MTÜ KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU INFOLEHT NR 13 21. detsember 2011Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

2011. aastal oli MTÜ-l Kir-deranniku Koostöökogu kä-sil kaks projekti, mis said tehtud kahasse naabertege-vusgruppidega.

Augustikuus koolitasime turismiettevõtjaid turunda-mise alal. Kahepäevane koo-litus toimus Saka Cliff Ho-tel & SPAs ning koolitaja-teks olid Tartu ülikooli Pär-nu kolledži õppejõud Liis Juust ja Tiina Viin.

Septembris jätkus turis-mitöötajate harimine õppe-reisi korraldamisega Saare-maale. Kolmepäevane õppe-reis andis võimaluse kohtu-da sealsete turismiettevõt-jatega ning arutada kahe piirkonna ühiseid ja erisu-guseid jooni. Õppereis täi-tis oma eesmärki - osalejad võrdlesid Saaremaa turismi-ettevõtjaid täienduskoolitu-sel õpituga: eelnevalt jälgiti kodulehti kui peamist turun-duskanalit, vaadati, kas vii-tade järgi on võimalik turis-miettevõtjaid kergesti üles leida, kuidas toimus giiditöö jne. Tagasiteel koju tegime nagu alati bussiseminari, et välja selgitada igaühe pilku püüdnud objektid ning uuri-da, kas saame saarlaste häid kogemusi ka meil kasutada.

Turismiettevõtjate koo-litamine sai teoks koostöös MTÜga Peipsi-Alutaguse Koostöökoda.

Novembrikuus toimus kaks koolitust kohaliku toi-du programmi edendami-seks. Kahepäevane kooli-tus Kõrtsialusel oli mõel-dud tootjatele, teemaks "Tootearendus ja turundus" ning koolitajaks Jakob Saks Ekspordiakadeemia OÜst. Ühepäevane koolitus toi-mus Jõhvi kontserdimajas ja Ida-Virumaa kutsehari-duskeskuses toitlustajatele, teemaks "Eestimaine toorai-ne kaasaegses kulinaarias", koolituse korraldajaks Ri-ho Leppik, OÜ Kök konsul-tant ja kohviku Mozart üks eestvedajaid.

Mõlemad koolitused olid väga sisukad ning huvi sää-raste koolituste vastu jär-jest suureneb. Jaanuarist loodame kohaliku toidu programmile uue hoo anda ning juba praegu saame öel-da, et oleme huvi suutnud äratada nii tootjates, töötle-jates kui toitlustajates. Jõh-vis novembrikuus avatud Mahejaam on samuti kaasa-tud meie tegemistesse ning on igati arvestatav partner toiduprogrammis.

Kohaliku toidu program-mi koolitused korraldasime koostöös MTÜga Virumaa Koostöökogu.

Uuel aastal alustame koostööprojekti soomlaste-ga, mille tulemusena valmi-vad turismimarsruudid nii Soome Kalakukko ry tege-vuspiirkonda kui ka meile. Kohalik toit on kindlasti üks teema, mida saame edaspi-di edukalt turismi arenda-misel kasutada ja mitmeid koostööprojekte omavahel siduda.

ÜLLE MARITS,tegevjuht

Kirderanniku koostööprojektid

naabritega

Liisbet Invest on lõpetanud Toila vallas Pühajõe külas majutusasutusena töötava Motovilla ehitustööd ning alustab külastajate vastu-võttu.

Motovilla on täisautomaatne kaugjuhitav puhkekompleks, mis tänu madalatele ülalpida-miskuludele suudab ahvatle-vate hindadega pakkuda maju-tust ning seltskondlike üritus-te korraldamist nii ettevõtete-le kui mototuristidele, aga ka seminaride või suvepäevade korraldajatele, jahimeestele ja linnuvaatlejatele, sest koht lin-nakärast eemal sobib mitmeks otstarbeks.

Idee tärkas MoskvasMõte hakkas idanema sel-

lest, et saades kord Moskvas kokku sealsete motomeeste-ga, tuli välja, et nemad käivad treeningutel Krimmis, Riias ja mujal, sest Moskva ümbruses pole normaalseid sõidukohti. Tegemist on rahakate inimes-tega, kes on nõus kaugele mi-nema, aga tahavad mugavat elamist ning seda, et ka nais-tel-lastel oleks kohapeal tege-vust, milleks Toila pakub nii spaa kui pargiga piisavalt või-malusi. Üha rohkem käib vä-lismaalt ka jahimehi, kellele see koht samuti sobib.

Nimetus Motovilla sai vali-

tud tänu AVR Projekti arhitek-ti Raul Kulli kujundatud hoone välisilmele, mis on Alpi stiilis katuse ja rõdudega ning asub maalilisel Pühajõkke suubu-va oja nõlval. Esialgu oli koos-töös ehitusfirmaga Ferdmas-ter plaanis hoone aegamööda ning säästlikult valmis ehita-da, kasutades käepäraseid ma-terjale ja lahendusi. Kuid pa-nustades objekti üha rohkem hinge ja energiat, sai selgeks, et hea tulemuse saab ainult lä-bimõeldud ning ilusa materja-livaliku ja kujundusega.

Ehitustööde ajal sai taot-letud toetust LEADER-meet-mest ning saadud abi aitas hoone varustada tipptasemel automaatika ja spetsiaalselt

Motovilla on valmis!

objektile disainitud mööbliga. Automaatika lahenduse vasta-valt etteantud ülesandele teos-tas Tartu ettevõte Neuron Sys-tems koostöös Jõhvi ettevõtte-ga Tarkval ning mööbli disai-nis ja tarnis Kohtla valla ette-võte Inest Market.

Hosteli hinnataseKuigi 35 kohaga majutus-

koha nimi on Motovilla, keh-tib hostelile omane hinnatase: üks voodikoht maksab 15 eu-rot, kööginurga, elutoa ja ma-gamistoaga apartement vei-di rohkem, samuti on võima-lik juurde tellida sauna, saali-de, köögi jne kasutamist. Kor-ralikke tingimusi võimaldab mõõduka hinna eest pakkuda

asjaolu, et püsipersonali ei tu-le - jooksevkulu viiakse miini-mumini, sest kogu maja töötab üle võrgu. Töötaja tuleb alles siis, kui kliendi järelt on va-ja koristada või hommikusöö-ki valmistada. Ja targas majas ei saa klient mitte võtit, vaid läbipääsukoodid.

Tarkvali juhataja Tanel Juurika sõnul on tegemist hoolikalt läbimõeldud ning kliendi soove arvestava avan-gardse lahendusega, kus li-saks infrastruktuuri auto-maatikale on ühise interne-ti kaudu juhitava automaati-kasüsteemiga seotud ka hoo-ne helindus, televisioon, jälgi-missüsteemid ning kõik muu seonduv.

Hoone siseviimistlusega enim tegelenud OÜ Ferdmas-ter ehitusmeeste Sergei Belo-vi ja Sven Põdra kinnitusel on Motovillas parim ning ilusaim saunakompleks, mida hoone mahud võimaldasid, ning see annab külastajatele pikaajali-se positiivse emotsiooni.

Esimesteks proovikülalis-teks olid Ukraina Vinnitsa ra-jooni Lipovetsi linna juhtkon-na liikmed linnapea hr Niko-lai Maidanjuki juhtimisel, kes kiitsid Motovilla maitsekat si-sekujundust ja mugavaid tu-be.

Rohkem teavet motovilla kohta saab kodulehelt www.motovilla.ee.

MEELIS TINT

Pühajõel valminud motovilla on valmis külalisi vastu võtma.

Mööbli disainis ja tarnis Kohtla valla ettevõte Inest Market. Esimesed külalised ütlesid mugavate tubade kohta kiidusõnu.

2

Eesmärgiga teha paremat koostööd teiste Eesti LE-ADER-tegevusgruppidega ning õppida üksteiselt, ole-me teinud lähemat tutvust eri piirkondadega.

Palaval juulikuul otsustasi-me vaadata üle Läänemaa val-dused ning saada aimu, mis neil LEADER-toetustega teh-tud on ja mis veel päevakor-ral.

Kolmepäevane õppereis viis meid lisaks Läänemaale külla ka Põhja-Harjumaale.

