märjamaa - kovtp.ee46+17.+d… · 17. detsember 2014 märjamaa nädalaleht 3 jõuluaega soovime...

MärjamaaNädalalehtMÄRJAMAA VALLA INFOLEHT

Nr 46 (1109) 17. detsember 2014 Hind 0,32 eurot

TÄNA LEHES:• Salme Nõlvak pidas oma

102. sünnipäeva. Lk 2 • Teenusel oli rahvarohke

vanamuusikakontsert. Lk 3• Märjamaa spordielu on

muutuste ootel. Lk 4• Ees on torustike uuenda-

mine. Lk 6

Ceres tähistas 30. aastapäeva eksamikontserdiga14. detsembril tähistas sega-ansambel Ceres kontserdiga oma 30. aastapäeva. Kuid see polnud ainult sünnipäe-vakontsert, vaid ka sellest sügisest kooriga tööd alusta-nud dirigendi Kadri Jüriado dirigendieksam.

Kadri tööd kooriga tulid kohapeale hindama tema õppe-jõud muusikaakadeemiast And-res Hei na puu ja Veronika Ports-muth.

Mitmekesine kava andis läbi-lõike koori repertuaarist aastate jooksul. Advendiaega silmas pi-dades olid valitud mitmed ilusa sõnumiga laulud. Aastate jook-sul on esinemistesse kaasatud ka oma lapsi, seekord soleeris koori ees Karmen Kungla. Tema siiralt esitatud „Lapsel on mure“, saatjaks koori naised, kuulajaid ükskõikseks ei jätnud. Mahedalt kõlas meeste esituses „Rohe-lised niidud“, mis valiti kavasse just nende soovil ja praegust rohelust arvestades. Kontser-di lõpus esitati juba koos saali-täie kuulajatega ühiselt laul „Ta lendab mesipuu poole“.

1984. aasta lõpul kutsus muu sikaõpetaja Vaike Vaide Andres Vasiljevi ettepanekul vilistlaste peoks kokku Mär-jamaa keskkooli vilistlaste ansambli. See ei jäänud vaid ühe-kordseks esinemiseks, siit sai alguse kollektiiv, mis aastal 2000 valis endale nimeks Ceres. „See on esimesena avastatud väike-täht taevalaotuses. Ka meie soo-visime olla kohapeal nagu väike täht,“ selgitas koori liige Merje Sale nime saamislugu.

Kollektiivi on nimetatud

kord kooriks, kord segaansamb-liks, sest suurus on nii piiripeal-ne. Dirigenditööd on lisaks Vaike Vaidele teinud kahel korral Mar-ju Plamus, lühidalt Maria Mägar, samuti üliõpilased Pille Pedak ja Reelika Looring, kellest tänaseks on saanud muusikaõpetajad.

Uus dirigent ja eksam Sellest sügisest hakkas koos Ceresega oma eksamikava ette valmistama Kadri Jüriado. Tema õppejõud Heinapuu kinnitas kontserdi lõpus, et eksam on sooritatud. Saalitäis kuulajaid tervitas seda sooja aplausiga. Heinapuu lisas, et ansambli-laulud on toredad, aga Ceres võiks rohkemgi koorirepertuaari laulda, sest nad kannavad selle välja.

Ceres on end aastate jooksul proovile pannud lauluvõistlustel „Vesikaaretuul“ ja „Vooremaa laulud“, „Tuljaku“ võistulaulmisel ja Bratislavas advendilaulude konkursil. Viimaselt tuldi ta-

gasi pronksdiplomiga. Lauldud on mitmetes Eesti kirikutes ja Tallinnas jõuluturul, samuti fes-tivalidel Poolas, Lätis, Itaalias, Londonis. Osa on võetud öölaulu-peost, Eesti-Soome laulupeost ja mitmest üldlaulupeost. Oma 25. sünnipäevaks andis koor välja jõululaulude plaadi.

Kuhu oleme jõudnud?Kuhu aga oleme nende aasta-kümnetega jõudnud, esitas koor endale küsimuse. „Kindlasti aru-saamani, kui raske on tegelikult ühe laulu õppimine ja kui keeru-line on oma hääl õigesti teiste hulka sobitada. Kui raske on laulda nii, et mitmehäälsena kir-jutatud laul ka nii mitmehäälseks jääks või siis ühehäälne laul ka-kofooniaks ei muutuks. Ja samas – kui kiiresti on kõik vaevaga selgeks saadu võimeline unune-ma. Ühte saab öelda aga kindlalt – lauljal võib olla küll raske, aga koorijuhil on alati raskem. Koor peab mõistma koorijuhi tööd ja

vastutust.“Ceres väljendas oma hea-

meelt, et neil on võimalus teha tööd noore, tööka ja sihikindla Kadriga ning anda enda poolt parim Kadri edasiste õnnestu-miste huvides. “Papa Carlo lau-luga” andis koor talle edasi oma parimad soovid. Publik reageeris sellele laulule püsti seistes. Ce-res pani Kadrile kaela ka nen-de valge esinemissali, millesse on kootud koori nimi.

Nooruke dirigent jäi kontser-di tulemusega üldjoontes rahule, õppejõu analüüs järgneb kolma-päeval. Õnnitlejad tänasid ilusa kava eest ja avaldasid lootust, et koori ja dirigendi koostöö jätkub.

Laulurõõmu, jõudu ja edu muusikas soovis koori esime-ne dirigent Vaike Vaide. Nais-koor Paula dirigent ja muusika-kooli direktor Maiu Linnamägi väljendas rõõmu, et Kadri on omakandi tüdruk, kes on siit muusikakoolist tuule tiibadesse saanud ja nüüd kodukanti tagasi tulnud. Paula poolt kõlas ka värs-ke, kontserdi ajal valminud värsi-vormis tervitus Ceresele.

Kui õnnitlema tulid vanemad ja abikaasa, soovis Kadri ema Merje Burmeister tütrele, et ta valitud teel ikka edasi läheks. Ki-rikuõpetaja Illimar Toomet, kes on ka ise koorides laulnud, tõi humoorikalt välja seiku kooride siseelust: et tavaliselt tahavad naislauljad uusi esinemisriideid (koor oli oma rikkaliku komp-lekti ka välja pannud – toim) ja mehed rohkem vaba aega, aga kõige olulisem on esitatud laulu-de sõnum. Ta soovis koorile sisukat repertuaari.

Reet Saar

30-aastane Ceres. Esireas valge salliga praegune dirigent Kadri Jüriado. Tema kõrval endised dirigendid Vaike Vaide ja Reelika Looring. Foto Reet Saar

17. detsember 20142 Märjamaa Nädalaleht

Ma tahan sünnipäevapidu, teatas Salme Nõlvak mõned kuud tagasi. Lapselapsed täitsid vanaema soovi ja Salme 102. sünnipäev 7. detsembril sai teoks kodukandi rahvamajas Haimres.

Salmet õnnitlema minnes oli minu üllatus suur. Viimati nägin teda aastakümneid tagasi – aeg on tema juures peatuma jäänud. Mäletan teda juba oma lapseeast, väike naine oma suure mehe kõrval. Poeg Enno oli minu klassivend Haimre koolis. Salme ei ole elanud prouaelu, vaid läbinud raske elutee.

Ühe pere luguPojatütar Aino on Haimre 9. klassilise kooli kodulooringis juhen daja Meinhard Uustalu kaasabil jäädvustanud „Ühe perekonna ajalugu (Nort / Nõlvak)“. Järgnevas ülevaates on kasutatud materjali Haimre rahvamaja muuseumitoa kogust.

„Kabalast pärit Salme, kelle ema oli pärit Kastist, abiellus 1936. a Lülle talu perepoja Antsuga. Sama aasta sügisel võtsid nad elamiseks rendile Järgküla (praegu Moka küla all) Ärma talu. See oli orbudeks jäänud lastele kuuluv talu, mille kasutamist sai arvestada ajutiselt, kuni laste

täiskasvanuteks saamiseni. Peeti 2 lehma; tööloomadest oli vaid üks hobune. 1938. a sündis tütar Laili, kelle juures Pärnus on Salme elanud viimased aastakümned. 1939. a sündis poeg Arvi ja 1940. a tütar Silja.

