Heli Salongheli@meiemaa.ee

„Küllap on sellepärast nii ku-junenud, et olen ise võimali-kult palju poes ja paljud tea-vad mind. Küllap on see üks meie pikaealisuse võtmeid, et püüan ise kogu aeg kohal olla ja teine saladus on töötajad, kes on meie kullafond,” arut-leb Elektroonika Äri juhataja Kalvi Trei enda ja firma tun-tuse üle.

„Olen püüdnud ennast kur-sis hoida eri-nevate vald-kondadega ja nende oma-vahelise sidu-misega. Ma ei põlga n-ö ise käsi mustaks teha,” lisab mees.

Miks aga on elektroonikat müüval poel selline naljakas firmanimi nagu Saare Mat-kad?

„Ema asutas kunagi firma ja koolitas giide ning planee-ris teha siseturismi, kuid ajad muutusid ja see asi jäi taga-plaanile. Tekkis võimalus elektroonikat müüa ja tegi-me seda Saare Matkade alt,” selgitab Kalvi ja lisab, „nüüd nime muuta ei oleks hea, sest mingi vangerdus kahandaks meeletult usaldusväärsust partnerite silmis.”

Kuidas aga pood praegusele tasemele arenes?

„1990 müüsin kodust elekt-roonika komponente ja tegin seda kaks aastat. Mina käi-sin Tallinnas polütehniku-mis ning 11-aastane õde ko-dus müüs. Siis ütles ema, et aitab küll, lõpetame selle äri ära. Inimesed ei suutnud va-het teha, tuldi hommikul kell 7 ja õhtul kell 11,” räägib Kal-vi oma äri esimesest etapist.

Seejärel koliti Kauba 5 II korrusele, kus oldi kaks aastat ja seejärel Raekoja 4.

„1. oktoobril 1994 avasime seal juba suurema poe, mis oli 27 m2. Seal olime samuti paar aastat ning seejärel tuli-me juba oma praegusesse asu-kohta Tallinna 14, kus alusta-sime 30–40 m2, nüüd on meil pinda 170 m2,” jõuab Kal-vi ajaloost rääkides tänasesse päeva välja.

Iga uus koht on juurde too-nud ka uut kaupa.

„Nagu öeldud, alustasime elektroonika komponentidest

– takistid ja muud sellised vi-dinad. Kauba tänaval tulid juurde natuke suuremad asjad ja väike remondiosa. Raekoja tänaval oli juba täissortiment. Nii palju, kui rahakott võimal-das, olin kaupa ostnud. Kuna alustav ettevõte peab kogu kauba välja ostma, siis oli mul kaupluse avamise päeval veel ainult kuus krooni raha tas-kus,” on Kalvi seda meenuta-des üsna õhinas. „Sellest het-kest hakkas ettevõtte areng pihta ja tänaseks oleme jõud-

nud Saare-maa kolme s u u r e m a hulka välja ning Elekt-r o o n i k a Ärist võib

leida kõike, alates mobiili-dest, lõpetades suurte külm-kappidega.”

Omanike nimekirjas olevad ema ja õde igapäevatöös kaa-sa ei löö.

„Ema oli alguses vedur, kes pani ettevõtte käima, kuid nüüd on nad õega moraalne tugi. Kui on vaja mingeid ras-keid otsuseid teha, siis aruta-me koos – kodune tugi on olu-line,” hindab Kalvi lähedaste tähtsust.

Olles nii kaua oma äriga ra-b e l e n u d , kas puha-ta on olnud aega?

„Ei ole, isegi kui puhkusel olen, tunnen, et justkui olen võlgu ettevõttele, et peaks ko-hal olema. Ettevõtjal ei ole ju konkreetset tööaega. Natuke tänamatu töö, aga midagi pole teha, see on elustiil. Viimasel ajal olen siiski üritanud natu-ke rahulikumalt võtta,” ei tee Kalvi saladust sellest, mida tegelikult tähendab ettevõt-ja leib.

Kuid on Kalvigi tundnud, et selles vanuses mees tahaks ka midagi muud teha.

