Peedo Kesselvallavanem

Vallaeelarve koosta-mise käigus on teh-tud mitmeid suuri kuluvähendusi, mis enamasti negatiiv-seid emotsioone on põhjustanud. Panen kirja mõned selgitu-sed, miks me nii kur-vastavasse fi nants-seisu oleme sattunud ja millise hinnaga me olukorrast välja saame.

Valla rahalised raskused tu-lenevad üldisest majandus-langusest, mille mõjud ava-likku sektorit ettevõtlusest mõnevõrra hiljem tabasid. Tulumaksu laekumine valla-eelarvesse hakkas vähenema 2008. aastal. 2009. aasta esi-mesel viiel kuul laekus tulu-maksu juba ca 10% vähem kui 2008. aastal, kuid siiski 6-7% rohkem kui 2007. aastal. See-vastu suvest alates hakkas tu-lumaksu laekumine järsult vä-henema ja aasta lõpuks langes 2006. aasta tasemele.

Kokkuvõttes, aastate lõikes on tulumaksu laekunud 18,0 mil-jonit krooni 2006. aastal, 22,9 miljonit 2007. a., 26,6 miljonit 2008. a. ja 22,1 miljonit 2009. aastal. Käesoleva aasta eelar-ves on tulumaksu laekumise

prognoos 20 miljonit krooni. Vähemasti nii me praegu loo-dame.

Tulud vs. kuludTulude poolest oleme 3-4 aasta taguses ajas. Kuludega niisama lihtsalt paari aasta võrra tagasi minna ei saa. Teenuste ja too-dete hinnad, mida vald (valla asutused) tarbib, ei ole lange-nud. Kuna on asju, milleta läbi ei saa ja mille eest tuleb välti-matult maksta (näiteks olgu nimetatud elektri- ja soojus-energia, vesi, kanalisatsiooni-teenused ja muud kommu-naalkulud), siis seda rohkem tuleb kokku hoida muudes valdkondades. Majandamis-kuludeks ongi tänavuses eel-arves vahendeid ette nähtud oluliselt vähem, kui eelmistel aastatel. Kuigi asutuste majan-damiskulude eelarve koostati juba eelmise aasta detsembri alguses viieprotsendilise kok-kuhoiuga, on seda hiljem veel olulisel määral kärbitud, nii et kriitiline piir on käes. Vähen-dused mõjuvad asutuste tööle väga valusalt ning läbi pakuta-vate teenuste liikide ja mahu vähenemise puudutavad need vähendused ka vallarahvast laiemalt.

TöötasudValla töötajate töötasud vähe-nesid alates 1. jaanuarist 12% võrra (vähenemine ei puuduta koolide õpetajaid, kelle palga-raha tuleb riigieelarvest), mil-le tulemusena hoiame kokku 1,65 miljonit krooni. Palga vä-hendamine saab teoks ainult tänu kokkuleppele töötajate-ga. Kokkuleppimise protsess on aeganõudev ja oli artikli kir-jutamise ajal alles lõpetamata. Sellegipoolest võib juba öelda, probleemi algpõhjused ja süga-vus on töötajatele arusaadavad ning töötasu solidaar sesse vä-hendamisse suhtutakse valda-valt mõistvalt. Suur tänu selle eest. On juhtunud ka mööda-rääkimisi ja arusaamatusi, mis emotsioonid kuumaks kütnud

on. Loodetavasti saame neist peatselt üle ja püsivat kahju pole sündinud.

KultuurÜlevallaliste kultuuriürituste eelarvet, mis sarnaselt eel-miste aastatega oli planeeri-tud mahus 315 tuhat krooni, on vähendatud 160 tuhande krooni võrra. Nagu möödunud aastalgi, ei anta sel aastal välja Nissi valla aastapreemiat. Eda-si lükkub Aasta Pere auhinna väljaandmine. Ära jäetakse kulutused Nissi Suvemuusika kontserdisarjale ja valla aasta-lõpupeole. Ülejäänud üritused toimuvad tagasihoidlikuma eelarvega.

Mittetulundusühingutele, kes kokku taotlesid vallaeelarvest 1,16 miljonit, eraldatakse 580 tuhat krooni (möödunud aas-tal 700 tuhat).

SotsiaalvaldkondEi saa me mööda ka sotsiaal-toetuste kärpimisest. Sot-siaalhoolekanne peab prae-gusel kehval ajal muutuma rohkem juhtumipõhiseks. See tähendab, et rohkem tu-leb läbi vaadata üksikjuhtu-meid ja vähendada üldistel alustel makstavaid toetusi. Teenused, mida vald suudab pakkuda, on koduteenused, eluasemeteenused, supiköök, tugiisikuteenus, hooldamine hoolekandeasutuses ja peres hooldamine.Prioriteetsed sihtgrupid on seejuures lap-sed ja lastega pered, töötud, töö ealised puudega inimesed, puudega lapsed.

Vajadusest kokku hoida nii palju kui võimalik ja püüdest säilitada sotsiaaltoetusi nii palju kui hädavajalik, sündisid otsused:

Peatada ravimi- ja rehabi-•litatsioonitoetuste maks-mine vanaduspensioni eas isikutele, s.h. vanaduspen-sioni eas puudega isikutele – 152 tuh kr.;

Peatada juubelitoetuste •maksmine – 16,7 tuh kr.;

Suurendada erakorraliste •toetuste eelarvet 30 tuh kr. võrra;

Lisada eelarvesse vahendid •linnade ja valdade koostöös läbi viidavas töötute akti-viseerimise programmis osalemiseks (põhiosas ra-hastatakse seda programmi eurotoetustest) – 23,1 tuh kr.

Arvud kõnelevad, et kõige raskema löögi alla sattusid kahjuks pensionärid. Olemas-olevatest halbadest varianti-dest just sellise valimine on tingitud asjaolust, et kõikidest võimalikest abivajajatest on pensionäridel olemas püsiv sissetulek. Mitte suur, aga siis-ki stabiilne. Pensionärid on ka praktiliselt ainukesed, kelle sissetulekut riik viimastel aas-tatel veidigi suurendanud on.

Rõhutan veel: kuna üldistel alustel makstavad toetused ja osutatavad teenused vähene-vad, tuleb abivajajatel aktiiv-semalt ise abi küsida. Annan siinkohal edasi vallavalitsuse sotsiaaltöötajate sõnumi: tulge rääkige oma mure ära; niipea, kui see on tehtud, on võimalik lahendusi otsima hakata.

Niisuguseks on kujunenud vallaeelarve tasakaalu hind. Jääb vaid loota, et tasakaal pü-sib ja selle hind aasta jooksul ei kerki. •

Vallaeelarve tasakaalus, kuid millise hinnaga?

“Tulge rääkige oma mure ära;

niipea, kui see on tehtud, on või-

malik lahendusi otsima hakata.”

Loe toetustest lk. 2

Hea Nissi valla elanik! Pöördume Sinu poole palvega võimalusel aidata Turba Güm-naasiumi Tütarlastekoori. Koor on tegutsenud 14 aastat meie kooli muusikaõpetaja Iveta Jü-rissoni juhtimisel. Koorile on omistatud Eesti Kooriühingu poolt kõrgeim, I kategooria.

On esinetud paljudel Nissi valla, Harju Maakonna ja üle-Eesti-listel üritustel. Osa on võetud loomulikult ka laulupidudest. Viimastel aastatel on olnud võimalus osa võtta ka rahvus-vahelistest võistulaulmistest. Meenutame meie väga edukaid võistulaulmisi:

2006 - Praha Rahvusvaheli-•ne Koorifestival Young2006-Praque (pronks),

2007 - Riva del Garda Rah-•vusvaheline Koorifestival Itaalias (hõbe),

2008 - Ülemaailmsed •Kooride Olümpiamängud (World Choir Games) Aust-rias, Grazis (hõbe),

2009 suvel täistabamus: •Kuldmedal Saksamaalt, Wernigerode linnas toimu-nud 6. Johannes Brahmsi Koorivõistluselt.

Selle võiduga lunastasime osa-võtu 2010.a suvel toimuvate-le Ülemaailmsetele Kooride Olümpiamängudele (World Choir Ganmes), mis toimuvad Hiinas, Shaoxingi linnas.

Sinu toetust vajamegi sõidu- ja majutuskulude katteks Hiinas!

Loodame, et tänu Sinu toetuse-le saavad Turba Gümnaasiumi laulutüdrukud väärikalt esin-dada Eestit kooriolümpial ja tutvustada maailmale eesti au-tentset rahvalaulu! Samuti esin-

dame Eestit maailmanäitusel EXPO 2010 Shanghais!

Võimalusel ootame Sinu toetus-summat 10.maiks 2010.a mit-tetulundusühingu TUHUK arvele nr. 10220107201019 (SEB).

Saaja: Huvitegevusklubi TUHUK

Selgitus: Kooriolümpia

Mittetulundusühing TUHUK (Turba Huviklubi) on loodud selleks, et luua Turba piirkon-na lastele suuremad võimalu-sed huvitegevuseks (laulmine, sport, jne).

Omalt poolt kutsume kõiki meid toetanud inimesi tänukontser-dile, mis toimub aprillikuus.

Ette tänades,

Turba Gümnaasiumi Tütarlas-tekoori vanem Liisa Linnaks,

Turba Gümnaasiumi Tütarlas-tekoori dirigent Iveta Jürisson,

Turba Gümnaasiumi direktor Viktor Juhanson •

Turba Gümnaasiumi Tütarlastekoor vajab Sinu toetust!

Dirigent Iveta Jürisson ja koorivanem Merilin Oldekop Kooride Olümpiamängude autasustamistseremoonial Austrias, Grazis, 2008.

Toetused valla eelarvestVastavalt võimalustele maksavad omavalitsused elanikele oma eelarvetest erinevaid toetusi. Käes-oleva aasta 1. veebruar tõi muudatusi seni kehti-nud Nissi valla toetuste maksmise korda. Lk 2.

Tagasivaadevalla kultuuri-sündmusteleLk 4, 5.

Oleg Ragilo - meie valla esindaja tali-olümpial. Lk 8.

TeatajaNissi valla ajaleht

12010

Kaie Saar humanitaarnõunik

Vastavalt võima-lustele maksavad omavalitsused elani-kele oma eelarvetest erinevaid toetusi. Käesoleva aasta 1. veebruar tõi muu-datusi seni kehtinud Nissi valla toetuste maksmise korda.

Nissi Vallavolikogu 21.jaanuari otsusega peatati juubeli-, ra-vimi- ja rehabilitatsioonitoe-tuse maksmine vanaduspen-sionäridele. Kes soovib, saab toetuste maksmise tingimuse ja korra terviktekstiga tutvuda valla koduleheküljel. Siin on lühikokkuvõte Nissi valla eel-arvest makstavatest toetustest ja nende suurustest.

Sünnitoetus lapse sündimise või lapsenda-mise puhul 3000 krooni.

Lasteaiatoetus lasteaias käiva lapse toidu-kulude ja muu vanemate poolt kaetava osa tasumiseks. Laste-aiatoetuse suuruseks on 200 krooni lapse kohta kuus.