1941. a kevadeks said Antsust ja Salmest uusmaasaajad. Neile eraldati maa talu rajamiseks Matsaru heinamaast, Mustsilma juures jõe ääres. Sel suvel elatigi päris metsas; üles hariti ka väike lapp põldu, millel kasvatati kartuleid ja pisut vilja. Saksa okupatsioon tühistas maa-reformi ning Nõlvakud jäid maast ilma. 1941. a sügisel asuti

elama Kasti mõisa hoonesse; siit lähedusest sai perekond ka väikese põllulapi. 1942. a sündis poeg Jaan.

Pärast sõda asuti uusmaa-saajatena Altküla Paju tallu. Siin oli maad kasutada 22,45 ha, sellest põldu 10,37 ha. 1945. aastal sündis perre poeg Enno. Nõlvakud astusid kolhoosi selle asutamisel 1949. a 29. märtsil. Loomadest anti kolhoosi 2 hobust, lehm ja mullikas.

Paju talus elades sündis 1953. aastal perre kuues ja viimane laps, poeg Ülo. Paju ei saanud jääda perekonnale alaliseks koduks, kuna kuulus Artur Kingissepale. 1955 lahkusidki Nõlvakud Pajult ning asusid elama Moodrale, mille nad hiljem ka ära ostsid.

Moodra oli olnud Kasti algkooli juhataja Eduard Ohtra preemiatalu, mille ta oli saanud osavõtu eest Eesti Vabadussõjast. Elamu oli ehitatud 1922–1924 ja erines tavakohastest talu-majadest. 14. juunil 1941 Ed. Ohtra koos abikaasaga küüditati. Moodrale jäid elama Joh. ja Meeta Roosileht. Sõja ajal viibis Moodral ka noor tütarlaps Aimée Malla, nüüdne kirjanik Aimée Beekmann. Ta on kirjutanud romaani „Kartulikuljused“, mille peamiseks tegevuspaigaks on valitud Moodra talu ja selle ümbrus.

Maja endine omanik Ed. Ohtra suri Venemaal laagris; abikaasa aga pöördus 1957 Eestisse tagasi.

Ta rehabiliteeriti ning ühtlasi sai ta tagasi majaomaniku õigused. Temalt 1958. a Ants Nõlvak ostiski Moodra elamu. Salme töötas alul põllul, hiljem lüpsja ja noorkarjatalitajana.“

1989. a mais avaldatud ees-sõnas kirjutas Aino: „Järgnev on lühike ülevaade minu perekonna ajaloost ning päritolust. Pea mi-selt nii, nagu seda on jutustanud minu vanaema Salme Nõlvak. Vanaemal on imeline mälu – kõik nimed ja sünnipäevad on meeles!“

Mõtteergas SalmeKirjutisest on möödunud 25 aastat. Kui õnnitlesin üle sajandi elanud Salmet, tõdesin imestusega tema head väljanägemist, mõtteerksust, mälu. Kui kuulmist natuke napib, siis nägemine on hea. Peale kuuekümneseks saamist oli ta prillid ära visanud. Salmest õhkus headust ja armastust.

Rõõmsalt teatas ta mulle, et on siinses rahvamajas palju pidudel käinud. Moodra talu, mis sai nende pere päriskoduks, kuulus kunagi siinses majas tegutsenud Kasti algkooli juha-tajale. Et tema on viies põlvkond ja tema ümber sagivad neli põlvkonda järglasi. Tean, et eluteed jätkavad temaga koos kõige vanem tütar Laili ja noorim poeg Ülo. Vahepealsed lapsed – tütre ja kolm poega – on Salme manalateele saatnud.

Kui küsisin Salmelt, milles peitud tema pikaealisuse sala-dus, ütles esmalt, et ei tea isegi. Kuid samas viskas nalja, endal šampusepokaal käes, et kombekohaselt järglastega kokku lüüa, et „viina ei joo ja mehi ei tarvita“.

Lahkusin emotsionaalse laen guga, hing hõiskamas rinnas ja samas pikaealisuse saladuse üle juurdlemas. Võib-olla peitub see meis endis? Armastada eelkõige ennast ja kõike ümbrit-sevat, olla rõõmsameelne ja avatud, mitte pidevalt kirudes ja vigu otsides. Võib-olla?

Eha Kaljusaar

Salme Nõlvak lustis oma 102. sünnipäeva peol

102 aastane Salme Nõlvak soovis sünnipäevakingiks pidu. Foto erakogust

11. detsembril kell 11.52 said päästjad väljakutse Märjamaa valda Ringuta külla, kus teataja sõnul on näha sinist suitsu, aga ei näe, mis põleb.

Päästjad sõitsid teate peale välja ning alustasid põlengukoha otsimist. Avastati, et suits tuli Orgita raba poolt ning õhus oli tunda raba põlemise lõhna. Sel-guski, et Orgita raba turbatoot-mises põlesid kaks turbaauna 800 ruutmeetri suurusel alal. Päästjad alustasid aunade kus-tutamist. Kaasati ka turbatoot-mise roomik traktor, mis ajas aunad laiali. Kell 14.42 kustutati üks aun. Kella 15.21 lokaliseeriti teise põleng ja alustati järelkus-tutusega. Kell 15.55 lõpetati

kustutustööd ning jälgiti, kas on veel koldeid, mis võivad taassüt-tida. Põlenguala kontrolliti üle ka termokaameraga, uusi tule-koldeid ei leitud.

Kustutustöödel osalesid Märjamaa, Rapla ja Pärnu-Jaagu-pi päästekomandod ning Laukna vabatahtlikud päästjad.

12. detsembril kella 17 ja 20 vahel löödi Märjamaal kor-teris omavahelise tüli käigus 29-aastast naist.

13. detsembril kella 16 paiku löödi Märjamaa vallas Käriselja külas omavahelise tüli käigus 62-aastast naist. Kahtlusta-tavana peeti kinni 59-aastane mees.

Politsei- ja päästeameti teated

17. detsember 2014 3Märjamaa Nädalaleht

Jõuluaega soovime kommertsi ja pinnapealse sädeluse asemel midagi hinge puudutavat. Sellise kivikese eheda jõulutunde teele ladus Kiili vanamusikaansambel, kes esines laupäeva õhtul Tee-nuse mõisas.

Nende kontsert „Pühade-muusika“ tõi kohale ligi pool-sada kuulajat ehk sõna otseses mõttes täismaja. Väikeses saalis olid esinejad ja kuulajad väga lähestikku, mis ilusa muusika kõrval tekitas erilise atmosfääri. Kuna koos vanematega olid kontserti kuulamas hulk väikesi lapsi, oli väga ilus ja pedagoo-giliselt tark tegu, kui ansambli juhendaja Heili Meibaum kinkis kõigile neile CD-plaadi ansambli muusikaga. Juurde kõlas soo-vitas, et eriti meeldinud lugusid saab nüüd alati üle kuulata.

Kiili vanamuusikaansambli kava pakkus värvikat muusika-valikut keskaja ja renessansi päe-vilt. 2003. aastal alguse saanud ansamblis on mänginud hulk eri-nevaid noori muusikuid vanuses 7–18 aastat. Noorteansamblile

iseloomulikult muutub aeg-ajalt ansambli koossesis. Praeguses koosseisus astub kontsertidel lavale 15 noort vanuses 10–16, vahel on abiks ka eelmiste “põlv-kondade” ansambliliikmeid. Nii oli seegi kord. Kõige meelsamini esinetakse ajaloolistes paikades, kus interjöör omalt poolt muusikat toetab. Möödunud aegade hõngu lisab ajastukoha-

ne riietus. Pillidest on kasutusel plokk�löödid, �löödid, klavessiin, viiulid, tšello, kitarr ja rütmipil-lid.