„Mõni aasta tagasi panime ettevõtte müüki ja üritasime teada anda, et meiega võib sel-lel teemal läbi rääkida. Läbi-rääkijaid tuli igasuguseid, aga sobivat pakkumist ei tulnud. Lapsukesest kahju ei oleks ol-nud, kui oleks hea pakkumine tulnud. Ettevõte töötab väga hästi, aga perspektiivis ei suu-da väikeettevõte lõpuni üksin-da vastu pidada. Tuleb aeg,

millal pead teistega ühinema ja olen jätkuvalt pakkumistele avatud,” kinnitab firma juht.

Kui aga tõesti ühel päeval firma müüdud saaks?

„Käiksin aasta aega kalal ja siis mõtleksin, mida eda-si teha. Ma oskan kõike teha, hakkan või pagariks, kui vaja, ja kauplust müües jätaksin hoolduse ja remondi poole al-les,” on Kalvil eluplaan muu-tuste ajaks valmis mõeldud.

Kuidas on aga tagasi mõel-da ajale, mil Elektroonika Äri oli üks esimesi turul?

„Enne meid oli praegune + - Elektroonika, järgmisena tulime meie. Me oleme erili-sed ehk selle poolest, et ole-me 100 protsenti iseseisvad, ei esinda kellegi nime ja pole ennast ka kellelegi maha müü-nud,” on Kalvi rahul, et elu ja äri on just nii edenenud.

Rääkides viimase aja ma-janduse olukorrast, siis Kal-vi sõnul on tunda, et müük on vähenenud, aga paranduse osa järjest suureneb.

„Väga tähtis osa on garan-tiiremondid. Oleme võitnud piisavalt usaldust maaletoo-jate silmis, et meie kätte usal-datakse seadmete garantii-

remont, kuid remontida os-kame siin ka kõike muud. Kliendi jaoks on teenus väga mugav,

sest katkine külmkapp või pe-sumasin viiakse otse kodust ära,” selgitab Kalvi.

Milline paistab aga tulevik?„Plaan on sisse tuua mõned

uued tooted, aga neist veel ei räägiks. Laieneda me kuskile mujale ei kavatse, meile pii-sab sellest, mis on. Tähtis on, et kliendid usaldavad meid. Kui aga majanduslangus lä-heb tõesti nii suureks, et kee-gi enam midagi ei osta ja me renti maksta ei jõua, siis ega ettevõte ei kao, me võime ka mujale kolida,” räägib mees, kes teab, mida tähendab fir-mat iseenese tarkusest esime-sest päevast peale üles ehita-da. Küllap teab ta siis ka seda, mida kõige raskematel aega-del peale hakata.

NR 6 (150) 12. veebruar 2009

Natuke tänamatu töö, aga midagi pole teha, see on elustiil.

Saare Matkad OÜAsutatud: 1991Omanikud: Kalvi Trei, Anne Trei ja Katrin Trei.Töötajaid: 5 ja üks FIE.Tegevussuunad: koduma-sinate ja elektroonika müük ning remont. Käive: 12 mln.

Kalvi juuresKuna Saaremaa on väike koht, siis pole

imestada, kui inimesed teavad rohkem Kal-vit, mitte Elektroonika Äri.

Ikka minnakse Kalvi juurde, kui vaja kodu-masinat või elektroonikat soetada ning Kalvi aitab hädast välja siis, kui mõni masin ei töö-ta just nii nagu peab.

Sellepärast räägivadki paljud lihtsalt nii – lähen Kalvi juurde.

Lapsukesest kahju ei oleks olnud, kui oleks hea pakkumine tulnud.

Poes on kaupa igast sorti-mendist.

Fotod: Irina Mägi

Elektroonika Äri omanik Kalvi Trei püüab ise võimalikult palju poes kohal olla.

Tublid abilised, kes töötanud kaupluses üsna algusest peale – kodumasinate müügidirek-tor Rando Metsamaa ja arvutite müügimees Viljar Oder (vasakul).

