Maareform lõpusirgel

Anne Toom20.03.2013

Maareformi seis 28.02.2013

Maakatastrisse on kantud 4 062 355 ha maadMoodustatud on 627 734 katastriüksustReformimata on 307 503 ha maad, mis moodustab

7 % Eesti maismaast

Katastrisse kantud maa 31.12.2012

Harjumaa omavalitsuste võrdlus

Katastrisse kantud maad omavalitsuse pindalastÜle 95% Saku vald, Saue linn, Raasiku vald, Padise vald ,Kose vald

90-95 % Saue vald, Nissi vald, Kõue vald, Kuusalu vald, Kernu vald, Anija vald

85-90 % Aegviidu vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Viimsi vald

80-85 % Harku vald, Kiili vald, Rae vald, Tallinna linn, Vasalemma vald

80-75 % -

70-75% Paldiski linn, Maardu linn

65-70 % Loksa linn, Keila linn

Maa omandivormi võrdlus Eestis

Omandivorm maakatastrisse kandmisel

61,2%0,9%

37,8%

Eraomandisse antavmaa

Munitsipaalomandisseantav maa

Riigi omandisse jäetavmaa

Omandivorm 28.02.2013

61,0%

0,9%

0,1%

37,7%

0,3%

Eraomand

Munitsipaalomand

Segaomand

Riigi omand

Avalik-Õiguslik omand

Maa omandivormi võrdlus Harjumaal

Omandivorm 28.02.2013

56,4%

2,3%

0,1%

41,1%

0,0%Eraomand

Munitsipaalomand

Segaomand

Riigi omand

Avalik-Õiguslik omand

Omandivorm maakatastrisse kandmisel

55,7%

2,5%

41,7%

Eraomandisseantav maa

Munitsipaalomandisse antav maa

Riigi omandissejäetav maa

1993-2013 maade munitsipaalomandisse andmine VV otsustega

14/8

132/33

15/12

129/4

51/5

130/46

23/44 29/4411/27

146/25

10/1112/20

33/230,8/4

37/923/819/730/5

0

726/72

99/126

487/125

162/136

1116/257

252/97

133/35

416/49

249/32

664/31

628/31

100/10

249/24

30/26

112/13774/11394/74

163/92

23/5

196/101

354/13

pindala/mü arv970/161

0

200

400

600

800

1000

1200

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

aastate lõikes

ha

Harjumaa

Vabariigis kokku

4/5 11/9

59/45

739/24

0,9/1 2/3 13/247/4

12/4 13/6 6/152/18

8/3

62/2020/1320/10

25/12

412/205

18/9

400/26

0

100

200

300

400

500

600

700

800

ha

Aegv

iidu

vald

Anija

val

d

Hark

u va

ld

Jõel

ähtm

e va

ld

Keila

linn

Keila

val

d

Kern

u va

ld

Kiili

val

d

Kose

val

d

Kuus

alu

vald

Loks

a lin

n

Maa

rdu

linn

Raas

iku

vald

Rae

vald

Saku

val

d

Saue

linn

Saue

val

d

Talli

nna

linn

Vasa

lem

ma

vald

Viim

si v

ald

1993-2013 VV otsustega munitsipaalomandisse antud maa Harju maakonnas

ha/maaüksuste arv

Munitsipaalomandisse antud maa pindala muutus

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000A

egvi

idu

vald

Ani

ja v

ald

Har

ku v

ald

Jõel

ähtm

e va

ld

Kei

la li

nn

Kei

la v

ald

Kern

u va

ld

Kiili

val

d

Kose

val

d

Kuu

salu

val

d

Kõu

e va

ld

Loks

a lin

n

Maa

rdu

linn

Nis

si v

ald

Padi

se v

ald

Pal

disk

i lin

n

Raa

siku

val

d

Rae

val

d

Sak

u va

ld

Saue

linn

Sau

e va

ld

Tal

linna

linn

Vas

alem

ma

vald

Viim

si v

ald

Munitsipaalomandisse antud maa Munitsipaalomandis olev maa

Reformimata maa jagunemine Eestis ( ilma Peipsi järveta)

8% 5%

44%

36%

7%

KOV taotlustega maa

Maardlad

LK ja RMK

Piiranguteta

Avalikud veekogud

Reformimata maa jagunemine Harjumaal

10%

37%

9%

44% KOV taotlused

LK, RMK

Maardlad

Piiranguteta

Näiteid reformimta maa paiknemise kohta

Näiteid reformimata maa paiknemise kohta

Muudatused maareformis

Maareformi seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud Riigikogus 27.02.2013, jõustub 20.03.2013 (RT I, 15.03.2013,26)

• kaasomandis oleva ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamise reguleerimine olukordades, kus mõni kaasomanikest ei soovi maad omandada;

• kinnisasjaga piirneva, iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuse omandamisega seonduvate probleemide lahendamine;

• vähendada riigi omandisse jäetava, olemasoleva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigusega koormatava maa hulka;

• sätestatakse ENSV taluseaduse alusel kasutusse antud maa osas maareformi läbiviimise kohustus;

• kehtestatakse maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad.