Algusaastatel oli koosseisus ka laulugrupp, nüüd on muusi-kute seltskond väiksem ja inst-rumentaalsem. Uudse põneva küljena on lisandunud koostöö professionaalsete vanamuusika lauljatega. Tänavu kevadel sai

alguse inspireeriv koostöö Tõnis Kaumanniga, kes laulab ansam-blites Vox Clamantis, Hortus Musicus ja Heinavanker. Tema teeb kaasa ka praeguse ringreisi ajal. Särava trompetimänguga värvis esinemist José Antonio Page Hispaaniast.

Teenuse mõisa käsitööringi poolt kingiti esinejatele kollased keraamilised naerunäoga ehted, mida saab ka kuuse külge riputa-da. Samuti anti üle kultuuriloolise sisuga trükis, milles on juttu Tee-nuse mõisa ajaloost, kultuuri- ja hariduselust.

Korraldajad tänavad pere-kond Leitmäed ja Rehepappi ning osaühingut Lustiagro kontser-di sponsoreerimise eest. Aitäh Teenuse Naiste Ühendusele, kes kaunistas saali ja tegi esinejate suu kommidega magusaks. Piir-konna kultuurikorraldaja Kris Tegelmann väljendas rahulolu, et ansambel just Teenusele esinema tuli.

Reet Saar

Vanamuusika kõlas nooruslikus esituses

ARVAMUS

Nutiseadmete virtuaalmaa-ilmas pole uuenduste poolda-jate arvates enam vaja koolis kirjatehnikat kui õppeainet õpetada, vaid alustada tööd arvutiklahvidel.

Olen varem pikka aega koolis ja kooliväliselt tegelenud käe-kirja õpetamise ja metoodikate väljatöötamisega. Seetõttu pean vajalikuks sel teemal sõna sekka öelda.

Uuenduste pooldajate argu-mentideks on, et kirja õpetamine on töömahukas, aeglane, sellega kaasnevad teatud õpiraskused, sest nõutakse detailseid oskusi, mida tulevikus vaja pole. Hea, kui osataks loetavalt kirjutada.

Aga missugune on siis loetav käekiri?

Algklassides on kirjatehnika õpetamise ülesanne kirjutamis-protsessi väljaarendamine. Ko-gemuste põhjal lisan, et see töö võiks mõnel määral paralleelselt jätkuda veel keskastme klassi-deski. Kirjutamine on keeruline tegevus ja selle tulemus – käekiri – on paljude üksikkomponenti-de ühismõjul saavutatu. See sisaldab kolme vilumuse oman-damist:

• tehniline – õige istumis-asend, hügieeninõuete täitmine, oskus kirjalikke töid vormistada otstarbekalt ja meeldivalt;

• graa�iline – oskus kirjuta-da tähti, seostada täheühendeid, neid sõnadeks moodustada;

• ortograa�iline – oskus määrata õigesti sõnade hääliku-list ja tähelist koostist.

Kaks esimest oskust tuleks omandada algperioodil.

Kirjutamine eeldab mitme-suguste psüühiliste omadus-te ja võimete olemasolu ning nende üheaegset rakendamist. Kirjavilumuste omandami-ne toimub etapiviisiliselt, sel-leks peab olema piisavalt aega. Arvutiklahvidel klõbistamine on põnev ja kiire, kiirus on siis primaarne. Aga küsitav on, kui-das mõjutab see lapse peen-motoorika arendamist.

Et kirjaõpetamisel õpilaste huvi ei raugeks, peab õpetaja oma isikliku eeskujuliku käe-kirjaga selgitama, milline peaks olema lõpptulemus, st millise käekirja võiksid õpilased saavu-tada. On vajalik, et õpilased on selles osas teadlikud.

Kirjutamine nõuab õpilastelt palju energiat, seepärast väsib lapse käsi ruttu ja tulemusi ei ole. Õpetaja ülesanne on õpeta-

da, selgitada, näidata, korrata, kujundada. Saabki selgeks, kui-das puhtalt, ühtlaselt, kaunilt kirjarida täita, milline on tähtede kõrgus, vahe, kirjajoon, milline on ühtlane käekiri.

Ilus käekiri anab tunnistust üksikisiku ja selle kaudu kogu rahva hariduslikust ja kultuurili-sest tasemest.

Vestlesin hiljuti IT-vallas töö-tava noormehega, kelle arvates on väga oluline osata kenasti kirjutada. Oma kirjutatu paneb teisiti mõtlema, süvenema ja sellega seoses muutub töö väga armsaks ja omaks.

Soovin, et oodatud pühade-kaardid oleksid kirjutatud sise-mise rõõmuga ja austusega saaja suhtes!

Endine kooliõpetaja Aime Kadakas

Kiili vanamuusikaansambli juht Heili Meibaum ning kontserdil kasutatud fl öödid ja plokfl öödid. Foto Reet Saar

Käekiri on ideede ja mõtete jäädvustamise vahend


LIIKUMISAASTA

Liikumisaasta lõpu eel on kohane rääkida Märjamaa spordiklubi tegemistest. Seda enam, et sel nädalal teeb volikogu enne oma istun-git ringkäigu Metsanurga spordihoones, mis on an-tud spordiklubile rendile.

Kuni 2006. aastani oli Mär-jamaa spordiklubi tegevjuhiks Mati Püü. Pärast tema ametist lahkumist korraldab kohalikku spordielu klubi viieliikmeline juhatus. Sinna kuuluvad Andres Elmik, Tenno Alamaa, Annika Tikk, Mihkel Laurits ja Marko Luhthein. Spordiklubi palgaline asjaajaja ja raamatupidaja on Sirje Viisut. Lisaks juhatusele on valitud ka 21 volinikku.

Sporditöö korraldus on samaks jäänud sellest ajast, kui spordiklubist sai MTÜ, mis on katusorganisatsiooniks viiele spordialale. Klubi korraldada on septembris toimuv alevi-jooks, kokku tuleb panna valla võistkond maakonna tali- ja su-vemängudeks ning korraldada Märjamaa valla spordipäev. Ka vabariiklikel suve- ja talimän-gudel on varasematel aastatel mõne ala tegijad osalenud, aga nüüd on seal käimine üsna soiku jäänud.

Spordiklubi liikmete arv on üle 300, aga aktiivseid liikmeid nii palju siiski ei ole. „Sporditöö korraldus tuleb lähiajal ümber vaadata, muidu vajub kohalik sport ära,“ leiab Andres Elmik.

Märjamaa spordiklubis on viis spordiala, mis tegutsevad en-tusiastlike treenerite juhen-damisel. Noortegruppidest on kõige arvukam korvpall, kus Kalle Kollini käe all treenib 68 poissi, ujumas käib 27 ja ratsu-tamas 19 last, jõutõstjaid on 8 ja lauatennisemängijaid 5. Täis-kasvanud mängivad korvpalli, võrkpalli, lauatennist ja viimasel ajal on tekkinud suur hulk saali-hoki huvilisi. Spordiklubi alla ei kuulu, kuid liikumisharrastust edendavad zumbatrennid, lõunatunni võimlemine ja jooga rahvamajas ja Kundalini jooga gümnaasiumis. Need pakuvad ennekõike huvi naistele. Mõlema võimla õhtused ajad on täis. Kahel päeval on Metsanurga võimlas ka gümnaasiumi poiste kehalise kasvatuse tunnid.

Viie ala klubiMärjamaa Spordiklubi ei kata kõiki spordialasid, mida koha-peal harrastatakse. Eraldi MTÜ on maadlusklubi Juhan, võist-lustantsijad harjutavad klubi Mustang all, orienteerujad on Orvandis, jalgratturid KoMo klubis ja jalgpallurid kuuluvad eelmisest aastast Raplamaa Jalgpallikooli alla.

„Spordihuvi käib lainete-na, aga mul on tunne, et see on viimasel ajal meie kandis kas-vanud. Olen aegade jooksul nii palju kogenud seda, et võist-konnaaladel on täiskasvanutel tõuget vaja: kuigi trenniaeg on paigas, peab ikka üle helistama ja küsima, kas sa ikka täna män-gima tuled,“ rääkis Elmik.