Lapsehoiutoetuskoolieelses lasteasutuses mit-tekäiva eelkooliealise lapse lapsehoiuteenuse eest tasumi-seks, kui mõlemad vanemad töötavad või õpivad. Toetuse suuruseks on lapsehoiutee-nuse maksumus, kuid mitte enam kui 1428 krooni kalend-rikuus.

Koolitoetus kolme- või enamalapse-•lisest perest või hooldus-perest pärit üldharidus-koolis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses (kuni 19-aastaseks saamiseni) õppivale lapsele kooliaasta alguses – 600 krooni;

lapsele õppevahendite ja •kooliriiete ostmiseks - kuni 1000 krooni.

Koolilõunatoetusgümnaasiumis või kutseõppe-asutuses õppiva lapse kooli-lõuna kompenseerimiseks.

Koolisõidutoetusväljaspool valda õppivatele üldhariduskooli õpilastele. Koolisõidutoetuse saamiseks tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele kooliaasta al-gul avaldus ja igakuiselt sõi-dupiletid. Esitatud sõidupile-tite alusel kompenseeritakse erivajadustega lastele 100% sõidukuludest; tavakooli õpi-

lastele kuni 40 krooni iga koo-lipäeva kohta.

Õpilastoetusüldhariduskoolis õppivatele õpilastele. Õpilastoetust võib taotleda vabariiklikel ja rah-vusvahelistel õpilasüritustel osalemisega seonduvate kulu-de katteks. Õpilastoetuse suu-ruseks vabariiklikel üritustel osalemise korral on kuni 500 krooni ja rahvusvahelistel üri-tustel osalemise korral kuni 3000 krooni.

Laagritoetusnelja- või enamalapselise, hooldus- või üksikvanema-ga pere või vanemliku hoo-litsuseta lapse laagrituusiku maksumuse osaliseks hüvita-miseks. Laagritoetuse suurus kalendriaastas on kuni 1000 krooni.

Ravimitoetuslapsele, tööealisele puudega inimesele ja töövõimetuspen-sionärile retseptiravimite ost-miseks. Ravimitoetuse suurus kalendriaastas on kuni 1000 krooni. Lapsele võib põhjen-datud juhtudel ja sotsiaal-komisjoni ettepanekul ravi-mitoetust maksta kuni 3000 krooni.

Rehabilitatsioonitoetusabivahendi või rehabilitatsioo-niteenuse ostmiseks lapsele, tööealisele puudega inimesele ja töövõimetuspensionärile. Toetuse suuruseks on kuni 50% (lastel kuni 100%) abiva-hendi või rehabilitatsioonitee-nuse maksumusest, kuid mitte enam kui 2000 krooni kalend-riaastas. Lapsele võib põh-jendatud juhtudel ja sotsiaal-komisjoni ettepanekul maksta rehabilitatsioonitoetust kuni 3000 krooni.

Sotsiaalteenuste toetusraske või sügava puudega laste ja nende perede toimetulekut soodustavate sotsiaalteenus-te (nt. tugiisik, intervallhoid, koolitus, laager jne) osutami-seks. Toetuse suuruseks on kuni 100% teenuse maksumu-sest, kuid mitte rohkem kui 2000 krooni aastas.

Hooldajatoetuspuudega lapse vanemale •või eestkostjale, kui ta ei saa töötada lapse hoolda-mise tõttu;

raske ja sügava puudega •täiskasvanu hooldajale või eestkostjale tegelike hool-duskulude osaliseks hüvi-tamiseks.

Hooldajatoetuse määrad ühes kalendrikuus:

keskmise või raske puudega •lapse hooldajale 300 kroo-ni;

sügava puudega lapse hool-•dajale 400 krooni;

raske puudega täiskasvanu •hooldajale kuni 400 kroo-ni;

sügava puudega täiskas-•vanu hooldajale kuni 800 krooni.

Hooldekodutoetusvanuri või puudega isiku hool-damiseks Munalaskme Hool-dekodus. Hooldekodutoetuse suuruseks on 1000 krooni ka-lendrikuus.

Hooldekodutoetust võib maksta enam järgmistel juh-tudel:

puuduvad isikud, kellel on •hoolduse vajaja suhtes ülal-pidamiskohustus või ei ole neilt võimalik ülalpidamist saada;

hoolduse vajaja ja Nissi •vald sõlmivad ülalpidamis- või pärimislepingu, milles lepitakse kokku suurema hooldekodutoetuse maks-mises.

Erakorraline toetus makstakse Nissi valla elanike-le nende toetamiseks:

tulekahju või loodusõn-•netuste poolt põhjustatud kulutuste kandmisel kuni 10000 krooni.

muudel põhjendatud juh-•tudel kuni 3000 krooni ka-lendriaastas.

Toimetulekutoetus makstakse sotsiaalhoolekan-de seaduse alusel riiklikest vahenditest vähekindlustatud isikutele. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isi-kul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast elu-ruumi alaliste kulude maha-arvamist on alla kehtestatud toime tulekupiiri. Hetkel keh-tiva toimetulekupiiri suurus on 1000 krooni esimesele pe-reliikmele ja igale järgnevale liikmele 800 krooni.

Kõigi eelpool nimetatud toe-tuste taotlemiseks tuleb esi-tada kirjalik avaldus Nissi Vallavalitsusele. •

Vastuvõtuajad vallamajasteisipäeviti 14:00-18:00 neljapäeviti 9:00-13:00.

SotsiaaltöötajadTurba raamatukogus reedeti 11:00-13:00

Lehetu raamatukogus iga kuu kolmandal reedel 9:00-10:30.

Toetused Nissi valla eelarvest

Miina Frank arendusnõunik

Praegustes majan-duslikult keerulistes oludes ei saa oma-valitsus enam MTÜ-sid aidata nii palju kui seni. Ka eelmistel aastatel on tehtud kärpeid MTÜ-de taotluses, kuid mitte nii suures osas kui sel aastal.

Õnneks on mitmeid fonde, kust võimalus oma tegevus-teks toetust saada. Kõige liht-sam viis MTÜ-l, seltsingul või ettevõttel oma tegevusele rahastamise allikas leida, on Ettevõtluse Arendamise Siht-asutuse kodulehel www.eas.ee toetusvõimaluste andme-baasist.

Paljudes projektitaotlustes nõutakse kohaliku piirkonna arengukava. Nissi valla MTÜ-d on senini oma projektides selleks kasutanud Nissi valla arengukava, kuid erinevatel

seminaridel on rõhutatud, et hindamiskomisjonid annavad plusspunkte küla või aleviku arengukava eest. Sellega pro-pageeritakse omaalgatust, et küla või aleviku elanikud ise saaksid otsustada, mis nende piirkonna jaoks parim on.

Küla arengukava peab aga kindlasti olema kooskõlas val-la arengukavaga, see peab toe-tama valla arengu eesmärke ja prioriteete. Selleks, et küla või aleviku arengukava saaks kok-ku asjalik ja hea dokument, mis aitaks edaspidi erineva-te projektide taotlemisel ka häid hindamispunkte saada, võiks kindlasti kasutada mõne eksperdi abi. Kohaliku oma-algatuse programmist saab taotleda toetust ka arengu-kavade koostamiseks. Maksi-mumsumma, mida kohalikul tasandil olulise projekti kohta sealt taotleda saab, on 25000 krooni, millest 10 %, ehk 2500 krooni, peab olema omafinant-seering. Enamus rahastajaid kannab toetuse taotleja arvele kuludokumentide alusel, ko-haliku omaalgatuse program-mis on võimalus saada toetust ka ette maksuna.

Samast programmist toetata-

vad tegevused on veel kogu-konnaliikmete koolitamine ja arengu kavandamine (aren-gukavad, infopäevad jms), kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine (kultuuri- ja ajaloopärandil põhinevad trükised, üritused tähtpäevad) ning kohaliku elukeskkonna parandamine (heakord, objektide korrasta-mine ja rajamine jms).

Meedias on palju juttu olnud sellest, et raskel ajal tuleb ini-mestel igasugu häid ideid. Ärge jätke neid ideid välja ütlemata, millest valla rahvale kasu võib olla. Leiame koos neile idee-dele rahastaja ja nõustame projektide kirjutamisel ning ka edasiste tegevuste juures.

Vallamajas on vastuvõtu aeg teisipäeviti kell 14-18 ning neljapäeviti kell 9-13, kuid oma ideedest saab ka kirju-tada meili aadressile miina.frank@nissi.ee ja ühendust saab ka telefonil 520 2744.

Leader-meetme raames aitab veel ka Marje Suharov, kes oo-tab teid vallamajas neljapäevi-ti kella 11-13 ning tema telefon on 533 04 037. •

Head ideed MASU ei karda

Miina Frank arendusnõunik

28. jaanuaril käisid Nissi Vallavolikogu saalis Põhja Politsei-prefektuuri Lääne-Harju politseijaos-konna juht Kaido Saarniit ning Keila konstaablijaoskon-na juht Timo Suslov aru andmas, milline oli 2009. aastal Nissi valla olukord politsei vaatevinklist.

Võrreldes paari eelmise aas-taga on Nissi valla olukord oluliselt paranenud. Kahjuks ei olnud võimalik saada infot väärtegude osas 2009. aasta viimase kahe kuu kohta, kuid saime olemasolevat infot võr-relda 2007. ja 2008. aasta sa-muti 10 kuu statistikaga.

Alaealiste õigusrikkumised on 2009. aasta seisuga vähe-nenud suisa pole võrra, enim oli nende seas liiklusseaduse rikkumisi.

Ka alkoholiseaduse rikkumi-sed on vähenenud võrreldes eelmiste perioodidega. 2009 registreeriti neid 10 kuu jook-sul 17, aga 2008, samuti 10 kuu jooksul, 26.

Väärtegudest registreeriti enim liiklusseaduse rikkumisi - 269, 2008. aasta 10 kuu jook-sul oli neid 336. Samas tõdeti, et kõik liiklusrikkumised ei pruugi olla Nissi valla elanike poolt tehtud rikkumised. Tea-tav osa liiklusrikkumistest, nii kuri- kui väärtegudest, on Ääs-mäe-Haapsalu maanteel avas-tatud rikkumised, kus liikle-vad ka rahvastikuregistri järgi mitte Nissi valla kodanikud. Liiklusrikkumistest enim oli kiiruseületajaid, aga ka tehno-ülevaatuse puudumisi ja luba-deta juhtimist oli märgatavalt rohkem kui muid liiklussea-duse rikkumisi.

Kuigi liiklusõnnetustes oli 2009. aasta Nissi valla jaoks küll väga traagiline aasta, oli kokkuvõttes liiklusõnnetuste arv siiski vähenenud võrreldes eelmiste aastatega.

