naissaare miinitöökoda muinsuskaitseline eksperthinnang ... · objekt on kasutuseta, kuid pakub...

25
„Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand“ Naissaare miinitöökoda Muinsuskaitseline eksperthinnang Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste Detsember 2017

Upload: buiminh

Post on 28-Aug-2019

214 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

„Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand“

Naissaare miinitöökoda

Muinsuskaitseline eksperthinnang

Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste

Detsember 2017

Eksperdihinnangud militaarehitiste mälestise tunnustele vastavuse kohta.

Eksperdihinnangu koosseis:

1. Kui ehitis kuulub suuremasse militaarkompleksi, siis selle kompleksi kui terviku kokkuvõtlik kirjeldus ja ajalugu, sõja-ajalooline tähtsus, haruldus ja väärtus Eesti kontekstis.

Naissaare miinitöökoda ja miinilaod kuulusid 2748. miinirelvastuse laole (s/o 26829), moodustades sõjaväelinnaku nr 276.

Töökoda ja laod paiknevad ca 82ha suurusel maa-alal Naissaare lõunapoolse osa keskel. Ladude territooriumile viib raudtee ja raudteeharudega on ühendatud kõik laod, lahtised miiniplatvormid ja töökojad. Kogu territoorium oli piiratud kahekordse okastraattõkkega, selle jäänused on praegugi looduses jälgitavad.

Kompleksi läbivad raudteeharud on muinsuskaitse all.

Jüri Pärna andmetele tuginedes võib kinnitada, et

„1991. a oli seal arvel 38 hoonet jääkväärtusega 800 000 rubla, sh 30 hoidlat ja 8 administratiiv- ja majandushoonet. (Jüri Pärna, Mati Õuna ja Madis Hergauk´i raamatu „Punalaevastik Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil“ andmetel oli kompleksis kuni 60 hoonet, valdavalt kerged puitseintega kütmata laohooned). Väljaveetavaid varusid arvestati 1992. a 445 vagunitäit.

Miinilao hooned on tõenäoliselt ehitatud 1950. aastate alguses. 1954. a olevat mälestuste kohaselt saarel olnud u 30 000 sõjaväelast, kuid see arv tundub olevat suurusjärgu võrra ülepaisutatud. Eesti võimudele anti linnak üle venelaste andmeil 30.05.1994.

Ladusid valvasid merejalaväelased, ladude juures oli ka tuletõrjekomando.

1992. a oli seal kokku 80 inimest, sh 7 ohvitseri, 7 mitšmanit, 42 ajateenijat, ja 11 perekonda 35 pereliikmega (k.a perekonnapead).

Miinide arvu kohta on andmed väga erinevad - 1730–14 000.

Väeosa viimane komandör kaptenleitnant Sergei Kozlov väidab 2017. a, et Naissaarel hävitati 1988-1994 13 000 miini, sh õhiti alates 1988. a-st u 3000 1908./34. a tüüpi miini (à 115 kg trotüüli) ning põletati tühjaks u 10 000 suuremat miini (KB jne, à 230 kg trotüüli). Nende äravedamiseks oleks vaja läinud 90 raudtee-ešeloni, à 40 vagunit. Lisaks veel kaasaegsed miinid, mis evakueeriti 1992. a-st Venemaale. Seega maksimaalne väljapakutud arv 14 000 ei olegi ulmeline. Samas ühes varasemas artiklis väidetakse, et Kozlov põletas isiklikult tühjaks 1100 miini.

Eesti Kaitseväe andmed: Karl Paks, 08.1992 - "u 3500 meremiini à 300-700 kg trotüüli ning mille kõik kasutamistähtajad on möödunud ning mis kuuluvad ainult hävitamisele."

Kaitsejõudude Peastaabi andmed: "808 KB tüüpi suurt laevamiini ja 696 AGS tüüpi lennukimiini, teistel andmetel 1830 meremiini."