Läänemaal Meie õppegrupp koosnes

omavalitsustöötajatest, MTÜ-de esindajatest ning ettevõt-jatest, seega huvitas meid iga asi, mis on LEADERist toetust saanud või kuidas on korralda-tud organisatoorne töö: hinda-mine, juhatuse töö või kontori-töö. Erinevalt meist on läänlas-tel tegevusgrupi aluseks kodu-kandi liikumine. Nii kannab ka tegevusgrupp nime Kodukant Läänemaa, sealseks tegevju-hiks on Ene Sarapuu, kes kü-laliikumist juba mitmeid aas-taid Läänemaal vedanud. Ene oli meile saatjaks kahel esime-sel reisipäeval.

Külastasime Kullametsa külaseltsi, kus lisaks külama-ja ehitamisele ja kogukonna-köögi loomisele on mõeldud ka loomadele ning loodud koerte hotell Pontu Pansionaat. Sel-gi kuumal suvepäeval, mil me seal viibisime, leidis üks nelja-jalgne peavarju ja paistis ra-hul olevat.

Hanila vallas Kõmsi külas leidsime eest põneva ettevõt-mise: K.Met AS, kes valmis-tab traadist tooteid. Nii lakoo-nilise teadmisega pole mida-gi peale hakata, seepärast ko-hale läksimegi. Ettevõte, kes on alguse saanud poekorvi-de valmistamisest - mäletate traadist poekorve? -, on täna jõudnud oma toodete väljatöö-tamise ja turundusega niikau-gele, et valmistatakse erisugu-seid trükisealuseid, kaupluste sisustust, konteinereid, nõude-pesumasinate korve jms ning neid turustatakse lisaks kodu-maale ka Saksamaal. Hea ees-kuju ja innustus kõigile ette-võtlikele.

Hanila valla Kinksi küla-plats ja kalmistu pani taas mõtted tööle: suur ja heas kor-ras väga erisuguste teenuste-ga külaplats, kus saab korral-dada suuri üritusi ning sama meeskond (naiskond) jõuab korras hoida ka kalmistu. LE-ADER-toetusega oli suvel val-mis saanud tööriistade ma-ja, kus sees ka väga vajalikud tualettruumid.

Õhtuks jõudsime reisiselts-konnaga Vormsile ning tu-li välja, et enamik meist pol-nud sinna oma jalajälgi varem jätnud. Ene eestvedamisel te-gime järgmisel päeval saare-kesele tiiru peale. Kohtusime Vormsi vallavanemaga ja mõt-lesime koos, kuidas paremini organiseerida kodus töötamist, see ju saare eripära, et oled mandrist ära lõigatud. Valla-maja on rajatud mitmefunkt-sionaalsena, seal asus ka las-teaed. Kõrvalasuvas koolima-jas-raamatukogus oli parajasti üleval käsitööde näitus ja ko-halikku käsitööd sai kaasagi ostetud. Kohalik kalmistu on oma rõngasristide arvu poo-lest Eesti suurim.

Oru vallas UusKalda spor-di- ja puhkekülas ootas meid ees endine idavirulane (üld-

se paistis reisi jooksul, et kõik vastuvõtjad olid Ida-Virust või vähemalt Virumaalt pärit) ja üllatas meid taas ettevõtlik-kusega. Teadsime, et läheme vaatama maapurjetamist, kuid kuidas see reaalses elus väl-ja näeb, ei teadnud. Nüüd nä-gime purjeka ära ja kohe oli pilt selge! Kuid see pole ainu-ke kiiksuga spordiala, millega puhkeküla külalisi kostitab - seal sai veel näiteks discgolf´i mängida.

Saare mõis ja tegus pere-naine olid vahvad, muuseum korras ja mitmekülgne, kõr-valasuvale Lycholmi eralennu-väljale said mõisakülalised va-jaduse korral maanduda. Uu-distasime mõlemad objektid üle. Õppereisidelt tagasisidet saades tuleb alati välja, et eri-nevus turistina rändamisega võrreldes on see, et meie õp-pereisil saab kohtuda otse kas ettevõtjate või külaseltsi eest-vedajatega ning küsida kõik-võimalikke küsimusi ja saada põhjalikud vastused. Turisti-na me ei pruugi üldse kohtu-da nende inimestega, meid va-hendavad teenindajad.

Nõvas sai osa meist istu-da viikingipaati ja teha väike-se meresõidu. Viikingipaadid-ki on tehtud LEADER-toetu-se abil nagu mitmed muud va-nad meresõidukid siin kandis. Küllap jõuame meiegi vanade traditsiooniliste paatide ehita-miseni, praegu aga ostame uu-si veesõidukeid. Nõvas saime igaüks lüüa mälestuseks mün-di - nii see mereäärne kohake aeg-ajalt meelde tulebki, kui münt vaatevälja satub.

Harjumaal Jätsime Enega hüvasti ja

jõudsime õhtuks Põhja-Harju LEADER-tegevusgrupi piir-konda - Viimsisse - öömajale. Huvitav on see vald: siinsamas linn, siinsamas maa. Meid võt-tis vastu Põhja-Harju koostöö-kogu projektijuht Margit Pär-tel. Hommikul tutvusime Har-moonilise Elu klubiga. Sealselt perenaiselt tuleks küll igaühel õppida ellujäämist siinses saastatud ja kemikaalideroh-kes maailmas. Harmoonikum püüab inimesi õpetada loodus-sõbralikult elama ja iseendaga sõbraks saama.

Päris Lasnamäe külje all, väikese metsatuka taga asub Rootsi-Kallavere küla, sealne muuseum ja muuseumi looja on teinud oma tööd südamest ning kogutud eksponaadid rää-

kisid oma lugusid mälestuste kaudu - mis võiks veel parem olla kui need lood, mis käivad koos asjadega.

Kostiveres põikasime sis-se Kasemetsa kasvuhoonesse, kus LEADER-toetus oli abiks kasvuhoone korrastamisel ja vihmutussüsteemi soetamisel. Perenaine oskas jagada elutar-kusi taimedega sõbrakssaa-miseks ning me ostsime kaa-sa kohalikku värsket kurki, et see kodus hapendada ja koos kodustega kurki süües reisi-muljeid meenutada.

Ida-Virumaal Läänlastele sai kohe esita-

tud ka küllakutse meie poole ning novembri alguses sai nen-de õppereis teoks.

Võtsime külalisi vastu talu-pidajate liidu majas. Arvo Al-ler rääkis, kuidas siinne talu-liit ennast majandab ja mille-ga tegeleb. Maja uudistatud, võtsime suuna Toila sadamas-se, kus rääkisime Toila valla arendusprojektidest üldiselt, samuti LEADER-toetusega läbi viidud noorte merendus-alasest koolitusest ning erisu-guste vahendite soetamistest. Teema pakkus läänlastele hu-vi, kuna mõlemad asume mere ääres. Margus Paalo jagas õn-nestunud noorteprojekti mul-jeid. Tegime läänlastega rist-küsitlust hindamise, juhatuse töö ja muu kohta.

Sel ajal kui külalised lõuna-tasid, tutvustas Aare Rebban oma LEADER-projekte. Kü-simusi jagus: mis see tiibvar-jusport siis ikkagi on? Millega lendad, kus mootor on ja kas jõuluvanad ka lendavad? Sa-mas toimus ka kahe jõuluvana mitteametlik kohtumine.

Edasi uudistasime toot-mist. Vast valminud esimene kalastustarvete tootmise liin Vokas oli põnev, sest ettevõt-ja Artur Tünni oli teinud en-ne LEADER-projekti sisse-andmist põhjaliku turundus-uuringu ning teadis täpselt, kus ja kui palju kalastustar-beid müüki läheb. Ettevõtmi-ne oli nii põnev, et külalised ütlesid: hull inimene! Ja seda kõige paremas tähenduses - st ettevõtlik.

Poolpimedas jõudsime Mo-tovilla juurde, kus lubasime, et näha saab tarka maja. Omanik Meelis Tint seletas külalistele targa maja olemust ning tut-vustas vast valminud ruume, kus igas polnud veel mööblit-ki sees.

Enne Toila SPAsse majuta-mist olid meie külalised ülla-tunud: miks neid võtavad vas-tu ainult noored ja ettevõtli-kud mehed? Mis meil öelda oli: meil ongi nii, et siin piirkonnas ainult sellised elavadki. Siis tu-li järgmine küsimus: aga kü-lamajad? Eks neid on meil ka, kuid seekord kujunes tihe päe-vakava teistsuguseks.

Teine päev kujunes muu-seumide ja turismiobjektide-ga tutvumise päevaks.

Hommikul sättisime end sõitma Narva-Jõesuu linna poole, meid võttis vastu taas noor mees - giid Jevgeni Ti-moštšuk, kes parajalt humoo-rikalt aitas linnakesega tutvust sõlmida. Koos leidsime, et siin on arenguks kõik olemas.

