EHA KARM - 22 AASTAGA TÄITUNUD UNISTUS

Eha Karm on proua, keda teavad Hiiumaal pea kõik inimesed- ta on olnud aktiivne avalikus sekto-ris, olles Kärdla linnapea ja hiljem sotsiaalosakonna ametnik ning pensionipõlve pidades on ta jätkuvalt aktiivne kogukonna liige, juhtides Hiiumaa Pensionäride Ühendust.

Endine töökaaslane Kairi Priit iseloomustab endist kolleegi: “Ta julgustas ja toetas oma nooremaid sotsiaalosakonna kol-leege, kes kõik vanuse poolest sobiks Ehale lasteks, ennast sotsiaaltöö erialal koolis harima, innustas neid initsiatiivikusele kutsetöös. Eha positiivsus, erudeeritus, hoolivus, innovaatilisus on saanud Kärdla sotsiaaltöö visiitkaardiks. Tema elutarkus, sihikindlus, planeerimisoskus ja eesmärgistatus pani toimima sot-siaalosakonna, mis on eeskujuks kõigile Hiiumaa omavalitsuste-le.”

Oma vanaemast räägib lapselaps Helena Paat: “Vanaema on meie peres väga oluline inimene, kelle jaoks on ääretult oluline hoida perekondlikke sidemeid ja suhteid. Seda on ta meile kõigile ka õpetanud ning kõige ilmekamalt vast tõendabki seda see, et tema ümmarguse köögilaua ääres saadakse tihti kokku. Lisaks on meie vanaema äärmiselt sotsiaalne ja kaasaegne- kui lapse-lapsed on kaugel, siis ei ole tema jaoks probleem interneti teel ühendust võtta ja pärida, millal laps koju saabub. Meie vanaema kirjeldamiseks ei piisa mõnest- paarist sõnast nagu: ilus, tark ja osav. Seda kõike on ta nagunii! Kõige paremini näitab tema ilusat olemust see, et me tahame temaga rääkida, suhelda, kaasata oma ellu ja lihtsalt kohal olla.”

1. Kuidas te Hiiumaale sattusite ning kui suur on teie pe-rekonnaring?

Tulime koos abikaasaga Hiiumaale 1966.a - abikaasa töötas „Hiiu Kaluris“ ja mina kooperatiivis. Perre sündis kaks tütart. Tänu abikaasa töökohale avanes võimalus soetada perele armas väi-ke kodu nn Jaburates. Lapsed tulid pärast õpinguid kodukohta tagasi ja töötavad tänini oma õpitud erialal. Tänu neile olen nelja-kordne vanaema.

2. Te olete töötanud volikogu liikmena, linnapeana, amet-nikuna. Milline töö kõige huvitavam oli ja endale kõige enam pakkus? On need üldse kuidagi võrreldavad tööd?

Minu ametiaeg kohaliku omavalitsuse juhina (1987-1993) oli suur muutuste aeg.Täitus eesti rahva suur unistus - olla iseseisev riik ja ise korraldada oma elu-olu. Oma krooni kehtestamine, põ-hiseaduse vastuvõtmine, presidendi ja riigikogu valimine, linnade – valdade omavalitsusliku staatuse taastamine, selleks koostada linna arengukava lähiaastateks ja põhimäärus ning need esitada ja kaitsta - kogu see periood oli toonasele juhtkonnale ja voliko-gule ääretult sündmusterohke, huvitav, tohutu õppimise aeg. 10. septembril 1992 väljastati tunnistus Kärdla linnale omavalitsusliku staatuse omistamise kohta.

Võin öelda, et igas ametis on omad võlud ja mured, omad kohustused ja vastutus. Seetõttu ei ole nad võrreldavad. Töö

ametnikuna pakkus mulle palju õp-pimisvõimalusi, võimaldas osaleda

täiendõppe programmides ja saa-da teadmisi-kogemusi sot-siaalvaldkonna töödest-tege-mistest nii Gotlandil, Turus, Pargases. Huvipakkuvad olid traditsiooonilised õp-

pereisid naabersaarele ja mandri omavalit-

sustesse, tutvumaks sotsiaalhoolekande küsimuste korral-damisega. Hea oli tõdeda, et olime õppimisvõimelised ja valmis panusta-ma saadud tead-

misi ja kogemusi valdkonna arengusse. Tekkisid ideed ja soovid, kohati isegi unistused elanikele vajalike teenuste-toetuste osuta-miseks. Suurt rõõmu valmistas otsus soetada invabuss. Kauane unistus saada kaasaegne sotsiaalkeskus ilmselt realiseerub lä-hiaastatel.

3. Kuidas oli üleminek iga päev tööl käiva inimese graa-fi kust pensionile minemisega? Kas oli väga harjumatu või jätkuski hobide jaoks rohkem aega?

Üleminekuga tööelust priipõlve kohanesin üllatavalt kiiresti. Soovitan korraks kodust kaugemale sõita- minul oli selleks unus-tamatu reis Ahvenamaale. Võrratu loodus, ajaloolised paigad ja vaatamisväärsused, uued tutvused– koju naasnuna tundsin end vabana kohustustest ja vastutusest. Nüüd on aega pühenduda perele, lastele ja lastelastele, kodule, lugeda huvitavat raamatut, katsetada kasvuhoones...

4. Olete tegelikult ka praegu väga aktiivne inimene - mille-ga täpselt tegelete?

Olen pensionäride ühenduse juhatuse esimees, meil on igas vallas väga aktiivsed eakate esindajad, koos keskendume põhili-selt maakondlike ürituste korraldamisele, näiteks juba traditsiooni-lised kevadpidu, memme-taadi suvepäev. Igal aastal pakub suurt huvi aktiivi õppepäev: tänavu sõidame külla Haapsalu eakatele, et uusi tutvusi sõlmida ja kogemusi omandada. Meeldejäävad rei-sid on olnud Vaxholmi, Vantaasse, ees ootab Gotlandi avastami-ne. Käisime külas Harku vallas, nüüd ootame neid suvisele peole. Olen kaasatud ka vallavolikogu sotsiaalkomisjoni töösse.

5. Millist nõu annaksite noortele inimestele, kes oma elu-teed peale kooli lõppu alles alustavad?

Minna saarelt ära haridust ja kogemusi omandama – kindlasti, ilmtingimata; tagasi jõuab alati tulla – saarele on vaja laia silma-ringi ja elukogemusega ettevõtlikke noori.

6. Rääkige palun mõni huvitav lugu, mis töö juures juhtu-nud on?

Esimeses arengukavas on lause „Kärdla linna eesmärgiks on ... taastada Kärdla kui sadamalinn“.

On ju tore, et see unistus täitus 22 aastat hiljem!

KÄRDLA SADAMAHOONE SARIKAPIDU

Selleks, et Kärdla sadamahoone mereäärses kliimas tormituultele vastu peaks ja oma külalistele turvalist peavarju saaks pakkuda, kutsus SA Kärdla Sadam hoone õnnistamise traditsioone austades ehitajad tagasihoidlikule sarikapeole, kus pakuti kohalikku päritolu suupisteid. Kingitusena anti iga-le mehele Kärdla sadamast meenutuseks kaasa Kärdla sadama saunalina. Kuressaare Ehitus AS oli sarikapeo puhul sadamahoonele heisanud kadaka-se pärja, kas pärja valmistamisel kasutatud kada-kaoksad on pärit Hiiumaalt või Saaremaalt, ei ole teada.

Sihtasutus Kärdla Sadama juhatuse liige Sven Kriggulsoni sõnul on sadamahoone ehitus jõud-salt edasi liikunud: “Objektil on korraga ametis mitu meeskonda nii sise- kui välitöödel ja 10 aprillil pai-galdati sadamahoone katusele viimased sarikad.”