Vello Vare andmed (1993): "1991.a suvel 1400 vanemat ja 330 uuemat tüüpi meremiini, kokku 1730. Uuemad kuulusid väljaviimisele erilaeval, mis mahutab korraga vähemalt 50 miini. 11.11.1993 oli selliseid jäänud vaid 86. Vanemat tüüpi miinid kuuluvad hävitamisele põletamise teel. 11.11.1993-ks oli hävitatud 150, jäänud veel 1250. Põletamine toimub 2 korda päevas, 24 miini korraga. Põlemisaeg on 100 minutit. Intensiivse töö korral on nende hävitamiseks vaja u 25-27 tööpäeva."“

Kompleks rajati eesmärgiga mineerida vajadusel operatiivselt Soome lahe läänepoolseid piirkondi. Kaasnevad tegevused olid meremiinide remont, hooldus ja komplekteerimine.

Külma sõja perioodil oli miinirelvastuse ladu saare üks olulisemaid sõjaväelisi struktuure. Teiseks oluliseks väeosaks oli Naissaare põhjaosas paiknenud seniitraketibaas. Saarel oli ka merepiirivalve kordon ja tehnilise vaatluse punkt. Kogu saar oli tsiviilelanikele täielikult ligipääsmatu.

Naissaare miinitöökoda ja miinilaod on Eesti kontekstis täiesti unikaalne kompleks. Veel tänapäeval, pärast aastakümneid kestnud lagunemist ja rüüsteid pakub piirkond, kus jätkuvalt on palju vanade meremiinide kesti, miiniankruid ja muud varustust, militaarajaloo huvilisele põnevat uudistamist.

2. Vastavus mälestiseks tunnistamise kriteeriumidele.

EHITISE ANDMED

Nimetus Naissaare miinitöökoda

Ehitise asukoht, Koordinaadid

Harju maakond, Viimsi vald, Väikeheinamaa küla / Lillängin EHAK kood 9619

59°33′19.63″, 24°31′48.55″

Algne funktsioon Meremiinide hooldus, kontroll ja ladustamine

Rajamisaeg 1950. aastate algus

Kirjeldus (plaanilahendus, materjalid, mõõdud)

Miinitöökoda on punastest tellistest T-kujulise põhiplaaniga ühekorruseline ehitis. Ehitusalune pind on ca 790 m2. Suure halli mõõdud on ca 30 x 11,5 m, kõrgus ca 6 m, selle keskosast kulgeb väiksemate ruumidega madalam tiib mõõtudega ca 30 x 14 m, tõenäoliselt administratiivruumide, spetsiaaltööde töökodade ja laobokside tiib. Suures hallis paikneb ka väike bassein veekindluse kontrollide läbiviimiseks. Hoonesse viib eraldi raudteeharu. Objekt on osa suuremast kompleksist: meremiinide laokompleksist. Ca 1 m kõrguseid raudbetoonist miiniplatvorme on 36 tk ca 7...11 x 19...29 m, kogupindalaga ca 9000 m2. Kergete puitladude või nende varemete arv 19. Miiniladude territoorium on ca 82 ha. See oli ümbritsetud kahekordse okastraattõkkega, jäänused on senini looduses näha. Territooriumil on veel üks punastest tellistest ja raudbetoondetailidest katusega ühekordne kapitaalne laohoone ligikaudsete mõõtudega 36,5 x 11,2 m, kõrgus ca 4 m, ehitusalune pind ca 419 m2. Ka sinna sisse viib raudteeharu.

Säilivus Halb Miinitöökoja põhikonstruktsioonide seisundit ei ole tõenäoliselt 30-40 aasta jooksul üle vaadatud ja hinnatud. Katusest on üksikuid läbijookse, seinad on niiskuskahjustustega, punane tellis mureneb. Ehitist ei ähvarda siiski lähema aastakümne jooksul täielik lagunemine. Miinikomponentide ja varuosade laod on kas täiesti lagunenud või lagunemas. Lahtiste miiniladustamise platvormide seisund on rahuldav. Kogu kompleks on hooldamata ja võsastunud

MÄLESTISEKS TUNNISTAMISE KRITEERIUMID

KRITEERIUMI SELGITUS

Objektiga 1. Vanus Miinitöökoda ja laokompleks pärineb Külma sõja perioodist

seotud (füüsilised) väärtused: vanus, autentsus (eksterjöör, interjöör, plaan, funktsioon), arhitektuuriajalooline väärtus (erandlik-tüüpiline, tehnoloogia, uuenduslikkus jms)