Ka kuritegevuse osas oli meie vallas 2009 parem kui varem. Meil oli 1000 elaniku kohta 24,4 kuritegu ning selle ar-vuga oleme kuritegevuse ta-semelt Harju maakonnas ta-gantpoolt seitsmendad. 2007. aasta lõpust on politsei muut-nud oma prioriteete ning ra-kendab oma ressursse nüüd enam raskete kuritegude la-hendamisele. See ei tähenda et väiksematele kuritegudele politsei tähelepanu ei pööra. Pigem on politsei jaoks prio-riteedid vägivalla kuriteod, eluruumidest varguste ning

varavastaste kuritegude puhul tegeldakse aktiivselt isikutega, kes varastatud kaupu ostavad. Samas oligi Nissi vallas 2009. aastal kõige rohkem just vara-vastaseid kuritegusid. Neid oli 41, isikuvastaseid 14, liiklus-kuritegusid 12 ning muid kuri-tegusid 11. Kõikidest kuritege-vustest avastati 41,8 %.

Kuigi väiksemad varavastased kuriteod ei ole praegu politsei jaoks prioriteet number 1, rõ-hutab politsei , et rikkumistest tasub ikkagi teatada. Kui ühest piirkonnast tuleb ikka pide-valt avaldusi varguste kohta, siis võetakse antud piirkond ka kindlasti suurema luubi alla. Politsei paneb ka süda-mele, et kodanikud ei jätaks väärtuslikke esemeid autosse, jalgrattaid järelvalveta jne. Nimetatud kuritegusid saavad just kodanikud ise kõige pare-mini ära hoida!

Tänapäeval on pea kõikidel mobiiltelefonidel lisatarvi-kuna juures fotoaparaat. Kui näete õigusrikkumist, saate selle pildistada ning saata po-litseile.

Rikkumistest saab anda teada ka vihjemeilile liiklusvihje@pohja.pol.ee. Samuti saab juhtumistest teada anda Nissi valla konstaablile kristy.roost-feldt@politsei.ee ja 518 9192 ning Keila konstaablijaoskon-na juhile Timo Suslovile Timo.Suslov@politsei.ee, telefon 612 4589 ja loomulikult ka 110.

Õiguskord Nissi vallas

2 VALLA JUHTIMINE Teataja 1/2010

10. detsember 2009Esimesel lugemisel oli Nissi valla 2010. aasta eelarve. 10. detsembri seisuga oli eelarve miinuses 6,8 miljoni krooniga. Esimene lugemine katkestati.

Kehtestati Mirgi detailplanee-ring Vilumäe külas.

Võeti vastu Tuuliku detailpla-neering (Ellamaa küla). Planee-ringu avalik väljapanek korral-datati 28. detsembrist kuni 10. jaanuarini 2010. a vallamajas ja Ellamaa Külaarenduskeskuses.

Otsustati mitte rakendada mää-rust "Sotsiaalsete garantiide kehtestamine" ka 2010. aastal. Mitterakendamine hoiab kokku personalikulusid.

Valiti volikogu esindajad Nissi Põhikooli ja Turba Gümnaasiu-mi hoolekogudesse, vastavalt Priit Laanekivi ja Kaido Katal-sepp.

Volikogu esindajaks Nissi val-la alaealiste komisjoni määrati Annely Ajaots.

Volikogu esindajaks Eesti Maa-omavalitsuste Liidu maapäeva-le nimetati Annely Ajaots, tema asendajaks Kaido Katalsepp; vallavalitsuse esindajaks nime-tati Peedo Kessel, tema asenda-jaks Taavi Ehrpais.

14. jaanuar 2010Esimesel lugemisel oli valla-valitsuse poolt esitatud mää-ruse eelnõu maamaksumäära muutmiseks. Eelnõu kohaselt tõstetakse maamaksumäära (kogu maa, välja arvatud põllu-maa ja looduslik rohumaa) seni-selt 2,2%-lt 2,5%-le ja põllumaa maamaksumäära seniselt 1%-lt 1,5%-le. Täiendav maksutulu oleks 285 000 krooni. Praegu kehtiv maamaksumäär kehtes-tati alates 1. jaanuarist 2005. a.

Esimesel lugemisel oli valla-valitsuse poolt esitatud määru-se eelnõu "Nissi Vallavolikogu 14.oktoobri 2004. a määruse nr 12 “Nissi Vallavalitsuse (asutu-sena) teenistujate koosseisu ja palgaastmete jaotuse kinnitami-ne” muutmine". Eelnõu koha-selt koondatakse üks heakorra-töötaja ametikoht, koristaja ametikohta vähendatakse 0,5 ja arendusnõuniku ametikohta 0,4 võrra. Määruse vastuvõtmisel hoitakse vallaeelarve vahendeid kokku ca 167 000 krooni.

Esimesel lugemisel oli valla-valitsuse poolt esitatud määru-se eelnõu "Nissi Vallavolikogu 9. veebruari 2006 määruse nr 1 "Toetuste maksmise tingimu-sed ja kord" muutmine". Eelnõu kohaselt ei maksta 2010. aastal enam ravimi- ja rehabilitatsioo-nitoetust vanaduspensionäri-dele, sh puuetega vanaduspen-sionäridele, samuti lõpetatakse juubelitoetuse maksmine. Re-habilitatsioonitoetust ei maksta enam prillide ostu kompensee-rimiseks.

21. jaanuar 2010Jätkati 2010. aasta vallaeelarve esimest lugemist. Pearaamatu-pidaja Reet Sandvik tutvustas eelarve projektis tehtud muu-datusi. Üks olulisemaid neist

oli vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatavate asutuste, volikogu ja valitsuse liikmete töötasu vähendamine 12% võrra, kok-kuhoid ca 1,6 milj kr. Eelarve projekti viidi sisse muudatused ka mittetulundusühingute eral-diste osas, kärpeid tehti ca 600 000 kr ulatuses. Eelarve esime-ne lugemine otsustati lõpetada.

Otsustati algatada Nissi valla terviseprofiili koostamine.

Esimesel lugemisel oli määruse eelnõu ""Nissi valla lasteaedade kulude vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine" muut-mine". Eelnõu kohaselt ei vabas-tata vanemate poolt makstava tasu maksmisest enam kooli-eelikuid, kes järgmisel õppe-aastal lähevad I klassi.

MTÜ-le Avatud Noortekeskus Vikerkaaremaja otsustati anda tasuta kasutusse 1000 ruut-meetri suurune maatükk Rii-siperes Metsa tn 7. Maatükile rajatakse laste ja noorte mängu-väljak, millest 2010. aastal loo-detakse valmis saada skatepark.

Peatati Nissi valla aastapreemia maksmine 2010. aastal.

Kehtestati maamaksumäär ala-tes 1. jaanuarist 2010. a. Määru-se kohaselt on maamaksumäär Nissi valla territooriumil 2,5%

maa maksustamishinnast aas-tas senise 2,2% asemel. Põllu-majandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 1,5% maa maksustamis-hinnast aastas senise 1,0% ase-mel.

Tehti muudatused vallavalit-suse teenistujate koosseisus. Määruse kohaselt koondatakse üks kalmistu heakorratöötaja ametikoht ning 0,5 koristaja ametikohta.

Muudeti määrust "Toetuste maksmise tingimused ja kord". Peamine muudatus seisneb selles, et ravimitoetust ja reha-bilitatsioonitoetust ei maksta enam vanaduspensionäridele, sh puuetega vanaduspensionä-ridele, samuti lõpetatakse juu-belitoetuse maksmine. Õpilas-toetuse osas samuti muudatus: õpilastoetust ei maksta, kui laps osaleb võistlusel, konkursil vms Turba Gümnaasiumi või Nissi Põhikooli võistkonna, muusika-kollektiivi vms koosseisus ja üri-tust finantseeritakse täielikult või osaliselt vallaeelarvest.

Esimesel lugemisel oli määruse ""Soojuse piirhinna kooskõlas-

tamise kord olulist vahendi-te omavale soojusettevõtjale" muutmine", muutmise eesmär-giks on viia määrus kooskõlla 6. juulil 2009 jõustunud kaugküt-teseaduse muudatusega.

Otsustati teha ettepanek maa-vanemale eelistada vaba põllu-majandusmaa kasutusvalduses-se andmisel maatüki nr 344 osas Viivi Neumanni kui füüsilisest isikust ettevõtjat.

11. veebruar 2010 Jätkati 2010. aasta vallaeelar-ve II lugemist. Pearaamatu-pidaja Reet Sandvik tutvustas 08.02.2010 toimunud töökoos-olekul eelarve projekti, mis on tänase seisuga tasakaalus.

Vaadati läbi Turba Gümnaasiu-mi direktori taotlused, kus ta palub suurendada Turba Güm-naasiumi 2010. aasta eelarves kasvataja ametikohta 0,6 ame-tikoha võrra ja palub eelarvest raha eraldamist peahoone WC-de remondiks. Vallavolikogu pa-lub Viktor Juhansonil koostada turvalisusest lähtudes pingerida vajalikest remonttöödest. Voli-kogu liikmed otsustasid minna kohapeale kooli olukorraga tut-vuma.

Otsustati 2010. aasta eelarve II lugemine lõpetada.

Muudeti määrust “Nissi valla lasteaedade kulude vanemate poolt kaetava osa määra keh-testamine”. Enam ei vabastata vanemate poolt makstava tasu maksmisest koolieelikuid, kes järgmisel õppeaastal lähevad I klassi.

Määrus “Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord olulist vahendite omavale soojusette-võtjale” viidi kooskõlla 6. juulil 2009 jõustunud kaugküttesea-duse muudatusega.

Kooskõlastati tingimusteta Va-salemma valla üldplaneering.

Määrati Nissi vallas Madila kü-las asuva Künkametsa katastri-üksuse sihtotstarbeks elamu-maa.

Vaadati läbi Riisipere Laste-aia arengukava. Muudatus tehti peatüki ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD sõnas-tuses. Muudatus seisnes selles, et arengukava täitmist analüü-sitakse igal õppeaastal ja muu-detakse/täiendatakse nii, et arengukava hõlmaks vähemalt kolme eelseisvat õppeaastat. Riisipere Lasteaia arengukava kinnitati. •

Nissi Vallavolikogu istungitel otsustatust

3. detsember 2009Otsustati maksta sotsiaaltoetusi kogusummas 13 515 krooni.

Otsustati kolme vaba põlluma-jandusmaa tüki kasutusvaldu-sesse andmine Jaanus Ajaotsa-le.

Otsustati esitada volikogule eel-nõu Ellamaa külas Tuuliku de-tailplaneeringu vastuvõtmiseks.

Loeti kolm jäätmevaldajat üheks aastaks erandkorras korralda-tud jäätmeveoga mitteliitunuks.

Nimetati vallavalitsuse esinda-jad Riisipere Lasteaia ja Turba Lasteaia hoolekogudesse – vas-tavalt vallavalitsuse liige Lilian Saage ja humanitaarnõunik Kaie Saar.

Nissi valla esindajaks MTÜs Harjumaa Ühistranspordikes-kus nimetati vallavanem Peedo Kessel.

Nissi valla esindajaks MTÜs Lääne-Harju Koostöökogu ni-metati vallavalitsuse liige Lilian Saage.

Anti raieluba Riisiperes Nissi tee 1a kinnistult kuuse raiumi-seks.

Anti üürile üks sotsiaaleluruum, ühe sotsiaalkorteri üürilepingut pikendati.

Anti üürile üks munitsipaalelu-ruum Rehemäe külas.

Väljastati kasutusluba elamule Turbas Tööstuse 13.

