mis on keskklass ja miks see oluline on? - swedbank
TRANSCRIPT
Mis on keskklass ja miks see oluline on?
1
Tõnu Mertsina
Swedbanki peaökonomist
12.09.2018
© Swedbank
Public
Information class
Kuidas määratleda keskklassi?
2
Sissetulekute järgi?
• Kõige levinum.
• Aga millises piirides ümber sissetulekute mediaani?
Tarbimise järgi?
• Lisaks sissetulekutele kasutavad osad inimesed
veel oma säästusid jm rahalisi ülekandeid
© Swedbank
Public
Information class
Kuidas määratleda keskklassi?
Varade järgi?
• Osadel inimestel on väiksemad sissetulekud, kuid vara ja
sääste palju (vanemad inimesed/ pensionärid/päritud vara)
Väärtuste järgi?
• Kuidas sa raha kulutad ja kuhu investeerid: oma
kodu, auto, perereisid, lastele ja endale haridus,
kindlustused (sh tervise- ja pensionikindlustus)
3
© Swedbank
Public
Information class
Kuidas määratleda keskklassi?
Vanus, perekonnaseis, haridus, kvalifikatsioon jms
määravad sissetulekute ja varade seisu
4
© Swedbank
Public
Information class
Eesti majapidamiste finantsseis on üle aegade parim
5
-20
-10
0
10
20
2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016
Eesti majapidamiste finantsnäitajad, % kasutatavast tulust
Säästumäär Eelarve tasakaal Investeerimismäär
Allikas: Statistikaamet
© Swedbank
Public
Information class
Eesti majapidamiste finantsseis on üle aegade parim
6
-10000
0
10000
20000
30000
1Q2004 1Q2006 1Q2008 1Q2010 1Q2012 1Q2014 1Q2016 1Q2018
Eesti majapidamiste finantsvarad, mln EUR
omandiväärtpaberid, kindlustus- ja pensioniskeemid
sularaha, hoiused ja saadavad arved
saadud laenud ja makstavad arved
netofinantsvaraAllikas: Statistikaamet
Inimeste netofinantsvara
on 5 aastaga kasvanud
1,8 x ehk keskmiselt 13,5%
aastas;
sularaha ja hoiused on
kasvanud 1,5 x ehk 8,4%.
© Swedbank
Public
Information class
Sissetulekute ebavõrdsus on Eestis viimastel aastatel taas vähenenud
7
0
3
6
9
2004 2007 2010 2013 2016
Kõrgemate ja madalamate sissetulekute gruppide (80/20 kvintiilide) suhe
Saksamaa
Eesti
Läti
Leedu
Soome
Rootsi
Allikas: Eurostat
© Swedbank
Public
Information class
Väiksem sissetulekute ebavõrdsus loob eeldused suurema keskklassi tekkeks (sissetulekute järgi)
8
3,6
5,6
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
46
48
50
52
54
56
58
SK SI BE SE CR AT FI HU NL CZ RO DK IT PL DE MT IE GR ES LU EE UK FR LV PT CY BU LT
Sissetulekute ebavõrdsuse ja keskmiste sissetulekute seos
tulude osakaal 3 keskmises kvintiilis, % 80/20 suhe (par.t) Linear (80/20 suhe (par.t))Allikas: Eurostat
© Swedbank
Public
Information class
Eestis on keskmistes kvintiilides tulude osakaal suurenenud
9
0
5
10
15
20
25
30
30
35
40
45
50
55
60
2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016
Eesti: tulude jaotus kvintiilides, %
2-4.kvintiil 5.kvintiil 1.kvintiil (par.t)
0
5
10
15
20
25
30
30
35
40
45
50
55
60
2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016
Soome: tulude jaotus kvintiilides, %
2.-4.kvintiilid 5.kvintiil 1.kvintiil (par.t)
Allikas: Eurostat
© Swedbank
Public
Information class
Miks on keskklass oluline?
• Suurem keskklass mõjutab majanduskasvu pikemas vaates läbi
suuremate investeeringute inimkapitali ja lühemas vaates läbi tarbimise
• Tugev ja suur keskklass peaks aitama kaasa mõõdukamale ja
demokraatlikumale poliitikale ning vähendama populismi ohtu
riigijuhtimises
10
© Swedbank
Public
Information class
Kuidas keskklassi suurendada?
