keelemaastikust tallinna vanalinnas. diakrooniline...
TRANSCRIPT
TALLINNA ÜLIKOOL
EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT
Marleen Kedars
KEELEMAASTIKUST TALLINNA VANALINNAS.
DIAKROONILINE PERSPEKTIIV
Bakalaureusetöö
Juhendaja professor Anastassia Zabrodskaja
Tallinn 2015
„Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd,
põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.”
/Allkiri/
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4
1. AJALOOLINE TAUST. NÕUKOGUDE LIIDU JA SELLE LAGUNEMISE MÕJU
KEELEMAASTIKULE ......................................................................................................... 7
2. MITMEKEELNE TALLINN ............................................................................................ 9
3. KEELEMAASTIKU OLEMUSEST ............................................................................... 12
4. INGLISE KEEL KEELEMAASTIKUS .......................................................................... 14
5. KEELESEADUS 2011 .................................................................................................... 16
6. UURIMISMEETOD ........................................................................................................ 18
7. KVANTITATIIVNE ÜLEVAADE TALLINNA VANALINNAS KOGUTUD
MATERJALIST ................................................................................................................... 19
8. KVALITATIIVNE ÜLEVAADE TALLINNA VANALINNA KEELEMAASTIKUST
............................................................................................................................................. 25
8.1 KEELEMAASTIK TALLINNA VANALINNAS 27.12.2013 ................................. 26
8.2 KEELEMAASTIK TALLINNA VANALINNAS 22.02.2014 ................................. 38
8.3 KEELEMAASTIK TALLINNA VANALINNAS 27.12.2014 ................................. 49
8.4 KEELEMAASTIK TALLINNA VANALINNAS 22.02.2015 ................................. 61
8.5 DIAKROONILINE PERSPEKTIIV. PILDISTAMISKORDADE VÕRDLUS........ 71
9. UURIMISTULEMUSED JA JÄRELDUSED................................................................. 73
KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 75
KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................. 77
SUMMARY ......................................................................................................................... 80
4
SISSEJUHATUS
Anastassia Zabrodskaja (2007: 6) järgi näitab keelemaastik, millise maailma kohaga on
tegemist, kuidas konkreetsed keeled ja tähestikud koos eksisteerivad ning on omavahel
segatud. Durk Gorteri sõnul (2013: 190) on sildid osa tekstuaalsest ’kaunistusest’, mis
ümbritsevad meid iga päev, kui me kõnnime või sõidame läbi linnakeskkonna.
Ka keeleteadlased ei ole keelemaastikku Eestis väga palju uurinud ning selle tõttu pakub
antud ala rohkeid võimalusi ja väljakutseid lähedasemaks uurimiseks. Samas on Tallinna
Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudis kaitstud magistritöid, mis käsitlevad Eesti
keelemaastikuga seonduvat.
Liisi Kahu magistritöö (2011) käsitleb alt-üles ja ülevalt-alla keelekorralduse võrdlust
Tallinna kesklinna keelemaastikul ning on järeldanud, et ülevalt-alla ja alt-üles vaated
keelemaastiku kujunemisele ei vasta teineteise ootustele. Reklaaminduses kasutatakse ära
seaduses olevaid nõrku kohti, et luua omapärasemaid ja silmatorkavamaid tulemusi.
Reklaami põhieesmärk on toodete ja teenuste müümine mitte keeleline korrektsus.
Diana Kübard (2011) on uurinud keelekeskkonna ja keelemaastiku rolli keelehoiakute
väljakujunemisel Tartu, Tallinna ja Narva venekeelsete üliõpilaste näitel. Tartu venekeelsed
tudengid viibivad pigem eesti-vene kakskeelses keskkonnas, Tallinna tudengid eesti-vene
kakskeelse ja pigem venekeelse piiril ning Narva tudengid valdavalt venekeelses
keskkonnas. Nii Tartu, Narva kui ka Tallinna venekeelseid tudengeid ümbritsev
keelemaastik on uurimistulemuste põhjal enamasti eestikeelne, kuid kõik nad sooviksid näha
selle kõrval ka veidi rohkem venekeelset visuaalset keelepilti. Kübard on järeldanud, et
üleüldine narvalaste keelehoiak kõigub mõnevõrra venekeelse ja eesti-vene kakskeelse
vahel, tartlaste eesti-vene ja eesti-inglise vahel ning tallinlaste mõnevõrra tugevamalt eesti-
vene ja eesti-inglise vahel. Võrreldes teistega tunnevad tartlased kõige vähem ebaõiglust
venekeelse kultuuri- ja keelelise olukorra osas Eestis.
Deniss Jegorov (2011) on võrrelnud Ida-Virumaa ja Tallinna keelemaastikku, ning välja
toonud piirkondlikke sarnasusi ja eripärasid. Kõige rohkem kasutatakse eesti keelt Jõhvis,
Kohtla-Järvel ja Lasnamäel, kus Jegorov on järeldanud, et keelemaastikku võib käsitleda kui
etnolingvistilise vitaalsuse markerina (näitab, et olenemata rangest keelepoliitikast ja
derussifitseerimise poliitikast, vene keel esineb kindlate piirkondade tänavatel), mis aitab
5
etnolingvistilisele vitaalsusele kaasa. Lisaks sellele, et keelemaastik esineb etnolingvistilist
vitaalsust toetava faktorina, näitab keelemaastik ka inimeste keeleoskust kindlatel
piirkondadel.
Eesti on oma asukoha tõttu väga huvitav paik nii ajalooliselt kui ka geograafiliselt. Kui
vaadata keelemaastikku, siis on näha, et kasutusel on palju erinevaid keeli. See on täiesti
loomulik, et Eesti keelemaastik on nii mitmekeelne, kuna lisaks Eesti ajaloolisele taustale
toimub ka üleilmastumine, mille üheks protsessiks on ka kultuuridevahelise suhtluse
tihenemine. Erinevate rahvuste vahelise ühise suhtlemiskeelena on inglise keel muutunud
lingua franca’ks nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses, inglise keelest on saanud globaalne
suhtluskeel (Cenoz ja Gorter 2008: 269).
Bakalaureusetöös soovitakse koguda empiirilist keeleainest, mis on väärtuslik, selgitada ja
kirjeldada vanalinna mitmekeelsete avalike siltide, tänavareklaamide jms funktsioone, et
Eesti ei jääks kõrvale keelemaastike uuringute üldisemast diskussioonist. Lisaks on teema
oluline ka siinkirjutaja eriala seisukohast, sest eesti keelt teise või kolmanda keele rääkijate
või eesti keele õppijate jaoks on oluline näha enda ümber korrektset keelekasutust.
Primaarse eesmärgina on bakalaureusetöös vaadeldud, mis keeli, milliseid tekstiliike ja
väljendusvahendeid keelemaastikul leidub, ning kas need täidavad informatiivset või pigem
sümboolset funktsiooni. Esimese sekundaarse eesmärgina on uuritud keelemaastiku keelelisi
muutusi Tallinna vanalinnas detsembrist 2013 kuni märtsini 2015. Kuna 2009. aasta
jaanuarist kuni 2013. aastani kasvas turismiinfo andmetel Tallinna saabuvate Venemaa
turistide hulk järjest, siis materjali kogumisel lähtuti bakalaureusetöö esimesest hüpoteesist,
et detsembri lõpul suureneb vene keele kasutamine Tallinna vanalinnas asuvatel siltidel
seoses Venemaa turistide saabumisega katoliku jõulunädala ja õigeusklike jõulude vahelisel
perioodil. 2014. aastast aga langes vene turistide külastatavus märgatavalt, kuna toimus rubla
langus ning ka Euroopa Liidu ja Venemaa suhted muutusid pingelisemaks. Sellest lähtuvalt
on seatud teine hüpotees, et vene keele kasutamine väheneb siltidel Tallinna vanalinnas.
Teise sekundaarse eesmärgina on vaadeldud, mis keelsed on sildid ning kas sildil olev tekst
on kooskõlas keeleseadusega. Kuna keelemaastikku vaadeldes võib tihti leida ka tekste, mis
ei ole kooskõlas keeleseadusega 2011 võõrkeeles antud info poolest, siis töös on üritatud
leida ka põhjendusi sellele, miks eelistatakse sellistel juhtudel võõrkeele kasutamist eesti
keelele.
6
Bakalaureusetöö eesmärkide saavutamiseks on:
1) valitud turismirohke koht – Tallinna vanalinn, mis on 1966. aastast riiklik
muinsuskaitseala ning 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirjas;
2) tehtud välitööd Tallinna vanalinnas neljal korral: 27.12.2013, 22.02.2014,
27.12.2014, 22.02.2015. Kokku on eri vanalinna tänavatelt kogutud 637 pilti;
3) analüüsitud kogutud fotosid, otsides vastuseid uurimusküsimustele: 1) Kellele on
tekst suunatud? 2) Kuidas tekst on kirjutatud? 3) Mis keeles on tekst kirjutatud? 4)
Kas tekst on kooskõlas keeleseadusega 2011? 5) Kas ja kuidas tekst mõjutab? 6)
Milliseid tekstiliike/žanreid ja väljendusvahendeid on kasutatud?;
4) vaadeldud keelemaastikul ajas toimunud muutusi
Uurimistöös on põimunud kvalitatiivne ja kvantitatiivne lähenemine: kogutud sildid on
tänavate järgi gruppidesse jaotatud, üle loetud, analüüsitud kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt
ning tehtud järeldused.
Bakalaureusetöö teoreetilistes peatükkides on antud ülevaade Eesti ajaloolisest kujunemisest
ning selle mõjust keelemaastikule, keelemaastiku kujunemisest läbi ajaloo, mõiste
ʻkeelemaastik’ tekkimisest, inglise keele kasutamisest keelemaastikus, multimodaalsest ja
mitmekeelsest Tallinnast ning keeleseadusest 2011, mille ülesanne on arendada, säilitada ja
kaitsta eesti keelt.
Bakalaureusetöö empiirilises osas on analüüsitud Tallinna vanalinna keelemaastikku
kogutud pildimaterjali põhjal. Analüüsi aluseks võetud materjal on jagatud tänavate kaupa
nelja pildistamise korral: nii 27.12.2013, 22.02.2014, 27.12.2014 kui ka 22.02.2015. Nelja
pildistamise korra keelelisi muutuseid on võrreldud vastavalt eesmärgile ja hüpoteesidele.
7
1. AJALOOLINE TAUST. NÕUKOGUDE LIIDU JA SELLE
LAGUNEMISE MÕJU KEELEMAASTIKULE
Peatükis on antud ülevaade keelemaastiku olemusest Nõukogude Liidus ja selle
kujunemisest peale Nõukogude Liidu lagunemist ning uute keelte tekkimisest
keelemaastikku. Selline ajalooline kujunemine on Eesti keelemaastiku seisukohalt oluline,
samuti on ka Tallinna vanalinnas näha olnud ajas toimunud muutusi.
1940nda aasta augustis kuulutati Eesti Nõukogude Liidu osaks, mis tõi Eestile terve hulga
sotsiaalseid muudatusi, mille tagajärjel eestlaste arv ja osakaal Eesti territooriumil vähenes
ja põhiliseks asjaajamis- ja suhtlemiskeeleks sai vene keel, seoses millega langes eesti keele
staatus.
Nõukogude Liidu lagunemine 1991. aastal viis 15 riigi iseseisvumiseni. Enamus olid osa
Vene Impeeriumist ja kõik nendest jagavad ajalugu Venemaa ja NSVLiga. Liidu lagunemine
viis teiste keelerollide õppimise ja katsetamiseni uues poliitilises ja kultuurilises identiteedis.
(Muth 2012: 1) Neil G. Jacobs (2005: 271) on poeetiliselt väitnud, et sotsiolingvistilises
„supis“ esindatud keeltenimekiri jäi samaks, kui „retsepti“ muudeti (viidatud Zabrodskaja
2009: 16 järgi).
Sebastian Muth, Aneta Pavlenko ja Alexei Yurchak on uurinud keelemaastikku endistes
Nõukogude Liidu maades. S. Muth (2012) on uurinud Chisinau ja Vilniuse keelemaastikku
ning leidis, et Nõukogude Liidu mõjutused on tänapäevani olemas, väljendudes
tänavasiltidel ning väga suur roll on ka regulatiivsusel, mis on seadusega sätestatud. A.
Pavlenko (2009) on uurinud endistes Nõukogude Liidu maades toimunud keeleliste ja
sotsiaalsete muutuste mõju keelemaastikule ja keelelise identiteedi väljendamisele. A.
Yurchak (2000) on analüüsinud Venemaa äridele antud uusi või asendatud nimesid peale
Nõukogude Liidu lagunemist.
Nõukogude Liidu ajal oli kõik kontrolli all, samuti ka keelekasutamine. Tänavate, linnade,
tehaste, kinode ja poodide nimesid kontrolliti, et need vastaks ettekirjutatud ideoloogilistele
mustritele. (Yurchak 2000: 406). Pärast kontrolli kadumist ja kultuurilist vahetust muutus
kõik vabamaks, ka võimalus äride nimesid muuta ja asendada. Leedu ja Moldova iseseisvuse
järel hakkas tõusma mõlema riigi rahvuskeelte prestiiž (Muth 2012: 3). Sama protsess
iseloomustab ka teistes rahvusriikides toimunud keelelisi arenguid, sealhulgas ka Eestit.
8
Endised Nõukogude Liidu maad pakuvad mahlakaid kontekste diakroonilisele uurimusele
keelemaastikust. Viimase kahe dekaadiga on endised nõukogude sümbolid kadunud ja uute
riikide keelemaastikud on läbi elanud drastilisi muutuseid, peegeldades nii riigi rahvuse-
ehitamise pingutusi kui üleminekut uuele kapitalistlikule ja globaalsele majandusele
(Pavlenko 2009: 253). Läbi selle on keelemaastik jõudnud seisu, kus keelekonfliktid on
muutunud praktiliselt nähtamatuks (Pavlenko 2009: 254).