EASi “Väikesadamate võrgustiku väljaarendami-se toetamise meetmest” saadud toetuse abil valmib Kärdla sadamahoone Võidupüha paraadi ajaks. Ehitusprojekti koostas Kamp Arhitektid OÜ ja ehitu-se peatöövõtja on Kuressaare Ehitus AS.

Sündis uus vallakodanik

ETTEL LEONORA RANDMAA

NELELIIS VALK

Hiiu Vallavalitsus õnnitleb vanemaid!APRILL 2015

NR 17

EHA KARM - 22 AASTAGA

Eha Karm on proua, keda teavad Hiiumaal pea kõik inimesed- ta on olnud aktiivne avalikus sekto-ris, olles Kärdla linnapea ja hiljem sotsiaalosakonna ametnik ning pensionipõlve pidades on ta jätkuvalt aktiivne kogukonna liige, juhtides Hiiumaa Pensionäride

Endine töökaaslane Kairi Priit iseloomustab endist kolleegi: “Ta julgustas ja toetas oma nooremaid sotsiaalosakonna kol-leege, kes kõik vanuse poolest sobiks Ehale lasteks, ennast sotsiaaltöö erialal koolis harima, innustas neid initsiatiivikusele kutsetöös. Eha positiivsus, erudeeritus, hoolivus, innovaatilisus

ametnikuna pakkus mulle palju õp-pimisvõimalusi, võimaldas osaleda

täiendõppe programmides ja saa-da teadmisi-kogemusi sot-siaalvaldkonna töödest-tege-mistest nii Gotlandil, Turus, Pargases. Huvipakkuvad olid traditsiooonilised õp-

pereisid naabersaarele ja mandri omavalit-

sustesse, tutvumaks sotsiaalhoolekande küsimuste korral-

NR 17

Märtsi viimasel nädalavahetusel tehti Hiiumaa võrkpalliajalugu: Hiiumaa Võrkpalliklubi U-20 vanuseklassi noormehed võitsid Eesti Meistrivõistlustel hõbemedalid. “Saavutuse, mida Hiiumaa võrkpalli ajalugu ilmselt ei mäle-ta, vähemalt minu teada, pole selles vanuses meistrivõistluste medaleid võidetud, teeb eriliseks veel asjaolu, et sisuliselt on tegu ühe klassi pois-tega, eranditeks vaid Käinast pärit Markus Uuskari ja Karl Meldorf,“ kom-menteerib magusat võitu treener Ülari Kaibald.

Pildil üleval vasakult: Gregor Kiin, Markus Uuskari, Magnus Kallas, Jaan Rebel, Stefan Kaibald, treener Ülari Kaibaldall vasakult: Hannes Teidla, Robin Valting, Steven Saarnak, Kertjan NovekVõistkonnas veel (aga pildilt puudu): Silvester Ilumets, Norman Ilumets ja Karl Meldorf

Loe pikemat intevrjuud treener Ülari Kaibaldiga lk 3

Hiiumaa Võrkpalliklubi tänab toetajaid: Vesset OÜ, ATV Transport, Dale LD, Dagö Trade, Käina vallavalitsus ja Hiiu vallavalitsus.

HIIUMAA VÕRKPALLIKLUBI POISID TÕID EESTI MEISTRIVÕISTLUSTELT

KOJU II KOHA!

Foto: Kamp Arhitektid OÜ

Foto: Katrin Sarapuu

Foto: volley.ee

2 HIIU VALLA TEATAJA Märts 2015

APRILLIKUINE HIIU VALLAVOLIKOGU ISTUNG

1. Otsustuskorras anti tasuta kasutusse OÜle Randmäe (re-gistrikood 11175820) Mangu küla Lautrikoha kinnistu koos kin-nistu haldamise tähtajaga 20 aastat alates lepingu sõlmimisest;

2. Otsustati taotleda Kärdla staadion (Põllu 18) riigilt munitsi-paalomandisse;

3. Võeti vastu Meelste küla Sambla ja Rambla maaüksuste detailplaneering otsustati korraldada detailplaneeringu avalik väl-japanek 14.05.2015-12.06.2015 ja avalik arutelu 15.06.2015 kell 16:00 Hiiu vallavalitsuses;

4. Algatati Paoma küla Pärdijärve maaüksuse detailplaneerin-gu koostamine ehitusõiguse määramiseks ja sihtotstarbe muut-miseks. Kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad ning otsusta-ti jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine;

5. Otsustati koostada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kava ning moodustati töögrupp selle koostamiseks järgmises koossei-sus: Jaanus Valk, Toivo Saue, Kristjan Ojasoo, Toomas Kattel, Veikko Eilimo;

6. Kinnitati tähtajatult Hiiu vallas AS Kärdla Veevärk ühisvee-värki ja kanalisatsiooni opereerivaks vee-ettevõtjaks ja tegevus-piirkonnaks määrati Hiiu vallas Kärdla linn, Kõrgessaare alevik ja Lauka küla;

7. Kultuuri-, haridus- ja spordikomisjoni koosseisust läks välja Triin Salin ning asemele tuleb Tiit Randmaa;

8. Valiti kultuuri-, haridus- ja spordikomisjoni aseesimeheks Toivo Saue.

DETAILPLANEERINGUD Hiiu Vallavalitsuse 1. aprilli korraldusega nr 115 algatati de-

tailplaneeringu koostamine Kõpu küla Mäekalda (katastritunnus: 39201:001:2992) 8.88 ha suurusel maaüksusel eesmärgiga ja-gada maaüksus, muuta sihtotstarve ning määrata elamukrundile ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liiklus-korralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsendus-te ulatuse seadmisega. Planeeringuala asub osaliselt Kõpu küla miljööväärtuslikul alal. Kavandatava planeeringulahendusega ei taotleta Kõrgessaare valla üldplaneeringu muutmist.

Hiiu Vallavalitsuse 1. aprilli korraldusega nr 114 algatati de-tailplaneeringu koostamine Reigi küla Kootsaare (katastritunnus: 39201:004:0721) 33.72 ha suurusel maaüksusel eesmärgiga jagada maaüksus ning määrata kahele moodustatavale elamuk-rundile ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks koos oluli-semate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimise-ga, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Planeeringuala asub täielikult Kõrgessaare-Mudaste hoiualal. Tuginedes koostatud eelhinnan-gule ja Keskkonnaameti esialgsetele seisukohtadele otsustati jätta algatamata keskkonnmõju strateegilise hindamise aruande koostamine. Kavandatava planeeringulahendusega ei taotleta Kõrgesaare valla üldplaneeringu muutmist.

Hiiu Vallavalitsuse 1 aprilli 2015 korraldusega nr 116 võeti vastu detailplaneering Kärdlas 12844 m² suurusel Männiku tee 4 maaüksusel (katastritunnus: 37101:010:0043) vastavalt Mat-to MKB tööle nr MB15DP_01. Detailplaneeringu alal asub üks laohoone ning laoplats. Planeeringuga kavandatakse kuni kuue laohoone ehitamist ehitusaluse kogupinnaga kuni 6000 m² ja maksimaalse kõrgusega vastavalt krundiosale 10 või 12 m. Ka-vandatav planeeringulahendus on kooskõlas Kärdla linna üldpla-neeringuga ja saanud vajalikud kooskõlastused.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 13.- 24. aprill 2015 ja avalik arutelu 27 aprillil kell 16:00 Hiiu Vallava-litsuses.

Avaliku väljapaneku käigus on kõigil huvilistel võimalik vastu võetud planeeringulahendusega tutvuda, esitada vastuväiteid või ettepanekuid. Planeeringulahendusega saab tutvuda Hiiu Valla-valitsuses (Keskväljak 5a, Kärdla 92413)

HIIU VALD OSALEB HAJAASUSTUSE PROGRAMMIS

Hiiu Vallavolikogu võttis märtsikuisel istungil vastu otsuse, mil-le kohaselt osaleb Hiiu vald omapoolse panusega summas kuni 40 000 eurot, et tagada valla hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused.

