näitus tartu ülikooli raamatukogus 9.09.2015–9.02.2016

BIBLIOTHECAUNIVERSITATISTARTUENSIS

BIBLIOTHECA UNIVERSITATIS TARTUENSIS

nagu

Aldus ManutiusNaumlitus Tartu uumllikooli raamatukogus

9092015ndash9022016Kataloog

A nagu Aldus Manutius Veneetsia truumlkkali Aldus Manutiuse (14491450ndash1515) 500 surma-aastapaumlevale puumlhendatud naumlitus Tartu uumllikooli raamatukogus leiduvatest aldiinidest ning Aldus Manutiuse tegevusest truumlkkalina ja humanistliku hariduse levitajana

09092015-09022016 Tartu uumllikooli raamatukogus toimunud naumlituse kataloog

Kataloog ja naumlituse korraldamine

Uumllle Moumllder (koostaja tekstide autor) Janika Paumlll (tekstide autor totildelkija) Kaspar Kolk (toimetaja tekstide autor) Eve Valper (kujundaja) Liisi Totildenisson (digiteerija) Moonika Teemus (fotode autor) Ilona Smuškina (produtsent) Tartu uumllikooli raamatukogu kaumlsikirjade ja haruldaste raamatute osakond

Naumlitus ja kataloog on valminud Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuse PUT 132 ( JPaumlll) toel

copy 2015 Tartu uumllikooli raamatukogu

W Struve 1 50091 Tartu

Tel +372 737 5702

Faks +372 737 5701

utlibutee

e-mail libraryutlibee

ISBN 978-9985-4-0953-4 (pdf )

Votilderguaadress httphdlhandlenet1006250291

LDUS MANUTIUS oli 1516 sajandi vahetuse suurim truumlkkal kes ise pidas ennast siiski eelkotildeige humanistiks Truumlki- ja kirjastustegevus oli tema jaoks vahend keele-liselt korrektsete antiikkirjanduse klassikute ja kaasaegsete humanistide vaumlljaannete levitamiseks Aldus Manutiuse suur austus ja armastus kuulus kreeka autoritele Kogu

oma tegevusaja jooksul jaumlrgis ta humanistlikku potildehimotildetet et head tekstid vaumlaumlristavad inimest ja parimad tekstid on kreeka keeles Tekstide korrigeerimiseks ja redigeerimiseks asutas ta otildepetlaste ringi Aldi Neacademia

Aldus Manutius oli kaasaegse kirjastamise isa 14941495 a rajas ta truumlkikoja Veneetsiasse Ta oli esimesi kes votildettis kasutusele truumlkkalisigneedi uumlmber ankru potildeimunud delfiini mille

taumlhendust on selgitatud deviisi festina lente (lsquorutta aeglaseltrsquo) abil Ankru ja delfiini maumlrgi all saavu-tas noor truumlkikunst oma varajase kotildergpunkti Taumlnu Aldus Manutiusele on meil olemas kursiiv-kiri oktaavformaadis bdquotaskuvaumlljaandedldquo teaduslike publikatsioonide jaoks nii taumlhtis alfabeetiline register semikoolon jm Aldus Manutiuse ja tema jaumlrglaste truumlkiseid hakati nimetama aldiinideks ning need muutusid teksti korrektsuse kaunite truumlkituumluumlpide ning suurepaumlrase kujunduse totildettu ihaldusvaumlaumlrseks kogumisobjektiks

Kataloog kajastab kotildeiki Tartu uumllikooli raamatukogus leiduvaid aldiine Teosed on kataloogis esitatud taumliskirjetena koos raamatukogu kohaviida bibliograafilise info ja provenientsiga

ning fotoga tiitellehest Raamatukogule kuuluvast 26-st aldiinist paumlrinevad pooled Raadi motildeis-nike Liphartide kogust neli on ostetud raamatuoksjonitelt votildei -kauplustest ja neli eraisikuilt sealjuures kolm TUuml eradotsendilt Karl Ludwig Struvelt (1785ndash1838) Galenose kogutud teoste viie koumlite raamatukokku jotildeudmise viis vajab veel selgitamist

Aldus Manutius Romanus

studiosis S D

Aldus Manutius Romanus studiosis S[alutem] D[icit] ndash Aldus Manutius Romanus tervitab otildepihimulisi

Sisukord

Aldus Manutius humanistliku hariduse ja kreeka kirjanduse levitajana 5

Editio princepsrsquoid Manutiuste truumlkikojast 7

Veneetsia Neakademia (Alduse akadeemia) 8

Lootus Uue akadeemia suumlnniks Alduse suhtlusringkond 13

Kronoloogia 14

Aldus Manutiuse signeedist 16

Alduse truumlkituumluumlpidest ja Francesco Griffost 20

Aldus Manutiuse truumlkikodade asukohad 24

Kataloog aldiinid Tartu uumllikooli raamatukogus 25

Kataloogis esinevad bibliograafialuumlhendid 39

5

LDUS Manutiuse suureks teeneks truumlki-kunsti tehnilise poole arendamise kotilderval on humanistliku hariduse levitamine kogu Euroopas ta andis vaumllja vaumlga suure

hulga antiikkirjanduse klassikuid eriti kreeka auto-rite esmatruumlkke (editio princeps)1 Alduse 20 tegutse-misaasta 132 erineva vaumlljaande seas oli ladina keel raamatute arvu poolest kuumlll vaumlikeses uumllekaalus (68 kreeka keeles 58 itaalia keeles 8) ent lehekuumllgede arvult (8424) uumlletas kreeka keel teisi kokku rohkem kui kahekordselt2

Taumlhtsamate Rooma autorite esmatruumlkid (editio princepsrsquoid) olid Alduse tegutsemisaja alguseks

juba ilmunud Aldusel otildennestus avaldada uumlksnes vaumlhetuntud 4 sajandi autori Julius Obsequensi Ennete raamat (Prodigiorum liber 1508 aastal Pliniuse kirjade kaasandena) kuna selle teose kaumlsikirjad on hiljem kadunud jaumlaumlb Alduse truumlkivaumlljaanne uurija-tele ka ainsaks algallikaks Alduse jaumlreltulijad avalda-sid 1534 aastal samuti vaumlhetuntud Rooma autorite Pseudo-Ovidiuse Grattiuse ja Nemesianuse teosed Koertega jahipidamisest (Cynegetica)

Kreeka keelega oli olukord teistsugune Alduse ajaks oli kuumlll alustatud kreekakeelsete teoste

truumlkkimisega ja mitmed kreeka autorite teosed olid ilmunud ka ladina totildelkes ent originaalid olid ena-masti ainult kaumlsikirjades Just Alduse algatusel jotildeud-sid kreeka autorite teosed ka nendeni kel puudus juurdepaumlaumls kaumlsikirjadele3 Taumlnu sihikindlale kaumlsikir-jade jahtimisele milleks ta kasutas energiliselt oma suhtlusvotildergustikku (ldquoakadeemiatrdquo) sai Aldus oma aja silmapaistvaimaks kreekakeelsete truumlkiste vaumllja-andjaks kogu Euroopas Naumliteks Thomas Morersquoi

1 Vt Martin J C Lowry The ldquoNew Academyrdquo of Aldus Manutius a Renaissance Dream Bulletin of the John Rylands Library 1976 No 58 (lk 378ndash420) lk 397 (httpswwwescholarmanchesteracukapidatastreampublicationPid=uk-ac-man-scw1m2110ampdatastreamId=POST-PEER-REVIEW-PUB-LISHERS-DOCUMENTPDF)

2 Vt Martin J C Lowry The World of Aldus Manutius Busishyness and Scholarship in Renaissance Venice Oxford Blackwell 1979 vrd SFU 2009 = Simon Fraser University project Aldus Pius Manutius Publisher of Renaissance Venice httpwwwlibsfucaspecial-collectionsprojectsaldusproduction last modified 2009 (vaadatud 2015) vt ka Antoine Auguste Renouard Annales de lrsquoimprimerie des Alde 3 eacuted Paris Jules Renouard 1834 (esitab lisaks Alduste ja Torresano truuml-kistele ka loetelu votildeltsitud aldiinidest)

3 Vt H George Fletcher Aldus and Greek learning Papers of the Bibliographical Society of Canada 1997 vol 351 (11ndash37) lk 21

Aldus Manutius humanistliku hariduse ja kreeka kirjanduse levitajana

Aldus Manutius sen (14491450ndash1515) Augustin de Saint-Aubin Ofort u 1803 Antoine-Augustin Re-nouard Annales de lrsquoimprimerie des Alde ou histoire des trois Manuce et de leurs eacuteditions T 1 Paris 1803 TUumlR XV 498

1516 aastal kirjutatud Utoopias viivad reisijad selle teadmisjanustele elanikele just Alduse raamatuid4

Filhelleenidest metseenide innustus ning ehk ka kreeklasest sotildebra ja konkurendi Zacharias Kal-

liergise truumlkikatsetused Veneetsias osutasid vabale turunišile kreeka truumlkiste osas5 Aldus Manutius otsustas rajada oma truumlkikoja just Veneetsiasse kuumlllap erinevail potildehjustel Veneetsia oli oma jotildeukuse tipul seal oli metseene ja haritlasi kes raamatuid ostnuks samuti Biblioteca Marciana mille tuumikuks oli kar-dinal Bessarioni raamatukogu suurepaumlraste kreeka kaumlsikirjadega alates 1405 aastast allus Veneetsiale Padova koos uumllikooliga milles oli kuulus kreeka keele otildeppetool Veneetsias oli vaumlga tugev truumlki-

4 Vt Thomas More Utoopia Loomingu Raamatukogu 2002 11ndash12 lk 93ndash95

5 Vt John Geanakoplos Greek Scholars in Venice Cambridge (Mass) Harvard University Press 1962 lk 204 Ambroise Firmin-Didot Alde Manuce et lrsquoHelleacutenisme agrave Venise Paris 1875 lk 546ndash548 Fletcher lk 7

6

Aristotelesegi puhul olid ladina totildelked ammu ilmunud) Huma-nistliku hariduse vaimus avaldas ta veel mitmete filosoofide teo-seid (samuti esmatruumlkis) muu-hulgas olid Aldus ja ta jaumlreltulijad esimesed ( ja kaua aega ainsad) kes avaldasid Aristotelese teoste kreekakeelseid kommentaare

Humanistide hariduse alusta-lade seas olid ka filoloogia

ajalugu ja retoorika Aldus aval-das esimesena taumlhtsaimad kreeka ajalooteosed Thukydidese Peloshyponnesose sotildeja ajaloo ja Herodotose Historiai ning reetoritest Demoshysthenese kotildenede koguvaumlljaande ja kaks kogumikku Kreeka ree-torid (mis sisaldas vanakreeka tuntuimaid retoorikakaumlsitlusi muuhulgas Aristotelese Poeetika ja Retoorika) ja Kreeka oraatorid (kuulsate atika oraatorite kotildened) Samuti avaldas Aldus kreeka keele otildepikuid sotildenastikke ja grammati-kaid

Kreeka eepikutest olid Home-ros ja Rhodose Apollonios

kuumlll juba varem truumlkis ilmu-nud ent Aldus avaldas esimesena

Hesiodose teosed keda humanismiaja antiik autorite kaanonis Homerosest taumlhtsamakski peeti samuti Aratose Ilmastikunaumlhtused (koos erinevate ladina totildel-getega) Ta avaldas esimesena ka kreeka bukoolikute luule ja Pindarose oodid ning kreeka draama editio princepsrsquoid peaaegu taumlielikud vaumlljaanded Aristophashynese (Markos Musurose editsioonis) Sophoklese ja Euripidese teostest Aischylose tragoumloumldiad avaldasid juba Alduse paumlrijad Tema aumli Andrea Torresano ja selle pojad Gian Francesco ja Federico truumlkkisid ka kreekakeelsed Galenose ja Hippokratese kogutud teosed mis olid vaumlhemalt sajandi jooksul meditsiini potildehikaumlsiraamatuiks

Lihtsalt rabav on see kuidas Aldus suutis valida vaumllja parimaist parima ndash tema truumlkitud teoste

autoreiks olid peaaegu eranditult vaid klassikud Lisaks esmatruumlkkidele olid avaldatud autorite seas Homeros Vergilius Cicero Ovidius Lucretius Catullus Propertius samuti Dante ja Petrarca itaa-liakeelne luule ja Francesco Colonna Hypnerotoshymachia Poliphili (viimane samuti esmatruumlkis) Aldus andis vaumllja ka humanistide ladinakeelseid teoseid Poliziano kogutud teosed (koos kreeka epigram-midega) Pontanuse ja Perotti teoseid ning kuulsate meeste kirju nii antiigist kui oma kaasajast

Kardinal Basilios Bessarion (1403ndash1472) Justus van Gent ja Pedro Berruguete Otildeli 1473ndash1475 Louvre Pariis

kunsti traditsioon ligi pool Itaalia ladinakeelsetest inkunaablitest on antud vaumllja just erinevate Veneet-sia truumlkkalite poolt nii oli ka lihtne leida kaastoumloumllisi Ja Veneet-sias oli arvukas kreeka emigran-tide kogukond kelle seast Aldus leidis nii kreeka autorite teoste teksti editeerijaid (toimetajaid) kui ka korrektoreid

Algusaegade eufooria taandus kui tuhande-paarini kuumluumln-

divates tiraažides kreeka autorite esmavaumlljaanded ootasid allahin-natuna realiseerimist Aumlhvarda-vast pankrotist paumlaumlstnud abielu aumlripartneri Andrea Torresano (Andrea di Asola) tuumltre Mariaga 1505 aastal aitas Alduse kirjas-tuse kuumlll taas jalule ent siitpeale sai kasumlikkus kindlaks osaks kirjastamispoliitikast Alduse humanistidest sotildebrad naumlgid ta aumliapapat kurja geeniusena kes puumluumldis vaumlimeespoega vaumlhemtulu-sast kreeka autorite avaldamisest eemale meelitada Ka Veneetsia poliitiline olukord ei olnud kiita nii tuleb kirjastustegevusse paaril korral pause raskeid aastaid mil ei ilmunud uumlhtki teost (votildei ainult motildened ladina- votildei itaaliakeelsed)6

Torresano pihta suunatud kurjad kommentaarid ei ole ilmselt paumlris otildeiglased sest Alduse truumlki-

koda jaumltkas kreeka autorite truumlkkimist nii hoog-salt et oleks lihtsam vaumllja tuua millised taumlnapaumleval olulisimateks peetavate kreeka autorite teoste editio princepsrsquoid Alduse ofitsiinist ei paumlrine Sotildeltuvalt sel-lest kas lugeda avaldatud autoreid raamatuid votildei uumlksikteoseid votildeib Alduse truumlkitud kreeka auto-rite editio princepsrsquoite arvu hinnata kolmekuumlmnest rohkem kui kaheksakuumlmne uumlhikuni7

Aldus oli esimene truumlkkal kes hakkas avaldama kreeka autorite koguteoseid tehes seda suumlste-

maatiliselt ja suurejooneliselt ning alustades peaaegu kohe uumlhe kuulsaima kirjastamisprojekti Aristoshytelese kogutud teoste kreeka keeles vaumlljaandmi-sega aastail 1495ndash1498 (sellest puuduvad Retoorika ja Poeetika andis ta vaumllja samuti esimesena kuumlmme aastat hiljem) Aldusele kuulub ka Platoni kogutud teoste kreekakeelse originaali esmaavaldaja au (nagu

6 Vt Lowry 1976

7 Vt Fletcher lk 23ndash26 ja ka John Edwin Sandys A History of Classical Scholarship vol 2 Cambridge University Press 1908 lk 104ndash106

7

Minukianos jt kellest paljude kohta jaumli see sajandi-teks ainsaks truumlkivaumlljaandeks uumlldse)

1509 Plutarchos Moralia

1513 Platon (Musurose editsioonis ja huumlmniga Platonile) Pindaros Lykophron Oratores Graeci (sh Lysias Isaios Gorgias Antiphon Lykurgos Ando-kides Aischines Deinarchos Alkidamas Lesbo-nax Herodes Atticus Dionysios Halikarnassosest) Alexandros Aphrodisiasest (Aristotelese kommen-taarid) Hesychios Lexikon Athenaios

Alduse jaumlreltulijad1516 Strabon Pausanias

1517 Oppianos Koertega jahipidamisest

1518 Aischylos Artemidoros Biblia Graeca (Septuashyginta)

1524 Herodianos Ajalugu

1525 Galenos Xenophon Sissetulekutest (kogutud teoste vaumlljaandes)

1526 Hippokrates

1528 Aiginalane Paulus

1534 Themistiose kotildened

1534 1535 Aetius Amidast

1551 Dion Chrysostomos Theophrastos Meeletashyjudest

Aristotelese teoste kommentaarid 1520 1527 Alex andros Aphrodisiasest 1526 1527 Simplikios 1527 1536 Michail Ephesios 1527 1534 1551 Phi-

loponos 1534 1536 Eustratios 1536 Aspasios 1551 Olympiodo-ros 1551 Camotius (Theophras-tose kommentaar)

Ladina editio princepsrsquoid1508 Julius Obsequens Ennete raamat

1534 Pseudo-Ovidius Grattius Nemesianus

Kreeka autorid14941495 Ps-Pythagoras Kuldsed vaumlrsid Ps-Phokylides Sententsid (Laskarise Erotemata lisa) Musaios

14941495 () Prodromos Galeomyomachia (Hiirte ja nirkide sotildeda)

1495ndash1498 Aristoteles Opera omnia (1ndash5 kd) nendega koos Theophrastos Porphyrios (Sissejuhashytus) Philon Alexandros Aphrodisiasest

1495 Hesiodos ( ja Ps-Hesiodos Heraklese kilp) kreeka bukoolika (Theokritos Bion Moschos Pseudo-Moschos) Theognis (eleegiate 1 raamat)

1496 valik kreeka grammatikuid (sh Apollonios Dyskolos Ailios Herodianos pealkirja all Thesaurus cornucopiae)