Ka Eesti kuulus Nõukogude Liitu, millest vabanemine edendas riigi kultuurielu, avardas
piire ja mitmekesistas ka keelemaastikku. Tänaseks ei ole Tallinna vanalinnas Nõukogude
Liidu mõjusid enam väga palju tunda, kuid need on siiski olemas. Võime leida ainult
üksikuid venekeelseid silte – lingua franca’ks on hoopis saanud inglise keel, mis on
toimunud tänu keele asendamisele (vt Zabrodskaja 2014). Keele asendamisel võtab uus keel
elimineeritud keele funktsioonid üle. Nõukogude Liidu lagunemisel asendati vene keel
inglise keelega. (Pavlenko 2009: 257–258)
Selle tõttu, et keelemaastikule tuli lisaks kahele kohalikule keelele, s.o eesti ja vene, ka nö
uus keel, milleks oli inglise keel, hakkas aset leidma mitme keele (kohati loov) kasutamine
(nagu koodivahetus ja koodisegu). Eestikeelsed, ingliskeelsed ja venekeelsed laused
hakkasid segunema, samuti kirillitsa ja ladina tähestik. Eesti, eriti Tallinna, keelemaastikus
on põhiliselt segunenud eesti, soome, inglise ja vene keel (vt Zabrodskaja 2014).
Keelemaastiku keelelises mitmekesisuses peitubki selle võlu.
9
2. MITMEKEELNE TALLINN
Peatükis on antud ülevaade multikultuursest ja mitmekeelsest Tallinnast. Tallinn on pealinn
ning Eesti mõistes suurlinn, mille tõttu on loomulik, et koos elavad erinevad rahvused, kellel
on erinevad tavad ja kombed ning kes kõnelevad erinevaid keeli.
Eesti on de jure ükskeelne, kuid de facto kakskeelne (resp mitmekeelne) riik. Seda tõestavad
2011. aasta rahvaloenduse andmed: Eestis loendati püsielanikke 1 294 455, millest eestlasi
889 770, venelasi 321 198; vene keelt emakeelena kõneleb 29,6 % elanikkonnast. Lisaks on
veel ka teistest rahvustest püsielanikke (vt tabel 1):
RLE06: LOENDATUD
PÜSIELANIKUD, 31. DETSEMBER
2011 --- emakeel ning sugu
Emakeel Mehed ja naised
eesti 886 859
vene 383 062
ukraina 8 012
soome 2 617
valgevene 1 663
läti 998
leedu 904
inglise 881
tatari 807
armeenia 719
aserbaidžaani 655
saksa 522
poola 435
mustlaskeel 362
rootsi 285
gruusia 261
moldova 237
10
itaalia 216
hispaania 188
tšuvaši 151
prantsuse 124
mari 116
ungari 115
hollandi 110
Tabel 1. Loendatud püsielanike rahvus, 31.12.2011
Kõikidel nendel rahvustel on võimalik kujundada Eesti keelemaastikku, kuid reaalsuses
näeme me väga vähe vähemuskeelseid silte avalikus ruumis.
Kuna bakalaureusetöös on vaadeldud Tallinna vanalinna, siis selle siltide keelsuse
kirjeldamiseks on oluline teada ka Tallinna rahvastiku rahvuskoosseisu (vt tabel 2):
TALLINNA RAHVASTIKU
RAHVUSKOOSSEIS 2013
Rahvus Kokku
Eestlased 221 612
Venelased 160 986
Ukrainlased 14 841
Valgevenelased 7 974
Soomlased 2 520
Juudid 1 558
Tatarlased 1 312
Teised rahvused 9 026
Tabel 2. Tallinna rahvastiku rahvuskoosseis, Eesti Siseministeerium, rahvastikuregister
Lisaks püsielanike keelelisele mitmekesisusele külastavad Eestit igal aastal arvukad eri keeli
kõnelevad turistid. Uurimisalaks on Tallinna vanalinn, mida võib pidada üheks
turistirohkemaks paigaks Tallinnas, sest tegemist on kohaga, millel on suur ajalooline
väärtus. Ka turism mõjutab keelemaastikku, sest sildid peavad olema välisturistidele
arusaadavad, mis on eri teenuseid pakkuvate asutuste omanike huvides.
11
Eesti ametliku turismiinfo www.puhkaeestis.ee kodulehe andmetel ööbis 2013. aastal Eesti
majutusettevõtetes 1,94 miljonit välisturisti. Võrreldes 2012. aasta rekordilise tulemusega
kasvas nende arv 3,6% ehk 66 611 võrra. Majutatud välisturistide ja nende ööbimiste arv oli
rekordiline juba neljandat aastat järjest.
Välisturismi kasvu oluliseks pidurdavaks teguriks oli 2013. aastal lennuühenduste
vähenemine, eriti negatiivselt mõjutas see turistide arvu Suurbritanniast, Saksamaalt ja
Hollandist. 2013. aasta sissetuleva turismi kasv tulenes eelkõige lähiriikide – Soome,
Venemaa, Läti, Leedu ja ka Poola – turistide ööbimiste lisandumisest. Lisaks kasvas
märkimisväärselt turism Aasiast: Hiina turistide ööbimised kasvasid 48% ja Jaapani turistide
ööbimised 23%.
2014. aastal peatus majutusettevõtetes 3,1 miljonit sise- ja välisturisti, mis oli 3,6% rohkem
kui seni rekordilisel 2013. aastal. Majutatud välisturiste oli 1,98 miljonit (+ 2%). Kui kolmel
eelneval aastal kasvas välisturistide ööbimiste arv kõige rohkem tänu Vene turistide
ööbimiste kiirele lisandumisele, siis 2014. aastal oli Venemaa absoluutarvudes suurimat
langust näidanud välisturg. Langust kompenseeris kasv muudelt turgudelt: absoluutarvudes
kõige rohkem kasvas Saksamaa turistide ööbimiste arv. Absoluutarvudes suuremat kasvu
näitas veel Läti, USA ja Jaapani turistide ööbimiste arv.
Tallinna võib pidada kõige suuremaks turismiobjektiks Eestis, kuna tegemist on pealinnaga.
Nii rahvaloenduse ja rahvastikuregistri andmetest kui ka turismiinfost saab järeldada, et
Eestis elab ja Eestit külastab väga palju erinevaid rahvuseid. Tänu sellele on Eesti de facto
mitmekeelne ja mitmekultuuriline riik, kus kindlasti on õpetlik uurida keelemaastikku, eriti
pealinna avalikus ruumis leiduvaid silte. Seetõttu soovitakse antud uurimuse raames koguda
empiirilist keeleainest, mis on iseenesest väärtuslik, selgitada ja kirjeldada vanalinna
mitmekeelsete avalike siltide, tänavareklaamide jms funktsioone, et Eesti ei jääks kõrvale
keelemaastike uuringute üldisemast diskussioonist.
12
3. KEELEMAASTIKU OLEMUSEST
Peatükis on avatud erinevate keeluurijate definitsioone terminile ʻkeelemaastik’ ning
keelemaastiku erinevaid olemusi. Keelemaastiku defineerimine on aja jooksul muutunud,
kuna ühiskonnas on toimunud arenguid – põhiliseks arenguks on tehnikaareng, mis on
keelemaatikku palju mitmekesisemaks muutnud, tuues kaasa uusi võimalusi ja
väljendusvahendeid.
Sõnastiku järgi on nimisõnal ʻkeelemaastik’ kaks tähendust. Ühest küljest, sõnasõnaline
tähendus: tükk või väli maastikust, mida saab näha ühel ajal ühes kohas. Teisest küljest, pilt,
mis esitab nii vaadet naturaalsest maatükist, kui ka tajutavat merepildist või portreest.
(Gorter 2006: 1)
Rodrigue Landry ja Richard Y. Bourhis (1997: 24) on esimesed keelemaastikuuurijad, kes
märkasid olulist seost territooriumi ja keelekasutuse vahel ning võtsid kasutusele termini
ʻkeelemaastik’. Nende järgi on keelemaastik teatud alal asuvate liiklusmärkide, reklaamide,
tänavasiltide, reklaamsiltide, kohanimesiltide jm avalike siltide keel. Durk Gorter (2013:
191) täiendab Rodrigue Landry ja Richard Y. Bourhis’e „definitsiooni“, sest toimunud on
tehnikaareng, lisades sinna veel erinevate siltide tüüpe, nagu elektroonilised lamekuvarid,
LED neoonvalgustid, vahttahvlid, elektroonilised infopunktid, interaktiivsed puuteekraanid,
täispuhutavad graafilised kujundid, kokkukeritavad loosungid.
Peter Backhaus (2007: 1) on defineerinud keelemaastikku kui linnakeskkonda, kus suur hulk
kirjutatud tekste on avalikud: büroode ja poodide sildid, reklaamtahvlid ja neoonreklaamid,
liiklusmärgid, topograafiline informatsioon ja kaardid, hädaabi juhised ja poliitiliste
kampaaniate plakatid, kivile raiutu ja mõistatusliku grafiti diskursus.
Kõik keelemaastiku uurijad on defineerinud terminit ʻkeelemaastik’ erinevalt, kuid
kollektiivselt mõistetakse silte ruumis kui sotsiolingvistilist maastikku, sest siltide
disainimine, tootmine, esitamine, kokku põrkumine ja interpreteerimine on loomupäraselt
inimese taotlus. Sildid ei ilmu ega muutu ilma inimesteta. (Laitinen, Zabrodskaja 2015: 12)
Inimesi ümbritsevad sildid täiendavad tänavapilti. P. Backhause (2007: 55) järgi oleks linn
ilma siltideta rohkem kui ebamugav – see oleks ebaintelligentne. See on ka tõsi, sest sildid
võivad olla harivad – andes infot selle kohta, mis arutlusteemad on riigis antud hetkel
aktuaalsed või mis repertuaar teatrites on. R. Landry ja R. Y. Bourhise (1997: 25–29)
13
arvamusel täidab territoriaalne keelemaastik kahte põhilist funktsiooni: informatiivset ja
sümboolset. Informatiivse funktsiooni eesmärk on edastada informatsiooni ja teavitada ning
sümboolse funktsiooni eesmärk on mõjutamine.
Jasone Cenoz ja Durk Gorter’i (2008: 267) järgi on keelemaastik multimodaalne, kuna see
on kombineeritud visuaalsetest ja trükitud tekstidest, ning mitmekeelne, kuna kasutatakse
erinevaid keeli. Multimodaalsel keelemaastikul on kasutatud erinevatest materjalidest
objekte – nagu sildid, reklaamitahvlid, kleepsud, plakatid, poodide vaateaknad või
müügiautomaadid. Materjali olemuse kombineerivad tekstid ja pildid. (Cenoz, Gorter 2008:
278)
Ron Scollon ja Suzanne Wong Scollon (2003, viidatud Backhaus 2007: 38 järgi) on öelnud,
et ka kirjastiil ja tekstisuurus kannavad edasi erinevaid tähendusi ning sildi materjal näitab
selle kestvust. Kui teksti jaoks on kasutatud kalleid materjale või on raiutud kivisse, siis see
näitab sildi permanentsust.
Tallinna vanalinnas on näha, kuidas kõik eelnimetatud erinevad keelemaastiku olemused
sulanduvad kokku. Vanalinna keelemaastikul on kasutatud palju visuaalseid ja trükitud
tekste ning erinevaid keeli.
14
4. INGLISE KEEL KEELEMAASTIKUS
Peatükis on lahti seletatud inglise keele olulisus keelemaastikus. Inglise keel on muutunud
lingua franca-ks ka Tallinna vanalinnas, kuna tegemist on globaalse suhtlusekeelega, mida
laialdaselt kasutatakse just välisturistide tähelepanu püüdmiseks.
Gorteri (2013: 191) järgi on keelemaastiku uurimused palju paljastavamad, kui tegemist on
mitmekeelsusega – variatsioonide ja konfliktidega erinevate keelekontaktide vahel.
Kaubanduse, turismi ja migratsiooni suurenemine on panustanud mitmekeelsuse tekkimisele
linnakeskkonna keelemaastikul (Bruyel-Olmedo, Juan-Garau 2009: 388).
Eurobaromeetri 2012 (Special Eurobarometer 386) uuringu järgi on inglise keel kõige
laialdasemalt kõneletud võõrkeel Euroopas ning samuti keel, mida enamik inimesi suudavad
kõnelda. Eestis on kõige laialdasemalt levinud vene keel (56%), seejärel inglise keel (50%)
ja soome keel (21%).
Inglise keelest on saanud globaalne keel ning see on muutunud lingua franca-ks. Inglise
keele kasutamine avalikus sfääris, eelkõige kaubandusreklaamides, rõhutab üha enam
inglise keele kasvu ja mõju olulisust globaalse keelena, või isegi üleilmastumise keelena.
(Kasanga 2010: 181)
Inglise keelt seostatakse modernsuse, internatsionalismi ja tehnikaarenguga (Gorter 2013:
202). Inglise keel on kutsuvam reklaamipsühholoogilistel põhjustel: „inglise keel kõlab
seksikamalt, lahedamalt ja palju atraktiivsemalt“ – sellest tuleb inglise keele fetiš ja
kommertslik sümbolism, nö „power of English“ (Kasanga 2010: 186–187). Rosenbaum
(1977) nimetab inglise keele ülekaalukat esinemist snoobi köitvuseks „snob appeal“
(viidatud Gorter 2013: 192 järgi).
Kasanga (2010: 181) järgi on maailmas kõige rohkem kasutatud inglise keelt brändide
reklaamimisel, eriti kasutavad seda kohalike poodide omanikud, et paista haritumad ja
modernsemad. Gorter (2013: 204) on öelnud, et kui mitmekeelne keelemaastik saaks
muutuda ükskeelseks, siis oleks see ilmselt ingliskeelne, kuna inglise keel on keel, mida
inimesed eelistavad lugeda.
Inglise keel on reklaaminduses ülemaailmselt levinud fenomen. Inglise keel on laialt levinud
ka Tallinna vanalinnas, et näida modernse ja harituna ning lisaks on inglise keele kasutamine
15
hea müüginipp, sest rõhutakse sellele, et inglise keel on laialdaselt tuntud ja levinud.
Vanalinnas on enamus reklaame mõeldud välisturistidele, mille tõttu kasutatakse
rahvusvahelist suhtluskeelt, rõhutades kosmopoliitsust ja üleilmastumist.
16
5. KEELESEADUS 2011
Peatükis on tsiteeritud keeleseaduse 2011 paragrahvi 4, mis puudutab keelemaastikku.
Keeleseaduse järgimine Tallinna vanalinnas on keele säilitamise seisukohalt väga oluline,
mille tõttu on töös vaadeldud kooskõlastatust keeleseadusega 2011.
Mitmekeelse keelemaastiku puhul võib tekkida küsimusi, kas kõik tekstid on kooskõlas
praeguse keeleseadusega, mis on jõustunud 01.07.2011 ja mille eesmärk on arendada,
säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena
kõikides avaliku elu valdkondades.