• Keskklassi kasvule aitab kaasa suur tööhõive ja sissetulekute kasv
• Leibkonna sissetulekud sõltuvad veel tootlikkuse kasvust ja kuidas toimub
tulude ümberjaotamine - sh, milline on maksupoliitika
• Keskklassi suurendavad poliitikad, mis soodustavad linnastumist
• Ettevõtete majandustegevuse soodustamine aitab kaasa keskklassi
suurenemisele
11
© Swedbank
Public
Information class
Kõrge tööhõive ja kiire palgakasv aitavad kaasa elanike elatustaseme paranemisele
12
Millisena tajub Eesti elanikkond keskklassi? Elanike küsitlusuuringu tulemused
1
3
Kati Voomets
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht
12.09.2018
Uuringu fookused
Uuringu põhieesmärk oli välja selgitada, kuidas tajub keskklassi Eesti
elanikkond, sh:
Mida peetakse keskklassi kõige paremini iseloomustavateks tunnusteks?
Milliseks hinnatakse keskklassi minimaalset ja maksimaalset igakuist
netosissetulekut?
Milline peaks olema keskklassi igakuine vaba rahahulk?
Kui suureks hinnatakse keskklassi osakaalu Eesti elanikkonnas?
Kuidas tajutakse enda olukorda ehk millisesse ühiskonnaklassi ennast
liigitatakse?
Uuringu taust
Veebiküsitlus 25.–31. juuli 2018.
1089 vastanut vanuses 15-74 aastat
Uuringu läbiviija Kantar Emor
Uuringu põhitulemused
Elanike arvates kuulub Eestis keskklassi umbes 30% elanikkonnast.
Ligikaudu pool Eesti elanikkonnast peab ennast madalamasse keskklassi
kuuluvaks, keskklassi paigutab end 29% vastanutest.
Eesti elanike arvates iseloomustab keskklassi kõige paremini isikliku
eluaseme omamine ning igakuiste lisakulutuste tegemise võimalus
pärast n-ö kohustuslike kulutuste tegemist.
N-ö optimaalseks keskklassi kuuluva inimese netosissetulekuks kujuneb
uuringu põhjal ligikaudu 1770 €. Keskklassi pere igakuise vaba raha jäägi
tajutud optimaalseks suuruseks on 940 €.
Elanike arvates kuulub Eestis keskklassi umbes 30% elanikkonnast
Keskklass
1450-2200€
Vaba raha
hulk peale
kohustuslikke
kulutusi
940€
30% Keskklassi
kuuluva
inimese
netosissetulek
14
51
29
Jõukas/kõrgem keskklass
Keskklass
Madalam keskklass
Puudustkannatav/vaene
7
Suurim osa Eesti elanikkonnast peab ennast madalamasse keskklassi kuuluvaks
Kuidas Te hindaksite oma pere majanduslikku olukorda? Millisesse n-ö ühiskonna klassi Teie ennast paigutaksite?
Noored peavad ennast keskmisest enam jõukaks
Noored vanuses 18-34 liigitavad end keskmisest sagedamini jõukamasse või
kõrgemasse keskklassi kuuluvaks.
Ennast keskklassina tajuvate Eesti elanike seas on elanikkonna sotsiaal-
demograafilise jaotusega võrreldes enam 25–34aastaseid inimesi.
Puudustkannatavaks/vaeseks loevad end keskmisest sagedamini muust
rahvusest 50–74aastased, sissetulekuga kuni 500 eurot kuus.
Kõige olulisem keskklassi näitaja on isikliku eluaseme omamine
Omab isiklikku eluaset
Leibkond saab pärast n-ö kohustuslike kulutuste tegemist
endale igakuiselt lubada ka lisakulusid
Võib endale lubada uue või vähekasutatud auto ostmist
Saab lubada endale puhkust välismaal vähemalt kord aastas
Leibkond võib endale vabalt lubada laene vm võlakohustusi
ning igakuiste laenumaksete tasumine ei ole probleemiks
Saab lubada laste tasuliste õpingute eest maksmist
Omab sääste, mis on suuremad kui 3–6 kuu sissetulek
Omab sääste, mis on võrdväärsed 3–6 kuu sissetulekuga
Saab lubada endale puhkust välismaal vähemalt kaks korda
aastas
Muu
56%
48%
36%
36%
26%
23%
23%
17%
14%
1%
Millised järgmistest tunnustest sobivad Teie arvates kõige paremini nn keskklassi iseloomustamiseks?
Milline on keskklass Eestis?
2
1
Liis Elmik
Swedbanki vanemökonomist
12.09.2018
© Swedbank
Public
Information class
30% inimestest peab ennast keskklassi kuuluvaks, mis on aga tegelikkus?