2. Autentsus ehk ehedus

Säilinud on autentsed: - mahud: jah; - põhikonstruktsioonid: jah; - ruumistruktuur: jah; - trepid, küttekehad jms ehitusdetailid: ei - avad ja avatäited: osaliselt; - viimistluskihid: ei; Ehitise ümberehitamise kohta puuduvad andmed. Visuaalvaatlusel näib, et ümberehitusi ei ole olnud

3. Sisseseade säilivus

Suur hall: telfer, vints miiniankrute trosside hooldamiseks, väike bassein

4. Funktsiooni järjepidevus

1950. aastate algus – 1993. Käesoleval ajal kasutatav kui eksponaat Külma sõja perioodist

5. Haruldus (üldjuhul välistab tüüpilisuse kriteeriumi)

Miinitöökoja hoone iseenesest ei ole haruldane, jäljendab 1950. aastate tööstushoonete stiili. Miinirelvastuse ladu kui terviklik kompleks kõigi hoonete ja raudteedega on Eesti tingimustes unikaalne

6. Tüüpilisus (üldjuhul välistab harulduse kriteeriumi)

Unikaalsus katab selle sisu

Kasutus (kasutatavus, jätkusuutlikkus)

Objekt on kasutuseta, kuid pakub huvi militaarturismi seisukohast. Vajalikud on heakorratööd ja lootusetult lagunenud laohoonete utiliseerimine. Tehniliselt on miinitöökotta võimalik rajada Naissaare militaarajaloo ekspositsioon

Kontekstuaalsed väärtused: keskkond, piirkondlikud eripärad

8. Terviklikkus ehk ansamblilisus

Objekt kuulub terviklikku ehitiste kogumisse: miinirelvastuse laod, mis moodustab ansambli.

9. Silmapaistev mõju või sümboolse tähendus

Väljapaistev objekt Külma sõja ajajärgust.

Ligipääsetavus Hästi ligipääsetav kõigi Naissaare külastajate jaoks

Assotsiatiivsed väärtused: ajalooväärtus, sümbolväärtus jms

10. Tähtsus kaitsesüsteemis / ajalooprotsessis

Objektil oli oluline roll heidutusel: siin paiknenud relvastus ja selle aktiviseerimise süsteemid võimaldanuks mineerida olulisi osi Soome lahest

11. Seos üldtuntud isikutega

Selektiivsus / esindatus

Ühtegi sarnast objekti Eestis kaitse all ei ole

3. Mälestiseks tunnistamise põhjused

Ehitist on põhjust mälestiseks tunnistada, kuna ta omab vähemalt 4 ehitusmälestise tunnust:

1. on seotud oluliste ajalooprotsesside ja sündmustega Euroopa, endise NSV Liidu, Eesti, maakonna ning asustatud punkti tasandi: Külma sõjaga;

2. kuulub terviklikku ehitiste kogumisse - Naissaare miinirelvastuse lao koosseisu, mis moodustab ansambli või olulise osa funktsionaalsest tervikust;

3. on unikaalne ehitis kompleksi kontekstis;

4. kannab edasi oma algse funktsiooni tunnuseid.

Ehitise väärtus tuleb esile tema asetamisega ajastu konteksti. Külma sõja perioodil muutus Eesti territoorium oma ajaloo jooksul enim militariseerituks, ühtekokku oli erinevaid (suuremaid) sõjalisi objekte ligemale 1600. Naissaar oli tsiviilisikutele täielikult suletud saar muuhulgas just sellel põhjusel, et seal paiknes miinirelvastuse ladu.

Sarnaseid militaararhitektuurilisi komplekse Eestis ja lähiümbruses ei ole, saati siis kaitsealuseid.

Avaliku huvi seisukohalt tuleb kaitsta ja eksponeerida ka Külma sõja militaarpärandit - meie ajaloo lahutamatut komponenti.

4. Kaitsevööndi ettepanek ja selle põhjendus.

Kaitsevööndiga hõlmata kogu miiniladude ja töökodade territoorium, ala mis oli okastraattõketega piiratud. Kompleks moodustab ühtse terviku, mis on koos kaitsealuse raudteega hästi jälgitav.