Juhatuse liikmena leiab El-

mik, et senisel moel Märjamaa Spordiklubi jätkata ei saa. Klubile on jäänud mõned alad ja mõned üritused, mille kor-raldamine ei võta tüki küljest, aga klubi ei kata kõiki alasid ja spordielu vallas. Tema näeb tu-levikku nii, et kui valmib Mär-jamaa gümnaasiumi uus võimla, võiks selle juurde moodustada spordikeskuse, mis seisaks hea kogu valla spordielu korral-damise eest. Entusiastlikud treenerid saavad praegu oma ala edendamisega hästi hakka-ma, aga vallas võiks olla palga-line töötaja, kes hoolitseks nii objektide majandamise eest (spordihoone, Järta tervise-spordirada) kui koordineeriks siinset spordielu ja korraldaks liikumisharrastusele suunatud ühisüritusi.

2015. aasta plaanis on tulevase võimla projekt üle vaadata, sest see on koostatud kümme aastat tagasi. Võimla ehitamise kiirus sõltub sellest, kas õnnestub saada euroliidu struktuurfondidest raha või tu-leb vallal oma jõul ja laenu toel hakkama saada. Võimla peaks valmima aastal 2017.

„Uue võimla plussiks on, et see oleks hommikust peale kasutuses – esmalt tunnid, pärast trennid. Kui kõik siinsed spordialad on alevi keskel ja heades tingimustes ühe katuse all, toob see kindlasti har-rastajaid juurde. See annab ka võimaluse gümnaasiumiosas spordiga seotud valikainete või moodulite tunniplaani li-samiseks,“ arutles Elmik.

„Iga uus võimalus toob uued

ideed ja miks mitte neid siduda, kui võimalus on. Kui meil oleks nn palgaline innustaja, õn-nestuks palju rohkem lapsi ja täiskasvanuid sportima saada. Võiks korraldada mitmeid rah-vaspordiüritusi. Saaks kutsuda ka kuulsusi kohale ja nende eeskujul võib spordipisik kas-vama hakata. Kaudselt on see suur tulu kõigile, ennekõike aga iseendale,“ rääkis Andres Elmik entusiastlikult.

Võib juhtuda, et tulevane võimla ei kata ära kõiki koha-pealseid vajadusi ja on vaja üle-val pidada teistki spordihoonet. Praegu eraldab vald Metsanurga spordihoone majandamiseks spordiklubile raha, aga sellega välja ei tule. Metsanurga võimla kütte- ja ventilatsioonisüsteem projekteeriti-ehitati viie aasta eest ümber. Seinad enam vett ei jookse, aga maja ülemine pool on külm. Praegu kasutatakse kallist õlikütet, millele kulub aastas 20 000 eurot. Kuna peale selle küt-teperioodi lõppu õlikütet enam kasutada ei tohi, peab vallava-litsuse majandusosakonna ju-hataja Margus Vaher õigemaks ühendada spordihoone kütte-süsteem kaugküttetrassiga. Teine võimalus on minna üle pelletiküttele.

Märjamaa Spordiklubi tänab ja tunnustab treenereid, kes tee-vad oma tööd vaid heast tahtest. Palju tänu kõigile aktiivsetele inimestele, kes on valda võist-lustel esindanud. Soovime teile jätkuvat entusiasmi!

Reet Saar

Märjamaa valla spordielu on muutuste ootel

Liikumisaastal annavad nõu Tartu Ülikooli Liikumishar-rastuse käitumusliku prob-leemlabori teadurid Merike Kull ja Eva-Maria Riso, kes käisid Raplamaa sporditöö-tajaid ja pereõdesid kooli-tamas.

Üheks kuldreegliks on kindlasti see, et hambad ristis, vastikust tundes ja vaid kohu-setundest sportima minnes ei saavutata kunagi häid tulemusi, tõrge liikumise suhtes suureneb veelgi. Tihti on vastumeelsuse põhjuseks eelarvamuste tõttu valesti valitud tempo, mis liig-selt väsitab või spordiala, mil-

leks napib võimeid. Püsivaks liikumisharrastajaks jäämisel on oluline leida selline tegevus, mis tõesti pakub rõõmu ja naudingut, toimugu see siis üksi või koos kaaslastega.

Ideaalis võiks iga inimene aktiivselt liikuda vähemalt viiel päeval nädalas 30 minutit, kas siis väljas või sisetingimustes.

Kui kohe nii palju ei jõua, siis ka 10-minutilise aktiivse liikumise eest on meie keha väga tänu-lik! Kehaline aktiivsus mõjutab soodsalt ka vaimset, mitte ainult füüsilist tervist. Täiskasvanud inimeste töövõime ja laste õppe-edukus paranevad tänu igapäe-vasele aktiivsele liikumisele olu-liselt.

Müüdid ja tegelikkus

17. detsember 2014 5Märjamaa NädalalehtTänasel päeval on sportimi-

ne muutumas järjest populaar-semaks. Paraku jõuab nii pere-arsti kui füsioterapeudi juurde järjest rohkem inimesi, kes on endale sportimisega, mis tegeli-kult peaks hoopis ju olema ter-vist turgutav, hoopis liiga teinud. Omapäi sportijad ei tunne kah-juks mõnigi kord algtõdesid tree-nimise põhimõtetest. Meedias leidub küll rohkesti usaldusväär-seid nõuandeid sportimise kohta, kuid sageli kohtame ka selliseid õpetusi (eriti mitmesugustes foorumites), mida oleks parem mitte järgida.

Allpool mõned üldtuntud müüdid, mis on inimeste seast visad kaduma ja siiani levivad in-ternetiportaalides.

Müüt: venitusharjutused sobivad naisterahvastele ja võim-lejatele, mitte meestele.

Tegelikkus: venitusharju-tused on olulised!

Normaalse liigutusula-tuse tagamiseks ning lihaste ja liigeste-kõõluste elastsuse säili-tamiseks on venitusharjutused kõigile spordiharrastajatele va-jalikud, olenemata soost ja vanu-sest. Pideva treeningu mõjul ki-puvad enam koormatud lihased lühenema, mis võib põhjustada vigastuste teket. Seetõttu tuleb lihased treeningu lõpul uuesti „pikaks venitada“.

Müüt: liigsest rasvkoest saab vabaneda nendele piirkondadele spetsiaalseid harjutusi tehes ja neid kilega kinni mähkides.

Tegelikkus: keharasv prob leemsetest piirkondadest ei kao nende eraldi treenimisel ja soojendamisel.

Organism ei erista kehalise töö ajal piirkondi, kust rasva-varusid „kütuseks“ kasutada. Rasva hulk väheneb ühtlaselt kogu kehalt. Liiga sooja riietuse ja kilesse mässimisega suureneb ainult organismi veekadu, mis

tõstab märgatavalt südame töö-koormust. Rasvade kasutamine energiaallikaks samas oluliselt ei suurene. Tänapäeva inimese meelest probleemsetena tundu-vad piirkonnad on tegelikult evolutsiooni käigus kujunenud energiavarud ekstreemsete olukordade üleelamiseks.

Müüt: intensiivselt treenides väheneb kehakaal kõige rohkem siis, kui mitte juua ja hästi palju higistada.

Tegelikkus: elektrolüütide kaotamine on ohtlik!

Rohkel higistamisel kaotame palju elektrolüüte – Na, MG, K – mida kõik koed vajavad nor-maalseks tööks. Elektrolüütide tasakaalu rikkumine tekitab hal-ba enesetunnet ja tervisehäireid. Suur veekadu on südamele koor-mav, sest vere maht väheneb ja pulsisagedus suureneb. Seetõttu on juba pikema treeningu käi-gus kasulik vedeliku ja soolade hulka taastada, näiteks elektro-lüüte sisaldavaid spordijooke või mineraalvett juues.

Müüt: treenima peab väga intensiivselt ja väsimust tuleb eira-ta ka siis, kui tervis ei pea vastu ja viirushaigused kimbutavad.

Tegelikkus: ülekoormus ei mõju immuunsüsteemile häs-ti.