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmist majapida-miste vee- ja/või kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. Hiiu maavanem kuulutas hajaasustuse programmi 2015a taotlusvoo-ru avatuks alates 30. märtsist 2015.a. Taotlusi saab esitada kuni 01.06.2016.

Projekti maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33 % projekti abikõlblikest kuludest.

Programmi raames saavad taotlejateks olla füüsilised isikud, kes vastavad järgmistele nõuetele:

-taotleja alaline elukoht on hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse:

- taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt kat-kematult vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse.

Lisainfo http://www.hiiuvald.ee/projektid/hajaasustuse-prog-ramm/2015 või katrin@hiiuvald.ee, tel: 5341 5285

Hiiumaa Noorsootöö Keskuse töötajate tegemised

Hiiumaa Noorsootöö Keskus on usinasti tegutsenud juba 3 kuud ning on õige aeg teha kokkuvõte, millega selle asutuse töötajad iga-päevaselt oma ametikohal tegelevad.

Merle SalusooJuhatajaMerle juhib asutuse tegevusi 3. tegevuskohas: nõustamisteenistus

ja noortemaja Kärdlas ning noortemaja Kõrgessaares. Tema peamis-teks ülesanneteks on keskuse spetsialistide toetamine ja nende töö-korralduse tagamine. Merle korraldab koostööd partneritega, et tagada võimalused laste ja noorte arenguks ning ka nende vaba aja sisus-tamiseks. Tema ülesandeks on seada ja kooskõlastada asutuse ees-märke vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna ning teiste toetajate/rahastajatega (Hiiu vald, ENTK, noortekeskuste katuseorganisatsioon EANK ja teised rahastajad), et arendada noorsootöö teenuseid ja nen-de kvaliteeti. Juhatajale on toeks Hiiumaa Noorsootöö Keskuse nõuko-gu, kuhu kuuluvad nii noored ise kui valdkonnaga seotud spetsialistid.

Iris Vahtrapsühholoog – noortenõustajaIrise tegevusvaldkonda kuuluvad psühholoogiline nõustamine,

suhtlemise-, suhete- ja tervisealased töötoad noortele ning kovisiooni läbiviimine noorsootöötajatele. Iris tegutseb peamiselt Kärdla Nõusta-misteenistuses ja koolipsühholoogina Lauka Põhikoolis. Tema poole võivad pöörduda nii lapsed ja noored kui ka nende vanemad. Peamis-teks teemadeks, millega Irise poole võib pöörduda, on konfliktid teis-meeas (nii peres, sõpradega, koolis, õigusrikkumised); enesehinnang; suhted ja seksuaalsus; ärevus ja hirmud; suhtlemine ja sotsiaalsed oskused ning erinevad arengulised küsimused. Iris viib läbi nii indivi-duaal- kui grupinõustamisi.

Kaidi Ojasoonoorsootöö koordinaatorKaidi on Nõustamisteenistuses noorsootöö koordinaator ning tema

põhiliseks ülesandeks on jagada piirkondlikku ja üleriigilist noorteinfot noortele ning teistele Hiiumaal noortega tegelevatele spetsialistidele. Selleks korraldatakse aeg-ajalt infoüritusi ning kaasatakse noorteinfo teenuste arendamisse ka noori. Üheks kohustuseks on läbi viia küsit-lusi, uuringuid ja analüüse, arendada kohalikku koostöövõrgustikku ja korraldada noorsootöö spetsialistide vahel kohtumisi. Kaidi ülesandeks on see, et Hiiumaa Õpilasmalev saaks taaskord käivitatud ja et Hiiu-maale saaksid läbi Euroopa Vabatahtliku Teenistuse tulla vabatahtli-kuna tööle noored erinevatest Euroopa piirkondadest. Lisaks tegeleb Kaidi ka teiste rahvusvaheliste projektidega.

Gerli Tikknoorsootöö spetsialistGerli ülesanneteks on aidata noortel sisustada

oma vaba aega ning luua võimalused enesearen-guks läbi erinevate tegevuste, toetada noore isiklik-ku arengut ja sotsialiseerimise oskusi ühiskonnas. Gerli on see isik, kes on noortemajas alati noore jaoks olemas, kellele saab rõõme ja muresid jagada ning teha koos midagi toredat.

Kairi Zolotovanoorsootöö spetsialistKairi on loonud Kõrgessaare noortemajja mõ-

nusa hubase ruumi, kus saab üheskoos sõbralikult aega veeta nii mängides, tantsides, vesteldes, luge-des või lihtsalt naerdes. Kairi ülesannete hulgas on noorte omaalgatuse toetamine, et noored saaksid oma oskusi ja teadmisi proovile panna. Kairi kirjutab ja viib läbi erinevaid projekte - praegusel hetkel on käsil nii huviring kui seikluskasvatus, mille sisendid annavad noored ise.

Elena Taelmaeripedagoog - õpiabiõpetajaElena töötab eripedagoogina kahes lasteaias- Käinas Tirtspõn-

ni ja Kõrgessaares Vigri lasteaias. Elena ülesanne on toetada lapse igakülgset arengut taju, mõtlemise, mälu ja tähelepanu arendamise kaudu. See omakorda aitab kaasa kõne ja sotsiaalsete oskuste aren-damisele. Samuti saab Elena lasteaias jätkata logopeedi soovitatud harjutustega. Põhiline töö käib läbi õppemängude, kuna see on lapsele kõige eakohasem viis erinevaid oskuseid omandada. Kõige lihtsamalt võib öelda, et Elena roll on pakkuda lisatuge lapsele, kes ei suuda teis-tega samal viisil ning samas mahus teadmiseid ja oskuseid omandada.

Hiiumaa Noorsootöö Keskuse tegevustele aitavad kaasa: Margit Kagadze koolitaja - noortenõustaja Margit on lüli Hiiumaa Noorsootöö Keskuse ja SA Hiiumaa Haigla

vahel. Nõustamisteenistuse ruumides tegutseb noorte nõustamiskabi-net, kus pakutakse mõlemast soost noortele, vanuses kuni 24a, erine-vaid seksuaaltervise teenuseid. Margiti ülesanne on algatada ja viia ellu seksuaalhariduslikke tegevusi, teha koostööd õpetajate ja noor-sootöötajatega. Viia läbi noorte vestlusringe. Margit seisab hea selle eest, et kabineti mittearstlikud tegevused kajastuksid tegevusaruanne-tes ja saare noorteni jõuaksid projektid, mis aitavad kaasa turvalisele tervisekäitumisele.

Siret Lahemaaharidustehnoloog – nõustajaSireti põhilisteks ülesanneteks on digitaalsete õpikeskkondade koo-

litused, individuaalne nõustamine ja tugi. Siret on inimene õpetaja ja arvuti vahel.

Andres LaanejõeasendustöötajaAndres on teada kui Mudeliklubi ringijuhendaja, kes juhendab noori

lennu-, laeva-, auto- ja raketimudelismi alastes tegevustes. Mudeliklubi tegevused toimuvad erinevates Hiiumaa paikades. Alates jaanuarist ai-tab Andres ka Kärdla Noortemajas noortele õhtustel aegadel tegevusi pakkuda.

Maurizio CuomoEuroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlikSelle aasta septembrini on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse prog-

rammi kaudu tulnud asutusse ka vabatahtlik Maurizio, kelle ülesanne-teks on organiseerida noortele erinevaid tegevusi nagu näiteks Itaalia klubi ja FIFA15 turniirid ning igapäevaselt aidata nende vaba aega si-sustada. Ta on noortega pidevas kontaktis ning aitab neil mõtestada oma tegevusi.