Keelemaastikku puudutava kohta on keeleseadus sätestanud:
„§ 4. Ametlik ja avalik keelekasutus ning eesti kirjakeele norm
(1) Ametlik keelekasutus on riigi ametiasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse
(edaspidi riigiasutus) ning kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ja kohaliku omavalitsuse
ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi kohaliku omavalitsuse asutus), notari, kohtutäituri
ja vandetõlgi ning nende büroo või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutuse,
kogu või isiku dokumentide, veebilehe, siltide, viitade ja teadaannete keelekasutus. Ametlik
keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile (edaspidi kirjakeele norm). Murdekeele
põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas
murdekeeles.
(2) Kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste
normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele normi rakendamise korra kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.
(3) Muudes avalikkusele suunatud tekstides, millele ei kohaldata ametliku keelekasutuse
nõuet, sealhulgas eesti keele kasutamisel meedias, järgitakse keelekasutuse head tava.
§ 16. Teabekeel
(1) Avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam,
sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku
teadaanded peavad olema eestikeelsed.
17
(2) Avalikku kohta paigaldatud viitadele, siltidele, ettevõtte liiginimetusele ja välireklaamile
võib lisada teksti tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi
olla halvemini vaadeldav kui võõrkeelne tekst.
(3) Kaubamärgi kasutamisel isiku tegevuskoha tähisena või välireklaamis tuleb kaubamärgi
võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta,
esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet ja kohaldamata
käesoleva paragrahvi lõiget 2. Nimetatud teabe võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu
juures.
(4) Kui Eestis registreeritud asutusel, äriühingul, mittetulundusühingul, sihtasutusel või
füüsilisest isikust ettevõtjal on avalikkusele suunatud võõrkeelne veebileht, peab see
sisaldama vähemalt kokkuvõtvat eestikeelset teavet tema tegevusvaldkonna või pakutavate
kaupade või teenuste kohta.
(5) Avalikel üritustel peab korraldaja tagama olulise võõrkeelse teabe tõlke eesti keelde.“
Bakalaureusetöö empiiriliste andmete analüüsis on toetatud tsiteeritud paragrahvidele, et
sildi kooskõlastatust keeleseadusega 2011 määratleda
18
6. UURIMISMEETOD
Peatükis on seletatud, kuidas etnograafilise välitöö käigus on kogutud empiirilist keeleainest
Tallinna vanalinnas.
Bakalaureusetöö uurimismaterjali kogumiseks on tehtud etnograafilist välitööd Tallinna
vanalinna tänavatel ja kogutud pildimaterjali siltidest avalikus ruumis, kus pildistamine ei
ole keelatud. Avaliku koha mõiste on defineeritud korrakaitseseaduse §-s 54: „avalik koht
on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses
olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk.“
Isikuandmete kaitse seaduse § 11 lg 8 kohaselt: kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus
kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil
andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või
pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida.
Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil
jäädvustamist võib mõistlikult eeldada.
Tallinna vanalinnast on valitud 10 tänavat, mis viivad turistide jaoks tähtsamatesse
suundadesse: sadamasse, Balti jaama, Raekoja platsile, Vabaduse väljakule ja Viru keskuse
poole. Nendeks tänavateks on seega Harju tänav, Kinga tänav, Kullassepa tänav, Mündi
tänav, Nunne tänav, Pikk tänav, Raekoja plats, Vanaturu kael, Viru tänav.
Etnograafilist välitööd on teostatud nutitelefoni kaameraga. Pärast etnograafilise välitöö
sooritamist on:
1) pildid lahterdatud kuupäevade ja tänavate järgi kaustadesse ning nummerdatud ja üle
loetud;
2) koostatud Exceli tabel, kus on vastatud uurimisküsimustele: 1) kellele on tekst
suunatud?; 2) kuidas tekst on kirjutatud?; 3) mis keeles on tekst kirjutatud?; 4) kas
tekst on kooskõlas keeleseadusega 2011?; 5) kas ja kuidas tekst mõjutab?; 6)
milliseid tekstiliike/žanreid ja väljendusvahendeid on kasutatud?;
3) analüüsitud pildimaterjali kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt ning tehtud järeldused;
4) vaadeldud keelemaastikul ajas toimunud muutusi.
19
7. KVANTITATIIVNE ÜLEVAADE TALLINNA VANALINNAS
KOGUTUD MATERJALIST
Peatüki eesmärk on anda kvantitatiivne ülevaade Tallinna vanalinnas etnograafilist välitööd
tehes kogutud materjalist.
Bakalaureusetöö eesmärkide saavutamiseks on Tallinna vanalinnas käidud pildistamas neli
korda: 27.12.2013, 22.02.2014, 27.12.2014 ja 22.02.2015. Kokku on kogutud 244 + 167 +
163 + 63 = 637 pilti (vt tabel 3):
Tänav 27.12.2013 22.02.2014 27.12.2014 22.02.2015
Harju 42 36 18 7
Kinga 6 3 4 0
Kullassepa 20 12 8 5
Mündi 10 8 3 4
Nunne 16 11 10 7
Pikk 68 55 66 17
Raekoja plats 38 12 10 2
Vanaturu kael 1 4 9 3
Viru 43 26 35 18
KOKKU 244 167 163 63
Tabel 3. Piltide arv kokku, kuupäevade ja tänavate kaupa
Bakalaureusetöö primaarse eesmärgi saavutamiseks on empiirilises osas vastatud
küsimustele: 1) Mis keeles on tekst kirjutatud? 2) Kas tekst on kooskõlas keeleseadusega
2011? 3) Teksti žanr/liik. Üritatud on vastata küsimustele: 4) Kellele tekst on suunatud? 5)
Kas ja kuidas sildil olev tekst mõjub/mõjutab?
Tallinna vanalinna keelemaastik on mitmekeelne ning seda on näha ka tabelitest 4, 5, 6 ja
7, kus on välja toodud erinevate keelte kasutamine siltidel. Vanalinna keelemaastiku iseloom
on valdavalt mitmekeelne, mille tõttu ei ole siltidel tihti kasutatud ainult vaid ühte keelt.
Ühel sildil on tavaliselt kasutatud kahte või kolme keelt. Tabelid 4, 5, 6 ja 7 näitavad seda,
mitu korda üks keel on ühe tänava siltidel esinenud. Tabel 8 näitab keelte esinemissagedusi
pildistamiskordadel.
20
27.12.2013 Harju Kinga Kullassepa Mündi Nunne Pikk Raekoja
plats
Vanaturu
kael Viru
eesti keel 32 5 13 7 11 49 28 1 31
inglise keel 35 3 14 9 10 47 25 1 37
prantsuse
keel 3 2 3 3 1
rootsi keel 1 1 1
saksa keel 1 1
soome keel 5 7 2 1 8
vene keel 7 4 2 3 17 5 7
itaalia keel 1
kreeka keel
leedu keel
Tabel 4. Keelte kasutamine siltidel, 27.12.2013
22.02.2014 Harju Kinga Kullassepa Mündi Nunne Pikk Raekoja
plats
Vanaturu
kael Viru
eesti keel 32 2 6 2 8 36 11 3 13
inglise keel 28 1 8 7 5 40 7 3 13
prantsuse
keel 4 1 1 2
rootsi keel 1
saksa keel 1 1
soome keel 2 3 2
vene keel 5 1 2 10
itaalia keel 1
kreeka keel 1
leedu keel 1
Tabel 5. Keelte kasutamine siltidel, 22.02.2014
27.12.2014 Harju Kinga Kullassepa Mündi Nunne Pikk Raekoja
plats
Vanaturu
kael Viru
eesti keel 14 1 3 2 7 41 7 9 15
inglise keel 10 2 5 3 6 45 10 8 18
prantsuse
keel 2
rootsi keel 1
21
saksa keel 1 1
soome keel 1 1 2 4 1 3
vene keel 5 1 4 4 3 3
itaalia keel 1
kreeka keel 1
leedu keel
jaapani keel 1
hispaania
keel 1
Tabel 6. Keelte kasutamine siltidel, 27.12.2014
22.02.2015 Harju Kinga Kullassepa Mündi Nunne Pikk Raekoja
plats
Vanaturu
kael Viru
eesti keel 7 4 2 5 8 3 15
inglise keel 2 2 6 10 1 2 10
prantsuse
keel 1 1 2
rootsi keel
saksa keel 1
soome keel 1 2
vene keel 2 3 2
itaalia keel 1
kreeka keel 1
leedu keel
jaapani keel 1
hispaania
keel 1
Tabel 7. Keelte kasutamine siltidel, 22.02.2015
22
27.12.2013 22.02.2014 27.12.2014 22.02.2015 KOKKU
eesti keel 177 113 99 44 433
inglise keel 181 112 107 33 433
prantsuse keel 12 8 2 4 26
rootsi keel 3 1 1 5
saksa keel 2 2 2 1 7
soome keel 23 7 12 3 45
vene keel 45 18 20 7 90
itaalia keel 1 1 1 1 4
kreeka keel 1 1 1 3
leedu keel 1 1
jaapani keel 1 1 2
hispaania keel 1 1 2
Tabel 8. Keelte esinemissagedused pildistamiskordadel
Tallinna vanalinna mitmekeelsuse tõttu on olukordi, kus võõrkeelse info edastamisega
minnakse vastuollu keeleseadusega 2011. Tabelid 9, 10, 11 ja 12 näitavad, kui palju silte on
kooskõlas keeleseadusega 2011 ja kui palju silte mitte. Tabel 13 näitab mitu protsenti
kogutud piltidest on kooskõlas keeleseadusega 2011 ja mitu protsenti on mitte kooskõlas
keeleseadusega 2011.
27.12.2013 Harju Kinga Kullassepa Mündi Nunne Pikk Raekoja
plats
Vanaturu
kael Viru
Kooskõlas
keeleseadusega
2011
22 2 6 1 9 34 21 22
Mitte
kooskõlas
keeleseadusega
2011
20 4 14 9 7 34 17 1 21
Tabel 9. Kooskõlastatus keeleseadusega 2011, 27.12.2013
23
22.02.2014 Harju Kinga Kullassepa Mündi Nunne Pikk Raekoja
plats
Vanaturu
kael Viru
Kooskõlas
keeleseadusega
2011
27 2 3 1 7 29 10 1 11
Mitte
kooskõlas
keeleseadusega
2011
9 1 9 7 4 26 1 3 15
Tabel 10. Kooskõlastatus keeleseadusega 2011, 22.02.2014
27.12.2014 Harju Kinga Kullassepa Mündi Nunne Pikk Raekoja
plats
Vanaturu
kael Viru
Kooskõlas
keeleseadusega
2011
15 1 4 2 8 43 4 3 28
Mitte kooskõlas
keeleseadusega
2011
3 3 3 1 2 23 6 6 7
Tabel 11. Kooskõlastatus keeleseadusega 2011, 27.12.2014
22.02.2015 Harju Kinga Kullassepa Mündi Nunne Pikk Raekoja
plats
Vanaturu
kael Viru
Kooskõlas
keeleseadusega
2011
8 2 2 3 8 1 3 10
Mitte kooskõlas
keeleseadusega
2011
0 3 2 4 9 1 0 8
Tabel 12. Kooskõlastatus keeleseadusega 2011, 22.02.215
24
Tabel 13 näitab mitu protsenti kogutud piltidest on kooskõlas keeleseadusega 2011 ja mitu
protsenti on mitte kooskõlas keeleseadusega 2011.
Kooskõlas keeleseadusega 2011 Mitte kooskõlas keeleseadusega 2011
55% 45%
Tabel 13. Siltide kooskõlastatus keeleseadusega 2011, protsentides
Bakalaureusetöö sekundaarsete eesmärkide saavutamiseks on tehtud neli külastust Tallinna
vanalinnas ning kogutud fotosid, mida hiljem on omavahel võrreldud, toetudes ka
bakalaureusetöö primaarsele eesmärgile.
25
8. KVALITATIIVNE ÜLEVAADE TALLINNA VANALINNA
KEELEMAASTIKUST
Peatüki eesmärk on anda kvalitatiivne ülevaade Tallinna vanalinnas etnograafilist välitööd
tehes kogutud materjalist.
Kirjutatud teksti väljendusvahendid on sõnad, fraasid ja laused, lõigud, grammatika,
kirjavahemärgid jne (Aava ja Salumäe 2013: 14). Kirjalikku teksti liigitatakse seotud ja
sidumata tekstiks. Seotud tekst koosneb harilikult lausetest, mis omakorda moodustavad
lõike. Lõigud moodustavad veelgi mahukamaid struktuure nagu jaotised, peatükid ja
raamatud. Sidumata tekstid järgivad kõige sagedamini maatriksi struktuuri, mille aluseks on
erinevate loendite kombinatsioonid. (Puksand 2011: 180) Keelemaastik koosneb enamasti
sidumata tekstidest, sest öelda tahetut väljendatakse konkreetselt, lühidalt ja arusaadavalt.
Kõige enam on kasutatud Tallinna vanalinna keelemaastikul sidumata tarbetekste ehk fraase
ja sõnu.
J. Cenoz ja D. Gorter (2008: 267) on öelnud, et keelemaastik on multimodaalne, kuna see
on kombineeritud visuaalsetest ja trükitud tekstidest, ning mitmekeelne, kuna kasutatakse
erinevaid keeli – see leiab tõestust ka Tallinna vanalinna puhul.
Tallinna vanalinna võib jagada üldiselt neljakeelseks: eesti, soome, vene, inglise (vt näide
1). Lisandub ka muid keeli, kuid kõige levinumalt kasutatakse eesti, soome, vene ja inglise
keelt. Selline keelte kombinatsioon on selle tõttu, et 1) eesti keel on riigikeel; 2) soomlased
on Eesti naaberrahvas ning just Soome turistide arv on kõrgeim; 3) vene keel, sest Eestis
elab suur hulk venelasi (ja vene emakeelega elanikke) ning ka turistide arv Venemaalt on
arvukas; 4) inglise keel, kuna see on muutunud lingua franca’-ks üleilmastumise tõttu.
Näide 1. Pilt prügikorvist, 27.12.2013
26
8.1 KEELEMAASTIK TALLINNA VANALINNAS 27.12.2013
Alapeatükis on antud kvalitatiivne ülevaade 27.12.2013 kogutud piltidest. Kokku on sel
päeval kogutud 244 pilti.
