k’aaba’ le tapi-r o’, je’el u tukulta’ale’ tu yo’olal tu-meen le tapir o’ ka’alikil ku béeytal usats’ik yéetel u kóolik u ni’e’, le kéentúun u kóole’ ku p’áatal u pool jachbey je’ex leti’ le tsíimino’, yaan k’iin

    xane’ tumeen yantal u tso’otsel upoolo’ob. Le ka tu k’aaba’into’ob lemaayaob beyo’ ma’ tu tukultajo’obe’wa jach jaaj keeto’ob lo’obal leka’atúul ba’alche’oba’.

     Jump’éel bix je’el u yilik máak jach jaaj yanchaj le tapir o’ob tu lak’in xa-man Yucatáne’ leti’ úuchik u ts’áabalu k’aaba’ jump’éek kaaj beyo’, le ka-ajo’ Tizimín u k’aaba’, ba’ale’ u k’áatya’ale’ “u kúuchilil tapir o’ob”.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    30/114

     Alfredo Barrera Vázquez 29

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 23 ti’ abril ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le maayaobo’ ku beetiko’ob ka’ach ju’un utia’aláanalte’ob yéetel utia’al uláak’ ba’alo’ob

     Je’elbix le maayaobo’, uláak’kaajilo’ob u noj lu’umil Méxi-coe’ ku beetiko’ob ka’ach ju’un.Tak bejla’e’ ojéela’an ku beetiko’obka’ach yéetel u sóol, yéetel u

    moots che’ob, ba’ale’ ma’ xaane’tu k’a’abéetkuunsajo’ob sóoskilxan, tumeen le méxicano’ob wa lekaajo’ob yaan tu chúumuk u nojlu’umil Méxicoo’ tu meyajto’ob ule’ yéetel u sóoskilil le maguey o’.

    Le che’ ku k’a’abéetkúunsa’alu sóol yéetel u moots utia’al le

     je’ela’ leti’ le álamoo’, ba’ale’ ts’o’okilike’ ma’ álamoi’, higuera (Ficuscotininfolia ), ich maayae’ leti’ leku k’aaba’intik kóopo’o’; u che’il ju’un wa amatl , ju’un. Tu kaajil pokomano’ob tu lu’umil Guate-malae’ ku k’aaba’inta’al ka’achtlu’un, bey ka’ach u k’aaba’ xanweya’, bey xan u ya’ala’al tak bejla’a’.Le u sóol le che’o’ ku suut ju’unilkéen k’u’uk’u’uta’ak, utia’al le je’ela’ku k’a’abéettal ka’ach jump’éelnu’ukul k’as wóolis beeta’an yéeteltuunich, le nu’ukul je’ela’ ka’ap’éelu chi’ yaan, óol taam utia’al u yan-

    tal tu’ux u ma’achal. Kéen ts’o’okoku seen k’u’utul ts’o’ok u p’áatal jach ma’alobile’ ku pa’ak’al ka’achta’ane’ utia’al u saktal yéetel kachíikpajak le ts’íibo’. Le áanalte’ob

    ku beeta’alo’ob ka’ach yéetelo’(bejla’e k’ajóola’ano’ob bey códi-ces e’) chóowak ka’achi, yaan kex jump’éel k’ab kóochil, le je’ela’ku wu’uts’ul utia’al u béeytal uts’áapal “Ti’ le je’elo’oba’ ku bo’onolka’ach bix u xo’okol le ja’abo’obo’,le ba’ate’eltáambalo’obo’, lek’oja’anilo’obo’, le chak ik’alo’obo’,le u t’onkíinsa’al kaajo’obo’, lewi’ijilo’ yéetel uláak’ ba’alo’ob kuyúuchul” Pedro Sánchez de Aguilara’alik tu ja’abil 1659.

    Le ju’uno’ ku k’a’abéetchajalka’ach je’elbix tak bejla’a’ utia’al u jats’utskíinsa’al najil k’ujo’ob wautia’al u jats’utskíinsikuba máak.Beeyzan utia’al u k’o’osol mejenoochelo’ob ku k’a’abéettal utia’altich’ óolalo’ob. Le jaaj óoxp’éelmaaya áanalte’ob jbeeta’ab ma’ili’k’uchuk le sak wíiniko’obe’, beeta’anyéetel junkúul che’ Ficus  u k’aaba’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    31/114

    30 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 29 ti’ abril ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Sabucán, u k’aaba’ k páawo’e’ jump’éelt’aan siijil tu lu’umil Antillas.