ERIVAJADUSTEGA INIMESTE TEATRIPÄEV TÜRIL5.märtsil toimus Türil VIII erivajadustega inimeste teatripäev, mil-

le korraldajaks oli Türi Päevakeskus. Osalesid erivajadustega noored kaheksast erinevast sotsiaalasutusest. Lavastused olid omanäolised, õpetlikud, humoorikad ja pakkusid rõõmu nii tegijatele endile kui ka pealtvaatajatele ning nii mõnigi tükk pani saalisistujaid mõtlema.

Meie valla sotsiaalkeskuse puuetega noored esitasid teatripäeval humoorika tüki „Keskea kriis”, mille autoriks on Larissa Eelma. Üles astusid veel: Türi Päevakeskus tänapäevaliseks seatud tükiga „Helisev muusika”, Vändra Alevi Sotsiaalmaja etteastega „Rehepapp”, Pärnu Päevakeskus tükiga „Haigla” ja lisaks monoetteastega, Tori Sotsiaal-maja tükiga „Pulmad”, Haapsalu Sotsiaalmaja tükiga „Kuhu kadusid prillid?”, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tükiga „Lehma kauple-mise lugu”, Rapla Vahtra Tugikeskus tükiga „Hõbekirves”.

Sellistel üritustel osalemine annab juurde esinemisjulgust, innustab ja tunnustab tegijaid, pannakse proovile oma võimed ja võrreldakse oma etteastet teiste esitlustega.

Järgmine erivajadustega inimeste teatripäev toimub 2016.aastal Astangul ja usun, et sellel osalevad ka Hiiu Valla Sotsiaalkeskuse puuetega noored.

Teatripäeval osaleja Heli Harak

ÕNNETUSI AITAB LEEVENDADA KINDLUSTUS

Tavapäraselt mõeldakse kindlustuse peale, kui on tarvis kaitsta oma kodu või autot, kuid üllatavalt vähe teadvustatakse kõige väärtus-likuma – enda tervise ja töövõimega seotud riske.

Ootamatust õnnetusest põhjustatud ajutise vigastuse, töövõime-tuse või isegi püsiva puude ja surmaga seotud rahalisi väljaminekuid aitab korvata õnnetusjuhtumikindlustus. Võimalusi enda ja oma pere kaitsmiseks õnnetuste tagajärgede vastu on mitmeid - alates ühekord-sest valurahast kuni püsiva puude hüvitiseni. Otsuse parima lahendu-se kasuks saab langetada igaüks ise, kuid valiku lihtsustamiseks toon lühidalt välja peamised võimalused ja kaalumiskohad.

Lepingu sõlmimisel tuleb valuraha kasuks otsustamisel arvestada, et hüvitist makstakse sõltuvalt vigastusest ühekordsena ning protsen-dina maksimaalsest kokkulepitud rahasummast. Toon näite hiljuti juh-tunud õnnetuse varal, kus inimene vigastas libedaga kukkudes rand-meliigest. Kindlustushüvitise ülempiiriks oli ta lepingus valinud 8000 eurot ning sellise õnnetuse raskusele vastas 10% hüvitist kogusum-mast. Seega maksime kannatanule välja 800 eurot. Oluline on tähele panna, et valurahahüvitise saamiseks ei ole vajalik töövõimetuslehele jäämine ning võimalusel võib ka tööl edasi käia.

Teise variandina saab valida päevaraha väljamaksmise, mis on abiks olukorras, kus jäädakse ajutiselt töövõimetuks. Näiteks on klien-

did meie poole hüvitise sooviga pöördunud nii jooksurajal tekkinud tõ-sisemate traumade kui mao- ja koerahammustuste tagajärgede tõttu. Ehk siis juhtudel, kus trauma on nii tõsine, et tuleb jääda töövõimetus-lehele. Sellisel juhul saab ühe päeva maksimaalne hüvitisepiir olla 60 eurot iga haiguslehel viibitud päeva eest. Näiteks kui kindlustuspoliisil on päevaraha suurusena kokku lepitud 50 eurot, siis saab töövõime-tuslehel oldud 30 päeva eest hüvitist 1500 eurot.

Lisaks valu- ja päevarahale on võimalik kindlustusega kaitsta en-nast olukordade eest, kus õnnetuse tagajärjel kujuneb välja püsiv tervi-sekahjustus ja puue või isegi surm. Need võimalused on väga suureks täienduseks riigi poolt makstavatele toetustele. Oluline on ka tähele panna, et kõiki ülaltoodud variante saab ka omavahel kombineerida ning kindlustusperioodiks võib määrata sõltuvalt soovist isegi vaid mõ-ned päevad konkreetse ürituse tarbeks.

Kokkuvõtteks rõhutan, et õnnetused tulevad alati ootamatult ning mõistlik on ennast nende tagajärgede eest kaitsta. Ajutine vigastus, töövõimetus, püsiv puue – need kõik võivad põhjustada tavapäraste sissetulekute katkemise ja ootamatud rahamured, millega kindlustus aitab rahaliselt toime tulla. Sobivaima kindlustuslahenduse ja hüvitis-piiride valimisel oleme Salva poolt heameelega valmis nõuga aitama.

Angela PähnaSalva Kindlustuse Hiiumaa esinduse juht

VÄRVIKAMPAANIA TULEB TAAS

Käes on kevad ning seetõttu on Hiiu vallavalitsusel hea meel kuulutada välja, et tra-ditsiooniline värvikampaania koduvalla hoonete välisilme kaunimaks muutmiseks toimub Hiiu vallas ajavahemikus 15. maist 31 augustini.Selle aasta soodustus  Hiiu valla elanikele on 30% ehitusmaterjalide kaupluse Faa-sion hinnakirjajärgsest maksumusest. Soodustusest15% katab Faasion OÜ koostöös värvitootjate Vivacolor ja Teknosega ning vald lisab omalt poolt samuti 15%. Täpne viimistlustoodete nimekiri selgub mai esimesel poolel. Kampaanias võivad osaleda Hiiu valla elanikud, kes soovivad värvida Hiiu vallas asu-va hoone fassaadi, uksi, aknaid või piirdeaeda. Samuti on oodatud osalema korterühistute või mitmepereelamute esindajad (aken-de, rõdude, fassaadi värvimine) tingimusel, et värvitakse kogu hoone vastavad osad. Värvikampaanias osalemiseks peab omanik võtma vallavalitsusest värvipassi. Värvi-passi märgitakse värvitava objekti asukoht ja orienteeruv värvitavate ruutmeetrite hulk. Tööd peavad olema teostatud 30. septembriks 2015.

TEEME ÄRA 2015 KÄRDLA1. Kärdla rannaala koristamine, talgujuht: Mai Sinilaid, info: 4636 0912. Kärdla kahe sadama vahelise ala koristamine, talgujuht: Liili Eller, info: 5034 6883. Vabavara talgud 10:00-18:00 Kärdla ÜG arvutiklass. Talgujuht: Tõnu Soop, info: 5046 209 4. EELK Kärdla kogudusemaja korrastamine, talgujuht: Külli Julge, info: 5110 096KURISU5. Kurisu neeluaugu heakorrastamine, talgujuht: Velli Barinov, info: 5388 0012LAUKA6. Lauka kooli tiigi ümbruse heakorrastamine, talgujuht: Velli Barinov, info: 5388 0012KÕRGESSAARE ALEVIK7. Ninametsa vol 2, talgujuht: Kairi Zolotova, info: 5340 5380KÕPU8. Heakorratööd Kõpu rahvamajas ja külaplatsil, talgujuht: Andrus Roosa, info: 5650 2829 Talgud kestavad 10:00-17:00. Operatiivne info ja talgutele registreerimine: www.teemeara.ee