Valiti AS Nissi Soojus nõuko-gu liikmed: Tanel Mangusson, Andres Rüüberg ja Eldur Käh-rik, nõukogu volitused kehtivad kuni 01.12.2012. a.

Kinnitati 2010. aastaks õpilas-koha tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta Turba Gümnaasiumis 22 800 krooni ja Nissi Põhikoolis 24 600 krooni.

Kinnitati 2010. aastaks lasteaia-koha maksumus ühe lapse koh-ta aastas Riisipere Lasteaias 36 768 krooni ja Turba Lasteaias 31 764 krooni.

Vallavolikogule otsustati esita-da eelnõud maamaksumäära kehtestamiseks ning sotsiaal-sete garantiide ja aastapreemia määruste muutmiseks.

17. detsember 2009Kinnitati AS Nissi Soojus ma-jandusaasta aruanne.

Väljastati kasutusluba elektri-varustusele Aude külas.

Loeti üks jäätmevaldaja üheks aastaks erandkorras korralda-tud jäätmeveoga mitteliitunuks, rahuldamata jäeti kahe jäätme-valdaja taotlus jäätmemahuti harvemaks tühjendamiseks.

Riisipere korteriühistute ette-panekut sätestada biolaguneva-te jäätmete sorteerimise tähtaeg 2020. aastaks ei kiidetud heaks ning jäätmehoolduseeskirja muutmist ei algatatud.

Otsustati maksta sotsiaaltoetusi kogusummas 21 006 krooni.

Pikendati kolme üürilepingut ühe aasta võrra.

Otsustati mitte algatada „Nissi valla eelarvest mittetulundus-tegevuseks toetuste taotlemise ja andmise korra“ muutmist.

28. detsember 2009Kooskõlastati Turba alevikus Avoterm OÜ müüdava soojuse piirhind 863 kr/MWh, hinnale lisandub käibemaks 20%. Uut hinda rakendatakse alates 1. jaa-nuarist 2010. a.

7. jaanuar 2010Loeti kaks jäätmevaldajat üheks aastaks erandkorras korralda-tud jäätmeveoga mitteliitunuks.

Jagati Nurme külas asuv Preesi katastriüksus kaheks katastri-üksuseks ning Veskimäe katast-riüksus samuti kaheks katastri-üksuseks.

Määrati teenindusmaa Turba alevikus Lehetu tee 1a asuva keldri juurde suurusega 250 ruutmeetrit.

Otsustati vaba põllumajandus-maa erastamine OÜ-le Ellamaa Tera.

Otsustati vaba põllumajandus-maa kasutusvaldusesse andmi-ne OÜ-le Ellamaa Tera.

Otsustati maksta sotsiaaltoetusi kogusummas 50 512 krooni.

Anti üürile üks sotsiaalkorter Riisiperes ja üks munitsipaal-eluruum Turbas.

Määrati hooldaja sügava puude-ga isikule ning hooldajale hool-dajatoetus.

Otsustati toetada Ats Kiisa treeninguid MTÜ-s Audentese Spordiklubi.

Vaadati läbi 2010. aasta vallaeel-arve projekt.

Otsustati esitada volikogule eel-nõud vallavalitsuse teenistujate koosseisu muutmiseks, toetuste maksmise korra muutmiseks ning terviseprofiili algatami-seks.

21. jaanuar 2010Vaadati läbi Turba Lasteaia ju-hataja ettepanek tõsta alates 01.09.2010 lasteaias vanemate poolt kaetavat osa 100 kroonilt 200 kroonile. Arvestades prae-gust majandussituatsiooni ot-sustas vallavalitsus volikogule sellekohast ettepanekut mitte teha.

Vallavalitsuse liikmed nõustusid ettepanekuga vähendada 2010. aastal vallavalitsuse liikmetele makstavat hüvitust 12% võrra.

Võeti vastu korraldus õigusvas-taselt võõrandatud Vana-Võidu maaüksuse tagastamiseks Viru-külas.

Otsustati maksta sotsiaaltoetusi kogusummas 6286 krooni.

Loeti kolm jäätmevaldajat üheks aastaks erandkorras korralda-tud jäätmeveoga mitteliitunuks, ühe jäätmevaldaja taotlust ei ra-huldatud.

28. jaanuar 2010Otsustati maksta sotsiaaltoetusi kogusummas 1000 krooni.

Lubati ühele jäätmevaldajale

hooajalist liitumist korraldatud jäätmeveoga.

Anti nõusolek alaealiste laste eestkostjale laste nimel pärandi vastuvõtmisest loobumiseks.

Määrati hooldaja raske puudega isikule, hooldajale hooldajatoe-tuse maksmisest keelduti.

Otsustati teha volikogule ette-panek kooskõlastada Vasalem-ma valla üldplaneering tingi-musteta.

Kiideti heaks „Harju maakonna Nissi valla üldplaneeringu kesk-konnamõjude strateegilise hin-damise programm“.

Vaadati läbi AS Keila Taastusra-vikeskus ettepanek ühise tegut-semise kokkuleppe sõlmimiseks Keila haigla baasil hooldekodu-teenuse osutamiseks. Vallavalit-sus otsustas teha volikogule et-tepaneku lepingu sõlmimiseks.

Arutusel oli Turba lasteaia ruumide kütmine kaugkütte-ga katmata perioodil. Otsustati paigaldada kolme rühmaruumi õhksoojuspumbad, selleks lisa-takse eelarve projekti 60 000 krooni.

Otsustati 2010. aastal mitte osa-leda hajaasustuse veeprogram-mis.

Moodustati töörühm Nissi valla terviseprofiili koostamiseks.

Väljastati ehitusload Turba ale-vikus Lehetu tee 15 tööstushoo-ne laiendamiseks ning viilhalli ehitamiseks.

Volikogule otsustati teha ette-panek muuta Madila külas Kün-kametsa katastriüksuse sihtots-tarve elamumaaks.

4. veebruar 2010Määrati projekteerimistingi-mused Ürjaste külas Kastani katastriüksusele mänguväljaku ja perekeskuse hoone ehitus-projektide koostamiseks.

Väljastati ehitusluba Jaanika külas Hingamaa kinnistul asuva elamu rekonstrueerimiseks.

Väljastati ehitusluba Turbas Tööstuse 3 ehitise rekonstruee-rimiseks.

Otsustati maksta sotsiaaltoetusi kogusummas 16 365 krooni.

Otsustati vabastada korteri-ühistu Turba Valge Maja bio-lagunevate jäätmete kogumise kohustusest, üks jäätmevaldaja loeti üheks aastaks erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitte-liitunuks, ühele jäätmevaldajale lubati hooajalist liitumist kor-raldatud jäätmeveoga.

Määrati hooldajad kahele raske puudega isikule ning hooldaja-tele hooldajatoetus.

Vaadati läbi Riisipere Laste-aia arengukava õppeaastateks 2009/2010–2011/2012 ning ot-sustati teha volikogule ettepa-nek arengukava kinnitada.

Vaadati läbi Hans Märtsoni taot-lus detailplaneeringu algatami-seks Jaanika külas Vanakutseri kinnistul, taotlejale otsustati teha ettepanek vähendada ela-mukruntide arvu. •

Nissi Vallavalitsuse istungitel otsustatust

3VALLA JUHTIMINETeataja 1/2010

Tiina Rannakivi Riisipere lasteaia juhataja

Detsembrikuu oli lasteaias te-guderohke kuu ja seda vaata-mata haiguspuhangule. Kuu alguses toimus traditsioonili-ne jõululaat. Tänan südamest lapsevanemaid ja õpetajaid, kes olid valmistanud müü-giks palju kauneid jõulukaarte ja muid jõulukaunistusi ning küpsetanud kooke ja saiakesi. Iga soovija sai laadalt enda-

le ka jõulukuuse osta. Tänu-sõnad Taavi Ehrpaisile, kes meid selles osas aitas ja on igal aastal hoolitsenud selle eest, et lasteaia jõulupeol oleks kena jõulupuu lastele silma-ilu pakkumas. Asjade müügist saadav tulu läheb iga rühma hüvanguks mänguasjade mu-retsemisel. Laadal toimus ka lasteaia hoolekogu eestveda-misel heategevuslik annetuste kogumine eesmärgiga kinkida lasteaiale raamatuid. Mõni tubli lapsevanem kinkis kena

lasteraamatu, teine jälle pani rahalise toetuse annetuskarpi. Suur tänu lahketele annetaja-tele!

Siinjuures tuletan meelde, et oma toetust lasteaiale raa-matute osas on võimalik veel teha ülekandega Nissi Valla-valitsuse arvelduskontodele 10002018909000 (SEB) ja 221035027808 (Swedbank), selgituseks „Riisipere lasteaia raamatud“.

Detsembrikuu oma rõõmude-ga oli tore aeg. Selle ajal kipu-

vad päkapikud majadesse, kus leidub lapsi. Lasteaias olid nad tihedad külalised. Nad käisid piilumas, mida lapsed teevad ja tublidele lastele tõid maiustusi sussi sisse. Kahel varahommikul olid päkapikud Jane, Terje ja Tiina oma tegemistega lasteaias nii agarad, et võt-sid lapsi lasteaeda vastu.

Toreda metsapäeva kor-raldas lastele hoolekogu

esimees Maido Kaljur koos teiste lastevanematega. Gii-diks metsas oli Taavi Ehrpais,

kelle eestvedamisel käisime metsloomadele, lindudele toi-tu viimas ja tutvumas puude ning põõsastega. Külma pele-tamiseks istusime lõkketule ümber, jõime kuuma teed ja sõime lõkkel küpsetatud vors-tikesi. Lastele oli päev põnev ja muljeterohke, mida pikalt meenutati.

Tänusõnad meie lasteaia tub-lile hoolekogule ja lapsevane-matele, kes aitavad korraldada ja sisustada lasteaiapäevi nii, et lastel oleks lasteaias huvitav ja mõnus olla! •

Meenutusi detsembrikuust Riisipere lasteaias

Eve Pae Nissi Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kaasaegne kool on teel. Lähi-tulevikus tehtavad muudatu-sed peaksid meid kindlamini kunagi seatud sihtidel edasi juhatama. Kas see tegelikku-ses nii on ja kas kavandatav muudatuste jõnks äkki liiga järsk ei ole, näitab aeg. Jääb loota otsustajate tarkusele ja võimele mõelda pikalt ette.

Kool elab riigimeeste mõtte-uperpallidest hoolimata oma tavaelu. Iga päev. Koolirahvast endast sõltub, kas see päev on sisukas ja huvitav. Nissi koo-liga on samamoodi: uus maja, hoolivad koolitädid, asjalikud juhid, kogenud õpetajad. Ja mis kõige tähtsam – rõõmsa-meelsed ja õpihimulised õpila-sed. Aga mis teeb ühe kooli elu paljude teiste hulgas omanäo-liseks ja õpilastele suunanäi-tajaks, selle kohta vaid mõned näited.