TOIMETUS: Meie Maa EkstratoimetajaEeviLaanemaa,tel4555951,eevi@meiemaa.ee Kuressaare SõnumidtoimetajaToomasHarjus,tel6661884,sonumid@meiemaa.ee

REKLAAM:•Reklaamitoimetaja HelenRauk tel/faks4557195,5153556 helen@meiemaa.ee,•Kujundaja ValmarVoolaid valmar@meiemaa.ee•Küljendaja MerikeKuusk merike@meiemaa.ee

Ilmubigalneljapäeval.Trükiarv11700.TrükkKroonpress.VäljaandjaOÜSaaremaaRaadio,Komandandi1,93812Kuressaare

� NR 6 12. veebruar 2009

Meie Maa väärtustab iga saarlase sündi!

KRISTOFER KÜTT Sündinud 24. septembril 2008 (sünnikaal 3368 g, pikkus 49 cm).

KÄTRIIN JOHANSON Sündinud 19. juunil 2008 (sünnikaal 1954 g, pikkus 43 cm).

�NR 6 12. veebruar 2009

• Kas leidub õpikut lolluste äratundmiseks?• Meeleavaldustest kartulikoorte paistel ehk revolutsioonide mõttetusest.• Järelviibe suvesaarlastest kunstnikele Peeter Ulasele ja Ants Mõlderile.

• Mats Magistraal kut üks äbitu inimese tükk...• Humoristlikke tõsimeenutusi meie laulupidudest

Nädalalõpp

Algus 29.01. MM Ekstras

KohvikannudKohvikannu puhastamiseks

keeda selles vett tükikese sid-runiga.

Et kohvikann säiliks puhtana, tuleb sinna vahetevahel panna supilusikatäis söögisoodat, kal-lata peale keeva vett, lasta mõni aeg seista ja loputada kahe-kol-me sooja veega.

Kohvikannud, eriti nikkel-kannud, mida kasutatakse har-vemini, omandavad sumbunud lõhna. Kuigi kartulikeeduvesi selle jälle eemaldab, on parem kannu puistata juba veidi jah-vatatud kohvi, mida pärast mui-dugi ei maksa enam kasutada.

NB! Kohvipaksu ei tohi va-lamusse kallata, kuna see põh-justab voolutoru ummistuse.Hakklihamasinad

Pärast liha läbiajamist tu-leb hakklihamasinast läbi aja-da toores kartul ning alles siis pesta. Hakklihamasinat ei to-hiks kuivatada pliidil või mõ-nes muus soojas kohas. Soo-jas muutub see tumedaks ning noad lähevad kiiresti nüriks.Käte puhastamine

Pärast juur- ja puuvilja pu-hastamist saab käed puhtaks väljapigistatud sidruniga. Kui aga sõrmeotsad on muutunud

mustaks, kasta sõrmed viieks minutiks kuuma vette, mille-le on lisatud sl äädikat. Käed muutuvad taas pehmeks.Mitmesugust• Libedaks muutunud lehka-

vad nõudepesulapid on soovita-tav panna äädikasse, millele on lisatud keedusoola.• Sõela tuleb pärast jahu

sõelumist pesta külma veega ja kuivatada, et jahu ei kleepuks sõelaavadesse. Kui sõela ei saa harjaga puhtaks, tuleb seda hoi-da mõni sekund tule kohal.• Naturaalset korki on mu-

gav puhastada noaga.• Mattklaasilt saab rasva-

plekke eemaldada sooja äädika ja soola seguga.• Valge köögimööbel vajab

erilist hoolitsemist. Seebitami-ne ei mõju hästi. Kõige parem viis on poleerida igal hom-mikul kuiva lapiga, et tolm ei jääks mööblile pidama. Tekki-nud plekkide eemaldamiseks tuleb hõõruda lõssiga või lah-jendatud nuuskpiiritusega (0,25 l vee kohta sl nuuskpiiritust).Loomulikult võid kasutada ka

tänapäevaseid kodukeemiatoo-teid.

MM Ekstra

Nõuandeid

TALLINNA KITARRIKVARTETTkolmapäeval 18. veebruaril kell 19:00

Julia Kahro-Reinman / Jorma Puusaag / Kristo Käo / Heiki Mätlik

Kontsert toimub Kuressaare Raeg

aleriis!

Piletid 75/50 kr müügil Piletilevi müügipunktides üle Eesti ja Kuressaare Kultuurikeskuses.