Muudatused maareformis (2)

Täiendavad alused maa munitsipaalomandisse taotlemiseks (§ 28 lg 1 p 9-12)

Munitsipaalomandisse antakse• kasutuses olevate, omandiõigust tõendavate dokumentideta, enne ehitusseaduse jõustumist

rajatud abihoonete, sealhulgas ühiskasutuses olevate kuuride, garaažide ja muu sellise teenindamiseks vajalik maa, välja arvatud maa, mis kuulub riigi omandisse jätmisele vastavalt käesoleva seaduse §-le 31;

• munitsipaalomandis oleva maaga piirnev käesoleva seaduse § 31² 1. lõikes nimetatud maa (kinnisasjaga liitmiseks sobiv, nn. riba)

• eluruumide erastamise seaduse § 21³ 1. lõikes nimetatud juhul ehitise teenindamiseks vajalik maa, mis võõrandatakse eluruume vallasasjana omavatele isikutele või millele seatakse hoonestusõigus;

• sellise äriühingu, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusele, omandis oleva ehitise teenindamiseks vajalik maa tingimusel, et enne maa munitsipaalomandisse andmise otsustamist sõlmitakse eelleping hoonestusõiguse seadmiseks ehitise omaniku kasuks.

Muudatused maareformis(3)

Maareformi läbiviimine maal, millel ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ( § 31², § 31³)

• Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa mõiste• Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine

- omandamine toimub maavanema loal

- maa omandamine juhtudel, kui see piirneb munitsipaalomandis või riigi omandis oleva maaga

- ettepanekut ei pea tegema kõikidele piirnevate kinnisasjade omanikele

- erandid sihtotstarbe määramisel ( veekogude maa, transpordimaa)

- ei kohaldata katastriüksuse minimaalsuurust ( 30 m²)

- müügihinnaks on korraliste hindamiste tulemuste alusel määratud maa maksustamishindadest madalaim

- reguleeritakse riba erastamise menetlus detailplaneeringu käigus

Muudatused maareformis (4)Maareformi lõpuleviimise tähtajad (MaaRs § 40)• Valla- või linnavalitsus esitab hiljemalt 2014. aasta 31. jaanuaril maavanemale

nimekirja ehitistest, mille omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus, märkides iga ehitise puhul ära, kas hoonestusõiguse seadmise avaldus on esitatud või mitte

• Valla- või linnavalitsus koostab ehitise teenindamiseks vajaliku maa piiride kulgemise ettepaneku hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril.

• Kui isik ei ole esitanud hoonestusõiguse seadmise avaldust, algatab valla- või linnavalitsus või maavanem hiljemalt 2015. aasta 31. jaanuaril hoonestusõiguse seadmise menetluse

• Kohalik omavalitsus esitab taotluse maa munitsipaalomandisse saamiseks hiljemalt 2016. aasta 30. juunil.

Muudatused maareformis (5)

Maareformi lõpuleviimise tähtajad

Asjaõigusseaduse rakendamise seadus ( § 18 )

• Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks või sellega võrdsustatud korras talude rajamiseks antud maa erastamine või tagastamine taluperemehele või talumaa põlise kasutamise õiguse pärinud isikule või isikule, kellele on talumaa kasutamise õigus üle antud, tuleb lõpule viia 2016. aasta 30. septembriks.

• Maakasutusõiguse ümbervormistamine hoonestusõiguseks või kasutusvalduseks ( juhul kui talupidaja ei soovi või ei saa maad omandada) tuleb lõpule viia 2016. aasta 31. detsembriks

Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus (§ 16 lg 7¹; § 13 lg 8)

• Kohalik omavalitsus võib maa tagastamise õigustatud subjekti poolt maa tagastamise menetluses tehtavate toimingute tähtaega pikendada arvestusega, et toimingute lõpuleviimise tähtpäev on hiljemalt 2016. aasta 30. juuni.

• Kohalik omavalitsus teeb vara kompenseerimise otsuse hiljemalt 2016. aasta 31. detsembril

TÄNAN!