    Ti’ u lu’umil Antillas siijil utuukulil ya’ab ti’ le t’aano’obyaan ti’ le kastelano’. Le ka tuk’ajóoltaj túumben ba’alo’ob lekastelano’obo’ ka tu yoksajo’ob ichilu t’aano’ob le o’olal ayik’alchajij. Kuts’o’okole’ ka jmáano’ob tu lu’umil Américae’ ka jk’a’abéetkúunsa’abbeyo’, wa k’a’abéetkúunsa’ab ti’ba’alo’ob chika’ano’ob ti’. Bey úu-chik u p’áatal anonap’, guayaba, ma-mey, iguana, hamaca yéetel tuláakalle t’aano’ob antillano’obo’. Le ka jmáan le ja’abo’obo’ leti’ ka jk’expaj u

     juumilil wa ba’ax u k’áat ya’alej. Je’elbix barbacoa e’, u k’áat ya’al ka’ache’ jump’éel nu’ukul utia’al u yúuchulwenel, ba’ale’ jk’expaje’ ka jp’áat bey jump’éel jool utia’al u yúuchul píibe’tumeen le bak’o’ ku ts’áabal yóok’olche’ob óol chika’an ti’ le nu’ukulutia’al wenelo’; ti’ ku taal le t’aan bar-bacoa o’, tumeen jump’éel bix u yúu-

    chul chak janal. Ka’alikil chika’anxan ti’ le jalalo’obo’ ka jts’áab xan lek’aaba’ ti’o’.

    Le t’aan ku ya’ala’al sabucan xano’ ma’ maaya siijlil u tuukulil je’elbix ku tukulta’ale’; u láaktsilille t’aano’ob ts’o’ok yáax tsoliko’,le je’el xana’ ku ch’a’aláak’tikubayéetel le t’aan batea o’, conuco, ta-baco, yéetel uláak’o’ob. Sabucá-ne’, “Chéen jump’éel u jela’anil u

    ya’ala’al sibucán, le je’ela’ jump’éelpáawo’ beeta’an yéetel u sóol che’, jit’a’an utia’al u líik’esa’al waba’ax,yaan k’iine’ yéetel u le’ xa’an, kexbey lajka’aj k’abo’ob chóowakile’yéetel kex bey jump’éel u muuk’ uyook máak u kóochile’, ba’ale’ ma’seen wóolisi’”, bey u tsolik to’onyuum capitán Gonzalo Fernándezde Oviedo, yáax máax tu ts’íibtajba’axo’ob tu yilaj tu lu’umil Américale ka’ach táan u k’ajóolta’al tumeenle sak wíiniko’obo’ (1535) le je’ela’tu ts’íibtaj yo’olal ba’axo’ob tu yilaj

    ti’ jump’éel lu’um k’aaba’inta’ab IslaEspañola, bejla’e’ Santo Domingo uk’aaba’.

    Le páawo’ je’ela’ jit’a’an ka’achyéetel sóoskil, ku meyaj ka’achutia’al u ye’ets’el le makalo’, kuch’uykíinsa’al ka’ach ti’ jump’éelche’e’ ku k’a’axal yáanal aal aaltuunich utia’al u yantal u muuk’,

    tuláakal le meyaj je’ela’ utia’al ubeeta’al u waajil casabe , le waaj je’ela’ yéetel leti’ ku tséentikuba lemáasewal atillano’obo’.

    K sabucán  xane’ jump’éel pa-awo’, ba’ale’ ma’ chóowak je’elbixle jach páawo’o’. Le ka jtaal le sakwíiniko’obe’ ku ya’aliko’obe’ utia’albin u ye’ets’el le makalo’, ka’alikilila’ab chika’ano’obe’ ka jk’e’ex uk’aaba’o’ bey túun p’áatik sabucano’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    32/114

     Alfredo Barrera Vázquez 31

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 1 ti’ mayo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le t’aano’ob caboya yéetel henequéno’ ti’ utaalo’ob tu lu’umil Santo Domingoe’

    Ti’ le ts’íib táant k beetiko’,t’aanajo’on yo’olal u mootsle t’aan sabucáno’, t a’alaj túu-ne’ Santo Domingo u taal, je’elo’,le t’aano’ob caboya   yéetel hene-

    quéno’ ti’ u taalo’ob xan ti’ lelu’umil je’elo’, yéetel le ka’ap’éelk’aaba’ob je’ela’ beeyxan le ma-

     guey o’, yéetel leti’ ku k’aaba’inta’alpaak’alo’ob chika’ano’ob ti’ lekijo’, le paak’alo’ob je’ela’ leti’ leku yantalo’ob ti’ le lu’um je’el ka jtaal le sak wíiniko’obe’. Láayli’ leti’le capitán Gonzalo Fernández deObviedoo’ leti’ a’al bix le ba’alo’ob je’ela’: “Le cabuyao’  bey su’uke’, yaanu k’i’ixelo’ob, bey je’ex le nikte’oblirio u k’aaba’obo’. Le henequéno’u láak’ xíiw, yaan xan u k’i’ixel,ba’ale’ u le’obe’ asab bek’echtako’obyéetel chóowaktako’ob. Ti’ leka’akúul paak’alo’oba’ ku jóok’esa’al

    k’áano’obi’, mu’uk’a’ano’ob, ba’ale’leti’ le utia’al le henequéno’ asabma’alob yéetel bek’ech u k’áanil kuts’áik”.