Räim on vaieldamatult eestlase kőige kodusem ja armsam kala, mida vőiks süüa üsna sagedas-ti, kui vaid väikeste kalade rap-pimine poleks nii aeganőudev. Kui see töö aga kord ette vőtta, vőiks lähtuda pőhimőttest, et ainult ühe kilo räime puhul jääb tüütu ja tülika töö kasutegur lii-ga väikeseks.

Oleks arukas tuua korraga koju vähemalt paar-kolm kilo kala ning teha neist ühekorraga mitu erinevat rooga vői praadi-da terve hulk kas terveid räimi vői räimepihve ja panna neist osa marinaadi. Ka vőiks osa puhastatud kalu kiiresti (kőige madalamatel vőimalikel mii-nuskraadidel) külmutada ja valmistada toiduks hiljem. Ta-sub meeles pidada, et praadi-misel saab eriti maitsva tule-muse siis, kui külmutatud kala vői filees paneerida ja praadi-da pooleldi külmunult.

Nii nagu iga kala puhasta-misel, katke ka seekord laud mitmekordselt ajalehtedega, kuhu kogunevad rapped saab pärast hőlpsasti kokku kee-rata ja prüginőusse toimeta-da. Juhuks, kui puhastamise ajal on vaja ust avada vői te-lefoni haarata, pange valmis veekauss, sidrunilőhnaline nőudepesuvahend vői poolik sidrun ning köögipaber käte kuivatamiseks.

Tehke kogu töö konveier-meetodil ehk üks etapp kor-raga kőikidel kaladel, nii saavutate suure ajavőidu. Esi-meseks etapiks on köögi-kääridega őhukese kőhuääre mahalőikamine ning pea ja kurgualuse eemaldamine otse lőpuste tagant. Kui te ei pea lugu räime sabast, mis praadimisel tegelikult ju nii mőnusasti krőbedaks küpseb, siis muidugi alustage prot-seduuri saba mahanapsami-sega. Kui sööjate hulgas on neid, keda häirib räime tőesti üsna terav seljauim, lőigake ära seegi.

Teiseks etapiks on puhasta-

mine, mis őnnestub kőige pa-remini sőrmede abil. Lükake pöidlaküünega välja kogu si-sikond ja ka kőhuőőnt kattev must kile.

Kui valmistate kalad toiduks koos selgrooga, on kolman-daks etapiks kiire (vőimalikult lühiajaline) pesemine suurel sőelal voolava vee all ja sel-lele järgnev korralik nőrguda laskmine.Fileeritud räimed

Kui teie lőppsihiks on fileeri-tud räimed, jätke pestud kalad kas ööpäevaks jahedasse vői 6 tunniks toatemperatuurile laa-gerduma. Riknemist pole vaja peljata, sest kőik kergestiriknev on ju kala küljest eemaldatud. Väga värske räime küljest pole selgroogu kuidagi vőimalik ära saada ilma kala lőhkumata, sei-sutatud kala küljest seevastu eraldub roog vaevatult ja puh-talt.

Vőtke kala ühte kätte ja lii-kuge teise käe pöidlaküünega tugevasti piki kala selgroogu kala terves pikkuses kuni saba-ni, mille tulemuseni kala vajub lamedaks. Asetage kala laua-le, nahapool üleval, ning su-ruge sőrmeotstega tugevasti ja korduvalt piki kala selgroogu. Keerake kala uuesti ringi, tőstke selgroog küüntega umbes kala keskelt üles ja tőmmake ette-vaatlikult kala küljest lahti, lii-kudes esmalt pea, seejärel aga sabapoole suunas, kusjuures koos selgrooga irdub ka saba.

Kui retsept näeb ette ka naha eemaldamist. alustage sellega peapoolse otsa ühest nurgast. Näppige nahk ettvaatlikult liha küljest lahti ja tőmmake aegla-selt maha.

NB! Ärge räimi pärast fileeri-mist enam peske, sest siis muu-tub kala lődvaks ja kaotab ka uskumatult palju oma maitsest! Pärast fileerimist kas valmista-ge kalad kohe toiduks vői rapu-tage neile veidi soola ja pange kuni 24 tunniks külmkappi.