Kõik õpilased on omamoodi andekad. Et anne teiste eest varjule ei jääks, lasti novemb-ri lõpus Nissi koolis õpilastel näidata, mida nad oskavad. Talendijahil võisid kas üksin-da või grupiti osaleda kõik, kel midagi näidata oli. Esinejaid-võistlejaid oli ootamatult palju. Tavalisema tantsu ja laulu kõrval nägime aga ka haruldasemat: 2. klassi Carl esines pul-gatrikkidega, 4. klassi Eliise rõngakeerutami-sega jne. Suurima ap-lausi ja lõpuks ka võidu sai 8. klassi Vadim, kes üllatas kõiki beatboxiga. Küllalt pikk ja keeruline etteaste ajendas temalt küsima, kuidas ta selle alaga tegelema hakkas ja kuivõrd tal esinemisvõi-malusi ja –kogemusi on. Vadimi sõnul on ta sel alal iseõppija: algul hak-kas lihtsalt noortekesku-ses mikrofoni häälitsusi

tegema, teadmata, millega on tegemist, seejärel uuris Inter-netist vastavaid videosid ning hakkas harjutama. Vahepeal soiku jäänud harrastuse võttis ta hiljuti uuesti käsile ning on mitmel üritusel esineda saa-nud.

Õiges suunas ...Tagasivaade Nissi kooli hiljutistele sündmustele.

Nissi koolis on aastaid kor-raldatud moeshow`sid. Õpi-lased on selleks ikka innuga valmistunud ning head taset näidanud. Praegugi valmistu-vad klassid oma kollektsioo-nide tutvustamiseks. Sel aastal on siiski midagi ka teisiti. Et noortel oleks kohti, kust inspi-ratsiooni ammutada, on kooli huvijuht Evelyn pannud vit-riinkappi välja näituse vana-dest moeajakirjadest. Põnev on see, et tegemist on Evelyni isikliku kollektsiooniga, mille vanim eksemplar ulatub aas-tasse 1898 ning on saksakeelne (Der Bazar). Veel on näitusel selliseid vanu ajakirju, nagu Linda (1905), Talu Perenaine (1933), Maret (1935), Siluett (1964) jm. Pealegi on Evelyn innu ja vaimustusega alati valmis oma kollektsiooni tut-vustama ning sellest huvitavat rääkima. Loodetavasti saavad õpilased väljapanekult kasu-tatavaid ideid ning näeme õige pea lavalt huvijuhi poolt paku-tavat sajanditagust hõngu.

Lugemisaasta 2010 paneb ka Nissi kooli õpilased tavapära-sest rohkem raamatute ja luge-misega tegelema. Mis arendab noore inimese mõttemaailma paremini kui hea kirjandus!

Hea kirjandus paneb lapse mõtlema maailma asjade üle, aitab tal mõista teisi inimesi, parandab sõnakasutust ja õi-gekirja ning muidugi pakub meeldivaid elamusi. Koolis on selle omapärase aasta avalöök tehtud õpetajate lapsepõlve lemmikraamatute näitusega, mis pakkus esmalt palju kõne-ainet ja meenutusi õpetajatele endile. Nii mõnedki väljapan-dud raamatutest on ka prae-gustele õpilastele tuttavad ja südamelähedased, nagu näi-teks „Kadri. Kasuema“, „Bul-

lerby lapsed“, „Minu pere ja muud loomad“, „Suur suisle-papuu“ jne. Üllatuslikult oli kohale toodud ka lastele mõel-dud kokaraamat ning kunagist jalgpallikuulsust Pelet tutvus-tav raamat.

Teadmiste kursil hoiab Nissi kooli õpilasi traditsiooniline mälumäng veerandite viimas-tel päevadel, küllalt paljud osalevad olümpiaadidel, kon-kurssidel ja spordivõistlustel, käiakse õppekäikudel jne.

Selline ja palju mitmekesi-semgi veel on Nissi kooli iga-päevaelu, mis peaks iga õpilase tema valitud suunal hoidma. Ilmselt annab põhitöö ehk õppimise kõrval päev-päevalt millegi huvitavaga tegelemi-ne enesekindlust unistuste täitmisel. Usutavasti on tee, mida mööda meie koolilapsed liiguvad, õige ning ikkagi jätab iga ajahetk sellele teele kas või pisikese jälje.

Igapäevast koolielu saab hu-viline jälgida kooli kodulehel www.nissikool.ee •

Siin maailmas pole oluline mitte see, kus me oleme,

vaid see, millises suunas me liigume.

Oliver Wendell HolmesTeise vanuseastme talendikaim oli Eliise Lall, kes

esines rõngakeerutamisega.Oma vanuseklassi parim 2.klassi õpilane Carl Niidas pulgatrikke tegemas.

Vanema vanuseastme võitis Vadim Osnatš beatboxiga

Riisipere kultuuri-maja kammersaalis on eksponeeritud harrastuskunstnik Signe Kaleviku kau-nid maastikumaalid.

Harrastuskunstnik Signe Ka-levik on sündinud 1944 aastal Harjumaal, Loksal. Maalimisega on ta tegelenud keskkoolist ala-tes, täiendades end sel alal Tartu Kunstimuuseumi juures tegut-senud kujutava kunsti kursustel 1973 aastal. Alates 1981 aastast on Tapa linna kunstiklubi liige.

Elukutselt on Signe Kalevik sto-matoloog, lõpetas Tartu Ülikoo-li stomatoloogia eriala 1973 aas-tal. Praegu töötab hambaarstina Sauel „Mõisa Hambaravis“.

Ta on abielus, tütar Ülle Ehrpais on Signe teinud kolmekordseks vanaemaks.

Peale kodumaa kaunite paikade ja mererandades maalimise on ta tubli rändaja. Oma silmaringi avardamiseks on Signe reisinud paljudes Euroopa kaunites pai-kades: Itaalias, Iirimaal, His-paanias, Prantsusmaal ja mujal. Viimased reisid viisid teda 2009 aastal Jaapanisse, Pariisi ja Is-landile. Kunstnik on osalenud mitmetel maaliseminaridel Käsmus, Eesti saartel, Soomes ja Pariisis.

Signe Kaleviku tööd on osale-nud näitustel mitmel pool Ees-tis: Viljandis, Tapal, Jänedal, Lehtses, Amblas, Tallinnas.

Riisiperes eksponeerib Signe Kalevik valiku töid, mis on ins-piratsiooni saanud reisimulje-test ja kodusest loodusest. •

Maalinäitus Riisipere Kultuurimajas

Tähelepanu Turba kooli en-dised ja praegused õpilased ja töötajad!

Kohtume juubeliüritusel lau-päeval, 18.septembril, 2010 (levita infot!)

Ootame Teie meenutusi kooliajast väljaantava trükise tarvis 30.märtsiks 2010.a mei-liaadressile kool@turba.edu.ee või posti teel (Turba Güm-naasium, Tööstuse 12, Turba, 76201 Harjumaa).

Turba kool 70

Õpilane ja õpetaja (IX lend: Kaja Jürgenson ja Tiia Ojaste)

4 KULTUUR JA ELU Teataja 1/2010

Kultuurikalender VEEBRUAR

20.02. kl 16:00 Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühen­datud kontsert Turba kultuurimajas

21.02. kl 12:00 Perepäev Turba liuväljal

23.02. Ellamaa naisrahvatantsurühma kokkutulek

23.02. Eesti Vabariigi 92. aastapäeva aktus Nissi koolis

24.02. kl 07:30 Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamine lipu heiskamisega Lehetu külas

24.02. kl 11:00 Eesti iseseisvuspäeva hommikukohv Riisipere kultuurimajas.

28.02. Nissi valla küladevahelised spordivõist­lused ­ suusatamine Turba staadionil

MÄRTS

04.03. kl 18:00 Psühholoog Maret Kasepalu loeng lastevanematele Riisipere lasteaias: “Lapse käitumisprobleemid, reeglite ja piiride seadmine kasvatuses”

06.03. kl 19:00 Harjumaa Teatripäev Rahvusooperis Estonia ­ S. Prokofjevi ooper „Armastus kolme apelsini vastu“

06.03. Naistepäeva õhtu Lehetu külakeskuses

07.03. Nissi Naisselts korraldab: Märka koduvalla inimesi – kohtumine Linda Arroga Lehetu külakeskuses

10.03. Nissi Valla Pensionäride Ühendus korraldab ühiskülastuse Rahvusooperisse Estonia ­ F. Loewe’ muusikal „Minu veetlev leedi“

12.03. Naistepäeva tähistamine Ellamaal

20.03. kl 19:32 Turba kultuurimaja tähistab kevade algust tantsuõhtuga. DJ Helve ja tema tantsurühmad

27.03. kl 16:00 Turba kultuurimaja memmede rahvatantsurühm Haspel tähistab 15. aastapäeva Turba kultuurimajas

27.03. kl 19:00 Hanna­Liina Võsa kontsert „Kahe vahel“ Riisipere kultuurimajas

28.03. kl 12:00 Ülevallaline laste lauluvõistlus “Riisipere Laululaps 2010” Riisipere kultuurimajas

28.03. kl 12:00 Palmipuudepüha jumalateenistus armulauaga Nissi kirikus

31.03. kl 11:00 Eesti Nuku­ ja Noorsooteatri etendus „Nukupidu“ Riisipere kultuurimajas

APRILL

01.04. kl 18:00 Suure Neljapäeva jumalateenistus armulauaga Nissi kirikus

02.04. kl 12:00 Suure Reede jumalateenistus armulauaga Nissi kirkus

04.04. kl 12:00 I ülestõusmispüha jumalateenistus armulauaga Nissi kirkus. Buss kirikusse väljub kell 11:15 Turbast, 11:25 Lehetust ja 11:35 Nurmest

05.04. kl 18:00 II ülestõusmispüha jumalateenistus Nissi kirikus

07.04. Tsirkus Riisipere kultuurimajas

09.04. Noorte pidu Turba kultuurimajas

16.04. Playbox Nissi koolis

17.04. kl 12:00 Mudilaste ja nende perede piduhommik Turba kultuurimajas

17.04. kl 12:00 Vokaalansamblite festival „Veskitammi Lauluratas 2010“ Veskitammi kultuurikeskuses. Nissi vallast osaleb ansambel Cantus

17.­18.04. Maakondliku lauluvõistluse „Harjumaa Laululaps 2010“ eelvoorud Viimsis

18.04. Nissi Trollide 15. sünnipäevapidu Riisipere kultuurimajas

23.04. Jüriöö jooks Riisiperes

24.04. kl 17:00 Naisansambel Cantus tähistab 10. aastapäeva Turba kultuurimajas

24.04. Jürilaat Riisiperes

25.04. Maakondliku lauluvõistluse „Harjumaa Laululaps 2010“ finaal Viimsis

28.04. Rahvusvahelise tantsupäeva tähistamine Riisipere kultuurimajas

30.04. Nissi valla küladevahelised spordi­võistlused ­ Volbriöö jooks Ellamaal

30.04. kl 19:00 Nõidade kantripidu Turba Kultuurimajas

Lumelinn Nissis6. veebruaril eirasid Nissi lapsed ja lapsevane­mad 10 kraadist külma ja füüsika seadust, et 10 kraadiga lumi ei paki, ning ehitasid vahva lumelinna.