1498 Aristophanes (9 komoumloumldiat Markos Musurose vaumlljaandes)

1499 Aratos Ps-Proklos (koos ladinakeelsete astro-noomiaalaste teostega Iulius Firmicuselt jt) Peda-kios Dioskorides Nikander

1499 Epistolographi Graeci (sh Platoni Isokratese Libaniose Synesiose Claudius Aelianuse ja Ps-Dionysiose kirjad)

1501 (votildei 1502) Philostratos Tyana Apolloniose elu Eusebios Hieroklesi vastu

1502 Sophokles Herodotos Thukydides Stepha-nos De urbibus Pollux Onomastikon

1503 Xenophon Hellenika Euripides (17 tragoumlouml-diat va Elektra) Harpokration Sofist Ulpianus Aristotelese kommentaare (Phi-loponos Ammonios Psellos)

1504 () Demosthenes Philopo-nos ( jaumltk) Smyrna Quintus Kol-luthos Thryphiodoros

1505 Herakleides Pontosest Homerose allegooriad Horapollon Hieroglyphika Cornutus Jumalate loomusest (uumlhes koumlites koos Aiso-pose ja Aphthoniosega)

1508 Rhetores Graeci vol 1ndash2 (sh Aristoteles Retoorika ja Poeetika anon Retoorika Alexandrile Aph-thonios Dionysios Halikarnasso-sest Apsines Menandros Ailios Aristeides Sopater Sofist Kyros Ps-Demetrios Sofist Alex andros

Editio princepsrsquoid Manutiuste truumlkikojast

Paulus Manutius (1512ndash1574) Augustin de Saint-Aubin Ofort u 1803 Antoine-Augustin Renouard Annales de lrsquoimprimerie des Alde ou histoire des trois Manuce et de leurs eacuteditions T 2 Paris 1803 TUumlR XV 498

8

Veneetsia Neakademia (Alduse akadeemia)

Alberto Pio da Carpi (1475ndash1531) Bernardino Loschi Otildeli 1512 National Gallery London

Keiser Maximilian I (1459ndash1519) Albrecht Duumlrer Kriit 1518 Albertina Viin

15 sajandi jooksul moodustasid Itaalia humanistid kotildergaadli toel mitmeid kir-

jakultuurile puumlhendunud sotildepruskondi mida nimetati Platoni kooli eeskujul akadeemiateks Oma mitteformaalse struktuuriga erinesid need hilisematest ametlikest institutsiooni-dest mil nimetus viitas kindla struktuuriga kotildergemale otildeppeasutusele votildei otildepetlaste kogule Samuti polnud fookus kirjandusele veel nii selge kui 16 sajandi akadeemiate puhul 15 sajandi akadeemiatest on tuntuimad Accademia Pontaniana Napolis ( juhiks Giovanni Pontano sinna kuulus naumliteks ka Jacopo Sannazaro) Leonardo da Vinci akadeemia Milanos ja muidugi eelkotildeige Medicite toetatud Accademia neoplatonica Firenzes mille juhiks oli Mar-silio Ficino (kotildergaeg 1462ndash1492 Lorenzo Il Magnifico surmani tegutses veel kuni 1523 aastani)8

Aldus hakkas oma akadeemiast unistama uumlsna varakult tema 1495 ja 1497 aasta

puumlhendused oma patroonile Alberto Pio da Carpile Aristotelese kogutud teoste 1 ja 2 koumlite eessotildenades lubavad arvata et esialgu lootis ta abi eeskaumltt da Carpilt Ent juba 15 sajandi lotildepul asub ta oma Saksamaa kontak-tide kaudu otsima aktiivselt keiser Maximilian I toetust lootusest akadeemia Puumlha Rooma keisri egiidi all Saksamaale asutada loobub ta lotildeplikult alles 1507 aasta paiku Kui Angelo Poliziano ja Pico della Mirandola kunagine otildepilane Giovanni di Lorenzo dersquo Medici saab 1513 aastal Leo X nime all paavstiks asub Aldus aktiivselt tegutsema oma akadeemia uumlmberasustamiseks Rooma Akadeemia seal suumlnnibki ent alles aastal 1516 paumlrast Alduse surma ja teiste juhtidega9

Parema paiga leidmiseni taumlitis akadeemia rolli Alduse toumloumlkoda Firenzes Sophoklese

teoste editio princepsrsquoi puumlhenduses Janos Laska-risele kirjutab Aldus mainides esmakordselt ldquouut akadeemiatrdquo (neacademia)

8 Paul Oskar Kristeller The Platonic Academy of Floshyrence Renaissance News Vol 143 1961 lk 150 Ian F McNeely The Renaissance Academies between Science and Humanities Configurations vol173 2009 lk 233ndash234 Lowry 1976

9 Stefano Pagliaroli LrsquoAccademia Aldina Incontri triesshytini di filologia classica 9 2009ndash2010 lk 180ndash183 Lowry 1976

9

Paavst Leo X (1475ndash1521) Raffael Otildeli 1518ndash1519 (detail) Uffizi Firenze

Giovanni Pico della Mirandola (1463ndash1494) Cristofano dellrsquoAltissimo Otildeli enne 1568 Uffizi Firenze

UI me oma Uue akadeemiaga kuumllmal talvel poolringis tule uumlmber istusime juhtus meie sekka ka meie Markos Musuros Paumlrast paljut (nagu ikka)

segilaumlbi kotildeneldut meenutasime sind Siis kotildeneshyles Markos su usinaim ja vaumlgagi taumlnulik otildepishylane nimelt nimetab ta kogu edu mida ta heade kunstide otildepinguis ja eluviisis on saavutanud ndash ja saavutanud on ta palju ndash saaduks sinult Ta jutusshytas sinust auvaumlaumlrne pikas kotildenes ja lisas et oli sind naumlinud aumlsja juulis ja augustikuus Milanos ja Ticinos ning et tal olid sinuga pikad kotildenelused taassuumlndivast kreeka kirjakultuurist ning et kotildeigi otildepetlaste uumlhise kasu paumlrast rotildeotildemustab meie proshyvints kuna oled imelisel moel ja vaumlga palju meie vaeva kiitnud Seepaumlrast olles kandnud hoolt et Sophoklese seitse tragoumloumldiat nuumluumld vaumlikeformaadis truumlkki saaksid olen nad sinu nime kaitse all meie Uuest akadeemiast vaumllja avalikkuse kaumltte rullinud ja saadan sulle kingina oma uumllima armastuse paumlrast maumllestuseks

Sellesama vaumlljaande kolofoon (lotildeputiitel mis annab sageli informatsiooni truumlkise

kohta) uumltleb et teos on truumlkitud Alduse aka-deemias Jaumlrgnevail aastail lisanduvad kolo-foonid mis viitavad ka uuele akadeemiale neacademia10

Selle uumlle kui palju oli akadeemial liikmeid kas need olid ainult Alduse truumlkikojaga

seotud laumlhemad kaastoumloumllised votildei ka helle-nofiilidest veneetslased ning vaumllismaalased on palju arutletud 19 sajandi alguses leidis Vatikani raamatukogu primus custos Gaetano Marini uumlhe Scipio Carteromachusele kuu-lunud raamatu vahelt jaumlrgmise dokumendi mille avaldas Biblioteca Marciana direktor Iacopo Morelli 1806 aastal11

UNA need kes pingutavad hariduse nimel on saanud palju kasu kreeshykakeelsest vestlusest otsustame meie kolm ndash Aldus Roomlane Johannes

Kreetalane ja Scipio Sotildejavaumlgilane (Cartero machus) ndash uumlhiselt votildetta vastu seaduse et me uumlksteisega mingil teisel viisil ei votildei suhelda kui Hellase keeles Kui aga keegi meie seast teisiti peaks vestlema kas siis ettekavatsetult motildetlematusest seadust unustashydes votildei mingi muu juhuse tahtel peab ta trahviks maksma uumlhe muumlndi iga kord kui ta seda juhtub

10 Sophoclis tragaediae () septem Veneetsia 1502 elektrooniline vaumlljaanne httpsia902608usarchiveorg25itemsita-bnc-ald-00000008-001ita-bnc-ald-00000008-001pdf

11 Vt Pagliaroli 2009ndash2010 lk 175 kreekakeelse teksti allikas Renouard Annales lk 499ndash500

10

tegema vigade eest keelekasutuses aga trahvi ei ole kui just keegi neid meelega ei tee

See kes on eksinud maksku kohe mitte aumlrgu luumlkaku maksmist homsele votildei uumllehomsele votildei uumlleuumllehomsele

Kui ta kohe ei maksnud siis maksku kahekordselt kui aga ka seda ei maksa siis neljakordselt ja ka edaspidi maksku vastavalt sama suhte jaumlrgi Aga see kes seadust potildelgab votildei trahvi aumlra ei maksa visatagu hellenistide seltskonnast vaumllja teda aumlrgu peetagu otildepetlastega suhtlemise vaumlaumlriliseks ning temaga kohtumist loetagu halvaendeliseks

Makstud trahviraha visatagu alati uumlhte kukrusse votildei karpi mis on vaid sellel eesmaumlrgil voolitud ning see

antagu valvata kas meist uumlhe kaumltte votildei kellegi kaumltte kelle oleme haumlaumlletades valinud ja vaumlaumlriliseks pidanud esmalt tuleb see aga hoolikalt sulgeda ja kindlalt pitseerida Kui aga otsustame avada siis pandagu see keskele ja loetagu raha uumlle Ning kui see on pidusoumloumlgi kulutuste katmiseks piisav siis usaldatagu see isand Aldusele et ta meid selle abil hiilgavalt kostitaks ja mitte nagu truumlkkaleid vaid nii nagu on kohane meestele kes juba uuest akadeemiast unisshytavad ja selle juba peaaegu Platoni moel on rajanud Aga kui rahast veel pidusoumloumlgi jaoks ei piisa pandagu see tagasi karpi ning hoitagu alal kuni seal sees on nii palju kui piisab soumloumlmaaja tarvis

Keegi meist ei tohi endaga peolisi kaasa votildetta vaumllja arvatud hellenofiile kes on muusiliste kunstide vilshy

jelejate koori vaumlaumlrilised ning oskavad kreeka keelt ja mis kotildeige taumlhtsam pole votildeotilderad Uue akadeemia jaoks ning on meie reeglitesse puumlhendatud Kui aga motildenikord peaks tulema motildeni vaumllismaalane votildei votildeotilderas (nagu juhtub) ja tuleb mingi vajaduse totildettu meie juurde siis kui ta on haritud ning oskab kreeka keelt olgu ka tema allutatud kirjapanshydule Kui ta aga seadusele vastu hakkab votildei vastu vaumlidab aumlrgu leidku ta mingit andestust ega vabandust motildeistetagu ta ilma kohtupidamiseta suumluumldi ja aetagu Uuest akadeemiast vaumllja kui vaumlaumlritu Ja paumlrast seda aumlrgu keegi meist teda enam toogu vaumllja arvatud siis kui ta kahetseb oma eksimuste paumlrast ja lubab jaumlaumlda kord kirjapandud seadustele truuks ning esitab mingid tagatised

Kui aga on keegi kes ei oska kreeka keelt sest pole veel sellega tegelnud votildei ei valda piisavalt et suuta kreeka

keelt raumlaumlkida aga omandab sellealast haridust votildei soovib seda omandada siis ka tema votildeetagu meie sekka vastu ja ta hakkab ka ise vaumlhehaaval meile sarnaselt kreeka keelt kotildenelema Kui ta aga korda rikub votildei Zeusi nimel seda suhtlust naeruvaumlaumlristab siis heidetagu ta edaspidi vaumllja ja aumlrgu kunagi peetagu uuesti koosviibimiste vaumlaumlriliseks isegi kui ta seda vaumlga paluks

Selle seadusettepaneku tegi Scipio Carteromachus Lugeshyjate fuumluumllist panid haumlaumlletusele Aldus Roomlane akashy

deemia juht ning Johannes Kreetalane Korrektorite fuumluumllist kes olid pruumltaaniate eesotsas Votildetsid haumlaumlletamisega vastu kotildeik Uue akadeemia liikmed kelle seas oli preester Batshytista Jumalasulaste fuumluumllist veneetslane Paulus Aadlimeeste

fuumluumllist arst Hieronymus Louchaios Ravijate fuumluumllist ja Franciscus Rosetto Veronast Professorite fuumluumllist ja paljud teised kel on juba soov otildeppida ja kuuluda Uude akadeeshymiasse on nime poolest juurde arvatud

Olgu tal igavesti head otildenne ja liikmeid

KADEEMIA potildehikirja stiil jaumlljendab Atika raidkirjadelt tuttavaid rahva-koosoleku otsuseid selle naljatlev toon viitab et tegemist ei olnud vaumlga for-

maalse organisatsiooniga samas loetletakse otsusele allakirjutanute seas uumlles potildehilised ruumlhmad kellest Alduse suhtlusvotildergustik koosnes Truumlkikoja ja teoste ettevalmistamisega olid seotud kaumlsikirjade lugejad (kes ka truumlkikaumlsikirja ette valmistasid) truumlkkalid korrektorid nende teoste lugejad kes aitasid ka avaldamiseks kaumlsikirju leida ja valida kuulusid uumlli-koolide otildeppejotildeudude haritud arstide humanistlike huvidega preestrite ning Veneetsia patriitside hulka Ning ndash kuigi kedagi konkreetselt nimepidi ei mai-nita ndash viidatakse ka vaumllismaalastele kes Veneetsias peatudes Alduse akadeemiat kuumllastasid

Kuigi taumlpset nimekirja kotildeigi liikmetega pole loetakse lisaks Seaduses loetletud seitsmele liik-

mele Neakademiarsquosse kuuluvaiks enam-vaumlhem kotildeiki Alduse sotildepru-toetajaid ja hellenofiile12

12 Vt Renouard 1834 Lowry 1976 Ambroise Firmin-Didot Alde Manuce et lrsquohelleacutenisme agrave Venise Paris 1875

Pietro Bembo (1470ndash1547) Tizian Otildeli u 1540 National Gallery of Art Washington

11

Alduse ringkonna liikmeid Portreed raamatust Paul Freher Theatrum virorum erushyditione clarorum T 1ndash2 Nuumlrnberg 1688 TUumlR R XV 65a

Nende hulgas olid Alduse patroon Alberto Pio da Carpi kindlasti

ka Alduse aumlripartner ja aumliapapa Andrea Torresano kelle toumloumld jaumltkasid ta pojad Federico ja Gian Francesco Mitmed hellenofiilid ja Alduse kaastoumloumllised tegid karjaumlaumlri kirikus naumliteks hilisem kardi-nal Pietro Bembo Minoriitide ordusse kuulus Urbano Valeriano Bolzanio (Urbano dalle Fosse Urbanus Bellu-nensis) Veneetsia laumlhedalt Bellunost kelle kreeka keele grammatika esma-truumlki andis vaumllja Aldus hiljem levis see vaumlhemalt 23 kordustruumlkis millest uumlks oli kasutusel ka Tallinna guumlmnaasiumis (TUumlR R II 19281679) Veneetsia laumlhe-dalt Mottast paumlrit Girolamo Aleandro (Hieronymus Aleander) tegutses Parii-sis kus ta oli uumlks esimesi kreeka keele professsoreid ning andis vaumllja kreeka autoreid ja kreeka keele otildepiku Naas-nud Itaaliasse tegutses ta Roomas paavst Leo X ajal Vatikani raamatukogu bib-liotekaarina ja tegi karjaumlaumlri ka jaumlrgnevate paavstide ajal lotildepetades kardinalina

Kuigi Pico della Mirandolat ei saa pidada otseselt seotuks Alduse aka-

deemiaga viis just tema Alduse kokku Firenze humanistlike ringkondadega kellest said Alduse abistajad votildei kaas-toumloumllised Nende hulka kuulusid Scipio Fortinguerra (latiniseeritud kreeka totildelkes Carteromachus) oli Uue akadee-mia potildehikirja tekstiredaktsiooni esitaja tema ladinakeelse kotildene Kreeka keele uumllisshytuseks andis Aldus vaumllja akadeemia tipp-ajal 1504 aastal (seda avaldati hiljem veel korduvalt nt Henricus Stephanus oma kreeka keele tesauruse alguses) Angelo Poliziano (kes kuumlll enne akadeemia idee teket suri) ning kreeklased ja aktiivsed kaastoumloumllised Markos Musuros ja Janos Laskaris

Vaumlga mitmed Alduse kaastoumloumllised olid Buumltsantsist potildegenenud votildei

mujalt Kreeka aladelt sisse raumlnnanud kreeka emigrandid kes toumloumltasid tema heaks skriibide korrektorite votildei editee-rijatena votildei konsulteerisid ja aitasid kaumlsi-kirjade leidmisel ning valimisel Neid nimetatakse aeg-ajalt ka Alduse Kreeta maffiaks Kandiast (taumlnap Iraklion) paumlrit Markos Musurosega sidus Aldust suumlgav sotildeprus ja aastatepikkune koostoumlouml (mis viis naumliteks Platoni teoste editsioo-

12

nini) samast oli paumlrit Joannes Greg-oropulos (uumllalmainitud Johannes Kreetalane Johannes Cretensis) ja Arsenios Apostolis Kreeta paumlrit-olu oli ka uumlks kuulsamaid kreeka skriibe Joannes Rhosos kes kir-jutas Alduse jaoks uumlmber mitmeid kaumlsikirju aga enne teda toumloumltas ka kardinal Bessarioni Lorenzo dersquo Medici ja kardinal Alessandro Far-nese jaoks Ja muidugi oli Alduse jaoks vaumlga oluline Buumltsantsist paumlrit (aga samuti uumlle Kreeta Itaaliasse kotildeigepealt Firenzesse jotildeudnud) Joannes Laskaris kes aitas nii teoste editeerijana kui avaldamiseks sobivate kaumlsikirjade leidmisel

