SámisSámisSámi čálakultuvrralaš áigečála � Nr. 2 Juovlamánnu 2005

Nuvttá!Namhtah!

Navku!

«Gokko áidi lea vuolimus dakko buohkat vigget badjel»S

átn

evá

jas:

Dálvelohkamuš skábman guovssa-hasaid ja kamelaidmáilmmis

...ođđa áigečála sámi

čálakultuvrra berošteaddjiide...

� Kamelaid borran

� Saemie jih spidtjeburrie-daatje

� 1905 – Norga sierra riikan– mo de?

� Sámiid árbevirolaš máhttu,

diehtu ja vierut

� Elsa Laula – sámi intellektuella

� Samlish – gielaid ja kultuvrraid báidnin

� 2 lávkki gillii

omslag2 09-12-05 17:35 Side 1

Sámis nr. 2/2005

SFS stivra ja čállingoddiStivraOvdaolmmoš: Harald Gaski,

Rautindveien 8, 9100 Kvaløysletta (vál-ljejuvvon 2004:s)

Stivralahttu: Ellen Marit Guttorm,Ávžžiluodda 18, 9520 Guovdageaidnu

Stivralahttu: Trond Are Anti, Gárojohka,9845 Deatnu (válljejuvvon 2004:s)

Sadjásaččat: Leif Eriksen, Nordre Ringvei19, 9500 Alta

Seija Guttorm, Niitošjogaš 21, 9730Kárášjohka

Brita Kåven, Jeagilvármáđii 1, 9730Kárášjohka

Čállingoddi:Jođiheaddji: John T. SolbakkČujus: Storgt. 13, Pb. 140, NO-9735

Kárášjohka Tel.: +47 78 46 83 30, +47 91 59 06 06 Faksa: +47 78 46 83 29

www.samifaga.org e-poasta: samifaga@samifaga.org

Sámi fágagirjjálaš čálliid ja jorga-leaddjiid searvvi (SFS) lea joovdal cealkán ahte dálá váilevašruhtajuolludemiiguin sámi čála-kultuvrralaš ovddideapmái, áito-juvvo fága- ja dokumentára girj-jálašvuohta erenoamážit.

Otná doarjjaortnegat eai oppanamat ge dán lágán girjjálaš-vuođa, ja dan heahtedilis massámegillii čállojuvvon girjjiidalmmuheapmi lea dál, de ii leatsámi fágaprosa vuoruhuvvon op-panassii ge. Ealli sámegiel servo-dat dárbbaša fágateavsttaid, ja miioaidnit mo otná dilli váikkuhadasa ahte min servodagas váilu

almmolaš digáštallan mii leavuođđuduvvon čiekŋalat ákkas-tallamii go maid áviissain gávdná.

Servodat mas ii gávdno čála-kultuvra lea geafes servodat, jadat duohtavuohta ahte dilli leasakka vearránan maŋŋá go Sáme-diggi lea boahtán, lea paradoksálaja suorggahahtti, ja muitala čiel-

gasit ahte njealji ovddit áigoda-gain eai leat min politihkalaš ovd-dasvástideaddjit atnán čálakul-tuvrra doarvái dehálažžan bidjatruđaid dan ahtanuššamii. SFS evt-tohii mannan jahkečoahkkimisSámediggái ráhkadit 5-jagi ovd-didanplána loktet sámegiel čála-kultuvrra árvvu. Dasa dárbbašuv-vo eanet vel olggobeal-boahtánruhta go dat 7 millijuvnna maidođđa ráđđehus lea juolludan sámikulturdoaimmaide oppalohkái.Mii muittuhit dál ođđa Sámedig-gái johtileamos lági mielde ruhta-dit dákkár barggu, ja nu go leatovdal ge dadjan, de áinnas searvatmii dasa. Min oaivila mielde ber-re ge ođđa Sámediggi šaddatčeahpit go dat ovddibut ávkinatnit dan čehppodaga mii Sámisgávdno, dan sadjái go ieža viggathámsut badjel buot. Ovddit jođi-headdjit orro beanta ballamin danmáhtus mii servodagas gávdno jabátnegáskki baicce hálidedje doa-lahit visot iežaset gáržžes seinniidsiskkobealde. Bonjastan dihtiiovddeš sátnevádjasa, sáhtášii dad-jat ahte sii eai luohttán eará goah-temuoraide go daidda maid iežaledje fearran. Mii doaivut ahteođđa suohpalat dustet luvdestitášši albmosii eai ge ránu vuollái.Ja duođaid mis lea dat luohttámuš

olbmuide geat ieža leat vásihangirje-vátnivuođa iežaset árga-beaivvis.

Bealistis SFS joatká geavahit -beanta loaktit - iežas ruđaid ceg-get sámi čálakultuvrralaš áige-čállaga, man vuosttas nummirilmmai dán geasi, ja dál jo goaik-kiha nubbi nummir, maid maiddáaddit nuvttá buot sápmelaččaide.Dieđusge mis eai leat ruhtaváritjoatkit áigečállaga buvttadeamidušše iežamet buhtadusruđa gea-vahemiin, de dan dihtii fertejitmin eiseváldit farggamusat dasabidjat ruđa, muđui ballat ahteSámis gártá daid eatnat sámegiel-áigečállagiid gaskii mat eai ceav-zán danin go eai lean doarváilohkkit, diŋgojeaddjit dahje ruh-tadeaddjit. Jus nu geavaš, debáhcá jearaldahkan maid dat mui-tala sámegiela beroštumi hárráiservodagas? Min ođđa presidentagoit sihke ovdal válgga ja moanatjearahallamiin maŋŋá válgga ge,lea čuoččuhan ahte sámegielaovdáneapmi lea okta su váimmuáššiin Sámedikkis. Mii doaivutson muitá iežas sániid go ruđatjuhkkojuvvojit ja áššit vuoruhuv-vojit.

Harald GaskiSFS jođiheaddji

Ođđa suohpalat – buoret doaivva?

Servodat mas ii gávdno

čálakultuvra lea geafes

servodat

s. 2-4 leder 21-12-05 09:38 Side 2

Sámis nr. 2/2005

Sámis – Sámi čálakultuvrralašáigečála. Nr. 2 Juovlamánnu 2005

Doaimmahus:Harald Gaski ja John T. Solbakk

Sámis - almmuha Sámi fágagirjjálaščálliid- ja jorgaleaddjiidsearvi (SFS).Čujuhus: Storgt. 13, Pb. 140, NO-9735

Kárášjohka Tel.: +47 78 46 83 30, +47 91 59 06 06 Faksa: +47 78 46 83 29

Ruhtadeaddjit:Sámi fágagirjjálaš foanda (SFS)Norsk faglitterær forfatter- og oversetterforening

Sámis artihkkaliid ja govaid ii oaččo almmuheaddji, čálli dahje

govvideaddje lobihaga máŋget.

Olggoš govva: Terje Rakke/Nordic LifeGráfalaš bargu: Elle Porsanger,AlfaBehta GrafiskeDeaddilan: Ykkös Offset, Vaasa

Loga, digaštala ja čále don maid!

Mijjieh vaajtelibie Sámis aejkietjaale-gine joe buektiehtamme lohkemeaavo-em gåaskoehtidh jih eevtjedamme sa-mien teeksth lohkedh. Mijjieh utniejibiejïjtjemsh vihkeles skraejrine orremedaennie eevtjedimmiesoejkesjine. Mij-jieh faalijibie Sámis namhtah lohkijidie,juktie ij edtjh åasam vuj maaksoem jee-redimmine årrodh åadtjodh raeffesnedaennie plaeresne gïehtjedidh. Voeste-ges nommerm utniejibie buerie læhkoj-ne. Dan mietie hov stoerre tjoemehtim-miem orreme.

Hævvi ojhte lea aejkietjaalegen sis-vegem vihkelåbpoe goh mij jeatjam, jihmuana mejtie saemiengïeleldh lohkijhvissjh Sámis lohkedh gænnah. Daennienommerisnie leah boelhkh mah dovnegïengeles jih aelhkebe lohkedh. Seam-masïenten sijhtiejibie girmedh NRKSámi Radijoven raajterem - aeredskå-serijide. Dan buerie govledæjjaj gujmiedåastoehtamme jïjnjebh utnieh buerielohkemsine aaj, juktie luste lohkedhgosse buerie baakoeduedtiebarkoe.Daan våaroen kåserijetjaelije plaeresneSámis lea Elle Márjá Vars.

Aejkietjaalegisnie Sámis bööremestjaakenieh ajve åenehksh sjaangerh.Båatije nommerisnie mijjieh tjaeliesti-bie sjaangeri bïjre, nov goh kåserije,noveella, essayje jih artigkele. Sámisdeajvoehtæjjaj håhkoem lea delliegïehtjedidh veljije dagkerh teeksth die-kie gårkasieh. Nov lea nimhtie ahte leageerve luvlie- jih åarjelsaemien teekste-biehkieh gaavnedh, jih dan åvteste sijh-tiejibie joekoen faalaldahkem bööredhluvlie- jih åarjelsaemien tjaelijidie.Seedth mijjjese 3-4 bieliej teekstem mijlea aktem åvtelmoeneme sjaangerisnietjaaleme. Bööremes luvliesaemien jihåarjelsaemien teekstetjaelijidie åadtjoeh5.000 kr. Læhkoe tjaeliemisnie!

Deajvoehtæjjah

Lågå, dagástalá ja tjále dån aj!

Mii áiggošeimmet Sámis áigečálla-giin leat veahkkin boktalit stuorátberoštumi sámegielat lohkosiidda.Mii atnit iežamet dehálaš oassin loh-kama movttidahttinkampánjjain.Mii fállat Sámis nuvttá lohkkiide,vai haddi ja máksu ii galggašii leathehttehussan ráfis beassat dan siid-duid geahčadit. Vuosttas nummiriinmii lihkostuvaimet oalle bures. Danleat ollusat háhpohallan.

Dattege lea áigečállaga sisdoallumii eambbo go mihkkige eará mear-rida váldet go sámegielat lohkkitSámis alcceseaset. Dán ge nummirisleat sihke čiekŋalis ja maiddáigeahppasat lohkosat. Rámiidat danseammás NRK Sámi Radio sin ođđaráidduin - iđitkoseriijaiguin. Jođánitgulaimet ahte doppe leat dakkáratmat erenoamáš bures heivejit logu-sin ge, vai lohkama bokte beassá ainbuorebut návddašit buriid sátne-dujiid. Dán vuoro leat Elle MárjáVars koseriijaid fidnen Sámis siid-duide.

Sámis áigečála heive dušše oane-his šaŋgeriide. Boahtte nummirismii čilgestat šaŋgeriid birra, nu mokoseriija, novealla, esseija ja artih-kal. Nu doaivut boađusin livččii ahteSámis doaimmahussii goaikkihitdiekkár teakstaduojit. Go dasto leadilli nu ahte mii ge vásihat julev- jamáttasámi váilevaš teakstaduddjo-ma, de lea mis čuovvovaš erenoa-máš fálaldat julev- ja máttasámi čál-liide. Fála midjiide 3-4 siiddu teak-staduoji man fal ihkinas bajábealdinamahuvvon šaŋgerii čállon. Buore-mus julevsámi ja máttasámi teaksta-duodji oažžu 5.000 kr. Lihkku čálli-miin!

Doaimmaheaddjit

Mij ájggop Sámis ájggetjállagijnbåktet berustimev stuoráp sámegie-lak låhkosijda. Mij adnep ietjamaájnas oassen låhkåma kámpanjajnmåvtedahttet. Mij fállap Sámisnavku låhkkijda, vaj hadde ja máksoij galgatja le hieredussan ráfen bess-sat dájt bielijt gehtjadit. Vuostasjnummarijn vuorbástuvájma ållubuoragit. Dasi le ålos lijkkum.

Ájggetjállaga sisadno le dat mijienebut gå ietján mierret jus sámegi-elak låhkke Sámis allasisá dåhkki-dahtti. Dán nummaris le tjiegŋalis jaaj gæhppa låhkusa. Rámpodip Nrk-Sámi Radiov sijá ådå rájdujn- Idet-kåserijájn. Gulajma ruvva dåppe lid-jin dakkára gudi sierraláhkáj buora-git hiehpi låhkusin aj, ja vajk låhkå-ma baktu bæssá ájn vil buorep báh-kodájddárijt. Dán vuoro le ElleMárjá Varsa kåserijt gávnnam Sámisbielijda.

Sámis ájggetjála hiehpá dåssjuoanegis sjáŋŋarijda. Boahtte num-maris mij tjielggistip sjáŋŋarijt,duola dagu kåserijav, novellav, essa-jav ja artihkkalav. Dájna doajvvopbåhtusin sjaddá nav vaj littjij goajk-kádit dákkár tekstadájddaga Sámisdåjmadussaj.