Viiendat aastat ehitatava lumelinna temaati­ka oli sel aastal "Lumememmede linn". Kokku võistles 7 võistkonda, 25 inimest. Lisaks olid 6 abilist, kes aitasid vett tassida, kaevata, pakku­sid kuuma teed ja küpsist.

Lumelinn kerkis Riisipere kultuurimaja taha platsile.

Gerly Kedelauk, vabatahtlik korraldaja

Turba võidusammas Kui ligi sada miljonit krooni maksnud Vabadus­sõja võidusammas Tallinnas on rikkis ning peab leppima ajutise valgustusega, siis Turba meeste jääst sammas seisab kui kivist ning tõmbab oma lihtsuses rahvast magnetina ligi.

Materjal ei küündi küll Tšehhi klaasi kvaliteedini, pärinedes jõujaama tiigi pealt. 22­sentimeetrise jääkihi kallale tuli minna mootorsaega. Paneelide vahele mätsiti lund ja lasti vett. Jääsamba hind on kõigile taskukohane, ehk ligi sada krooni.

Korvpallipoisid PoolasTurba Gümnaasiumi korvpallipoisid võistlesid EYBL­i (European Youth Basketball Leaque) etapil Komorowos.

Järgmine Euroopa Noorteliiga etapp korvpallis toimub Turba Gümnaasiumi spordihoones 2.­4.aprillini 2010.a.

Riisipere Kultuurimaja sünnipäev15.jaanuaril 2010 kutsus kuulutus sünnipäevale Riisipere kultuurimajja ­ 38 aastat tagasi avati maja kohalikule kultuurirahvale­esinejatele.

Selle sünnipäevapeo mõte oli kutsuda ringijuhen­dajaid, ringides osalejaid ja külastajaid üles oma mälestusi kultuurimajas tehtust ja olnust kirja pa­nema ­ ehk õnnestub neist Riisipere Kultuurimaja (kultuurielu) mälestuste raamat kokku panna!

Kirjatükid tooge kultuurimajja 2010.aasta jook­sul. Lisainfot küsige aadressil riisipere.kultuurimaja@nissi.ee.

Aastavahetuse pidu Turba kultuurimajasKäesolev aasta tuli Turba rahvale jälle veidi "teistmoodi". Turba kultuurimaja oli sovjet­likust kontingendist puupüsti täis ­ keegi ei raatsinud ilma jääda nostalgiahõngulisest aastavahetuspeost "Kutsuv tuluke".

Ülesastujaid jagus mitmest žanrist: särav ja sädelev vene rahvatantsuansambel, endise külanõukogu päevilt alguse saanud balletitrupp (pildil), Nissi õpetajate punkbänd, suu­red staarid Venemaalt. Plaate oli tulnud keerutama legendaarne DJ Felix.

5KULTUUR JA ELUTeataja 1/2010

Kaie Ehrpais

Sel aastal on ilmataat talisportlaste vastu olnud helde, nii pika-aegset ja külluslikku lumerohkust ei pa-kuta kaugeltki mitte sageli.

Alema suusarada on juba det-sembrikuust alates suusata-jate ootel, seda on märganud ja kasutanud järjest rohkem suusahuvilisi. Suusatajatel on võimalik valida kahe erineva distantsi vahel: 3 km ja 1,5 km, väike ring on õhtuti valgusta-tud. Valgustuse lülitab suusa-taja ise suusaraja alguses asu-vast lülitist sisse ja viimasena rajalt lahkuv sõitja lülitab val-gustuse välja. Selline suusara-ja kasutajate usaldusele ja vas-tutustundele põhinev süsteem on siiani hästi töötanud.

Kes on Alemal suuskamas käinud, need teavad hingevä-rinal rääkida lugusid „suurest

mäest“, sealt püsti ja suuska-del jõudsid alla eriti profid või õnneseened. Need lood muu-tusid sellest aastast ajalooks, sest suur mägi kujundati suvel ümber ning praegu on seal 2 nõlva: üks kelgutajatele ja tei-ne suusatajatele. Suusatajate nõlvast allavuhisemise mõnu saavad kogeda kõik, kes vähegi suuskadel püsti seisavad. Eri-lisi oskusi ega õnne seal enam vaja ei lähe, jäänud on ainult sõidurõõm. Ja ei saa salata, et ka paras ports võidurõõmu algaja harrastaja südames: sellisest mäest ise tulin püsti alla suusad jalas! Kelgutaja-telt palume tähelepanelikkust ja mõistmist ning kelgumäele minnes püüdke mitte suusa-jäljes kõndida. Samuti mäest alla kelgutades vältige sõitmist suusajälge.

Kõige olulisem suusarjal toi-muv sündmus on Alema kari-kavõistlus suusatamises, mis sel talvel toimus juba nelja-teistkümnendat aastat järjest ja püstitas rekordi osalejate arvu poolest: kokku käis ennast proovile panemas 85 suusata-

jat. Kavas oli kolm etappi: 09. jaanuaril klassikalises stiilis; 16. jaanuaril vabastiilis ja 30. jaanuaril klassikalises stiilis. Punktiarvestusse läksid ühe klassikalise ja ühe vabastii-li etapi tulemused. Kui kaks võistlejat jäid karikavõistluse arvestuses ühesuguse punkti-summaga, siis eelistati klassi-ka etapil parima koha või ajaga võistlejat. Arvestust peeti eral-di tüdrukute ja poiste, meeste ja naiste osas ning vanuseklas-sideks olid kuni 9a., 10-12a.,13-15a.,16-21a., 22-44a. ja üle 45a.

Traditsioonilise viimase lume võistluse toimumisaega ei ole võimalik praegu veel öel-da, sest lume sulamise aega ei oska keegi ette ennustada. Toimumata see maratontüüpi pika distantsiga võistlus kind-lasti ei jää.

Kuigi karikavõistlused on sel-leks talveks läbi saanud, on suusarada jätkuvalt hooldatud ja avatud. Pidevalt uuenda-tud infot suusaraja olukorrast leiab ERR lumeinfo lehelt sport.err.ee/lumeinfo.php •

Alema XIV karikavõistlusedKoht | Nimi | Punkte

Vanuseklass M<9

1 Kaur Pesor 50

2 Taavo Ehrpais 38

3 Aleks Kroon 37

4 Ott Ajaots 34

5 Eerik Ehrpais 32

6 Mihkel Vaaramaa 17

7 Silver Meresmäe 15

8 Frank­Aron Ragilo 14

9 Madis Laaser 14

10 Oliver Meresmäe 11

11 Jürgen Lehtme 10

12 Kurmet Kutti 9

Vanuseklass N<9

1 Annika Saaring 50

2 Sanna Ylonen 40

Vanuseklass M10­12

1 Siim Pesor 50

2 Kusti Lill 37

3 Henri Roos 20

Vanuseklass N10­12

1 Kai Kivastik 50

Vanuseklass M13­15

1 Madis Kivastik 45

2 Gent Gubinski 45

3 Harry Säär 32

4 Julius Liiv 28

5 Ken Lill 25

6 Kenert Kaarmaa 17

7 Teet Laanekivi 17

8 Sander Roosimägi 15

Vanuseklass N13­15

1 Anneli Lebert 50

2 Kelly Klippberg 45

3 Kaisa Ehrpais 34

4 Siiri Raav 32

5 Maret Niitla 29

6 Eliisa Epro 13

7 Anett Reose

Vanuseklass M16­21

1 Martin Tamm 50

2 Peeter Pruus 45

3 Silver Trigub 35

4 Peeter Tarvis 2 34

5 Siim Luhaorg 15

6 Kaspar Miggur 14

Vanuseklass N16­21

1 Evelin Loel 50

2 Epp Ajaots 45

Vanuseklass M22­44

1 Ain Kilk 50

2 Kaido Pesor 45

3 Priit Karjane 34

4 Enrico Salk 32

5 Kaupo Viikmäe 30

6 Tenno Alamaa 26

7 Ivo Kivastik 26

8 Aivo Traks 25

9 Taavi Ehrpais 21

10 Margo Lill 17

11 Toomas Moor 16

12 Margus Sepp 15

13 Raivo Männik 14

14 Kiur Klippberg 13

15 Tarmo Velt 8

16 Jaak Lukk 8

17 Rauno Peel 7

18 Alvar Viikmäe 5

19 Mehis Metsma 2

20 Armo Aas 1

Vanuseklass N22­44

1 Annely Gubinski 45

2 Anneli Aas 32

3 Ülle Ehrpais 29

4 Mari­Liis Kaljur 28

5 Gerly Ragilo 25

6 Õnne Kivastik 25

7 Raina Vaarmaa 25

8 Lea Jants­Ylonen 24

9 Annely Ajaots 20

10 Kairi Peel 20

11 Anneli Velt 14

12 Elina Kutti 13

13 Reelika Pikerpõld

Vanuseklass M>45

1 Olev Murd 45

2 Peeter Tarvis 1 42

3 Mati Kallemets 35

4 Ats Kütt 34

5 Tarmo Hanni 28

6 Tõnis Leier 26

7 Hannes Roomet 25

Vanuseklass N>45

1 Aivi Tarvis 50

2 Juta Lehtme 45

3 Merike Koidumets 32

4 Kairi Vaarmaa 17

Miina Frank

Võistluste raames algasid te-gevused, ehk erinevad alad, juba novembris 2009, kui 8 võistkonda kogunes Turba

Gümnaasiumi aulasse, et aju-gümnastikas mõõtu võtta.

Detsembris said võistlejad kokku Haapsalu bowlingu-saalis ning jaanuari alguses käisime Haapsalus ujumas. Mõlemal võistlusel oli kohal kahjuks vaid 5 võistkonda. Jaanuari lõpus toimus Turba Gümnaasiumi spordisaalis rahvastepalli võistlus, kuhu rõõmsa üllatusena, vaatama-ta sellele, et kolm esimest ala võistlemata, tuli kohale ka Riisipere võistkond ja sai seal teise koha.

Spordivõistlused oleme kor-raldanud nii, et mitte ainult võit poleks tähtis, vaid et ka koos teiste küladega ja oma võistkonnaga saaks koos rõõmsalt aega veeta. Et võist-kondade võimalusi ühtsena hoida, oleme tahtnud, et võist-

lustest võtaksid osa nii mehed kui naised, nii poisid kui tüd-rukud. Iga ala juures on alati ka mõni üllatus. Mälumängus oli küsimuste seas lõbusaid ja üllatavaid küsimusi, bowling on lihtsalt väga lahe mäng ning ujumise mõneminutise võist-luse järel oli võimalus lõõgas-tuda ja nautida kõiki Haapsalu veekeskuse mõnusid. Rahvas-tepalli aga mängiti pehmest poroloonist palliga.

Ees on veel suusatamine, võrk-pall, jooks ja maastikumäng. Kindlasti saavad ka need võistlusalad olema naudingut pakkuvad. Kuni kevadeni toi-muvad võistlused Nissi valla külade ja alevike vahel, suvise lõppvõistluse aga korraldame juba koos LHKK piirkonna valdadega. Ehk suudame oma pisiku ka Kernu, Vasalemma, Padise ja Keila valdadesse

süstida. Siis võtame mõõtu nooleviskes, kombineeritud teatevõistlusel ning kindlasti ka köieveos.