    Le ka jts’o’ok u láaj tsolik bix u jóok’esa’al le k’áan ti’ le paak’alo’ob je’el tumeen le máasewal máako’obo’(ku la’acha’al yéetel ku ja’aja’ats’a’al)

    tu ya’alaj: “Ku ko’ots’ol u wóowo-

    lal, ku mulkíinta’al bey linoe’, le je’ela jats’uts sak sakil, ku beeta’alk’áano’ob yéetel, suumo’ob, lebuka’aj polokil u k’áato’obe’; yéetelle cabuya xano’ ku beeta’al k’áano’ob

    (k’áano’obe’ leti’ le ku ya’ala’al Yuca-tán bey u k’ab k’aano’obo’) yéetel le je’ela’ yéetel ku k’axik u k’aano’obtu’ux ku wenelo’ob”. Le úuchik utsokil tuláakal le ba’alo’ob je’ela’ ti’láaj ts’íibta’an ti’ u ts’íibil Histo-ria General y Natural de las Indias(xokwáalil 277 yéetel 278. Yáax jump’éel u áanalte’il jóok’esa’abtu ja’abil 1551) ba’ale’ 1535 ka jts’íibta’abi, le ja’abil je’ela’ ma’ili’t’onkíinsa’ak u lu’umil Yucatani’, kuláaj tsolik ba’axo’ob yaan tu petenil Yucatán le k’iino’ob je’elo’. Le he-nequén ku ya’alik túuno’ ma’ istakleti’ le sijnal way Yucatána’, ba’ale’ka’alikil chika’antako’obe’, ka jp’áat

    le k’aaba’ xan ti’o’, yaan jump’éelts’íib beeta’ab tumeen wa jaytúuleditores   tu ja’abil 1851 tu lu’umilCuba yéetel Haitie’ tu’ux ku ya’ala’al jeniquén bin u k’aaba’ ka’achi, leo’olal k noolo’obe’ jenequén kuya’aliko’ob ka’achi. Le k’aaba’ ca-buyao’ jp’áate’ utia’al le suum jach

    ts’u’uyo’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    33/114

    32 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 5 ti’ mayo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Ti’ yano’on yóok’ol jump’éel ta’aniltuunich jóok’ol tu beetaj k’áak’náabe’

    Kpetenile’ jump’éel nojochta’anil tuunich jóok’ te’k’áak’náab tu k’iinil úuchik u yi-ijtal le lu’umo’. Ku tukulta’ale’ uxamanile’ tu k’iinilo’ob  plioceno 

    yéetel  postplioceno  ka jtíip’ij, tu-meen tu tuunichilo’obe’ yaan uxeexet’al u sóol úuricho’ob láayli’kuxa’ano’ob tak walkila’. Le tu’uxyaan le u múulilo’ob le noojolo’yaanalu k’iinil le lu’umo’ob je’elo’.Le junxóot’ nojoch ta’anil tuunicho’ jóok’ te’ k’áak’náab óol chiinchin tuxamanilo’, ba’ale’ ma’ jach chika’ani’,le o’olal le k’áak’náab te’elo’ ma’ jach taami’, je’el u náachtal máake’mixtech u k’uchul máak tu taamil. Je’elbix u bin u náachtal máak tunoojolile’ junjump’íitil u bin una’akal, le je’ela’ kex treinta centíme-tros  u bin u na’akal tu yóok’ol seis-cientos metros .

    Tu yóok’ol le nuxi’ ta’anil tuu-nicho’ yaan jump’íit lu’um ma’alobutia’al paak’ali’, u che’ilo’obe’ kukuxtalo’ob kex tumeen ku seenk’amiko’ob u chokowil k’iin yée-tel kex tumeen tu k’ab máak ku

    ts’o’okol, le u ch’a’akalo’ ma’ ba’altúumbeni’, yaan kex mil   ja’abo’obkáajak.