22
• Tulud (sissetulek, nn. vaba raha)
• Vara (oma eluase, auto, säästud)
• Elustiil (puhkus välismaal, kulutused meelelahutusele)
© Swedbank
Public
Information class
Keskklass vs keskiga
• Tajutav keskklass: 1450-2200 eurot
kuus
• Tegelik mediaan sissetulek ühe
pereliikme kohta: 600 eurot kuus.
• Tegelik mediaan netopalk: 900 eurot.
23
• Keskiga: 40-60-aastased?
• Tegelik: 35-45-aastased
© Swedbank
Public
Information class
Sissetulek 1450-2200 eurot kuus 10% elanikest?
24
Allikas: Statistikaamet
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2000
I II III IV V VI VII VIII IX X
Leibkonnaliikme netosissetulek kuus tuludetsiilide järgi, 2016. a.
Palk Riiklikud toetused Muu (üür, intressid, mitterahaline tulu) Ettevõtlustulu
Palga-
saajatest
10-15%
© Swedbank
Public
Information class
Vaba raha 940 eurot kuus 10-20% elanikest?
25
Kui suur peaks Teie arvates olema 4-liikmelise pere
igakuine nn vaba raha hulk keskklassis?
Kui suure summa saaks Teie pere vajadusel igakuiselt
kõrvale panna?
Vaba raha: peale vajalike ostude, maksude, maksete ja muude
vajalike kulude mahaarvamist kätte jääv summa
Allikas: Kantar Emor, 2018.
© Swedbank
Public
Information class
Mitte-sundkulude võimalikkus 100% elanikest
26
Allikas: Statistikaamet
• Majanduslikult saab endale
lubada
– Kino: 89% elanikest
– Teater-kontsert: 81% (2015, Stat.amet).
– Nädalane puhkus 1x a kodust
eemal: 72% peredest (2017, Stat.amet).
8 17
25 32
40 53
67 88
121
229
0
200
400
600
800
1000
1200
I II III IV V VI VII VIII IX X
Leibkonnaliikme kulutused kuludetsiili järgi 2016. a.
Toit Eluase+majapidamiskuludTransport Rõivad ja jalatsidTervishoid Alkohol ja tubakasMitmesugused kaubad ja teenused Meelelahutus, vaba aeg
© Swedbank
Public
Information class
Säästud: 3-6 või 6+ kuu sissetulek 20% elanikest?
27
• Sääste on 86% leibkondadest.
• Nendes peredes, kus on võimalik säästa, pannakse kõrvale 14% sissetulekutest.
• Peamise sissetulekuallika kadumisel saaks 3 kuud kuni 1 aasta hakkama 28%
peredest, üle aasta 14% peredest (sh pered, kus teine/teiste pereliikmete sissetulek aitab toime tulla, Kantar Emor, 2018).
• Swedbanki klientidel on likviidseid varasid pigem 1 kuu jagu või vähem.
– 60% klientidest alla 500 euro.
– 20% üle 2500 euro.
© Swedbank
Public
Information class
Saab endale „vabalt“ laene lubada
28
Millise osakaalu moodustavad laenud Teie pere igakuistest
netosissetulekutest?
Allikas: Kantar Emor, 2018.
• 23% leibkondadest ei ole laene,
liisinguid ega krediitkaarte.
• Laenukoormus on kuni 30%
netosissetulekust 77% elanikest.
© Swedbank
Public
Information class
Eluase ja auto üle 50% elanikest
29
• 80% Eesti rahvastikust on oma eluruumi omanik (2011, Stat.amet).
• Samas on eluasemed sageli üsna väikesed või kehvas seisus.
– 14% leibkondadest elab ruumis, kus katus laseb läbi ja/või on seinad rõsked (2017, Stat.amet).
– Keskmiselt on ühe elaniku kohta 15-20 ruutmeetrit eluruumi pinda (2011, Stat.amet)
• Meil on 1 sõiduauto iga teise elaniku kohta (2016, Eurostat). 52% leibkondadest
omab autot (2013, Eesti Pank).
• Paljud autod on vanad.
– 40% autodest 10-20 aastased (2016, Eurostat)
© Swedbank
Public
Information class
Kokkuvõtteks
30
• Sissetulekute kriteeriumi järgi kuulub
keskklassi 10-20% elanikest.
• Säästude järgi kuulub keskklassi
hinnanguliselt 20% leibkondadest.
• Füüsiliste varade ja elustiili järgi kuulub
keskklassi rohkem kui 30% elanikest.