Harju tänav
Kokku on kogutud 42 pilti. Kõige enam on kasutatud eesti ja inglise keelt (näited 2, 3), kuid
üks raamatupood (Raamatukoi) on kasutanud lausa kuute erinevat keelt: eesti, inglise, saksa,
prantsuse, soome, vene (näide 3).
Näide 2. Club Prive´ sildist, Harju tänav
Näide 3. Raamatupood Raamatukoi silt, Harju tänav
27
Need kaks näidet 2 ja 3 on ülevaatlikud keeleseaduse 2011 seisukohast õige ja vale
keelekasutamise selgitamiseks. Näitel 3 on eesti keel esimesel kohal (loeme teksti vasakult
paremale), kuid näitel 2 on inglise keel esimesel kohal ning tekstikirjad on samasuurused.
Mõlemate piltide puhul on väljendusvahendiks sõna(d). Sildid on oma välimuselt
permanentsed, see tähendab, et neid kasutatakse pikema aja jooksul. Raamatupoe
mitmekeelsus viitab sellele, et seal on ka võõrkeelset kirjandust (antud teave võib huvi
pakkuda turistidele). Club Prive´ sildi puhul viitab keelepaari järjekord TICKETS | PILETID
sellele, et inglise keel on ülemaailmne suhtluskeel, millest kõik lugejad peaksid aru saama.
Võimalik, et antud klubi külastajateks on valdavalt välismaalased või klubiomanikud on
välismaalased
Harju tänaval on ka palju reklaame, kus on kasutatud eesti, vene, prantsuse ja inglise keelt
(näide 4).
Näide 4. Titanicu näituse reklaam, Harju tänav
Titanicu reklaami (näide 4) puhul on kasutatud nii eesti, inglise, prantsuse kui ka vene keelt.
Ainult eesti keeles on kirjutatud LUGU, LEIUD, LEGENDID, mida ei ole tõlgitud ühtegi
võõrkeelde. Sõnade puhul on kasutatud trükitähti, mis näitab sõnade olulisust – tegemist on
näituse nimega TITANIC: LUGU, LEIUD, LEGENDID. Selline sõna nagu premier tuleb
28
prantsuskeelsest sõnast première ning on mugandatud teistesse keeltesse. Sõna premier on
reklaamis kasutatud, sest see sõna on prestiižne, kuna tegemist on ülemaailmselt tuntud
võõrkeelse sõnaga.
Eestikeelne näituse informatsioon: Suurejooneline näitus Tallinna Lennusadamas: üle 200
eseme ookeani põhjast, laevaruumide rekonstruktsioonid ja kunagiste reisijate lood on
tõlgitud nii inglise kui ka vene keelde. Tõlge on väga täpne ning erinevates keeltes antud
informatsioon ei erine.
Kinga tänav
Kokku on kogutud 6 pilti, kus põhilisteks keelteks on eesti, vene ja inglise.
Näide 5. Restoran D.O.M silt ja menüü, Kinga tänav
Piltidel (näide 5) on väljendusvahendiks üksikud sõnad. Restoran, baar D.O.M on oma
menüüs esikohale seadnud ingliskeelse sõna menu, siis eestikeelse sõna menüü ning siis vene
keeles меню. Sellise keelte järjekorra valikuga rikutakse keeleseadust 2011, sest eesti keel
peab olema esimesel kohal. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab sõna restoran
’esinduslikku söögi-, joogi- ja ajaviitekohta’ ning baar ’väikest restorani’. Seetõttu on sõnad
baar ja restoran oma olemuselt sarnased ning võiks kasutada ka lihtsalt sõna restoran.
Restorani nimi D.O.M köidab vene keelt oskava lugeja tähelepanu, kuna дом tähendab vene
keeles ’kodu’. Ilmselt võivad selle restorani omanikud olla vene rahvusest ning see nimi on
taotluslik – soovitatakse viidata restoranis valitsevale hubasele, lausa „kodusele“
atmosfäärile.
29
Kullassepa tänav
Kokku on kogutud 20 pilti ning enamasti on kasutatud eesti ja inglise keelt ning ühel asutusel
(vahakujumuuseum) ei olnud eesti keelt üldse kasutatud, mis on täiesti vastuolus
keeleseadusega 2011 (näide 6).
Näide 6. Vahakujumuuseumi sildid, Kullassepa tänav
Muuseumi vaateaknal ja tänavareklaamil (näide 6) on kasutatud väljendusvahendina fraase:
Дом восковых фигур |Välkommen till vår utställning av vaxfigurer historiska och moderna
„stjärnor“| House of wax figures. Illusion. Operating time: without weekends from 11:00 to
22:00. Rootsikeelset teksti võib ka juba lauseks nimetada, kuigi tal puudub lauselõpumärk.
Eri keeltes info tähendab:
(a) Vene keeles: Дом восковых фигур (Vahakujude maja)
(b) Rootsi keeles: VÄLKOMMEN TILL VåR UTStällning av VAXFIGURER
HISTORISKA OCH MODERNA „STJÄNOR (Tere tulemast meie vahakujude
näitusele, kus on nii ajaloolisi kui ka tänapäeva „staare“ (tähti))
(c) Inglise keeles: HOUSE OF WAX FIGURES (vahakujude maja). ILLUSION
(illusioon). Operating time: without weekends from 11:00 to 22:00 (tegutsemisaeg:
ilma nädalavahetusteta alates 11st kuni 22ni).
30
Vahakujudemuuseumi kohta on reklaamsiltidel kõige enam rootsikeelset informatsiooni
(näide 6). Selle tõttu võib arvata, et muuseumi omanikud on rootslased. Siiski on ingliskeelse
informatsioonina esitatud vahakujudemuuseumi nimi Illusion, mida rootsikeelsel infol ei
ole, ning ka avamisajad Operating time: without weekends from 11:00 to 22:00. Samas
puudub siltidel igasugune eestikeelne info, mis on vastuolus keeleseadusega 2011.
Mündi tänav
Kogutud on 10 pilti, kus suur osa pilte on söögi- ja joogikohtadega seotud (näide 7).
Kasutatud on palju võõrapäraseid sõnu, arvatavasti mõeldes välisturistidele või soovisid
omanikud edasi anda moodsat stiili ja taotleda kosmopoliitsust.
Näide 7. Toidukohtade sildid, Mündi tänav
Väljendusvahenditeks on sõnad, mis on igapäevases elus väga tuntud ja nö „sisse kulunud“
eesti keelde: laenatud ja ajaga ka foneetiliselt mugandatud. Tegelikult on need
„rahvusvahelised sõnad“, mis on eesti keelde laenatud ja mugandatud ning piltidel oleva
kirjapildi poolest on siiski vastuolus keeleseadusega 2011.
Sõna pizza tuleb itaalia keelest ning selle asemel võiks kasutada eestikeelset sõna pitsa. Pitsa
ja pizza on sarnased sõnad ning Eestis võiks kasutada sõna pitsa ja välisturistidel ei tekiks
küsimust, mida see sõna tähendab.
Sõna bistro tuleb prantsuse keelest ning tähendab väikest, kiire teenindusega joogi- ja
einestuskohta. Eesti keeles kasutatakse antud sõna juba mugandatud kujul – bistroo. Ka selle
sõna puhul ei tekiks segadust kui kasutada eestikeelset sõna bistroo.
31
Sõna grill tähendab eesti keeles ’grillimisseadet’, kuid seda sõna on hakatud kasutama
viidates sellele, et restoranis pakutakse grillitud toitu.
Nunne tänav
Pilte on kokku kogutud 16 ning peamisteks keelteks on eesti, inglise ja vene. Piltide puhul
on väljendusvahenditeks sõna ja fraasid (näide 8).
Näide 8. Kommipoe silt/teade, Nunnu tänav
Kommipood on eesti keeles sõna, kuid inglise ja vene keelde on KOMMIPOOD tõlgitud
kirjeldavate fraasidena Estonian Sweets ja эстонскиe конфeты ning juurde on lisatud
kommide päritolumaad rõhutav omadussõna: eesti, mida eestikeelsel variandil pole. Vene ja
inglise keeles on omadussõna juurde lisatud, kuna tahetakse rõhutada välisturistidele, et
tegemist on Eesti kohalike toodetega.
Eestikeelne sõna KOMMIPOOD ei ole küll esimesel kohal, kuid on kõige märgatavam, sest
on kirjutatud trükitähtedega ja on paksus kirjas. Selle tõttu ei ole see teade vastuolus
keeleseadusega, kui just mitte vaadata keelte esinemisjärjekorda ülevalt alla, kus esikohal
on inglise keel (kõige üleval).
32
Näide 9. Kübarate ja mantlite poe sildid, Nunne tänav
Poe vaateaknal olevate siltide (näide 9) sõnad on tõlgitud eesti keelest vene keelde
üksüheselt KÜBARAD – шляпы, MANTLID – пальто ning eesti keel on suurem ja esimesel
kohal, mille tõttu ei ole keeleseadusega 2011 sildid vastuolus.
Pikk tänav
Pilte on kokku kogutud 68 ning enamasti on sildid eesti- ja ingliskeelsed.
Pikalt tänavalt on leitud üks reklaam (näide 10), mis on provokatiivne. Pildile on pandud
sulajuust nimega „Merevaik“, kuid tegemist võib olla kahemõttelise keelemänguga: a) kas
protesteeritakse merevaigust tehtud ehete vastu, mida rohkesti müüakse Tallinna vanalinnas
või b) väljakutsuvalt reklaamitakse sulajuustu nimega „Merevaik“.
Näide 10. Merevaigu reklaam, Pikk tänav
33
Pildil (näide 10) on kasutatud sõna ja fraase, mille kaudu on antud infot üpris kavalalt
peidetud. Antav põhiinfo on kooskõlas keeleseadusega 2011 ning on kirjutatud eesti keeles:
Ettevaatust! SÖÖME VANALINNAST MEREVAIGU VÄLJA. Väiksemas kirjas, kuid siiski
trükitähtedega on lisatud ingliskeelne info: KICK THE AMBER OUT OF OLD TOWN
(lööme merevaigu vanalinnast välja).
Turistidele võib see reklaam selgusetuks jääda, kuna nad ei pruugi sulajuustust „Merevaik“
midagi teada, kuigi seda illustreerib pilt – et tegu on toiduainega ehk juustuga, mida
määritakse leiva/saia peale. Merevaigust ehted on aga turistidele tuntavamad, kuna terve
Tallinna vanalinn on väikeseid poekesi täis. Selle tõttu võib oletada, et turistid mõistavad
seda reklaami nii, et vanalinnast tahetakse välja lüüa poed, mis müüvad ohtralt merevaigust
ehteid.
Eesti Meremuuseumi teavet andev silt (näide 11) on sobiv eeskuju sellest, kuidas eesti keel
saab esineda kõige tähtsamal kohal, mistõttu on silt keeleseadusega 2011 kooskõlas.
Näide 11. Eesti Meremuuseumi silt, Pikk tänav
Pildil (näide 11) on kasutatud fraase, mis on tõlgitud üksüheselt nii inglise kui ka vene
keelde:
(a) Eesti keeles: EESTI MEREMUUSEUM
(b) Inglise keeles: ESTONIAN MARITIME MUSEUM
(c) Vene keeles: ЭCTOHCKИЙ MOPCKOЙ MУЗEЙ
Eesti keel on kõige tähtsam, sest on kõige suuremalt kirjutatud. Teised keeled on kirjutatud
küll trükitähtedega, kuid väiksemalt. Inglise keel tuleb enne vene keelt, mis näitab, et inglise
34
keel on levinuma rahvusvahelise suhtluskeelena olulisemal kohal. Muuseumi lahtiolekut
kirjeldav info on antud kolmes keeles võrdselt.
Raekoja plats
Kokku on kogutud 38 pilti ning kõige rohkem on kasutatud eesti ja inglise keelt.
Näide 12. Loomade toitmist keelav silt/teade, Raekoja plats
Pildil (näide 12) olev teade on selleks, et teavitada põhjapõtrade toitmise keelust. Teatel
olevad laused on kooskõlas keeleseadusega 2011 selle poolest, et eestikeelne info tuleb
kõigepealt (kui lugeda ülevalt alla), kuid info ise on eesti ja inglise keeles erinevalt edasi
antud. Pildil (näide 12) on inglise keeles konkreetsemalt ja karmimalt kirjutatud. Ei ole
lisatud viisakussõna palun nagu seda on tehtud eesti keeles, vaid on lihtsalt keelatud loomade
toitmine. Eesti keeles on esimene fraas sõnastatud viisakamalt.
(a) Eesti keeles: PALUME LOOMI MITTE TOITA! MEIL ON VIDEOVALVE!
(b) Inglise keeles: ANIMAL FEEDING FORBIDDEN! VIDEO SURVEILLANCE!
(Loomade toitmine keelatud! Video järelvalve!)
Pilt (näide 13) näitlikustab seda, kuidas sama sõnum erinevates keeltes, antud juhul eesti ja
inglise keeles, kõlada võib.
35
Näide 13. Põdrasupi reklaamsilt, Raekoja plats
Eesti keeles viidatakse kulbitäis supile, inglise keeles aga kausitäis supile. Seda võib
põhjustada see, et eesti keeles tavaliselt räägitakse kulbitäitest, kuna just kulbitäitega
pannakse suppi kaussi.
(a) Eesti keeles: TUBLI KÜLBITÄIS PÕDRASUPPI
(b) Inglise keeles: DECENT BOWL OF ELK SOUP (Korralik kauss põdrasuppi)
Vanaturu kael
On kogutud 1 pilt, kus on kasutatud inglise, soome ja eesti keelt.
Näide 14. Restoran Estlanderi teade, Vanaturu kael
36
Teatel (näide 14) on eesti keel aga kõige viimasel kohal, mis ei ole keeleseadusega 2011
kooskõlas. Selle teate puhul on tegemist seotud tekstiga, mis annab informatsiooni restorani
sulgemise kohta ning soovitab selle tõttu külastada teist restorani.
Viru tänav
Kokku on kogutud 43 pilti. Enim on kasutatud siltidel inglise keelt. Kumbki piltidest (näited
15 ja 16) ei ole kooskõlas keeleseadusega 2011, sest ei ole kasutatud eesti keelt.
Näide 15. Gourmet Clubi silt, Viru tänav Näide 16. Gourmet Clubi reklaam, Viru tänav
Piltidel (näited 15 ja 16) on kasutatud info edasiandmiseks sõnu ja fraase. Reklaamil (näide
16) on näha, kuidas on kasutatud lühikesi fraase, et info oleks selge ja arusaadav.