Arendav ja enesetunnet parandav on ainult jõukohane treening. Algajatel on oht üle pingutada, eriti rühmatree-ningutel. Kestev ülepingutus ei tõsta töövõimet, vaid hoopis langetab seda. Liigselt ülekoor-matud inimesed jätavad oma immuunsüsteemi „nälga“, eriti kui püütakse kaalu langetada ja süüakse vähem kui keha vajaks. Organism ei suuda enam nakkus-tega võidelda, seepärast tuleb haigus kergesti. Pärast parane-mist peab treeningute alustami-sega olema ettevaatlik ja valima

haiguse-eelsest väiksema koor-muse.

Müüt: kõrget vererõhku alandab liikumine, eriti aga jõu-saalitreening.

Tegelikkus: kõrge vererõ-hu korral on intensiivsed jõu-harjutused ohtlikud, sest tõs-tavad vererõhku veelgi.

Jõuharjutuste pingelisel sooritamisel tõusevad pul-sisagedus ja vererõhk väga kõrgele, sest tuleb ületada vastu-panu – vahendi või oma keha raskust. Vererõhuprobleemide korral sobib väikese vastupa-nuga suurema korduste arvuga treening. Vererõhku langetavad mõõdukas tempos vastupida-vusalad, mis arendavad südame löögimahtu ja kogu keha vere-soonestikku. Jõuharjutustele li-saks tuleks kindlasti harrastada kestvat liikumist.

Müüt: internetis pakutavad treeningprogrammid lubavad ka seni mitteaktiivsele inimesele kahe nädalaga parima vormi.

Tegelikkus: soovitud muutused organismis ei teki paari nädalaga.

Heasse kehalisse vormi jõud-mine võtab aega, sest muutused kehas ei toimu üleöö. Alusta-da tuleb oma hetkeseisundist lähtuvalt, sageli üsna madala intensiivsusega. Näidisprogram-mid on tihti liiga ühekülgsed ja eeldavad pikemaajalist harju-tamise kogemust, sobides kindla kehalise võime arendamiseks treenitud inimestele. Alguses tuleks valida koormus, mis oleks eelkõige nauditav ja jõukohane ning seda järk-järgult tõsta.

Müüt: kolme kuuga treenima-ta algajast maratonijooksjaks – veame kihla, et see on võimalik!

Tegelikkus: kolmekuulise treeninguga võib maratoni lä-bida, kuid tervise hinnaga.

Maratoniks valmistumist tuleks alustada arstlikust läbi-vaatusest. Eelseisvad treeningu-mahud on suured ja võimalikud varjatud terviserikked peaks varakult avastama. Suuremahu-lise treeningu talumiseks tuleb ette valmistada kogu organism – lihaskond, liigesed, kõõlused, vereringe- ja hingamiselund-kond. Ka ainevahetus kohastub pikaajalise tööga ja muutub

ökonoomsemaks. Kõige selle saavutamiseks on kolm kuud algajale liiga lühike aeg. Kur-natusega võideldes võib ju mara-toni tervisega riskides läbida, kuid soovitada seda küll ei saa.

Müüt: jõuharjutused teevad neiud ja naised mehelikuks, aga lastel pole neid üldse mõtet teha.

Tegelikkus: jõuharjutused on igati kasulikud ka tüdruku-tele ja naistele.

Neidudel ja naistel pole vaja karta liigset lihaste suurenemist, sest nende testosteroonitase, mis lihaste kasvule kaasa aitab, on väga madal. Lastel areneb jõud vaatamata tagasihoidlikule lihasmassile, sest närvide ja li-haste koostöö paraneb jõuharju-tuste käigus. Seega on eakohane jõutreening neile väga soovitav. Tugev lihaskond tagab hea rühi ja tasakaalu igas vanuses.

Müüt: ka ülekaalulised algajad peavad suutlikkuse piiril jõusaalis treenima, kiiresti jooksma ja või-malikult vähe sööma, muidu kaalu ei kaota!

Tegelikkus: ülekaalulised, eriti algajad, ei tohi treenida liiga intensiivselt.

Et kaaluka spordiharrastaja liigestele langeb suur koormus, on kasulik tegelda tegeleda aladega, kus põrutusmoment on väike – jalgrattasõit, ujumine, suusatamine, kõndimine. Lii-kumine ja tasakaalustatud toi-tumine käigu kaalulangetamisel käsikäes. Ülekaalulisel inimesel on sageli kõrge vererõhk ja suur koormus südamele – kindlasti peab enne treenima asumist pi-dama nõu arstiga.

Treenides peab alati jälgima enesetunnet ja mitte unustama, et korraga rohkem ja kiiremini ei ole organismile alati parem. Järjekindla ja jõukohase har-jutamise puhul ei jää oodatud areng tulemata, andkem siis kehale aega aktiivse elustiiliga kohanemiseks.

Lk 4 ja 5 tekstid ilmuvad programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014

rahastusel.

Märjamaa spordiklubi Metsanurga võimla pakub jõuluvaheajal

VÕIMLA TASUTA KASUTAMIST19., 20., 22., 23., 27., 29. ja 30. detsember

Kell 13-15 kuni 10aastased lapsedKell 15-18 vanemad õpilased


Ees on torustike uuendamine

Märjamaa TÜ kauplustes (Märjamaa vallas)

toidu- ja tööstuskaubad KLIENDIKAARDIGA

igapäevaselt 2–5% soodsamalt!

Ostame metsakinnistuid (ka koos põllumaaga)

ja kasvavat metsa (raieõigust)

Tel 528 4932 Riho Alavee

[email protected]

Pakitud TURBABRIKETT, PUIDUBRIKETT,

KUIVAD KÜTTE KLOTSIDKojuvedu.

514 9745, 5359 2794

Märjamaa Remondikeskus

• Arvutite hooldus ja remont

• Olmetehnika remont• Tootmisseadmete remont• Mehaanikatööd

Märjamaa Jaama 5E–R 9:00–18.00L 10:00-15:00

Info tel 5807 2620

Teostame mõõdistusi

termo kaameraga. Tel 505 3120

Järgmisel aastal tuleb Mär-jamaal viimane suurem vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise pro-jekt. Plaanis on vahetada välja ka need torustikul-õigud, mis eelmise suure projekti sisse ei mahtunud. Kaevamistööd on Orgitalt kuni Metsanurga tänava-ni ehk ulatuvad üle alevi.

Sellega seoses ootab AS Ma-tsalu Veevärk inimestelt infot, kelle kinnistust jooksevad läbi seni uuendamata vee- või kanali-satsioonitorustikud. Olemasole-vad joonised torustike asukohti alati täpselt ei näita ja teada olev torustik võib asuda hoopis teise koha peal. On ette tulnud üllatusi,

et uued vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktid on varasemate tööde käigus juba välja ehitatud, aga kasutusel olevad torud kul-gevad läbi teise kinnistu.

Algava projekti käigus saaks vanad torud likvideerida. See on oluline juba seetõttu, et tarbi-jateni jõuaks hea vesi. AS Matsalu Veevärk juhataja Hans Liibek sõ-nas, et puurkaevust pumbatakse välja nõuetele vastav joogivesi, kuid vanad malmtorud tekitavad joogivette väga palju rauda ja rauarikas vesi kimbutab just torustike lõpus olevaid kliente.

Eelmisel nädalal oli projek-teerimis-ehitushanke pakku-muste avamine, kuhu laekus üheksa pakkumust. Lepingu all-kirjastamiseni soovitakse jõuda nii kiiresti kui võimalik.

AS Matsalu Veevärk on ka-

vandanud torustike ehitustööde mahuks ca kolmandiku sellest, mis tehti ära eelneva suure pro-jektiga.

AS Matsalu Veevärk palub ühendust võtta:

1. Klientidel, kelle kinnistud saavad joogivee läbi teiste kinnistute.

2. Klientidel, kelle kinnistu reovesi juhitakse ära läbi teiste kinnistute.

3. Kinnistuomanikel, kellele on väljastatud liitumise teh-nilised tingimused liitumiseks juba varem uuendatud torustike-ga, kuid kes pole seda veel teinud.