Suur osa akadeemia liikmetest olid veneetslased nende hulgas

oli ka senaatoreid ja aadlimehi nt Marin Sanudo (Sanuto) kes saa-dikuna Maximilian I juures alustas arvatavasti laumlbiraumlaumlkimisi Alduse aka-deemia asutamiseks Saksamaal taumlnu temale omandas Aldus 1502 aastal privileegi kreeka truumlkiste vaumlljaand-miseks Veneetsias ta kirjutas ka Veneetsia ajaloo Veneetsia ajalooga tegeles ka Andrea Navagero kes oli ka Biblioteca Marciana bibliotekaar potildehikirjas mainitud Giovanni Batshytista Egnazio (Cipelli) kes oli nagu Alduski otildeppinud Poliziano juures oli Veneetsias elokventsi professor ja notar ning aitas mitmete ladina autorite vaumlljaandmisel Ent arvu-kalt oli ka mujalt paumlrit humaniste nt Giovanni Giocondo ( Jucundus) Veronast kes toumloumltas arhitektina Pariisis ent kasutas sealgi votildeimalust Aldusele kaumlsikirju muretseda

Akadeemia ldquokorrespondent-liikmeteksrdquo votildeib naljatamisi

lugeda mitmed kuulsad vaumllismaala-sed Desiderius Erasmus kes levi-tas Alduse kuulsust kogu Euroopas ning kelle Adagia Aldus 1508 aastal vaumllja andis Thomas Linacre ing-lise humanist ja filosoof esimene kreeka keele professor Oxfordis aga ka naumliteks Johannes Reuchlin Conrad Celtis Johannes Cunaeus ja Willibald Pirckheimer

Willibald Pirckheimer Vaselotildeige Paul Freher Theatrum virorum eruditione clarorum T 1ndash2 Nuumlrnberg 1688 TUumlR R XV 65a

Erasmus Rotterdamist (14661469ndash1536) Hans Holbein jun Otildeli tempera 1523 National Gallery London

13

Lootus Uue akadeemia suumlnniks Alduse suhtlusringkond

Rooma

PadovaNicolaus Leonicus Thomaeus Thomas Linacre Demetrios Chalkondylas Conrad Celtis Willibald Pirckheimer Andrea Navagero Giambattista Egnazio Markos Musuros Janos Laskaris

VeneetsiaAndrea Torresano Pietro Bembo Marin Sanudo Andrea Navagero Giambattista Egnazio Urbano Bolzano Hieronymus Aleander Scipio Carteromachus Aldus Manutius Janos Laskaris Markos Musuros

PariisHieronymus Aleander Desiderius Erasmus

Kreeta Candia

Markos Musuros Janos Laskaris Joannes Gregoropulos Demetrios Dukas

Arsenios Apostolis Joannes Rhosos

Guarino da Verona Pico della Mirandola Alberto Pio da Carpi Aldus Manutius

Aldus Manutius Markos Musuros Janos Laskaris Gaspare da Verona paavst Nicolaus V paavst Leo X (= Giovanni di Lorenzo dersquo Medici)

Alberto Pio da Carpi Aldus Manutius

Markos Musuros

Janos Laskaris Konstantinos Laskaris

Thomas Linacre

Desiderius Erasmus

Conrad Celtis Willibald Pirckheimer

Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi

Thomas Linacre Pico della Mirandola

Markos Musuros Janos Laskaris Giovanni de Lorenzo dersquo Medici Joannes Argyropulos Angelo Poliziano Scipio Carteromachus

RotterdamDesiderius Erasmus

Desiderius Erasmus

Cambridge

14491450 Aldus Manutius sen suumlnnib Rooma laumlhedal Bassianos

u 1450 Francesco Griffo Aldus Manutiuse kirjatuumluumlpide kavandaja ja graveerija suumlnnib Bolognas

1451 Andrea Torresano di Asola Aldus Manutiuse tulevane aumlripartner ja aumli suumlnnib Mantova laumlhedal Asolas

1465 Saksa truumlkkalid Konrad Sweynheym ja Arnold Pannartz votildetavad Itaalias kasutusele liikuvate taumlhetuumluumlpidega truumlkipressi nad peavad truumlkikoda Rooma laumlhedal Subiacos

1467ndash1475 Aldus Manutius otildepib Roomas mh Domizio Calderini ja Gaspare da Verona juures

1468 kardinal Bessarion kingib oma raamatukogu millest suurema osa moodustavad kreeka- ja ladinakeelsed kaumlsikirjad Veneetsia Vabariigile

1469 Johann von Speyer votildetab Veneetsias kasutusele liikuvate tuumluumlpidega truumlkipressi

u 1470 Nicolas Jenson alustab Veneetsias truumlkitegevust

1472 Kardinal Bessarion sureb

u 1475ndash1480 Aldus Manutius otildepib Ferraras mh Battista Guarino juures kreeka keelt ja kirjandust otildepetab ise kreeka keelt tutvub Giovanni Pico della Mirandolaga

u 1478ndash1479 Andrea Torresano alustab iseseisvat truumlki- ja kirjastustegevust Veneetsias paumlrast toumloumltamist truumlk-kal Nicolas Jensoni juures

1480 Nicolas Jenson sureb Andrea Torresano ostab tema leselt truumlkikoja

1482 Veneetsia vaumled piiravad Ferrarat Aldus Manutius leiab varjupaiga Mirandolas Giovanni Pico della Mirandola majas

u 1483ndash1489 Aldus Manutius otildepetab Carpis Giovanni Pico della Mirandola otildeepoegi vuumlrste Alberto ja Leo-nello Pio da Carpit

u 1490 Aldus Manutius siirdub Veneetsiasse sooviga alustada seal iseseisvat kirjastus- ja truumlkitegevust tutvub Andrea Torresanoga

1493 Aldus Manutius avaldab Andrea Torresano juures oma ladina keele grammatika Institutiones grammaticae

u 14941495 Aldus Manutius rajab koos Andrea Torresano ja Pierfrancesco Barberigoga Veneetsiasse truumlki-koja

14941495 Aldus Manutius annab vaumllja Konstantinos Laskarise Erotemata (kreeka minusklites) mis on esi-mene Manutiuste truumlkikoja dateeritud truumlkis

14951496 Aldus Manutius annab vaumllja Pietro Bembo poeemi Aetna mis on teadaolevalt esimene truumlkis kus kasutatakse semikoolonit ( ja hiljem Bembo nime saanud šrifti) Ka hilisemates vaumlljaannetes korrastab Manutius tema ajani uumlsna stiihiliselt kasutatud interpunktsiooni ja ortograafiat Tema pojapoeg jaumltkab vanaisa jaumllgedes andes 1566 aastal vaumllja traktaadi Orthographiae ratio

1495ndash1498 Aldus Manutius annab vaumllja 5-koumlitelise Aristotelese teoste kogu kreeka keeles (editio princeps)

1498 Aldus Manutius annab vaumllja Angelo Poliziano Opera ilmub esimene tema kreekakeelsete truuml-kiste kirjastuskataloog Libri graeci impressi

1499 Aldus Manutius annab vaumlljab Francesco Colonna arvukate puulotildeikeillustratsioonidega Hypnshyerotomachia Poliphili ja Niccolograve Perotti Cornucopiae kus kasutab esimest korda paginatsiooni

1500 Aldus Manutius annab vaumllja Epistole Devotissime de Sancta Catharina da Siena mis on esimene Veneetsias truumlkitud naisautori teos uumlhes tekstikohas kasutab esimest korda antiikva-kursiivi

Kronoloogia

1501 Aldus Manutius annab vaumllja esimesed vaumlikesed oktaavformaadis raamatud eesotsas Vergiliusega mis on esimene taumlielikult antiikva-kursiivis truumlkitud teos

1502 Aldus Manutius kasutab esimest korda delfiini ja ankruga signeeti Sophoklese teoste esma-truumlkk mis viitab esmakordselt Aldi Neacademiarsquole Veneetsia senati ja paavst Aleksander VI pri-vileeg Aldus Manutiusele konflikt Aldus Manutiuse ja Francesco Griffo vahel kursiivi autorsuse paumlrast

1503 Aldus Manutius kannab nuumluumldsest nime bdquoAldus Pius Manutiusldquo ilmub tema teine kirjastuskata-loog

1505 Aldus Manutius abiellub oma aumlripartneri Andrea Torresano tuumltre Maria Torresanoga abielust suumlnnib 5 last 3 poega ja 2 tuumltart

1508 Erasmus Rotterdamist veedab 8 kuud Veneetsias Aldus Manutiuse truumlkikojas Aldus Manutius avaldab Erasmuse Adagia 2 truumlki

1509ndash1512 Aldus Manutius viibib Cambrai liiga sotildeja (1508ndash1516) ajal Ferraras

1512 Suumlnnib Aldus Manutius vanema kolmas poeg Paulus Manutius kes hakkab alates 1533 a truumlki-koda juhatama

1513 Aldus Manutius annab vaumllja esimese Platoni teoste koguvaumlljaande ilmub jaumlrjekordne Aldus Manutiuse truumlkikoja kirjastuskataloog kolmas paavst Julius II privileeg Aldus Manutiusele

1514 Neljas paavst Leo X privileeg Aldus Manutiusele

1515 Aldus Manutius sen sureb Veneetsias tema aumli Andrea Torresano asub truumlkikoda juhtima oma poegade Gian Francesco ja Federicoga kuna Aldus Manutius sen pojad on veel alaealised

1529 Andrea Torresano sureb truumlkikoda hakkavad juhtima tema pojad Gian Francesco ja Federico Torresano drsquoAsola

1533 Paulus Manutius votildetab uumlle oma isa truumlkikoja juhtimise Veneetsias

1539 Paulus Manutius katkestab aumlrisuhte Andrea Torresano paumlrijatega paumlrandustuumllis truumlkikoja paumlrast alates 1540 a juhatab ta truumlkikoda koos oma vendade Marcuse ja Antoniusega

1542 Paulus Manutius asub truumlkikoda juhtima ainuisikuliselt

1546 Paulus Manutius abiellub Girolamo Odoni tuumltrega abielust suumlnnib 4 last

1547 Aldus Manutius jun Paulus Manutiuse poeg ja Aldus Manutius sen pojapoeg suumlnnib Veneetsias

1558ndash1561 Paulus Manutius juhatab Veneetsias Academia Veneta truumlkikoda

1561 Paulus Manutius asub paavst Pius IV ajal juhtima ka Vatikani truumlkikoda Stamperia del popolo romano Roomas

1572 Paulus Manutius jaumltkab toumloumld Roomas Vatikani truumlkikoja juhatajana paavst Gregorius XIII ajal

1574 Paulus Manutius sureb Roomas tema poeg Aldus Manutius jun votildetab Veneetsia truumlkikoja uumlle

1585 Aldus Manutius jun annab Veneetsia truumlkikoja juhtimise uumlle palgalisele juhatajale teda ennast kutsutakse Bolognasse retoorika otildeppetooli juurde

1587 Aldus Manutius jun kutsutakse Pisasse professoriks

1588 Aldus Manutius jun kutsutakse Rooma professoriks

1590 Aldus Manutius jun hakkab juhtima Roomas Vatikani truumlkikoda Stamperia del popolo romano paavst Clemens VIII ajal

1597 Aldus Manutius jun sureb Veneetsia truumlkikoda lotildepetab tegevuse

















































16

Aldus Manutiuse signeedist

LDUST loetakse humanistliku truumlkkali-signeedi ehk -maumlrgi kasutuselevotildetjaks tema ja ta jaumlreltulijad kasutasid uumlhte ja sama signeeti ainult vaumlheste muuda-

tustega peaaegu terve sajandi Delfiini ja ankruga signeeti kasutas Aldus teadaolevalt esmakordselt 1502 aastal Muistsete kristlike poeetide (Poetae Chrisshytiani veteres) 2 koumlite eessotildena lotildepus peatselt aga juba pidevalt tiitellehel (votildei viimasel lehel) Kuigi Aldus votildettis truumlkkalimaumlrgi kasutusele muuhulgas ka prak-tilisel kaalutlusel kaitsta oma vaumlljaandeid jaumlrelete-gemise eest hakkasid seda kirjastuse kotilderge maine totildettu kuritarvitama piraatkirjastused nii Itaalias kui Prantsusmaal

Alguses on kahel pool ankrut ja selle uumlmber keerdunud delfiini ainult kiri ALDVS hiljem

ALDVS MA(nutius) RO(manus) votildei ALDVS M R

ELFIINI ja ankruga signeedi taumlhendust on selgitatud deviisi festina lente (lsquorutta aeglaseltrsquo) abil Nii oleks tegemist oma-laadse oksuumluumlmoroniga delfiini kui kiire

ja liikuva olendi ning ankru kui puumlsivuse suumlmboli kokkupanekuga Aldus ise signeediga koos sel-list tunnuslauset ei kasuta Signeedi ja tunnuslause taumlhenduse ja kasutuselevotildetu kohta on antud erine-vaid selgitusi

Neile votildeib olla eeskujuks 1499 aastal Alduse poolt vaumllja antud ja taumlnapaumleval dominikaani mungale

Francesco Colonnale omistatavas teoses Poliphiluse uneline armuvotildeitlus (Hypnerotomachia Poliphili) esinev puulotildeige mida saadab jaumlrgmine tekst teisel pool imetlesin sellist elegantset kujutist ring ning ankur mille uumlmber on potildeimunud delfiin Ma totildelgendasin seda jaumlrgnevalt Kiirusta alati aeglaselt (ΑΕΙ ΣΠΕΥΔΕ ΒΡΑΔΕΩΣ Semper festina tarde) Aldusel on kuumlll sarnane kujutis aga temal on ankur puumlstiselt

Motot ja illustratsiooni on seostatud ka taumlnapaumle-vaks suuremalt jaolt haumlvinud freskodega Pado-

vas Santa Giustina kiriku ristikaumligus programmi autoriks Paviast paumlrit abt Gasparo13

13 A Wolkenhauer Zu schwer fuumlr Apoll Die antike in humanistischen Druckerzeichen des 16 Jahrhunderts Wiesbaden 2002 lk 34 165-185 vt ka httpwwwforu-mancientcoinscomdougsmithfeac49domhtml V von der Heyden-Rynsch Aldo Manuzio Vom Drucken und Verbreiten schoumlner Buumlcher Berlin 2014 lk 67 P M Daly The Emblem in Early Modern Europe Contributions to the Theory of the Emblem Farnham Surrey Ashgate 2014 lk 81

Uumltelust σπεῦδε βραδέως ( festina lente) armastas vaumlga keiser Augustus kuid ka keiser Vespa-

sianus Erasmuse jaumlrgi (Adagia nr 1001) oli Aldus talle naumlidanud uumlht Pietro Bembolt kingiks saadud Rooma muumlnti millel oli uumlhel pool Vespasianuse pilt motoga teisel aga delfiini ja ankru kujutis14 Erasmuse jaoks seisneb kotildenekaumlaumlnu festina lente votildelu motildeistatuslikkuses kuna see koosneb vastandlikest sotildenadest (tegemist on oksuumluumlmoroniga) meeldivust lisab ka luumlhidus selle poolest on adagiumrsquoid (motildet-teterad) sarnased vaumlaumlriskividele (gemmidele) Festina lente ehk σπεῦδε βραδέως aga sobib ka kuningatele sest kiirustamata toimimine iseloomustab just valit-seja vaumlaumlrikust Kahele Rooma imperaatorile Augus-tusele ja Vespasianusele oli see kotildenekaumlaumlnd vaumlga meeltmoumloumlda kuna see vastas uumlhelt poolt nende suur-sugususele teisalt leebusele uumlhelt poolt hoolikusele ja laumlbimotildeeldusele aga samas ka asjaajamise kiiru-sele Aulus Gelliuse Atika oumloumlde (peatuumlkk 10115) ja

14 Erasmi Roterodami Adagiorum chiliades tres Veneetsia Aldus Manutius 1508 f 112-113r Vt ka Suetonius Jumaliku Augusshytuse elu 254 ja Aulus Gellius Atika oumloumld 10115

Ring ning ankur mille uumlmber on potildeimunud delfiin

Francesco Colonna Hypnerotomachia Poliphili Venezia Aldus Manutius 1499 BSB-Ink C-471 GW 7223

17

Erasmus kirjutab Aldusest Adagiarsquos (nr 1001 ehk II11 1508 aasta vaumlljaandes)

Ja Titus Vespasianusele oli see vana uumltelus totildeepoolest meelshydinud nagu on hotildelpus naumlha muistsetest muumlntidest neist uumlht muistses Roomas vermitud hotildeberaha naumlitas mulle Aldus Manutius oumleldes et selle oli talle kingiks saatnud Veneetsia patriits Pietro Bembo uumlks haritumaid noormehi ja antiikkirjanduse uurijaid Muumlnt oli selline uumlhel pool oli Titus Vespasianuse naumlopilt teisel aga ankur mille keskel ehk saumlaumlre uumlmber on end potildeiminud delfiin Et aga see pole mingi muu suumlmbol kui seesama tseesar Augustuse σπεῦδε βραδέως seda naumlitavad hierogluumluumlfides kirjamaumllestised

Edasi toob Erasmus delfiinide kohta naumliteid nii Plutarchoselt kui Aristoteleselt lotildepetades Pli-

niuse Loodusloost paumlrit naumlitega selle kohta et delfiin

on vaumlledaim kotildeigist loomadest samas kui ankur on see mis hoiab laevu tuule kaumles paigal