3HIIU VALLA TEATAJA Märts 2015

KULTUURIRINDEL VÕIDUTULE OOTUSES

Hiiu Valla Kultuuri ja Vaba Aja Keskuse haldusalas on val-larahvale meelepärase huvitegevuse pakkumine. Eesti rah-vakultuuri, kui riikluse tugisamba elushoidmiseks, laulavad Kärdla Kammerkoor Raili Schults’i dirigeerimisel, naiskoor Heliko Annely Veevo eestvedamisel, Kärdla laste lauluring Rita Leplandi juhendamisel. Kolme koori peale kokku on laul-mas 54 last ja täiskasvanut. Eesti rahvatantsu tantsivad nais-rühm Ungrulust ja Kõrgessaare lasterühm Siidipaid, mõlemad Helgi Taelma õpetuste järgi; segarahvatantsurühm Taidelaid ja naisrühm Kohvilähkrid Helle-Mare Kõmmuse toel, Kärdla Ühisgümnaasiumi I klassi rahvatantsurühm Jaanika Kuuse ju-hendamisel. Seltskonnatantsu väärikate memmedega tanstib Ille Savioja. Kuues rühmas kokku 88 paari tantsujalgu. Noor-tepärasemat tantsutreeningut teeb Tiina Kaev viies rühmas kokku 62 tantsutüdrukuga.

Käelise tegevuse kaudu silmailu ja hingerahu pakkuvat te-gevust võimaldavad kunstiõpetajad Katrin Laan, Aadi Pall ja Ott Lambing. Noori pintslisõpru on praegu 38.

Oma vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsevad naisvõim-lejad Helle-Mare Kõmmuse, eakad aeroobikaõpetaja Lia Ro-senbergi ja nooremate naiste liikumisrühm Stella Suitso ju-hendamisel.

Spordiharrastajaid on: kabetajad Arvo Risti juhendamisel, saalihoki-mängijad Teet Kivisilla, võrkpallurid Anneli Maueri ja jalgpallurid Jaanika Küttimi eestvedamisel. Liikumisharrasta-jaid on kokku 130 inimest.

Vaimset ja visuaalset eestikeelset teatrimaailma hoiavad Hiiu vallas elus Kärdla Nukuteatris Kersti Ojasalu ja Kärd-la Ühisgümnaasiumis ning Kärdla Kultuurikeskuse hõlma all Kristjan Arunurm. Laval on praegu tegusad 30 näitlejat vanu-ses esimene klass kuni pensioniiga.

Seega külastab huvitegevuse raames Hiiu Valla Kultuuri ja Vaba Aja Keskust enamasti 2 korda nädalas 400 valla tegusat elanikku.

Kollektiivid, kes oma tegevust ka publikuga on nõus jaga-ma, esinevad nii kontsertidel kui ka võistlustel. Märtsis tantsi-sid Kõrgessaare tantsijad kevade sünnipäevaks, aprillis laul-sid laululapsed.

Näitlejatele olid suuremad ettevõtmised aprillis Provintsi-teatrite päevad Läänemaal ja kooliteatrite riigifestival Narvas. Kärdla isetegijad pühendavad igal kevadel oma kevadpeo linna sünnipäevale ja seal saavad lavanumbri kõik, kes esi-nemisküpsed. Kõige sagedamini on võistlustules sportlased. Kunstiringide õpilaste võimeid saab hinnata Lastefestivalil ühismaalimisel.

Ille Savioja

POPULAARSED ORIENTEERUMISNELJAPÄEVAKUD ALUSTAVAD

Taas on orienteerumisaasta algamas- esimene neljapäevak on ka-vas 30.aprillil Kärdla lähedal Palukülas suusaraja alguses. Kokku on kalenderplaanis 20 osavõistlust- vt www.hok.ee. Korraldus ikka tradit-siooniline: start avatud kella 17.30-19.00, osalejad saavad valida nelja erinevas pikkuse ja raskusastmega raja vahel endale sobiva, kontroll-punktid on kaardile kantud, vajadusel saab SI-pulga korraldajalt, kell 19.00 loositakse laste vahel välja kolm magusat auhinda. Raja võib läbida joostes või käies, üksi või mitmekesi, kas sportliku eesmärgiga või mõnusalt loodust nautides.

Julgustan osalema kõiki- neljapäevakutele võib tulla igas vanuses, algõpet jagatakse kohapeal ja alustada võib kõige lihtsama valikorien-teerumisega. 14.mail üle-Eestilise orienteerumispäeva raames toimub meil neljapäevak Kärdla laululava juures. Kavas valik- ja rattaorien-teerumine, orienteerumise algtõdede tutvustamine, kell 19.00 kõikide osalejate vahel auhindade loosimine. 24.septembril Kärdla ÜG kooli juures on samuti valikorienteerumine, kus iga läbitud kontrollpunkti eest saab ülhe loosi. Samas loosime ka hooaja jooksul kõige aktiivse-mate osavõtjate vahel välja jooksujalanõud AS-lt Sportland.

Siinkohal väike ülevaade 2014.a. orienteerumisneljapäevakutest. Toimus 20 neljapäeva õhtust orienteerumisvõistlust. Keskmiselt oli iga kord stardis 49 , üle pooltel kordadel 32 tervisesportlast. Kõigil korda-del osalesid Herta Kesküla. Meeli Kesküla, Inge Talts, Märt Maripuu, Heini Koppel ja Toomas Mast. Botase AS-lt Sportland võitis Marta Eller. Orienteerumisneljapäevakuid aitavad korraldada Eesti Kultuur-kapitali Hiiumaa ekspertgrupp, Hiiu Vallavalitsus, AS Jetoil, Hiiumaa Tarbijate Ühistu, AS Sportland, Hiiumaa Spordiliit.

Eda Tärk

ORIENTEERUMISNELJAPÄEVAKUTE KALENDERPLAAN 2015

30.APRILL PALUKÜLA suusaraja algus07.MAI PALADE spordihoone14.MAI KÄRDLA Kärdla laululava Orienteerumispäev. Kell 19.00 loosiauhindade loosimine21.MAI ANTONI MÄGI28.MAI TARESTE taimeaed04.JUUNI NÕMBA RMK parkimisplats 11.JUUNI TAHKUNA Tahkuna teelt 18.JUUNI MALVASTE turismibaas 02.JUULI TARESTE RMK lõkkeplats09.JUULI LEHTMA Lõimastu 16.JUULI PUSKI Kõpu teelt 23.JUULI LEEMETI suusastaadion 30.JUULI MALVASTE Mangu 06.AUGUST LEHTMA RMK parkla

13.AUGUST NÕMBA Kapasto teelt 27.AUGUST MALVASTE teerist03.SEPT. PALADE Soera 10.SEPT. MALVASTE karjäär 17.SEPT. PALUKÜLA suusaraja algus 24.SEPT. KÄRDLA koolimaja Start avatud kella 17.30- 19.00Stardimaks: täiskasvanud 1€/ neljapäevaku kohtaTulemused: www.hok.eeInfo Toomas Mast : toomas.mast@mail.ee, t.5276429.

KÄRDLA RAHVASPRINT TULEB TAAS

Kärdla rahvasprint on toimumas juba neljandat korda, mil-lest kaks on korraldajaks olnud ALMA Racing Team, nagu ka seekord. Kärdla rahvasprint kuulub kõikidesse sarjadesse, kuhu üks sprint kuuluda saab- Autospordi Liidu karikasari rah-vasprindis, Moskvich Liiga rahvasprindi- ja üldkarika sari, Lää-ne regiooni meistrivõistlused ja SU (klassikaliste Nõukogude Liidus toodetud autode sari) karikavõistluste sari.