Gå dille le nav vaj oarjjel- jajulevsáme tevstajs le vádnu, de lemiján fálaldahka oarjjel- ja julevsá-me tjállijda; fála midjij 3-4 bieletækstadájdav, gånnå bajábielle nam-madum sjáŋŋarijda le tjáledum.Buoremus oarjjel- ja julevsáme tæk-sta oadtju 5.000 kr. Vuorbbe tjálle-mijn!

Dåjmadiddje

Lohkh, digkedh jih tjaelieh datne aaj!

s. 2-4 leder 21-12-05 09:38 Side 3

Sámis nr. 2/2005

Sisdoallu

2 SFS jođiheaddji: Ođđa suohpalat – buoret doaivva?

3 Doaimmaheaddjit: Loga, digaštala ja čále don maid!Lågå, dagástalá ja tjále dån aj!Lohkh, digkedh jih tjaelieh datne aaj!

5 Steinar Pedersen: 1905 – Norga sierra riikan – mo de?

11 Anne Wuolab: Bisuhit heakka

16 Anne Wuolab: Jorgalus Elsa Laulla girjjis Inför lif eller död?

19 Lill Tove Fredriksen: Giellagáhttenbargu 100 jagi dás ovdal

22 Lena Kappfjell: Saemie jih spidtjeburrie-daatje

25 Elle Márja Vars: Riegádan friddjan

26 Elle Márja Vars: Ándagassii átnun

27 Mai Lis Skaltje: Sámiid árbevirlaš máhttu, diehtu ja vierut

33 Elle Márja Vars: Kamelaid borran

34 Harald Gaski: Samlish – gielaid ja kultuvrraid báidnin

36 Sire Gaski: Gii meroštallá mii lea árbevirolaš sámekultuvra?

42 Harald Gaski: Boares šluppot

43 Ámmun Johnskareng: Fenomena Deatnogátte Nuorat

46 Aage Solbakk: Govvamuittut

54 Elle Márja Vars: Váidalusmuvra

54 Elle Márja Vars: Stressen

56 Samuli Aikio: 2 lávkki gillii

46

43

19

27

s. 2-4 leder 21-12-05 09:38 Side 4

5

Sámis nr. 2/2005

Guovddáš dán perspektiivvaslea mo stáhtat áiggiid čađa leatlahkanaddan sámiid. Mo sii leatgilvalan sámiid eatnamiid jaluondduriggodagaid alde, geasa-šaddan rájáid, ja mo sámiid kul-tuvrralaš ja ávnnaslaš vuoigat-vuođat leat vuhtiiváldojuvvon,vai eai. Mat leat dehálaš vuođđo-logut dan oktavuođas?

Mu oainnu mielde ferte diek-kár stuorát govas árvvoštallat1905. Šattai go dát earenoamáš

jahki sámiide? Go Norga beasaiáibbas sierra riikan - rievddai gosámiid árvu Norggas, dahje Ruo-ŧas, man ge láhkai? Lágidii gouniovdnaluoddaneapmi ođđakultuvrralaš ovdánahttinvejolaš-vuođa sámiide, vai manai go áib-bas nuppeguvlui?

1905 lea eahpitkeahttá oktaváldo jagiin dáža našunalismmaovdáneamis. Muhto ii leat dandihtii daddjon ahte lea seammádehálaš sámiide. Okta sivva dasa

lea dieđus go justa dáža násuna-lisma han lei vuođđun dan poli-tihkkii mii 1800-logu nuppioasis, bidjagođii sámi kultuvrraja dan ávnnaslaš vuođu dakkárgarra deattu vuollái, maid sámiteai lean goassige ovdal vásihan.Go dán kultuvrralaš ja politihka-laš dili bidjá vuođđun, de leaáibbas guovttelágán vuolgga-sadji sámiid ja dážaid 1905čuohtejageávvudeamis.

Bealistan in jáhke ahte leimakkár ge čiekŋalis gáibádussámiid bealis, beassat uniovnnasRuoŧain. Vaikko vel álbmotjie-nasteamis 1905´s, oppa Norggasledje dušše 184 jienasteaddjigeat dorjo uniovnna, in vel genavdde at diet lei dat eanemusbuolli gažaldat - ságasteamis sá-miid gaskkas. Ovdamearkka dih-tii Divttasvuonas lei uniovdna-luoddaneapmi nu uhcán meark-kašahtti sámiide, ahte soapmásatdoppe - máŋga jage maŋŋá 1905- čálle gonagassii Stockholmmasja sutnje váidaledje skuvladiliset.

Mu álgovástádus gažaldahkiiman dehálaš 1905 lei sámiide,lea danin ahte dat ii rievdadanmaidege buoret guvlui. Norggasii láivon dáruiduhttingpolitihkka,muhto dan sadjái garai maŋŋá og

Norga sierra riikan – mo de?

STEINAR PEDERSEN

1905Mii guoská dáhpáhusaide 1905´s, lea lunddolaš jearrat: Lei go dát dehálaš jahkisámid ja nášunalstáhtaid oktasaš eallimis,guhkit historjjálaš perspektiivvas?

Sámekodisilla álgosiidu.

1905Dáhpáhusat Oslos ja Stockholmmas mannan čuohtejagi álggus sámi perspektiivvas

s. 5-10 steinar pedersen 09-12-05 07:32 Side 5

6

Sámis nr. 2/2005

Dát golbma Norgga albmá ledje guovddážis uniovnna heaittiheames.Bajimuš dán govas lea stáhtaministtar Christian Michelsen.

Norga šattai sierra riikan. Muhtomo de manai viidasabbot? Lea-maš go makkár ge guhkit áiggemearkkašumit 1905´s, sámiidesihke Norggas ja Ruoŧas?

Vástidandihtii dan gažaldaga,fertet mannat veháš maŋosguvluihistorjái, ja gávdnat vuolggasajisámiid «Magna Chartas» - Lappe-kodisillas - ja daid vuoigatvuo-đaid maid dat 1751 rájes lei sihk-

karastán riikarájáid rasttildeaddjisámiide. Dáid vuoigatvuođaidmearkkašumi oppa sami kultuvr-ra bisuheapmái, ii sáhte doarváialladit meroštallat. Kodisillamávssii, álkkit daddjon, ahte sá-mit ain sáhtte eallit nu go dahkeovdal go rádjá gaskal Norgga jaRuoŧa gessojuvvui dien nama-huvvon vuođđologu.

Das lea vel nubbi hui mávsso-

laš bealli: Boazosámiid johtimiinrájá rastá, dálve- ja geasseoruha-gaid gaskkas, Trøndelagafilk-kain davás, fertii maid lean nanakultuvrralaš mearkkašupmi sá-miide vuotna- ja riddoguovlluin.Dan oktavuođas buvttán maiddáičuoččuhusa, maid in sáhte duo-đaštit dutkama dahje eará máte-riála bokte - nammalassii: JosLappekodisilla ii lean goallos-

1905s. 5-10 steinar pedersen 09-12-05 07:32 Side 6

7

Sámis nr. 2/2005

Ruoŧa boazosámit Norgga rittus sullii čuohtejagi áigi.

tuvvot rádjasoahpamuššii 1751´s,de sihke gielalaš ja kultuvrralašdáruiduhttin lei boahtit árat, jalivčče lean vel eanet dievaslaš,ollu mearrasámi guovlluin Davvi-Norggas.

Manne nu? Dieđosge danin goRuoŧa beal boazosámit geat juoh-ke jagi johte Norgga riddo- ja

vuotnaguovlluide, hálle sámegie-la, ja dakko bokte ledje mieldedoallamin badjin sihke sámegielaja sámi kultuvrra daid nama-huvvon guovlluin. Eará dehálašpositiivvalaš váikkuhus lei maid-dái ahte dát jahkásaš galledeamitmearrasámi guovlluin Norggabealde, bisuhedje sihke olmmoš-

laš ja fuolkevuođa báttiid siseat-nan ja mearraguovlluid sámiidgaskkas. Nu ahte kodisilla dakkobokte lei deháleamus gaskaoap-mi nannet sámiid oktasašvuođariikarájá rastá, maŋŋá 1751.

Diekkár duogáža ektui bohcii-dit dákkár lunddolaš gažaldagat:Mo manai dáinna oktavuođain,

1905s. 5-10 steinar pedersen 09-12-05 07:32 Side 7

8

Sámis nr. 2/2005

mo manai ruoŧa sámiid vuoigat-vuođain Lappekodisilla mielde,go Norga šattai iešmearrideaddjiriikan 1905´s? Go dan gažaldagaleat vástidan - de lea buoretvuođđu árvvoštallat 1905 meark-kašumi sámiide.

Dat mii lea hui čalbmáičuohc-ci, lea ahte Norgga rahčamušain

beasadit uniovnnas, bohte ovdanhui negatiivvalaš áigumušat boa-zosámiid ektui. Uniovnna beas-samis Norga oinnii dan stuorá-mus vejolašvuođa dan rádjái,maiddái beassat Ruoŧa boazosá-miid guohtunvuoigatvuođain.

Norgga eiseváldiid bealis leinjulgestaga vašši ruoŧa boazosá-

miide, ja rasisttalaš ja kolonia-listtalaš jurddašanvuohki leidábáláš servodaga njunnošiin. Iiuhcimusat boađe dát ovdan dannu gohčoduvvon Lappekommi-šuvnnas mii buvttii árvalusas1904´s. Váldonuohtta das leiheaittihit ruoŧa boazosámiid guo-đuheami Norggas - ja - ferte dad-djot: Dát áigumuš lei huksejuv-von sihke hui eahpidahtti hist-torjjálaš ja juridihkalaš ákkastal-lamii.

Muhto - mii galgat maiddáimuitit ahte Norgga áigumušruoŧa boazosamiid ektui ii leanođđa fuomášupmi. Vuosttašgeardde go jurdagat dan guvluibohte ovdan, lei 1843´s. Dallegáibidii Norga oktasaš kommi-šuvnna, gáržžidandihtii daidguohtunvuoigatvuođaid mat Lap-pekodisillas ledje dovddastuvvonboazosámiide. Dán kommišuvn-na árvalusat eai dahkkon duohtanovdal dan nu gohčoduvvon okta-saš sámi lágas (Fælleslappelov-en) 1883´s. Dát bođii guktui riik-kain kodisilla sadjái, ja dán lágasmáŋga kodisillačuoggáin biddjo-jedje earutbeallái. Muhto - kodi-silla lei ain dat prinsihpalaš vuođ-đu rádjarasttildan boazodollui.

Nu go lean juo namahan, gouniovdna luoddanii, rahpasedjeáibbas ođđa geainnut Norggaeiseváldiide vel beaktilebbotovddidit dan boares áigumušabeassat Lappekodisillas, ja vaik-ko gieldit ruoŧa boazosámiid do-loš johtimiid ja guođuheamiNorgga bealde.

Dát sávaldat ii ollašuvvon1905´s. Guohtunášši lei okta daidbuot váddásamosin dan guovtte

Dákkár gova dáhtui Norga addit Norgga birra olgomáilbmái.Eaŋgalas poastakoarta 1900.

1905s. 5-10 steinar pedersen 09-12-05 07:32 Side 8

9

Sámis nr. 2/2005

Dát čuozai garrasit vuostta-muččat ruoŧa sámiide. Muhto -go mearrasámit, geat álggo-geahčen 1900-logu ledje issorasdáruiduhttin deattu vuolde - eaišat ožžon ruoŧa boazosámiidguossái, de fertii dat dovdanláh-kai čuohcat sin vejolašvuhtiidoalahit giela ja kultuvrra, nu godan rádjai ledje nagodan.

Mo de otná dili ektui, goNorggas leat stuorra doalut ávvu-dandihtii 1905 dáhpáhusaid.Maid oaidnit? Juo - Kodisilla, jakodisilla maŋisboahttit - boazo-guohtunkonvenšuvnnat - leatguovddážis, vaikko vel čuohtejagi leat vássán. Ođđa konven-šuvdna livččii galgan gárvvis jadoaimmas 2002 rájes. Ovda-barggut, ráđđádallamat ja šiehta-dallamat, eai leat buktán dakkárbohtosa. Ii mihkkege leat sohp-pojuvvon, ja álggogeahčen 2005- seammá áigge go Norga ávvudavuosttaš čuohte jagi iešmearri-deaddji riikan - Ruoŧa ráđđehusmearridii ahte go dat guokte riik-ka eaba leat nagodan soahpatođđa konvešuvnna hárrái - de sinbealis biddjojuvvo vuođđun ahteLappekodisilla fas stivre boazo-sámiid johtima ja bohccuidguođuheami rájá rastá, miesse-mánu rájes - 2005.

Vaikko vel Norgga eiseválditeai biehttalan kodisilla lágalaš-vuođa, dattege eai čuovvulan

Ruoŧa ráđđehusa, muhto ráhka-dedje sierra lága, mas 1972-kon-venšuvnna guohtunráját doala-huvvojedje ruoŧa sámiid ektui.