AS Matsalu Veevärk ootab infot selle aasta jooksul, sest jaanuaris algab juba projektee-rimine.

Pühapäeval, 28. detsembril kell 14 Märjamaa rahvamajas

TIINA JA DARJA TANTSURÜHMADE TALVEKONTSERT

Esinevad Väike-Hops, Suur-Hops, Tindar, Tantsulka, Tantsurõõm I ja II rühm,

Tantsukas ja Viimikud

1. detsembril peeti Märjamaal 54. kreeka-rooma maadlusvõist-lused Märjamaa Kapp. Kohale oli tulnud 80 maadlejat 12 klubist.

Märjamaa poistest võitsid esikoha Sander Roosileht –50 kg, Jarmo Vanmik –58 kg kaalus, vanematest poistest Markos Merisalu –60 kg ja Ardo Pajur –85 kg kehakaalus.

Vigala poistest võitsid esi-koha Romanis Siiman –34 kg kaalus, Andreas Välis –69 kg, Hannes Välis –76 kg ja tüdrukute –40 kg kehakaalus Heily Tiitus.

Kõige nooremate raskekaalu või-tis Raul Reesar Kullamaalt.

Märjamaa poistest saavu-tasid II koha Jarmo Järviste – 34 kg ja Silver Roosileht –70 kg.

Peale võistlust toimus maadlusklubi Juhan 2014. aasta kokkuvõtete tegemine ja parima-te autasustamine. Aktiivsemaks maad lejaks tunnistati Ardo Pa-jur, II kohale tuli Hannes Välis ja III kohale Markos Merisalu (ak-tiivsem maadleja - kes oli aasta jooksul saavutanud kõige roh-kem auhinnalisi kohti). Maad-

lusklubi Juhan oli Eesti parim klubi kreeka-rooma maadluses.

14. detsembril maadlesid

neli MK Juhan poissi Pärnu lahtistel maadlusvõistlustel. Romanis Siiman ja Sander Roosi-leht võitsid oma kehakaaludes esikoha. Rebeka Laidna ja Raul Reesar said teise koha oma keha-kaaludes.

Harri Koiduste

Maadlusklubi Juhan soovib oma liikmetele rahulikke jõule ja ilusat vana-aasta

lõppu. Veel kord suur tänu kõigile kaasaaitajatele!

Lugupeetud klubi Elulust osavõtjad!

Meie kokkusaamine on 18. detsembril kell 11 Märjamaa sotsiaal keskuses.

Kohvilaud on kaetud. Külla tuleb jõulusokk, kes armastab pähkleid. Olete kõik oodatud!

Pensionäride ühendus

Maadlusaasta lõpetas kodune võistlus Kirstuvedu Transport krematooriumisse

Tammepuidust kirstu rentUrnide kättetoimetamine

Guno Peetsalu5660 1548


18 tundi talvega

22. detsembril kell 19.02MÄRJAMAA RAHVAMAJA EES

Olete oodatud koos naiskooriga Paula ja naisrühmaga Ülejala Sussisahistajad

TALVE TERETAMA!

Valgu külakeskuses

Kolmekuningapäeval6. jaanuaril 2015

kell 19.00

ÕDUS ÕHTUPOOLIKMÄRJAMAA

LÕÕTSANAISTEGA

Joome teed, kuulame muusikat ja

räägime lugusid

Pilet 2 €

Info 5302 1959 Valgu rahvamaja

Volikogu esimees Urmas Kristal on välja kuulutanud

kandidaatide esitamise Märjamaa valla

Maarjaristiga ning teeneteplaadiga tunnus-

tamiseks.

Maarjaristiga tunnus-tatakse füüsilisi isikuid,

teeneteplaadiga juriidilisi isikuid.

Ettepanekud palun esita-da kirjalikult Märjamaa

Vallavolikogu kantseleisse (Tehnika 11 Märjamaa 78304 Rapla maakond) hiljemalt 31.

detsembriks 2014 (kaasa arvatud).

Ettepanekus peab olema märgitud kandidaadi nimi,

kandidaadi esitamise üksik-asjaline põhjendus, ettepane-ku esitaja nimi ja kontaktand-med, ettepaneku esitaja allkiri

ning esitamise kuupäev.

Märjamaa valla tunnus-tuse avaldamise korraga on võimalik tutvuda Märjamaa vallavolikogu kantseleis ja

Märjamaa valla kodulehel aad-ressil http://marjamaa.kovtp.

ee/tunnustusedSamas on loetelu varem tun-

nustuse saanud isikutest.

Märjamaa muusika ja kunstikoolis

18. detsembril kell 16

KLARNETIKONTSERT

Esinevad prof Hannes Altrovi üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast

Andres Kangas, Karl Joosep Sinisalu, Gao Yi, Jiang Yuhua, Amalia Tšintšjan, Jelena Perepeljatnik, Marten Altrov

Kontsertmeister Tiiu Jürna

Varbola Lasteaed-Algkoolvõtab alates 05.01.2015 tähtajalise töölepinguga

tööle

ÕPETAJA ABI (1,0 ametikohta)

Kandideerimiseks esitada avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide

koopiad 22.12.2014 Varbola Lasteaed-Algkooli aadressil:

Varbola küla, Märjamaa vald 78203, Rapla maakond või e-postile direktor.varbo-

[email protected]. Lisainfo telefonil 509 1325.

pood ja pagariäri aastast 1938



pood ja pagariäri aastast 1938 pood ja pagariäri aastast 1938

Suur köögivilja eri!

Sooduspakkumised

Sooduspakkumised Sooduspakkumised

ajavahemikus 8. oktoober - 12. oktoober

ajavahemikus 22. oktoober - 26. oktoober

ajavahemikus 16. detsember - 21. detsember

ajavahemikus 18. november - 23. november ajavahemikus 28. oktoober - 2. november

NN

N

N NN

ää

ä

ä ä

ä

dd

d

d d

d

aa

a

a a

a

ll

l

l l

l

aa

a

a a

a

P

P

ä

ä

e

e

v

v

a

a

lemlem

lem

lem lem

lem

mimi

mi

mi mi

mi

kud!kud!

kud!

kud! kud!

kud!

8.10

- 1

2.10

kassitoit1.10€

wiskas

4.99 € 6.89 € 2.40 € 0.75 € 4.35 €5.84 €/l6.25 €/kg 4.35 €/kg5.33 €/kg6.89 €/kg

1.59 €3.18 €/l

4.99 €/kg

6.69 €1.67 €/kg

4.28 €4.28 €/kg

4.38 €

Kauplus avatud E-L 9-20, P 9-18. Vahest harva, erandjuhtudel ka suletud!

Kauplus avatud E-L 9-20, P 9-18.

Kauplus avatud E-L 9-20, P 9-18

Kauplus avatud E-L 9-20, P 9-18 Kauplus avatud E-L 9-20, P 9-18.

NlemNlemN

Kehtnapoolsuitsu- vorst Pärtli

MM Täissuitsu-vorstjuustuga

O`Boy kakao 450 g

Manner Mozarti pralineekomm 120 g

Viru Rand, praetud räimed koduses marinaadis J.Brunneri

kuivad veinid 0,75 l

jook ;) )

Nüüd müügil OÜ Karjamõisa metssea, põdra ja veiselihatootedSamas saadaval Rakvere LK külmutatud seasooled - vorsti õige ülikond!

10.10

17.10

Uudis!

Uudis!

lemmiku kaupade pakkumise leht








Osta oma lemmikule

Felix Gourmet

kassitote

ja vali kingitus!

Osta oma lemmikule

Felix Gourmet

kassitote

ja vali kingitus! lemmiku kaupade pakkumise leht

lemmiku kaupade pakkumise lehtlemmiku kaupade pakkumise leht







lemmiku


Tähelepanu! Tegemist onkõrvalmõjudega joogoga, mõjuaineks ALKOHOL,mis võib kahjustada tervist!