Sildil (näide 15) tuleb sõna gourmet prantsuse keelest ning tähendab ’gurmeerestorani’, mis
on eriti rikkaliku veinivaliku ja valitud roogadega eliitrestoran. Sõna club tuleb inglise
keelest, tähendab sõna ’klubi’. Sõna Deli tuleb inglise keelest ja tähendab ’delikatessi’. &-
sümbol tuleb inglise keelest, mis tähistab sidesõna ’and’ lühendit ehk eesti keeles sidesõna
’ja’. Sõna café tuleb prantsuse keelest ja tähendab ’kohvikut’.
Reklaamis (näide 16) on kasutatud ainult inglise keelt:
Trust Your Senses (usalda oma meeli)
37
Holiday Special (pühadeeri)
NELICIOUS CAKES & PASTRIES (maitsvad koogid ja kondiitritooted)
COFFEE & MULLED WINE (kohv ja hõõgvein)
WARMING SOUPS (soojendava supid)
To go (kaasa võtmiseks)
Gourmet Club (gurmeeklubi)
Kõiki neid sõnu ja fraase tuleks kasutada eesti keeles, kuid võõrkeelt eelistatakse eesti
keelele, kuna sõnad on võõrkeeltes filigraansemad, millega luuakse ka suure pealinna
mainet. Lisaks võidakse arvata, et mitte eesti keele kasutamine viitab koha kosmopoliitsusele
ja „peensusele“. Eriti reklaami puhul võib mõelda, et see on välisturistidele suunatud ning
selle tõttu on kasutatud ainult inglise keelt, sest inglise keel on lingua franca.
38
8.2 KEELEMAASTIK TALLINNA VANALINNAS 22.02.2014
Alapeatükis on antud kvalitatiivne ülevaade 22.02.2014 kogutud piltidest. Kokku on sel
kuupäeval kogutud 197 pilti.
Harju tänav
Kokku on kogutud 36 pilti, mis on mitmekeelsed – enamasti eesti- ja ingliskeelsed, kuid on
üks reklaamtahvel (näide 17), millel on kasutatud viite keelt: eesti, vene, inglise, kreeka ja
soome, ning kuulutus, millel on kasutatud ainult inglise keelt.
Näide 17. Kreeka restoran Artemise reklaamsilt, Harju tänav | Näide 18. Kreeka restoran Artemise kuulutus,
Harju tänav
Restoran Artemise reklaamtahvel (näide 17) on sobiv näide mitmekeelsusest ja tähestiku
kombineerimisest. Tegemist on Kreeka restoraniga, mistõttu on kasutusele võetud ka kreeka
tähestikku, muude keelte kirjutamisel püütakse ε-tähte nö stiliseerida kreeka keelega
sarnasemaks:
(a) Eesti keeles: TεRε TULεMAST
(b) Vene keeles: Добро пожаловать
39
(c) Inglise keeles: WεLCOMε
(d) Kreeka keeles: Kaлωϛ ηpθaτε
(e) Soome keeles: TεRVεTULOA
Kõikides fraasides, mis ei ole kreeka keeles ning sisaldavad ’e’ tähte on võetud kasutusele
kreeka täht ε ’e’. Lähemal vaatamisel on näha, et kreekakeelsel väljendil kasutatakse
venepärast ’l’ tähte л, kuid kreeka keeles peaks kasutusel olema täht λ. Kreekakeelne fraas
on kokku pandud nii vanakreeka tähestikust, arhailistest tähtedest kui ka uuskreeka
tähestikust.
Reklaamtahvlit vaadates (näide 17) on näha, et eestikeelne fraas ’tere tulemast’ on kõige
esimene, kuid ingliskeelne fraas ’WεLCOMε’ on kirjutatud trükitähtedega ja rasvases kirjas,
mille tõttu on inglise keel palju märgatavam ja pilkupüüdvam – seetõttu ei ole reklaamtahvel
kooskõlas keeleseadusega 2011.
Kreeka restorani Artemise aknal oleval kuulutusel (näide 18) on kasutatud ainult inglise
keelt: STAFF WANTED ’töötajaid tahetakse/otsitakse’. Ka see kuulutus ei ole kooskõlas
keeleseadusega 2011, kuna eesti keeles infot ei anta üldse.
Restoran Artemise kodulehte vaadates saab teada, et tegemist on restoraniga, mille
omanikud on kreeklased. See seletab osaliselt ka seda, et kuulutus (näide 18) on ingliskeelne,
kuna saab oletada, et kreeklastest omanikud ei oska eesti keelt või arvavad, et ingliskeelsest
kuulutusest saadakse niigi aru.
Kinga tänav
Kokku on kogutud 3 pilti ning enim on kasutatud eesti ja inglise keelt.
Näide 19. Suveniiri poe silt ja kleebised, Kinga tänav
40
Pildil (näide 19) oleva poe nimi SUVENIIRID on eesti keeles, kuid vaateaknal olevad
kleebised on kakskeelsed – inglise ja eesti. Sõnad on tõlgitud üksüheselt:
(a) LINEN – LINA
(b) AMBER – MEREVAIK
(c) WOOL – VILL
(d) CERAMICS – KERAAMIKA
Selle tõttu, et me loeme vasakult paremale on vaateaknal olevad kleebised vastuolus
keeleseadusega 2011, sest eesti keel peaks tulema esimesena, ehk peaks olema vasakul pool.
Kullassepa tänav
On kokku kogutud 12 pilti, kus ülekaalus on eesti ja inglise keel.
Näide 20. Kohviku silt, Kullassepa tänav
Pildil (näide 20) on kohviku reklaamsilt, kus väljendusvahenditena on kasutatud sõnu. Sõnad
on inglise keeles ja eesti keeles ühesugused oma tähenduse poolest:
(a) COFFEE – KOHV
(b) CAKE – KOOK
41
Keelseadusega 2011 läheb vastuollu see, et eesti keel ei ole esimesel kohal. See on
arvatavasti selle tõttu nii, et reklaamtahvel on suunatud turistidele.
Turistidele suunatud turistiinfo on aga ainult ingliskeelne (näide 21), mis läheb vastuollu
keeleseadusega 2011.
Näide 21. Turistiinfo silt, Kullassepa tänav
Kuigi turismiinformatsioon (näide 21) on mõeldud pigem välisturistidele, külastavad seda
ka kohalikud (siseturistid) ning infokeskus asub Eestis, keset pealinna. Selle tõttu peaks sildil
esinema kõigepealt eestikeelne fraas Tallinna turismiinfo ning seejärel Tallinn Tourist
Information Centre.
Mündi tänav
Kokku on kogutud 8 pilti, mis enamasti on eesti- ja ingliskeelsed.
Näide 22. Restoran Spice silt, Mündi tänav
42
Pildil (näide 22) on esindatud nii eesti keel sõnaga restoran, kui ka inglise keel sõnaga spice.
Inglise keelde on sisse toodud jällegi kreeka ’e’ ehk ε, kuigi tegemist on India restoraniga.
Tavalise ’e’ asendamine kreeka ε-ga on ilmselt taotluslik, sest tahetakse restoran muuta
ahvatlevamaks. Selline silt on keeleseadusega 2011 kooskõlas, sest restorani nimi on Spice,
kuid on lisatud eesti keeles, et tegemist on restoraniga.
Lisaks kreeka ε-le on sildil kasutatud ka ’i’ tähe asemel piprakauna, mis on jällegi selleks,
et muuta silt pilkupüüdvamaks ja atraktiivsemaks. Piprakuju viitab ka sellele, et restoranis
on tegemist vürtsikate toitudega.
Nunne tänav
Kokku on kogutud 11 pilti, kus põhiliseks kasutatud keeleks on eesti, inglise ja vene keel (vt
lisaks näiteid 8 ja 9).
Näide 23. Kohviku silt/kleebis, Nunne tänav
Pilt (näide 23) on sobiv kasutusnäide sellest, kuidas ka ainult eestikeelne silt võib
eksisteerida vanalinna keelemaastikul. Pilt on keeleseadusega 2011 kooskõlas. Kleebisega
on kirjutatud aknale Kohvik ning lisatud pilt auravast kohvitassist. See on hea lahendus,
kuidas seletada seda, mida sõna kohvik tähendab. Selline ükskeelne pilt võib mõnikord olla
kutsuvamgi, kuna vaeva on nähtud illustreerimisega, mis köidab möödakäijate tähelepanu
43
(aurav tass võib näiteks meelitada kohvikut külastama mõnel sügisesel vihmasel õhtul või
talvisel pakasesel päeval).
Pikk tänav
Kokku on kogutud 55 pilti ning kõige enam kasutatakse eesti ja inglise keelt.
Näide 24. Poe aknal olev silt, Pikk tänav
Tegemist on pildiga (näide 24), mis informeerib sellest, et poes olevad tooted on valmistatud
Eestis.
(a) Inglise keeles: MADE IN ESTONIA (valmistatud Eestis)
(b) Eesti keeles: VALMISTATUD EESTIS
Silt on vastuolus keelseadusega 2011, kuna inglise keel on väljapaistvam kui eesti keel. Sildi
keskel on rõhutatud sõna ESTONIA, mis annab turistidele märku sellest, et tegemist on
kohaliku toodanguga. Fraas VALMISTATUD EESTIS tundub vähem tähtsamana, sest on
kirjutatud väiksemalt kui ingliskeelne MADE IN ESTONIA.
44
Näide 25. Brewery mees, Pikk tänav
Pildil (näide 25) on Brewery õlleklubisse kutsuv puidust mees, kelle põllele on kirjutatud
inglise keeles sõna WELCOME „tere tulemast“. Tegemist on keeleseadusega 2011 vastuolus
oleva kutsega, sest eesti keeles ei ole ühtegi sõna kirjutatud. Lahendus maskotina on hea,
kuhu WELCOME on kirjutatud, sest maskott on tähelepanuhaarav ja kutsuv.
Lisaks on keelemaastikul ka liiklusmärke, mis ikooni ja tekstiga annavad teada
liikluskorraldusest (näide 26).
Näide 26. Liiklusmärk, Pikk tänav
45
Märkide tundmine on väga oluline liikluses. Selle tõttu peab autojuhil olema eelteadmisi,
mistõttu ongi oluline osa autokoolil. Pildil (näide 26) on liiklusmärk, mis keelab peatumist
ning selle mõjuala kehtib tööpäeviti seitsmest kuueni. Peatuda võib seal ainult eralubadega.
Liiklusmärk on sobiv näide sellest, kuidas ka lihtsalt märgiga seostub oluline teadmine.
Selleks ei pea tundma riigikeelt, et orienteeruda liikluses, mistõttu liiklusmärk omab
rahvusvahelist tähtsust. Samas on pildil (näide 26) täiendav tekst ainult eestikeelne, mistõttu
välismaalane seda ei mõista.
Raekoja plats
Kokku on kogutud 11 pilti, mis suuremal hulgal on eesti- ja ingliskeelsed.
Näide 27. Restoran Rae reklaam, Raekoja plats
Pildil (näide 27) on Rae restoran terrassi reklaam. Rae-d on iseloomustatud sõnadega
restoran ja terrass, mis ei moodusta tervikut. Õllereklaamil on kasutatud sõnu ÕLU | BEER.
Reklaam on kooskõlas keeleseadusega 2011, kuna eestikeelne sõna ÕLU tuleb enne
ingliskeelset sõna BEER. Seda, et reklaamitakse õlut on kaugele näha, sest reklaamil seisab
suur õlleklaas, ka suurelt on kirjutatud hind 2.90 (arvatavasti soovitakse rõhutada
taskukohasust).
46
Näide 28. Nukupoe reklaamsilt, Raekoja plats
Pildil (näide 28) on nukupoe reklaamsilt, mis on hea näide õigest eesti keele kasutusest, mis
on kooskõlas keeleseadusega 2011. Eesti keeles on tekst suurem ning väljapaistvam.
(a) Eesti keeles on kasutatud liitsõna: NUKUPOOD
(b) Inglise keeles on tegemist kahe sõnaga: DOLL SHOP
Vanaturu kael
Kogutud on 4 pilti, kus kasutatakse eesti ja inglise keelt.
Näide 29. Merevaigu poe reklaamsilt, Raekoja plats
47
Pildil (näide 29) on reklaamsilt poest, kus müüakse merevaiku ja merevaigust ehteid.
Kasutatud on fraase:
(a) Inglise keeles: BALTIC AMBER (Balti merevaik)
(b) Eesti keeles: MEREVAIGU EHTED
Eestikeelsel fraasil MEREVAIGU (mille?) EHTED on grammatikaviga, tegelikult peaks
kirjutama MEREVAIGUST (millest?) EHTED. Lisaks erinevad eestikeelne ja ingliskeelne
fraas oma sisu poolest: inglise keelest tõlgituna oleks BALTIC AMBER „Balti merevaik“,
kuid eestikeelsel tekstil on kirjas MEREVAIGU EHTED.
Keeleseadusega 2011 on pilt samuti vastuolus, sest teksti loetakse ülevalt alla. Tundub nagu
eestikeelne tõlge oleks reklaamsildile kui peale kleebitud, et oleks olemas tõlge, vaatamata
sellele, et tõlge on vale.
Reklaamile on pandud illustreerivad pildid ehetest, mis poes on müügil. Samuti tekib
küsimus, miks on pandud reklaami keskele kass, kellel on kaelakeeks merevaigust ehe.
Tundub, et tahetakse kassipojaga mõjutada inimesi ostma merevaigust ehteid näidates
kassipoja armsust.
Viru tänav
Kokku on kogutud 26 pilti, kus on kõige rohkem kasutatud eesti, inglise ja soome keelt.
Näide 30. Restoran Talukõrtsi menüü reklaamsilt, Viru tänav
48
Pildil (näide 30) on kasutatud kolme keelt: eesti, soome ja inglise:
(a) Eesti keeles: Piprapihv
(b) Soome keeles: Pippuripihvi
(c) Inglise keeles: Pepper Steak
On näha, et eesti keeles ja soome keeles kasutatakse liitsõnu (piprapihv, pippuripihvi), kuid
inglise keeles on tegemist kahe sõnaga (pepper steak).