Maŋimuš sátni dien áššis gal iileat celkojuvvon. Dat mii dáldáhppáhuvvá kodisilla ektui - si-vas soabatmeahttunvuođa guoh-tunkonvenšuvnna alde - maidsáhttá buktit vuoigatvuođalaš čil-gema, mealgat viidábut go duššeboazodoalu ektui. Dás namahandušše ovtta ovdamearkka - mear-rasámiid guolásteapmi báikkálaš,árbevirolaš mearraguovlluin. Nugo eatnašat dihtet, de dát vuoi-gatvuohta lea garrasit áitojuv-von, ja máŋgga dáfus rieviduv-von sis. Dat máksá ahte sin árbe-virolaš ealáhusvuođđu lea noh-kagoahtán.

Jos dat dilli mii dál lea čuožži-lan, maiddái man nu láhkaiboahtte áiggis máksá ahte Norg-ga eiseváldit mihtet dasa ahtekodisillas lea njulgestaga geavat-laš mearkkašupmi, ja ruoŧa sámitgeavahišgohtet buot daid luond-duávkkástallan vejolašvuođaidNorgga bealde, maid kodisillaaddá sidjiide, de lea sis earreteará vuoigatvuohta meara bivdit.

Jos dien jurdaga čuovvu, boh-ciida ođđa, hui beroštahtti gažal-dat Norgga guolástaneiseváldii-de: Makkár lágalaš vuođđu leagieldit mearrasámiid bivdimisiežasit árbevirolás merrabivdočá-

«... muhto danin go 1905 dagahii Norgga politihka Ruoŧa

boazosámiid ektui nu negatiivvalažžan, ahte dat 2005´s lea buktán

ođđa beroštumi Lappekodisilla hárrái.»

riikka earráneamis. Dien giččusNorga bággehalai dohkkehit ahtekodisilla vuođđoprinsihpat eailean eretcealkimis. Fággadallanguođuhanvuoigatvuođaid birrajotkojuvvui, ja Norga doalahiimihttomearistis hui čavga - nam-malassii garrasit gáržžidit Ruoŧaboazosámiid guohtunguovlluidNorgga bealde.

Dákkár gáržžideapmi bođii1919´s, go vuosttaš boazoguoh-tunkonvenšuvdna sohppojuvvuigaskal Norgga ja Ruoŧa. Stuorraoasit Davvi-Norggas, earret earásulluin, das rájes ledje gildojuv-von guovllut Ruoŧa sámiide.Ođđa konvenšuvdna 1972´s jotk-kii guođoheame gáržžideame, gočuohpastii vel eanet sin geasse-orohagain Norggas.

Nu go ovdal lean čuoččuhan,Lappekodisillas ja Ruoŧa boazo-sámiid johtimis Norgii, fertejedjeleat positiivvalaš váikkuhusatmaiddái Norgga beale sámiidkultuvrralaš dillái. Dien láhkaigehččojuvvon lei uniovnna luod-daneapmi negatiivvalaš sápme-laččaide stuorra osiin Ruoŧas jaNorggas. Sivva dasa lei dieđosgo Norgga iešmearrideapmi attiivejolašvuođa čađahit daid áigu-mušaid ruoŧa boazosámiid ektui,mat vuosttaš geardde bohte ov-dan 1843´s. 1919- ja 1972-kon-venšuvnnat leat buorit ovda-mearkkat dasa.

1905s. 5-10 steinar pedersen 09-12-05 07:32 Side 9

10

Sámis nr. 2/2005

Suoma beal sámit maid mana-hedje boares vuoigatvuođasetmeara bivdit Norgga beal vuo-nain.

Muhto - kodisilla ii leat goas-sige virggálaččat eretcelkojuv-von dán guovtte riikka gaskkas -jos dat oppa lea ge vejolaš - gooaidná mo diet fáddá lea dulko-juvvon Norgga ja Ruoŧa gaskkas.Doppe orru dilli nammalassii nuahte kodisilla - álbmotrievttimielde - ii leat eretcealkimis.

Diekkár vuolggasajis ii leateahpelunddolaš jearrat mo dietlea Norgga-Suoma rájá alde.Makkár ákkat orošedje čujuhea-men dan guvlui ahte kodisilladoppe livččii lean álkkit, virggá-laččat heaittihit eretcealkimabokte, álbmotrievtti ektui. Kodi-silla han lei oassin dan seammárádjasohpamušas mii otne ainguoská sihke Norgga-Ruoŧa jaNorgga-Suoma rádjái.

Dás in áiggo buktit čielga ráv-vagiid, muhto maŋŋá go kodisilla

virggálašvuohta nu čielgasit faslea boahtán Norgga ja Ruoŧaalmmolaš agendai 2005´s, berre-šedje sihke Norgga guolástanei-seváldit ja Norgga ja Suomaolgoriikaeiseváldit - oktiiráđiidsámedikkiiguin - ođđasit geah-čadišgoahtit dán dokumeantta,mii duođaid nannii ja vuhtiiváld-dii sámiid vuoigatvuođai, eanetgo bealgoalmmatčuohtejagi dásovdal.

Diekkár guhkit historjjálašbálgá alde lea 1905 dehálašmaiddái sámiide. Ii fal danin ahtedat mii dalle dáhpáhuvai buvttiipositiivvalaš bohtosiid sidjiide.Muhto danin go 1905 dagahiiNorgga politihka Ruoŧa boazosá-miid ektui nu negatiivvalažžan,ahte dat 2005´s lea buktán ođđaberoštumi Lappekodisilla hárrái,go Ruoŧŧa mearridii Lappekodi-silla fas ealáskahttit - bealuštan-dihtii iežasit sámiid vuoigat-vuođaid.

Sáhtášii dadjat nu ahte 1905šattai dehálaš sámiide, muhtoNorgga politihkka ruoŧa boazo-sámiid ektui dat ii boahtán oid-nosii ovdal 2005´s - ja sivaidgeažil mat Norgga eiseváldiideeai leat áibbas rámideamis. �

Mearrasámiid gilli.

ziin? Manin dan duosttan dadjat,lea danin go mearrasámiid dillimaid bures sáhttá árvvoštallojuv-vot 1751-kodisilla ulbmiliid ek-tui. Váldosivva dasa lea dieđosahte kodisilla vuođđojurdda leisihkkarastit boahtte áiggi Sáminášuvdnii. Dan oktavuođas ii orojáhkehahtti ahte Dánmárkku-Norgga eiseváldit bidje uhcitdeattu mearrasámiid boahtte áig-gi sihkkarastit, go boazosámiid.Ja sivva manin mearrasámit eaileat namahuvvon kodisillas, leadieđos go sii eai johtán rájá rastá,ealáhusdoaimmaid oktavuođas.

Vel okta perspektiiva maid2005-dáhpáhusat kodisilla ektuileat dagahan áigeguovdilin, leaLappekodisilla dilli Norgga-Suo-ma rájá alde. Doppe han dat his-torjjálaš duogaš lea ahte go Suop-ma luvvejuvvui Ruoŧas 1809´s,kodisilla lei ollislaččat fámusNorgga ektui, ja nuppe guvlui,gitta 1852 rádjái. Dalle dát rádjágiddejuvvui boazojohtimiidda, ja

«Muhto - kodisilla ii leat

goassige virggálaččat eret-

celkojuvvon dán guovtte

riikka gaskkas - jos dat

oppa lea ge vejolaš.»

1905s. 5-10 steinar pedersen 09-12-05 07:32 Side 10

11

Sámis nr. 2/2005

Bisuhit heakka

min historjágirjjit viššalit muita-lit das, muhto ahte Elsa Laulamaid álggahii sámi nissongirje-čálliid historjjá das gal hárvvetgullat. Elsa Laula girjjáš, Införlif eller död? Sanningsord i delappska förhållande (1904), iigávdno girjjálašvuođačoakkál-dagain, ii min iežamet ja easkkaii davviriikkalaš antologiijain.

Bajilčála Laulla girjjis leadrámatalaš. Dat muitala mannedát nisson čálligoahtá, mii sumotiivašuvdna lea. Čállit leavuohki bisuhit heakka. Ii duššesus alddes, muhto maiddái bisu-

ANNE WUOLAB

Girji mii álggahii sámi nissongirječálli historjjá lea vánit lohkkon. Girji lea ruoŧa-gillii ja ii guhkitgo 30 siiddu. Girjji sáhttáeahpitkeahttá gohčodit manifeastan.Ipmašeabbo šaddá go diehtit ahte ElsaLaula lea čállán girjji, ja ahte su jurdagat1904:s ain vuođđudit otná sáme-politihka. Ii fal nu heahpat leat, ahtemáidnojuvvon ja ávvuduvvon Elsa Laula ii dohkke lohkamuššan midjiide danne go lea nissonolmmoš čállán girjji?

«Davviriikkaid friijamusnisu»i, lea Elsa Kristina Laula(1877-1931) gohčoduvvon. Sonlei riegádan Vueltjere-duoddari-in, Västerbotten-leanas, Ruoŧas.Dát nisu čohkkii sámiid vuosttaškongressii 1917 Troandimii jaálggahansártnis ávžžuhii sonsámiid ovttasráđiid bargat ál-bmogii buori boahtteáiggi. Laulasánit ain duollet dalle gullostitmin politihkkáriid ávvu- ja feas-tasártniin. Elsa Laula álggahiimoanat sámisearvvi Ruotas jaNorggas. Su áŋgirvuohta ja attál-dat organiseret gal dovdat, go

hit heakka iežas álbmogis ja kul-tuvrras. Teaksta dovddaha dárb-bu eallit vuorjjatkeahttá ja sajái-duvvon. Girječálli VirginiaWoolf (1882-1941), guhte eliiseammá áigge go Laula, čilgeseammálágán dárbbu leat nisso-niin, girjjis A room of One’s Own

Bisuhit heakka – Elsa Laula riikkaidgaskasaš rávnnjádagaid sámi ovddideaddji

s. 11-17 AnneW 09-12-05 07:36 Side 11

12

Sámis nr. 2/2005

(1925). Laula lei, nu go Woolf,njunnošis iežas barggus. Soaileigga maid avantgardat. Laulačállin lea dáidda, ii čáppagirjjá-lašvuohtan, muhto polemihkkanja retorihkkan. Seammáladje goWoolf ja Bloomsbury, de Laulaservvoštalai joavkkuin, masledje allaoahppan sámi nuorat.Sii johte dássedit Stockholmasgos deaivvadedje riikabeaipoli-tihkkáriiguin, journalisttaiguin jahárjánan searveolbmuiguin. Dátjoavku álggahii áviissa ja siidolle sámi násunalisttalaš logal-dallamiid. Áviissat, nu goAftonbladet ja Ume-bladet, atneElsa Laula áittan go ovddidiisámi vuoigatvuođaidii.

Laula ambišuvdnaGo lohká Elsa Laulla girjji, deipmarda su ambišuvnna: sondáhttu gulahallat ruoŧa eiseváld-diin ja ámmátvuođain. Son bidjáiežas seammá dássái, ja nu son iidohkket leat badjelgehččon. Dátlea viehka duostilit, go Laulaovddasta vuortnuhuvvon minori-tehta, ja nu de maid álbmogapolitihkalaš beroštumiid, vaikkoii leat álbmoga jođiheaddji. ElsaLaula ságastallá sámiin ja ovttashutket ákkastallat manne sámiidegalget politihkalaš vuoigat-vuođat. Teavsttas ipmirdat ahtefáddá lea oahpis ja ahte argu-mentašuvdna doallá. Eana-oamstanvuoigatvuođat, vuovde-

čuollamat, sámegiel oahpahus jačearddalašvuohta leat vuđolašáššit maid sámit beaivválaččatfertejit digaštallat ja čilget. Dá-ruiduhttit sámiid ja dagahit sinmorálalaš ja barggánis dážanleamaš sámiide ipmirmeahttu-nin. Árgabeaivvis leat sámit ovt-tastallan ja gávppašan dážaiguin.Sii elle dien dilis maid odnegohčodit máŋgakultuvrralaš ser-vodat. Go Elsa Laula čilge dániežas girjjis, de čalmmostahttámo stáhta háddje sámeálbmogaja cuvke sin birgenvuogi ja eal-lindili.

Elsa Laula lea vuosttaš nisson-girječálli mis, ja son vállje vásti-dit ruoŧa eiseválddi monologii.

Almmuhit girjji mii dovddahasámi dáhtu ja cuiggoda ruoŧa-stáhta sámepolitihka, muitalamakkár oktavuođaid Laula leiháhkan Stockholmas. Girji alm-muhuvvo áiggis, goas Ruoŧŧa leaceggemin ođđaáigásaš stáhta jagoas našunalisttalaš vuoigŋa leagaras. Soaitá aitto diekkár áiggisálki oččodit lágádusa prentetgirjji mas lea sámi čearddavuoig-ŋa?

Dat maid Laula čállá, leabuollibáhkas ja áigeguovdilispolitihkka. Son dáidá ipmirdandan, oaidnán vejolašvuođa jaávkkástallan oktavuođain matsus ledje Stockholmas. Laulavállje dasa lassin oainnusindah-kat iežas «gálganprošeavtta»ávissain ja sámeservviin, ja dak-kár bargu šaddada ja láddadajierpmi ja jurddašeami, intel-leavtta.