MM Ekstra

Räim – meie kodumere kala

� NR 6 12. veebruar 2009

Tel 453 0130, faks 453 0131

UUS HIND! Müüa vana talumaja Saaremaa põhjarannikust 1,5 km kaugusel, Tagamõisa

poolsaarel. Elumaja vajab põhjalikku remonti, ait heas korras. Hind vaid 210 000 krooni. http://www.arcovara.ee/36957Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480,

jan.jyrjestaust@arcovara.ee

Pihtla vallas, Lahekülas müüa oma rannajoonega talukompleks. Kinnistul asuvad elamu, majandushoone, ait ning 2 sauna, paadikuur ja oma väike

sadam. Elamu renoveeritud 2000 aastal. Kinnistul oma rannajoont 280 meetrit. Hooned asuvad merepiirist 100 meetri kaugusel.

Hind 4 900 000 krooni.Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480,

Müüa imekauni merevaatega rookatusega palkmajaVeere sadama lähistel Vaigu külas. Maja müüakse koos sisustusega. Kinnistul oma rannajoont u 60 m.

Terassilt kaunis vaade merele. Hind 3 500 000 krooni.

Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480, jan.jyrjestaust@arcovara.ee

Müüa ilus suvilakrunt Liiva-Nõmmküla tee ääres Tupenurme pangal. Kinnistul kasvavad suures osas

kadakad ja männid, ca pool kinnistust looduslik rohumaa. Ligipääs hea, kaugus Liivalt 4 kilomeetrit.

Hind 450000 krooni.Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524

1480, jan.jyrjestaust@arcovara.ee

Leeskopa külas müüa arhailine talumaja koos kõrvalhoonetega. Kinnistul asub elamu, kolme kambriga palkait, maakelder, kaks kuuri ja kaev.

Hooned vajavad renoveerimist. Sobilik koht suvekoduks kuid miks mitte ka aastaringseks

elamiseks. Hind 1 600 000 krooni.Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524

1480, jan.jyrjestaust@arcovara.ee

Müüa kinnistu poolelioleva palkmajaga Sõrve poolsaarel uues Kaugatoma kinnisvara

arenduspiirkonnas. Majal palkseinad ja rookatus. Kaasa projekt. Kütteks planeeritud elektriküte koos

ahju- või kaminaküttega. Kinnistule võib ehitada veel ühe abihoone lisaks majale. Hind 750 000 krooni.Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524

1480, jan.jyrjestaust@arcovara.ee

Muhu vallas, Suuremõisa küla südames müüa ilus talukoht. Kinnistul säilinud vana ait. Teised hooned

lammutatud. Hind sisaldab veel Jaani-Juhani kinnistu (katastritunnus 47801:007:0756) ja kaks (2)

metsakinnistut, Verendeli kinnistud (katastritunnused 47801:007:0784-85). Hind 500 000 krooni.

Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480, jan.jyrjestaust@arcovara.ee

Hinnateave peab olema esitatud korrektselt

Tavaliselt ostab Kristiina poest ühe kindla tootja küp-siseid, sest lisaks meeldivale maitsele on need omataolis-te hulgas ka kõige odavamad. Järgmisel korral kaupluses hindu uurides märkas ta aga toote ühikuhinda, mille järgi olid odavaimaks peetud küp-sised omalaadsete hulgas hoo-pis kalleimad, sest toote kogus on teistest tunduvalt väiksem. Kristiina kahetses, et ei olnud varem osanud ühikuhinnale tähelepanu pöörata. Eriti eba-meeldivaks muutis aga päe-va see, et sooduspakkumisega ostetud voodipesukomplekt löödi kassas läbi palju kõrge-ma hinnaga kui oli toote hind müügisaalis. Millised on sel juhul tarbija õigused? Millele peaksid tarbijad hindade juu-res tähelepanu pöörama?

Tarbijakaitseseadus sätes-tab, et kauba või teenuse hin-nast tuleb tarbijat teavitada enne ostutehingu sõlmimist. Tarbijale teavitatud teenuse või kauba hind peab olema lõpphind, mis sisaldab kõiki makse. Näiteks peab lennupi-letite hind sisaldama ka kõiki lennujaamamakse ning muid lisanduvaid tasusid.

Kaubale märgitud hinda peab olema võimalik eemal-dada kaupa kahjustamata.

Müügihind peab olema esi-tatud ka vaateaknal väljapan-dud kaupade juures.