Nuumluumld aga on see jotildeudnud roomlase Aldus Manutiuse kui kolmanda paumlrija kaumltte ldquomotildetlen ei toimuda saand see oluumlmplaste tahte ja notildeutardquo (Vergilius Aeneis 556 tlk Ants Oras Tallinn 1992 lk 135) Nimelt tuntakse nuumluumld tema maumlrgina seda mis kunagi meeldis Titus Vespasianushysele mis pole mitte ainult tuntuim vaid ka armsaim kotildeigile uumlkskotildeik mis maadel kus tuntakse votildei armastatakse haumlid (scil vabu) kunste Ma usun et see tunnuslause ei olnud kuulsam tollal kui seda imperaatori muumlndile vermituna kotildeikjal kaupmeeste kaumles ringeldes kulutati vaid pigem on ta kuulsam nuumluumld kui kotildeigi rahvaste seas isegi vaumlljaspool kristliku impeeriumi piire levitavad loevad hoiavad ja uumllistavad seda koos motildelemas keeles (st kreeka ja ladina) kirjutatud raamatutega kotildeik need kes austavad puumlhadena vabu kunste Iseaumlranis teevad seda need kes tuumldinuna barbarite taumlispuhutud otildepetusest otildehkavad totildeelise ja muistse eruditsiooni jaumlrele mille taastamiseks on see mees otsekui loodud ja ndash kui votildeib nii oumlelda ndash naumlib saatusest saadetu ja vermituna Nii leegitsevate palvetega ihkab nii vaumlsimatu pingutusega puumluumldleb ta vaid seda uumlhte vaumlltimata mingit vaeva et tubli vaimulaadiga meeste jaoks saaks taastatud kirjatarkuse varamu tervikliku puutumatu ja puhtana Asi ise naumlitab votildeiksin oumlelda kui palju ta on selle huumlvanshyguks juba andnud isegi vastu saatuse tahtmist Nimelt kui mingi jumal kes on heade tarkuste soosija tuleb vastu meie Alduse kauneimatele ja peaaegu kuninglikele palvetele ja kui vastuoluline saatus lubab siis ma luban teadmishimushylistele et ainult tema toumlouml tulemusel on motildene aasta paumlrast nende kaumlsutuses kotildeik heade autorite teosed neljas keeles ndash ladina kreeka heebrea ja kaldea ndash ning igast valdkonshynast taumliel kujul ja parandatuna nii et kellelgi ei jaumlauml enam soovida uumlhtki osa sellest kirjatarkuse varamust Ja siis saab avalikuks kui palju vaumlaumlrt koodekseid on seni peidus olnud kas uumlkskotildeiksuse totildettu unustatuna votildei kotildervaldatuna kellegi puumluumldlusest kellel on meeles vaid see et ta ise uumlksinda teadjana paistaks Ja siis lotildepuks saab teatavaks kuivotilderd uumluumlratuid vigu on taumlis needki autorid kelle teoseid praegu piisavalt parandatuks peetakse

Macrobiuse Saturnaalide jaumlrgi kasutas Augustus seda sententsi sageli oma kirjades manitsedes rakendama asjaajamisel nii kiiret sihikindlust kui aeglast hooli-kust Suetonius aga mainib seda Jumaliku Augustuse elus (254) Samasugust kombinatsiooni motost ning delfiini ja ankru kujutisest naumleme ka Vespasianuse poja keiser Domitianuse muumlndil

IGNEETIDELE omistati suurt suumlm-bolistlikku vaumlaumlrtust Claude Mignault totildelgendab Andrea Alciato embleemi-raamatu kommenteeritud vaumlljaande ette

lisatud traktaadis Syntagma de symbolis 1571 aastast Alduse deviisi kuumlpsuse kiitusena mis hoiab motildeotilde-duka kesktee poole liigselt kiirustamata votildei aeglus-tamata See sobib ka Hypnerotomachiarsquos antud kujutise kotilderval olevate kujutistega mis suumlmboliseerivad kan-natlikkust15

15 Vaumlljaandes Andreae Alciati Emblemata cum commentariis Padova 1621 lk LXI vt Wolkenhauer lk 91Hotildebedenaar ankru ja delfiiniga keiser Domitianuse ajast

18

Foliantide signeet (uumllal)

Niccolograve Perotti Cornucopiae Venezia Aldus Manutius sen paumlrijad Andrea Torresano 1513 [ie 1517]

TUumlR R II e 71a

ELFIINI ja ankruga signeedist oli kasutusel mitu varianti Tartu uumlli-kooli raamatukogus leiduvate aldii-nide varal votildeib eristada nelja

Klassikaline signeet (vasakul)

Giovanni Giovano Pontano Opera poetica Venezia Aldus Manutius 1513

TUumlR R II 19262459

bull nn klassikaline signeet (u 53 x 47 cm) mida kasutas Aldus Manutius sen 1502 aastast kuni surmani 1515 a ja hiljem aeg-ajalt ka tema jaumlreltulijad

bull foliantidele motildeeldud suurem versioon raamis (107 x 75 cm) mille eri variandid erinesid uumlksteisest nimelisandi poolest (naumlit AL DVS ALDVS M R)

19

Dekoratiivses ovaalraamis signeet (vasakul)

Medici antiqui omnes Venezia Aldus Manutius sen paumlrijad [Paulus Manutius] 1547

TUumlR R II e 811a

Paulus Manutiuse ajal kasutusele votildeetud signeet (paremal)

Girolamo Ferrari Ad Paulum Manutium emendationes in Philippicas Ciceronis Venezia Aldus Manutius sen paumlrijad [Paulus Manutius] 1542


bull 1540 aastatel Paulus Manutiuse ajal kasutusele votildeetud signeet kus votildeib taumlheldada disainis toimunud muutust mis vaumlljendub plastilise vormi rotildehutamises delfiini kuju kogukamaks ja jaumlssakamaks muutumises

bull dekoratiivraamis signeet mida hakati kasutama 1550 aastatel

20

Alduse truumlkituumluumlpidest ja Francesco Griffost

Truumlkituumluumlp on metalltahukas mille otsapinnal asub truumlkitaumlhe reljeefne peegelpildis kujutis Truumlkkishymisel kaetakse see truumlkivaumlrviga ja paberile kandub paumlripidine kujutis16 Truumlkkimine liikuvate tuumluumlpidega hotildelmas jaumlrgmisi tegevusi Esiteks loodi truumlkkishymiseks vajalike taumlhtede numbrite ja teiste maumlrkide kavandid Teiseks valmistati truumlkituumluumlbid Selleks graveeriti kandilise kotildevast metallist templi otsa reljeefne peegelpildis taumlhekuju ehk patriits (lad pater lsquoisarsquo) mis vajutati pehmemast metallist ndash vasest ndash plaadile Nii saadi matriits (lad mater lsquoemarsquo) mis moodustas valuvormi potildehja Valuvormi valati kergesti sulav metallisegu ja saadi patriitsi taumlpne koopia17 Kolmandaks etapiks oli ladumine ndash uumlksikutest truumlkituumluumlpidest sotildenade ridade ja veergude kokkuseadshymine Viimaseks oli truumlkkimine kotildergtruumlkimeetodil

RUumlKITUumlUumlBID mida Aldus Manutius kasutas oma truumlkikojas Veneetsias oli kujundanud ja graveerinud graveerija Francesco Griffo (1450ndash1518) Francesco

Griffo tuntud ka kui Francesco da Bologna oli Bolognast paumlrit kullassepp kes alates 1475 a oli omale nime teinud taumlhelotildeikajana Aastatel 14941495ndash1502 toumloumltas ta Aldus Manutiuse juures ja varustas tema truumlkikoda kreeka ja ladina tuumluumlpidega Pikaajaline koostoumlouml Aldus Manutiuse ja Francesco Griffo vahel oli aumlaumlrmiselt edukas Aldiinid omandasid omapaumlrase naumlo just taumlnu Francesco Griffo loodud šriftidele

LDUS Manutiuse ja Francesco Griffo koostoumlouml sai alguse kreekakeelsete raa-matute alal Kreekakeelsete tekstide truumlkkimisega oli Alduse tegutsemis-

ajaks katsetatud vaid paarkuumlmmend aastat Kee-ruliseks tegi selle see et kreeka kopistid kasutasid ilmaliku kirjanduse puhul potildehiliselt kursiivkirja milles esines palju ligatuure (seotud taumlhtede kom-binatsioone mille puhul taumlhed votildeisid asetseda mitte ainult uumlksteise jaumlrel vaid ka kohal) ja luumlhendeid Lisaks raskendasid olukorda diakriitilised maumlrgid iga kreeka alfabeedis oleva vokaali peal votildeib esineda korraga kaks maumlrki hotildengus ja rotildehk (seejuures on kaks erinevat hotildenguse- ja kolm rotildehumaumlrki) lisaks veel treema ja pikkade vokaalide all mittehaumlaumllduv joota18 Kotildeik see muutis keerukaks truumlkituumluumlpide loo-

16 Eesti Entsuumlklopeedia 9 kd Tallinn Eesti Entsuumlklopeedia-kirjastus 1996 lk 539

17 Fr Puksoo Raamat ja tema sotildebrad Tallinn Valgus 1973 lk 101

18 N Barker Aldus Manutius and the Development of Greek Script amp Type in the Fifteenth Century New York 1992 lk 21ndash25

mise sest tuli graveerida kas erinevad truumlkiklotsid iga votildeimaliku kombinatsiooni jaoks votildei siis liita uumlhe taumlhe ja sellega liituvate maumlrkide jaoks kuni kolm eri-nevat klotsi Varaste ladinakeelsete truumlkiste puhul ei olnud seetotildettu haruldane et kreeka tsitaatide kohale jaumleti truumlki lattu augud millesse kreeka tekst kirjutati kaumlsitsi juurde

14941495 aastal avaldas Aldus Manutius Konstanti-

nos Laskarise (1434ndash1501) Erotemata mis toimus samaaegselt Organonrsquoi Aristotelese 5-koumlitelise vaumll-jaande 1 koumlite ettevalmistamisega Sellest laumlhtuvalt nimetatakse Erotematarsquos kasutatud šrifti ka Aristo-telese šriftiks (votildei ka Alduse 1 kreeka šriftiks) See on esimene ulatuslikum teos mis truumlkiti kreeka minusklites (vaumliketaumlhtedes) 1495ndash1498 ilmus 5-koumli-teline Aristotelese vaumlljaanne mis on tervikuna selles kreeka šriftis mis kuulub Francesco Griffo meistri-teoste hulka Eeskujuks kasutasid Manutius ja Griffo tuntud kreeka kopisti Immanuel Rhusotase kaumlekirja

Alduse 1 kreeka šrift kreeka minusklid

Konstantinos Laskaris Erotemata Venezia Aldus Manutius 1494ndash1495

BSB-Ink C-530 GW M17107

21

Alduse 2 kreeka šrift (uumllal)

Angelo Poliziano Liber epigrammatum graecorum Venezia Aldus Manutius 1498

TUumlR Ink 39

Alduse 3 kreeka šrift (all)

Hippokrates Omnia opera Venezia Aldus Manutius sen paumlrijad Andrea Torresano 1526


Nn Alduse teine kreeka šrift on potildehimotildetteliselt sel-lesama tuumluumlbi kokkusurutud vaumlljaanne seda kasutati luumlhikest aega19 Naumleme seda Poliziano Opera Omnia vaumlljaandes 1498 aastal

Kuna esimesed kaks kreeka tuumluumlpi ei olnud veel piisavalt uumlhtlased ning votildetsid ka palju ruumi

votildetsid Griffo ja Manutius 1499 aastal kasutusele kolmanda kreeka šrifti mille puhul oli osaliselt ees-kujuks ka Alduse kaastoumloumllise Markos Musurose kaumle-kiri Selle vaumliksed ja (tolle aja kohta) uumlhtlased taumlhed said eeskujuks mitmeks sajandiks paljudele kreeka šriftidele 1502 aasta Sophoklese vaumlljaandes votildetsid nad kasutusele ka kreeka kursiivkirja mis oli samuti vaumliksem ja sobis haumlsti taskuformaadis teoste vaumllja andmiseks Selle puhul on oletatud et eeskujuks votildeis olla ka Alduse enda votildei motildene teise kreeka keeles kir-jutava itaallase kaumlekiri20

19 Barker Aldus Manutius hellip lk 52ndash59


22

Vahetult paumlrast Erotemata vaumlljaandmist taotles Aldus Manutius Veneetsia senatilt oma truumlkikojale eksklusiivset ehk ainuotildeigust kreeka truumlkituumluumlpide kasutamiseks Ta tegi seda taumlies teadlikkuses kreeka tuumluumlpide ja nende looja Francesco Griffo turuvaumlaumlrtushysest olles esimesi truumlkkaleid uusajal kes soovis votildetta truumlkituumluumlpidele patendi ehk privileegi nagu seda tollal nimetati21 Sellega soovis ta omandada kreekashykeelsete raamatute truumlkkimise ainuotildeiguse ja keelata teistel truumlkkalitel jaumlreletruumlkkide tegemise

Euroopas kehtestati truumlkindusalased privileegid so teatud eesotildeigused truumlkikodade asutamiseks ning kirjastamiseks juba truumlkikunsti esimestel kuumlmnenshyditel Truumlkiprivileege anti truumlkkalitele nii truumlkikoshydade asutamiseks kui ka oma toodangu kaitsmiseks plagiaadi ja koopiate tegemise eest Nii kujunesid truumlkiprivileegid autorikaitseotildeiguseks kuigi tegelikshykuses jaumlreletruumlkke peatada ei suudetud22

14951496 a avaldas Aldus Manu-tius kardinal Pietro

Bembo Aetna ndash oma esimese raamatu ladina šriftis ja Francesco Griffo kujundatud antiikvas (taumlnapaumleval tuntud kui Bembo-antiikva) Francesco Griffo uuris karolingide-aegseid kirjastiile ja uumlritas luua bdquoantiik-sematldquo šrifti kui seda senini oli esitletud Tema loodud antiikva kuulub ilusaimate šriftide hulka truumlkikunstis See sai eeskujuks tuumlpograafidele mitme sajandi vaumlltel antiikva kujundamisel23

NTIIKVA (littera antiqua rahvapaumlra-selt ka bdquoladina kirildquo tuletatud ladina sotildenast antiquus lsquovana vanaaegnersquo) oli renessansi ajastu kiri uumlmarate taumlhtedega

vastand gooti kirjale Poumloumlrduti tagasi karolingide minusklite ehk vaumliketaumlhtede selge kirjapildi juurde Majusklid ehk suurtaumlhed leiti Vana-Rooma kapi-taalist Nagu majusklid olid ka minusklite vabalt algavad ja lotildeppevad tulbad varustatud seriifide ehk vaumlikeste dekoratiivsete joonekestega24

Aldus Manutiuse vaumlljaannete hulgas peetakse kotildeige ilusamaks 1499 aastal ilmunud Francesco

Colonna Hypnerotomachia Poliphilirsquot bdquoTeose jaoks lotildeikas Griffo Bembo vaumliketaumlhtede juurde uued suur-taumlhed mis olid veidi vaumliksemad minusklite uumllapi-kendustest Sellega korrigeeris ta optilist probleemi

21 Festina lente Die AldinenshySammlung der OumlNB httpwwwonbacatausbprojekte001

22 T Reimo Truumlkiprivileegidest Baltimaadel XVIIshyXVIII sajanshydil Tartu Uumllikooli Raamatukogu aastaraamat 1999 Tartu 2000 lk 184ndash185

23 I Sakk Aa kuni ZZ tuumlpograafia uumllevaatlik ajalugu Tallinn 2011 lk 267

24 V Toots Taumlnapaumleva kiri raamat kirjade kujundamisest Tal-linn Eesti Riiklik Kirjastus 1956 lk 40

kus minusklid tundusid majusklite kotilderval liiga pisi-kesed Teksti taumliendas 168 meisterlikku illustrat-siooni nende autori nimi on siiamaani teadmataldquo 25

RANCESCO GRIFFO oli ka esi-mene kes kavandas kursiivkirja (cancelshylaresca ehk antiikva-kursiiv) Sellel oli praktiline potildehjus kuna Aldus Manu-

tius hakkas raamatuid vaumllja andma mugavas tasku-formaadis (oktaavformaadis) ja nii sai uumlhele lehele rohkem teksti paigutada Vaumlidetavalt oli Francesco Griffol antiikva-kursiivi loomisel eeskujuks kopist

Bartolomeo Sanvito (1435ndash1518) kalligraafiline kaumle-kiri Esimese kursiivis raamat oli Aldus Manutiuse 1501 a Vergiliuse vaumlljaanne

Motildeistes kursiivi olulisust truumlkikunstis kiirustas Aldus Manutius omandama sellele privileegi

Nii anti 13 novembril 1502 a Veneetsia senati ja sama aasta 17 detsembril paavst Aleksander VI poolt Alduse truumlkikojale ainuotildeigus kasutada ladina kur-siivi 10 aasta jooksul Veneetsia ning paavsti votildeimu all oleval territooriumil Paavsti privileegi pikenda-

25 I Sakk Aa kuni ZZ tuumlpograafia uumllevaatlik ajalugu Tallinn 2011 lk 267ndash268

Bembo-antiikva

Pietro Bembo De Aetna Venezia Aldus Manutius 1495

BSB-Ink B-269 GW 3810

23

Griffo lotildeigatud suur- ja vaumliketaumlhed

Francesco Colonna Hypnerotomachia Poliphili Venezia Aldus Manutius 1499

BSB-Ink C-471 GW 7223

sid veel 15 aastani Julius II 27 jaanuaril 1513 a ja Leo X 28 novembril 1514 aastal26

Kui Francesco Griffo avastas et Aldus Manu-tius kaitseb isiklikku investeeringut ja ei luba

tal omalotildeigatud truumlkituumluumlpe teistele muumluumla tekkisid paumlrast aastatepikkust koostoumloumld Manutiuse ja Griffo vahel lahkhelid mis viisid lotildepuks taumlieliku suhete katkemiseni kirjastaja ja graveerija vahel Griffo jaumlttis maha Veneetsia vabariigi piirid ja siirdus Fanosse Aldus Manutiuse konkurendi kuulsa sefardi truumlk-kaliduumlnastia jaumlreltulija Gershom Soncino juurde kes oli tuntud potildehiliselt heebreakeelsete truumlkiste vaumll-jaandjana Fanosse ei laienenud Veneetsia vabariigi jurisdiktsioon ja seal ei kehtinud Alduse privileegid Juba 1503 aastal lotildeikas Francesco Griffo Soncinole Petrarca Sonetti e canzone jaoks ladina kursiivi uue variandi Hiljem naasis Francesco Griffo Bolo-gnasse kus ta 1516 a truumlkikoja avas Suumluumldistatuna oma vaumlimehe motildervas (taumlpsemad asjaolud pole teada) suri ta seal 1518 a27