Kaitsevöönd korrastab ja täiendab olemasolevat situatsiooni, kus kaitse all on ainult miiniladusid ja –platvorme teenindanud raudteevõrk. Käesoleva ettepaneku kohaselt liitub kaitserezhiimi ka põhjus ehk objekt, mille tarbeks sellises asukohas raudteevõrk rajati.

59°33′31.37″, 24°31′33.83″ 59°33′24.68″, 24°31′35.89″ 59°33′18.83″, 24°31′57.75″ 59°33′16.04″, 24°31′56.27″ 59°33′3.17″, 24°31′30.06″ 59°33′0.18″, 24°31′6.06″ 59°33′2.52″, 24°30′52.62″ 59°33′8.8″, 24°30′39.03″ 59°33′17.57″, 24°30′34.6″ 59°33′26.28″, 24°30′53.19″ 59°33′28.91″, 24°31′1.78″ 59°33′33.23″, 24°31′20.83″

Lisa 5.1. Joonised

Skeem 1. Naissaare miinitöökoda ja laod Harju maakonnas. Allikas: Maa-ameti Geoportaal

Skeem 2. Naissaare miinitöökoda ja laod Harju maakonnas Viimsi vallas. Allikas: Maa-ameti Geoportaal

Skeem 3. Naissaare miintöökoda ja laod. Aluskaart: Maa-ameti Geoportaal

1 - miinitöökoda

2 - miiniladude asukohad

3 - kapitaalne laohoone

Skeem 4. Naissaare miinitöökoda ja laod. Allikas: Maa-ameti Geoportaal

Lisa 5.2. Ajaloolised fotod

Foto 1. Mereväe ülem koos saatjaskonnaga Naissaarel miiniladusid üle vaatamas. 1994 Eesti Meremuuseum MM F 8266

Foto 2. Miiniladu Naissaarel 1994. Eesti Meremuuseum MM F 8265

Foto 3. Naissaar peale NSVL vägede lahkumist 1994. aastal. Eesti Ajaloomuuseum AM N 44707:19

Foto 4. Naissaare miinilaod 2003. Foto Erkki Freiberg

Foto 5. Naissaare miinilaod 2003. Foto Erkki Freiberg

Foto 6. Naissaare miinitöökoda 2003. Foto Erkki Freiberg

Foto 7. Naissaare miinitöökoda

http://forum.awd.ru/viewtopic.php?t=328399

Foto 8. Meremiinide põletamine Naissaarel 1994. aastal

Lisa 5.3. Fotod

Foto 9. Naissaare miinitöökoda. Foto Mart Mõniste

Foto 10. Naissaare miinitöökoda. Foto Mart Mõniste

Foto 11. Naissaare miinitöökoda. Foto Mart Mõniste

Foto 12. Naissaare miinitöökoda. Foto Mart Mõniste

Foto 13. Naissaare miinitöökoda. Foto Mart Mõniste

Foto 14. Naissaare miinilaod. Foto Mart Mõniste

Foto 15. Naissaare miinilaod. Foto Mart Mõniste

Foto 16. Naissaare miinilaod. Foto Mart Mõniste

Foto 17. Naissaare miinilaod. Foto Mart Mõniste

Foto 18. Naissaare miinilaod. Foto Mart Mõniste

Foto 19. Naissaare miinilaod. Foto Mart Mõniste

Foto 20. Naissaare miinilaod. Foto Mart Mõniste

Foto 21. Naissaare miinilaod. Foto Mart Mõniste

Foto 22. Naissaare miinilaod. Foto Mart Mõniste

Foto 23. Naissaare miinilaod. Foto Mart Mõniste

Foto 24. Naissaare miinilaod. Foto Mart Mõniste

Lisa 5.4

Naissaar – meremiinide tehas

JÜRI LIIM Sirp 15.06.2001

Naissaarega seoses räägiks ainult Nõukogude sõjaväe tegemistest. Nagu teisedki väikesaared oli ka see paik kinnine tsoon. Seal sai esmakordselt käidud aastal 1990, teistkordselt aasta hiljem ja kolmandat korda 1992. aastal ning sedapuhku juba suurema seltskonnaga. Kahel esimesel korral tuli tegutseda täiesti varjatult ja põhiliselt pimeduses. Kolmandal korral olid olud veidi lihtsamad ja avalikumad.