Ariel pesupulber 4 kg

Ariel pesupulber 4 kg

Frosch vedelseebi täide astelpaju 500 ml

Hakkliha Lemmiku

Ainult meilt saate osta häid ja soodsa hinnagaGruusia teesid

Kartul "Laura" ja "Gala" 25 kg võrk 7,50

( 0,30 eur/kg).See on ostes võrguga, Muidu 0,40 eur/kg

Kohupiima-rosina stritsel 350 g

6.83 €/kg

2.39 €

KAPSAS -,45 -,30

PUNANE SIBUL-,79 -,40

KOLLANE SIBUL-,59 -,35

KAALIKAS-,60 -,35PEET

-,45 -,30

PORGAND-,59 -,35

-,30

PORGAND -,35

-,60 -,30

-,35

PUNANE SIBUL -,40

Tähelepanu!Tegemist on köögiviljadega. Kõik hinnad on antud kilogrammi kohta eurosentides!

Koorejäätis Regatt 90 ml

Saaremaalastevorst

Erinevadkaramellid200 g

Erinevadkaramellid200 g

Koorejäätis Regatt 90 ml

1.99 €9.95 €/l

0.69 €3.45 €/kg

0.49+0.08 €0.33 €/l

0.30 €3.33 €/l

1.85 €3.70 €/l

4.10 €4.10 €/kg

0.99 €4.95 €/kg

0.99 €4.95 €/kg

3.60 €1.67 €/kg

6.69 €1.67 €/kg

Vannitoa puh.vahend 500ml

F

llidg

9 €/k/k/ gkgk

Kam- paania!

Kam- paania!

Tee

mis teed

aga

teed tee

Vigala

Uuskaubi

teest!

Tee

mis teed

aga

teed tee

Vigala

Uuskaubi

teest!

Laia valiku

erinevaid

Vigala

Uuskaubi

teesid

leiate

lemmiku

kauplusest!

MMM

Uuskaubi tee!

Laia valiku

erinevaid

Vigala

Uuskaubi

teesid

leiate

lemmiku

kauplusest!

MMM

Uuskaubi tee!

Vigala baby mozzarella paprikaga või päikese-kuivatatud tomatitega 200 g

Saku Vichy jääteed lemon ja peach 1,5 l

Zott šokolaadidessert 200 g

Rey verivorst ja verileibRey kruubivorst

Müügil villased

sokid ja kindad

meestele,

naistele ja lastele

!

Müügil villased

sokid ja kindad

meestele,

naistele ja lastele

!

0 6

Uudi

pe

Vigala

Kalev piparkoogid 1kg

4.24 €4.24 €/kg

3.75 €3.75 €/kg

Müügil suur valik Vigala juuste!

Müügil suur valik Vigala juuste! Optima gurman ketčup mexicana 475g 0,59 kg 1,25

0.49 €1.51 €/kg

1.53 €1.53 €/tk

Vaheloosimise

võitjad on:

Maire *****081

Karolina *****472

Jane *****275

Auhinna kättesaamisekspalume pöörduda kaupluse

kassapidaja poole!

Õnnitleme!

Tähelepanu!Tegemist on alkoholiga,

mis võib kahjustada teie tervist!

Tähelepanu!Tegemist ei ole

alkoholiga, tervis võib

mitte kahjustuda,joovet ei teki!Darling koeratoit

10 kg

Veneetsia küünlad

40-50 h

Salvest praekapsas porgandiga

530 g

Kehtna verivorst

Kehtna kruubivorst

5

orst kru

1.41 €2.66 €/kg

0.89 €0.89 €/l

2.90 €2.90 €/kg

3.10 €3.10 €/kg

JõulupühadELOleme avatud:21.12: 9-1724.12: 9-1825.12: SULETUD26.12: 9-18

NB!

Põltsamaa glöggi

alkoholivaba 1l

12.99 €1.29 €/kg

18 tundi talvega

22. detsembril kell 19.02MÄRJAMAA RAHVAMAJA EES

Olete oodatud koos naiskooriga Paula ja naisrühmaga Ülejala Sussisahistajad

TALVE TERETAMA!

LAUDADE BRONEERIMINE JA PILETITE VÄLJAOSTMINE tel 5027322PÄÄSMED EELMÜÜGIST 7 €, KOHAPEAL 8 €


K 17.12 kl 17;19; 21 “KÄTTEMAKS KÕRGETEL KONTSADEL “ USAkomöödia 1.49 ( K - 12)

R 19.12 kl 16; 17.30 “7. PÖIALPOISS “ USA kogupere-joonisfi lm 1.27 EESTI keeles

R 19.12 kl 19.00; 20.15; 21.30 “ROOSA KAMPSUN“ (32 min) ja “VIIMANE ROMEO“ (35 min) EESTI lühifi lmid, komöödia 1.07

P 21.12 kl 14.30; 16.00; 17.30 “7. PÖIALPOISS“

P 21.12 kl 19.00; 20.15 “ROOSA KAMPSUN“ ja “VIIMANE ROMEO“ EESTI lühifi lmid, komöödia, 1.07

P 21.12 kl 21.30 “KIRSITUBAKAS“ EESTI ro-mantiline draama 1.30 (MS -12)

K 24.12 ja R 26.12 KINO EI TOIMU: JÕULUD

Täiskasvanud 2.60 eurotÕpilased, üliõpilased, pensionärid 1.60 €Lapsed alla 7 aasta 0.60 €

Sündmused Märjamaa Valla

RahvamajasLy galeriis

Kristine-Kristi Kasaku fotonäitus

KEENIA JA MASAID

20. detsember kell 20 Aastalõpuball, tantsuks Airi Allvee ja New Murphy BandÕhtu täis üllatusi, väga head tantsumuusikat, kauneid laule ja glamuurseid kabareetantsi-jaid.Laual suupisted ja šampus. Kõigi piletite vahel loositakse välja mitmed kinkekaardid.

Tule veeda üks kaunis jõulueel-ne õhtu koos heade sõprade-ga! Avatud kohvik.Pilet 15 €, ainult eelregistree-rimisega. 21. detsember kell 15 JÕULUKONTSERT RAM-i meeskoorilt, pilet õpilastele ja pensionäridele 6 €/ täispilet 8 € 22. detsember kell 19.02 Talve teretamine “18 tundi talvega” rahvamaja ees

28. detsember kell 14 Tiina ja Darja tantsurühmade kontsert 1. jaanuar kell 00.30 UUSAASTAPIDU, tantsuks mängib Rein KontsonPilet sel aastal 7 €, uuel aastal 10 € Info ja piletite broneerimine

482 0075 või 5656 4614

www.marjamaarahvamaja.ee




Varbola piirkonna pensionäride ja

puuetega inimeste JÕULUPIDU

20. detsembril kell 15 Varbola rahvamajas

Esinevad kohalikud taidlejad

Tantsida saame Õie Lauri

lõõtspillilugude saatel

Omaosalus 2 eurotPidu toetab Märjamaa

valdOsavõtust teatada

5622 1950 või 482 7398

Kasti Lasteaed Karikakar võtab alates 2.01.2015

tööle MAJAHOIDJA-

REMONDITÖÖLISE (0,5-ametikohta).

Avaldus ja CV saata hilje-malt 22.12.2014 aadressil [email protected], Kasti Lasteaed

Karikakar, Kasti küla, Märjamaa vald, Raplamaa 78221 või tuua lasteaeda

kohapeale.

Lisainfo telefonil 482 6764 või 5850 7647.

Loovusringi lapsed!

17. ja 18.12 loovusringi ei toimu. Kohtume uuel aastal

7. ja 8.01. Rahulikku jõuluaega!

Õp Eve

Hea käsitöösõber siit ja mujalt!

18.12 kell 20 avame Märjamaa rahvamaja

Ly galeriis väikese näitusenurga

“MAALINGUGA KOTID – MAAVILLASED”

ja “VAHVAD

LEMBE-STIILIS KAISUKARUD”

Lisaks kostitame külalisi mõnusate lugudega Eesti

rahva varakambrist.