26 L Murde Kataloog aldiinid Eesti Vabariigi raamatukogudes Tallinn 1995 lk 35ndash36

27 V von der Heyden-Rynsch Aldo Manuzio Vom Drucken und Verbreiten schoumlner Buumlcher Berlin Wagenbach 2014

ANUTIUSE ja Griffo ajaloolisi kirja-tuumluumlpe on hilisematel aegadel palju taas-tatud kuigi rohkete eri nimede all nagu Aldine Bembo Griffo jt28


Antiikva-kursiiv

Giovanni Giovano Pontano Opera poetica Venezia Aldus Manu-tius 1513


24

I

II

Aldus Manutiuse esimese truumlkikoja asukoht (I) Campo SantrsquoAgostinrsquoi vaumlljaku nurgal Majal mis asub kohal kus arvatakse olevat asunud tema esimene truumlkikoda on kaks maumllestustahvlit

MANUCIA GENS ERUDITOR NEM IGNOTA HOC LOCI ARTE TIPOGRAPHICA EXCELLUIT (lsquoManutiuste sugu tuntud igale otildepetatud inimesele hiilgas truumlkikunsti alal selles kohasrsquo)

IN QUESTA CASA CHE FU DrsquoALDO PIO MANUZIO LrsquoACADEMIA ALDINA SrsquoACCOLSE E DI QUI TORNOrsquo A SPLENDERE A POPOLI CIVILI LA LUCE DELLE LETTERE GRECHE LA SCUOLA DI LETTERE GRECHE DELLO STUDIO DI PADOVA DELLrsquoANNO MDCCCLXXVI LXXVII VOLLE DESIGNATO Arsquo FUTURI IL LUOGO FAMOSO (lsquoSelles majas mis kuulus Aldus Pius Manutiusele sai kokku Alduse akadeemia ja siit koitis haritud rahvastele kreeka kirjasotildena valgus Padova uumllikooli 18761877 aasta kreeka filoloogia uumlliotildepilased lasid taumlhistada selle kuulsusrikka koharsquo)

Aldus Manutiuse teise truumlkikoja asukoht (II) Campo San Paternianrsquoi vaumlljaku aumlaumlres kus asus ta aumlia Andrea Torresano maja ja truumlkikoda Sinna kolis Aldus Manutius kohe paumlrast abiellumist Andrea Tor-resano tuumltre Mariaga 1505 aastal Taumlnapaumleval kannab vaumlljak Itaa-lia rahvuskangelase Daniele Manini nime (Campo Manin) Kohal kus asus truumlkikoda asub taumlnapaumleval pangahoone Hoone seinal on maumllestustahvel tekstiga

ALDO PIO ndash PAOLO ndash ALDO II MANUZI PRINCIPI DELLrsquoARTE DELLA STAMPA NEL SESTODECIMO SECOLO COI CLASSICI LIBRI DA QUESTO LUOGO DIFFUSERO NUOVA LUCE DI CIVILE SAPIENZA LA CASSA DI RISPARMIO MDCCCLXXXI P (lsquoAldus Pius Paulus ja Aldus II Manutius 16 sajandi truumlkikunsti valitsejad levitasid sellest kohast koos klassikaliste raamatutega haritud tarkuse uut valgust Cassa di Risparmio pank 1881 aastalrsquo)

Aldus Manutiuse truumlkikodade asukohad

25

1Politianus Angelus (1454ndash1494)Opera omnia Toim Alexander SartiusVenezia Aldus Manutius 1498

Omnia opera Angeli Politiani et alia quaedam lectu digna quorum nomina in sequenti indice uidere licet ndash Venetiis in aeligdibus Aldi Romani mense Iulio M IID ndash [452] l 2deg (30 cm) ndash Signatuurid andashp8 qndashr10 sndasht8 AndashI8 K4 LndashP8 QndashR10 S8 T10 V6 XndashY10 Z8 amp10 aa10 iteru[m] aandashiteru[m] bb8 bbndashhh8 ii6 κκ10 ndash Antiikva kreeka taumlhestik ndash Ilmumisandmed votildeetud kolofoonist ndash Dedikatsioon Marinus Sanu-tus (Marin Sanudo)

Bibl ISTC ip00886000

Koumlide 19 saj poolnahkkoumlide marmoreeritud paber seljal etikett-tiitel dekoor kuldtruumlkitehnikas

Provenients Biblioth Coll Sen[en] Societ IESU (Siena) ostetud 1805 a Stuttgardist kuurvuumlrstliku raamatukogu dublettide oksjonilt

Maumlrkus sisaldab kaumlsikirjalisi maumlrkusi

Kohaviit Ink 39 (4 XVI B-3653)

Kataloog aldiinid Tartu uumllikooli raamatukogus

Angelus Politianus (Angelo Ambrogini tuntud suumlnnikoha Montepulciano jaumlrgi kui Poliziano) oli Itaalia humanist ja poeet Kuulus Lorenzo dersquo Medici laumlhikonda Firenzes oli ta poja otildepetaja ja filosoofia-professor humanistlikus akadeemias Kirjutas uurimusi antiikfilosoofiast ning ladina- kreeka- ja itaaliakeelset luulet Ta on tuntud filoloogilise meetodi arendaja nt otildeigusteaduses eriti taumlnu oma toumloumlle Justinianuse Digesta vanima nn Pisa votildei Firenze kaumlsikirja uurimi-sel Ta oli ka viljakas totildelkija totildelkides naumliteks Catullust Galenost Hippokratest Platonit ja Plutarchost

bdquoKaumlesolev vaumlljaanne koosneb Poliziano ladinakeelse-test toumloumldest 12 raamatut kirju naumlitavad et Poliziano on pidanud kirjavahetust Lorenzo dersquo Medici Aldus Manutiuse Marsilio Ficino Pico della Mirandola ning teiste Itaalia 15 sajandi humanistide ja tuntud tegelastega Veel leidub inkunaablis filoloogilisi prob-leeme kaumlsitlev Miscellaneorum centuria prima totildelkeid kreeka keelest loenguid ja uumllevaateid filosoofilistel ning kirjanduslikel teemadel ja kaks raamatut epi-gramme (sealhulgas uumlks raamat kreeka keeles)ldquo (Olev Nagel Inkunaablid Tartu Riikliku Uumllikooli Teaduslikus Raamatukogus Tallinn 1982 lk 73)

Teose alguses on Aldus Manutiuse puumlhenduskiri Ve-neetsia ajaloolasele ja kroonikule Marinus Sanutusele (Marin Sanudo 1466ndash1536) kus esineb Aldus Manu-tiusele omistatud moto festina lente (lsquorutta aeglaseltrsquo) kreeka keeles (σπεῦδε βραδέως) Manutius kirjutab et Sanutus on teda otildehutanud Poliziano vaumlljaandega kiirustama lisades siiski ldquoσπεῦδε βραδέωςrdquo

26

2Pontanus Ioannes Iovianus (1426ndash1503)Opera poetica Toim Aldus ManutiusVenezia Aldus Manutius Andrea Torresano 1513

Pontani Opera Vrania siue de Stellis libri quinq[ue] Meteororum liber unus De Hortis hesperidum libri duo Lepidina siue postorales pompaelig septem Item Meli-seus Maeligon Acon Hendecasyllaborum libri duo Tumulorum liber unus Neniaelig duodecim Epigrammata duodecim Quaeliguero in toto opere habeantur in Indice qui in calce est licet uidere ndash Venetiis In Aedibvs Aldi Et Andreae Asvlani Soceri MDXIII ndash 255 [1] l juhttaumlhed signeedid 8deg (16 cm) ndash Signatuurid andashz8 aandashii8 ndash Antiikva-kursiiv ndash Ilmumisandmed votildeetud kolofoonist ndash Dedikatsioon Saksa-Rooma keiser Maximilian I Johannes Collaurius

Bibl EDIT 16 CNCE 37456 Adams P 1858 BA lk 24 Renouard 63 7

Koumlide 18 saj nahkkoumlide seljal kuldtruumlkk vaumlrvitud plokilotildeige

Provenients saadud 1926 a Riigiraamatukogult kuulus Liphar-tide kogusse (R 369)

Liphardid olid Raadi motildeisnikud kellele kuulus vaumlaumlrtuslik kunsti- ja raamatu-kogu ja kes olid tuntud kui silmapaistvad metseenid 19 sajandi lotildepus kinkis 1863 aastast potildehiliselt Firenzes elanud Itaalia renessansskunsti asjatundja Karl Eduard von Liphart (1808ndash1891) Tartu uumllikoolile 1815 teost 1920 aastatel andis Reinhold Karl von Liphart (1864ndash1940) Tartu uumllikooli raamatukogu omandusse u 25000 koumlidet Raamatukogus leiduvast 26-st aldiinist paumlrinevad pooled Liphartide kogust 9 neist on raamatukokku tulnud Eesti Rahvusraamatukogu eelkaumlija Riigiraamatukogu vahendusel Raadi kogu taumlhistab taumlht bdquoRldquo raamatu esikaane sisekuumlljel

Maumlrkused tekstis lugemismaumlrkmed eeslehel anonuumluumlmne kaumlsi-kirjaline epigramm

Digni nomine sunt Deum Poetae Vitam redere [] quod queant sepultis Quis neget Tamen an ne maior Aldus Ipsis saecula multa iam sepultis Vitam redere [] qui potest poetis

Kuulsuselt jumalaid on vaumlaumlrt poeedid Kes votildeiks eitada et nad saavad surnuilrsquo anda taas elu ndash Suurem ent on Aldus kuigi on sadu aastaid surnud saada kingiks talt elu votildeivad taas poeedid

(Editeerinud ja totildelkinud Janika Paumlll lugem rēdere pro reddere Kaspar Kolk vrd raidkiri nr 5058 kogumikus Johann Kas-par von Orelli Johann Kaspar Hagenbuch Inscriptionum Latinarum selectarum amplissima collectio vol II Zuumlrich 1828 lk 449)

Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)

Ioannes Iovianus Pontanus (Giovanni Giovano Pontano) oli Itaalia poeet humanismi juhtiv esindaja ja riigimees Aldus Manutiuse sotildeber Tema notildetket ja lihtsat ladina keele stiili pee-takse Itaalia renessansiaja parimaks 1471 a sai temast Napoli humanitaar akadeemia Accademia Pontaniana juht

Teos sisaldab astroloogilisi poeeme (Urania Meteororum liber De hortis Hesperidum) tundekuumlllaseid luuletusi (Lepidina sive postorales [] pompaelig septem ndash kuumltkestav kirjeldus jotildeejumala ja nuumlmfi pulma-dest) epigramme (Epigrammata duodecim) jm

Vastutasu lootuses puumlhendati teoseid kotildergetele votildeimukandjatele Urania puumlhendas Aldus Manutius keiserliku akadeemia rajamise lootuses Saksa-Rooma keisrile Maximilian I-le ja riigisekretaumlrile Johannes Collauriusele Kahjuks see lootus ei taumlitunud ilmselt poliitilistest konfliktidest tingituna loobus keiser sellest plaanist ja Alduse akadeemia jaumli Saksamaale loomata

3Sama 2 eksemplar


Provenients Inglise advokaadi ja kohtuniku James Lewis Knight-Brucersquoi (1791ndash1866) vappeksliibris motoga FUIMUS ja monogrammiga JLKB saadud 1926 a Riigiraamatukogult kuulus Liphartide kogusse (R 118)

Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)

Taumlistekst httphdlhandlenet1006246029

27

4Lucretius Carus Titus (u 99ndash55 eKr)De rerum natura Toim Andrea Navagero Venezia Aldus Manutius Andrea Torresano 1515

Lvcretivs ndash Venetiis In Aedibvs Aldi Et Andreae Soceri Mense Ianvario M D XV ndash [8] 125 [3] l juhttaumlhed signeedid 8deg (15 cm) ndash Signatuurid 8 andashq8 (l 8 q7 tuumlhjad) ndash Antiikva-kursiiv ndash Ilmumisandmed votildeetud kolofoonist ndash Dedikatsioon Alberto Pio da Carpi

Bibl EDIT 16 CNCE 37499 Adams L 1651 Renouard 74 11

Koumlide 19 saj valge paumlrgamentkoumlide seljal kuldtruumlkis etikett vaumlr-vitud plokilotildeige

Provenients Libreria Borella in Bergamo Игнатий Яковлевич Козловский saadud 1926 a Riigiraamatukogult kuulus Lipharti-de kogusse (R 107)

Maumlrkus kaanel ja tekstis rohkesti lugemismaumlrkmeid

Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)


Titus Lucretius Carus (u 98ndashu 55 eKr) oli Rooma luuletaja ja filosoof Oma ainsas teadaolevas teoses kuuest raamatust koos-nevas otildepetuspoeemis De rerum natura (Asjade loomusest) kaumlsitles ta Epikurose filosoofiat Lucretiuse otildepetuse keskmes on loo-dusfilosoofia kuid ta eesmaumlrk on inimlik vabastada inimesed surmahirmust ndash kuna hing laguneb paumlrast surma ja jumalad maailma asjade kaumliku ei sekku ei pea inimene kartma surma-jaumlrgset karistust ega jumalate kaumlttemaksu Jaumlrelpotildelvedele on tema teos olnud potildehiallikaid antiikse materialismi ja atomismi kohta

Keskajal taandus Lucretius pea unustuse aumlaumlrele Motildeningane tuntus saabus taas alles renessansiaja Itaalias kui temast sai al-legoorilise ja loodusteadusliku otildepetusluule eeskuju Siiski on kaumlesolev raamat rohkem kui pool sajandit paumlrast truumlkikunsti kasutuselevotildettu alles seitsmes Lucretiuse vaumlljaanne ja vaumlljaspool Itaaliat polnud teda veel truumlkitudki

Aldus Manutiuse jaoks oli see teine Lucretiuse vaumlljaanne (esi-mene ilmus tema esimese Rooma klassikute vaumlljaandena aastal 1500) ja uumlldse viimane raamat see ilmus truumlkist vahetult enne

vaumlljaandja surma 6 veebruaril 1515 Raamat kujutab endast klassikalist enchiridionrsquoi ehk kaumlsiraamatut ndash kaheksandikfor-maat tekst kursiivis ilma kommentaaride ja truumlkikaunistusteta Andrea Navagero selle vaumlljaande jaoks toimetatud tekst ilmus jaumlrgneva poole sajandi jooksul erinevate truumlkkalite juures veel seitse korda Eessotildenas kiidab Aldus Manutius toimetaja Andrea Navagero toumloumld ent kritiseerib autorit tema uskmatuse paumlrast See on harvaesinev vihje Aldus Manutiuse suhtumisele reli-giooni kuna ta kaumlsitles uumlldiselt teaduslikke ja esteetilisi mitte usu- ja moraalikuumlsimusi

Nagu oma esimese Lucretiuse vaumlljaande nii puumlhendab Aldus Manutius ka selle oma endisele otildepilasele ja pidevale toetajale Carpi isandale Alberto III Piole (1475ndash1531) kes sotildepruse maumlr-giks andis Aldus Manutiusele loa kanda oma suguvotildesa kuulsat nime bdquoPiusldquo (Pio) Nii kotildelaski Aldus Manutiuse taumlisnimi hili-semal eluperioodil Aldus Pius Manutius Romanus (Aldo Pio Manuzio Romano) Lisanime bdquoRomanusldquo (Romano) votildettis ta suumlnnikoha jaumlrgi (Rooma laumlhedal Bassianos)

5Perottus Nicolaus (1429ndash1480)Cornucopiae Toim Aldus Manutius komm Cornelius VitelliusVenezia Aldus Manutiuse paumlrijad Andrea Torresano 1513 [ilmunud 1517]

In Hoc Volvmine Habentvr Haec Cornvcopiae siue linguaelig latinaelig co[m]mentarij diligentissime recogniti atq[ue] ex archetypo emendati Index copiosissimus dictionum omnium quaelig in hisce Sypontini commentarijs quaelig in libris de lingua latina et de Ana-logia M Terentij Varronis quaelig in undeuiginti librorum fragmentis Sexti Pompeij Festi quaelig in compendijs Nonij Marcelli de pro-prietate sermonum continentur Eiusdem Sypontini libellus quo Plynij epistola ad Titum Vespasianum corrigitur Cornelii Vitellij in eum ipsum libellum Sypontini Annotationes M Terentij Varronis De lingua latina libri tres Quartus Quintus Sextus Eiusdem de Analogia libri tres Sexti Pompeij Festi undeuiginti librorum fragmenta Nonij Marcelli Compendia in quibus tertia feregrave pars addita est non ante impressa idq[ue] labore et diligentia Iucundi nostri Veronensis qui in Gallia Nonium cum antiquis contulit exem-plaribus Additus praeligterea est longus tractatus de generibus ndash Vahekolofoon (K8r vrg 1064 [ie 1054]) Venetiis In Aedibvs Aldi Et Andreae Soceri M D XVII Mense Maio ndash Lotildepukolofoon (Y7v vrg 1436) Venetiis In Aedibvs Aldi Et Andreae Soceri M D XIII Mense Novembri ndash 79 l 1436 vrg [1] l signeedid juhttaumlhed 2deg (30 cm) ndash Signatuurid 1ndash79 andashz8 AndashY8 ndash Antiikva-kursiiv ndash 1513 a vaumlljaande uumlmbertruumlkk

Bibl EDIT 16 CNCE 37579 Adams P 721 Renouard 63 6

28

Koumlide 17 saj tumepruun nahkkoumlide rel-jeefsed koumlitmed seljal paberkleebis kaumlsitsi kirjutatud tiitliga

Provenients Hammi (Saksamaa) linna buumlrgermeister ja kohtunik Hermann Nie-dermann kes sissekirjutuse jaumlrgi aastast 1695 kingib raamatu jurist Bernhard Heinrich Reinoldile (1677ndash1726) Dr Baumgarten Saksa protestantlik vaimulik Friedrich Jacob Roloff (1721ndash1788) TUumlR-le ostetud 1830 a Ph Butmanni raamatuoksjonilt Berliinis