Naissaar oli baase ja objekte täis lükitud. Saare tuletorni tsoonis tegutsesid nõukogude piirivalvurid, pidades akvatooriumil visuaalselt silma peal oma kõrgest vaatluspunktist. Tehniliselt sooritati kontrolli radarsüsteemiga.

Saare keskosas oli õhutõrje raketibaas, milliseid üksusi kamandas Eestis kaukaaslasest kindral Abdurahhmanov. Kõige tõsisem töö aga käis saare teises otsas. Seal tegutses mereväe meremiinide meeskond. Selle seltskonna ülesandeks oli miinide monteerimine, remontimine, kontrollimine, hooldamine, ladustamine. Peamiseks tööks aga oli kahe tiheda okastraataia sees asuvate arvukate ladude ja meremiinide valvamine.

Hiiglaslikke, eri sorti meremiine oli sinna rajatud suurtel betoonplatvormidel välitingimustes arvukalt. Kümnetel ja kümnetel platvormidel oli neid igaühel 50–60 tapahiiglast.

Arvukates ladudes aga hoiti miinide ja süvaveepommide mehhaanilisi detaile ja erinevaid sütikute komponente. Tol ajal valvati tsooni tugevalt. Hoolsus ja valvsus hakkas langema, kui saarelt viidi 1992. aastal välja raketiväed. Eriti tugeva tõuke distsipliini langusele andis Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamine.

Saarel siiski militaarne tegevus jätkus. Kibekiiresti asuti meremiine hävitama. Selleks süüdati rannikul miinisisene lõhkeaine põlema, leegid väljusid mühinal korpuse sütiksarvede aukudest. Kogu toiming andis tugeva raketiheliefekti ja eriti suure sumu.

Plahvatamisoht oli saarel pidevalt olemas. Kui mingil põhjusel katastroof toimunuks, siis oleksid detonatsiooni teel plahvatanud ka ülejäänud tuhanded miinid väljas ja ladudes. Plahvatuse lööklaine, aga peamisena maapinna vibratsioonilaine, oleksid jõudnud Tallinnani. Kõigi eelduste kohaselt oleks näiteks Lasnamäe paneelmajad kokku varisenud.

Punavägede ohvitserid ja ajateenijad käitusid saarel nagu ka mujal seesugustes paikades täisperemeestena ja vastavalt oma tõekspidamistele. Naissaare põlises puukirikus hoiti hobuseid, kuni kõrgetel alustaladel põrand läbi mädanes ja sisse varises. Kalmistul olevaid haudu, sealhulgas ka inglise meremeeste omi, rüüstati. Taudiks ikka see hobihaigus – hauapanuste otsimine ja omastamine.

Saarel endal aga oli kõikjal militaarkola, kuni eri aegade mürskudeni välja. Paikkonna omapäraks oli saart pikuti läbiv kitsarööpmeline raudtee. Tol ajal sai välja pakutud, et edaspidi tuleks seda remontida ja kasutama hakata. Nii on ka läinud. Teiseks märkimisväärseks vaatlemispaigaks huvitava looduse kõrval on saare merepoolses küljes olnud kindlustusrajatised. Need on ammu õhku lastud, kuid annavad siiani aimu oma võimsusest.

Mitte ainult militaarses mõttes on nendest riskantsetest salajastest retkedest jäänud unustamatud mälestused... ja jäädvustused. Saar aga püüab elada oma elu, paraneda militaar-haavadest. Paraku on sealsele loodusele tekitatud mõtlematu ja kontrollimatu tegevusega juba uusi haavu ja selles ei saa me teps mitte süüdistada punaväge.

...

Suurimaks nõukogude aja militaar- mälestiseks võib aga lugeda 1953 a. rajama hakatud meremiinide komplekteerimise tehast ja ligi 32 ha laiutavat miiniladude kompleksi.