Korraldame seda meelelahu-tuslikku ja sportlikku võist-lustesarja teist aastat ning sel aastal on osadel võistkondadel ka oma fänniklubi, mis aitab head meeleolu veelgi üleval hoida. Ootame ka abikäsi ja et-tepanekuid, et kõik tegevused oleks vahvad nii võistlejatele, kui kaasaelajatele. Telefoni-numbritel 520 2744 ja 551 2109 ollakse alati nõus teie k ü s i m u s t e l e selle projekti kohta vastama. •

Naudime koos aktiivset vaba aja veetmist!Nissi valla külade- ja alevikevahelised spordi-võistlused on mõeldud kõigile neile, kes tunnevad heameelt vaba aja aktiivsest sisus-tamisest ning veedavad meelsasti aega oma küla, aleviku ja valla rahvaga.

Ürjaste küla võistkond ja fännid eksponeerivad oma meeskonnaühtsust ühesuguse riietusega.

Harju maakonna meistrivõistlused: Taavo Karja ­ II koht 300m jooksus 47.64

Ats Kiisa ­ I koht kuulitõukes 15.92 (4kg)

Ats Kiisa ­ I koht kõrgushüppes 1.85

Eesti noorte meistrivõistlused: Egert Miljan ­ 6. koht kuulitõukes 14.23 (6kg) isiklik rekord

Ats Kiisa ­ I koht kuulitõukes 16.03 (4kg)

Ats Kiisa ­ I koht kõrgushüppes 1.85

Noorte tublid tulemused!

6 SPORT Teataja 1/2010

Miina Frank arendusnõunik

Tahame parema tervise kaudu suu-rendada elanikkonna heaolu ja tõsta ini-meste elukvaliteeti.

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rakendamist perioodil 2007-2013 reguleerib dokument nimega „Inimressursi aren-damise rakenduskava“. Sot-siaalministeerium on selle dokumendi raames vastutav prioriteetse suuna 3, „Pikk ja kvaliteetne tööelu“, raken-damise eest. Rakenduskava üheks meetmeks on prog-ramm „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine“. Programmi üldeesmärk on tervislikel põhjustel tööturul mitteaktiivsete inimeste osa-kaalu vähendamine ja tervise-häirete ennetamine. Program-mist toetatavad tegevused on tervislike eluviiside edenda-

mine, riskikäitumise enneta-mine ja tervisealane teavitus.

Selleks, et sellest meetmest toetust saada, peab taotluse projekti sisu tulenema val-la terviseprofiilis tuvastatud probleemidest ja selle põhjal planeeritud tegevustest.

Terviseprofiili koostamine on omavalitsuse elanike tervise ja seda mõjutavate tegurite kaar-distamine, selle hindamine ja analüüsimine, et eesmärgis-tada paremad tervisetulemid ning määratleda nende saavu-tamiseks vajalikud tegevused ja vahendid.

Terviseprofiili sisendiks on nii indikaatorite alusel kogutud andmed, kui ka kogukonna-liikmetelt, spetsialistidelt jms kogutud info ja arvamused. Indikaatoreid on kahte liiki - vajalikud, mis annavad alus-info terviseseisundi hinda-miseks omavalitsuses, ning soovituslikud, mis annavad võimaluse üksikasjalikuma teabe saamiseks.

21.jaanuaril otsustas Nissi

Valla volikogu algatada Nissi valla terviseprofiili koostami-se. Valla tervisliku seisundi, võimaluste ja vajaduste välja-selgitamiseks moodustas val-lavalitsus 28.jaanuaril töögru-pi, kes selgitab välja just Nissi valla jaoks olulised indikaato-rid.

Kui valla olukord on kaardis-tatud ning võimalikud kitsas-kohad välja selgitatud, tuleb neile leida lahendused, mis oleksid meie elukvaliteeti tõstvad ning surma- ja õnne-tusjuhtumeid ennetavad.

Kuna selliste lahenduste leid-mine ei ole ainult ühe spet-sialisti töö ega arvamus, siis selleks korraldab vallavalitsus märtsikuus seminari, kus tut-vustatakse väljaselgitatud olu-korda ning kuhu ootame kõiki huvilisi tervise edendamisest kaasa rääkima, ettepanekuid tegema ja lahendusi leidma.

Iga vald on oma võimaluste ja tegude nägu. Tulge ja rääkige kaasa oma valla tervise huvi-des! •

Nissi vald koostab terviseprofiili

Ene Arro perearst

Digiretsept tähendab seda, et patsient ei saa enam tohtrilt paberile kirjutatud ravimit, vaid ravim patsiendi jaoks lii-gub mööda arvutit otse retsep-tikeskusesse ja ravim saadakse kätte apteegist. Praegu saab niisugusel teel osta ravimit retseptikeskusega liitunud ap-teekidest. Nissi apteek veeb-ruari seisuga selle süstee-miga veel liitunud ei ole.

Patsient saab arsti juures ot-sustada, kes apteegist ravimi välja osta saab. Selleks on kolm

varianti:

ravimi saab välja osta vaid •patsient isiklikult (foto ja isikukoodiga varustatud dokumendi alusel, näi-teks ID-kaart, juhiluba või pass);

ravimi saab välja osta pat-•siendiportaalis volitatud isik (samuti foto ja isiku-koodiga varustatud doku-mendi alusel);

ravimi saab välja osta liht-•salt naabrimees (patsiendi isikukoodi ja enda isikut tõendava dokumendi alu-sel).

Miks on digiretsept hea?Vähendab paljudel juhtudel •jalavaeva või sõidukulusid.

Arst näeb kõiki sellele hai-•gele välja kirjutatud ravi-meid (ka teiste tuttavate tohtrite poolt), mis võimal-dab vältida ravimite koos-toimeid ja ravimite kuritar-vitamist.

Vähendab järjekordi arsti •juures (nt. krooniliste hai-guste puhul saab retsepti pikendada tohtri juurde tu-lemata).

Paberilt digiretseptile ülemi-neku ajaks on antud aega kuni 1. märtsini.

Kuna süsteemis on tekkinud palju tõrkeid, ei ole meie valla apteek ja arstid asunud lipu-laevaks – lähtume pigem põ-himõttest tasa ja targu. Maal oleks patt jooksutada patsien-te edasi-tagasi. Meie üleminek digiretseptile sõltub praegu ka programmi muutustest, mille kiirendamisele me ise kaasa aidata ei saa. Ootame-vaatame, vajaliku rohuta ei jää keegi.

Aga, et ei tekiks tühjast tüli, mingem hoopis suusatama! •

Üht-teist digiretseptist

Digiretsepti tulekuga kaob ära senine roheline retseptiplank.

Foto

: Ter

je L

epp

detsembris 2009:Linda Tamme (Riisipere)Andrei Babadžan (Riisipere)Ursula Liblikas (Riisipere)Lehti Õepa (Turba)

jaanuaris 2010:Julius Kruup (Turba)Olga Baslakova (Lehetu)

veebruaris 2010:Ene­Tiiu Mangusson (Lepaste)

Lumetõrje teostajad 2009/2010Hooldusala Ettevõtja Vastutav isik

Turba - Lehetu - Nurme Saidafarm AS Riho Kivisild, 5551 3098

Mustu - Riisipere - Ürjaste - Odulemma (Saida ring) - Vilumäe - Kivitammi - Tabara - Viruküla

FIE Uno Sassi Talu Uno Sassi, 515 3967

Jaanika (Haapsalu mnt külg) - Odulemma (Odulemma ring)

FIE Väino Heinsaare Tammiku talu

Väino Heinsaar, 564 8593

Ellamaa - Siimika - Turvaste - Lepaste - Rehemäe

OÜ Ellamaa Tera Albert Vinni, 514 6621

Munalaskme - Aude - Jaanika AS Raubri Priit Roosenberg, 504 4989

Odulemma - (Kernu piir) Madenmar OÜ Enn Niinemaa, 513 8014

• Vallavalitsuse kontaktisik on Kalju Kallaste, kalju.kallaste@nissi.ee, tel. 608 7209, 55 48 657

Vallabussiliikumis-graafikVald on korraldanud külaela-nikele järgmised bussiringid:

Teisipäev

Turba kauplus 15:30

Lehetu 15:35

Nurme 15:40

Nissi kauplus 15:50

Tagasi 17:30

Riisipere 14:45

Nissi kauplus 14:50

Tagasi 16:00

Neljapäev

Viruküla 09:35

Siimika 09:45

Ellamaa 09:55

Turba 10:10

Tagasi kokkuleppel

Munalaskme 15:40

Riisipere 16:00

Tagasi 17:00

Reede

Nissi kool 12:45

Nurme 12:50

Lehetu 13:00

Turba 13:10

Tagasi 14:15

Tallinn-Riisipere-Nissi-TurbaE­R E­L E­L E­L E­R E­L E­R

Tallinn (Solaris) 7:40 8:30 11:00 13:45 14:45 16:00 17:15

Harutee 8:07 9:00 11:30 14:15 15:15 16:30 17:47

Riisipere kpl. 8:22 9:15 11:45 14:30 15:30 16:45 18:02

Nissi kpl. ­ 9:17 11:47 14:32 15:32 16:47 18:04

Turba kpl. 8:29 9:25 11:55 14:40 15:40 16:55 18:14

Peatused: Solaris, Kosmos, Kalev, Hiiu, Vana-Pääsküla, Viljaku, Laagri, Peoleo, Kanama, Laiavai-nu, Uku, Jõgisoo, Haru tee, Allikamäe, Jaanika, Hürjapea, Riisipere rdtj, Riisipere kpl, Nissi kool, Nissi kpl, Nissi tee, Riisipere, Kivitammi, Turba kpl. Info telefonil : 50 10 815 ja 60 10 515

Vt. lisaks:www.peatus.ee www.hot.ee/tsbus www.elektriraudtee.ee

Elektriraudtee AS pakub kuni märtsi lõpuni reisijatele, kel suusad kaasas, võimalust sõita sooduspiletiga.

Suuskadega reisijale maksab sõit elektrirongides ühes tsoo-nis 11 krooni, kahes tsoonis 13 krooni ning kolmes tsoonis 15

krooni. Soodsam piletihind ei kehti kiirrongides.

Elektriraudtee soov on pak-kuda inimestele soodsamat võimalust harrastada liikuvat eluviisi ja puhkust vabas loo-duses. Tallinna lähiümbruses-se jääb mitmeid suusaradasid,

mida on võimalik külastada elektrirongiga. Aegviidu suu-nal asuvad Nelijärve, Kõrve-maa ja Jäneda suusarajad. Lääneliinidel ootavad ees Kei-la ja Nõmme suusarajad.

Elektrirongide sõiduplaan: www.elektriraudtee.ee.•

Rongiga suusatama!

