Geoloogilistest uuringutest ja maavaradest Eestis

Rein RaudsepKeskkonnaministeerium, keskkonnakorralduse nõunik

28. novembril 2014. a

Millest räägin?

1) Maavaradest Eestis – maavarade geoloogilistest uuringutest, maavarade kaevandamisest ja nende kasutamisest

2) Maapõueseaduse muutmise eelnõust3) Kokkuvõte

Eesti riigi huvi maavarade osas

Maavarad on rahvuslik rikkus, mida tuleb säästlikult

kasutada ja ka tulevikus väärtustada kui olulist

strateegilist ressurssi, mis tagab Eesti riigile poliitilise

ja majandusliku sõltumatuse. Maavarasid tuleb

kaevandada keskkonnasõbralikult, säästes vett,

maastikke, õhku, looma- ja taimeriiki ning piirkonda

asustavaid inimesi.

Keskkonnasõbralik maavarade kaevandaminetähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara kiiret väljamist, põhjavee ja elustiku minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret ja kohalike omavalitsustega kooskõlastatud korrastamist Euroopa parimate standardite järgi.

Eesti riigi huvi maavarade osas (järg)

Eesti riigi huvi maavarade osas(järg)

Eesti maavaravarude kasutuselevõtu

ettevalmistamisel ja korraldamisel peab riigil olema

juhtiv roll. Ressursi- ja keskkonnakasutuse tasude

määrad peavad olema pikaajaliselt ette teada. Lisaks

põlevkivivarudele ja ehitusmaavarade varudele peab

riik pöörama tähelepanu ka seni kasutuseta maavarade

uurimisele ning toetama uute tehnoloogiate

kasutuselevõttu.

Eesti maavarad

Vastavalt maapõueseaduses (MaaPS) sätestatule on

Eestis maavara: looduslik kivim, setend, vedelik või

gaas, mille omadused või mille lasundi

lasumistingimused vastavad MaaPS-s kehtestatud

nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille

lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele

võetud.

Eesti maavarad (järg)

Need maavarad on:

Seisuga 31. detsember 2013.a oli keskkonnaregistri maardlate nimistus

Eesti maardlate levik(andmed Maa-ametilt)

M

Eesti maardlate levik(Eesti põlevkivimaardla ülevaade)

Eesti maavarad (järg)

Seisuga 31.12.2013 oli keskkonnaregistri maardlate

nimistus arvel 893 maardlat, sh:1 kristalliinse ehituskivi maardla

4 fosforiidimaardlat

1 põlevkivimaardla (jaotatud 22 maardlaosaks)

ligi 90 lubjakivi- ja dolokivimaardlat

üle 300 liivamaardla

169 kruusamaardlat

279 turbamaardlat

Ülejäänud: savi, järvelubja, järvemuda ja meremuda maardlad

Eesti maavarade uuringud

Maavara geoloogilise uuringu õigus saadakse uuringuloa alusel, mille taotlemise kord on kehtestatud keskkonnaministri 20.05.2005 määruses nr 40 “Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse vorm, … ja üldgeoloogilise uurimistöö ning uuringuloa vorm”.

Luba antakse kuni 5 aastaks.

Uuritud maavaravaru võib olla kas aktiivne või passiivne:- maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevan-

damisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik;

- maavaravaru on passiivne, kui selle kasuta-mine ei ole keskkonnakaitseliselt võimalik või puudub vastav tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks.

Eesti maavarade uuringud(järg)

Maavarade kaevandamine

Vastavalt MaaPS-s sätestatule annab maavara kaevandamise õiguse maavara kaevandamise luba. Selle loa taotlemine, taotluse menetlemine ja loa vorm on kehtestatud keskkonnaministri 06.05.2005.a määrusega nr 36. Kaevandamisluba antakse:

1) dolokivi-, fosforiidi-, kristalliinse ehituskivi, lubjakivi-, metallitoorme-, põlevkivi-, savi- või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega tähtsusegaliivamaardlas kuni 30 aastaks;

Maavarade kaevandamine (järg)

2) järvelubja-, järvemuda-, kruusa-, või

meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega

liivamaardlas kuni 15 aastaks.