    U ya’abil ba’ax yaan yáanal le no- joch ta’anil tuunicho’, i’ixkil, sajkab

    tuunich yaan ti’ yéetel ya’ab tu’uxbuujul, te’ túuno’ te’ ku bin u yáa-lkab le ja’o’. Le ja’ ku yáalal tu yáa-nal le tuunichilo’ ku bin u puk’ik leta’an yaan ti’o’, ku beetik u jomtalkúuchilo’ob utia’al u aktal ja’i’. Lekáan ts’áanak u yóok’ole’ leti’ túunkan chíikpajak yóok’ kabil le nukuch

     joolo’obo’, le je’elo’oba’ ku suuto’obsajkabil wa ts’ono’oto’ob. Yaank’iine’ tu yiit le kúuchilo’ob je’ela’ti’ ku p’áatal tuláakal le tuunicho’obku ts’áanalo’, chéen ku chíikpa- jal u ja’il tu k’iinilo’ob ja’aja’alil.le k’óomo’ob yaan te’ laki’ino’ kutukulta’ale’ kúuchilo’ob tu’ux ts’áan

    u yook’olil, le k lu’umila’ óol keetyeetel le yano’ob Karst Austriao’,te’elo’ ku k’aaba’inta’al  poldjes ; Tulu’umil Holandae’ yaan xan ti’obi’,te’elo’ dolin u k’aaba’ le kúuchilo’obchika’antak ti’ le k ts’ono’otilo’obo’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    34/114

     Alfredo Barrera Vázquez 33

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 7 ti’ mayo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le k ciruelaobo’ ma’ jach ciruelaobi’, u láak’tsililo’oble mangoo’, le marañono’ yéetel le chéechemo’.

    Ichil k máasewal ich che’ilo’obe’ti’ yaan le ku k’aaba’ta’al cirue-las o’, ba’ale’ le je’elo’oba’ ma’ unaju ya’ala’al ciruela   ti’obe’ tumeen le jach ciruelas o’ ti’ u taal ti’ le ch’i’ibalrosáceas  u k’aaba’obo’, le to’ono’ yaa-nal u ch’i’ibalil. Le jach ciruela obo’sijnalo’ob tu lu’umil Europa   yéetel

     Asia Menor . Mixtech u pa’ak’al wayt lu’umile’, le k’iin ku taasa’ale’ kuya’ala’al ciruela Claudia , wa ciruelade California . Ti’ le maanal 300 u je- jeláasilo’ je’el u béeytal u kaláancha- jal k’as tikine’. Ti’ u tikinkúunsa’alo’

    k’ajóola’an bey ciruela pasa e’. Le je’ela’ Prunus u k’aaba’ u ch’i’ibal,ka’alikil rosácea xane’ u jéenjen láak’le manzana o’, le  pera o’, le duraz-noo’, le u capulinil  Méxicoo’ yéetelxan le rosa obo’.

    K ciruelae’ way América utaal u ch’i’ibale’, le je’ela’ kupa’ak’al ka’ach tumeen k úuchben

    ch’i’ilankabilo’ob ma’ili’ taak lesak wíiniko’obo’. Ku ya’ala’ale’ kuts’aakankilo’ob xan. Fernández deOviedoe’ ku t’aan yo’olal jump’éel u jejeláasil  jobo u k’aaba’ yaan ka’achHaití ti’ le k’iino’ob je’elo’ (1535).

    Tu lu’umil Oaxaca yéetel Chia-pase’ ku ya’ala’al jocote ti’, le je’ela’ chéen u castelanil xocotl, jump’éel t’aan siijil u tuukulil ichnahua, u k’áat ya’ale’ jump’éel

    su’uts’ ich che’, le aztecas túuno’ku ya’aliko’ob masaxocotl, wa “usu’uts’ ich che’il kéej”, le tarascoso’ku k’aaba’intiko’ob ka’ach copo,le maayaobo’ abal. Juntúul máak jach ka’anal u xook yuum NarcisoSouza Novelo u k’aaba’e’, way si- jnal tu lu’umil Yucatane’, leti’e’ tuts’íibtaj ti’ jump’éel áanalte’ yo’olalu abalilo’ob Yucatán, ba’ale’ tak wal-kil ma’ ts’áabak k’ajóolbila’.

    Spondias   u k’aaba’ u ch’i’ibal lek abal to’ono’, láak’tsilil u taal ti’ le

     Anacardiáceaso’ .

    Le ch’i’ibalil je’ela’, sijnal ti’óoxp’éel u jaatsil lu’umo’ob, África, Asia yéetel América, le je’elo’oba’ junmúuch’ maanal ti’450 paak’alo’ob. Ichil le je’elo’obo’ti’ táakpaja’an le mangoo’, le acre o’,le ki’ibok marañon  ku jaanta’al uneek’o’, le u neek’ le marañona’ leti’

    le ku ko’onol bey cashew   wa nuezde las Indias o’, le alfonsingo wa  pis-tachoo’ jump’éel neek’ xan jach kukaláanta’al tumeen ko’oj u tojol, bee-yxan le chéechem jach p’ekta’ano’,ba’axten ku ya’ala’al jach ku p’ekta’alle chéechemo’ (zumaque ) tumeen jach táaj yaan u yiits tu le’ob, ba’ale’u ki’ichkelem che’il yéetel le u yiitsxano’ je’el u k’a’abéetchajal utia’al jejeláas meyajilo’obe’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    35/114