Kärdla rahvasprindi idee pärineb Enn ja Ats Remmelgult, kes esimese sprindi 2008 aastal Kärdlas korraldasid. ALMA Racing Team võttis neilt teatepulga üle ja korraldab jõudumöö-da Hiiumaal autospordi üritusi. Kärdla rahvasprint, mis on pub-liku seas ülipopulaarne ja atraktiivne, on Eestis üks väheseid linnatänavatel toimuvaid sprinte. Varasemalt on tehtud linnas-printe Keilas, Jõhvis, Võrus ja Haapsalus. Sellel aastal toimub linnasprint kolmes linnas: Haapsalus 18. aprillil, Kärdlas 23. mail ja Keilas 11. juulil.

Rahvasprint on sari, kus saavad võistelda EAL võistlejakaar-ti omavad isikud tänavalegaalsete autodega- see tähendab, et autodel peab olema kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus. Lisaks tuleb autosse paigaldada nõuetekohaselt tulekustuti ning kat-ta aku + klemm. Autos ei tohi olla lahtiseid esemeid ja sõitja peab kandma kiivrit ja pikkade käistega pluusi ning pikki pük-se. Rahvaspordi autodel ei ole lubatud lisaturvalahendusi nagu korviste, mitmepunkti turvavööd ja puur. Kuna autode turva-lahendused on kehvemad, kui spetsiaalsetel ralliautodel, siis korraldajad ülesanne on rada üles ehitada võimalikult ohutult ja kiirusi kärpivalt. Üldiselt peaks katse keskmine kiirus jääma 50km/h kanti. Rahvasport on siiski autospordi ala, kus para-

tamatult juhtub väljasõite, olenemata väiksemast kiirusest. Sellega seoses paluvad korraldajad olla publikul väga tähele-panelikud ja kuuletuda turvatöötajatele. Erilist tähelepanu tu-leb pöörata lastele ja lemmikloomadele, sest me keegi ei taha kurva lõpuga õnnetusi.

Rahvasprindi võistlus toimub kuni 4km pikkusel rajal, mida läbitakse iga võistleja poolt kolm korda. Arvesse läheb kolmest katsest kaks paremat ja see annab sõitjale suurema võimaluse riskida.

Kui kellegil tekkib huvi osaleda antud üritusel, siis võib julgelt ühendust võtta ALMA Racing Team liikmetega (Kristjan Ojasoo, Marko Eespakk, Martin Juhe) või helistada Argo Nurs’ile (tel nr 56630505), kes on lisaks sellele ametis Eesti Autospordi Liidu ohutusvaatlejana ning komitee liikmena.

Kärdla rahvasprindil osalemine maksab sõitjale eelregist-reerides 40€ ja kui ei ole võistlejakaarti, siis selle saab Au-tospordi Liidust hinnaga 45€ (ühekordne 20€).

Kärdla rahvasprint on publiku seas olnud alati väga atraktiiv-ne ja põnevust pakkuv. Mäletame ju kõik viimasel sprindil juh-tunud äpardust, kus üks Moskvich lasteaia juures tiiki lendas. Publikul tasub ringi liikuda, kuna sõit on erinevates kohtades erinev. Kuigi katse paiknemise osas võib tulla mõningaid muu-datusi, siis praegu paika pandud raja järgi tasub sõitu jälgida Vabrikuväljakul, bussijaama juures ja kindlasti Kärdla keskväl-jakul, kust varasemalt ei ole katse läbi läinud.

Toonitame veelkord, et palun kuulake turvatöötajaid! Nemad teavad, mida nad teevad ja kui nad keelavad kusa-gil liikuda või seista, siis see koht on järelikult ohtlik.

Sellel päeval on ka Rookopli tänav publikule suletud Keskväljakust bussijaamani, kuna seal on väga kitsas ja seega ohtlik. Nende sihtkohtade vahel saab liikuda kasutades Rootsi tänavat.

Korraldajatele on kõige keerulisem küsimus raja leidmine ja kooskõlastuste hankimine. Lisaks tuleb arvestada kohalike ela-nikega, ettevõtetega ja ka bussiliiklusega. Järgneb turvamees-konna kokkusaamine ja koolitamine. Lisaks tuleb leida ametni-kud tehnilisse ülevaatusesse ja ajavõtusüsteeme haldama. Ka toetajate leidmine on keeruline, kuna ettevõtteid on Hiiumaal vähe ning toetussooviga üritusi palju. Sellest olenemata on korraldajad positiivsust täis ja meeleldi nõus tooma Hiiumaale ühte väga lahedat üritust, mis täidab sellel päeval linna mooto-rimürina ja rahvamassiga.

Korraldajad soovivad tänada kindlasti kannatliku linnarah-vast, Hiiu Vallavalitsust, OÜ Marko Auto, OÜ MJ Autoservice, AS M ja P Nurst ja OÜ Recado Meediat.

Korraldajate Alma Racing Teami nimel: Argo Nurs ja Kristjan Ojasoo

MEES, KES TEEB HIIUMAA VÕRKPALLIAJALUGU

Intervjuu märtsis Hiiumaa võrkpalliklubi poisid Eesti meistrivõistlustel II kohale juhen-danud treeneri- Ülari Kaibaldiga.

1. Kaua on vanimad poisid Sinu käe all treeninud?Alustasin 2004a sügisel tegelikult poistega,

kelle sünniaastad olid 1994 ja 1995. Trennis hakkasid käima ka teistest kaks-kolm aastat nooremad Stefan Kaibald ja Robin Valting. 2005a sügisel liitusid grupiga enamus prae-guseid medalivõitjaid. Esimene kordaminek tuli 2010a, kui võitsime Kärdla ÜG poistega võrkpalli Miniliiga (4-6. kl) ning Eesti meistri-võistlustel U-14 vanuseklassis kuldmedalid, seda juba koos Käinast Veiko Martini käe all alustanud poistega. Uskumatu, aga tuleb väl-ja, et juba üle 10a on mõned poisid võrkpalli mänginud. Kui ausalt vastata, ega mul alusta-des polnud mingeid eesmärke. Plaan oli liht-salt grupile poistele võrkpalli õpetada. Mingil hetkel vaatasin, et sellest pundist võiks asja saada ja peale seda olen neid teadlikumalt ja eesmärgikindlamalt ka treeninud, ise samuti aasta-aastalt poiste kõrval edasiarenedes.

2. Kuidas on see võistkonna meelsusele kaasa aidanud, et enamus poisse samas klassis õpib?Raske öelda, on see pluss või miinus. Arvan, et kokkuhoid-

vam meeskond oleme küll, kui mõni teine võistkond. Meil on omad naljad ja sõbralikud lõõpimised, mis käivad ikka võist-konna aladel asjaga kaasas. Kõik saavad omavahel hästi läbi. Mul pole kunagi, ka nooremates vanuseklassides, tulnud lahu-tada ühtki riidu või kaklust. See ongi ilmselt sellest, et enamus neist on klassikaaslased.

Tegelikult on mul kahju, et kunagi poistega alustades, pole üles märkinud võistlusreise, -mänge, juhtumisi ja nalju. On ol-nud väärikaid võite ja valusaid kaotusi. Kunagi oleks sellest kas just raamatu aga mingisuguse kirjatüki võinud kirjutada või vä-hemalt oleks poistele hea lugemine olnud.

3. Kuidas jõudsid poistega sellise tulemuseni? Mis on sellel teekonnal kõige raskem olnud?Tegelikult peaks seda küsima 2010a kohta, kui me esimest

korda õnnestusime. Sealt edasi oleme kogu aeg konkurentsis olnud ja teadnud milleks me võimelised oleme. See esimene kord oli selle poolest raske, et poisid uskuma panna, me oleme selleks võimelised.

4. Oled lisaks võrkpallitreeneri ametile ka kehalise kasvatuse õpetaja ning Ees-ti noortekoondise abitreener. Kuidas Sa seda kõike jõuad?

