1. Nukogude Eesti Ajalugu 11 klass Madli-Maria Naulainen

2. 3. Nukogude vim

Seoses Punaarme sissetungiga 1944 taastati Eestis Nukogude vim (operatiivgrupid)

4. Vimustruktuur sarnanes Nukogude Liidu omale

ENSV lemnukogu ja ENSV valitsus

5. Sisuliselt kuulus vim aga kommunistlikule parteile (EKP), mis allus vahetult Moskvale Sjajrgsetel aastatel koosnes EKP ennekike venelastest, kohalikke eestlasi kuulus sinna vhe 6. Pidevalt toimusid parteikaadri puhastamised 7. Valimised

Vormiliselt toimusid alati ENSV lemnukogu valmised

8. Poolthletanute protsent ei jnud tavaliselt alla 99.5% 9. Dekoratiivsete valimiste roll oli varjata asjaolu, et sisuliselt oli vimalik valida vaid he kandidaadi vahel 10. Partei vimupikendused

Julgeolekuorganid poliitilise vimu pikendus

Siseasjade rahvakommissariaat tegeles hiskondliku korra tagamisega (NKVD)

11. Julgeoleku rahvakommissariaat riiklik julgeolek, sh luure ja vastuluurega tegelemine (NKGB) Peale reorganiseerimist loodi 1954 Riikliku Julgeoleku Komitee ehkKGB

Julgeolekuorganid allutati rohkem parteile, siseministeerium kandis miilitsa lesandeid, tegeles eelkige korrakaitsega

12. KGB

KGB phitks oli hiskonna kontrollimine ja jlgimine, et summutada parteivastasus eos

13. Vlis- ja vastuluure korraldamine jpm les. 14. Liikmetel (kas vabatahtlikud vi sunniviisiliselt vrvatud) oli vaikimiskohustus 15. Rnk koormus sjave nol

Peale sda oli Eestis kokku umbes 120 000 sjavelast, kelle phiroll oli tagada kord

16. 1990date alguseks oli Eestis asuva Nukogude armee ksutuses le 1600 objekti (87 000 ha) 17. Pliselanikud pidid armeele antud alatelt lahkuma, linnade elamufonde kasutati sjave jaoks 18. Toimusid pidevad konfliktid kohalikega, vgivald 19. 1944-1950 eksisteeris ka kohalik sjaveosa see lasi eestlastel sjavekohustust tita kodumaal 20. Keskvimu kontroll

Oli tavaks, et liiduvabariigi parteijuhiks valitakse kohaliku rahvuse esindaja, teda aga kontrollis Moskvast saadetud teine sekretr, kelle mramise osas liiduvabariik ei saanud sekkuda

21. Palju kasutati ka Moskva poolt pealekaebamist neid kontrolliti alati ning vajadusel rakendati karistusi 22. Poliitilised olud ENSV's 23. Vitlus kodanliku natsionalismiga

Eesti Kommunistlik Partei ei olnud oma lesannete krgusel, ei viidatud piisavalt natsionalismi ohule

Vabastati parteijuht ning uueks juhiks nimetati Moskva ksualuneIvan (Johannes) Kbin

24. Vahetati ka ENSV lemnukogu Presiidiumi esimees VIII pleenumi oluliseks tagajrjeks vib lugeda ulatuslikku suurpuhastust kohalikes vimuorganites ning hariduses, kultuuris, loomes 25. Sellega said Eestis vimule Venemaa eestlased, svenes hirmuhkkond, vaimne surutus (venestus) 26. Ivan Kbin

1950a sai Ivan Kbinist ENSV n I mees

27. Oli kuulekas Moskvale, samas aga mittermuslik kommunist ega venestaja, oliparasjagu moskvameelne, ent arvestas ka Eesti olusid 28. Moodustas omamoodi eestimeelse ringkonna, kes proovisid edendada kultuuri, haridust, pllumajandust 29. Toetas Moskva tegevust, seetttu saavutas teatava vabaduse otsustes ning pika ametiaja 30. Hea lbisaamine Nikita Hrutoviga tagas Eestile mned majanduslikud eelised, Eesti oli nidisliiduvab. 31. Sulaaeg