    34 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 12 ti’ mayo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le carroza k’aaba’inta’an utia’al le Emperatrize’,ma’ bin leti’ le tu k’a’abéetkúunsaj Carlota úuchiku luk’ul Sisal ka jbin Jo’ tu ja’abil 1865i’

    Ichil ts’e’ets’ek ba’alo’ob úuchben-tak ku ye’esa’al tu kúuchilil úuch-ben ba’alo’ob wa museo  (Arqueoló-gico e Histórico, bejla’ Instituto de

    Etnografía, Historia y Bibliografía)ti’ yaan le carroza k’ajóola’an bey“U carrozail le Emperatrize’”, jaajti’ yaan le nu’ukul je’ela’ ti’ jump’éelkúuchul k’ajóola’an sala del Imperio,tu ts’íibile’ ku ya’alik tak ma’ seenúucha’ leti’ bin tu k’a’abéetkúunsajle Emperatriz Carlota Amalia úu-chik u taal u xíimbalt u lu’umil Yu-catán tu ja’abil 1865o’.

    Ba’ale’ yuum duque  de Herediae’tu ts’íibtaj ti’ le  periodico  jóok’ tuwinalil marzo tu ja’abil 1940o’ u ja-ajilil yo’olal le carrozao’, tu ya’alaje’le bin le nu’ukul je’elo’ ma’ bink’a’abéetchaj ti’ le Emperatrizo’,máax ti’ bin ku meyaje’ ti yuum

    k’iin Cresencio Carrillo y Ancona

    utia’al u bin u xíimbalt kaajo’ob, kutukulta’ale’ tu ja’abil 1887 ka tu ma-naj. Tu ya’alaj xan le máax ku ts’íibyo’olalo’: “úuchik u séeb taasa’al

    le treeno’ leti’ ka jch’éen u meyajti’ le yuum k’iino’ ka jp’áat naktaltu yotoch le yuum k’iino’obo’…ti’ yaan ka jk’u’ub u llave il le kúu-chil je’el ti’ le jala’acho’obo’” (Le jala’ch ti’ le k’iino’ob je’elo’ yuumSalvador Alvarado). Ku ts’ok a’aliktúune’ “Le je’ela’ leti’ u tsikbalil leúuchben yéetel k’alk’alak carroza kuya’ala’al k’a’abéetchaj ti’ le Empera-triz kex ma’ jaajo’, le tuus je’elo’ ma’ojéela’an máax káaj u ya’aliki’…”

    Kex tumeen ts’o’ok u ya’ala’al u jaajile’, le kaajo’ láayli’ u yilik beyleti’ le meyajnaj ti’ u yatan Maximi-lianoo’. Jach ku nojba’alkuunsa’alchéen tumeen yaan ba’al u yila’al

    yéetel u yatan juntúul ajaw.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    36/114

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    37/114

    36 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 19 ti’ mayo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le paapa’suul ku jaanta’al way Yucatána’ma’ u janal ts’uuli’, mix xan wa tumeenku papa’ku’ulta’al kéen beeta’ak.

    Suuka’an u tukulta’ale’ lepapa’suulo’ u k’áat ya’ale’ “Uyo’och ts’uul”. Yaan ajts’íibo’obsiijlo’ob way tu lu’umil Yucatane’

    bey u ya’aliko’obo’. Jka’ambesaj Pru-dencio Patrón Penichee’ tu jóok’esaj jump’éel ts’íib tu noj kaajil Mexicotu k’aaba’intaj Léxico Yucateco, te’eltúuno’ tu xook wálal 68e’ ku ya’alikbeya’: “Paapa’suule’, jump’éel janalku beeta’al yéetel sikil k’aaba’intanxka’, le je’ela’ ku ju’uch’ul ma’alobe’

    ku ch’u’ulul yéetel le ja’ tu’ux jcha’aklukum xíiw wa epazoteo’. Le k’aaba’paapa’suulo’ ku jóok’ol ti’ papa, ja-nal yéetel sul ikil u k’e’exel ts’uul,u k’áat túun ya’ale’ u janal wa uyo’och ts’uul.

