NELI KÜÜNALT

Neli küünalt põlesid advendipärjal.

Nii tasa, et oli kuulda, kuidas küünlad

hakkasid omavahel vestlema.

Esimene küünal lausus ohates:

”Minu nimi on Rahu.

KUIGI MINU VALGUS PAISTAB, EI HOIA INIMESED MINGIT

RAHU.“

Tema leegike jäi järjest väiksemaks, kuni kustus hoopis…

Teise küünla valgus vilkus ja küünal ütles:

”Minu nimi on Usk,

AGA MA OLEN TÄIESTI KASUTU, KUNA INIMKOND EI

TAHA MIDAGI JUMALAST TEADA. NII ET MUL POLE

MÕTET PÕLEDA.”

Tõmbetuul puhus läbi toa ja teine küünal kustus…

Vaikselt ja nukralt võttis sõna kolmas küünal:

”Minu nimi on Armastus.

MUL POLE ENAM JÕUDU, ET PÕLEDA. INIMESED ON MIND

KÕRVALE JÄTNUD. NAD NÄEVAD AINULT ISEENNAST AGA MITTE NEID TEISI, KEDA NAD PEAKSID

ARMASTAMA.”

Ja viimase värelusega kustus seegi valgus…

Samal hetkel sisenes tuppa laps.

Küünlaid vaadates ütles ta:

„TE PEATE JU PÕLEMA, MITTE KUSTUNUD OLEMA !“

Ja hakkas peaaegu nutma...

Samas võttis sõna neljas küünal ja kostis :

” ÄRA KARDA ! SENI, KUNI MINA PÕLEN, SAAME ME KA

TEISED KÜÜNLAD JÄLLE SÜÜDATA.

Minu nimi on Lootus!”

Laps võttis tikuga sellelt küünlalt tuld ja pani uuesti teised küünlad põlema.

Lootuse leek ei peaks mitte

kunagi meie elus kustuma ...

...ning igaüks meist peaks pidevalt hoidma rahu, usu, armastuse ja lootuse tulukest.

Rahu

Usk

ArmastusLootus

Soovin Sulle imekaunist Advendiaega ...