Meid ootas veel Sinimäe muuseum, kus Ivika Maidre tegi asjaliku ülevaate Vaiva-rast ja Sinimäest, sõjast ja tä-napäevast. Kuuldu šokeerib meid ikka ja jälle. Selles külas on mõtlemapanevat palju.

Valge Hobu trahter ootas meid lõunale, et pakkuda tra-ditsioonilist kohalikku toitu, peremees Urmas Edovald tut-vustas külalistele maja ajaloo-list tausta ning oma ettevõt-mise algust. Koos arutati, kui-das uued kiirmaanteed väike-ettevõtluse arengule alati ka-suks ei tule. Seda saime ka ise kogeda, kui hakkasime sõitma Kukruse polaarmõisa suunas. Õige oleks küll öelda, et hoid-sime suunast kõrvale. Kõige lühem tee pole alati kõige ot-sem tee.

Kukrusel tutvustas Jaana Toss meile muuseumi ja sel-gitas, miks siin just polaartee-ma on kajastamist leidnud. Na-gu ikka - mõisaaegsete riiete selgaproovimine tekitas väi-kese elevuse. Samuti jäine po-laartuba.

Rahul nähtuga, suundusi-me Saka mõisa poole, et võtta kokku kahepäevase reisi tule-mused. Saka mõisahoones lu-bati piiluda tubadesse ja kont-serdisaali, kus tütarlapsed te-gid ettevalmistusi just algava kontserdiks.

Sõime mõisa keldris õhtust ning leidsime mitmeid tegevu-si, mida koos läbides õpiksime mõlemad. Meis tekitasid huvi läänlaste "ühissöömised". Kõ-lab ju põnevalt? Mida see sõ-na täpsemalt sisaldab, saame teada, kui meid ühissööma kut-sutakse.

ÜLLE MARITS

Vastastikusest kogemuste vahetamisest

Käesoleva aasta sügisel alustas BBQ Catering oma teist hooaega Jõhvi kont-serdimajas asuvas kohvi-kus Mozart.

Kui esimesel aastal kesken-duti oma kliendi tundmisele ja üldse sissesulandumisele, siis uuel hooajal pannakse rõhku toodete ja teenuste väljaaren-damisele. Nii on tähtsal kohal paralleelselt nii teeninduse kui toidu kvaliteedi paranda-mine ja täiustamine.

Näiteks juba eelmisest hooajast on kohvik Mozart korraldanud aeg-ajalt teema-õhtuid. Need on saanud vä-ga positiivse vastuvõtu osa-liseks esimesest õhtust ala-tes. Alustuseks toimus Aafri-ka veiniõhtu, seejärel Slaavi ning hooaja viimane - Aasia teemaõhtu.

Kõikidel üritustel on käi-nud ka esinejaid nii kodu-maalt kui kaugemalt. Ka ala-nud hooajal andis värvi Ladi-na-Ameerika õhtu, kus pea-esineja oli Denise Fontoura (Brasiilia) ja tema trio. Ju-ba tuleva aasta alguses kut-sutakse külalisi Itaalia tee-mapeole. Üritustel, kus pea-le esinejate on ka roogade ja jookide maitsmine esikohal, laseb Mozarti toitlustusjuht Aleksandr Nikoškov oma fantaasial lennata.

Tänu oma fantaasiale ja entusiasmile saavutas ta tä-navusel üle-eestilisel peakok-kade konkursil "Aasta kokk 2011" kolmanda koha. Võist-luse finaal toimus Tallinnas toidumessi "FoodFair 2011" raames novembri alguses. Mozarti ühe omaniku ja Ees-ti peakokkade ühenduse liik-me Riho Leppiku sõnul on te-gu Eesti ühe tõsisema ning aktsepteeritavama võistluse-ga, millega Aleksandr tõstis esile nii kohvikut ennast kui kogu Ida-Virumaa regiooni.

Kuid kohvik ei toimeta ai-nult Jõhvi kontserdimaja si-seselt, vaid pakub toitlustus-teenust ka väljaspool. Mozar-ti meeskonna ühine huvi on kliendile rahulolu pakkumi-ne, olgu siis tegemist suure-ma firmaüritusega või sün-nipäevaga väiksemas selts-konnas. Seetõttu lähenetak-se ka igale kliendile indivi-duaalselt, et selgitada välja parim lahendus.

Teatavasti on jõuluajal igal toitlustusega tegeleval asutusel kiired ajad - nii ka Mozartil. Kuid kliente ooda-takse siiski alati. Käesoleval hooajal on kohvik neljapäe-va- ja reedeõhtuti avatud kel-la 20ni, kuid kontserdimajas toimuvate ürituste ajal vaja-duse korral ka kauem. Ette on võimalik tellida õhtusööke nii jõulu- kui grupimenüüst, olenemata seltskonna suuru-sest, kuid ka torte ja kring-leid kaasavõtmiseks. Uue aasta algusest on oodata ka uut ´a la carte menüüd.

Kohvik Mozart pakub maitsvaid roogi ja head teenindust

Tegijate gala: konkursil "Aasta kokk 2011" võitis Aleksandr Nikošnikov kolmanda koha.

Aasia teemaõhtul pakuti kü-lastajatele sushit...

... ja desserdiks täidetud sid-runit.Kirderanniku piirkonna inimesed õppereisil Harjumaal Rootsi-Kallavere külas.

3

MEEDE 1. Ettevõtluse arendamine ja konkurentsivõime tugevdamine

Meetme eesmärk on maapiir-konnas jätkusuutliku arenguprog-noosiga mikro- ja väikeettevõte-te tekke soodustamine ning aren-guvõimaluste parandamine, maa-piirkonna ettevõtluse mitmekesis-tamine ning uute ja lisandväärtust andvate töökohtade loomisele kaa-saaitamine.

Toetatavad tegevused:Abikõlblikud on otseselt projek-

ti eesmärkide saavutamiseks vajali-kud tegevused:

ettevõtluskontaktide loomise ja arendamisega seotud tegevused, sh osavõtt näitustest ja messidest; too-dete ja teenuste turundamisega seo-tud tegevused (veebilehe tervikla-hendused, trükised, toodete disain ja tootenäidise valmistamine); uuen-duslike tehnoloogiate ja lahendus-te (sh IT-lahenduste) kasutuselevõt-mine (investeeringud, käivitamisku-lud, koolitused ja ümberõpped); eel-uuringute läbiviimine, sh tasuvus- ja teostatavusuuringud ning äriplaanid, keskkonnamõjude hindamine, geo-

deetilised uuringud ja projekteeri-mistööd; soetused ja investeeringud, sh ehitustegevus.

Toetussummad: * meetme maht aastas on 325 000

eurot. * minimaalne toetussumma pro-

jekti kohta on 1000 eurot. * maksimaalne toetussumma pro-

jekti kohta 200 000 eurot.

MEEDE 2. Elukeskkonna parandamine

Meetme eesmärk on parandada maapiirkonna elukeskkonna atrak-tiivsust sotsiaalse infrastruktuuri arendamise ning kultuuripärandi säi-litamise kaudu.

Toetatavad tegevused:Abikõlblikud on otseselt projek-

ti eesmärkide saavutamiseks vajali-kud tegevused:

uuringute läbiviimine, sh projek-teerimistööd, tasuvus-teostatavusuu-ringud, keskkonnamõjude hindami-ne ja geodeetilised uuringud; koha-liku kultuuripärandit säilitavad või arendavad tegevused, sh käsitööko-dade rajamine, rahvariiete, muusika-riista või helitehnika soetamine; ava-likuks kasutuseks sotsiaalsete objek-tide rajamine ja rekonstrueerimine, sh külakeskused, spordiväljakud, kü-laplatsid, matka-, tervise- või õppe-rajad jm vaba aja veetmise objektid; soetused ja investeeringud, sh ehi-

tustegevus ning inventari soetami-ne; koostööd edendavate tegevuste korraldamine.

Toetussummad:* meetme maht aastas on 260 000

eurot.* minimaalne toetussumma pro-

jekti kohta on 1000 eurot. * maksimaalne toetussumma pro-

jekti kohta 200 000 eurot.

MEEDE 3.Kogukonna arendamine ja maine kujundamine

Meetme eesmärk on elanike kom-petentsi, teadlikkuse ja võimekuse parandamine ning erisuguste oskus-te omandamine, parandamaks piir-konna väikeettevõtjate konkurentsi-võimet ning suurendamaks III sekto-ri organisatsioonide ja kohalike oma-valitsuste võimekust, maapiirkonna tõhusam kuvamine kvaliteetse elu- ja turismisihtkohana.