    Le bix u ja’atsal le t’aan je’ela’ma jaaji’. kex tumeen le t’aan papa

     jaaj u k’áat ya’al janal ichil u ko’oko’t’aan le mejen paalalo’, ma’ leti’ leu k’áat u ya’al u k’aaba’ le janalo’,

    mix sul u k’eexil le t’aan ts’uulo’.Papa ich paapa’suule’ u kóomil uya’ala’al pa’apa’ak’, le je’ela’ Pío Pé-rez a’alik ich u Diccionario ti’ maaya

    t’aan (Jo’ Yucatán 1866 tak 1887)Ku ya’alike’ “jach ku’uku’ulta’an wau pa’apa’ak’a’an”. Sul e’ “u ch’u’ululwa u ts’a’amal” ku ya’alik láayli’Píoe’. Ba’ale’ le t’aan je’el xan tu Di-cionarioil Motul  (Jo’ Yucatán 1929)Ts’íibta’an tu ja’abil 1577e’ ku tsolikkex tumeen láayli’ u ts’áamaj le kuya’alik le yuum Píoo’ u k’áat ya’albine’ “u janalil ki’imak oolil” “ubeeta’al ki’imak óolil” (tu xok wáalal249 yaan). Je’el bixe’ jump’éel janalku ku’ulta’al waaj yéetel jump’éelba’al tat, yéetel ch’ach’alkil. U láak’ba’al xane’ le t’aan ts’uulo’, ka’ache’chéen ku ya’ala’al ti’ le táanxel kaajilmáako’obo’, bejla’e’ bey u ya’ala’al

    ti’ juntúul nojoch máak (u yuumilwaba’ax, kex tumeen noj ba’al wama’).

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    38/114

     Alfredo Barrera Vázquez 37

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 21 ti’ mayo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Ti’ le maayaob yáax yanchaj u tuukulilu yantal le mixba’al wa ceroo’ yéetel u yúuchul xook yéetel k’aalo’ob

    L e cero  wa “mix ba’alo’” jump’éelba’al ts’o’ok u jach áantik tuláakalmáak. Dios   bo’otik ti’ leti’e’ ku bée-ytal k ts’íibtik jump’éel xookol je’elbuka’aje’, ichil u xook le árabes o’ ku

    k’a’abéetchajal tumeen ku xooko’olich múucho’ob ti’ lajump’éelal. Lecero  ti’ le árabes o’ síij u tuukulil tulu’umil India kex bey tu sigloil 8e’ku ts’o’okole’ ka jmáan Arabia. Jun-múuch’ máako’ob k’ajóola’ano’obbey morose’ leti’ob jbis tu lu’umilEspaña, ku ts’o’okol túune’ ka tuláaj k’i’itbesajuba ti’ tuláakal u noj

    lu’umil Europa kex bey tu sigloil15e’. Ba’ale’ le maayaobo’ ts’o’okili’u yáax tukultiko’ob kex bey ka’ap’éelwa óoxp’éel siglo  ma’ili’ síijik Cris-toi’, kex bey mil ja’abo’ob táanil ti’le u kajnáalilo’ob Indiao’. Le ka jkáaju ts’áabal k’ajóolbil tu lu’umil Eu-ropae’ le maayaobo’ táan ka’ach utaal u lúubul u muuk’ u kaajilo’ob.

    Le u tuukulil le mixba’al wa ceroo’ichil maayaob ka’ach kun p’áatal wama’ u ts’áabal k’ajóolbil tu lu’umilEuropa le tukulta’ab te’ Indiao’,ku ts’o’okol túun u láaj ts’áabalk’ajóolbile’ ka jk’uch xan Améri-ca. Bey túuno’ ti ichil tuláakal ba’axucha’an way yóok’ol kaaba’, ka’atéenk’ajóolta’ab u tuukulil le mixba’al waceroo’, ba’ale’ le yáax jump’éelo’ ichle maayaob úucho’. Ba’ale’ le maa-yaobo’ ma’ tu k’a’abéetkúunsajo’ob

    le mixba’al wa cero  je’elbix u meyajto’on walkila’, tumeen leti’obe’ ma’ tuxooko’ob lajunlajunp’éelal, leti’obe’

     junk’aljunk’al u xooko’ob ka’achij.U láak’ ba’al xane’ leti’obe’ ku bée-

    ytal ka’ach u ye’esiko’ob je’el buka’ajxookol chéen yéetel óoxp’éel ooche-le’, le mixba’al wa ceroo’ ku boniko’obbey jump’éel chan úuriche’, le ch’aajts’íibo’ utia’al u ts’íibta’al “jump’éel”yéetel le chan t’o’ol chilikbalo’ utia’al“jo’op’éel”, ba’ale’ chéen ku béeytal uk’uchul u xookol tak bolonlajun, kéenk’uchuk junk’aale’ ku ts’áabal ka’ach

     jump’éel chan úurich, tu yóok’ole’ juch’aaj ts’íib, ba’ale’ le ch’aaj tuyóok’ol le úuricho’ ma’ “jump’éeli’”,“junk’aal”. Cuarentae’ ka’ap’éel ch’aajts’íib tu yóok’ol le úuricho’, ciene’