Tegelikult pole midagi hullu. Siinkohal ta-haks tänada Kärdla ja Käina koolide õppeala-juhatajaid Diana Liivatit ja Urve Pärnamaad, kes on tunniplaani mulle sobivaks sättinud. Tänada tahan ka kõiki kolleege õpetajaid, kes mind võistlusreisidel olles asendanud on. Noortekoondisega tehakse tööd enamasti suveperioodil. Seega kooliõpetaja ametit ei sega. Sügistalvisesse perioodi jäävad mõned võistlused. Minu jaoks ainukesed rasked het-ked aastas on need niinimetatud “pimedad kuud” november ja detsember. Hommikul lä-hed tööle on pime ja õhtul tuled jälle pimedas. Veedan pikad päevad võimlas.

5. Mis on võrkpallis Sinu jaoks edu võti?Võrkpall on kõige raskemini omandatav

pallimäng. Siin on kindlasti vaja järjepide-vust, töökust ja rutiini taluvust. Juba väike-sest peale tuleb erinevaid võrkpallielemente ja -harjutusi sooritada tuhandeid kordusi. Igal

õpilasel seda kannatlikust pole ja nende jaoks tundub võrkpall igav õppida. Hetk, kui asi meeldima hakkab on siis kui suude-takse paaris palli mängus hoida ja nn “kõksida”. Mul on selle vanuseklassi võistkonnaga vedanud selles mõttes, et nad on järjekindlad ja töökad ning üksteist tagant utsitades on pidevalt toimunud areng. Mul ei meenu, et oleks pidanud neid sundima trenni tulema, nad on ikka ise väga tahtnud tulla.

6. Mis on teie tulevikuperspektiivid? Osa poisse ei saajärgmisel hooajal enam U20 vanuseklassis võistelda,kas on plaan minna võrkpalli rahvaliigasse mängima?Kas A-tugevusgrupis on väga kõrge tase?Tõsi ta on, et kolm noormeest järgmisel hooajal enam noor-

teklassides vanuse poolest osaleda ei saa. Sellegipoolest loo-dame olla konkurentsivõimelised U-20 vanuseklassis. Mõtlesi-me tõesti osaleda Rahvaliigas. Väljund peab noortel meestel ikka olema, lihtsalt trenni teha oleks nüri. Millisel tasemel män-gida, seda pole praegu mõelnud. Rahvaliiga A-tugevusgrupiga on minu teada see probleem, et mängud toimuvad kodus-võõr-sil süsteemi alusel ja see muutuks ilmselt liialt kulukaks. Seda enam, et järgmisel aastal tuleb klubil võistkonnad välja panna kõigis vanuseklassides (U-14, U-16, U-18 ja U-20).

Küsitles: Kristi Linkov

4 HIIU VALLA TEATAJA Märts 2015

TEADEHiiumaa Lastekaitse Ühing annab teada, et enne suve toimub veel 2 advokatuuri nõustamist SKYPE teel. Nõustamised toimuvad 29. aprillil ja 27.mail 2015 Kärdlas, Uus tn 4/5. Vajalik eelnev eelregistreerimine e-mailil: lastekaitse.oigusabi@hiiumaa.ee või telefonil 524 5029.

HIIU VALLA SOTSIAALKESKUSES MAISKärdla Sotsiaalkeskuse TEGEVUSTOAS – Kõrgessaare mnt 2

4.mai 10.00 -12.00 Õpituba „Kingituse meisterdamine emale”7.mai 10.30 -12.00 Emadepäeva tähistamine koos emadega Kärdla Kultuurikeskuses13.mai 10.30 -12.00 Kunstikoda külalise juhendamisel15.mai 11.00 -12.00 Huvitav kohtumine Kristjan Arunurmega Turismiinfokeskusest 20.mai 10.00 -12.00 Meisterkokk, köögis Rauno Saame 21.mai 13.30 Lõngakeraring kudumise ja heegeldamise huvilistele25.-29.mai Nodinädal, annetajal palume ette helistada tel.469 1377 või 502 1273Tund muusikaga kell 11.00 neljapäeviti.Maikuus saab tegevustoas vaadata Gerli Nikiverova kassipiltide näitust.28.mai 15.00 omastehooldajate kokkusaamine – täpsem info: Raili Mägi 4691 377 / 502 1273

Kõrgessaare Päevakeskuses:

Esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 9.00 – 10.00 tervisevõimlemisring, treener Stella Suitso.6.mai vesivõimlemine Käina ujulas kell 12.00, treener Helin Kääramees. Osalussoovist teatada 27.aprilliks päevakeskuse telef.46 93712; 53339472 (Heli). Osalustasu 4.40 eurot. Transport MS Rei-sid: 11.00 Lauka, 11.05 Viskoosa12.mai kell 13.00 eakate ja päevakeskuse noorte koosviibimine Vaba Aja Keskuse kammersaa-lis: emadepäeva tähistamine, sünnipäevalapse õnnitlemine. Transport: 11.45 Kiivera, 12.10 Koidma, Kidaste, 12.25 Rootsi, Pihla, 12.30 Lauka.19.mai JUUKSUR alates kell 8.00 Laukal päevakeskuse ruumis. Eelnev registreerimine Sirje Vaku tel. 4631297; 5666231721.mai kell 13.00 eakate ja päevakeskuse noorte koosviibimine Vaba Aja Keskuse kammersaalis: sünnipäevalaste õnnitlemine, erinevad võistlusmängud. Transport: 11.45 Kiivera, 12.10 Koidma, Kidaste, 12.25 Rootsi, Pihla, 12.30 Lauka.Meeldetuletus eakatele, kes osalevad 26-28.mail toimuval väljasõidul! Väljasõit 26.mai 7.00 Rootsi, 7.10 Pihla, 7.15 Lauka, 7.20 Viskoosa, 7.25 Kidaste. Kaasa võtta pensionitunnistus, uju-misriided.Laukal päevakeskuse ruumis osutatakse pesu pesemise ja dušiteenust, eelnevalt kokku leppida tel.4693712, 56713773 (Liisi)

Meie hulgas on lahkunud

EDUARD ALASHEINO MUST

LEIDA KÕSTERPILGU KLAASLAINE IRVAL

MERIKE SAIMREANNE SALINAIVI KIBUS

APRILLI SÜNNIPÄEVADALLIKSOO VIRGINIA JÄRVROOS MIRALDE-NATALIEROHTVEE VILMA SÜLLA LAANE SEPP ÕIEKOPÕTKIN JURIJÄRVA KALJOVOLENS LEIDA RANNA HEINOKALLAS BRUNO MÄGI LAINESAARNAK ELGA NÖÖP AADEKINDEL SILVI PULLAT RAIMOHEINSOO HELVIMÄNNAMAA AINO METS AINOTURO MALLEREINING IVARMURRO ELVEKINDEL VALDUKIIVER ELME KÕRM HILLEPOLLI REINUUSNEEM ARNEJAANIKIVI ILSELÕPPE ELMO RANDEL SERGEIKIVISTIK GUIDOÜLEMAANTEE LIISILÕPPE KAIDOLEIGER LUULEKALINKIN ALEKSANDERTARTU MARJETAMMEVESKI SILVIA ARON HARRIMURUMAA RIIVO GLAZE KATRINKÜTT URMASPAUL KRISTAPINK MARIKAMURUMAA MOONIKAJALAKAS MAARIKALEHTLA AHTO

..............................93............91

....................................87.........................................85

.................................................85.....................................85

........................................85......................................84

........................................84.....................................83

............................................83.....................................81

............................................81...........................................80

.......................................80......................................80

...................................75..............................................75

..........................................75.........................................75..........................................75........................................75

...........................................70

...........................................70.............................................70

.....................................70.......................................70

..........................................60....................................60

......................................60................................60

.........................................60.......................................60

.......................60........................................60

..............................60...........................................60

.....................................50........................................50

..........................................50

..........................................50.........................................50