Kui kauba pakendile on

määratud tagatisraha, avalda-takse sellises pakendis kauba müügihind kahes osas, näida-tes eraldi kaubaühiku hinna ja sellele lisatava pakendi taga-tisraha suuruse. Ühikuhind on tarbijale hea abiline

Eelpakendatud kaupadel on lisaks müügihinnale kohus-tuslik avaldada ka ühikuhind (ehk kauba ühe kilogrammi, liitri, meetri, ruutmeetri, tüki jne hind), välja arvatud kau-bal, mille ühikuhind on sa-mane müügihinnaga, näiteks on liitrises pakendis müüdava piima või mahla müügihind identne ühikuhinnaga. Ühiku-hinna avaldamine on kohus-tuslik ka kõikides teistes Eu-roopa Liidu riikides.

Miks on ühikuhinna avalda-mine tarbijale kasulik?

Kuna sarnased tooted (lei-vad-saiad, kohv-tee, vorstid-juustud, hambapastad, pesu-pulbrid) on erinevate tootjate poolt pakendatud eri suuruse-ga pakenditesse, aitab ühiku-hind tarbijatel hõlpsasti hindu võrrelda ning kergendab see-läbi valiku tegemist.

Tänu ühikuhinnale ei ole kauplejal mõtet meelitada tarbijaid ostma “odavaima” müügihinnaga kaupa, kui see on tegelikult samalaadsetest ning võrdväärse kvaliteediga toodetest tunduvalt väiksemas pakendis.

On olemas ka erandid, mille puhul ei ole ühikuhinna mär-kimine kohutuslik: maitsero-heline, šokolaadikujukesed,

üllatusmunad, pulgakommid, nätsud, antiik- ja kunstiteo-sed jms.

Näide ühikuhinna kasu-likkusest eri suuruses lei-vatoodete puhul:

Müügihind ja ühikuhind peavad olema märgitud kaubale või selle müügipa-kendile, või välja pandud kauba vahetus läheduses ehk näiteks müügiriiulil.

Mida teha, kui hinnad kassas ja müügisaalis ei ühti?

Kui kassast läbi löö-dud hinnad ei vas-ta müügisaalis kaupa-de juures teavitatud hindadele (ostutše-kil on kõrgemad hin-nad), siis võib tarbija sellise eksimuse mõ-jul tehtud tehingu tü-histada. Ehk teisisõnu võib tarbija sellisest ostust loobuda. Li-saks tuleb müüja sellist tegu käsitle-da tarbija eksitusse viimisena, mis on ka-ristatav.

Kõige parem on eksituse selgudes lahendada probleem kohe, kassa juurest lahkumata. Kui tarbija avastab aga eksitu-se või hinnapettuse alles kodus, tuleks võimalikult kiiresti (soo-vitatavalt veel samal päeval) pöörduda müüja poole ning esi-tada talle kohe pretensioon le-pingu tühistamiseks.

Millised nõuded kehtivad teenuse hindadele?

Kui teenuse müügihinda

ehk lõpphinda ei ole võima-lik eelnevalt kindlaks määrata (nt taksosõidu puhul), teavi-

tab kauple-

ja tarbijat teenuse hinna komponentidest, tarii-fidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on või-malik teenuse müügihinda pii-sava täpsusega arvutada.

Teenuste hinnakiri peab ole-ma välja pandud tarbijale näh-tavale kohale.

Restoranis, baaris, kohvikus jne tuleb esitatav arve koosta-da vastavalt menüüs näida-tud hindadele. Teenustasu ei ole lubatud arvele eraldi lisa-da ning meeldiva teeninduse eest ettekandjale lisatasu, nn jootraha andmine on kliendi otsustada.

Toitlustuskohtade peasisse-käigu läheduses peab olema pakutavate roogade ja jookide hinnakiri, et enne sisseastu-mist oleks võimalik valida en-dale meelepärane ja rahakoti-le sobiv söögikoht.

NB! Väga oluline on mee-les pidada, et tellitavate ja et-temakstavate kaupade ning teenuste puhul ei tohi kohus-tada ettemaksuks rohkem kui 50% ulatuses kauba või tee-nuse maksumusest!