     jump’éel chan t’o’ol yóok’ol le úu-rich xano’, utia’al u ts’íibta’al 21e’ kuts’áabal junch’aaj ts’íib yóok’ol u láak’

     jump’éel. Utia’al xan u ts’íibta’al 400e’

    ku ts’áabal ka’ap’éel úurich, jump’éelyóok’ol uláak’, ku ts’o’okole’ kuts’áabal junch’aaj ts’íib yóok’olo’ob;ocho mil e’, junch’aaj ts’íib yóok’olóoxp’éel úurich, beyo’, beyo’ tak lebuka’aj u k’áat máak u xoke’. Ba’ale’ichil u xo’okol le k’iino’ob ich maa-yao’ le óoxkúuchilo’ ku ya’ala’al tun,le je’ela’ 360 k’iino’ob, u k’áat túunu ya’ale’ u kamp’éel kúuchile’ ku bée-ytal u xo’okol tu kúuchil ocho mil e’,siete mil doscientos .

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    39/114

    38 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 26 ti’ mayo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le páawo’o’, ku meyaj xan utia’al ts’aak 

    Suukil u meyaj le páawo’o’ utia’alu líik’esa’al waba’ax, ba’ale’ le je’ela’ luk’esa’ab u meyaj tumeenle sabucáno’. Ku p’áatal túun le je’ela’ bey chéen ti’ le jach úuch-ben kajnáalilo’ob yane’. Bejla’ te’

    k’iino’ob walkila’ chéen wa jaytúulwamáax u yojel u beetej. Jump’éelúuchben yéetel ki’ichkelen ba’alk’a’abéet u chuka’anil u yóol máak,tumeen je’elbix u bin u ji’it’ile’bey u bin u ja’axal, le je’el xana’ jump’éelili’ u k’áanil u káajal tak uts’o’okol.

    Kex tumeen táan u k’e’exel lepáawo’ tumeen le sabucano’, ba’axma’ táan u páajtal u k’e’exel ti’e’leti’ le u ts’aakankilo’, tumeen

    le páawo’o’ ku ts’akik jump’éelk’oja’anil yaan k’iine’ chéen tutuukul máak yaan, le k’oja’anilo’páawo’ xan u k’aaba’ (le je’ela’ beysaasak’ wíinkilale’). Le ka’ap’éelt’aano’obo’ keeto’ob. U ts’a’akale’

     jach ma’ talami’: chéen ku cha’akalle páawo’o’ ku yichkíil máak yée-tel u ja’il. Le u cha’akalo’ k’a’abéetu bisik xan ta’ab, ba’ale’ ka’alikiltáan u yichkíil máake’ k’a’abéet uwewe’p’uchtik le páawo’ tu’ux yaanle k’oja’anil ti’ máako’. Ti’ le je’ela’ku síijil u tuukulil ti’ le t’aano’obkeettako’obo’ wa k’oja’anile’ jump’éele’ ku ts’akik uláako’, le ma-ayaob ka’acho’ u yojelo’ob le je’ela’,ba’ale’ ichil jump’éel u tuukulil xanu ch’a’a chi’ita’al yuumtsilo’ob.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    40/114

     Alfredo Barrera Vázquez 39

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 28 ti’ mayo ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le ochkaano’ yaan u yooko’ob yéetel yaan u peechil

    L e u asab nojochil kaan yaan way Yucatana’, ochkaan u k’aaba’, le je’ela’ ku taal u ch’i’ibalil ti’ le boa-s o’, ba’ale’ kex tumeen ma’ tuláakalle boas nojochtako’obo’ le ochkaa-no’ leti’ le u asab nojochilo’. Ti’

    yaan tu noojolil Méxicoe’, Yucatán,yéetel tak tu chúumukil u lu’umil América, tu’ux seen ch’uul yéetelooxol le lu’umo’obo’. U k’aaba’ ichilu xak’al xookil ba’alche’obe’ Cons-trictor constrictor , u chóowakile’ kuchukik tak kamp’éel metro yéetel uláak’ táanchumuk. Le u kaanilo’obasab nojochtak ti’ Américae’ leti’ leanacondas  yaan tu noojolil u lu’umil Américao’, le je’elo’oba’ yaan k’iinku chukiko’ob kex ukp’éel metro u chóowakilo’ob. Je’el bixe’ ma’leti’ob u asab chowakilo’o ti’ tu-láakal yóok’ol kaabi’, ba’ale’ ti’u polokilo’obe’ leti’ob. U asabnojochilo’ob ti’ tuláakal yóok’ol

    kaabe’ leti’ le k’aaba’inta’anpitono’obo’, leti’obe’ tu lu’umil

     Asia ku yantalo’ob, leti’obe’ yaank’iine’ ku chukik bolomp’éel metrou chowakilo’ob, le boas  túun yéetelle  pitones o’ yaan ichil u baakelo’obyáanal u k’éewelo’obe’ junchan xéet’baak ku chíikbesik yaan ka’ach u

    yooko’ob. Chéen leti’ le ka’atúul je- jeláas kaano’ob yaan ti’obo’.