Juhul, kui maavaravaru ei ole võimalik vastavalt

eelmises loetelus toodud aja jooksul ammendada ja

järelejääva varu kasutamine teise kaevandamisloa alusel

on majanduslikult ebaotstarbekas, on loa andjal õigus

anda luba kuni 5 aasta võrra pikemaks ajaks

Maavara kaevandamine(järg)

Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise võimalus, kui loa kehtivusajal ei ole maavaravaru täielikult ammendatud või

kaevandamisega rikutud maad ei ole jõutud korrastada:

1) dolokivi-, fosforiidi-, kristalliinse ehituskivi, lubjakivi-, metallitoorme-, põlevkivi-, savi- või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega tähtsusega liivamaardlas mitte üle 10 aasta;

2) järvelubja-, järvemuda-, kruusa-, või meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas mitte üle 5 aasta.

Maavarade kaevandamine(järg)

Seisuga 31. detsember 2013.a oli Eestis

Põlevkivi – 19

Turvas – üle 100

Lubja- ja dolokivi, savi, järve- ja meremuda – üle 80

Liiv ja kruus - üle 400

Maavarade kaevandamine(järg)

2013. a kaevandati: („Eesti Vabariigi 2013.a maavaravarude

koondbilansid“ andmeil)

Maavara

nimetus

Mõõt

-ühik

Kaevandatud Aktiivne varu

31.12.2013Põlevkivi Tuh t 15 028 1 342 648

Fosforiit Tuh t - 2 935735 (passiivne

varu

Tehnoloogiline

ja

tsemendilubjak

ivi

Tuh m3 443 168 631

Ehituslubjakivi Tuh m3 1 829 434 150

Tehnoloogiline

dolokivi

Tuh m3 135 95 749

Ehitusdolokivi Tuh m3 503 164 269

Tsemendisavi Tuh m3 49 26 274

Keraamiline

savi

Tuh m3 26 246 275

Ehituskruus ja

täitekruus

Tuh m3 1 581 131 874

Tehnoloogiline

liiv

Tuh m3 30 8 579

Ehitusliiv ja

täiteliiv

Tuh m3 4 336 751 650

Turvas Tuh t 994 951 727

Meremuda Tuh t 0,2 1 354

Järvemuda Tuh t 0,5 1 131

Maavarade töötlemine ja kasutamine

Põlevkivi kaevandatakse Eestis 1918. aastast. Põhiline

osa kaevisest kasutatakse elektritootmisel, väiksem osa –põlevkiviõli valmistamisel ja tsemenditööstuses.

Fosforiiti kaevandati ja kasutati aastatel 1920 – 1991.

Kasutati põhiliselt fosforiidijahu valmistamiseks, vähesel määral segati ka superfosfaadiga (superfosforiit).

Lubjakivi ja dolokivi – paasi (lubjakivi ja dolokivi

rahvalik koondnimetus) on kasutatud ehitamisel aastatuhandete vältel. Praegu kasutatakse paasi nii ehituskivina, killustiku valmistamiseks kui ka tsemendi tootmiseks. Alates 4. maist 1992. a on paas meie rahvuskivi.

-

Maavarade töötlemineja kasutamine

(järg)

Liiva ja kruusa kasutatakse teedeehitusel ja

täitesegude valmistamisel. Tehnoloogilist liiva (klaasiliiva) kasutatakse klaasi valmistamisel.

Savi kasutatakse tsemendi- ja keraamikatööstuses.

Varem kasutati savi ka kergkruusa (keramsiidi) valmistamisel, aga nüüd on see (ajutiselt?) katkestatud.

Turvast on ammusest ajast kasutatud koduses

majapidamises kütteks ja loomadele allapanuks. Turvast on kasutatud ka elektri tootmiseks. N. Liidu ajal suurenes järsult turba kasutamine loomakasvatuses allapanuks. Töötas ka kolm turbabriketti valmistavat ettevõtet. Praegu kasutatakse turvast aianduses, milleks osa eksporditakse.

Maavarade töötlemine ja kasutamine (järg)

Mudad

Meremuda on ligi 200 aasta jooksul kasutatud ravimudana

(Saaremaal, Pärnus, Haapsalus, Värskas).

Järvemuda on leitud paljudes kohtades ja seda on soovitatud kasutada väetisena, kuid erilist hoogu see kasutusviis ei ole saavutanud. Järvemuda (nt Värskas) kasutatakse ka raviks.