............................50...............................50

.........................................50

Ametnik Kuupäev Kellaaeg Koht

Sotsiaalosakonna juhataja Kairi Hiis

R, 08.05 9.00 - 12.30

Kõrgessaare teeninduspunkt

Juhtumitöö spetsialist Pille Alevi

T, 05.05 9.00 - 12.30 Kõrgessaare teeninduspunkt

T, 12.05 9.00 - 12.30 Kõrgessaare teeninduspunkt

T, 19.05 9.00 - 12.30 Kõrgessaare teeninduspunkt

Lastekaitse

spetsialist

Triinu Rannast

T, 06.05 8.00 - 15.00

Lauka Põhikool

Kõrgessaare teeninduspunkt

T, 05.05 9.00 - 13.00

NB! Kõpu teeninduspunktis vastuvõtt etteregistreerimisel(tel 463 6096; 5333 0650)

HIIUMAA VAEGKUULJATELE KEVADINE TERVISE- JA TEABEPÄEV

Teisipäeval 05. 05. 20151. Kuulmisohutus ja kuulmislangus heaolu ühiskonnas.2. Tervisest ja kuulmislanguse uuematest põhjustest. 3. Uued kuulmisabivahendid ja mitmesugused vajalikud signaliseerimise ja häireseadmed kasutamiseks tööl ja kodus. 4. Proovimine, vajadusel ja soovi korral nende tellimine.Teabepäeva korraldavad:HIIU VALLA SOTSIAALKESKUSwww.sotsiaalkeskus.eeKADRIMARDI OÜwww.kadrHYPERLINK “http://www.kadrimardi.ee/”imar-HYPERLINK “http://www.kadrimardi.ee/”di.eeKohtume: Hiiu Maavalitsuse raamatukogu ruumides (2. korrusel), algusega kell 12:30Leigri väljak 5, 92401 Kärdla Info: 5189697 / 5115340

Hiiumaa Kino värsket kava saab näha:

http://facebook.com/hiiumaakino lehelt

MIDA TEHA MAIS HIIU VALLAS?01. mai10:00 Ida-Kärdla ja Lääne-Kärdla vaheline kabematš Kärdla kultuurikeskuse keldrisaal11:00 Kogupere spordipäev (vaata eraldi reklaami) Kärdla Vabrikuväljak. Tasuta.17:00 Jalgpall Kärdla Linnameeskond 02- JK Vasalemma. Kärdla staadion. Tasuta23:00 Karl-Erik Taukari kontsert + DJ Henri Rump Rannapaargus.02.- 07. mai08:00 -17:00 E-R näitus: “Eesti pühapaigad soome-ugri kunstnike pilgu läbi” Hiiu vallavalitsuse II korru-se saalis, Keskväljak 5a, Kärdla. Tasuta.02. maiTeeme Ära talgud erinevais paigus (loe eraldi reklaami)10:00 Võrkpall- Hiiumaa meistrivõistlused meestele. Kärdla ÜG võimla. Tasuta.11:00 Jalgpall Kärdla Linnameeskond 04- Kilingi-Nõmme Lynx Aurum. Kärdla staadion. Tasuta19:00 Vana Baskini teater Õnnenumbrid. Kärdla kultuurikeskus. Pilet 13€/11€23:00 DJ Erkki Sarapuu ja Kertu Jukkum Rannapaargus.07. mai17:30 -19:00 Orienteerumisneljapäevak. Algus Palade spordihoone juurest. Tasuta08. mai17:00 Jalgpall Kärdla Linnameeskond 02- JK Loo. Kärdla staadion. Tasuta18:00 Emadepäeva kontsert ja Hiiumaa aasta ema 2015 väljakuulutamine. Kärdla kultuurikeskus. TasutaTranspordisoovist palume teatada Kärdla kultuurikeskusele 5300 3234 või kultuurikeskus@hiiuvald.ee23:00 DJ Mihkel Eller Rannapaargus09.mai15:00 Emadepäevakontsert, esineb Tallinna Poistekoor Lydia Rahula ja Tomi Rahula juhtimisel Kärdla kultuurikeskuses. Transpordisoovist palume teatada Kärdla kultuurikeskusele 5300 3234 või kultuurikeskus@hiiuvald.ee23:00 DJ Maier Rannapaargus10. mai13:30 Jalgpall Kärdla Linnameeskond- Vändra Vaprus II. Kärdla staadion. Tasuta14. mai17:30 -19:00 Orienteerumisneljapäevak. Algus Kärdla laululava juurest. Tasuta. Kell 19:00 auhindade loosimine!15. mai17:00 Jalgpall Kärdla Linnameeskond 02- FC Kuressaare. Kärdla staadion. Tasuta.16:00 Kõrgessaare VAK-I kunstiringide kevadnäituse avamine. Tasuta.23:00 Ska Faktori kontsert Rannapaargus16. mai11:00 Jalgpall Kärdla Linnameeskond 04- Pärnu JK Vaprus Paikuse18:00 - 23:00 rahvusvaheline muuseumiöö “Öös on muusikat”. Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja (kuni 23:00-ni) ja Mihkli talumuuseum (kuni 21:00ni). Mitmekesine ja huvitav tegevusprogramm. Tasuta.23:00 DJ Hindrikus Rannapaargus19. mai13:00-18:00 verekeskuse doonoripäev. Kärdla kultuurikeskus21. mai17:30 -19:00 Orienteerumisneljapäevak. Algus Antoni mäelt. Tasuta19:00 Rakvere Teatri etendus “Leping”. Kärdla kultuurikeskus. Pilet: 13€/11€22. mai17:00 Kõrgessaare rattasõit, start ja lõpp Kõrgessaare valitsejamaja juures. Tasuta10:00 Seebikarbi ralli. Algusega Kärdlast, Faasioni eest. Tasuta.23:00 DJ KYKA/ Housetrap Rannapaargus23. mai12:00 Kärdla rahvasprint 2015. Korraldaja: Alma Racing. Pealtvaatajatele tasuta.14:00 Kontsert-etendus “Tiina Tantsustuudio 10 aastaringi” Kärdla kultuurikeskuses. Pilet 5€23:00 Kärdla Rahvasprindi aferparty Rannapaargus. DJ Henri Rump24.mai12:00 -17:00 Kärdla sadama 2015a hooaja avamispidu (loe detailset kava). Tasuta.13:30 Jalgpall Kärdla Linnameeskond- Keila JK II. Kärdla staadion. Tasuta28. mai17:30 -19:00 Orienteerumisneljapäevak algus Tareste taimeaia juurest. Tasuta29. mai18:00 Rudolf Tobiase sünniaastapäevale pühendatud kontsert. Esineb Tallinna Kammerorkestri keelpil-likvartett koosseisus: Harry Traksmann, Olga Voronova, Arvo Haasma, Leho Karin. Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas. Pääse 3 €23:00 DJ Aaro Põder Rannapaargus01.-31.05.201510:00 -18:00 E-P Näitus “Puud on midagi muud” Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas

KÄRDLA ESMAMAINIMISE 451. AASTAPÄEVA

ja Kärdla linna 77.sünnipäeva

tähistamine 1.mailKärdla kultuurikeskuses10.00 Ida- Kärdla ja Lääne- Kärdla vaheline kabematš Läbiviija MTÜ Hiiumaa Kabeklubi

Kärdla Vabrikuväljakul25. Kärdla linna jooks11.00 -11.30 registreerimine11.45 avamine12.00 4 km jooksu start 4 km käimine, kepikõnd 12.15 Laste jooksude start Kärdla linnajooksu läbiviija: MTÜ Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker

Eelkooliealistele mudilastele:vahvad sportlikud tegevused, neid viib läbi Naiskodukaitse.

Üritust korraldab: Hiiu Vallavalitsus, täpsem info Vabrikuväljakul toimuvast www.hiiuvald.ee