Toetatavad tegevused:Abikõlblikud on otseselt projek-

ti eesmärkide saavutamiseks vajali-kud tegevused:

piirkonna tutvustamisega seotud info- ja reklaammaterjali koosta-mine ning väljaandmine; oskustea-be parandamine, sh koolitused, in-fopäevad, õppereisid; avaliku- või mittetulundussektori tegevuste-ga seotud kodulehtede loomine, pa-randamine ning teavituskampaania-

te korraldamine; osavõtt piirkonda või piirkonnale omaseid tegevusi tutvustavatel messidel, konverent-sidel; maapiirkonnale omaste kul-tuurisündmuste, üleriigiliste festi-valide jm avalike ürituste, sh ko-gukonda ühendavate ürituste kor-raldamine; piirkonnale omaste eri-suguste rahvuskultuuride tutvusta-mine riigisiseselt ja rahvusvaheli-selt, sh noortele suunatud kultuuri-vahetused; noorsootöö raames vaba aja veetmise võimaluste suurenda-mine noortele; riigisisestes ja rah-vusvahelistes võrgustikes osalemi-ne, sotsiaalsete huvigruppide kaa-samine ning omavaheline suhtlemi-ne; kodu-uurimuslikud tegevused, mille tulemusena valmivad infoma-terjalid piirkonna ajaloo, kultuuri vm maapiirkonna väärtusi esiletoo-va valdkonna kohta; sotsiaalse taus-taga kampaaniate läbiviimine.

Toetussummad:* meetme maht aastas on 65 000

eurot.* minimaalne toetussumma pro-

jekti kohta on 1000 eurot. * maksimaalne toetussumma pro-

jekti kohta 6400 eurot. Kõikides meetmetes on abikõlbli-

kud taotlejad MTÜd, SAd, KOVid ja ettevõtjad.

Toetuse määrad on erisugused: üldjuhul MTÜ, SA kuni 90%, KOV kuni 80% ja ettevõtjate puhul kuni 60%. Kõik erisused on kirjas meet-melehtedel.

UUS TAOTLUSVOOR

Veebruaris toimub MTÜ-l Kirderanniku Koostöökogu järjekordne projekti-toetuste avalduste vastuvõtmine. Infopäevad on jaanuarikuus kõigis kuues omavalitsuspiirkonnas, jälgige sellekohast reklaami meie kodulehel www.kirderannik.ee. Soovitame võimaluse korral osa võtta infopäevadest, kuna LEADER-määruse ja selle seletuskirja lugemisel võib tekkida küsimusi konkreetse projektitaotluse kohta. Väga palju asjakohast infot on ka MTÜ Kirderanniku Koostöökogu meetmelehtedel - need leiate meie uuendatud kodulehelt lingi "Ametlik" alt. Kindlasti soovitame lugeda kodulehele üles pandud materjale "Abiks taotlejale", mis on PRIA poolt väga asjalikult väl-ja töötatud. Projektitaotluste vastuvõtmine toimub 6.-17. veebruarini tööpäeviti kella 9-16. Taotlusi saab esitada ka digitaalselt allkirjastatuna, viimane e-posti-le taotluse saatmise aeg on 17. veebruaril kell 16.Täpsemat infot toetuste kohta saate telefonidel 332 2215 või 332 2024. Samuti e-postiga aadressil ylle.marits@kirderannik.ee või ave.heek@kirde-rannik.ee.Avatud on kõik meetmed, kirjutame neist ajalehes põgusalt; kodulehel on kõik meetmed üksipulgi lahti kirjutatud.

Kuidas suvitushooaeg Nar-va-Jõesuu kuurordi algus-aegadel välja nägi, mida seljas kanti ja kuidas aega veedeti?

Idee taaselustada endis-aegne suvitushooaeg tek-kis Narva-Jõesuu muusika-kooli juhatajal Lada Švanil ja ajalooliste kostüümide teatri MTÜ Moe Plus juha-tajal Natalja Pomazanil. Lin-napea Andres Noormägi an-dis nõusoleku taotleda ideele LEADER-programmi kaudu toetust. Projekt osutus edu-kaks ja tulemus otsustati au-gustis Narva-Jõesuu päeva-del vaatajate ette tuua.

Käsitletavaks ajavahemi-kuks valiti aastad 1890-1910, mil moodne kuurort oli välja arenenud ja väga populaar-ne. Natalja otsis välja moed, koos leiti modellid, kellele rii-ded õmmelda, ja töö läks lah-ti. Lada valis ajastule kohase muusika ning muusikakooli õpilased, kes olid valmis koo-livaheajal etenduses osalema ning valitud palad ära õppi-ma. Sofia Švan koostas eten-duse jaoks videoinstallat-siooni, et tegevuse taustana näidata Hungerburgi - Nar-va-Jõesuu ajaloolisi fotosid hoonetest, 20. sajandi algul siin viibinud kultuuritegela-si, moode, filmilõike. Tegevus toimus tsaariajal ja nooblid puhkajad olid põhiliselt ve-

ne päritolu. Eestlasi esindas Narva-Jõesuu eestlaste selt-si Kalju ansambel tolleaegse karskusseltsi Kalju näol. An-samblile telliti selleks uued rahvariided. Kõik tegelased sidus ühtsesse stsenaariumi Natalia Pomazan.

Esialgne mõte korralda-da etendus pargis tuli kõr-vale jätta, sest tekst poleks jõudnud publikuni. Esinemi-se päevaks valiti 10. august, mis on linna tegelik sünni-kuupäev ja oli selle aasta lin-napäevade lõpuüritus. Pub-likut tuli palju, kultuurikes-kuse Valges saalis jäi kohti väheks. Väljakuulutatud kos-tümeeritud etendus õigustas vaatajate ootusi. Kõik kostüü-mid ja esinemised võeti vastu sooja aplausiga. Etenduse lõ-petas suurejooneliselt Narva koorikooli õpetaja Alla Vis-lavskaja, kelle esitatud pri-madonna ja lauldud romansid olid vastupandamatud.

Kokku osales projektis 35 inimest eri kollektiividest: MTÜ Moe Plus, Narva-Jõe-suu muusikakool, tantsu-stuudio Kullerkupp, Narva-Jõesuu eestlaste selts Kal-ju. Projektiga soetatud kos-tüümid ja tehnilised vahen-did jäävad linna kollektiivi-de käsutusse tulevaste esi-nemiste tarbeks.

TIIU TOOM,projektijuht

Suvitushooaeg Hungerburgis

Noppeid Austria õppereisiltMaikuu lõpus külastasid Kir-deranniku Koostöökogu piir-konna kohaliku toidu tootjad ja toitlustajad Austriat, et õp-pida sealsetest kogemustest ning viia neid ellu kohapeal.

Lühidalt külastatud kohad: Trimmeli sparglikasvatus, Loi-siumi Veinimaailm, Monhofi talu, Haubiversum - pagari-toodete maailm, Distelbergeri siidritalu, Enneri (lamba)juus-tutalu, Mandli kitsetalu, Buck-liege Welti piikrond.

Mõned väljavõtted osaleja-te tagasiside lehtedelt.

* Väga positiivne oli nä-ha inimeste valmisolekut te-ha koostööd. Meie siin näeme naabris ainult konkurenti, kuid seal toimub reaalne koostöö naabrite vahel ja see on too-nud edu.

* Heaks võrdlusmomendiks oli Loisiumi Veinimaailma ja Haubiversumi pagariäri toot-misprotsesside ning ettevõt-te tutvustamine. Esimesel ju-hul oli näha tahet ja fantaa-sialendu esitluse ülesehitami-sel, mis siiski aga kippus jät-ma Disneylandi muljet. See-vastu pagariäris oli esitlus loo-dud keset tootmist nii, et kü-laline nägi reaalset igapäeva-tööd ning justkui osales toote valmimise protsessis. Igas kü-lastatud ettevõttes oli ettevõt-te tegevuse tutvustamine olu-lisel kohal.

* Kuigi Austria talud ei ol-nud Eesti mõistes väga suured, vaid pigem väikesed, majan-dasid talud end ära ning toot-jad olid väga sõbralikud ja ra-hulolevad. Eestis on väiketalul raske end ära majandada. Vii-masel päeval, kui meie selts-konnaga liitus kohalik giid, sai asi ka selgeks. Austria talud teevad palju koostööd ja sel-lest tuleneb nende edukus.