Reeglina peab soodusmüü-kide ning allahindluskampaa-nia puhul tarbijat teavitama li-saks uuele, soodushinnale ka vanast hinnast.OLE TEADLIK!

* Kaupleja on kohustatud andma enne kauba omanda-mist või teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet kauba või teenuse hinna ja tasumise tingimuste kohta.

* Tarbijale teavitatud teenu-se või kauba hind peab olema lõpphind.

* Eelpakendatud kaupadel on kohustuslik avaldada ka ühikuhind ehk kauba ühe kilo-grammi, ühe liitri, ühe meetri, ühe ruutmeetri või ühe kuup-meetri lõpphind.

* Hinnad tuleb avaldada kirjalikult ning selgel ja loeta-val viisil, nii et need oleksid tarbijale üheselt mõistetavad ja kergesti märgatavad.

* Kaubale märgitud hinda peab olema võimalik eemal-dada kaupa kahjustamata.

* Tarbijat ei tohi kohustada ettemaksuks rohkem kui 50% ulatuses kauba või teenuse maksumusest.

* Kui kassast läbilöödud hinnad ei vasta müügisaalis kaupade juures teavitatud hin-dadele, võib tarbija sellise ek-

simuse mõjul tehtud tehingu tühistada.

Ebaausad kauplemisvõtted

Paljude tarbijate hulgas sai ka Tiina koju supermarke-ti reklaamlehe, milles kutsuti ostma linna soodsaima hinna-ga aiamööblikomplekti, luba-des kõikidele mööbliostjatele kingituseks päikesevarju. Tii-nale tundus pakkumine ahvat-lev ning juba järgmisel päe-val soovis Tiina ostu sooritada. Kahjuks olid aga päikesevarjud otsas. Müüja väitel jaguski neid vaid esimesele kümnele ostaja-le. Lisaks jäi Tiinale silma, et oli samasugust aiamööblit näi-nud ühes teises poes tunduvalt soodsama hinnaga.

Kas Tiina jõudis poodi liiga hilja ning võttis pakkumist kõi-ge soodsama hinna kohta liiga tõsiselt või oli tegemist ebaausa kauplemisvõttega, mida kaup-lus ei tohi kasutada?

Ebaausaid kauplemisvõtteid ei tohi kasutada kogu Euroo-pa Liidus. Vastava direktiiviga, mille sätted on sisse viidud ka Eesti tarbijakaitseseadusesse, on kauplejatel keelatud ebaau-sate, sh eksitavate ja agressiiv-sete kaubandusvõtete kasuta-mine.Mis on kauplemisvõte?

Kauplemisvõte on kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertstea-daanne, sh reklaam, ja turus-tamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaami-mise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale.

Eelkõige on ebaausad tarbi-jat eksitavad või tema suhtes agressiivsed kauplemisvõtted.

Milline kauplemisvõte on eksitav?

Müüjapoolne tegevus, mil-lega tarbijale edastatakse va-leinfot või esitatakse õiget infot viisil, mis võib tarbijat tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mit-meti mõistetav.

Tarbijale jäetakse esitama-ta olulist infot, mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha. Nt teave kauba või teenuse pea-miste omaduste ja hinna koh-ta, samuti teave kauba kasuta-misega seonduva hoolduse ja

varuosade, aga ka tarbija õi-guste kohta.

Esitatud teave on ebaõi-ge või on faktiliselt õige tea-ve esitatud viisil, mis eksitab või tõenäoliselt eksitab kesk-

mist tarbijat.Oluline teave jäe-

takse tarbijale esita-mata või esitatakse ebaselgelt, arusaama-tult, mitmetähendus-likult, ebaõigel ajal, mille tulemusena kesk-mine tarbija teeb või tõenäoliselt teeb tehin-guotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

Milline kauplemisvõte on agressiivne?

Kauplemisvõte, millega tarbija valikuvabadust pii-ratakse kaupmehepoolse ahistamise, sunni või liigse mõjutamise tõttu. Näiteks mulje loomine, et tarbija ei saa enne lepingu sõlmimist lahkuda, järjekindlate ja soo-vimatute pakkumiste tegemi-ne telefoni või e-posti teel, tasu nõudmine tarbijale saade-tud tellimata kauba eest jms.