Oodates, MTÜ Wäega Wärk Info 5615 7757


EELK Märjamaa Maarja kogudus

Pühapäev, 14. detsemberADVENDIAJA 3. PÜHAPÄEV11.00 Missa (kogudusemaja)

Esmaspäev, 15. detsember7.30 Missa (kogudusemaja)18.00 Palvetund (kogudusemaja)

Teisipäev, 16. detsember7.30 Missa (kogudusemaja)

Kolmapäev, 17. detsember15.00 Palvus (Kuuda hooldekodu)17.00 Pihiaeg (kogudusemaja)18.30 Missa (kogudusemaja)

Neljapäev, 18. detsember7.30 Missa (kogudusemaja)

Reede, 19. detsember7.30 Missa (kogudusemaja)

Pühapäev, 21. detsemberADVENDIAJA 4. PÜHAPÄEV11.00 Missa (kogudusemaja)11.00 Pühapäevakool (kogud-usemaja)

Esmaspäev, 22. detsember7.30 Missa (kogudusemaja)18.00 Palvetund (kogudusemaja)

Teisipäev, 23. detsember7.30 Missa (kogudusemaja)

Kolmapäev, 24. detsemberJÕULULAUPÄEV18.00 Jõuluõhtu jumalateenistus (Maarja kirik)

EEKBL Märjamaa vabakogudusJumalateenistus pühapäeviti kell 15 Pargi tn 19

EELK Kullamaa Püha Johannese kogudusArmulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11.Kantselei avatud ja õpetaja kõne-tunnid kantseleis kolmapäeviti kell 11-14. Telefon: 553 0045Koduleht: eelk.ee/kullamaa/

EELK Vigala Maarja kogudus

Armulauaga jumalateenistus pühapäeviti kell 11

Kõik tuled kustutas öö ja valud vaigistas

igavene uni...

Mälestame kauaaegset lauluklubi liiget

ELLI LINNAMÄGI

Avaldame kaastunnet lastele peredega.

Lauluklubi Kukemari

Avaldame kaastunnet Ilmele

HEINO surma puhul.

Naabrid Haimre pst 20 ja Eevi

Velise Ap Õigeusu kiriku JÕULUEELNE

TEENISTUS 20. detsembril kell 15.00

Teenib preester Kuldar Rajapu

Kell 16.00 Segakoor RELLO

JÕULUKONTSERT

Dirigent Thea Paluoja

Aeg andis muud mul tagasi, ei ema südant iialgi.

ELLI LINNAMÄGI

Mälestame kallist vanatädi. Avaldame sügavat

kaastunnet Helile, Tiidule ja Matile peredega.

Ivo ja Taivo peredega ja Elme

VALGU PIIRKONNA

KODUSTE LASTEJÕULUPIDUreedel, 19.dets

kell 14.00külakeskuse saalis

* esinevad laululapsed* mängud koos päkapikuga

* jõuluvana

Info 5302 1959

Haimre rahvamajas 20. detsembril kell 16

JÕULUPIDU LASTELEJõulunäidend

„Jõuluvana ootel“

Esitab lastetrupp

JÕULUVANA

Sissepääs on tasuta

Haimre piirkonna lapsi ootavad Märjamaa valla

kommipakid!

Avaldame sügavat kaas-tunnet Heli, Tiidu ja Mati

peredeleELLI LINNAMÄGI

surma puhul.

Perek. Vesinurmed Tollilt

Südamlik kaastunneHeli Linnamägile

tema leinas.

Joutsen OÜ

Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas

langetame pea...

Avaldame kaastunnet Tiidule, Märdile ja nende

lähedastele kalli ELLI LINNAMÄGI

surma puhul.

Vardi Jahiselts

Südamlik kaastunne Liaana Vessole VANAEMA surma puhul.

Orgita lasteaed Midrimaa pere

Su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa...

Südamlik kaastunne Piretile perega

ELLI LINNAMÄGI surma puhul.

Klubi Tuluke ja rahvatantsurühm Kanarbik

Iga lahkumine on raske…iga teelesaatmine kurb…

Avaldame kaastunnetHelile, Matile ja Tiidule

peredegakalli ema

ELLI LINNAMÄGIkaotuse puhul

Tiiu, Jüri, Kristel, Trino, Tiiu, Vilma ja Linda

Avaldame kaastunnet Helile perega

kalli EMA

surma puhul.

Märjamaa linetantsijad

Lugupeetud klient!

AS Matsalu Veevärk ootab aastalõpu näite

alates 22.12.2014!Eriti puudutab see kliente,

kes soovivad näidud edastada telefoni teel!

24.,25.,26. detsember ja 1. jaanuar on riigipühad.

2. jaanuaril on kontor suletud, kuid näite saab telefoni teel edastada.

Rahulikku jõule ja meele-olukat aastavahetust

soovides

AS Matsalu Veevärk485 5508, 5649 4756

MÄRJAMAA NÄDALALEHTwww.marjamaa.eeTrükiarv 1010 eksemplari

Märjamaa valla infolehtToimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, [email protected]

10 Märjamaa Nädalaleht 17. detsember 2014

Aime Piliste 86 21.12 Vanamõisa külaMilvi Lauri 83 17.12 Märjamaa alevAino Jõelaan 81 20.12 Maidla külaHelga Vojakova 80 19.12 Märjamaa alevÕie-Marine Jõeaas 80 20.12 Leevre külaLaine Räämet 77 15.12 Märjamaa alevOlev Jakobi 75 16.12 Laukna külaEndla Polding 65 18.12 Märjamaa alev

MÜÜK

Küttepuud konteineris. 56450325

Kuivad küttepuud. 5684 2621

Müüa märjad ja kuivad lõhutud küttepuud. 509 2933

Müüa korter Märjamaa alevis Tehnika 3-1 üldpinnaga 41,1 m², mis koosneb 2 toast, köögist,

WC-st, esikust ja vannitoast.Tel 56214609

Müüa maja Märjamaal. Vaata lähemalt: http://www.city24.ee/kinnisvara/pctxkj. 5053 356

Müüa krunt Märjamaal Vaigu 11. Tel 523 3751

TEENUSEDKAARDID ENNUSTAVAD Tel 900 1727, hind 1,09 €/min, vaata ka: ennustus.ee

Katused, fassaadid, üldehitus ja

viimistlustööd. e-post: [email protected], tel 5352 9476

OSTOÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. 5045 215, 5145 215, [email protected]

PROMETS OÜ ostab metsamaadja kasvava metsa raieõigust.5591 9930, [email protected]

SKP INVEST OÜ ostabmetsakinnistuid, raieõigust, põllumaad. Sobivusel kiire tehing. Küsi [email protected], 50 800 65www.skpinvest.ee

ÜÜRILE ANDAÜürile anda 3-toal krt Orgital majas nr 34. Lisainfo 5860 3899




Reedel, 19. detsembril kell 22.00

PIDUTANTSUKS MÄNGIB

ERGOOle kohal!

Kallid Merje ja Meelis!

Palju õnne hõbedasel

pulmapäeval!

Herta, Enn, Ants, Aina ja Reet

Vanametalli kokkuost, tõstukauto teenus, metalli lõikamine.

Asume Raplas, Agrovaru territooriumil

E-R 9-17L 9-14

Tel 505 8637, www.feralmet.ee

OÜ TUULELILL KINKEKAARDIGA

saad kinkida:

• inglise keele õpet väike-stele ja suurtele (eratun-nid, rühmatunnid)

• sissepääsu võimlemis-tundidesse (lõunapausi- ja tervisevõimlemine)

• head, lõõgastavat massaaži

www.tuulelill.ee; 56 253 288

Austatud lugejad!

Märjamaa Nädalalehe viimane number sel aastal ilmub teisipäeval, 23. detsembril. Palun kõik materjalid sellesse numbrisse toimetajale edastada hiljemalt reedel, 19. detsembril, sest

leht läheb trükki juba esmaspäeva, 22. det-sembri hommikul.

märjamaa - kovtp.ee46+17.+d… · 17. detsember 2014 märjamaa nädalaleht 3 jõuluaega soovime...

Documents