* Erilist tähelepanu pälvisid ruumid, mis olid kohandatud loomade hukkamiseks. Kõik

oli korraldatud vastavalt või-malustele ja vajadustele ja sa-mas on suudetud Austria järe-levalveametnikega tingimus-tes kokku leppida iga tootja põhiselt.

* Mulle ei andnud rahu kü-simus, miks talunikud, kellel ei ole probleeme turustamise-

ga ja kellel on piisavas kogu-ses maid, et suurendada oma tootmist, tihti ei tee seda. Kit-sekasvataja põhjendas seda sellega, et neil on tööjõud vä-ga kallis. Üks Austria töötaja teenib tunnis niisama palju kui meie päevas. Selles ongi meie erinevus. Ja see on ka põhjus, miks Eestis suured põlluma-jandusettevõtted on edukad, võrreldes väikestega. Väga huvitav fakt oli see, et Aust-rias on kitsekasvatusega tege-levad talud vabastatud riigi-maksudest.

* Peretaludes ei olnud näha hirmu ettevõtluse korraldami-se ja tuleviku ees, kuna auster-lastel on juba põlvkondade jär-jepidevus kaua toiminud ja mi-tu põlvkonda koos teevad tööd talus pühendunult.

* Distelbergeri siidritalu. Jälle sama idee, mis teistelgi: näitame või tutvustame prot-

Kostümeeritud etendus õigustas vaatajate ootusi.

sessi ning pakume kohapeal tootevalikut. Lisaks siidri de-gusteerimisele pakuti lõuna-sööki ning tutvustati vanape-remehe poolt kogutud talu-muuseumi ekspositsiooni. Ko-gud olid aukartustäratavad - need võiksid kadedaks teha iga Eestimaa muuseumi. Va-naperemees ise aga polevat joonud viimaste aastakümnete jooksul suutäit ei vett ega pii-ma, see asendus siidriga. Aga vanust oli üle 80! Hea reklaam oma joogile.

* Otseseks kasuks sellest reisist arvan olevat, et sain kindlust juurde pereettevõtte teostuseks ja et ei tohi unus-tada vanu traditsioonilisi toi-te, kasvatamist, valmistamist, kuid tuleb olla kursis uute teh-noloogiatega. Rohkem rõhku otseturundusele - seni mõtteis mõlkunud oma talupood tuleb teoks teha.

Distelbergeri siidritalus, vanaperemees muuseumi poekeses kommi müümas.

Merle Vall, MTÜ Maitsev Lõu-na-Eesti tegevjuht ja Lõuna-keskuse Taluturu idee autor, oli Austria reisil nii giidiks, tõlgiks kui reisikava kokkuseadjaks.

4

2006. aastal hakati Eestis moodustama LEADER-tege-vusgruppe. Ka siinses piir-konnas peeti ettevalmista-vaid koosolekuid ning proto-kollidest on näha, et koosole-kud toimusid 12. juunil Jõh-vis, 5. juulil Toilas, 12. juulil Jõhvis ning 2. ja 15. augus-til Jõhvis.

Asutamiskoosolek toimus 23. augustil 2006 Jõhvi valla-valitsuses. Osalesid Tiit Sal-van, Tauno Võhmar, Hannes Lumiste, Margus Paalo, Ivika Maidre, Terje Malman, Kaido Seppar, Terje Bürkland, Arvo Aller, Ardo Niido, Tõnis Kaa-sik, Urmas Edovald, Rein Luu-se ja Piia Lipp.

Protokollist võib lugeda, et MTÜ Kirderanniku Koos-töökogu alla on liitunud Jõh-vi, Toila ja Kohtla omavalitsus ning koos nendega MTÜ Jõh-vi Muuseumi Selts, MTÜ Maa-rahvaselts Vanatare, MTÜ On-tika Küla Selts, OÜ K.S. Pimes-tiku, OÜ Cops & Max ning Sa-ka Cliff Hotel & SPA.

Vaivara vald liitus Kirde-ranniku Koostöökoguga 2006. aasta septembris, Narva-Jõe-suu linn 2008. aasta märtsis ning Kohtla-Nõmme 2011. aas-ta jaanuaris.

Esimesse kolmeliikmelisse juhatusse valiti Margus Paalo, Rein Luuse ja Tõnis Kaasik.

Äriregistrisse kanti MTÜ Kirderanniku Koostöökogu 18. septembril 2006.

Juhatuse koosseisus on toi-munud viie aasta jooksul mõ-

ningad muutused: 2008. aasta septembris valiti 5-liikmeli-ne juhatus koosseisus Margus Paalo, Tauno Võhmar, Ardo Niido, Liidia Kaasik ja Teet Rist. 2009. aastal lahkus juha-tusest Liidia Kaasik, kelle ase-mel esindab Vaivara piirkonda Meelis Kaljurand, ning 2011. aastal valis üldkoosolek Nar-va-Jõesuu esindajaks Andres Noormägi.

Praegu on Kirderanniku Koostöökogus 44 liiget, sh 6 omavalitsust, 21 MTÜd/SAd ja 17 OÜd/FIEt.

Taotlusvoore on praegu-seks läbi viidud kuuel kor-ral: 2009. aastal 2 korda (juu-nis ja oktoobris), 2010. aastal 3 korda (veebruaris, juunis ja detsembris) ning 2011. aastal 1 kord (mais). 2012. aastal on taotlusvoor planeeritud veeb-ruarikuusse, toetuste maht on 650 000 eurot.

Kuna LEADER-tegevus on jagatud perioodideks 2008-2010 ja 2011-2013, siis jagasi-me toetuste taotlemise näita-jad kahte perioodi:

2008-2010 taotleti toetust 30 270 413 krooni, jagati 14 573 231 krooni. Rahaliselt on kõige rohkem toetust antud kolman-dale sektorile - 72,9% -, järgne-vad OÜde taotlused 21,6%ga ja KOVid 5,5%ga. Toetatud projektide arv on 74.

2011. aasta taotlusvooru laekus avaldusi 1 102 773 eu-ro ulatuses, toetusteks jagati 543 802 eurot. Kolmas sektor on saanud määratud toetus-test 65,5%, ettevõtjad 34,2% ja

vaid 0,3% on läinud kohalikele omavalitsustele. Toetatud pro-jektide arv on 30.

Selleks, et projektitoetu-sed saaksid pingeritta ja pa-rimad ideed koos tegusama-te taotlejatega välja valitud, on hindamiskomisjon teinud väga tõsist tööd. Kui palju on selleks töö- või öötunde kulu-nud, peaks kunagi välja arvu-tama. Hindamiskomisjoni tööd on vedanud algusest peale Me-his Luus. Hindamiskomisjoni koosseis on pärast esimest pe-

Ülevaade Kirderanniku Koostöökogu viiest tegevusaastast

rioodi muutunud. Esimesel pe-rioodil 2008-2010 töötasid hin-damiskomisjonis lisaks Me-hisele Tiiu Toom, Eret Laht, Kersti Tammesaar, Astrid Nii-nepuu, Hannes Lumiste, Arvo Aller, Indrek Arming, Mani-vald Sternhof, Aare Objartel, Kaido Seppar, Aare Rebban, Meelis Kaljurand, Heljo Mo-nes ja Joel Guljavin. Kasuta-sime ka erapooletuid eksperte, kelleks olid Helen Haab, Allen Allet ja Rein Luuse.

Alates 2011. aastast kuulu-

Muinastulede öö Toilas: tuleskulptuuriks valmistasime sünnipäevatordi, mille märksõnadeks olid 5 aastat tegevust ja koostöö.

vad hindamiskomisjoni koos-seisu Rein Luuse, Arvo Aller, Paul Kesküla, Hannes Lumis-te, Terje Bürkland, Ralf Burk, Mehis Luus, Lauri Jalonen, Manivald Sternhof, Eret Laht, Ivika Maidre, Kalle Norma, Tiiu Toom. Asendusliikmete-na olid 2011. aasta taotlusvoo-ru menetlusse kaasatud Aare Rebban ja Indrek Arming.

2011. aasta suvel kuulutas maamajanduse infokeskus välja konkursi parimate LE-ADER-projektide väljaselgita-

miseks. Kokku võisteldi viies kategoorias: parim põlluma-jandusprojekt, maaettevõt-lusprojekt, keskkonnaprojekt, noorteprojekt ja koostööpro-jekt. Meie tegevusgrupi juha-tus esitas konkursile viis pro-jekti, millest kaks valiti välja parimate tunnustusüritusele Tartumaal. Kahe väljavalitud taotleja - Ida-Virumaa talupi-dajate liidu ja MTÜ Kirde-Ees-ti Puhkerajad esindajad said võimaluse osaleda novembris Malta õppereisil.