Girječálli Bell Hooks geavahadoahpaga talking back go čilgefenomena mas geanoheapmivástidišgoahtá dasa gii navdo

Elsa Laula ságastallá sámiin ja ovttas

hutket ákkastallat manne sámiide galget

politihkalaš vuoigatvuođat.

s. 11-17 AnneW 09-12-05 07:36 Side 12

13

Sámis nr. 2/2005

gievrrabun.iii Dan sáhtášii gova-hallat nu, ahte vástidišgoahtitautoritehtii dahje dasa geas leaváldi. Go dahká dán, de bidjáiežas seammádássásažžan. Denuolada, muhto seammás lea pro-teasta. Dát lea maid rávis ja lád-danolbmo dahkku go ohcala dia-loga. Elsa Laula vállje dialoga.Son lea láddan olmmožin ja leagába. Son osku iežas searaide.Son čállá ruoŧagillii danne golohkki vuosttežettin lea váldoser-vodat. Go geavaha fápmolaččaidsániid, bagadusaid ja govahalla-miid de oainnusindahká Laulaeiseválddi jallodaga go navdet suja eará sámiid leat bázahallan jabadjelgehččon.

Jiena bajiditIežas jiena gullat ja muitalit iežashistorjjá lea dárbu mii čuožžilaunnitlogu joavkkuin, nu go álgo-álbmogat, ja badjelgehččonjoavkkut, nu go nissonat. ElsaLaulas lei politihkalaš motiiva gočálii; addit sámiide jiena ja dovd-

dastit sidjiide heakka ja dáhtu.Girji lea danne hui mávssolašsámiide. Jus čoahkkáigeassá girj-ji, de Laula čállá: gea, dá lea mineallindilli. Dan leat muhtunmud-dui mii ieža ja muhtunmudduiolggobeal fámut dagahan. Dál degalggašeimmet ovttas buoreditiežamet dili ja boahtteáiggi.Bajidit iežas jiena lea maid vuoh-ki sajáiduvvot ja háhkat «lanja».De sáhttá smiehtadišgoahtit ráfis,čilget jurdagiid ja dadjamušaid.Iežas jietna maid gáibida ovddas-vástádusa daguide ja áigumu-šaide. Sámit dárbbašivčče čoahk-kanit ja ovttastahttit dáhtuid jamihttuid mo eallit danne vainanosmuvvet álbmogin.

Laula hágai álbmogii «lanja»ja vuođđudii sámepolitihka. Girj-jálašvuođadutki Vuokko Hir-vonen lohká Laula čállin leietnopolitihkalaš doaibma. Čálli-miin dovddahii Laula identitehta,kultuvrra ja nu de gáibidii ieš-mearrideami, muhto maiddáietnalaš dásseárvvu. Mo ElsaLaula lea guorahallan čeardda-lašvuođa iežas gálganprošeavttasja makkár váttisvuođaid dat buk-tá váldo- ja sámiálbmogii, leaerenoamáš dimenšuvdna girjjis.Dát čájeha ahte ii dušše davvi-riikkalaš politihkka, muhtomaiddái riikkaidgaskasaš ideolo-giijat leat joksan sámiid. Áiggi-mielde leat sámit transformereneurohpalaš jurddašeami, filosofi-ija ja politihka, ja hábmen daidiežaset dárbbu ja ipmárdusa

mielde. Davviriikkaid iehčanas-rahčan 1800- ja 1900 jagiin attiivejolašvuođa Elsa Laulai alm-muhit sámi našunalismma. Ii deleat várra nu imaš ahte ElsaLaula maid čállá ahte sámit fer-tejit ásahit alcceseaset parla-mentta.

Cuiget ja vuiget váldoservodagaLea individualaš prošeakta čállit,válljet sániid ja ákkaid. Laula learealista ja su čállinvuohki leageeanet neutrála go peršuvnnalaš.Girjjis leat poeŋggat ja lea sáme-politihkalaš julggaštus. Muhtun-ládje lea Laula viggan beasaditovddasvástádusas mii sámiinálddiineamet lea politihkket jageahččalit váikkuhit alcceseametválddi ja jiena. Muhto vuođuaŋkke lea Laula bidjan girjjiin:sámiin lea unnitlogustatus. Dátmearkkaša ahte álbmot ferte rea-geret dan sadjái go ageret. Unnit-lohku ii beasa goassege posišuv-dnii dahje láidesteaddjin, jadanne leage čoavddus cuiggoditja opponeret váldoservodaga vaijietna gullo. Laula dáhtui iežasálbmogii saji servodahkii miidalle su eallinagis ii lean vejolašja mii odne ainge ii leat vejolaš.Vaikkovel postkoloniála jurdda-šeapmi ja luvvenlihkadusat hoh-ket dan.

Lea čalbmáičuohcci man nanaipmárdus Laulas lea identitehtaja etnisitehta doahpagiin. Laulačállá girjjistis máŋggabealát

Elsa Laulas lei politihkalaš motiiva go čálii; addit

sámiide jiena ja dovddastit sidjiide heakka ja dáhtu.

s. 11-17 AnneW 09-12-05 07:36 Side 13

14

Sámis nr. 2/2005

rievdadusaid ja oassálastán alm-molaš ideologalaš digaštalla-miidda. Laula ja Woolf leabaintellektuella fámut geat ohca-leaba vejolašvuođa ollásit geava-hit iežaska áiggi, searaid jajurdagiid ságastallat ja digaštal-lat. Virginia Wollf ohcala dánvejolašvuođa nissonolmmožin jaElsa Laula fas dan seammá sáp-melažžan. Paralealla nissonol-bmo ja sápmelačča friijahis dilli,dan áigge go soai čáliiga ja elii-ga, lea stuoris. Woolf čállá nisso-na dárbbus ja sierra lanja ohca-leamis. Iežas latnja gos nisson iigáibiduvvo deavdit sohkabeal-rollaid, gos jurdagat ja sánit gird-dašit ja ovdánit ja gos lea eará jaeanet go sohkabealli. Aiddoseammálágán lanja ohcala jadárbbaša Elsa Laula sápme-lažžan. Sierra latnja gos sámit eaileat stereotypat. Gos sii mearriditiežaset badjel ja leat ovttadássá-saš servodatborgárat.

Woolf ii čállán politihka,muhto šattai politihkkan. Virgi-nia Woolf girji A Room of One´sOwn (1925) lea mávssolaš femi-nisttalaš girjjálašvuohta odne.Laula hábmii ideologalaš pro-grámma, manifeastta, mii šattaisámepolitihkkan. Dát sámepoli-tihkka lea mis ain odne gos gái-bidat iešmearrideami ja eanan-oamastanvuoigatvuođaid. Su gir-ji, Inför lif eller död?, hárve gul-lostuvvo, iige baljo namohuvvodavviriikkalaš dahje sámi girjjá-lašvuođahistorjjás dahje idéhis-torjjás. Girji lea, oaivvildan mun,etnopolitihkalaš vuođđu Sámis.

Woolf ja Laula servvoštalaigagoabbatnai joavkkuin gos stuorajurdagat riegádedje, gos ledjegarra digaštallamat, gos jierbmiláttai ja gos čálle. Laula joavku

sámi identitehtas. Sámivuohta iileat dušše čadnon boazodollui,muhto maiddái eará vuođđoealá-husaide ja bálkábargguide. Sámiteai sáhte álo leat ovttaoaivilisdanne og eallineavttut rivdetbáikki ja birgenlági mielde. Post-koloniala teorijjain daddjo identi-tehta leat loahpakeahtes muitalus.Identitehta lea jorgalanproseassakultuvrraid gaskka ovdalii árbevi-eru. Identitehta sisttisdoallá «sih-ke duot ja dát», ii goassege «duotdahje dát»iv. Elsa Laula lei sápme-laš ja elii sápmelažžan. Iden-titehta ja etnisitehta doahpagiidipmárdusa son lea háhkan dannego son ja sámit leat eallán báldda-lágaid ja ovttasráđiid earáiguin,nu go norgalaččat, ruoŧŧilaččat,suopmilaččat, ruoššat, romanit jaearát. Etnisitehta lea maid váldánatnui doahpaga identitehta ja earáoktasaš namahusaid nu go kultuv-ra, našuvdna ja sohkabealli.

FeministaElsa Laula loahpaha girjji «oabbá-laš dearvuođat» dajaldagain jaávžžuha nissoniid searvat virggá-laš servodatbargguide ja lávketalmmolašvuođalatnji. Son leaemansipatoralaš, sus lea feminist-talaš oaidnu ja lea guhkás ollendásseárvobargguin. Nissoniid luv-venbargu sulastahttá sámi dásse-árvvurahčamuša. Organiseren,agiteren ja ákkástallan čuovvu

seammá ovdáneami ja retorihkalea máŋggaládje ovttalágán. Nuahte Laulai, sámi nissonin, leiálki oaidnit paraleallaid ja ávk-kástallat dain guovtti politihkalašprošeavttain. Servvoštallat Fred-rika-Bremer- Förbund:iin, Stock-holmmas, oahpásmahtii Laulaoarjemáilmmi dásseárvui ja femi-nisttalaš jurddašeapmái. Stock-holmmas oahpásmuvai son naiRiikabeaivveáirasiidda. Sii dáidenannen sosiála ja juridihkalašoainnu sohkabealrollain ja sohka-beal fápmoortnegis mii lei Dav-viriikkain. Go lonuha nissonasápmelaččain ja bidjá seammáposišuvdnii, de fuopmá makkárvuosttefámuiguin sámit fertejedjedoarrut. Elsa Laula eahpitkeahttáoahpai dán. Muhto Laula ii šieh-tadallan etnistehtain ja sohkabe-liin go čálii girjji. Goappaš iden-titehtaid namuha ja insistere daid.Dát lea postmoderna prošeakta jaLaula leamaš nu ovddabeal áig-gis.

Woolf ja LaulaDekoloniseren-perspektiivvaslea unohas jus bálddastahttá kul-tuvrraid ja vihkkedallá mávsso-laš olbmuid. Mun aŋkke áiggundahkat dán. Elsa Laula sulastaht-tá eŋglánddalaš girječálli Virgi-nia Woolf. Soai gullaba seammáhistorjjálaš áigái ja nu maid lea-ba vásihan seammá politihkalaš

Laula ja Woolf leaba intellektuella fámut geat ohca-

leaba vejolašvuođa ollásit geavahit iežaska áiggi,

searaid ja jurdagiid ságastallat ja digáštallat.

s. 11-17 AnneW 09-12-05 07:36 Side 14

15

Sámis nr. 2/2005

headdjit viehka oktageardánitvealahedje sámiid dalle. Sáminašunalisma ii dáidde leamašamas sámiide, muhto áigi goasbargagoahtit daiguin jurdagii-guin, lei go Davviriikkaid iežasetnašunalisma lei guovddážis. Lau-la lei ge danne maid frikšuvdnanNorgga ja Ruoŧa politihkas.Áviissat čálle ja moite Laula girj-ji ja oaiviliid. Muhto sihke Riika-beaivi ja Ráđđehus fertii vuhtii-váldit dán sámi ovddasteaddji javástidišgoahtit su politihkalaš ái-gumušaide. Laulla eai sáhtánbadjelgeahččat eaige nordaditeret.

Beassat koloniserenvuoiŋŋasLohkat Laulla girjji dekolonise-renčalmmiiguin, addá girjái sier-ra árvvu. Sámi nissongirjjálaš-vuohta álgá luvvenideologiijain,etnopolitihkain ja dásseárvvuin.Čálli čalmmustahttá, mii learealitehta unnitloguide ja álgoál-bmogiidda, ahte sii leat objeavt-tat. Álgoálbmogiid historjá leakoloniserema historjá, oktagear-dán ja cuvkejeaddji. Álo leatčalmmis, vihkkejuvvon, bala-huvvon dahje rámpojuvvon. Iileat goassege balánsa mo lahko-nišgoahtit ja govahallat minori-tehta ja gulahallet álgoálbmogiin,ii politihkas ii diehtagis. Politih-kalaš tearpmat leat minoritehta,bážahallan álbmot, goalmmátdahje njealját máilmmi joavkudahje geafes ja primitiiva ol-bmot. Elsa Laula girji lea váldo-gáldu Ruoŧa ja Davviriikkaid

koloniserenpolitihkkii ja -histor-jái. Girji čilge makkár váikkuhu-sat davviriikkaid álgoálbmot,sámit, leat vásihan dáruiduht-timis. Lohkat Laula girjji ipmir-dahttá otná dili ja áiggi. Girjjá-lašvuođa luondu lea vuorjatságastallat ja biebmat jurdagiid.Lean viggan gávdnat girjeárv-vostallamiid Laula girjjis, muhtovánit lea čállon. Jaskatvuohta,manin gohčodan váilevaš girje-árvvoštallama, lea maid kritihk-ka. Leago girji váttis, váralaš,áddemeahttun vai manin dat iilohkko, báhcá jearaldahkan.