Sulaaeg jrgnes Stalini surmale

hiskonnaelu liberaliseerus pea kikides valdkondades

32. Massiline vgivald vhenes, prooviti heastada senist massilist vgivalda (hea nime taastamised jmt) 33. Juhtivale tle hakati kaasama kohalikku kaadrit

• Inimesed nitasid mrke kohanemisest olemasoleva ssteemiga, sest lootus Lneriikide abile okupatsiooni alt psemiseks vaibus Ungari lestusu tulemustega

34. Lavrenti Beria 35. Side Lnega

Ameerika Hl ja USA poolt rahastatud Vaba Euroopa vahendasid tsensuurivaba infot maailmasndmustest ning reportaae NSVL'ist

36. Paljuski tnu saadetele silis Eestis vaimne opositsioon valitseva reiimi vastu 37. Stalini liikumatu raudse eesriidega vrreldes sai nd hakata looma ka otsekontakte vlisilmaga 38. Soome oli omamoodi aken Lnde - TV saated, laevaliini avamine 1965 (lnelik tarbimiskultuur) 39. 40. 1960dad

Seoses kultuurielu elavnemise ja uue haritlaskonna tekkega hakkasid liberaliseeruma ka poliitilised olud

41. Hirmuvalitsuse kadumine ti kaasa isikuvabaduse mtme, mis pani lootma paremale tulevikule 42. Inimesed muutusid teotahtelisemateks, kujunes vlja rahvuskommunistide plvkond 43. Noored organiseerusid malevatesse (EE, EM) 44. Noorte seas oli populaarne ka Komsomol 45. Olukorraga oli lepitud, hakati astuma EKPsse 46. 47. Sulaaja lpp

1964 kukutati vimult Hrutov, kelle asemikuks sai Leonid Brenev, veti taas karm hoiak

48. Eestis jtkus sula kuni 1968a-ni (Praha kevad) 49. Vabameelsuse keskus Tartu likool rahustati 50. Svenes taas ideoloogiline surutis, tsensuur 51. Breneviga algas vimu aeglane stagneerumine 52. Juhtkonna vahetus

I. Kbin, kelle tegutsemine ei olnud enam Moskvale meeleprane, asendati 1978a Karl Vainoga (samuti ei peetud vriliseks V. Vljast)

53. See muudatus ti kaasa uue suuna siseasjades, Vaino oli truu Moskva ksilane, uusvenestamine 54. Venestamiskampaania

EKP Keskkomitee vttis vastu salastatud otsuse vene keele thtsuse suurendamiseks

Tekkisid kakskeelsed lasteaiad, segakoolid

55. Krgkoolides osa ppest venekeelne, vitekirjad ka Vene keele oskus oli kohustus eestlastele, venelased aga eesti keelt ppima ei pidanud 56. 1980datel hakati vene keelt petaja juba lausa lasteaedades, esimeses klassis 57. likoolides eelistati venekeelseid erialasid 58. Noorsoorahutused

1980a sgisel toimusid noorsoorahutused, vljendades rahulolematust hiskonnas

59. Ajendiks oli Kadriorus spordivistluse lpul Propelleri kontserdi laialiajamine vimude poolt 60. Noored asusid protestimarsile, sellele jrgnes mitmete vljaviskamine koolidest 61. Karistuse tulemusena korraldati mitmeid solidaarsusprotestiaktsioone ning lpuks toimusid ka tnavarahutused (1. okt 1980), suruti maha 62. 40 kiri

1980a sgisel toimusid noorsoorahutused, vljendades rahulolematust hiskonnas

63. Ajendiks oli Kadriorus spordivistluse lpul Propelleri kontserdi laialiajamine vimude poolt 64. Noored asusid protestimarsile, sellele jrgnes mitmete vljaviskamine koolidest 65. Karistuse tulemusena korraldati mitmeid solidaarsusprotestiaktsioone ning lpuks toimusid ka tnavarahutused (1. okt 1980), suruti maha