Maumlrkus tekstis lugemismaumlrkmed

Juurde koumlidetud Marliani Bartolommeo Vrbis Romae topographia hellip Basileae 1550

Kohaviit R II e 71a (4 II B-649)


Nicolaus Perottus (Niccolograve PerottoPerotti 1429ndash1480) oli Itaalia hu-manist ja usuteadlane Siponto peapiiskop Otildeppis ning totildeenaumloliselt ka otildepetas retoorikat ja poeetikat Bologna uumllikoolis oli viljakas kreeka kee-lest totildelkija muuhulgas totildelkis paavst Nicolaus V uumllesandel ladina keelde Polybiose Rooma ajaloo viis esimest raamatut Tema kirjutatud uumlks esimesi uusaegseid ladina keele kooligrammatikaid Rudimenta grammatices ilmus sajandi jooksul kaugelt rohkem kui sajas truumlkis

Perotti filoloogia-alane meistriteos Cornucopiae (Kuumlllusesarv) mis valmis 1478 a ja avaldati alles paumlrast autori surma 1489 ilmus samuti kuumlmnetes truumlkkides Teos kujutab endast Rooma luuletaja Marcus Valerius Mar-tialise (u 40ndashu 102) epigrammide potildehjalikke kommentaare millesse on kaumltketud Perotti suumlgav eruditsioon Rooma kirjanduse ja kultuuri alal

Vasakul naumlide Aldus Manutiuse kasutusele votildeetud registrist Kotildeik read numereeriti et neile saaks viidata registris mis votildeimaldas otsitavat sotildena kiiresti uumlles leida See oli maumlrkimisvaumlaumlrne edasiminek votilderreldes inku-naablitega Loogiliselt votildettes saab registreid koostada alles siis kui kogu teose ladu on lotildepetatud Olukorra lahendamiseks votildettis Aldus Manutius kasutusele eraldi foliatsiooni allveerisel ja alustas uumllaveerisel olevat veer-gude numeratsiooni alles potildehitekstist

29

6Oppianos Kiliikiast (2ndash3 saj) Oppianos Apameiast (2ndash3 saj)Halieutika (kreeka ja ladina k) Kynegetika (kreeka k) Toim Franciscus Asulanus totildelk Laurentius LippiusVenezia Aldus Manutius sen paumlrijad Andrea Torresano 1517

Ὀππιανοῦ ἁλιευτικῶν βιβλία πέντε Τοῦ αὐτοῦ κυνηγετικῶν βιβλία τέσ-σαρα = Oppiani de piscibus libri V Eiusdem de venatione libri IV ndash Venetiis In Aedibvs Aldi Et Andreae Soceri Mense Decembri M D XVII ndash [4] l l 3ndash102 [2] l l 105ndash166 [2] l juhttaumlhed signeedid 8deg (16 cm) ndash Signatuurid andashx8 (l n7 8 tuumlhjad) ndash Kreeka taumlhestik antiikva-kursiiv ndash Ilmumisandmed votildeetud kolofoonist

Bibl EDIT16 CNCE 37566 Adams O 200 Renouard 81 9

Koumlide paberiga kaetud pappkaaned

Provenients Šveitsi vaimulik Zuumlrichis Rodolphus Vuon-lichius (1530ndash1596) saadud 1926 a Riigiraamatukogult kuulus Liphartide kogussse (R 124)

Maumlrkus osa initsiaale tegemata (ka juhttaumlhed pd)

Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)

Tegemist on kahe erineva autori teostega Oppianos Kiliikiast (lad Oppianus 2ndash3 saj) oli kreeka kirjanik paumlrit Kiliikiast Anazarbosest Kirjutas Marcus Au-reliusele puumlhendatud otildepetusluuletuse Halieutika (Kalapuumluumlk) Teine sama nimega kirjanik Oppianos kes oli paumlrit Suumluumlriast Apameiast (2ndash3 saj) puumlhendas keiser Caracallale otildepetusluuletuse Kynegetika (Koertega jahipidamisest) Sarnaste nimede ja laumlhedaste teemade (kalandus ja jaht) totildettu hakati kahte Oppianost juba varakult omavahel segi ajama Sellepaumlrast ka pealkirjas ekslikult τοῦ αὐτοῦ ehk eiusdem (lsquosellesamarsquo) Kynegetika puhul on tegemist teose esmavaumlljaandega (editio princeps)

Vaumlikeste aldiinide dekoor piirdus tuumlhjade kohtade jaumltmisega initsiaalide jaoks ja truumlkkali maumlrgiga Iga peatuumlki esimese taumlhe jaoks jaumlttis truumlkkal kindlaksmaumlaumlratud suurusega puhta valge ruudu kuhu illuminaator pidi hiljem initsiaali joonista-ma Et hoida illuminaatoreid vigu tegemast truumlkiti selle keskele vaumlike taumlhekuju ehk juhttaumlht

7Horatius Flaccus Quintus (65ndash8 eKr)Poemata omnia Toim Franciscus Asulanus Venezia Aldus Manutius sen paumlrijad Andrea Torresano 1519

Q Horatii Flacci Poemata Omnia Centimetrum Marij Seruij Annotationes Aldi Manutij Romani in Horatium Ratio mensuum quibus Odaelig eiusdem Poeumltaelig tenentur eodem Aldo authore Nicolai Peroti libellus eiusdem argumenti ndash Venetiis In Aedibvs Aldi Et Andreae Soceri Mense Novembri M D XIX ndash [7] 189 [2] l signeedid juhttaumlhed 8deg (18 cm) ndash Signatuurid A8 andashz8 [et]8 (l A8 [et]7 tuumlhjad) ndash Antiikva ndash Ilmumisandmed votildeetud kolofoonist

Bibl EDIT 16 CNCE 22687 Adams H 864 Brunet II 633 Renouard 88 10

Koumlide paumlrgamentkoumlide seljal kuldtruumlkk kuldlotildeige mustriga

Provenients Michaelis Angelus Rodoricus Hernandes Maximillianus (Maximianus) Hernandes saadud 1926 a Rii-giraamatukogult kuulus Liphartide kogusse (R 121)

Maumlrkus pd tuumlhjad l A8 [et]7

Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30

9Polybios (u 200ndashu 120 eKr)Historiarum libri quinque Totildelk Nicolaus PerottusVenezia Aldus Manutius sen paumlrijad Andrea Torresano 1521

Polybii Historiarvm Libri Qvinqve In Latiam Conversi Lingvam Nicolao Perotto Interprete ndash Venetiis In Aedibvs Aldi Et Andreae Soceri Mense Martio M D XXI ndash L 69ndash310 [2] l juhttaumlhed signeet 8deg (16 cm) ndash Signatuurid kkkkndashzzzz8 AandashQq8 Rr4 ndash Antiikva-kursiiv ndash Ilmumisandmed votildeetud kolofoonist

Bibl Adams L 1322 Renouard 90 1

Koumlide paumlrgamentkoumlide kuldlotildeige mustriga

Provenients Boardman (1814) saadud 1926 a Riigiraamatukogult (kuulus Liphartide kogusse)

Maumlrkused truumlkis on omaette osa teosest Ex XIIII T Livii Decadibvs hellip [4 kd] Titi Livii Patavini Librorvm Epitomae Lvcivs Florvs TUumlR

8Curtius Rufus Quintus (1 saj pKr)De rebus Alexandri Magni Toim Franciscus Asulanus Venezia Aldus Manutius sen paumlrijad Andrea Torresano 1520

Qvintvs Cvrtivs ndash [Venetiis In Aedibvs Aldi Et Andreae Soceri Mense Ivl M D XX] ndash [8] 170 [2] l signeet juhttaumlhed 8deg (14 cm) ndash Signatuurid 8 andashx8 y4 (l 8 tuumlhi) ndash Antiikva ndash Ilmumisandmed EDIT 16

Bibl EDIT 16 CNCE 13880 Adams C 3120 BA lk 38 Brunet I 817 Graesse II 310 Renouard 88 1

Koumlide 19 saj poolpaumlrgamentkoumlide kaetud sinise-valge truumlkipaberiga sinine plokilotildeige

Provenients ex libris Siegismundi saadud Liphartide kogust (R 88)

Maumlrkused lehel 170 kaumlsitsi ilmumisandmed pd tuumlhi l 8 ja lehed y3 y4 lugemismaumlrkmed tiitellehel nimes ldquoCurtiusrdquo puuduv R hil-jem vahele pandud

Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)


Quintus Horatius Flaccus oli Augustuse-aegne Rooma luuleta-ja Suurima tunnustuse ja hilisema tuntuse saavutas ta luumluumlriku ja vaumlrss-satiirikuna Luumluumlrikuna oli Horatius uuendaja peamiselt arhailise kreeka luumluumlrika eeskujul votildettis ta kasutusele mitmeid keerulisema vaumlrsistruktuuriga stroofilisi luulevorme mida ladina keeles varem ei tuntud Selles žanris jaumli ta ladina keeles ka uumlleta-matuks Moraalsetel teemadel kirjutava satiirikuna oli ta Rooma omamaise traditsiooni edasiarendaja ja omakorda ees kuju jaumlrg-miste potildelvkondade Persiusele ja Juvenalisele kes saavutasid temaga votilderreldava tuntuse Kesk- ja varasel renessansiajal hinna-ti Horatiust eelkotildeige moralistina peamiste kooliautorite hulka kuulus ta pea jaumlrjepidevalt alates antiigist kuni uusajani

Nagu Itaalia Horatiuse-truumlkid enamasti sisaldavad ka Manu-tiuste vaumlljaanded kotildeiki luuletaja teoseid uumlhiste kaante vahel Aldus Manutius avaldas Horatiuse teoste kogu esimest korda 1501 a teise raamatuna (paumlrast Vergiliust) oma kaumlepaumlrases ja seega ka hotildelpsasti muumluumldavas oktaavformaadis klassikute vaumllja-annete seerias 1519 a novembris ilmunud uues vaumlljaandes on lisatud luuletuste meetrilised skeemid selle identne kordus-truumlkk ilmus 1527 a septembris

Raamatukogule kuuluv eksemplar on kolofoonis paikneva-te truumlkiandmete jaumlrgi ilmunud 1519 a eraldi sissekleebitud tiitelleht ilmumisaastaga 1527 on ilmselt votildeetud hilisemast vaumllja andest

Quintus Curtius Rufus oli Rooma ajaloolane Kirjutas kompi-latiivse teose Historiae Alexandri Magni regis Macedonum (Lugusid Makedoonia Aleksandrist) mille kuumlmnest raamatust on saumlilinud kaheksa needki kohati katkendlikult Curtius Rufuse teos mis liigitub pigem retooriliselt viimistletud ajalooproosa kui tea-dusliku ajalookirjutuse valdkonda on jaumlrelpotildelvedele kotildeige potildehjalikum saumlilinud allikas Aleksander Suure sotildejakaumlikude kohta Tema suumlndmuste kirjeldus on sageli dramaatiline ja emotsio-

naalne roomlase kohta tuumluumlpiliselt suhtub ta peategelasse Aleksandrisse moraalsest seisukohast laumlhtudes sageli kriitiliselt Keskajalgi suhteliselt haumlsti tuntud Curtius Rufus oli renessan-siajal loetuimaid antiikaja ajalookirjanikke Alates 1470 aastast ilmus tema teosest originaalis ja totildelgetes poole sajandi jooksul Lotildeuna-Euroopa maades kuumlmneid truumlkke Manutiuste truumlki-kojas seda enne kaumlesolevat vaumlljaannet truumlkitud ei olnud

31

eksemplaris puuduvad Liviuse epitomeed (eraldi foliatsiooniga) ja Florus (68 lehte signatuuridega AAndashGG8 aaaandashhhhh8 iiii4) pealkiri lehelt 69 (kkkk1)

Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)

Polybios oli kreeka ajaloolane riigiteoreetik ja poliitik Oma peateoses Maailma ajalugu (40 raamatut taumlielikult saumlilinud on 5 esimest) kujutab ta Vana-Rooma muutumist maailmariigiks ning roomlaste sotildejalist ja poliitilist edu Vahemeremaades Kree-ka riigisuumlsteemi lagunemise ajajaumlrgul alustades 1 Puunia sotildeja puhkemisest aastal 264 eKr ning lotildepetades aastaga 146 eKr mil Rooma haumlvitas 3 Puunia sotildejas Kartaago ja purustas Korinto-se sotildejas Ahhaia liiga Polybiose ajalookirjutuses oli kesksel kohal

saatus Ty che kes andis Roomale tema votildeimsuse Maailma ajalugu jaumltkasid Poseidonios ja Titus Livius tema riigiteooriat kasutas Machiavelli keskkonnateooriat Montesquieu

Niccolograve Perotti 1454 aastast paumlrit totildelge lotildepeb 5 raamatuga sest 16 sajandi alguseni oli levinud vaid mittetaumlielik kaumlsikirja-versioon (taumlielikult totildelkis kogu teose 16 sajandi alguses Janos Laskaris)

10Galenos (u 130ndashu 200)Opera 1ndash5 kd (kreeka k) Toim Joannes Baptista Opizo Andrea Torresano Venezia Aldus Manutius sen paumlrijad Andrea Torresano 1525

Γαληνου Aʹ[ndashΔrsquo] = Galeni librorum pars prima[ndashquinta] ndash Venetiis In Aedibvs Aldi Et Andreae Asvlani Soceri Mense Aprili[ndashAvgvsto] M D XXV ndash 5 kd juhttaumlhed signeedid 2deg (34 cm) ndash Antiikva kreeka taumlhestik ndash Pealkiri ja eessotildena ladina k ndash Ilmumisandmed votildeetud kolofoonist Ps 1 [4] 24 180 [1] 108 l ndash Signatuurid [4] AαndashΓγ8 andashe8 f4 gndashl8 m4 nndasho8 p10 q4 rndashx8 y10 z8 amp6 AndashL8 M12 N8 (l f4 amp6 tuumlhjad) Ps 2 [4] 184 160 [ie 106] l ndash Signatuurid 4 aandashkk8 ll6 mmndashyy8 zz10 andashg8 h6 indashn8 o4 Ps 3 [4] 106 155 [1] l ndash Signatuurid [4] andashi8 k12 lndashm8 n6 aaandashbbb8 ccc10 dddndashggg8 hhhndashlll6 mmm8 nnnndashooo6 pppndashttt8 uuu4 xxx10 (l [3] k12 tuumlhjad) Ps 4 [4] 113 [1] 74 [6] 55 [1] l ndash Signatuurid [4] AAa8 BBb6 CCc4 DDdndashPPp8 aaaandashcccc8 ddddndasheeee6 ffffndashiiii8 kkkk6 6 1ndash68 76 84 (l [3] PPp8 tuumlhjad) Ps 5 [4] 327 [6] l ndash Signatuurid 4 Aa8 Bb10 CcndashFf8 Gg6 HhndashMm8 NnndashOo6 PpndashXx8 Yy10 Zz8 AaandashFff8 GggndashHhh12 Iii10 ΚκκndashΤττ8 Υυυ10 AAA8 (l Yy10 tuumlhi)

Bibl EDIT 16 CNCE 20152 Adams G 32 Durling 1748 Re-nouard 101 3

Koumlide paumlrgamentkoumlide pritsitud plokilotildeige

Provenients 4 koumlide on tagastatud Tartu uumllikooli raamatukogule 1971 a Fr R Kreutzwaldi nim Eesti NSV riikliku raamatukogu poolt

Kohaviit R II d 1079-1083 (4 II B-1677 572 573 1678 574)

Taumlistekst (Ps 1) httphdlhandlenet1006245975





Galenos oli Kreeka-Rooma arst looduseuurija ja filosoof antiik-aja arstiteaduse klassik Filosoofias jaumlrgis ta peamiselt Aristotelest Tema filosoofia- ja loogikaalased kirjutised on laumlinud suures osas kaotsi (saumlilinud on naumliteks renessansiajal vaumlga populaarne Protrepshytikos (Otildehutuskotildene) millega 1 koumlide ka algab) arstiteaduslikud on saumlilinud Neis kirjeldas ta oma anatoomia- fuumlsioloogia- pato-loogia- ja farmakoloogiaalaseid uurimusi Ta jaumltkas Hippokratese

kehamahlade teooriat ning kommenteeris kotildeiki Hippokratese teoseid luues Hippokratese ideaalkuju Galenose arstiteadusel oli suur motildeju renessansiajani tema anatoomia-alased kaumlsitlused olid peaaegu muudatusteta aluseks kuni Vesaliuse uurimusteni ja vereringe alased uurimused kuni Harvey toumloumldeni

Esimene Galenose kogutud teoste kreekakeelne truumlkivaumlljaanne

32

11Hippokrates (u 460ndashu 377 eKr)Opera (kreeka k) Toim Franciscus Asulanus Venezia Aldus Manutius sen paumlrijad Andrea Torresano 1526

Ἅπαντα τὰ τοῦ Ἱπποκράτους = Omnia opera Hippocratis ndash Venetiis in aeligdibus Aldi amp Andreaelig Asulani Soceri Mense Maii M D XXVI ndash [6] 233 [1] l juhttaumlhed signeedid 2deg (30 cm) ndash Signatuurid 6 AndashZ8 AAndashEE8 FF10 ndash Antiikva kreeka taumlhestik ndash Ilmumisandmed votildeetud kolofoonist

Bibl EDIT 16 CNCE 22512 Adams H 563 Brunet II 570 Durling 2316 Renouard 102 1

Koumlide 19 saj punane marokaumlaumlnkoumlide kuldtruumlkis raamornament mustal nahal kuldtruumlkis seljatiitel-etikett kullatud plokilotildeige marmoreeritud paberist kaitselehed

Provenients Collegij Societatis Jesu Bruxellis 1636 os-tetud 1925 a Oskar Brackmannilt (1874ndash1930) kes oli 1891ndash1893 TUuml uumlliotildepilane

Maumlrkus osa juhttaumlhti ja rubriigid punase ja sinise-ga kaumlsitsi maumlrgistatud

Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)