Maavarade arengukavad

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015

(Riigikogu kinnitas arengukava 21. oktoobril 2008.a)

Aadress Keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riiklik-arengukava-2008-2015

Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020 (Vabariigi Valitsus kinnitas selle 15. märtsil 2011.a)

Aadress on: http://www.envir.ee/et/ehitusmaavarade-kasutamise-riiklik-arengukava-2011-2020

Koostamisel on Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030

Aadress on http://www.envir.ee/et/polevkivi-kasutamise-riiklik-arengukava-2016-2030-koostamine

Maapõueseaduse muutmise eelnõuPeamised muutused:1) Maavara ja maavaravaru – mõistete parem selgitamine

2) Maardla ja omand maavarale– loobuda maardlate liigitamisest üleriigilise tähtsusega ja kohaliku tähtsusega maardlateks; - riigile kuuluvad aluspõhjas olevad, riigi omandis olevatel maadel ja avalikes veekogudes olevad maavarad

3) Maavaravaru arvestus ja kategooriad4) Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine6) Üldgeoloogilise uurimistöö loa, maavara geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa andja ningmaavarade komisjon Lubade andmine läheb Keskkonnaameti pädevusse (välja arvatud põlevkivi, fosforiit ja metallitoore). Maavarade komisjoni roll muutub.

Maapõueseaduse muutmise eelnõu

7) Maapõue ja maavaravaru kaitse põhimõttedTehakse valik, milliseid tegevusi maardlatel võidakse kaalutletult lubada.

8) KontsessioonKontsessiooni põhimõtted arutatakse detailsemalt läbi enne kui see lisatakse seadusse.

9) Kaevandamisõiguse tasuArutluse all on olnud nn kaheosalise maavara kaevandamisõiguse tasu sätestamine. Põhialused on keskkonnatasude 2016+ raamkavas.

10) Ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel üle jääva kaevise kasutamineKüsimuse oli nn “tiikide“ vastu võitlemisel detailplaneeringu kehtestamine, aga sellega ei ole kõik nõus.

11) Maavara geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamise lubade ühendamineSeda muudatusettepanekut analüüsitakse veel.

Maapõueseaduse muutmise eelnõu

12) Mäeeraldise laiendamineEhitusmaavarade, turba ja põlevkivi (ka fosforiidi) mäeeraldiste muutmist tuleb käsitleda erinevalt.

13) Kaevandamise eelprojektVajalik, aga vajab veel analüüsi ja ei ole praegu eelnõus.

14)Vabariigi Valitsusse pöörduminePöördutakse kui selleks on ülekaalukad riiklikud huvid.

15) Mäeeraldise piir ning mäeeraldise lamami uurimineTuleks loobuda selles küsimuses nn „nulltolerantsist“, aga ei ole lahendust.

16) Kaevandamise lubatud aastamäär, kadu ja kaevandamisloa kehtivusaegSõnastada kaevandamise aastamäär nii, et see arvestab kadudega.17) Ruumiline planeeriminePlaneeringu eelduseks, et maapõu on põhjalikult uuritud ja on olemas täielik info selle kohta.

Maapõueseaduse muutmise eelnõu

18) Põlevkivi arengukavaKas Põlevkivi arengukava peaks olema ministeeriumi sisene dokument?

19) Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu üldnõudedMõni sõnaline täpsustus.

20) Looduskaitseseaduse muutmineKohustada maardlale looduskaitseala moodustamisel läbi viima sotsiaalmajanduslik analüüs.

Kokkuvõte

Meie kõigi soov on, et ahel: maavarade uuring, maavarade kaevandamine, nendest toodete valmistamine ja kaevandatud alade korrastamine toimuks sujuvalt ja kvaliteetselt.

Et oleks nii nagu A.H. Tammsaare jutukillus „Ööbik ja lilled“:

Ilusal kevadel laulis koplis ööbik. Samal kevadel hakkasid seal ka lilled õitsema.Ja kui ööbik neid ilusaid lilli nägi, mõtles ta:„Nad õitsevad ainult sellepärast nõnda ilusasti, et mina laulan.“Ja ööbik laulis veel ilusamini.Aga lilled, kes ööbiku laulu kuulsid, mõtlesid:„Ta laulab ju ainult sellepärast nõnda ilusasti, et meie õitseme.“Ja nad õitsesid veel ilusamini.

Aitäh!Rein Raudsep

rein.raudsep@envir.ee