Hirvonen lea čállán nákkus-girjji sámi nissongirjjálašvuođas.Hirvonen bures čilge Laula ja sudili ja sajádaga. Son maid nanneLaula čállima árvvu ja mearkka-šumi. Mun dáhtožin, dekolonise-ren-perspektiivvas, deattuhitman erenoamáš leamaš ahte Lau-la almmuhii girjji álgo 1900-jagi-in. Dalle lei moivvas áigi. Poli-tihkalaš lihkadusat riegádedje,našunalisma lei buollibáhkas,nissonat barge dásseárvvuin,dáidda ja girjjálašvuohta rievddaija nanosmuvai ja miehtá Eurohpalei ođđa áigi. Boaresvuohta vuol-lánii modernitehtii. Dáidá áittodakkár áiggis sámi nisson sáhttitháhkat alcces heakka ja sierralanja ja čállit. Áigemolssašupmiollii Sápmái nai. Elsa Laula čálli-gođii áiddo das. Maiddái ođđa-áigi nordadii eret boares sámi-vuođa. Dat mii lea erenoamášsámiide, ii dáidde leat ahte nis-son lea almmolaš ja virggálaš

álggahii áviissa, Lappernas EgenTidning, mas almmuhedje oaivi-liid, jurdagiid ja ságastalle. Nugo Woolf joavku, Bloomsbury,de maid Laula birrasis ledjenuorra, allaoahppan, viššalis jaradikála olbmot. Sii šadde elitan,maiddái Ruoŧa mihtu mielde, jafápmun. Laula joavku šattaiavantgárdan sámi birrasiin.Joavkkus ledje allaoahppan nuo-rat geat birgejedje váldoservoda-gas ja máhtte sin giela ja nor-pmaid. Leat sárdnejeaddji, agita-tora, ii lean sámivuohta. Dábá-laččat sámit eai leat dikšon diek-kár attáldaga ja ane árvvus dan.

Internašunála dássiDainna buohtastahttimiin dáhtunčájehit Elsa Laula dimenšuvnnaja stuoravuođa čállin. Dat ii leatsiskkáldas dahje báikkálaš, muh-to riikkaidgaskasaš dásis. Sámiboares ja njálmmálaš girjjálaš-vuođas (ovdal 1900-logu), nu gomyhtalaš luđiin ja muitalusain,lea etnopolitihkalaš cealkámuš.Sámit eai leat eallán ráddjejuv-von servodagas gosa máilbmi iileat beassan dahje ollen. Dutkitja mátkkošteaddjit eai leat áivvejearahallan sámiid, muhto sihk-karit lonuhan ságaid maid. Sámitleat máhttán lohkat ja nu maidožžon dieđuid. Lea sámi diehtuja máilmmemáhttu maid ElsaLaula lebbe sámiide iežas girjjis.Girjjis lea politihkalaš hápmi jaideologalaš sisdoallu.

Girjji ulbmil lea miellegidde-vaš maid olgomáilbmái danne goleat álgoálbmot árvvut ja filoso-fiija mii almmuhuvvo. Ja dán eailean sámit árat dovddastan. Eise-válddiide sámi našunalisma iilean dohkkálaš ideologiija álgo1900-loguid. Davviriikkaid jođi-

Leago dehálaš álgoálbmogiidda čállit

ja smiehtadit teoriijaid?

s. 11-17 AnneW 09-12-05 07:36 Side 15

16

Sámis nr. 2/2005

olmmoš. Erenoamažin lea baiccedat, ahte sápmelaš lea almmolaš-vuođas ja guođđá luottaid. Luot-tat báhce ja leat danne dehálaččat.

Bisuhit sámi heakkaLoahpaloahpas čujuhan maoridutki, Linda Smith, ja su retoralašjearaldahkii, leago dehálaš álgo-álbmogiidda čállit ja smiehtaditteoriijaid?v Smith oaivvilda, ahtedan ii sáhte dahkat jus seammás iiguorahala giela. Čállit ja guora-hallat teoriija lea dehálaš reaiddutdanne go veahkehit ipmirdit reali-tehta. Čállima bokte sáhttá čorget,vuoruhit ja duođaštit maid bargája oaidná. Čállima bokte dusteeahpesihkkarvuođa ja vuostálas-vuođaid. Ja vel háhká lanja plá-net, hutkat strategiijaid ja kontrol-leret iežas vuostehágu. Jus teorii-jat leat buorit de buktet dat ođđaárvalusaid, jurdagiid ja vuođu.Dekoloniseret ii mearkkaš ahtegalgá hilgut oarjemáilmmi teorii-ja, dutkama ja diehtaga. Dat leabaicce bidjat iežas árvvu ja eavt-tuid guovddážin, danne vai dov-

dagoahtit teoriija ja dutkamaiežamet oaidninčiegas ja iežameteavttuid vuođul. Nu oaivvildanmun ahte Elsa Laula lea dahkan.Son lea iežas eavttuid ja árvvuidbidjan guovddážii. Nu lea maidsámiide addán vuođu politihka-laččat, filosofalaččat ja dieđá-laččat. Girji lea čállon iežas eavt-tuin ja perspektiivvas, muhtoaŋkke ii leat vajáldahttán olgo-máilmmi. Elsa Laula hupmá eal-lit ovttas ja dássásaččat eará ál-bmogiiguin ja nu maid dohkkehaeallindili, dien symbiosa, mas sá-mit ellet, leat eallán ja jotket eal-lit. Girji čorge sámi historjjá jaáiggiid ja duođašta álbmoga, miiovdal go girji ilmmai, hárve leabeassan gulahallat eiseválddiin jahearráiguin. Muhto deháleamoslea aŋkke ahte girji dagai lanjaháhkat eallinstrategiijaid ja bisu-hii sámiin heakka. �

Nohtat:i Sitahta lea Leif Rantala artihkkalis,

Elsa Laula - Nordens mest fria kvin-na (Samefolket 2004:5), s. 14.

ii Vuokko Hirvonen, Sámeeatnama jie-nat. Sápmelaš nissona bálggisgirječállin (Guovdageaidnu, 1999),s. 65-66 ja Bo Lundmark, Elsa Laula- vilhelmina-samiskan som blev sittfolks sändebud, Västerbotten (1978),s. 210.

iii bell hooks, Talking Back: Thinkingfeminist, thinking black (London,1989), s. 9

iv Maria Eriksson Baaz ja HåkanThörn, Den postkoloniale parado-xen, rasismen och «det mångkultu-relle samhället». Globaliseringenskulturer. Den postkoloniale parado-xen, rasismen och det mångkulturel-la samhället (Nora, 1999), s. 47.

v Linda Tuhiwai Smith, DecolonizingMethodologies. Research andIndigenous Peoples (London, 1999),s. 35-39.

Jorgalus Elsa Laula girjjisInför lif eller död?Sanningsord i delappska förhål-lande (1904):

s. 4 (gasku siidu 4):Hárve dahje unnán gehččetkulturdutkit man garra dilis sá-mit barget ja makkár bágge-hallon eavttuid vuolde sámitfertejit eallit. Sápmelačča bar-gu, su árgabeai’ birgen, su ere-noamáš eallin ja vásáhusatdávjá govahallojit dego máin-nas, ja sápmelačča bargu geah-častuvvo suohtastallamin.Sápmelačča eallin ii leat duššeáigegollun, muhto lea eallinmas leat rahčamušat, heađit jagillámušat.

s. 5Gii lohká sámeruovttuid gan-jalčalmmiid geahččalemiid, giijeđđe bártideaddjiid, gii bieb-má leaskkaid ja oarbbes má-náid ja gii geige šlántte veahk-kin heađis? Ii oktage berošguorahallat sámi álbmoga dili,muhto baicce navdet dán leatboarásman ja ráhkan govvanman bálddastahttet Ruoŧa alitkulturdásiin. Ja aŋkke eahpere-hálaččat lohket sámiin leatkultuvrralaš vigiid, mat eaigula min čearddalašvuhtii,

Elsa Laula hupmá eallit

ovttas ja dássásaččat

eará álbmogiiguin ja nu

maid dohkkeha eallin-

dili, dien symbiosa, mas

sámit ellet, leat eallán ja

jotket eallit.

s. 11-17 AnneW 09-12-05 07:36 Side 16

17

Sámis nr. 2/2005

muhto leat biddjon midjiide ov-dánahtton olbmuin. Juo, sii leatmannan nu guhkás, ahte eai logamin vearan namuhuvvot álbmot-logusge dahje nuppiin sániiguin,mis ii leat vuoigatvuohta gávd-not.

s. 27Maid ferte vuosttežettin bargat?Dávjjit aht’ dávjjit bohcida ga-žaldat, maid ferte vuosttežettinbargat? Mii eat sáhte šat luohttitahte earát beroštisgohtet min ál-bmoga dilis, ja ahte sii gozihitmin vuoigatvuođaid. Ja vaikkomo de ražašedje, de sii eai sáhtedan dahkat. Danne go min ere-noamáš eallineavttut ja eará dilitleat dakkárat, ahte vaikko boa-dášege ođastusat min guovdu, degeahčastuvvošii dat leat eahpi-dahtti ja heajos bargun. Min ean-anvuoigatvuođaid ferte beaivvá-laččat gozihit ja min áššiid ferteálo ovddidit. Muhto de ferte sáp-melaš ieš váldit ovddasvástádu-sa. Mainna vugiin? jerret máŋg-gas. Ii gávdno eará go okta vuoh-ki. Ja dat lea: oktasaš sámi searvimii doaimmašii ja gávdno ollesálbmogii heaggasuotnan.

s. 28Juohke stuorát gilážii dahjesuohkanii vuođđuduvvo sámisearvi, ovdamearkka dihte Deart-ná gili sámisearvi. Sii almmuhitčoahkkima gosa Deartná sámitčoahkkánit ja válljejit stivrra.Stivrra bargu lea vuostáiválditriiduáššiid ja searvvis gieđahallatdárbbašlaš ođastusaid ja daidovdanbuktit sámi váldostivrii,almmuhit čoahkkimiid ja juoh-

keládje vuhtiidváldit sámi ál-bmoga gáibádusaid. Dakkárservviid berrešii nu jođánit gosáhtášii ásahit buot sámi suohka-niidda Jämtland, Väster- jaNorrbotten leanain. Giđđat 1905nammadit sámesearvvit áirasiidgeat čoahkkanit ovdamearkka-dihte Fatmomáhkes ja ovttasdoppe gieđahallet oktasaš eallin-áššiid. Dieppe de ásahuvvošiivuosttáš sámi kongreassa ja nude iešalddis nuppástuvašii minservodat, vaikko garra bargguidbokte, eará dillái. Dákkár organi-sašuvnnain sáhtášeimmet háhkatfámu ja válddi, mii eahpitkeahttábuvttášii min áššiide vuoittu jabohtosiid. Akto sáhttá unnán bar-gat.

s. 29Mis lea oktasaš beroštupmi ja dátberoštupmi ferte ovttastuvvot jašaddat fápmun. Ja oanehis áiggislivčče mis iežamet čeahpes bar-goveahka, guhte ipmárdusain,rehálašvuođain ja jirpmiin ovd-dida ášši.

Didjiide, nuorra dievdduide janissoniidda, dáhtun dadjat juoi-dá: Min álbmoga boahtteáigi leadin gieđaid siste. Din fámuin bi-sohuvvo min álbmot ja eanaheakkas. Állet garvve makkárgerahčamušaid mat gustojit min ál-bmogii dahje jurddašuvvon sear-vebargui! Gaskaoapmi, mainnaloktet min álbmoga, lea gárvásitdihkkáduvvon ja gállon bálggis,ii galgga leat duššin. Danin, ovd-dosguvlui, vieljat ja oappát Jämt-landdas, Väster- ja Norrbottenis,čuožžilehpet bargat sin ovddasgeat leat dulbmojuvvon, háhketbuot oahpu maid dárbbášehpet ja

sáhttibehtet oažžut, dorjot gea-nohemiid geat rahčet birget jajurddašehpet min oktasašboahttevaš mihtu!

Ja dii, vuorrasat, geat lehpetvuostegieđageavvamiid boktenanosmuvvan, geat lehpet gar-ra bargguin gievdan, servetvalvin min servviide. Ii oktagesápmelaš galggaše leat váilemin servviin.

s. 30Sii geat leat dulbmojuvvongalget sárdnut dievas parla-mentáralaš ja gutnálaš vugiin.Dat šattašii min riikabeaivi,mii boahtte jagi čoahkkanamearriduvvon áigái ja báikái.

Jus dát galgá šaddat okta-sašvuođđu olles álbmogii, demun viššalit gilvván dieđuiddán áššis.

Dáinna ávzzuhusain didjii-de, vieljat ja oappát, loahpa-han mun dán sártni. Dál galg-gašedje dagut čuovvolit musániid, áiggis, goas sámiboahtteáigi lea áitojuvvon jagoas sámi vuoigatvuohta eat-namii, gos birgenlági viežžá jaháhká, lea biehttaluvvon.