Turba-Nissi-Riisipere-TallinnE­R E­R E­L E­L E­L E­R E­L E­R

Turba kpl. 7:00 8:30 9:50 12:00 14:45 16:00 17:00 18:30

Nissi kpl. 7:10 8:40 10:00 12:10 14:55 16:10 17:10 ­

Riisipere kpl. 7:12 8:42 10:02 12:12 14:57 16:12 17:12 18:38

Harutee 7:27 8:57 10:17 12:27 15:12 16:27 17:26 18:53

Tallinn (Solaris) 7:55 9:25 10:45 12:55 15:40 16:55 17:53 19:20

Peatused: Turba kpl, Kivitammi, Riisipere, Nissi tee, Nissi kpl, Nissi kool, Riisipere kpl, Riisipere rdtj, Hürjapea, Jaanika, Allikmäe, Haru tee, Jõgisoo, Uku, Laiavainu, Kanama, Peoleo, Laagri, Vil-jaku, Vana-Pääsküla, Hiiu, Kalevi, Kosmos, Solaris. Info telefonil : 50 10 815 ja 60 10 515

Meie hulgast on lahkunud:

7INFO JA TEATEDTeataja 1/2010

Juubilarid:detsembris 2009: Ivan Ljudikainen 75

jaanuaris 2010: Kalju Hiis 75 Yury Grebenev 70

veebruaris 2010: Hermann Jõerand 90 Heino Annerviek 75

Head sõbrad-tuttavad- võhivõõrad!

Meie siiras tänu kõigile, kes on olnud toeks ja aidanud nõu või jõuga meie Turba kodu taastami-sel. Õnnetus maja põlengu näol on asendunud lootuse ja uue algusega. Kõigest saab üle - nüüdseks teie abiga teame seda. Mõt-leme tänutundega te peale täna, homme ja alati.

Deili ja Vaido Holm

TERVIS

Nii kõneleb oma tööst ainuke Nissi valla elanik, kes osaleb Vancouveri olümpiamängudel – Oleg Ragilo. Oleg teab, mil-lest ta räägib, kui viitab koge-mustele ja teadmistele. Ta on teinud oma tööd juba kümme aastat ning seda maailma tase-mel: kümme aastat tagasi liitus mees sel ajal veel kõigest me-dalilootuse, Kristina Šmiguni hooldetiimiga. Aastaks 2006 oli Kristina Olegi määritud suuskadega võitnud kõik – neli medalit (sh üks kuldne) Val di Fiemme MM’ilt ja kaks kulda Torino olümpiamängudelt.

Kiku spordist taandumine 2007. aastal tähendas Olegi suundumist Ameerika meeste suusakoondise juurde, kus ta töötas hooldemehena täna-vuse aasta kevadeni. Nüüd on aga Kristina suures spordis tagasi ning nii ka tema koge-nud hooldetiimi liikmed. Ees-ti koondislasega uue lepingu sõlmimist Oleg keeruliseks otsuseks ei pidanud. „Tuli kaa-luda, mis on mu perele parim variant ja nii sai otsustatud,“ ütleb ta.

Lisaks suurele kogemuste-pagasile ning rohketele tead-mistele ei puudu Olegi CV-st ka varasem kokkupuude suu-satamisega. Oleg on lõpetanud Otepää Suusagümnaasiumi ning enne määrdemeheks

hakkamist tegeles ta suusata-misega võistlustasemel. Kris-tiina tiimi sattuski ta enda sõnul just tänu suusatamise taustale ja tutvustele: „nimelt oleme mina ja Kristjan Vähi (Kristina abikaasa ja tiimi mä-nedžer) ammused sõbrad ja ka mineviku konkurendid suusa-rajal.“

Panused on kõrgedVancouverisse läheb Oleg väga suure vastutusega – tema on meie kullalootuse Kristina Šmigun-Vähi hooldemees-konna pealik. Olegi ülesanne on tegeleda põhimõtteliselt kõigega: koordineerida kogu määrdemeeskonna tööd, kan-da hoolt klassikasuuskade pidamise eest ning olla abiks ka õige libisemise leidmisel. Olümpiale sõidab Olegi juhi-tud hooldetiim tavapärasest suuremana - seitsmeliikme-lisena. Meeste käsutuses on kümned paarid suuski, nen-dest enamik vaid testisuusad, millega Kristina kunagi ei suu-satagi.

Samal ajal, kui Kristina veel viimaseid tunde enne võistlust magab, kuulub Olegi ja teis-te määrdemeeste ülesannete hulka veelkord suusaraja mit-mekordne läbi sõitmine kõi-kide ettevalmistatud suusava-

riantidega. Sõelale jääb kolm kõige paremat varianti, mille vahel Kristiina lõpliku valiku langetab. Kui aga Kristina on juba rajal võistlustules, teeb kogu hooldetiim tööd selle ni-mel, et Kikul oleks kogu raja ulatuses hädavajalikke joo-gipunkte, varusuuski ja suu-sakeppe ning täielik ülevaade rajal toimuvast.

Spordilembeline perekondVõistlused on hooldemeestele koormavad ning pingelised, suusataja tulemused sõltuvad väga otseselt Olegi oskustest ja teadmistest. Küsimusele, kui-das ta pärast pingelisi perioo-de ennast uuesti kogub, vastab ta: „Kodus on kõige tähtsam pere.“ Mida aga määrdemees-konna liider perekonnaga teha armastab? Tundub, et Oleg on

kogu perekonna spordipisiku-ga nakatanud. Abikaasa Gerly jätab Alema rajal trennipäeva vahele vaid erijuhtudel, osaleb Estolopeti karikasarja mara-tonidel ning valmistub tõsiselt Tartu maratoniks. Suusapala-viku all kannatab ka Olegi ja

Gerly poeg Frank-Aron, kes sellel suusahooajal visalt Ale-ma karikasarja kõige pisema-te vanuseklassis võistles ning meelsasti ka mäesuusatami-sega tegeleb. „Esimest korda sõitis Frank mäesuuskadega kaheselt,“ meenutab Gerly.

Olegi enda suusatajakarjääri tipuna toob Gerly välja Tartu maratoni 12. koha. Nooruses on aga Oleg võitnud mitmeid Eesti meistritiitleid erinevates noorte vanuserühmades ning osalenud ka juunioride maa-ilmameistrivõistlustel. Nüüd jääb Olegil võistlusspordiga tegelemiseks enamasti aega vaid suvel ning siis langeb suu-satamine ära - nii ongi tema meelisspordialaks kujunenud rattasport, kus ette näidata head saavutused mitmetelt pi-kamaasõitudelt.

Tubli sportlase, austatud tii-mijuhi ning hea isana on Oleg Ragilo eeskujuks kõigile meie valla elanikele. Meie omalt poolt soovime edu olümpia-mängudel ning edasistes tege-mistes! •

Oleg Ragilo

Sündinud: 23.nov 1975

Elukoht: Võpsiku talu, Odulemma, Nissi vald

Pere: abikaasa Gerly, 2 last Frank-Aron ja Frida-Mia

Hobid: suusatamine, rattasport

Saavutused:

suusatamine: 1995. •aasta juunioride MM-i 40. koht

~10 Eesti meistri-•tiitlit noorteklassis, neist kaks juunioride klassis

rullsuusatamine: Eu-•roopa karika 2. koht

Meie valla esindaja Vancouveris„Suusamäärijaks ei saa õppida kuskil koolis. Saab vaid võtta väikeseid koolitusi määrimise põhitõdede kohta. Üheks määrijaks saami-se eelduseks on kindlasti see, et oled kunagi (lähiminevikus) olnud suusataja. Siis on sealt hea edasi minna. Kõik muud oskused tule-vad aastatepikkuse kogemuste ja teadmiste kogumisega.“

Mark Joa

Oleg ja Frank­Aron

Alates märstist 2010. a võtab muusikaselts Nissi Trollid vastu uusi õpilasi. Avame eral-di täiskasvanute muusikaõppe osakonna.

Õppida saab erinevaid instru-mente: klaver, kitarr, akordion, saksofon, trumm või trompet

(või mõni muu vaskpuhkpill). Eriala õppele lisandub ka sol-fedzo.

Õppemaks 300 krooni kuu.

Infotund ning katsed 21. veebruaril 2010. kell 13:00 Turbas Trollide majas. •

Õppeaine Aeg Õpetaja

Geograafi a N, 15:00–16:45 M. Palts

Keemia, bioloogia K, 15:00–15:45 M. Palts

Inglise keel K, 15:00–16:50 S. Vinni

Matemaatika T­R, 7:55–8:25 A. Rohtoja

Eesti keel ja kirjandus E,K,N, 7:55–8:25 M. Tsupsman

Ajalugu, ühiskonnaõpetus E, 15:00–16:30 K. Järve

Õpetajate konsultatsioonidÕpetaja Aeg

Aire Brandmeister T 15:00­16:00, kokkuleppel

Mari­Anne Haas N 14:15­15:00, kokkuleppel

Iveta Jürisson E 15:00­15:45, kokkuleppel

Kristel Kadak E 13:15­14:00, kokkuleppel

Veigo Juuse T 15:00­15:45, kokkuleppel

Kairi Järve T 8:00­8:25, kokkuleppel

Viivi Treier T,N 14:15­16:00, R 13:15­14:00, kokkuleppel

Merike Palts K 8:00­8:25, kokkuleppel

Piret Tamm N 15:00­16:00

Maimu Torn T 15:00­16:00, kokkuleppel

Merike Tsupsman E 15:00­16:00, kokkuleppel

Maie Vaher T 14:10­15:00, kokkuleppel

Sirje Vinni E 15:00­16:00, kokkuleppel

Heimar Tihane R 14:15­15:00, kokkuleppel

Anti Rohtoja T 14:00­15:30, kokkuleppel

Märt Kermon R 13:20­14:45, kokkuleppel

Tiia Ojaste N 15:00­15:45, kokkuleppel

Kristi Värv kokkuleppel

Anne Errit E 14:15­15:00, kokkuleppel

Bronislav Škaperin R 15:00­15:30

Kristi Liivik T 15:00­16:00

Riigi- ja koolieksamite konsultat siooniajad

Turba Gümnaasium annab teada:

Sel aastal tähistab orkester Nissi Trollid oma 15. sünni-päeva. Juubelikontsert toi-mub 18. aprillil kell 14:00 Riisipere Kultuurimajas.

Kontserdil astuvad lisaks Trol-lidele üles ka Urmas Kõiv (tuuba) ja Hendrik Sal-Sal-ler (laul).

Pileti hind 75 krooni. Pileteid saab tellida alates 22. märtsist mariliis@nissitrollid.ee ja te-lefonil 56 60 2172 ning enne kontserdi algust kohapeal.

Tule kindlasti oma valla or-kestri suurepärasest juubeli-kontserdist osa saama! •

Nissi Trollide juubelikontsert

Algab uute õpilaste vastuvõtt

Autoteenindus, sõidukiremontOÜ Loitmann Ellamaa küla, Nissi v, tel. 504 6618indrek.loit@gmail.com

Reklaam ja kaastöö: ajaleht@nissi.ee

Nissi valla ajaleht "Teataja"Väljaandja: Nissi Vallavalitsus

Toimetus: Nissi valla teabekomisjon

Ajaleht "Teataja" ilmub 6 korda aastas. Järgmine number ilmub aprillis 2010.

8 MEELELAHUTUS JA REKLAAM Teataja 1/2010