NB! Ebaausa kauplemis-võtte kasutamine on keelatud nii enne kui pärast tehingu te-gemist, samuti tehingu tege-mise ajal.

Seadus sätestab “musta ni-mekirja” keelatud kauplemis-võtetest, mille kasutamine on alati ja kõigil asjaoludel kee-latud!Valik näiteid eksitava-test ning alati keela-tud kauplemisvõtetest:

* Müüjapoolne tõele mitte-vastav väide, et kaup või tee-nus on saadaval ainult väga piiratud aja jooksul: kauplu-ses on kaubariiuli juures rek-laam “Need kaubad eriti sood-sa hinnaga ainult täna”. Riiulil olevate kaupade valik ja hind on aga sama mitme nädala jooksul.

* Tarbijale auhinna lubami-ne ilma kirjeldatud auhinda või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata: kaup-lus lubab igale aiamööbli ost-jale tasuta päikesevarju, kuid kingitusele järele minnes sel-gub, et need on juba otsas.

* Tarbijale õigusaktidega antud õiguste esitamine kaup-leja pakkumise eripärana: in-terneti-kaupluse veebilehel reklaamitakse videokaame-raid koos teatega “Kui ostate meilt videokaamera, saate sel-lega tutvuda 14 päeva jooksul ja kui toode ei meeldi, maksa-me raha tagasi”.

* Tõele mittevastava väite esitamine, et kaup või teenus ravib haigusi, talitlushäireid või väärarendeid: suuloputus-vedeliku reklaam, mis teavi-tab, et toode parandab mao-haavad, ägedad kõhuhädad, allergilise nohu jne.

* Turundusmaterjalidesse arve lisamine, mis jätab tar-bijale vale mulje, et ta on tu-rustatava kauba või teenuse juba tellinud: otsepostituse-ga saadetakse tarbijale post-kaartide komplekt ja arve 100 kroonile. Tarbijale jääb mulje, et saadetud kaartide eest tuleb tal tasuda, kuigi ta ei ole neid tellinud.

Järgneb

Tunne oma tarbijaõigusi

Eelpakendatud kaupadel on lisaks müügihinnale kohustuslik avaldada

ka ühikuhind (ehk kauba ühe kilogrammi, liitri, tüki, meetri jne hind).Foto: internet

�NR 6 12. veebruar 2009

Jaanuar pildisIrina Mägi

Enne žürii ettekannet esines südantlligutava kavaga “Lumehelbekeste maailmameister”, 31. jaanuar. 13. üleriigiline noorte solistide ja duettide konkurss. Saaremaa ühisgümnaasium.

Tee lõpmatusse... Nii nimetab oma pildil kujutatut Kalmer Saar.

4. jaanuar. Ida-Saaremaa.

Mängija on hetkel nagu peata. Kuhu jäi pall? Liikus Salme värava poole, ja rajalt võttis ta maha väravavaht Roland Kütt Kuressaarest. Maakonna minivutt. Salme ja FC Kose. 25. jaanuar, spordikeskus.

10 aastat Kuressaare päevakeskuses ja tordil on 11 küünalt. Küünlad süütab päe-vakeskuse juhataja Tiia Tammsalu. Kõik see naispere naudib küünlasära. Peale “ilutulestikku” süüakse tort ära. 26. jaanuar.

Pühad läbi. Kuusk lahkub kesklinnast. 20. jaanuar.

Tundub, et mees nagu magaks. Aga tühjagi, ainult hetkeks on kae silmadele lastud, mõtted peas liiguvad ja toimub mõtisklus teemal, kuidas see film ikka lõpuks siis välja tuli. Kui film vaa-datud, ütles filmi autor Margus Muld oma kõnes: “Paistab, et film teile meeldis, sest seansilt keegi ei lahkunud...”. 16. jaanuaril Kaali külastuskesku-ses. Film “Vana tuuliku lugu” esilinastus.

Järsku tuli paks lumi maha nii 37 ja pooleks tunniks. Autojuhid hetkelistes segadustes – igal pool tänavatel need va kae-vamistööd ja ümbersõidud ja siis veel äralükkamata lumi.... 5. jaanuar.