Hippokrates oli Kreeka arst arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja Hippokrates pani aluse nn kehamahlade teooriale mille potildehjal inimese tervislikku seisundit motildejutavad veri kollane ja must sapp ning lima vaumlga motildejukad on olnud ka tema taumlhelepa-nekud kliima motildejust inimeste tervisele ja dieedist Hippokrates sai meditsiinialaste teoste suumlmboliks ja seetotildettu kuulub tema korpusesse ka terve hulk teiste anonuumluumlmseks jaumlaumlnud autorite teoseid

Kreekakeelsed teosed ilmusid aasta paumlrast Fabius Calvuse la-dinakeelset totildelget selle puudujaumlaumlke toob vaumlljaandja Franciscus Asulanus poumloumlrdumises lugejale ka vaumllja kinnitades nii enda kreekakeelse vaumlljaande paremust Vaumlljaanne algab Soranose kirjutatud Hippokratese elulooga ning Hippokratese vandega jaumlrgnevad erinevad Hippokratese (ja talle omistatud) teosed ning koumlite lotildepetab Hippokratese kirjavahetus Esimene Hippo-kratese kogutud teoste kreekakeelne truumlkivaumlljaanne

12Scriptores rei rusticae Toim Fra Giovanni Giocondo Venezia Aldus Manutius sen paumlrijad Andrea Torresano paumlrijad 1533

Libri De Re Rvstica M Catonis Lib I M Terentii Varronis Lib III L Ivnii Moderati Colvmellae Lib XII Eiusdem de arboribus liber separatus ab alijs Palladii Lib XIIII De duobus dierum generibus simulq[ue] de umbris et horis quaelig apud Palladium Index omnium feregrave rerum quaelig in his libris scitu dignaelig leguntur Index graeligcarum dictionum Enarrationes priscarum uocum per ordinem literarum digestaelig ndash Venetiis In Aedibvs Haeredvm Aldi et Andreae Soceri Mense Decembri M D XXXIII ndash [54] 295 [1] l juhttaumlhed signeedid 8deg (20 cm) ndash Signatuurid 4 AndashE8 F10 andashz8 AndashO8 ndash Antiikva-kursiiv ndash Ilmumisandmed votildeetud kolofoonist

Bibl EDIT 16 CNCE 27203 Adams S 812 Renouard 109 9

Koumlide 18 saj valge paumlrgamentkoumlide must seljatiitel kuldtruumlkis mustal kleebisel reljeefsed koumlitmed marmoreeritud kaitselehed

Provenients kaitselehel tempel Ex libris v Liphart saadud Liphar-tide kogust

Maumlrkus esikaane sisekuumlljelt eksliibris vaumllja lotildeigatud

Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33

13Ferrarius Hieronymus (15001501ndash1542)Ad Paulum Manutium emendationes in Philippicas Ciceronis Venezia Aldus Manutius sen paumlrijad [Paulus Manutius] 1542

Hieronymi Ferrarii Ad Pavlvm Manvtivm Emendationes In Philippicas Ciceronis ndash Pavlvs Manvtivs Aldi F Cvm Senatvs Veneti Privilegio Venetiis M D XLII (Apvd Aldi Filios Venetiis M D XLII Mense Martio) ndash [126] l juhttaumlht signeedid 8deg (17 cm) ndash Signatuurid A10 BndashP8 Q4 ndash Antiikva-kursiiv ndash Dedikatsioon Paulus Manutius

Bibl EDIT 16 CNCE 18816 Renouard 125 5


Provenients saadud 1926 a Riigiraamatukogult kuulus Liphartide kogusse (R 122)

Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)


Hieronymus Ferrarius (Girolamo Ferrari) oli Itaalia filosoof ja filoloog

Haruldane ainus Alduste truumlkikojas ilmunud mahukate filoloogiliste kommentaaride vaumlljaanne Cicero Philippicae (kotildened Antoniuse vastu) kohta Autor esitab Cicero teksti parandusi nii mahuka kaumlsikirjalise materjali kui ka omaenda filoloogilise analuumluumlsi potildehjal Sisaldab Hieronymus Ferrariuse eessotildena puumlhendusega Paulus Manutiusele

14Appianos (u 100ndashu 170)Delle guerre civili et esterne de Romani 1ndash3 osa Totildelk Alessandro BraccesiVenezia Aldus Manutius sen paumlrijad [Paulus Manutius] 1545

Appiano Alessandrino Delle Gverre Civili Et Esterne De Romani Con Diligentia Cor-retto Et Con Nvova Tradottione Di Molti Lvoghi Migliorato Aggiuntoui alla fine un libro del medesimo delle guerre di Spagna non piu ueduto ndash Con privilegio di nostro Signor Papa Paolo III et della illustrissima Signoria di Vinegia M D XLV (In Vinegia Nellrsquo Anno M D XXXXV In Casa Dersaquo Figlivoli Di Aldo) ndash 3 osa (258 175 [1] 41 [1] l) signeedid juhttaumlhed 8ordm (15 cm) ndash Signatuurid andashz8 AndashJ8 K2 aandashyy8 aaandashiii4 kkk6 ndash Antiikva ndash Kolm osa uumlhes koumlites igal osal eraldi tiitelleht ja foliatsioon

2 osa Historia Delle Gverre Esterne Dersquo Romani Di Appiano Alessandrino Tradotta Da Messer Alessandro Braccio Secretario Fiorentino Nvovamente Impressa Et Corretta ndash In Vinegia MDXXXXV

Rooma autorite potildellumajandusalane kogumik Marcus Porcius Cato (234ndash149 eKr) De agri cultura Marcus Terentius Varro (116ndash27 eKr) Rerum rusticarum libri Lucius Junius Moderatus Columella (1 saj pKr) De re rustica Rutlilius Taurus Aemilia-nus Palladiuse (5 saj) De re rustica Esimestest truumlkkidest 1470 aastatel kuni 19 sajandini ilmusidki nelja autori teosed enamas-ti uumlhtse korpusena Nii varasemad mitmekuumllgsed kirjamehed ja otildepetlased Cato ja Varro kui ka hilisemad potildellumajanduslike teoste autorid Columella ja Palladius kandsid praktiliste otildepetuste andmise kotilderval edasi Rooma aristokraatia potildellumajanduslikust taustast laumlhtuvat moraliseerivat ideaali mille sisuks oli majandus-likult sotildeltumatu suurmajapidamise kasumlik juhtimine ja lihtsat elu elades asjatu hiilguse mittetaotlemine Kui Cato Varro ja Columella teosed unustati keskajal pea taumlielikult ja taasavastati alles 15 sajandil siis hilisantiigi autorit Palladiust tunti muuhul-gas tema rangelt praktilise suunitluse totildettu suhteliselt haumlsti laumlbi kogu keskaja

1514 a vaumlljaande uumlmbertruumlkk mis pakub huvitavat votilderdlus-materjali truumlkikunsti arengu seisukohast Eessotildena on taumliendatud

puudub paavst Leo X privileeg mis oli 1514 a vaumlljaandes lisatud on register Tekst lehel on kokku surutud mis on saa-vutatud truumlkituumluumlpide uumlksteisele laumlhemale asetamisega selle tulemusena lisandus lehele uumlks rida ning saavutati motildeningane paberi kokkuhoid Illustratsioonide jaoks kasutati samu puu-klotse Aldus Manutiuse eessotildena truumlkiti taumlpselt uumlks-uumlhele mis taumlhendas et ladujale votildeis anda uumlmbertruumlkkimiseks uumlksikud le-hekuumllgi varasemast truumlkist isegi siis kui need algasid poole lause pealt Sellise toumloumlmeetodi tagajaumlrjeks votildeis olla olukord et lehe-kuumlljed truumlkiti vales jaumlrjekorras nagu antud uumlmbertruumlki puhul 1514 a eessotildena teine lehekuumllg on 1533 a vaumlljaandes neljas mis kindlasti potildehjustas segadust lugejate hulgas Truumlkkide erinevu-sed ndash puumluumld taumlita lehekuumllge rohkema tekstiga paberi kokkuhoiu eesmaumlrgil truumlkitud lehekuumllgede vale jaumlrjekord ndash naumlitavad truuml-kikoja standardite langemist Aldus Manutius sen surma ja ettevotildette Pauluse-poolse uumllevotildetmise vahelisel ajavahemikul

34

3 osa Libro Di Appiano Alessandrino Nel Qvale Si Contengono Le Gverre Che Fecero I Romani Con Li Carthaginesi Et Con Gli Spagnvoli Nella Spagna Nuouamente tradotto di Greco in uolgare Italiano ndash Con privilegio di N S Papa Paolo III et della illustr Signoria di Venetia M D XLV

Bibl EDIT16 CNCE 2207 Adams A 1358 IA 106560 Renouard 134 19

Koumlide 18 saj ampiirkoumlide tumesinine marokaumlaumln kuld- ja pimetruumlkis raamornament kuldlotildeige koumli-te seljal kuldtruumlkis Appiano Aldus 1545 marmoreeritud paberist kaitselehed roosa siidpael


Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)


Appianos oli kreeka ajaloolane Ta suumlndis Aleksandrias Roo-ma Egiptuse provintsis ja tegi karjaumlaumlri Rooma riigiametnikuna Tema Rooma ajaloo 24 raamatust on saumlilinud ainult VIndashVIII (sotilde-jad Hispaanias sotildejad Hannibaliga ja Aafrika sotildejad) ja XIndashXVII (sotildejad Kreekas ja Suumluumlrias ning kodusotildejad) Taumlielikult on saumli-linud huvipakkuv uumllevaade Rooma kodusotildedadest (raamatud XIIIndashXVII) mille kohta Appianos on ainsaks uumllevaatlikuks aja-looallikaks

Nagu paljude kreeka autorite teosed nii truumlkiti ka Appianose Rooma ajalugu esmalt ladina keeles (tervikuna esmakordselt 1477 a Veneetsias Erhard Ratdolti juures sellest vaumlljaandest on TUumlR-s 2 osa) 16 sajandil ilmus Appianose teostest 47 vaumllja-annet sh ka kaumlesolev totildelge itaalia keelde Kreeka keeles ilmus teos esmakordselt 1551 a Pariisis (Nagel Inkunaablid lk 24)

15Medici antiqui omnesVenezia Aldus Manutius sen paumlrijad [Paulus Manutius] 1547

Medici Antiqvi Omnes Qvi Latinis Literis Diversorvm Morborvm genera amp remedia persecuti sunt undique conquisiti amp uno uolumine comprehensi ut eorum qui se medicinaelig studio dediderunt com-modo consulatur Index in omnes pleniszligimus ndash Venetiis M D XLVII (Apvd Aldi Filios Venetiis M D XXXXVII) ndash [12] 8 [2] l l 9ndash317 [ie 320] initsiaalid juhttaumlhed signeedid 2deg (31 cm) ndash Signatuurid 6 6 a8 2 bndashh8 i6 k10 lndashz8 AndashQ8 R6 ndash Antiikva kreeka taumlhestik ndash Puulotildeikes inimfiguuridega piltinitsiaalid ovaalraamis sig-neet tiitellehel ja lotildepus

Bibl EDIT 16 CNCE 26973 Adams M 991 Durling 3050 Re-nouard 140 2

Koumlide 20 saj pappkaaned

Provenients ostetud 1871 a K F Koumlhleri raamatu-poest

Maumlrkus lugemismaumlrkmed



Kogumik antiik- ja keskaegseid ladinakeelseid arstiteaduslikke kirjutisi mis kaumlsitlevad haigusi ja nende ravimist samuti selliseid teemasid nagu suumlnnitus ravimite koostis ravimtaimede ajalugu ja nende omadused

Meditsiinialaste kirjutiste autoriteks on Aurelius Cornelius Celsus Q Serenus Sammonicus ldquoTrotulardquo (Salernost paumlrit naisarst Trotale omistatavate teoste kogumik mis kaumlsitleb naiste terviseprobleeme) Marcellus Empiricus Scribonius Largus Soranus Ephesosest C Plinius Secundus Ps-Apuleius Madaurensis Antonius Musa Ps-Ae-milius Macer (Odon de Meung) Walafrid Strabo Caelius Aurelianus Theodorus Priscianus Osa tekste on vanad totildelked kreeka keelest

35

16Etymologicum magnum (kreeka k) Toim Federico Torresano Venezia Federico Torresano [Paulus Manutius] 1549

Μέγα Ετυμολογικόν = Magnvm Etymologicvm Graeligcaelig linguaelig nunc recens summa adhibita diligentia excusum amp innumerabilibus penegrave dictionibus locupletatum Qvas Vt Facilivs Cognoscere Lector possit singulis manus index est apposita Adeo vt feregrave nihil in hoc Libro desiderari iam possit ab ijs qui Graeligcis literis nauant operam ndash Venetijs apud Federicum Turrisanum M D XLIX ndash [2] l l 3ndash175 [ie 177] [1] l ehisinitsiaalid paumlisliistud signeedid 2deg (33 cm) ndash Signatuurid AndashΤ8 Υ10 ΦndashΧ8 ndash Antiikva kreeka taumlhestik ndash Lehel [2] (A2) punane paumlisliist ja initsiaal lehed Υ5 6 nummerdamata

Bibl EDIT 16 CNCE 39502 Adams E 966 Brunet I 213 Re-nouard 145 4

Koumlide 18 saj nahkkoumlide pimetruumlkis raam seljal kuld-truumlkk

Provenients ostetud 1804 a J A G Weigeli raamatu-firma kaudu

Maumlrkus vaatamata F Torresano nimele tiitellehel on raamatu truumlkkinud P Manutius (Renouard)

Kohaviit R II d 1196 (4 II C-181)

Suur kreeka keele etuumlmoloogia on ulatuslikem kreeka keele seletav sotildena-raamat mis koostati Buumltsantsis 12 sajandi keskel ja mis aitas tugevasti kaasa kreeka keele oskuse levikule renessansiajal Truumlkis on taumlhelepa-nuvaumlaumlrne selle poolest et stiililt ja kujunduselt jaumlrgib see 1499 aasta esikvaumlljaannet mille truumlkkisid Zacharias Kalliergis ja Nikolas Vlastos Veneetsias ja mille editeerijaks peetakse Alduse kauaaegset kaastoumloumllist Markos Musurost

17Epistolae clarorum virorumVenezia Paulus Manutius 1556

Epistolae Clarorvm Virorvm Selectae De Qvamplvrimis optimaelig Ad Indicandam Nostrorvm temporum eloquentiam ndash Venetiis M D LVI Apud Paulum Manu-tium Aldi filium ndash 129 [3] l signeedid 8deg (14 cm) ndash Signatuurid AndashQ8 R4 ndash Antiikva antiikva-kursiiv

Bibl EDIT 16 CNCE 18171 Adams E 275 BA lk 94 Renouard 169 13

Koumlide 19 saj pruun vasikanahkkoumlide kuld- ja pimetruumlkis raam-ornament marmorpaberist kaitselehed restaureeritud

Provenients saadud Liphartide kogust (F 4nim1s356)

Maumlrkus kaumlsikirjalised maumlrkmed

Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)


Kuulsate meeste kirjad sisaldab renessansiaegsete haritlaste Antonius Thilesiuse Be-nedictus Accoltuse Bernardinus Maffeuse Benedictus Rhambertuse Cosmus Gheriuse Georgius Selva Iacobus Sadoletuse Ianus Parrhasiuse Iovita Rapiciuse Ioannes Baptista Egnatiuse (Giovanni Battista Egnazio) Ioannes Baptista Crassu-se Lazarus Bonamicuse Nicolaus Draco Petrus Bembuse (Pietro Bembo) Petrus Bunelluse Petrus Danesiuse Paulus Sadoletuse Reginaldus Poluse Romulus Amasaeuse Simon Villanovanuse Stanislaus Orichovius Ruthenuse Ubaldinus Bandinelluse ja Victor Faustuse kirjavahetust erinevate isikutega

36

18Dionysios Halikarnassosest (1 saj eKr)De Thucydidis historia iudicium Totildelk Andreas Dudith Venezia [Paulus Manutius] 1560

Dionysii Halicarnassei De Thvcydidis Historia Ivdicivm Andrea Duditio Pan-nonio interprete Ad Ill[ustrissi]mvm Et Rever[endissi]mvm Archiepiscopvm Strigoniensem ndash Al dvs Venetiis M D LX ndash [94] l juhttaumlhed signeedid 4deg (20 cm) ndash Signatuurid AndashY4 Z6 ndash Antiikva kreeka taumlhestik ndash Truumlkkali nimi Renouardi jaumlrgi ndash Dedikatsioon Ungari peapiiskop Mikloacutes Olaacuteh

Bibl EDIT 16 CNCE 17250 Adams D 638 BA lk 104 IA 154242 Re-nouard 181 15

Koumlide 19 saj poolpaumlrgamentkoumlide marmorpaberiga kaetud kaaned

Provenients saadud 1926 a Riigiraamatukogult kuulus Lip-hartide kogusse (R 199)

Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)


Dionysios Halikarnassosest (1 saj eKr) oli kreeka reetor ja ajaloo kirjutaja atikismi silmapaistev esindaja avaldas ulatusliku kultuuriloolise teose Rooma muistised ning hulga stiilikriitilisi uurimusi Atika autorite (Thukydidese Demosthenese jt) kohta

Thukydides (u 460ndashu 396 eKr) oli kreeka ajaloolane paumlrit Ateenast Votildettis strateegina osa Peloponnesose sotildejast Ebaedu totildettu Amphipolise kaitsmisel laumlks ta 424 a 20 aastaks oma Traa-kia valdustesse maapakku Sealt jaumllgis ta Kreekas toimuvaid

poliitilisi suumlndmusi ja kirjeldas neid meisterlikult teoses Peloshyponnesose sotildeja ajalugu

Esimene aldiin-vaumlljaanne mis sisaldab uumlksikasjalikku Thuky-didese keelekasutuse ja retoorika iseloomustust Nagu kreeka autorite teoste puhul tavaline ilmus ka sellest kotildeigepealt ladi-na totildelge kreeka originaali editio princepsrsquoi andis vaumllja Johannes Wechel uumlle 20 aasta hiljem