Váre dat Alimus, guhtejođiha ja hábme álbmogiiddaeallinvuorbbi dál ja boahtte-áiggis, árpmihivčče min ál-bmoga ja láidestivčče geainnunala, mii loktešii min čuvge-juvvon ja ovddosguvluigeahč-či kulturálbmogin.

Gierte, Dikanäs, Vueltjere suoidnemánnu 1904.Oappálaš dearvuođaiguin

Elsa Laula. (jorgalan Anne Wuolab)

s. 11-17 AnneW 09-12-05 07:36 Side 17

18

Sámis nr. 2/2005

Davvi Jienat lea duppal-CD mas leatmielde 27 juoigi geat orrot miehtáSámi, lullisámi rájes Guoládatnjárggarádjái. Daid gaskkas leat ollu juoigit jaluođit, mat eai leat ovdal gullon almmo-laččat. CD govvida ja čájeha sámijuoigansuopmaniid ja luđiid viidodagaja earálágánvuođa. Dás oahpásmuvvámáŋggalágán luohtesuopmaniiguinnugo lullisámi vuelie, julievsámi vuolle,davvisámi luohti ja nuortaguovlluleudd.

Luđiid maid gulat dáin guovtti CDinleat báddejuvvon lávddi alde konseart-

Harald Gaski & Lars Nordström

Sju sorter vann

Fjorden er tom for fisk. Ingen forstårhvorfor, men de voksne er bekymret oguroen sprer seg til barna. En kveld hørerPavva faren sin joike. Det skjer ikke såofte, og den siste joiken om sju sortervann har ikke engang mor hørt før. NårPavva spør farfar hva joiken betyr, sva-rer han med å fortelle at Solens datter ertrist. Pavva undrer seg over svaret ogbestemmer seg for å gjøre henne gladigjen. Da må han samle sju sorter vann.Men hvor finner han dem?

Pavvas jakt blir både dramatisk oglærerik i en natur full av spennende ogfarlige steder.

Bokens tittel er hentet fra en tradi-sjonell joik, men fortellingen er nyskre-vet. Sju sorter vann passer godt somhøytlesningsbok.

Čiežain čáziin (Sju sorter vann) erutgitt på nordsamisk 2002 og fikkSamerådets litteraturpris samme år, påsvensk Sju slags vatten 2004, på eng-elsk Seven Kinds of Water 2004 og nåpå norsk Sju sorter vann 2005.

ISBN 82 90625 49 974 sider, på norsk (bokmål)Omslag, illustrasjoner: Lena KappfjellSEK 125,-, NOK 110,- © 2005 DAT O.S

Maj-Lis Skaltje

Luondu juoiggahaLuohti lea bohcco nuohtta.Luohti lea ožžon šuoŋaid lottiid, jogaidja biekkaid jienain.Luohti lea oanidan guhkes sevdnjesdálveijaid, lea leamaš guoibmi viiddismehciin, lea addán fámu go miella leavuollin ja bargu lossat.Luohti lea illu.Luohti bisuha olbmo nuorran.Luohti lea muitingoansta, aktasaš somája vuohki ráhkisvuođa vuosehit. Luohti olle guhkibui go sánit, lagada jalaktá sogaid, olbmážiid ja olmmošbuolv-vaid. Daid nai mat leat juo iežá máilm-mis.

Dan gulai Maj-Lis Skaltje go 1992:s jea-rahalai lagabui vihttalogi olbmo, Árjeplu-ovi rájes Gárasavvonii, sin jurdagiid,vásáhusaid ja muittuid juoigama birra.Son lei Ruoŧa Sámiid Riikkasearvvi ovd-das čoaggime dieđuid sámiid musihkka-vieruid birra. Buohkat geat muitalit eaileat juoigit, muhto juohkehaččas lea juo-galágán muitu dahje govvehus juoigamahárrái. Muitaleaddjit, boarráseamos rie-gádan 1912 ja nuoramus 1954, govvejitgot juoigan lea čatnon olbmo doaimmai-

tain maid Ájtte dávvirvuorkká juoigan-prošeakta ja Sámi teáhter lágidedje jagi-id 2000-2002. Konsearttaid lágidii jaláidestii juoiganprošeavtta jođiheaddjiMaj-Lis Skaltje. Guokte sierra joavkkujohte goabbat vuoru iežaset konseart-tain, okta joavku lei Juoigama suopma-nat ja nubbi fas Boazoolbmuid luođit.Nuoramus juoigi lei dalle 9 jahkásaš jaboarráseamos 84 jahkásaš.

DATCD 38: 1-2CD 1: Boazoolbmuid luođit CD 2: Juoigama suopmanat

DAVVI JIENATJuoigama suopmanat & Boazoolbmuid luođit

de ja maiddái jáhkkui, ja dasa lassinoažžu gova jearahallon olbmuid guovl-lus ja eallimis sin áiggis.

ISBN 82 90625 50 2303 siiddu, č-v govat, davvisámegilli SEK 220,-, NOK 195,- © 2005 DAT O.S

Ođđa CD 18.11.2005

Pb 31, N-9521 Guovdageaidnu tel (+47) 78 48 67 72, fax 78 48 67 88e-mail: dat@dat.net www.dat.net

s. 18-21 lill tove 09-12-05 12:13 Side 18

19

Sámis nr. 2/2005

Giella-gáhttenbargu

100 jagi dás ovdalLILL TOVE FREDRIKSEN

Sisdoalus lea politihkalaš doai-bma mii muittuha sámiide dološárvvuid. Lea sámiid morálalašgeatnegasvuohta bissut oskkál-dassan máttarváhnemiiddisetkulturseailluhanráhčamušain.

Lean guorahallan Sámit lávlagaiežan váldofágabarggus Por-sáŋggu lávlagat. Mearrasámilávlunárbevierru ja olmmošlašreaškinkultuvra. Čálán dánartihkkalis mo lávlla deattuhagiela erenoamáš dehálaš oassinsámi kulturseailluheamis. Sámitalmmuhuvvui vuosttas gearddeLappernes Ven bláđis 1/1-1921.Lea «doarronlávlla» mii ávžžuhaja viggá roahkkasmahttit sámiidvuostálastit vašálaččaid ja várja-lit árbeoasi ja sámegiela. Hámi jasisdoalu dáfus dat sulastahttáIsak Saba Sámi soga lávlla. Čállilea J. Fjeldbakken (Erke Jovs-set), Sarvvesvuonas Porsáŋgguseret. Seammá Lappernes Vennummiris gos lávlla almmuhuv-vui, lea maid dárogiel veršuvdna,«Finsk nationalsang», maiddoaimmaheaddji Jens Otterbechlei jorgalan.

Lea maid vašálaš man vuostáferte bargat, muhto ii daddjonjuolga gii vasálaš lea. Lávlagisleat juohke vearssas sánit matovddastit sámiid: sáme soga,beaivvi bártnit, sáme vieljat, árj-

Sámit

1) Iđit beaivváš beavžan badján

suonjardeamen šearragit,

lebbe suonjarsoajáid suolggaid

sámi soga badjelii.

Beaivvi bártnit, bajáslihkket

árbeoasi várjalit.

Vašálaččaid vuostá čuožžut

roahkkatvuođain áŋgirit.

2) Biekkat bossot,

vuovddit šuvvet

jogat šávvet ohpihii.

Sámi vieljat, lihkket bajás,

beaivi álgá didjiidii.

Árjjalaččat álget bargat

vašálaččaid vuostá dál.

Sámi bártnit, sámi nieiddat.

Árbeoassi divrras lea.

3) Áŋgirvuođain, ovttain mielain

sáme vieljat, bargot dal.

Árjjalaččat vuostálastit

vašálaččaid vuostá ain.

Árbeoasi várjalehkot

divraseamus dávvir lea.

Sámegiella čábbát čuodjá,

nugo loddi lávlon lea.

4) Sámi sohka, moŋgolsohka

ii du vuoitte vašálaš.

Sámi varra, moŋgolvarra

rávnnjast ain vel suonaid mield.

Sitkes sohka sámi sohka,

leamaš eallináiggis juo.

Lodjivuođain leat sii gillán

vašálaččaid givssádus.

s. 18-21 lill tove 09-12-05 12:13 Side 19

20

Sámis nr. 2/2005

jalaččat, sáme bártnit ja sámenieiddat, moŋgolsohka, sámevarra ja moŋgolvara. Vašálaš leagovviduvvon dušše vašálaš sá-niin. Lávlla lea čállojuvvon áigo-dagas goas dáruiduhttinpolitihk-ka doaimmai hui garrasit. Oktavašálačča hámiin leat dáža eise-válddit ja garra dáruiduhttinpoli-tihkka. Giđđoaspekta lea dánlávlagis guovddáš gaskaoapmindeattuhit erohusa «min» ja «eará-id» gaskkas. Lea oba áiggi sáhkavašálaččaid vuostálastimis,«earáid», ja nuppe bealde sámiid,«min» árvvuid bajideames.

Giella nanne vuostálastin-vuoiŋŋaOktasaš symbolat ja árbevierruleat dehálaš oasit min kultuvrra-laš identitehtas. Lávlagis leatollu symbolat mat ovddidit sá-miid árbevieruid: luonddugovat,Beaivvi Bártnit-myhta, sáme-giella, sámi - vašálaš opposi-šuvdna ja sámi sohka - sitkessohka parallella. Giella lea ere-noamáš dehálaš danne go lávllalea sámegillii. Hermeneutihkadutki Hans-Georg Gadameroaivvilda ahte giella ii leat duššegulahallangaskaoapmi. Dat ovt-tastahttá olbmuid «danin go miieat dušše geavat giela, muhto miieallit ge dan siste». Giella leaoktavuođamearka ja oktasaš áššiman ovddas mii doarrut. Datdeattuha maiddái «min» - «sin»opposišuvnna. Vašálaččat áigotduššadit sámi soga árbbi, jadanne fertejit sámit dál morránitamaset dan massit. Porsáŋgulaš

Piera Jovsset (Josef PedersenBaukop) lei sámi politihkalašálgolihkadusa pionera ja aktivis-ta. Son lei mielde vuođđudeamenPorsango same særve (1911),Same Sentralsærvvi (1919) ja sonlei mielde go Norgga beal sámiidriikkasearvvi ovddasteraddjitčoahkkanedje Tromssas 1919.1921s son álggahii aviissa Same-albmug. Das ilbme oktiibuotčieža nummira. Son čálii Nuort-tanaste bláđđái 1920 geasi:

«Eatnigiella lei dat suollemas«geaidi fápmu» mii lea várjalanmin háddjaneames ja mii leadoallan min čoahkis gitta dánbeaivvi rádjái. Eatnigiella, datbuot stuorámus ja ráhkkáseamosmaid okta olmmošsohka árbe suovdavánhemiinis! Dat lea soga«árbesilba»! Dat lea dat bassi

árbeoassi maid mii berret gáhttetnuvtgo min heakkamet. Jos miimassit min giela, de massitbuot!»

Dološ luđiin geavahuvvuigiella opposišunella gaskaoap-min, ja nu doaibmá dát lávllamaid. Teavsttas eai dihtto ekspli-sihtta moaitámušat eiseválddiidpolitihka vuostá. Geažiduvvodušše go daddjo ahte árbeoasivárjalehkot ja vašálaččaid vuos-tá čuožžut. Duppalmearkka-šupmi lea oalle eksplisihtta daid-da geat dovdet sámi árvvuid jaáddejit geat sámi vašálaččat ledje

dalle: vašálaččat leat dážat. Vailei go nu? Ledje go vašálaččatdušše dážat? Piera Jovsset orruoaivvildeamen ahte gávdnojitsámit geat eai ádde man dehálašlea gáhttet máttarvánhemiidárbeoasi. Dán čálii son Nuortta-naste bláđđái geasset 1920:

«Gávdnojit vel ain ollu sámitguđet ođđet loikkasvuođa nahká-riid siste ja soamis vel sámiinbargá dán ášši vuostálastimiin.Dat lea hirpmus dáiddameaht-tunvuohta ja dat lea sogas vostá.Dat guđet leat loikasat dahketdan «jápmadeattu» ja hehttejitmaiddái dan barggu mii doaim-mahuvvo oktasaš ávkki dihtii».

Máŋgasat eai beroštan sámiáššiin, go sámivuohta lei sidjiideseammá go geafivuohta. Sidjiidelei várra álkit vuostálastit sámi

politihkalaš lihkadusa ja bargatdan maid eiseválddiid mearri-dedje, omd. sáddet mánáid skuv-lii oahppat dárogiela. Vašálaččatleat ollu vearredaguid bargansámiid vuostá. Dávjá dáhpáhuv-vá nu ahte unnitčeardda olmmošguhte álo vealahuvvo háliidabeassat eret dan dilis. Identi-tehtarievdan lea okta vuohki, numo Lemet Máret (Marit Stor-dahl) muitalii munnje dáhpáhuv-van Porsáŋggus:

«Dat lei kánske go lei stuorrageafivuohta, ja nuppe bealdehirbmat riggodat, dážat daid

«Gávdnojit vel ain ollu sámit guđet ođđet

loikkasvuođa nahkáriid siste ja soamis vel sámiin

bargá dán ášši vuostálastimiin.»

s. 18-21 lill tove 09-12-05 12:13 Side 20

Mu

duo

ma

21

Sámis nr. 2/2005

stuorra šloahtaid de.... Sápmelač-čat šadde nie ahte sis maid galg-gašedje diekkár dálut, ja šattaidiekkár gilvovuoigŋa ja badjel-geahččagohte sihke giela ja bir-genlági ja buot. Nugo duojit jadiekkárat, dat heite máŋgasat,beare dainna go galge dážaluv-vat.»