    Le ochkaano’ ts’íik yéetel kuchi’ibal wa ku beeta’al waba’ax ti’,ba’ale’ ma’ tu kíinsik máak u chi’ibal.Leti’e’ ku beetik jump’éel juum je’elbix le ku beetik le miiso’obo’. Yaan k’iine’ le ochkaano’ob xano’

    ku yantal u peechilo’ob, míin leti’ letu kaxtaj le sak wíiniko’ob póola’anti’ tuunich tu lu’umil Campecho’.U k’aaba’ le ochkaano’ óoli’ bey uk’áat ya’al ooch yéetel kaane’, tunoojolil México yéetel tu chúumuku lu’umil Américae’ ku ya’ala’al ma-zacuata, le je’ela ich nahuatl siijil

    u tuukulil, u k’áat ya’ale’ “u kaanilkéej”.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    41/114

    40 Ciencias Sociales

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 2 ti’ junio ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le kapoko’ je’el wel u taasik ayik’alil ti’ Yucatáne’

    Ti’ ya’ab lu’umilo’ob way yóok’olkaab (Asia, Java, Ceylán, Anti-llas yéetel Américae’) yaan junkúulche’ ku taal u ch’i’ibalil ti’ le Bom-báceas o’, yaane’ jats’uts nojochilyéetel mu’uk’a’ano’ob, je’elbix le

    baobab ti’ Senegal o’ wa le yaan xanMadagascaro’, way Américae’ leti’le ya’axche’o’. Le che’ob je’ela’, kuts’aiko’ob jump’éel piits’ ku taalyéetel u mejen neek’o’ob, le je’ela’ti’ jump’éel chan ts’íin chowak ba’alku taalo’ob, le kéen tak’anchajanyéetel kéen je’ek’apajake’ ku káakiktúun jóok’ol u piits’il. Ti’ le piits’ je’ela’ ku ya’ala’al kapok, ba’ale’ uk’aaba’e’ (Eriodendron). Way Yuca-tane’ yaan ya’ab u jejeláasilo’ob, le jach k’ajóola’ano’ u k’aaba’e’ pocho-te (Ceiba aesculifolia ) yéetel le cei-ba   (ya’axche’o’). Tu ka’ap’éelale’ kuts’aiko’ob ma’alob karok, le je’ela’wa ka meyajta’ak lo’obale’ je’el u

    beeta’al taak’in yéetele’. Le kapoko’ya’ab ba’alo’ob ku páajtal u beeta’al

    yéetel, ba’ale’ le u jach ma’alobilleti’e’ tumeen mixtech u búululich ja’ le je’ela’ asab ma’alob ti’ lecorchoo’. Ma’ tu búulule’ tumeenyo’olal jump’éel t’o’ol piits’e’ yaan junt’o’ol iik’i’, bey túuno’ je’ela’

     jach ma’alob ba’al, je’el xan u meyajbey utia’al u kaláampajal ba’alo’obich síis wa ich chokoj, beyxan kubeetik ma’ u yu’uba’al mixba’al.Bejla’e’ táan xan u meyaj utia’alu xa’ak’ta’al yéetel linoe’ utia’al ubeeta’al u nook’ le máaxo’ob kubino’ob ti’ aviono’obo’. U pa’ak’al le

    kúulul che’oba’ táan u bin u piimtaltu chúumukil u lu’umil América.Ma’ seen úuche’ jpa’ak’ tu lu’umilSalvadore’ 195 mil u kúulul, Gua-temalae’ jpa’ak’ 325 mil. Chéenwakp’éel ja’abo’ob máano’obe’ katu káajsaj u jo’ochol, le ka’ap’éellu’umo’ob je’ela’ leti’ob ken u beet

    u taak’inil le kapoko’, chéen wa kau yóote’ je’el xan u beetik Yucatáne’.

  • 8/15/2019 Ma' Wáaj a Wojel Ka'Achi'

    42/114

     Alfredo Barrera Vázquez 41

    Diario Ti’ Sureste

     Jo’, Yucatán, México. 4 ti’ junio ti’ 1942

    Ma’ wáaj a wojel ka’achi’

    Le iipilo’ ma’ jump’éel t’aan maayai’

    Bey je’elbix yaan jejeláas pak’ilnajo’ob tu kaajil Chichén Itza(yéetel ul