(a) Eesti keeles: Viini snitsel
(b) Soome keeles: Wieninleike
(c) Inglise keeles: Wiener Schnitzel
On näha, et eesti ja inglise keeles kasutatakse fraase (Viini snitsel, Wiener Schnitzel), kuid
soome keeles liitsõna (Wieninleike). Eesti keeles on aga šnitsel kirjutatud valesti ja jäetud
kasutamata ’š’ täht. Ingliskeelsel fraasil on saksa keele mõjutused, sest Schnitzel on
kirjutatud suure algustähega. Fraas Wiener Schnitzel on saksakeelne väljend ning inglise
keeles kasutatakse Austria rahvuskööki kuuluva toidu nime originaalkeeles muutmatul
kujul.
Eesti keel on esimesel kohal ning siis sellele järgnevad soome ja inglise keel – selle tõttu on
keeleseadusega 2011 Talukõrtsi menüü kooskõlas.
49
8.3 KEELEMAASTIK TALLINNA VANALINNAS 27.12.2014
Alapeatükis on antud kvalitatiivne ülevaade 27.12.2014 kogutud piltidest. Kokku on sel
päeval kogutud 163 pilti.
Harju tänav
Kokku on kogutud 18 pilti. Enim on reklaamsilte, kus on kasutatud eesti ja inglise keelt.
Näide 31. Eesti Tervishoiu Muuseumi reklaamsilt, Harju tänav
Eesti Tervishoiu Muuseumi reklaam on näide sellest, kuidas eestikeelne ja ingliskeelne tõlge
fraasides on erinevad:
(a) Eesti keeles: AVAMEELSELT SINU KEHAST
(b) Inglise keeles: A HEART TO HEART ABOUT YOUR BODY (Südamelt südamele
sinu kehast)
Tõlkeerinevus fraasides võib tulla sellest, et näituse nimi „Avameelselt sinu kehast“ on
tahetud tõlkida inglise keelde, kuid inglise keeles kõlab paremini fraas „A heart to heart
about your body“. Samas, on ka eesti keeles olemas väljend südamelt südamele.
Kuna eesti keel esineb enne inglise keelt on reklaam keeleseadusega 2011 kooskõlas.
50
Kinga tänav
Kokku on kogutud 4 pilti siltidest, kus peamiseks kasutuskeeles on inglise keel.
Näide 32. Aksessuaaripoe reklaamsilt, Kinga tänav
Tegemist on aksessuaaripoega (näide 32), mis kasutab reklaamsiltidel ainult võõrkeelt.
Sildile, millega reklaamitakse allahindlust oleks võimalik lihtsalt kirjutada 50% ilma
ingliskeelse lisandita up till (kuni). Kuna sildil on kasutatud ainult inglise keelt, on silt
keelseadusega 2011 vastuolus.
Kullassepa tänav
Kokku on kogutud 8 mitmekeelset pilti, kus enim on kasutatud inglise ja eesti keelt.
Mõlemad sildid (näited 33, 34) ei ole kooskõlas keelseadusega 2011, sest inglise keelt on
kasutatud esimesena.
Näide 33. Teater NO99 reklaam, Kullassepa tänav
51
Näide 34. Veta vaateakna reklaamkleeps, Kullassepa tänav
Kuigi tegemist on Eesti kaubamärgiga, siis näitel 34 on kasutatud inglise keelt esimesena
(loeme teksti vasakult paremale):
(a) Inglise keeles: ESTONIAN BRAND
(b) Eesti keeles: EESTI BÄRND
Selline keelevalik viitab sellele, et mõeldud on rohkem välisturistidele.
Mündi tänav
Kokku on kogutud 3 pilti, kus on kasutatud põhiliselt inglise keelt.
Näide 35. Restoran „Spice“ menüü, Mündi tänav
52
Restoran „Spice“ menüü reklaamtahvel (näide 35) on valdavalt ingliskeelne, mistõttu ei ole
see kooskõlas keeleseadusega 2011. Valitud on ainult osad pakutavad joogid ja söögid, mida
on tõlgitud eesti keelde. Näiteks:
(a) ÕLU – BEER
(b) SIIDER – CIDER
(c) GRILLITUD LÕHE – GRILLED SALMON
(d) PIPRAPIHV – PEPPER STEAK
Grillitud lõhe ja piprapihv on eesti keeles kirjutatud palju väiksemalt kui inglise keeles.
Alkohoolsed joogid on aga kirjutatud mõlemas keeles enamvähem võrdse suurusega. Seda
võib põhjustada alkoholile rõhumine, sest sellest huvituksid ka kohalikud rohkem.
Lisaks on menüüs vead:
(a) Ilmselt on tahetud menüüsse kirjutada VANA TALLINN, kuid on eksitud
õigekirjaga – tulemuseks on VANNA TALLINN.
(b) Reklaamtahvlil on kirjas CAR BONARA – mõeldud on ilmselt pasta
CARBONARAt.
Kuna tegemist on kriidiga kirjutatud tahvelsildiga, mis ei ole permanentne, siis oleks
selliseid vigu väga kerge parandada.
Nunne tänav
Kokku on kogutud 10 pilti, kus enamasti on kasutatud eesti ja inglise keelt.
Näide 36. Restoran ja baar Avatar’ silt, Nunne tänav
53
Restoran & Baar Avatar’ i (näide 36) sildil on kasutatud & märki. &-sümbol tuleb inglise
keelest, mis tähistab sidesõna ’and’ lühendit ehk eestikeelset sidesõna ’ja’. Avatar’ i ukse
juures oleval reklaammenüül (näide 37) on kasutatud ainult inglise keelt, mis ei ole
kooskõlas keeleseadusega 2011.
Näide 37. Restoran ja baar Avatar’ menüü, Nunne tänav
Pikk tänav
Kokku on kogutud 66 pilti. Enamasti on kasutatud eesti ja inglise keelt.
Näide 38. Suveniirikaupluse uksed, Pikk tänav
54
Suveniirikaupluse ustel (näide 38) on kasutatud esmalt (vasakult) inglise keelt ja siis eesti
keelt, mis on keeleseadusega 2011 vastuolus. Eesti keeles on mõlemal uksel ainult:
(a) LINA – LINEN
(b) VILL – WOOL
Ülejäänud info on edastatud vasakul inglise keeles ja paremal tõlge eesti keeles:
(a) SOUVENIRS – SUVENIIRID
(b) HANDCRAFT – KÄSITÖÖ
(c) AMBER – MEREVAIK
(d) SHOP OPEN – KAUPLUS AVATUD
(e) MO-SU – E-P
Eestikeelne tõlge on olemas, kuid see on teisel kohal. Arvatavasti ei ole poe omanik
arvestanud sellega, et eestikeelne tekst peab olema esikohal mitte ainult tõlkevormis
esindatud. Eeldatavalt on pood mõeldud turistidele, mis seletab ka inglisekeele primaarset
kasutamist.
Näide 39. Illy kohviku aknakleeps, Pikk tänav
Kohviku aknal on kleebitud fraas LIVE HAPPILLY (näide 39), mis viitab „illy“ kohvile.
Osavalt on kasutatud ingliskeelset fraasi live happily (ela õnnelikult), sest see on tähelepanu
köitev.
Fraas ei ole vastuolus keeleseadusega 2011, kuna „live happilly“ on „illy“ kohvi tunnuslause,
millega nad ennast reklaamivad.
55
Näide 40. Reklaam, Pikk tänav
Etenduse PURE MIND (näide 40) plakat on kaheti mõistetav, kuna tekst võib olla nii
eestikeelne kui ka ingliskeelne:
(a) Eesti keeles: PURE MIND
(b) Inglise keeles: PURE MIND (puhas mõistus)
Välisturistidele tähendab silt arvatavasti ’puhast mõistust’, kuna nemad mõistaksid inglise
keelset varianti ja ei oskaks arvatagi, et fraas PURE MIND on kahemõtteline.
Raekoja plats
Kokku on kogutud 10 pilti, kus on kasutatud eesti ja inglise keelt ning soome keelt.
Näide 41. Restoran ja terrass Rae reklaamsilt, Raekoja plats
56
Rae restoran terrassi reklaamil (näide 41) on kasutatud eesti, inglise ja soome keelt:
(a) Eesti keeles: Piprane veisesisefi lee pipra kastmega
(b) Inglise keeles: Peppery beef tenderloin with green pepper sauce
(c) Soome keeles: Pippuripihvi ja viherpippurikastiketta
Eesti keeles on tehtud trükiviga: veisefi lee, mida oleks võinud parandada enne reklaami
väljapanekut.
Silt on keeleseadusega 2011 kooskõlas, kuna eesti keel on esimesel kohal.
Vanaturu kael
Kokku on kogutud 9 pilti.
Näide 42. Merevaiguehete pood, Vanaturu kael
Pildil (näide 42) on reklaamsilt poest, kus müüakse merevaiku ja merevaigust ehteid.
57
Kasutatud on fraase:
(a) Inglise keeles: BALTIC AMBER (Balti merevaik)
(b) Eesti keeles: MEREVAIGU EHTED
Eestikeelsel fraasil MEREVAIGU (mille?) EHTED on grammatikaviga, tegelikult peaks
kirjutama MEREVAIGUST (millest?) EHTED. Lisaks erinevad eestikeelne ja ingliskeelne
fraas oma sisu poolest: inglise keelest tõlgituna oleks BALTIC AMBER „Balti merevaik“,
kuid eestikeelsel tekstil on kirjas MEREVAIGU EHTED.
Reklaamile on pandud illustreerivad pildid ehetest, mis poes on müügil. Lisatud on 4 pilti
kassist, kellel on kaelas merevaigust ehe – tahetakse mõjutada klienti.
Näide 43. Söögikoha reklaamsilt, Vanaturu kael
Pildil (näide 43) on Olde Hansa reklaam, kus on kasutatud kaheksat erinevat keelt: inglise,
eesti, soome, vene, saksa, jaapani, hispaania, itaalia. Kõikides keeltes on kirjutatud:
„Söögitegu on mu kirg ja armastus“. Kõiki keeli tähistavad riigilipud, mis on aga ekslik,
kuna näiteks inglise keelt ei kõneleta ainult Suurbritannias.
(a) Inglise keeles: „Cooking is the love and passion of my life“
(b) Eesti keeles: „Söögitegu on mu kirg ja armastus“
(c) Soome keeles: „Ruanlaitto on elämäni rakkaus ja intohimo“
(d) Vene keeles: „готовить – это любовь и страсть всей моeй жизни“
(e) Saksa keeles: „Kochkunst is die Liebe und die Leidenschaft meines Lebens“
(f) Jaapani keeles: 料理は私の生活の愛と情熱です。
(g) Hispaania keeles: „La cocina es el amor y la pasion de mi vida“
(h) Itaalia keeles: „La cucina e l’amore e la passioone della mia vita“
58
Eesti keel on aga teisel kohal, mistõttu ei ole reklaam kooskõlas keeleseadusega 2011.
Reklaam on väga mitmekeelne. Esimest korda on välitöö käigus kasutusele võetud jaapani
keel – seda seletab turismiinfo, mille andmetel on Jaapanist saabuvate turistide hulk
märgatavalt suurenenud aastast 2014.
Viru tänav
Kokku on kogutud 35 pilti.
Näide 44. Restoran CRU reklaamtahvel, Viru tänav
Restoran CRU soovitahvlil (näide 44) on soovitud ilusat jõuluaega nii eesti kui ka inglise
keeles ILUSAT JÕULUAEGA – HAPPY HOLIDAYS – on kooskõlas keeleseadusega 2011.
Lisaks on joonistatud väike päkapikk ja lumehelbed tähelepanu köitmiseks.
Kuna reklaamtahvlile on kirjutatud kriidiga, siis see näitab, et silt ei ole permanentne ning
kuulub varsti eemaldamisele.
59
Näide 45. Karaokebaari reklaamsilt, Viru tänav
Karaokebaar Helsink’i silt (näide 45) on kakskeelne – kasutatud soome- ja eestikeelseid
fraase:
(a) HEAD JOOGID – HYVAT JUOMAT
(b) HEAD SÖÖGID – HYVÄT RUOAT
(c) KARAOKE
(d) TERVE PÄEVA – KARAOKE KOKO PÄIVÄN
(e) RÖÖVLIPADA – ROSVONPAISTI
60
Kuigi tegemist on karaokebaariga, mis on mõeldud soomlastele, on korrektselt järgitud
keeleseadust 2011 ja eesti keel on esikohal. Lisaks on sõna karaoke puhul tegemist
internatsionalismiga – karaoke on eesti keeles kui ka soome keeles samad.
61
8.4 KEELEMAASTIK TALLINNA VANALINNAS 22.02.2015
Alapeatükis on antud kvalitatiivne ülevaade 22.02.2015 kogutud piltidest. Kokku on
kogutud sel päeval 63 pilti.
Harju tänav
Kokku on kogutud 7 pilti.
Näide 46. Caffeine reklaam, Harju tänav
Kohvipood Caffeini reklaamsilt (näide 46) on hästi tehtud, kuna koosneb nii kõnekast pildist
kui ka trükitud tekstist. Kella 11-ni igasse kohvisse tasuta espresso + haigutav kohvitops.
Selline reklaamsilt võib olla mõjutav, kuna haigutav kohvitops annab märku sellest, et kohvi
ostes saab lahti väsimusest ja unest.
Reklaam on hea näide eestikeelsest ükskeelsest sildist ning on kooskõlas keeleseadusega
2011.
62
Näide 47. Reklaam, Harju tänav
Reklaam (näide 47) on kakskeelne – kasutatud eesti ja vene keelt.
(a) Eesti keeles: KAS MA TOHIKS OLLA MOZART?
(b) Vene keeles: МОЖНО Я БУДУ МОЦАРТОМ?
Kuigi tegemist on vene lavastusega on reklaamis eesti keel esimesel kohal, mille tõttu on
reklaam keeleseadusega 2011 kooskõlas.
Kullassepa tänav
Kogutud on 5 pilti.
Näide 48. Restorani reklaamtahvel, Kullassepa tänav
63
Tahvelreklaamidel (näide 48) on kriidiga kirjutatud restoranis pakutavad road üksikute
sõnade ja fraasidega, lisaks on ka illustreerivad pildid.
Vasakpoolsel tahvlil:
(a) Grill
(b) PASTA
(c) PIZZA
(d) GOURMET
(e) DESSERT
(f) KOHV
(g) Chocolate
(h) GLÖGI
(i) Irish Coffee
Sõna grill tähendab eesti keeles ’grillimisseadet’, kuid seda sõna on hakatud kasutama
viidates sellele, et restoranis pakutakse grillitud toitu.