Nõukogude ajal varustas Naissaar kogu Balti mere laevastiku meremiinidega. Miiniladudes hoiti nii meremiine kui ka süvaveepomme. Miiniladudest eemal Männikul paiknesid ohvitseride majad, söökla, sealaut ja kultuurimaja.

Kogu nõukogude aegse aja keerles elu Naissaarel salajase objekti miinilaod ümber.

Ladude kõrval vahetult aga paiknes ootevalmis tuletõrjekomando ja veduridepoo. Suurimaks vaatamisväärsuseks on okastraataia taga paiknev miiniladude kompleks ja sildkraana ja basseiniga suur miinide komplekteerimistšehh, mille ukse eest rongiga miine veeti. Laoplatvormidel on lisaks tühjadele sadadele miinikestadele vaatamisväärsuseks ka miiniankrud ja miinivõrgu ujukid.

Naissaar 1944-1992

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0%B0%D0%B9%D1%81%D1%81%D0%B0%D0%B0%D1%80

1944. aastal toodi Naissaarele õhukaitse polk Tallinna mereväebaasi kaitseks. Tsiviilelanikkond pidi saarelt lahkuma. Lisaks paigutati Naissaarele rannasuurtükiväe polk ja sõjaväehospital.

1953-1956 ehitati saare keskossa 32 hektarile väeosa 26829 miinide, miinitõrje varustuse ja süvaveepommide hoidmiseks. Hoiustati paar tuhat meremiini (tüüp 1908/1937), pärast 1940. aastat toodetud meremiine, laenguid meremiinide meres hävitamiseks, miinitraale, süvaveepomme (toodetud enne sõda ja sõja ajal), reaktiivsüvaveepomme.

Õhukaitse raketidivisjon (s/o 26829) viidi välja 1989. aastal.

Saare põhjaosas asunud Balti laevastiku raadiolokatsioonijaam anti 1993. aastal üle Eesti piirivalvele.

Naissaar oli pidevalt piirivalve radarijälgimise all, merel seisid (idas ja läänes) kaks piirivalvelaeva.

Sõjaväelinnak nr 148 ohvitseridele ja mitšmanitele rajati Lõunaküla juurde.

Kitsarööpmelise raudtee kogupikkus oli 34 km, sellest 12 km ehitati pärast sõda.

Kõigil Naissaarel paiknenud väeosadel oli aastane kütuse ja toiduainete varu. Ühendust saarega peeti hüdrograafiateenistuse laevadega. Kui laevaühendus oli katkenud, kasutati kuni 1989. aastani lennuvälja saare lõunaosas Hülgekari neeme lähedal.

1988. aastal alustati kogu lahingumoona hävitamisega (kogumahus 3600 vagunitäit). 1992. aastast veeti minema kogu kasutuskõlblik relvastus, et iga hinna eest vältida selle jätmist Eestisse.

1992. aastal lõpetati saare varustamine, rivist langes välja katlamaja, demobiliseeritud ajateenijate asemele ei toodud uusi.

20. juuliks 1994 olid kõik VNFSV väed saarelt välja viidud.

Jalutuskäik saladusliku Naissaare lõunarajal

Eesti Loodus 2005/1

http://www.eestiloodus.ee/artikkel977_958.html

Läheneme miiniladudele. Sellest annab märku paremat kätt jääv tuletõrjedepoo, millest paarsada meetrit edasi asub miinide lõppmontaažitsehh. Suured ja rangelt salastatud meremiinilaod ning tehas rajati saarele aastail 1949–1953 ning ladude pindala on paarkümmend hektarit. Ladu koosneb mitmekordsete okastraataedade ja ohutustsoonidega piiratud platvormidest, mida omavahel ja sadamaga ühendas raudtee. Neljaharulisest kompleksist jõuti valmis ehitada kolm ja pool. Platvormid olid ümbritsetud kõrgete muldvallidega, piirdeaedadest väljaspool asusid eraldi piiretes montaažitehase hooned. Kahekordsete okastraataedade vahel olevat jooksnud koerad ja seespool käinud tunnimees. Platvormide juures mingit erivalvet aga polnud. Praegusel ajal on ladu suures osas tühi: alles on vaid mõned miiniankrud ja -kestad.