Maamajanduse infokesku-se maaeluvõrgustiku büroo korraldas 15.-18. novembrini 2011 õppereisi Maltale, mille eesmärk oli tutvustada Eesti LEADER-projektide tegijai-le, kuidas toimib maapiirkon-nas heatasemelise maaturis-mi ja väikeettevõtluse aren-damine.

Õppereisil osalesid peami-selt 2011. aasta konkursi "Mär-ka LEADERit" kandidaadid. Ida-Virumaalt Kirderanniku Koostöökogu piirkonnast käis Maltal kaks inimest: üks Ida-Virumaa Talupidajate Liidust (parima LEADERi põllumajan-dusprojekti kandidaat) ja teine MTÜst Kirde-Eesti Puhkera-jad (parima LEADERi kesk-konnaprojekti kandidaat).

Malta asub seitsmest saa-rest koosneval saarestikul Va-hemeres, kusjuures asustatud on ainult kolm suuremat saart: Malta, Gozo ja Comino. Mal-ta on kaljune maa ja inimesed elavad linnades. Palju on kivi-aedasid ja kaktustest hekke.

Eesti ja Malta on mõlemad väga väikesed riigid (Malta lii-tus Euroopa Liiduga ka samal ajal kui Eesti - aastal 2004). Kliima on Eestis ja Maltal küll erisugune, ent ilmaga meil ei vedanud, sestap nägime ainult vihmast ja tuulist Vahemere maad. Vaatamata ebasoodsale ilmale, oli meil väga palju ühi-seid teemasid, mille osas sai-me kogemusi jagada: pärimu-se ja traditsiooni kasutamine, kohaliku ressursi kasutamine ja kohaliku toidu pakkumine, väikeettevõtluse arendamine ja tulemuslik turustamine.

Külastasime kõiki kol-

me LEADER-tegevusgrup-pi. Meiega võrreldes on LE-ADER-meetme rakendamine Maltal suhteliselt uus tegevus, sestap tundus ka meile, et meil on juba palju tehtud ja palju investeeritud.

Meie sealviibimise kahe ja poole päeva sisse mahtus olii-vi-, puuvilja- ja köögiviljakas-vatustalu Olive Grove Farmi külastus. Maitsesime kohalik-ku toodangut: puuvilju, saia

Maltal on LEADER-meetme võimalused alles avastamisjärgus

oliiviõliga, päikesekuivatatud tomateid jne. Põllulapid, kus midagi kasvatatakse, tundusid olevat nii pisi-pisikesed.

Ta`Qali käsitöökülas tutvu-sime kuulsa Valletta klaasi- ja savikojaga. Savikojas said soo-vijad meistri juhendamisel ka ise vaasi või kujukese valmis-tada. Klaasikojas käis tõeline tulemöll: kolm-neli meistrit te-gid korraga ühte anumat, to-hutu rikkalik ja värviküllane

valmistoodete valik oli müü-gisaalis.

Kahju oli sellest, et esime-ne väljasõit Gozo saarele toi-mus õhtupimeduses, nii et meil jäi selle saare tõeline ilu nägemata. Küll aga saime ilu-sas veinimõisas degusteerida kohalikku toitu ja veini. Tõeli-selt lummav punkt teisele päe-vale oli veinide degusteerimi-ne ning suurejooneline Mal-ta ajalugu tutvustav rahvus-

lik õhtuprogramm Montekris-to mõisas.

Kohtumine kohalike liid-rigruppide ja ministeeriumi esindajatega toimus Malta ai-nukeses linnupargis, mis ava-ti külastajatele alles selle aas-ta teisel poolel. Pärast lühike-si ettekandeid oli võimalus kü-simuste-vastuste voorus kõike huvitavat täpsustada ning sel-gitusi saada. Linnupargi oma-nik ja peremees rääkis lindu-

dega nende keeles ning on oma väljaõpetatud lindudega osa-lenud väga paljudel filmivõ-tetel.

Viimasel hommikul enne äralendu oli võimalus põgu-salt tutvuda ka Malta pealin-na Valletta vanalinnaga. Kü-laskäik Maltale oli põgus, aga huvitav.

MAIE PAAS,Ida-Virumaa

Talupidajate Liit

Õppereisil osalesid peamiselt 2011. aasta konkursi "Märka LEADERit" kandidaadid.

5

Kui MTÜ Toila Väiketuris-miettevõtjate Ühendus 2010. aasta sügisel PRIA LEADER-programmi projekttaotlust ette valmistas ja õppereisi sihtkohta valis, teati Gotlan-di saarest järgmist: saarel elab 57 000 elanikku, igal aas-tal külastab saart üle miljoni inimese, turismihooaeg kes-tab ainult kuus nädalat, tu-rismil on väga suur tähtsus, saarel elab palju käsitöölisi ja kunstnikke, kes oma loo-mingus kasutavad villa, nah-ka, kivi ja puitu.

Kuna Toila väikeettevõt-jad ja piirkonna käsitöölised planeerivad lähiajal käivitada Toila loomekeskuse, oli sääras-te ettevõtmiste poolest tuntud Gotlandi saar, kus väikeette-võtjad teevad piirkonna kä-sitöölistega koostööd, sobilik sihtpunkt.

5.-10. septembrini toimunud õppereisi eesmärk oli avarda-da piirkonna ettevõtete ja mit-tetulundusühenduste eestve-dajate silmaringi ning anda konkreetseid näpunäiteid ka-he sektori omavahelise koos-töö korraldamiseks. Samas sooviti ka edasise koostöö ni-mel arendada suhteid Gotlan-di väikeettevõtetega. Reisi käi-gus külastati just turismi- ja käsitööettevõtteid, et näha ja õppida, kuidas meistrid toime-tavad, majandavad ja oma te-gemistega hakkama saavad, arvestades asjaolu, et kogu äritegevus on tugevalt mõju-tatud sesoonsusest.

Räägitakse, et Gotlandi saa-rt on selge ilma korral Saare-maa looderannikult näha. On see jutt nüüd tõsi või nali, jäi-gi meil välja selgitamata. Iga-tahes regulaarset laevaühen-dust Saaremaa ja Gotlandi va-hel veel ei toimu ning sellele imeilusale ja idüllilisele saa-rele tuli meil sõita kolme lae-vaga.

Õppereis oli väga sisukas

ja tiheda programmiga. Peale kahepäevast laevasõitu jõud-sime Gotlandi nukulikku pea-linna Visbysse. Alustasime ja-lutuskäiguga vanalinnas, kü-lastasime võrratut botaanika-aeda ja kuulsat Rooside täna-vat. Tutvusime ajaloomuuseu-mis Gotlandi ajalooga ja koh-tusime Kvinnfolki käsitööpoes ettevõtlike naistega, kes rääki-sid meile oma käsitööst ja ette-võtlusest üldse.

Järgmisel päeval külastasi-me Robbjenis vana talu, kus hoitakse elus saare kultuuri-pärandit. Tutvusime talupoes müügil oleva kohaliku toodan-guga ja saime elamuse, maits-tes kohalikke traditsioonili-si sööke. Teel sinna külasta-sime suurt Marguse talupoo-

di, kus saime tutvuda Gotlan-di käsitööga. Õhtuks jõudsime Nygardsi lambatallu, kus suu-repärase lambagrilli kõrvale nautisime elavat vestlust ta-lu kokaga, kes rääkis tradit-sioonilisest lambakasvatusest Gotlandil.

Viimast päeva Gotlan-dil alustasime pikema reisi-ga idarannikule, kus külasta-sime Sysne väikest kalatöös-tust. Mõistmaks paremini, mi-da nad pakuvad, maitsesime erisuguseid mereande. Edasi jätkus meie reis Gangvide tal-lu, mis hämmastas meid oma mitmekülgsusega. Talus ela-vad ääretult säravad inimesed ning mis peamine - nad teevad seda, mis neile endile meeldib. Perenaine ja peremees on vä-

Kirderanniku Koostöökogu liikmed ja töötajad käisid 15.-22. oktoobrini kaemas Poola LEADERi tegemisi.

Kirderanniku Koostööko-gu piirkonnas oleval Jõhvil on Poolas oma sõpruslinn Olec-ko, Illuka vald on aga sõprus-sidemetes Poola Duszniki val-laga. Õppereisi üheks eesmär-giks oli neid koostöösidmeid LEADER-tegevusgrupi kaudu veelgi laiendada. Meile pakku-sid huvi Poola pikaajalised tra-ditsioonid kohaliku toidu pro-pageerimisel. Inspiratsiooni Kirderanniku piirkonna kae-vanduspargi arendamiseks pakkus Poola Wieliczka soola-kaevanduse külastamine.