Sõna pasta ja pizza tulevad itaalia keelest ning sõna pizza asemel võiks kasutada eestikeelset
sõna pitsa. Pitsa ja pizza on sarnased sõnad ning ka välisturistil ei tekiks segadust. Sõna
pasta kasutatakse ka eesti keeles.
Sõna gourmet tuleb prantsuse keelest ning tähendab ’gurmeerestorani’, mis on eriti rikkaliku
veinivaliku ja valitud roogadega eliitrestoran.
Sõna dessert tuleb prantsuse keelesest sõnast desservir, mis tähendab ’laudu koristama’.
Eesti keeles tähendab sõna dessert ’lõuna- v. õhtusöögi lõpul pakutav magusroog,
maiustused, puuvili vms’(Eesti keele seletav sõnaraamat). Sõna dessert asemel võiks
kasutada sõna magustoit, kuid dessert on peenem ja rahvusvaheline, lisaks on inglise keeles
olemas sõna dessert, mille tõttu soodustab see veel enam sellise sõna kasutust.
Sõna chocolate ja fraasi Irish coffee asemel saaks kasutada ka eestikeelseid vasteid: šokolaad
ja iiri kohv.
Eestikeelseid sõnu ei ole kasutatud ilmselt sellepärast, et neis ei ole piisavalt modernsust ja
prestiiži.
64
Parempoolsel tahvlil:
(a) Inglise keeles: ITALIAN coffee from 2,8€ / FRESH CAKES from 2€ (Itaalia kohvi
alates 2, 8 eurost / värsked koogid alates 2 eurost)
(b) Eesti keeles: Tulge sisse / Küsige pakkumisi
Reklaamtahvlid ei ole keeleseadusega 2011 kooskõlas, kuna vasakpoolsel tahvlil ei ole
kasutatud eesti keelt ning parempoolsel tahvlil on esmajärjekorras kasutatud inglise keelt
ning siis eesti keelt. Lisaks on info erinevates keeltes erinev.
Mündi tänav
Kogutud on 4 pilti.
Näide 49. Suveniiripoe vaateaken, Mündi tänav
Kleebitud sildil (näide 49) on kasutatud eesti ja inglise keelt korrektselt (kooskõlas
keeleseadusega 2011)
(a) Eesti keeles: SUVENIIRID
(b) Inglise keeles: SOUVENIRS
65
Nunne tänav
Kokku kogutud 7 pilti.
Näide 50. Baari reklaam, Nunne tänav
Reklaam (näide 50) on kakskeelne – eesti- ja ingliskeelne.
(a) Hõõgvein – Hot Wine
(b) Vana Tallinn
(c) coffee (kohv)
Sõna hõõgvein tõlgitakse inglise keelde tavaliselt mulled wine mitte hot wine. Reklaamil on
mõlemas keeles ainult hõõgvein ja hot wine, teistest pakutavatest jookidest üks on kirjutatud
eesti keeles ’vana tallinn’ ja teine inglise keeles ’coffee’.
66
Pikk tänav
Kokku on kogutud 17 pilti.
Näide 51. Merevaiguehete poe reklaamsilt, Pikk tänav
Merevaigupoe reklaam kassiga (näide 51) on Tallinna vanalinnas laialt levinud.
BALTIC AMBER (Balti merevaik) – BALTI MEREVAIK
The best choice & prices in Tallinn for amber jewelry are in our shop (Parima valiku ja
hindadega merevaigust ehted Tallinnas on meie poes).
Reklaam ei ole keeleseadusega 2011 kooskõlas, kuna eestikeelne info on peaaegu olematu.
67
Raekoja plats
Kokku on kogutud 2 pilti.
Näide 52. Baari reklaam, Raekoja plats
Valgustatud reklaamsildid Tallinna vanalinnas ei ole väga levinud, aga siiski mõni üksik
leidub (näide 52). Reklaamitud spordi otseülekannete näitamist baaris: Live sport. Sildil on
kasutatud ainult inglise keelt, mille tõttu ei ole silt kooskõlas keeleseadusega 2011.
Lisaks on kasutatud aknal tuntud kleepsu WIFI, mis näitab tasuta interneti külastamise
võimalust.
68
Vanaturu kael
Kokku on kogutud 3 pilti.
Näide 53. Baariuks, Vanaturu kael
Baariuksel olev silt (näide 53) on kakskeelne. Esimesel kohal on eesti keel ja teisel kohal
inglise keel (kooskõlas keeleseadusega 2011):
(a) Avatud
(b) Open (avatud)
Lisaks on kasutatud aknal kleepsu WIFI, mis näitab tasuta interneti külastamise võimalust.
69
Viru tänav
Kokku on kogutud 18 pilti.
Näide 54. Gourmet Club’ reklaamsilt, Viru tänav
Gourmet Club’i esinduskaupluse reklaamsilt (näide 54) on valdavalt eestikeelne, kuid
lisatud on ka prantsuse ja inglise keelt.
Gourmet Club
Esinduskauplus
Alati Parim Kvaliteet – Allways Premium Quality
Hõrgud koogid ja küpsetised
Delicious cakes & pastries
VÕTA To Go KAASA
Usalda Oma Maitset – Trust Your Senses (usalda oma meeli)
70
Inglise keele kasutamisel on tehtud grammatikaviga: Sõna always on kirjutatud allways.
Fraas Deli & Cafe’ on segu prantsuse ja inglise keelest. Sõna Deli tuleb inglise keelest ja
tähendab ’delikatessi’. &-sümbol tuleb inglise keelest, mis tähistab sidesõna ’and’ lühendit
ehk eesti keeles sidesõna ’ja’. Sõna café tuleb prantsuse keelest ja tähendab ’kohvikut’.
71
8.5 DIAKROONILINE PERSPEKTIIV. PILDISTAMISKORDADE
VÕRDLUS
Alapeatükis on võrreldud alapeatükke 8.1–8.4 diakroonilises perspektiivis, et vaadelda ajas
toimunud muutusi Tallinna vanalinna keelemaastikul. Kokku on kogutud nelja
pildistamiskorra peale 637 pilt.
Kõik pildistamiskorrad tõestavad seda, et Tallinna vanalinna keelemaastik on mitmekeelne
ja multimodaalne. Tallinna vanalinna keelemaastik on ajas muutunud, kuid kasutatavad
keeled on jäänud siiski samaks. Võõrkeelte kasutamine on väga sagedane (vt tabel 8, 13),
mis läheb vastuollu keeleseadusega 2011.
Tallinna vanalinna keelemaastikule on omane, et on olemas nii permanentseid silte kui ka
kiirelt eemaldavaid silte – seda tõestavad ka pildistamiskorrad. Üheks jäävaks kuid
muutuvaks reklaamiks on näiteks reklaamsilt poeuksel, kus pakutakse merevaigust ehteid
(vt näide 29, 42, 51). See reklaam on olnud olemas kolmel pildistamiskorral, nii 22.02.2014,
27.12.2014 kui ka 22.02.2015, kuid on natuke muutunud ja edasi arenenud. Algselt oli
reklaam kassiga ainult ühe poe uksel, siis oli sellel reklaamil samas kohas juba neli kassi
ning siis oli reklaam edasi kandunud ka teisele tänavale.
Neljandal pildistamiskorral (22.02.2015) on kõige enam näha tehnikaarengut (vt näide 52),
mis viitab ka Durk Gorter’i uuenenud keelemaastiku definitsioonile, mille järgi on tekkinud
uuenenud siltide tüübid, nagu elektroonilised lamekuvarid, LED neoonvalgustid,
vahttahvlid, elektroonilised infopunktid, interaktiivsed puuteekraanid, täispuhutavad
graafilised kujundid, kokku keritavad loosungid (Gorter 2013: 191). Enne ei kasutatud väga
palju LED valgustusega reklaame, mida oleks ka pimedas näha – nüüd on kasutusele võetud
ka sellised mõjutusvahendid.
Viimastel pildistamiskordadel (27.12.2014, 22.02.2015) on sagedasemaks muutunud ka
tahvelreklaamid, kuhu saab kirjutada kriidiga. Need sildid (vt näide 35, 37, 44, 48) on kiiresti
eemaldatavad (kustutatavad) ja muudetavad.
Sarnaseks kõikide pildistamiskordade juures võib pidada seda, et populaarsed on paberist
reklaamsildid, mida kleebitakse akendele, et kiirelt infot edastada (vt näide 16, 18, 32, 54).
Need on samuti sildid, mida saab kiiresti eemaldada.
72
Tallinna vanalinna keelemaastiku mitmekeelsus väljendub enamjaolt inglise keele, eesti
keele, vene keele, soome keele ja prantsuse keele kasutamises. Kõige sagedamini
kasutatakse võõrkeelena inglise keelt, kuna tegemist on ikkagi lingua franca-ga. Inglise keelt
on kasutatud 433 korral, mis on võrdväärne eesti keele kasutamisega (vt tabel 8).
Vene keele kasutamine on stabiilselt vähenenud pildistamiskordade jooksul ning prantsuse
keele kasutamine on küllaltki stabiilne. Prantsuse keelt kasutatakse enamasti poodide ja
restoranide toiduainete nimetamisel, et tunduda modernsem (vt näide 54). Soome keele suur
ja pidev kasutamine on põhjendatud soome turistide külastatavusega (vt näide 45). Esimest
korda kasutati jaapani keelt Tallinna vanalinna keelemaastikul 27.12.2014 (vt näide 43),
mida põhjendab Jaapanist tulevate välisturistide suurenemise hulk. (vt tabel 8)
Tallinna vanalinna keelemaastik on uuritud ajaperioodil muutunud veelgi mitmekülgsemaks
ja mitmekeelsemaks. Seda on soodustanud tehnikaareng ja Eestisse saabuvate erinevate
päritolumaadega välisturistide arvu suurenemine (n Jaapani välisturistide külastatavuse
suurenemine detsembrist 2014).
73
9. UURIMISTULEMUSED JA JÄRELDUSED
Primaarse eesmärgina on bakalaureusetöös kvalitatiivselt vaadeldud, mis keeli, millised
tekstiliike ja väljendusvahendeid keelemaastikul leidub ning, kas keelemaastik täidab
informatiivset või pigem sümboolset funktsiooni. Lisaks on vaadatud kooskõlastatust
keeleseadusega 2011.
Tallinna vanalinna puhul on tegemist multimodaalse ja mitmekeelse keelemaastikuga. On
näha, et keelemaastik täidab nii informatiivset kui ka sümboolset funktsiooni. Teavitatud on
sellest, kus maailmapaigas asutakse, viidates kohalikule koloriidile (vt näide 8, 34) ning,
millised on söögi- ja joogikohad ning poed. Poodidel ja söögi-joogikohtadel olevate siltidega
tahetakse mõjutada kliente otsustamaks, kuhu minna. Selleks on kasutatud armsa pilguga
kassipoegi (vt näide 30, 42, 51), maskotte (vt näide 25), pilkupüüdvamat kirjastiili (vt näide
17).
Väljendusvahenditena on peamiselt tegemist sidumata tarbetekstidega – kasutatud sõnu ja
fraase, harvemal juhul ka üksikuid lauseid. Liiklusmärgid on küll ikoonid ja märgid, kuid
nende tähendused on autojuhile sõnade ja fraasidega teada.
Sekundaarse eesmärgina on uuritud keelemaastiku keelelisi muutusi Tallinna vanalinnas
detsembrist 2013 kuni märtsini 2014. Materjali kogumisel lähtuti hüpoteesist, et suureneb
vene keele kasutamine Tallinna vanalinnas (detsember 2013) seoses õigeusklike jõuludega
(kui Tallinna saabub traditsiooniliselt päris palju turiste Venemaa Föderatsioonist, kus aasta
alguses on pikad vahenädalad). Lisaks on lähtutud hüpoteesist, et detsembris 2014 väheneb
vene keele kasutamine siltidel, kuna vähenes vene turistide arv.
Tallinna vanalinna puhul ei pidanud siinkirjutaja hüpoteesid paika, sest 1) vene keele
kasutamise hulk ei suurenenud, kuigi turismiinfo andmetel vene turistide külastatavuse hulk
suurenes iga aastaga; 2) vene keele kasutamise hulk ei vähenenud, kuigi turismiinfo
andmetel vene turistide saabumise hulk Eestisse vähenes detsembril 2014. Vene keele
kasutamine on olnud enamvähem võrdne kogu ajaperioodi (detsember 2013 – märts 2015)
vältel. Stabiilselt jäi selle ajaperioodi kõige kasutavamaks keeleks eesti keele kõrval inglise
keel, mis on tänapäeval lingua franca’ks kujunenud, ning antud asjaolu leiab tõestust ka
Tallinna vanalinna keelemaastikul.
74
Tallinna vanalinn on turismiobjekt, kus enamus pakutud teenuseid on ikkagi suunatud
välismaalastele ja/või välisturistidele. On võimalik tõdeda, et eesti keele kasutamine ei ole
sageli esmatähtis (vt tabel 8, 13) – see tähendab seda, et eesti keel on tavaliselt sildil
tähtsuselt teisel kohal, sest esimesel kohal on inglise keel. Inglise keele liigne esinemine
läheb aga vastuollu keeleseadusega 2011, mille eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta
eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu
valdkondades.
Inglise keele liiga sagedane (kohati prioriteetne) kasutamine võib viia aga ka eesti keele
järkjärgulise hääbumiseni siltidel – nii nagu on juhtunud vähemuskeeltega paljudes
maailmakohtades (vt Gorter jt 2012). Vähemuskeeli ei ole enam keelemaastikul võimalik
leida, sest põhiliseks keelemaastikukeeleks on kujunenud inglise keel. Lisaks kasutatakse
prantsuse keelt, mis oli enne inglise keelt lingua franca, et välja paista moodsam ja
peenutseda.
75
KOKKUVÕTE
Keelemaastikku ei ole Eestis diakrooniliselt palju uuritud, mille tõttu on antud uurimuse
raames kogutud empiirilist keeleainest, mis on iseenesest väärtuslik, selgitatud ja kirjeldatud
vanalinna mitmekeelsete avalike siltide, tänavareklaamide jms funktsioone, et Eesti ei jääks
kõrvale keelemaastike uuringute üldisemast diskussioonist.