19Cicero Marcus Tullius (106ndash43 eKr)Opera philosophica Toim Paulus ManutiusVenezia [Paulus Manutius] 1561

Ciceronis De Officiis Libri III Cato Maior Vel De Senectvte Laelivs Vel De Amicitia Paradoxa Stoicorum sex Somnivm Scipionis Ex libro Sexto De Re-publica ndash Venetiis M D LXI ndash 151 [12] l juhttaumlhed signeedid 8deg (15 cm) ndash Signatuurid AndashV8 X4 (l X4 tuumlhi) ndash Antiikva antiikva-kursiiv ndash Truumlkkali nimi Renouardi jaumlrgi ndash Dedikatsioon Benedictus Rhambertus

Bibl EDIT 16 CNCE 12359 BA lk 106 IA 138999 Renouard 183 13

Koumlide marmorpaberiga kaetud pappkaaned pritsitud ploki-lotildeige

Provenients ostetud 1806 a TUuml eradotsent Karl Ludwig Struvelt (1785ndash1838)


Kohaviit R II e 462 (4 II A-7044)

Marcus Tullius Cicero oli Rooma poliitik kotildenemees ja kirjanik Tema arvukad filosoofilised teosed annavad edasi peamiselt hel-lenismiaja Kreeka motildettevoolude (stoa epikuurlus akadeemiline skepsis) seisukohti tihti populariseerivas vormis Tuumluumlpilise Roo-ma filosoofina annab Cicero juhiseid tegelikuks eluks mitte ei armasta arutleda abstraktsetel teemadel Kesksel kohal filosoofias on eetika Renessansi- ja humanismiajal hinnati Cicero inim- ja indiviidikeskset filosoofiakaumlsitlust kotildergemaltki kui keskajal pea-miseks filosoofia autoriteediks olnud Aristotelest Truumlki kunsti

esimese sajandi jooksul ilmusid ta filosoofiateosed sadades truumlkkides Kaumlesolevas vaumlljaandes avaldatud Kohustustest Cato Vashynem vanadusest Laelius sotildeprusest Stoikute vasturaumlaumlkivused ja Scipio unenaumlgu kuuluvad omakorda neist populaarseimate hulka Tege-mist on 1559 a ilmunud Paulus Manutiuse enda toimetatud vaumlljaande teise truumlkiga

37

20Ptolemaios Klaudios (u 90ndash160)Liber de analemmate Toim ja komm Federico Commandino Rooma Paulus Manutius 1562

Clavdii Ptolemaei Liber De Analemmate A Federico Commandino Vrbinate instauratus amp commentariis illustratus Qui nunc primum eius opera e tenebris in lucem prodit Eiusdem Federici Commandini liber de Horologiorum descriptione ndash Romae M D LXII Apud Paulum Manutium Aldi F ndash [4] 93 [3] l ill juht-taumlhed signeet 4deg (20 cm) ndash Signatuurid 4 AndashZ4 amp4 ndash Antiikva kreeka taumlhestik


Koumlide paumlrgamentkoumlide seljal kuldtruumlkis dekoor ja kuldtruumlkis seljatiitel punasest marokaumlaumlnist etiketil

Provenients Itaalia matemaatik Vincenzo Flauti (1782ndash1863) kleebis Appartiene alla Biblioteca del prof Flauti e [del Giudice di lui figlio] saadud Liphartide kogust (R 235)

Kohaviit R XII 19204823 (4 XII A-2541)


Klaudios Ptolemaios oli Aleksandriast paumlrit kreeka astronoom matemaatik ja geograaf Tema teoseist tuntuimad ja motildejukaimad on astroloogia-alane koondvaumlljaanne Almagest (mille pealkiri paumlrineb selle araabia traditsioonist) ja selle saateks olev nn Tetrashybiblos (mille kreekakeelne esmatruumlkk Nuumlrnbergist aastast 1535 on olemas ka TUuml raamatukogus) ning Geograafia mille maakaart oli aluseks kotildeigile maadeavastajatele kuni Kolumbuseni vaumllja

Kaumlesolev Ptolemaiose Analemma esmatruumlkk (editio princeps) oli 430 aasta jooksul selle teose ainus truumlkivaumlljaanne Selles otildepe-tatakse kuidas maumlaumlrata igal ajal paumlikese asukohta motildeotildetes aasta jooksul sfaumlaumlrilise trigonomeetria abil paumlikese asukohta taevas Rooma arhitekt Vitruvius kasutas Ptolemaiose otildepetust hoonete planeerimisel saamaks teada paumlikesekiirte langemispaika

21Cicero Marcus Tullius (106ndash43 eKr)Epistolae ad Atticum ad M Brutum ad Quinctum fratrem Toim Paulus Manutius Venezia [Paulus Manutius] 1564

M Tvllii Ciceronis Epistolae Ad Atticvm Ad M Brvtvm Ad Qvinctvm Fratrem Cum correctionibus Pauli Manutij ndash Venetiis M D LXIIII ndash 387 [21] l juhttaumlhed signeet 8deg (15 cm) ndash Signatuurid AndashZ8 AAndashZZ8 AandashEe8 ndash Antiikva-kursiiv kreeka taumlhestik ndash Truumlkkali nimi Renouardi jaumlrgi

Bibl EDIT 16 CNCE 12380 IA 139124 BA lk 114 Renouard 195 11

Koumlide poolnahkkoumlide marmorpaberiga kaetud pappkaaned seljal kuldtruumlkis dekoor punane plokilotildeige

Provenients ostetud 1806 a TUuml eradotsent Karl Ludwig Stru-velt (1785ndash1838)


Kohaviit R II e 431c (4 II A-6990)


Marcus Tullius Cicero (106ndash43 eKr) oli renessansiajal keskne eeskuju nii kirjandusliku stiili alal kui ka inimese ja motildetlejana Tema tavatult mitmekesine ja mahukas (900 kirja) kirjade kor-pus annab hea pildi nii antiikse Rooma haritud kotildergkihi era- ja seltskonnaelust kui ka kodusotildedade aegse igapaumlevase poliitika elu telgitagustest Taumlnu saumlilinud kirjadele on Cicero kui inimene tuntum kui uumlkski teine antiikaajal elanud isik Vastuolud tema filosoofilistes traktaatides vaumlljendatud seisukohtade ja umbkaudu

samal ajal kirjutatud erakirjades avalduva tegelikku ellu suhtu-mise vahel aumlratasid humanistides vahel notildeutustki

Kirjastaja Paulus Manutius oli ka hiilgav latinist Cicero kirja-de parandatud tekstiga vaumlljaanded kuuluvad tema olulisimate tekstieditsioonide hulka Cicero kirjad Atticusele Brutusele ja vennale Quintusele avaldas ta esimest korda 1540 a kaumlesolev on juba 10 truumlkk

38

22Aldus Manutius jun (1547ndash1597)Orthographiae ratio Venezia [Paulus Manutius] 1566

Orthographiae Ratio Ab Aldo Manvtio Pavlli F Collecta Ex Libris antiquis Grammaticis Etymologia Graeca consuetudine Nummis ueteribus Tabulis aer-eis Lapidibus amplius M D Interpungendi ratio Notarum ueterum explanatio Kalendarium uetus Romanum e marmore descriptum cum Paulli Manutij Patris commentariolo de ueterum dierum ratione amp Kalendarij explana-tione Aldi Manutij Aui de uitiata Vocalium ac Diphthongorum prolatione parergon ndash Venetiis M D LXVI ndash 800 167 lk [19] l juhttaumlhed signeet 8deg (16 cm) ndash Signatuurid AndashZ8 AandashZz8 AaandashDdd8 AndashL8 (l L8 tuumlhi) dagger8 daggerdagger8 ndash Antiikva antiikva-kursiiv ndash Truumlkkali nimi Renouardi jaumlrgi ndash Dedikatsioon Franciscus Morandus Aurelius Portulaca

Bibl EDIT 16 CNCE 28262 Adams M 453 Renouard 201 12

Koumlide paumlrgamentkoumlide

Provenients raamatu esimene teadaolev omanik oli Saksa matemaatik astronoom ja jurist Valentin Thau (1531ndash1575) paumlrast Thau surma omandas selle ostu teel universaalotildepetlane matemaatikaprofessor Leipzigis Moritz Valentin Steinmetz (ndash1584) kelle surma jaumlrel laumlks raamat tema poja filosoofia- ja motildelema otildeiguse doktori Theodor Steinmetzi valdusesse kes omakorda kinkis selle 1590 a puumlhendusega Saksa kirjandus-teadlasele retoorikule ja lingvistile Adam Theodor Siberile (1563ndash1616) H Brever TUumlR-le ostetud 1806 a TUuml eradot-sent Karl Ludwig Struvelt (1785ndash1838)

Maumlrkus sissekirjutused


Aldus Manutius jun oli kuulsa truumlkkalisuguvotildesa noorim ja uumlhtlasi viimane votildesu Ilmselt omistas ta rohkem taumlhtsust oma keeleteaduslikele toumloumldele kui truumlkikoja aumlritegevusele Kui tema isa Paulus Manutius 1561 a Vatikani truumlkikoja juhatajaks nime-tati ja Rooma kolis hakkas Veneetsia truumlkikoda alla kaumlima 1590 a kutsuti ka Aldus Manutius jun Rooma paavsti truumlkikoda ju-hatama seal ta 1597 a paumlrijateta ka suri Truumlkikoda Veneetsias likvideeriti

Alduse Manutius jun traktaat ladina keele ortograafiast Autor jagab otildepetusi kirjavahemaumlrkide vokaalide ja diftongide ning Juliuse kalendri kasutamiseks 1561 a aldiin-vaumlljaande laienda-tud vaumlljaanne

39

Kataloogis esinevad bibliograafialuumlhendid

Adams ndash Adams Herbert M Catalogue of books printed on the continent of Europe 1501ndash1600 in Cambridge libraries Vol 1ndash2 Cambridge 1967

BA ndash Fock Gustav Bibliotheca Aldina eine Sammlung von 800 Drucken des Aldus Manutius und seiner Nachfolger Leipzig [u 1930]

Brunet ndash Brunet Jacques-Charles Manuel du libraire et de lrsquoamateur de livres 1egravere eacuted T 1ndash5 Paris 1842ndash1844

Durling ndash Durling Richard J A catalogue of sixteenth century printed books in the National Library of Medicine Bethesda (Maryland) 1967

EDIT 16 ndash Itaalia 16 sajandi truumlkiste veebiandmebaas

Graesse ndash Graesse Johann Georg Theodor Treacutesor de livres rares et preacutecieux ou Nouveau dictionnaire bibliographique T 1ndash7 Dresde Geacutenegraveve Londres Paris 1859ndash1869

IA ndash Index Aureliensis catalogus librorum sedecimo saeculo impressorum T 1ndash7 Baden-Baden 1962ndash1973

ISTC ndash Incunabula Short Title Catalogue (15 saj truumlkiste veebiandmebaas Briti raamatukogus)

Renouard ndash Renouard Antoine-Augustin Annales de lrsquoimprimerie des Alde ou Histoire des trois Manuce et de leurs eacuteditions 3egraveme eacuted Paris 1834

Schuumlling ndash Schuumlling Hermann Die Postinkunabeln der Universitaumltsbibliothek Giessen Giessen 1967

Illustratsioonide allikad

Tartu uumllikooli raamatukogu (TUumlR) Wikimedia Commons Baieri riigiraamatukogu (Bayerische Staatsbibliothek BSB) Budapesti kaunite kunstide muuseum (Szeacutepműveacuteszeti Muacutezeum)

ldquoQuisquis es

rogat te Aldus etiam atque etiam

ut siquid est quod a se velis perpaucis agas

deinde actutum abeas nisi tanquam Hercules

defesso Atlante veneris suppositurus humeros

Semper enim erit quod et tu agas et

quotquot huc attulerint pedesrdquo

ldquoKes sa ka poleks ja mida iganes sooviks

Aldus palub sind ikka ja jaumllle et ajaksid oma asja

luumlhidalt ning lahkuksid seejaumlrel ndash kui sa just ei tule nagu

Herakles vaumlsinud Atlase juurde et oma otildelg

alla panna Sest siis on alati tegevust

nii sulle kui teistele keda

jalad siia toovadrdquo

Kiri mis seisis Aldus Manutiuse eluloojangul tema ofitsiini ukse kohal heidutamaks jotildeudekuumllalisi Aldus Manutiuse eessotildena-puumlhenduskiri Andrea Navagerole Cicero Rhetoricarsquos Venetiis In Aedibvs Aldi Et Andreae Soceri Mense Martio M D XIIII

A nagu Aldus Manutius Veneetsia truumlkkali Aldus Manutiuse (14491450ndash1515) 500 surma-aastapaumlevale puumlhendatud naumlitus Tartu uumllikooli raamatukogus leiduvatest aldiinidest ning Aldus Manutiuse tegevusest truumlkkalina ja humanistliku hariduse levitajana

09092015-09022016 Tartu uumllikooli raamatukogus toimunud naumlituse kataloog

Kataloog ja naumlituse korraldamine

Uumllle Moumllder (koostaja tekstide autor) Janika Paumlll (tekstide autor totildelkija) Kaspar Kolk (toimetaja tekstide autor) Eve Valper (kujundaja) Liisi Totildenisson (digiteerija) Moonika Teemus (fotode autor) Ilona Smuškina (produtsent) Tartu uumllikooli raamatukogu kaumlsikirjade ja haruldaste raamatute osakond

Naumlitus ja kataloog on valminud Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuse PUT 132 ( JPaumlll) toel

copy 2015 Tartu uumllikooli raamatukogu

W Struve 1 50091 Tartu

Tel +372 737 5702

Faks +372 737 5701

utlibutee

e-mail libraryutlibee

ISBN 978-9985-4-0953-4 (pdf )

Votilderguaadress httphdlhandlenet1006250291








studiosis S D


Sisukord





Kronoloogia 14






5

















6

















6 Vt Lowry 1976


7









1526 Hippokrates

























8












9













10




















11








12








13


Rooma




Kreeta Candia






Markos Musuros


Thomas Linacre

Desiderius Erasmus


Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi




Desiderius Erasmus

Cambridge
























Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es






















studiosis S D


Sisukord





Kronoloogia 14






5

















6

















6 Vt Lowry 1976


7









1526 Hippokrates

























8












9













10




















11








12








13


Rooma




Kreeta Candia






Markos Musuros


Thomas Linacre

Desiderius Erasmus


Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi




Desiderius Erasmus

Cambridge
























Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















Sisukord





Kronoloogia 14






5

















6

















6 Vt Lowry 1976


7









1526 Hippokrates

























8












9













10




















11








12








13


Rooma




Kreeta Candia






Markos Musuros


Thomas Linacre

Desiderius Erasmus


Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi




Desiderius Erasmus

Cambridge
























Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















5

















6

















6 Vt Lowry 1976


7









1526 Hippokrates

























8












9













10




















11








12








13


Rooma




Kreeta Candia






Markos Musuros


Thomas Linacre

Desiderius Erasmus


Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi




Desiderius Erasmus

Cambridge
























Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















6

















6 Vt Lowry 1976


7









1526 Hippokrates

























8












9













10




















11








12








13


Rooma




Kreeta Candia






Markos Musuros


Thomas Linacre

Desiderius Erasmus


Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi




Desiderius Erasmus

Cambridge
























Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















7









1526 Hippokrates

























8












9













10




















11








12








13


Rooma




Kreeta Candia






Markos Musuros


Thomas Linacre

Desiderius Erasmus


Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi




Desiderius Erasmus

Cambridge
























Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















8












9













10




















11








12








13


Rooma




Kreeta Candia






Markos Musuros


Thomas Linacre

Desiderius Erasmus


Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi




Desiderius Erasmus

Cambridge
























Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















9













10




















11








12








13


Rooma




Kreeta Candia






Markos Musuros


Thomas Linacre

Desiderius Erasmus


Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi




Desiderius Erasmus

Cambridge
























Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















10




















11








12








13


Rooma




Kreeta Candia






Markos Musuros


Thomas Linacre

Desiderius Erasmus


Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi




Desiderius Erasmus

Cambridge
























Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















11








12








13


Rooma




Kreeta Candia






Markos Musuros


Thomas Linacre

Desiderius Erasmus


Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi




Desiderius Erasmus

Cambridge
























Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















12








13


Rooma




Kreeta Candia






Markos Musuros


Thomas Linacre

Desiderius Erasmus


Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi




Desiderius Erasmus

Cambridge
























Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















13


Rooma




Kreeta Candia






Markos Musuros


Thomas Linacre

Desiderius Erasmus


Buumltsants

Oxford Nuumlrnberg

Basel

Firenze

Ferrara

Carpi




Desiderius Erasmus

Cambridge
























Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es






































Kronoloogia










































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es































































16


















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















17











18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















18



TUumlR R II e 71a







19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















19



TUumlR R II e 811a






20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















20
















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















21



TUumlR Ink 39









22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















22




















Bembo-antiikva



23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















23











Antiikva-kursiiv



24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















24

I

II







25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















25












26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















26











Kohaviit R II 19262459 (4 II A-13998)




3Sama 2 eksemplar



Kohaviit R II 19262459 (4 II A-11542)


27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















27







Kohaviit R II 19262435 (4 II A-11535)










28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















28










29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















29







Kohaviit R II 19262461 (4 II A-11544)









Kohaviit R II 19262457 (4 II A-11540)


30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















30













Kohaviit R II 19262454 (4 II A-11537)







31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















31


Kohaviit R II 19262462 (4 II A-11545)


















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















32







Kohaviit R II 19253125 (4 II B-1613)










Kohaviit R II 19204749 (4 II A-11167)


33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















33






Kohaviit R II 19262456 (4 II A-11539)










34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















34





Kohaviit R II 19262434 (4 II A-11534)














35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















35















Kohaviit R II 19186283 (4 II A-10297)



36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















36






Kohaviit R II 19262452 (4 II A-11536)















37





















38










39














ldquoQuisquis es















37





















38










39














ldquoQuisquis es















38










39














ldquoQuisquis es















39














ldquoQuisquis es















ldquoQuisquis es















näitus tartu ülikooli raamatukogus 9.09.2015–9.02.2016

Documents