Poola ja poolakadTüüpiline poolakas on ääre-

tult külalislahke, kindlameel-ne ja uhke oma päritolu üle. Küllap on sellele kaasa aida-nud slaavlastele iseloomulik temperament, keeruline ajalu-gu ja suurriigi olemasolu. Kui meil on kas või midagigi roh-kem kui poolakatel, siis on see meri. Poola rannajoone pikkus on 524, Eestil 3794 kilomeet-rit. Võib-olla sellepärast poo-lakate toidulaual kala suurt ei kohtagi.

Kõik toiduga seonduv on

Õppereis omanäolisele Gotlandile

MIDA GOTLANDIL TÄHELE PANIME:

* samas valdkonnas tegelevat ettevõtet ei võeta kui konkurenti, vaid kui koostööpartnerit. * gotlandlastes on oma hing ja soojus ning vaevalt see kellelegi märkamata jääb. Tähtis on turistile pakkuda head emotsiooni - see antakse koju minnes edasi…* teenust saab pakkuda igal pool. * Visby linnas võib vabalt kaupluse tagaruumi uudistama minna, kuidas sealset kivimit eheteks lihvitakse ja samas lahkelt ka se-letusi jagatakse. * oma tegemistesse ja teenustesse suhtutakse lihtsalt ning maalähedaselt. Muljet avaldav oli kalateema. Silme ette oli mõ-nus manada samalaadne asi Toila randa.* ainult läbimõeldud koostöö tulemusena on võimalik saavutada midagi enamat ja suuremat. Gotlandlased on sellest juba ammu aru saanud ning tulemused on ka näha.* Gotlandi saart on aegade jooksul mitut moodi nimetatud: kiri-kute saar, rooside saar, viikingite saar, muinasjuttude saar ja looduse saar. Veendusime, et need nimetused on õigustatud. * Gotland on unistuste realiseerimise maa!

poolakatele väga oluline. Kü-lalistele kaetakse alati küllus-lik laud, kohalik toidutootmi-ne annab paljudele inimestele tööd ja toiduga on seotud väga paljud LEADER-projektid.

Oluline on ka fakt, et kogu Poola territooriumist umbes 61% on põllumajandusmaa ja umbes 30% metsamaa.

Poola ja LEADERPoolas on moodustatud 338

LEADER-tegevusgruppi, mis on konkurentsitult suurim arv, võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Teisel kohal on Hispaania, kus on 264 tege-vusgruppi, ja seejärel Saksa-maa 243 grupiga. Kuigi tege-vusgruppide arv on väga suur, jääb nende keskmine suurus ja rahvaarv alla Euroopa Lii-du keskmisele - vastavalt 823 km2 ja 49 932 inimest. Eestis on samad arvud 1612 km2 ja 18 922 inimest.

Poolas on LEADER-meet-me 2007-2013 avaliku sekto-ri eelarve kokku 787,5 miljo-nit eurot, millest strateegia rakendamiseks on ette näh-tud 79%, koostööprojektidele 1,9% ning kohalike tegevus-gruppide administreerimisku-ludeks ja muudeks kuludeks 19,3%.

Kohalikud tegevusgrupid saavad ellu viia vaid 3. telje meetmete projekte ja nn väi-keseid projekte (koolitused, turismi arendamine, ürituste korraldamine, tarkvara ostmi-ne jne). Samas on Poolas või-malik ka eraisikul LEADERist toetust taotleda. Näiteks võib rahastust saada arvutikoolitu-si korraldav eraisik, juhul kui see teema on tegevusgrupi strateegiasse kirjutatud.

Kaks enam levinud LE-

ADER-tegevusgruppide stra-teegiasuunda on kohalik toit ja turism.

Poola ja koostööPoola LEADER-tegevus-

gruppidele ei ole rahvusvahe-liste koostööprojektide elluvii-mine kohustuslik, kuid siiski ollakse selles vallas aktiivsed. Kõige rohkem koostööprojek-te on tehtud Saksamaa ja Un-gari LEADER-tegevusgruppi-dega, kuid ka tšehhide, leedu-

kate, austerlaste, slovakkide ja iirlastega. Koostööprojekti-de teemad on väga erisugused, leidub nii noorte-, toidu-, spor-di-, loodus- kui ka kultuuritee-malisi projekte.

Eestlased pole poolakatega LEADERi-alaste koostööpro-jektideni veel jõudnud, ent po-le põhjust, miks ei võiks Eesti LEADER-tegevusgrupid Poo-la gruppidega projektiside-meid luua. Sest selge on see, et täiendaksime oma põhjamaise

ga populaarsed tänu sellele, et pakuvad külarahvale või-malust käia kinos ja mängu-de saalis, kuulata spetsiaalses ruumis heliplaate jne.

Kõik ettevõtted, mida me õppereisil külastasime, olid pereettevõtted. Kõik pereliik-med olid rakkes, kõike tehti sü-damega ning keegi ei muretse-nud, et vahel võeti külalisi vas-tu ka lihtsates vanades lauta-des ja sarades. Gotlandlased ei pinguta hulluseni, et kõik oleks turisti heaks ilus ja hea, nende majad ja aiad on lihtsad ning mõnusad, nad oskavad elu nau-tida. Seal ei ole toretsevaid ma-ju ega autosid, nende väärtus-hinnangud tunduvad väga häs-ti paigas olevat.

KÜLLIKE KULLERKUPP

Poola ja Poola LEADER – millised nad on?

värskuse ja tagasihoidlikkuse-ga poolakate veidi äkilisemat ning avatud loomust. Ei saa ka unustada meie ühist ajalugu ja võrdlemisi väikest vahemaad.

Poola õppereis kinnitas, et poolakate "ühise tegemise" uk-sed on meile sõbralikult ava-tud. Loodan, et õppereis oli üheks pisikeseks sammuks Poola ja Eesti LEADERi ta-sandi koostöö poole.

MEERI KLOOREN,Maamajanduse Infokeskus

Poola oskab külalisi vastu võtta: Oleckos võeti meid vastu nagu pulmas.

Pipimaal.Õppereis Gotlandile oli sisukas ja tiheda programmiga.

6

Vaivara piirkonnas on lähiaas-tate tähtsaim turismiarendus-projekt olnud Vaivara Sinimä-gede muuseumi arendamine. Äsja lõppes LEADER-prog-rammi projekt, mille eesmär-giks olid militaarmuuseumi-de arendajate kohtumised ja võrgustiku loomine, et ühis-tegevuse kaudu ära kasuta-da üksteise tugevaid külgi ning seeläbi kvaliteetsemaid, uuenduslikke teenuseid ja tu-rundust pakkuda.

Arendustegevust mõjuta-vad muu hulgas ka eri sekto-ritest kaasatud inimesed, kes annavad oma panuse võrgus-tikku, seetõttu osalesid kohtu-mistel muuseumi arendajad ja muuseumi puudutavate otsus-te tegijad, MTÜ tegelased, sh Muuseumi Sõprade Klubi liik-med ning turismiga tegelevad ettevõtjad.

Valgas pööratakse suurt tähelepanu noortele

Esimene kohtumine oli Val-gas, kus 2008. aastal asutati keerulise nimega muuseum ehk Valga Isamaalise Kasva-tuse Püsiekspositsioon. Vai-vara Sinimägede muuseumi-ga samal ajal jalad alla saanud sihtasutuse nõukokku kuulu-vad Valga linnavalitsuse, Valga maavalitsuse, Valgamaa Oma-valitsuste Liidu, siseministee-riumi, kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu esindajad.

Ekspositsioonis leiab osali-selt kajastamist ka nende or-ganisatsioonide töö. Nii võib leida Vabadussõja toa, piirival-ve, Eesti ja Läti politsei ning päästeteenistuse toad, Kaitse-liitu ja Kaitseväge tutvustava ruumi, 1944. aasta Emajõe la-hinguid tutvustava väljapane-ku, Nõukogude sõjandust tut-vustava toa, samuti KAPO te-gevust käsitleva toa jne.

Väliekspositsioonist on ku-junenud teemapark, kus oma osa täitmas tank T-34, helikop-ter MI-8, soomukid jpm sõja-tehnikat. Külastajatele on roh-

ket huvi pakkunud metsaven-napunker ja püstkoda, militaa-rspordi takistusriba ja maju-tusvõimalused. Meile olid hu-vipakkuvad ja järeletegemist väärivad koolinoortele suuna-tud esitlusprogrammid, mida ka näiteks sünnipäevapeo käi-gus võib vaadata.