Bakalaureusetöö primaarne eesmärk on vaadelda, mis keeli, milliseid tekstiliike ja
väljendusvahendeid keelemaastikul leidub ning, kas need täidavad informatiivset või pigem
sümboolset funktsiooni. Esimese sekundaarse eesmärgina on uuritud keelelisi muutusi
Tallinna vanalinnas detsembrist 2013 kuni märtsini 2015. Teise sekundaarse eesmärgina on
vaadeldud, mis keelsed on sildid ning kas sildil olev tekst on kooskõlas keeleseadusega.
Bakalaureusetöö teoreetiline osa keskendub keelemaastiku ajaloolisele kujunemisele,
keelemaastiku olemusele ja inglise keele kasutamisele keelemaastikul ning turismindusele
Tallinnas. Lisaks on defineeritud keeleseadust 2011 töö jaoks vaja minevast aspektist.
Bakalaureusetöö eesmärkide saavutamiseks on välja valitud 10 tänavat Tallinna vanalinnas,
mis viivad turistide jaoks tähtsamatesse suundadesse: sadamasse, Balti jaama, Raekoja
platsile, Vabaduse väljakule ja Viru keskuse poole. Nendel tänavatel on tehtud etnograafilist
välitööd, mille käigus on kokku kogutud 637 pilti.
Töö koosneb kombineeritult kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest uurimusest. Kvantitatiivne osa
annab ülevaate etnograafilise välitöö tulemustest arvudes ja kvalitatiivne osa analüüsib
pikemalt siltidel kasutatavaid keeli ja nende muutusi ajas ning kooskõlastatust
keeleseadusega 2011. Lisaks on välja toodud keelemaastiku diakrooniline perspektiiv, et
näha toimunud muutusi kogu uurimuse vältel.
Uurimustulemused näitavad, et keelemaastik Tallinna vanalinnas on mitmekeelne,
multimodaalne ning nii informatiivne kui ka sümboolne. Kasutatud on palju visuaalseid ja
trükitud tekste ning erinevaid keeli. Tallinna vanalinna kõige kasutatavam keel on inglise
keel, mis on ka muutunud globaalseks suhtluskeeleks. Inglise keelt kasutatakse
kosmopoliitsuse rõhutamiseks, mille tõttu eesti keel jääb aga sageli teisele kohale (vt Bolton
2012).
76
Tehtud uuringu võimaliku edasiarenguna näeb siinkirjutaja vanalinnas olevate siltide
autorite intervjueerimist, et teada saada, mis konkreetselt ajendab kasutama võõrkeelt ning
miks ei tehta silte kooskõlas keeleseadusega 2011.
77
KASUTATUD KIRJANDUS
AAVA, Katrin; SALUMÄE, Ülle. 2013. Meedia ja mõjutamine. Tallinn. Künnimees.
BACHMANN, Talis. 2009. Reklaamispsühholoogia. Tallinn. Ilo.
BACKHAUS, Peter. 2007. Linguistic Landscapes. A Comparative Study of Urban
Multilingualism in Tokyo. Clevedon: Multilingual Matters Ltd.
BOLTON, Kingsley. 2012. World Englishes and linguistic landscapes. World Englishes
31:1, 30–33.
BRUYEL-OLMEDO, Antonio; JUAN-GARAU, Maria. 2009. English as a lingua franca in
the linguistic landscape of the multilingual resort of S’Arenal in Mallorca. International
Journal of Multilingualism. 6 (4), 386–411.
CENOZ, Jasone; Durk GORTER. 2008. The Linguistic Landscape as an Additional Source
of Input in Second Language Acquisition. IRAL 46, 267–287.
GORTER, Durk. 2006. Introduction: The Study of the Linguistic Landscape as a New
Approach to Multilingualism. International Journal of Multilingualism 3 (1), 1–6.
GORTET, Druk. 2013. Annual Review of Applied Linguistics. Cambridge University Press.
33. 190–212.
GORTER, Durk, Heiko F. MARTEN ja Luk Van MENSEL (eds.). 2012. Minority
Languages in the Linguistic Landscape (Palgrave Studies in Minority Languages and
Communities). Basingstoke: Palgrave Macmillan.
JACOBS, Neil. G. 2005. Yiddish. A Linguistic Introduction. Cambridge: Cambridge
University Press.
JEGOROV, Deniss. 2011. Tallinna ja Ida- Virumaa keelemaastiku võrdlus. Magistritöö.
Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
KAHU, Liisi. 2011. Alt-üles ja ülevalt-alla keelekorralduse võrdlus Tallinna keelemaastikul
läbi keeletoimetaja pilgu. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
KASANGA, Luanga A. 2010. Streetwise English and French advertising in multilingual DR
Congo: symbolism, modernity, and cosmopolitan identity. 206. 181–205.
78
KÜBARD, Diana. 2011. Keelekeskkonna ja keelemaastiku roll keelehoiakute
väljakujunemisel Tartu, Tallinna ja Narva venekeelsete üliõpilaste näitel. Magistritöö.
Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
LAITINEN, Mikko; ZABRODSKAJA, Anastassia. 2015. Dimensions and dynamics of
sociolinguistic landscapes in Europe. Mikko Laitinen, Anastassia Zabrodskaja (Toim.).
Dimensions of Sociolinguistic Landscapes in Europe: Materials and Methodological
Solutions (11 - 25). Frankfurt am Main, Berlin, Bern, Bruxelles, New York, Oxford, Wien:
Peter Lang Europäischer Verlag der Wissenschaften
LANDRY, R., BOURHIS Richard Y. 1997. Linguistic Landscape and Ethnolinguistic
Vitality: An Empirical Study. Journal on Language and Social Psychology, 16 (1), 25–29.
MUTH, Sebastian. 2012. Language, Power and Representation in Contested Urban Spaces:
The Linguistic Landscapes of Chisinau and Vilnius. Doktoritöö. Greifswald: University of
Greifswald.
PAVLENKO, Aneta. 2009. Language Conflict in Post-Soviet Linguistic Landscapes.
Journal of Slavic Linguistics 17, 253–258.
PUKSAND, Helin. 2011. Eesti koolinoorte lugemisharjumused meedia näitel. Eesti
Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 27, 179–195.
SCOLLON, Ron; SCOLLON Suzanne Wong. 2003. Discourses in Place: Language in the
Material World. London and New York: Routledge.
ZABRODSKAJA, Anastassia. 2007. Keel meie ümber ehk mida võib Eesti keelemaastik
pakkuda sotsiolingvistile. – Oma Keel 2, 6–14.
ZABRODSKAJA, Anastassia. 2009. Russina-Estonian Language Contacts: Grammatical
Aspects of Language Use and Change [Vene-eesti keelekontaktid. Keeletarvituse ja -
muutuse grammatilised aspektid] Doktoritöö. Tallinna Ülikool humanitaarteaduste
dissertatsioonid 16. Tallinn University dissertations on humanities.
ZABRODSKAJA, Anastassia. 2014. Tallinn: monolingual from above and multilingual
from below. – Anastassia Zabrodskaja, Tommaso Milani (guest editors). Signs in Context:
Multilingual and multimodal texts in semiotic space (Special Issue), International Journal of
the Sociology of Language 228, 105–130.
79
YURCHAK, Alexei. 2000. Privatize Your Name: Symbolic Work in a Post-Soviet
Linguistic Market. Journal of Sociolinguistics 4 (3), 406–434.
Veebiallikad
ARTEMIS http://artemis.ee/tutvustus/ [02.04.2014]
EESTI KEELE SELETAV SÕNARAAMAT http://www.eki.ee/dict/ekss/ [15.03.2014]
ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389
[29.03.2014]
KEELESEADUS, RT I, 18.03.2011 https://www.riigiteataja.ee/akt/KeeleS [16.03.2014]
KORRAKAITSESEADUS RT I, 22.03.2011, 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/KorS
[29.03.2014]
LIIKLUSSEADUS
(http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/sites/default/files/LM_F_M_130211.pdf)
[01.01.2014]
PUHKA EESTIS https://d37vo8xv2lfdcj.cloudfront.net/docs/1478847_eesti-
turism2013.pdf [17.03.2014]
SPECIAL EUROBAROMETER 386
http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_386_en.pdf [17.04.2015]
SPICE http://www.spicerestoran.ee/ [29.03.2014]
STATISTIKAAMET (http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE04&lang=2) [06.02.2014]
80
SUMMARY
LINGUISTIC LANDSCAPE IN TALLINN OLD TOWN: A DIACHRONIC
PERSPEKTIVE
According to Anastassia Zabrodskaja (2007: 6) the linguisitic landscape shows which part
of the world we are dealing with, how certain languages and alphabets are combined and co-
existing with eachother. According to Durk Gorter (2013: 190) the signs are part of the
textual decoration, which surround us every day as we walk or drive through the urban
environment.
Rodrigue Landry and Richard Y. Bourhis (1997: 24) are the first researchers of the linguistic
landscape, who discovered a remarkable connection between language usage and territory
and started using the term „linguistic landscape“. According to them the linguistic landscape
is the language of public road signs, advertising billboards, street names, place names,
commercial shop signs, and public signs on government buildings combines to form the
linguistic landscape of a given territory, region, or urban agglomeration.
Linguists have not researched the linguistic landscape of Estonia very throughly and because
of that this subject offers a lot of opportunities and challenges for a closer research. Due to
its location, Estonia is historically and also geographically very interesting. While taking a
look at the estonian linguistic landscape, it can be seen that there are a lot of languages in
use here. It is totally natural for this landscape to be so multilingual because in addition to
Estonia’s historical background globalisation is taking place and one of its processes is the
increase of intercultural communication. As a common communication language between
diffrent nations, english has turned into a „lingua franca“ in oral and written communication
– english has become a global communication language (Cenoz ja Gorter 2008: 269).
The aim of this bachelor thesis was to collect empirical language material which is valuable,
explain and describe the functions of Tallinn’s Old Town multilingual public signs,
streetadvrtising etc. so that Estonia would not be excluded from the general discussion about
linguistic landscapes.
81
As the primary purpose of this bachelor thesis, different languages, type of texts and means
of expressions, which are found in the linguistic landscape were observed to find out if they
fulfill informative or rather merely symbolic function.
As the first secondary purpose, linguistic changes in Tallinn Old Town from december 2013
to march 2015 were observed. Taken into consideraton that according to tourism information
data the amount of Russian tourists increased from january 2009 to 2013, the collecting of
the material was based on the first hypothesis of this bachelors thesis, which stated that „At
the end of December the usage of the Russian language on Tallinn old town streetsigns will
grow due to the arrival of the Russian tourists between the catholic christmas week and
orthodox christmas“. From 2014 the amount of Russian tourists decreased due to the
inflation of ruble and also due to the reason that the relationship beetween Russia and the
European Union became more intense. On this basis, the second hypothesis was formed,
which states that the usage of Russian language will decrease on the streetsigns in tallin old
town.
As the second secondary purpose it has been observed, which language is used on the signs
and if it is in compliance with the language Act. As observing the linguistic landscape there
can also be found texts that are not in accordance with the Language Act 2011, so this
bachelor thesis has also tried to find out reasons why using foreign language is preferred to
using our own native language.
To achieve the purposes of this bachelor thesis:
1) a place with a big tourists flow was chosen – Tallin Old Town which is a national
Heritage Conservation Area since 1966 and in the UNESCO’s World Heritage List
since 1997;
2) field work was performed four times in Tallin Old Town: 27.12.2013, 22.02.2014,
27.12.2014, 22.02.2015. Alltogether 637 pictures have been collected from the
different streets of the Old Town;
3) collected photos were analysed to search the aswers to the questions: 1) To whom
the text is directed? 2) How is the text written? 3) In which language the text is
written? 4) Is the text in compliance with the language Act of 2011? 5) If and how
the text is affecting people? 6) Which types of texts/genres and means of expressions
are used?;
82
4) the changes taken place over time in the linguistic landscape were observed
To achieve the purposes of this bachelor thesis 10 streets of Tallin Old Town were selected
which lead to the most important places for the tourists: the Port, Baltic Station, Town Hall
Square, Freedom Square and Viru center. On these streets etnographic field work took place,
whereby 637 pictures were collected.
This thesis' methodology combines quantitative and qualitative research. The quantitative
part gives an overview of the result of the etnograpic field work in numbers and the
qualitative part analyses throughly the languages used on the signs and the changes of them
taken place over time and also the accordance of them with the Language Act of 2011. In
addition the diathronic perspective of the linguistic landscape has been brought out to see
the changes taken place throughout all the research.
In case of Tallin Old Town the author’s hypotheses were rejected because 1) the usage of
Russian language did not increase even though according to the tourism information data the
amount of visiting Russian tourists increased with every year; 2) usage of the Russian
language did not decrease even though according to the tourism information data the amount
of visiting Russian tourists decreased in December 2014. The overall usage of the Russian
language in streetsigns have been decreasing in the period of December 2013 til March 2015.
In this time period the most usable language next to the Estonian language was English,
which nowadays has developed into a lingua franca and this case also finds proof in the
linguistic landscape of Tallin Old town.
The research results show that the linguistic landscape in Tallin Old Town is multilingual,
multimodal as well as symbolic. A lot of visual and printed texts and also different languages
are in use. It is clearly brought out, in which part of the world we are while referring to the
local colourite and which are the eating an drinking places and also the stores. The signs on
shops and eating and drinking places are trying to affect the customers choice of where to
go. To do so, cute pictures of kittens, mascots and eye-catching font styles are used.
The most used language in Tallin Old Town is English which has also become the global
language of communication. English is used to emphasize cosmopolitanism, due to which
the Estonian language often remains secondary (Bolton 2012). Too frequent use of the
English language might lead to extinction of using the Estonian language on signs – as has
happened to a lot of minority languages in different places in the world (Gorter et al 2012).
83
It is not possible to find minority languages in the linguistic landscape anymore, because
English has turned into the main linguistic landscape language. In addition to French, which
was lingua franca before english is used to appear more modern.
During the time period of the research, the linguistic landscape of Tallin Old Town has
become even more versatile and multilingual. It has been encouraged by the development of
technology and the increase in the amount of foreign tourists with different countries of
origin that visit Estonia (for example the increase of Japanese tourists in Estonia in
December 2014). Due to the development of technology Durk Gorter has renewed the
definition of the linguistic landscape, according to which renewed types of signs have
occured such as electronical flat panel displays, LED neonlights, foam boards, electronical
message centers, interactive touchscreens, inflatable signage and scrolling banners (Gorter
2013: 191). Previously LED lightning advertisements, which can easily be seen in dark were
not used so widely – now these forms of affecting people have been taken in use.