1880 mearridedje Norggaeiseválddit ahte buot oahpahusFinnmárkku skuvllain galggaileat dárogillii. Louis Owens čállágirjjis Mixedblood Messages.Literature, film Family (2001):«Tyrants have always known thepower of language and story.Silence a people´s voice and youcan conquer them.» Otne miioaidnit mo dáruiduhttinpolitihk-ka lea čuohcan sámi álbmogii.Leat omd. hui ollu sámit geat eaimáhte čállit iežaset eatnigiella.Hjørdis Rasmus čállá artihkkalis«Eatnigiella, iešluohttamuš jaiešárvu (girjjis Čállet SámiVerddet) mo Kárášjoga gielddaássiid čállingiela máhttu lea, jamo lea bargat giellabargin gield-das. Son lea maid leamaš mieldejođiheamen rávisolbmuid sáme-giela alfabetiserenprošeavttaKárášjogas 1999-2000. Prošeavt-ta ulbmil lei lassin giellaoahpumaiddái psykologalaš aspeakta;movttidahttit ohppui ja fidnet sinloaktit. Rasmus čállá ahte rekrut-terema oktavuođas son dovddidiiálbmoga jávohis morrašiin. Oktasámegiela kursaoasseváldi dajaivel ná: «Áiggošin dál váldit danoahpu man livččen galgan oažžutvuosttamužžan - inge maŋi-

mužžan buot eará oahpuid maŋ-ŋá». Norgga eiseválddit leat riv-ven dáin olbmuin sin árbeoasi,maid Erke Jovsset juo 1921, jaearát vel ovdal son, gohččo sá-miid gáhttet. Lea diđolaš poli-tihkka rivvet olbmuin iežasetgiela, ja dan bokte koloniseret sinmiela maid.

Erke Jovsset ja eará dalá áiggisámi aktivisttat áddejedje mak-kár fápmu gielas lea ja man de-hálaš lea seailluhit dan.

Idealisttaid jienat jávohuvveSii geat Porsáŋggus serve sámipolitihkalaš lihkadussii ledjevárra unnitlogus. Sámivuohta leimáŋgasiidda seammá go geafi-vuohta, ja earát dáide bilkidit singeat serve sámi politihkalaš lih-kadussii. Sáhttá leat ahte olbmotnavde sin iešlágánin, go vižžedádjut daid sámi áššiiguin.Smávva servodagas ii lean dolinálki leat radikála. Olmmoš hangalggai maid birgehallat doppegos orui. Piera Jovsset ja ErkeJovsset leigga seammá buolvvasja čáliiga guktot politihkalašradikála čállosiid sámi politihka-laš álgolihkadusa loahpas. JohnT. Solbakk čállá artihkkalis«Sámi mediat ja sámegiellamediain. Oanehis sámi preanta-mediahistorjá» (girjjis ČálletSámi Verddet) ahte Piera Jovssetbarggai áŋgirit giela seailluhea-men, muhto son maid deaivvaigarra vuostehagu ja vealáheami:

Nuppi hehttehusa gal dovddaidoaimmaheaddji Piera Jovssetoalle bures. Dan oaidná su čállo-

siin aviissas. Dan maid son ge iilean vel dale fuobmán, lei dánvasálačča vuoimmi. Sápmelač-čaid ja Sámi systemáhtalaš vea-láheapmi, mii álgguhuvvui goit1850 jagiin, lei riegádahttigoah-tán bohtosiiddes. Sápmelaččatledje jáhkkigoahtán dasa masaoahpahuvvojit skuvllas ja servo-dagas muđui, ahte sápmelaččasja erenoamážit sin gielas ii leanárvu - ja ahte giella lei fárggajávkamin. Jos sápmelaš galggaieallimis álggage háhkat alccesárvvolašvuođa, de lei buoremusmolsut gávtti, ja juohke láhkáišaddat dážan.

Solbakk maid čállá ahte muh-timat sis geat nuorran ledje miel-de sámi politihkalaš lihkadusasohce dorvvo vuoiti luhtte govuoittahalle 1920 jagiin. Danláhkái sámit leat várra ieža doai-bman buoremus dáruiduhttinpo-litihka gaskaoapmin. Vaikko ál-golihkadusa idealisttat garrasitrahče sámegiela ja kultuvrraseailluheamis, de sin jienat jávo-huvve guhkes áigái.

2005 aviissa čállosiin lealeamaš sáhka sihke sámi giealla-dilis ja sámi girjjálašvuođa heah-tedilis. Sámedikki juolludemiingeassemánus 2005 ožžo 12 gieh-tačállosa prentendoarjaga 87ohcamučain. Oktiibuot lei várre-juvvon 1,9 mill. kruvnnu girjjá-lašvuođadoaimmaide. Doarjjalea leamaš seamma dásis 1990rájis, mii de mearkkaša ahte leaunnánan sakka go váldá vuhtii 15jagi haddegoargŋuma. Dan vuo-đul jearan man ollu sámi lihka-dusa pioneraid giellagáhttenbar-gu lea lihkostuvvan dán 100 jagismas Norga lea leamaš iešmearri-deaddji riika? �

«Eatnigiella, dat buot stuorámus ja ráhkkáseamos

maid okta olmmošsohka árbe su ovdavánhemiinis!»

s. 18-21 lill tove 09-12-05 12:13 Side 21

Abpe daam boelhkem lea gïeht-jedimmiem, guktie tsiehkidebåatsoeburrien jih spidtjeburriengaskemsh, aejkiej mïetie. Gossedaelie saemien bïjre soptsestem,dellie aerpiemaahtoen jieleme-vuekine båatsoeburriem ussje-dem. Daamtaj govlijibie jih raak-tan saetniesvoetine sjædteme,båatsoe jih båeries jielemevueki-de gåabpatjahkh kultuvren jihgïelen aevlerhkine orreme.

Gosse gïehtjede guktie sih(åarjel)saemieh daan raajan gor-redamme daaroj gaskemsh, del-lie tjoevere aerviedidh jïjnjebegoh elties skåårnehke meanoehsaemiem vaarjelamme. Juktiesagki vesties jis muvhten aejkienorreme, gaath annje maahtaårrodh, gosse naan snaavle sjaed-tiem vueptiestamme altese ïent-jesne. Jis dle dovne birhketjemaajhtsa, åå jïemmede! Novgujhth vïenhtem jïjnjesh (båat-

soe)saemieh dam tsiehkiemdemtieh.

Åemie aehtjhaajjeme hov leatjaaleme vesties rïjhtedimmiejbïjre göölle saemiej gaskemsh,guktie dejpeli spidtjeburrie-daatjh ruevhtienjueniem bïeljelinbarre dallah jis åvva bovtsengo-elkem gaavneme altese suejniet-jåhkosne - jih dehtie muhtesteguktie aaj lienhtsien viehken sae-mijste beetnegh tjabrestin fïerh-ten gïjren. Jïjnjebh gööllh danbeetneh-njaahtjoeh jih garmeresihke utnin bovresne daeverhdeerpegh tjaeliestidh, dåajvoeh-tin åesiestæjja maaksoem åådtjegïjregasse gosse bovtse ïentjes-ne.

Gåellie guktie, mubpie tsieh-kiem gujhth aaj saemide gorre-damme garremes aejkine.Voestegh laedtieh gieh bæjjesedaej voenide durride tjihtedin joeaeriebistie aerviedin vaarege

badth dajven iemiealmetjidieååpsen jïjnje måarahtehtedh.Guhkene bååstide aejkiej gietjes-te, soeth, båeries mojhtesh, boel-vi tjirrh spidtjeburrie-daatjemstrerkiestehteme. Soeth maheevre daan raajan jielieminie,vaeriej nåejties almetji bïjre. Jihannje gujht maahta soptsestim-miem govledh guktie båarasom-mes spidtjeburride gangkerdelli-eh. Goh dam mij soptseste guktievoeres göölle sååjhti saemiendååktovrem skïemtjegåetesneråakedh, jih dellie ålvehtovvi -vïenhti stoerreaajmoe satnemjaakseme! Juktie naan jaepiejgietjesne hov lij aaltoem vuatje-me altese ïentjesne, jih daelie lijgåmmebem dasseme, gaertenem

22

Sámis nr. 2/2005

Saemie jih spidtjeburrie-daatje

LENA KAPPFJELL

Bijjietjaalegem lea mïetestamme aktemåemie aajjan gietetjaalegijstie, juktie daanaejkien leam åemie aehtjaajjan soetidegïehtjedamme, mov maadtoj soetide mïelesne, boelvi dååjrehtsidie mojhtesisnie,jih mov dajvide ussjelisisnie.

s. 22-25Lena Kappfjell 09-12-05 14:32 Side 22

laahpeme, jih easkah hïegkevaa-rege vaangkoe satnem lakteme.Hævvi ij gåeredh gaajhkh laedti-eh seamma voessine tsagkedh.Gosse bueriem bajjedh, dle måjh-tajim boelhketjem aajjeme sopt-sesti mænngan lij isvelihks daarojbïjre soetestamme. Aktem sjieh-teles laedtiem jis heevehte guhtelij joekoen sjïere mubpijste, båe-ries dåejmijes gööllem, Felhpet-småelhkien Pe Håksa. Maaje danlij stööremes ïentjh jih pluevieh,jih dellie aaj bovtsen gyönehdah-kesne, idtji gåessie Pe Håksa sae-miej gujmie krovrh. Jih satne aajmubpiesh gøøllide vaarohti - ijgåessie vïrrebeetnegh giese joemlæhkojne! Aajja satnem måjhtaaltese maanabaeleste. Goh lin

ikth skråevviesbovtse buhtjemin-ie, dle göökte båeries almetjhbåetiejigan guessine. Dah guak-tah ojhte ligan Pe Håksa jih alte-se gåmma. Abpe biejjien njua-nesne, viehkiehtigan buhtjemine,dan soe mejjeles almetjh guktieaajjeme Pöövle tjidtjebem gihtjimejtie åadtjoeji dah båeries laed-tieh aajjine jih aahkine gåhtjodh. Åarjelsaemiej nænnoes laahkoe-veadtah leah iktesth vihkelesorreme, fïerhten almetjen tjir-kemsem - jallh guktie baakoe-vaajese jeahta: seamma mangarre biejjieh saemide, jalhts dangarre barre gåahke maahta vaar-jelidh. Mov veanhtoe delliegåahke jortegi soptsesvuekineojhte lea laahkoem. Jih rovnege

badth, vuj luste, daj veartaj sae-mieh hov tjuevtiejin laahkosedovne (sïerrenohkh) gööllh, rov-kijh bööredh. Båeries gööllennommem - Pe Håksa, maaje leasaemien nommem, jih soptsestesatne aarmohks almetjem. Dagkedovletje saemieh utniejin almetjimeanoeh vihkelåbpoe vïrreste?Jih dovne daaroeh maehtieh«saemien meanoeh» utnedh?

Mubpie baakoevaajesem, vujjiehtegem, soptseste guktie sae-mieh gieh viedtehkine sjidtin dahaaj gïelehtadtjine sjidtin. Daejbaeliej maahta dagke båatsoe-kaarren garmeres mïelem dejstielohkedh, jallh aaj maahtetje eejh-tegi vaaroehtimmiem, sijhtinmaanide beltedh guktie eah vied-tehkine sjidtieh. Juktie viedtehkeleah goh viedtehke hov jeehtin,altese ïenhtjide pluevide vïedtel-dahkesne jih luemegen bïevste-risnie jaalta.

Veerehke badth nimhtie gap-sahtalledh. Maanabaelesne jihskovlesne joe lïerimh laahkoemheevehtidh - åå man vihkeles leamujhtedh lahkoestidh! Dåejmijesvuekiem lea saemienmaanaj vue-kiem. Aktem jis båeries aajjadovne vaarohti, garre baakoj guj-mie - jis idie laahkoesth dellietjålhpoe meanoem vuesiehtidie,jih seamma vesties goh lidie damalmetjem båvveme. Jih nimhtielïerimh lahtjeres laakan ovnoh-kens seasah jiekieh gåeskiehjyönh lahkoestidh, jalhts aaj guh-kene mennie skåapesne tjïeke-damme jih boelvi tjirrh baarh-kohkidie baelhkiestamme. Ij leahbarre aelhkies saemienmaanine

23

Sámis nr. 2/2005

s. 22-25Lena Kappfjell 09-12-05 14:32 Side 23

(daaroen) voenesne byjjenidh,gellien aejkien hov sååjhti garrerïjtedimmieh voenen-maanaj jihsaemienskovlen-maanaj gas-kemsh. Tjeakoes dåaroeh, hævviidtjin geervealmetjh daejriehgoh, boeltesne jih råhtosne inter-naaten duekesne. Ij ov man ïske-res, daamhtaj jïjnjebe goh maa-naj stååkedimmiem, barre unn-nemes maanah beltiedin. Mohtesåemies voenen-maanah jis joe-koen tjarki saemiej vööste - isve-lihke guktie laavsin! Barrevïenhtedh dellie sagki bååhpe-rostimh goh goerkesasse båetie-jimh - åå dah seamma vestiesfueregidie hov mijjien laahkos-ne, mijjien laevieh!