Kuulasime ja vahetasime kogemusi muusemitööst nii spetsiifilisel kui ka kõige liht-samal tasandil nagu piletimüü-gi korraldus ja õpilasgruppi-des huvi tekitamine. Eesti eri nurkades asuvate muuseumi-de tutvustamiseks valmivad edaspidi ka ühised reklaam-materjalid.

Eramuuseumile panid aluse filmirekvisiidid

Järgmine peatuspaik, Soo-mes asuv Säkylä Talve- ja Jät-kusõjamuuseum on eramuu-sem, mis kasutas ellujää-miseks LEADERi raha ning Säkylä valla ja Rauma piirkon-na arenguagentuuri abi.

Muuseum sai alguse 1990. aastal, kui Ilpo Nurmi korral-das näituse esemetest, mida ta oli kogunud üle Soome män-gufilmi "Talvesõda" rekvisiiti-deks. Ajapikku takistas edasi-minekut asjaolu, et muuseu-mi loojal puudusid teadmised muuseumitööst ja näitusepin-da jagati tänapäeva militaar-varustust müüva firmaga.

2007. aasta lõpust alanud ja 2010. aasta suveni kestnud projektis olidki suuremateks töödeks näituseruumi eralda-mine poest, valvesüsteemide ehitamine ning muusemieks-ponaatide loendamine ja kir-jeldamine. Muuseumi jaoks koguti ka veteranide mälestu-si ja tehti palju tuntuse suu-rendamiseks: paigaldati teevii-dad ja loodi lausa viiekeelne muuseumi kodulehekülg, kus äramärkimist väärib prant-suskeelne variant. Töid toe-tas 75% osas Pyhäjärviseudu LEADER-tegevusgrupp, mil-le esindaja oli meie gruppi tul-nud tervitama ning avaldas

soovi rohkem ka meie piirkon-na LEADERist kuulda. Nii põi-musid meie vestluses mitmed teemad, muuseumis endas oli mulle põnevaim autentne ehk ajastustiilis kohvikunurk.

Kulud katab haridusministeerium

Miehikkälä külas Salpa lii-ni muuseumis ootasid meid ju-ba vanad sõbrad, kellega koos sai aastatel 2006-2007 läbi vii-dud rahvusvaheline projekt "Fort Turism". Muuseumirah-vas kõneles oma lähiaja plaa-nidest tuua viies punktis paik-nevad muuseumiruumid, na-

2010. aasta 25. novembril ko-lis Ida-Virumaa Talupidajate Liit (IVTL) oma rekonstruee-ritud majja tagasi. Ehitus-tööd kestsid 15. aprillist 25. novembrini 2010 ning maja valmis tänu LEADER-meet-me toetusele ja organisat-siooni omafinantseeringule.

LEADER-meetme raames taotles IVTL Kirderanniku Koostöökogust toetust maja rekonstrueerimiseks ja oma-nikujärelevalve teostamiseks. Taotluse esitamisest ehitise valmimiseni kulus 1,5 aastat. Enne taotlemist telliti ehitus-projekt ning saadi ehitusluba. Kuni LEADER-meetme toetu-se laekumiseni kasutati ehi-tuse teostamisel panga sildfi-nantseerimist.

Rekonstrueerimise käigus ehitati majale peale teine kor-rus ning uuendati täielikult si-semus. Hoone omandamisega 2006. aastal tekkis organisat-sioonil kohustus see rekonst-rueerida. Liikmed olid valiku

ees, kas ehitada täiesti uus ma-ja või rekonstrueerida olemas-olev. Mitmete koosolekute ja eelhinnapakkumiste tulemuse-na jõuti otsusele, et rekonst-rueerimine on rahaliselt vas-tuvõetavam. Pärast rekonst-rueerimisotsuse vastuvõtmist asuti otsima arhitektuurilisi lahendusi .

Algselt olid hoones 7 kabi-netti, väike õppeklass (kuni 10 inimesele), kööginurk ja sani-taarruumid, kokku oli kasuta-tavat pinda umbes 150 ruut-meetrit. Kuni LEADER-meet-mete avanemiseni tehti sõltu-valt finantsvõimekusest kor-rastus- ja muid hädavajalik-ke töid. Pärast rekonstrueeri-mist on majas kasulikku pinda 331 ruutmeetrit: 9 kabinetti, suur koosolekute saal (kuni 60 inimesele), väike koosolekute saal (8-10 inimesele), sanitaar- ja tehnilised ruumid.

Valminud maja annab või-maluse läbi viia seminare ja koosolekuid, võtta vastu küla-lisi ja korraldada kohtumisi.

Liikmetele pakume võimalust oma kohtumisi pidada Jõhvi linna sissesõidul asuvas ma-jas Rakvere 27. Samuti paku-me soovijatele õppeklassi ka-sutamist vastavalt kinnitatud hinnakirjale (keskmiseks hin-naks on 15 eurot tund). IVT-Li töötajatel on suurepärased töötingimused, mis peaks suu-

gu hoidla, kontor ja näitused, ühte hoonesse. Kadedaks te-gi teadmine, et muuseumi ku-lusid katab haridusministee-rium; muuseum ise on avatud vaid suvehooajal ning praegu tegelevad töötajad paberi- ja arendustööga, suvel seevas-tu palgatakse ajutisi giide li-saks.

Salpa on kaitseliin, mis 1944. aasta suveks ulatus 1200 km pikkuselt Barentsi merest põhjast lõunasse läbi kogu Ida-Soome kuni Soome lahe-ni. Seniajani on Salpa liin jää-nud suurimaks ehitusalaseks ettevõtmiseks Soome ajaloos:

Ida-Virumaa Talupidajate Liidu maja valmis LEADER-toetuse abil

Ida-Virumaa Talupidajate Liidu maja enne... ... ja pärast renoveerimist.

rendama töö tulemuslikkust ja laiendama organisatsiooni tee-nuste valikut.

IVTL on maakonna ainuke põllumajandusnõuannet pak-kuv organisatsioon, mis asuta-ti 18. aprillil 1989. aastal. IVT-Li on koondunud üle 200 liikme, kes tahavad ja suudavad orga-nisatsiooni arendada. 2005. aas-

tal kinnitati IVTL maakondli-kuks nõuandekeskuseks põllu- ja maamajanduse sektoris. Kes-kuse nimeks on Viru Nõuande-keskus. Maaelu Edendamise Sihtasutuse partnerina osutab keskus ainukesena maakonnas põllumajanduslikku teabelevi teenust kõikidele maapiirkonna elanikele ja ettevõtjatele.

IVTLi konsulentide kaas-abil on toetusmeetmetest saa-nud tuge maapiirkonna põllu-majandustootjad, kalurid, tu-rismi- ja toitlustusteenuste pakkujad.

Ida-Virumaa Talupidajate Liit asub aadressil Rakvere 27, 41533 Jõhvi. Tel 337 0527, koduleht www.ivtl.ee.

Teiste muuseumide kogemustest on alati midagi õppida

1941. aasta kevadel rakenda-ti kaitseliini ehitustöödel 35 000 meest, kelle eest hoolitses 2000 naisabilist-lotat. Liini tüü-piline punker kujutas endast ühe kuulipildujapesaga 20me-helise meeskonna majutusvar-jendit.

Ligi 50 kindlustuse relvas-tuseks olid tankitõrjekahur ja Maksimi tüüpi moderniseeri-tud kuulipilduja, mille laske-kiirus oli 800 lasku minutis. Maastiku kaitsepunktide rel-vastus oli väga mitmekesine, alates moodsatest Saksa tan-kitõrjekahuritest kuni saks-laste käest saadud 1870. aas-

tatest pärineva Prantsuse tro-feesuurtükini.

Kohtumistel kõneldi muu-seumide rahastamisest, struk-tuurist, võimalikest arengu-suundadest ajal, mil Vaiva-ra vallavalitsus koostab uut arengukava. Usume, et mili-taarmuuseumide arendajate kohtumised võrgustiku loomi-se ja tugevdamise eesmärgil parandavad piirkonna arengu kavandamise kompetentsi ja võimekust ning muuseumil on oluline osa turismialastes stra-teegilistes plaanides.

IVIKA MAIDRE,projektijuht

Muuseumisõbrad Hämeenlinna suurtükimuuseumis uurimas mitmelasulist raketiheitjat ehk "uduheitjat".