Mov lea aajjam guhte voenenraedtesne årroeminie. Minnge-mes jaepien saernieh mannem

24

Sámis nr. 2/2005

jaksi, naan snaavle lij aajjan mie-sehkem vuatjeme jih vestieslaa-kan vueliedamme ihke sov ïent-jesne lij. Gaath, hov lij aajjan tja-ebpemes gearahkommes jiele-mem. Manne tsïeskelim jih ajje-se ringkim dallah, måeresne jihhujnesne våarnojim dam bår-rohks mearhtjoem. Eadtjohkeeevtjedim dovletje saemiej vue-kine vuetsedh jih snaavlemtsamtsestehtedh. Mohte golh,boerehks veanadehteminie aajjamannem tjöödtjehtehti - mijjienleah laahkoeveadtah snaavlese,laevie hov lea! Daaroen baakoe-vaajese hov jeahta - histovrijevihth deahpede, mov mïelenmietie nov badth nimhtie. Donaejkien, maanabaelesne, utnie-jimh maaskoeh veasodh gosse ihdaejrieh guhte lea fæjjoe jih

guhte lea laevie, vuj mejtie leagåabpatjahkh. Sovmimh gaajhkhvoenen maanah, vïerremesidiegidjh sïjhkere, dah gieh utniejinsjïere fassedimmiem saemidelaavsedh, dah lin gujhth baaver-deminie jijtse vïrreaerpiemvöörhkedh. Gaavnimh bueriedomtesem mïelese jih sealosnegoh jolkimh voeresi vaaroehtim-mide vuastalidh. Ij gåeredealmetjem ïrhkelidh, eah almetjhjaamedieh gænnah barre dannas-inie mijjieh orrijamme laahkoes-tidh! Mohte aerviedamme limh,saemieh aaj maehtieh tjuerpies«daaroen meanoeh» utnedh.Daaroen baakoevaajese - ijmaehtieh jijtse fuelhkiem veel-jedh, lea darhkan båastoeh sae-miej ussjelivuekijste - maahtajijtse laevide moenedh - vuj ij! �

s. 22-25Lena Kappfjell 09-12-05 14:32 Side 24

25

Sámis nr. 2/2005

Lea oalle stuora geahččaluslágidit čoahkkima sápmelaččaide- ležžet dál sii dáiddárat, duojáratdahje ealáhusbargit. Fertet vál-ljet dakkár čoahkkin- ja ija-stallanbáikki gos bargiin leananu gierdavašvuohta. Orrun-báikkis oainnat bivdet áigá juodiehtit gallis bohtet ja geat bohtet- ja vel dan nai goas sii bohtet.

Diekkár gažaldagaide láveváttis vástidit, danin go mii leatriegádan friddjan. Ja go lea rie-gádan friddjan - de ii sáhte okta-ge gáibidit mis ahte galgat dii-bmomeriid ja loguid jur nu dár-kilit čuovvut.

Dan láve oaidnit go vikkašiijearahit sis geat čoahkkimiilivčče vuolgime; ahte goas guh-tege áiggošii vuolgit. Dávjá oaž-žu vástádussan - gal dan šaddáoaidnit - dasto. Jus eallu leagárddis, de várra in sáhte munboahtit, ja de ii suige Ánne geboađe, go son galgá maid gárd-delusa. - Já nu, na goas dieđátšaddabeahtti go vuolgit? - Nadan ii leat buorre dadjat.

- Gallis dii lehpet oktiibuot,lávejit jearrat ijastallanbáikkis.

- Mii leat suige nuppelogis, nadiekko birrasiid.

Ijastallanbáikkiin gal vel aŋk-ke birge, muhto girdisealskáhppilea ollu vearrát. Doppe sihtetdiehtit jur diimmu ala goas áiguvuolgit. Ja eai ge doppe láve bál-jo gárrut dohkkehit dan ahte sáp-melaš lea riegádan friddjan, ja suii galggaše bágget diimmu čuov-vut. Danin han sápmelaš ii sáhtejur juste diehtit goas son olle gir-dihámmanii. Dan son ii dieđeovdal dasto go vuolgá, de sonoaidná gallis olle girdihámmanii.Aŋkke láve girdisealskáhppi naišaddat loahpas dohkkehit ahtedat guđas geat galge iđđesgirdái,eai joavdda ovdal eahkesgirdái.Ja mannjil dieđihii girdiseal-skahppi gierdavaččat ahte oktasis ollii aŋkke iđđesgirdái, vaik-ko lei dieđihan ahte son ii olleovdal eahkesgirdái.

Go de lea buot oasseváldiidožžon mátkái, ja buohkat leatjoavdan čoahkkinbáikái, degalggašii čoahkkin álgit diibmugolmmas. Ii goassege diibmuovccis iđđes, dan ii leat vearageahččalit ge. Čoahkkinjođi-headdji vuordá: Ale fuola. Oktanubbi ilbmuda sisa. Go de leatbuohkaid buorástahttán ja ožžondihtosii guđe sohkii guhtegegullá, ja leat gávdnan saji čoahk-kinlanjas, de leat dieid báhpiriidges vajáldahttán - gillešii go soa-mes sidjiide daid kopieret.Čoahkkinjođiheaddji vikkašiihoahpuhit - lohká logaldallis lea

Riegádan friddjan

hoahppu - son galggašii geargatdihto diibmomearrái.

Muhto čoahkkima oasseválditeai beroš logaldalli diibmomea-ris - sii leat fuobmán juoidá earámii lea mihá deháleabbo: Nama-lassii ahte čoahkkimis leat eanassiseatnan olbmot! Manne ii leatoktage mearrasápmi? Ii ge julev-sápmelaš? Nu gollá veaigeboddačilget manne mearrasámi áirasateaba leat boahtán - danin go leig-ga mannan sávzzaid čohkket. Jajulevsámi áirras ii leat boahtán -danin go bázii girdis, juogamansivas.

Na dasto diet ášši dohkkehuv-vo ja čoahkkin sáhtášii álgit.Muhto de guivása uvssas sisanuortalaš - son lea gul várrelaht-tun sáddejuvvon čoahkkimii - jasutnje fertešii nuortalašgillii dul-kojuvvot.

Ja de fuobmá oarjelsápmimaid, gii lea das čohkkáme, ahtego juo gearddi dulkomis leasáhka, de son maid gáibidačoahkkima dulkojuvvot oarjelsá-megillii. - Vaikko ieš in máhte geoarjelsámi, de dat lea munnjeprinsihppa ášši - ahte maiddáimin gillii galgá dulkojuvvot. Jason dollesta vel oanehaš sártnidan birra manne čoahkkimat eaigoassege lágiduvvo Oarjel Sá-mis, gos sámiid organisašuvn-naid álggaheaddjit ledje eret.

Juo, ja de gal sáhtášii čoahk-kin álgit. �

Elle Márjá Vars lea skábmamánus«koseren» NRK Sámi Radios.Sámis doaimmaheaddjit oaivvliditdát ánssášit deaddiluvvot lohkosin,ja fállat de dáid Sámis lohkkiide.

ELLE MÁRJÁ VARS KO

SE

RI

IJ

A

s. 22-25Lena Kappfjell 09-12-05 14:32 Side 25

26

Sámis nr. 2/2005

Norgga gonagas lea aiddoátnon ándagassii Divttasvuonarádjeoahpisteddjiin, go daid vigi-his olbmuid sivahalle vearre-dahkkin. Norgga Ráđđehus leaánuhan ándagassii dáruiduhttimageažil. Sámediggi lea ánuhanándagassii nealgudeddjiin. NSRlea ánuhan ándagassii nissonol-bmuin geat šadde stáhtaministarakántuvrra okkuperet. Stáhta leaánuhan ándagassii oahpumassánolbmuin. Sámediggi lea maid sisánuhan ándagassii máŋggageardde daid maŋemus jagiid.

Váikko orrot ge ollugat geainlea ánuhuvvon ándagassii duondán dološ bahádagu ovddas, deleat ain ollugat geain seađášiiánuhit ándagassii. Ovdameark-kadihte sis geat leat massán gielaja eai goassege dan šat sáhteoažžut ruovttoluotta, ja sis geatleat massán guohtoneatnamiid,livvasajiid, guottetbáikkiid jaragatbáikkiid garra dáruiduhtti-ma geažil. Galggašii maid ánuhitándagassii guollebivdiin geatbággehalle dáruiduhttima geažilheaitit vuonas bivdime smávvafatnasiiguin ja bággehalle meara

ala stuora trålariidda.Ja soames galggašii dáloniin

ánuhit ándagassii go sin eaiatnán albma sápmelažžan ovda-laš áigge.

Ja lea vel okta vajálduvvonjoavku geain ii goassege leatánuhuvvon ándagassii; dat leatsii geat masse guollebivdin vejo-lašvuođaid Dápmotjávrris, miilea moadde miilla oarjjabealdeRuostavári. Sii masse bivdinve-jolašvuođaid danin go Statensvegvesen ráhkadii geainnu justesin jávrráža badjel. Vaikko ii leatge nu stuora jávrris ja nu olluolbmuin sáhka, ja vaikko sii leatge áigá juo jápmán ja gilli báh-cán ávdin, de liikká berrešii stáh-ta sis ánuhit ándagassii - daningo dat luoddahuksen dagahiiahte olbmot šadde gili guođđitgo eai beassan guliid šat bivdit,ja buot golbma dálu leat dál báh-cán ávdin. Dain viesuin livččedál sihkkarit ollu olbmot orru-min, jus livččii jávri maid bivdet.Ja gii diehtá, dohko soaittáše fár-ret fas olbmot jus soames ánu-hivččii ándagassii gili ovddešolbmuin.

Ii midjiide galgga summaldušše fállat foandda mas lea 75millijuvdna, ferte baicca albma-ládje ánuhuvvot ándagassii.Duohtavuođas galggašii sihke

gonagas ja stáhtaministtar finaditbuot sámi giliin dakkár ándagas-sii ánuhan mátkkis. Jus ieš gona-gas ii astta, de sáhtášii gonagasbárdni dan dahkat, go sus iisoaitte nu ollu bargu. Ja mu mie-las galggašii diekkár ándagassiiánuhan mátki čađahit juohkeháve go válljejuvvo ođđa ráđđe-hus ja ođđa stáhtaministtar.

Ja jus diet jurdda galggašiialbmaládje doaibmat, buot sá-miide ávkin - ii dušše dáppenorggabealde, de gal ferte ása-huvvot Ándagassii ánuhan komi-tea, mas lea raporteren geatne-gasvuohta OvttastahttojuvvonNašuvnnain earenoamáš dieđi-headdjái. Dat livččii dakkár ko-mitea mii bearráigeahččá ahtebuot gilážiin, báikkiin, guovlluinja duovdagiin čađahuvvo ánda-gassii ánuheapmi dohkálaš vuogimielde. Ja ahte rádjekommišuvn-na barggut Sámieatnama rádje-guovlluin čađahuvvojit ándagas-sii átnun vuoiŋŋain.

Ii ge diet kommišuvdna sáhtenuvttá bargat. Danin fertešii las-sin Sámifondii farggamusat ása-huvvot Ándagassii Ánuhan (ÁÁ)foanda. �

Ándagassii atnun

Elle Márjá Vars lea skábma-mánus «koseren» NRK SámiRadios. Sámis doaimmaheaddjitoaivvlidit dát ánssášit deaddiluv-vot lohkosin, ja fállat de dáidSámis lohkkiide.

ELLE MARJÁ VARS

KO

SE

RI

IJ

A

s. 26-33 mai liss 09-05-06 08:50 Side 26

27

Sámis nr. 2/2005

Sámiid árbevirolaš máhttu, diehtu ja vierut

27

Sámit leat Sámi álgoássit. Nu čilge LarsBeckman, ruoŧŧelaš genetihkkár ja professorguhte lea dutkan sámiid genaid juo 40 jagi.

Sámiid árbevirolaš máhttu, diehtu ja vierut

MAI LIS SKALTJE

Son lea gávnnahan ahte sámitoalle áigá dolin leat earránan iežáálbmogiin, soaitá juo 10 000 jagidassá. Goit olu árabut go ovdalleat jáhkkán.

Ja sámiid genehtalaš iešvuohtalea bisson oalle guhká, lea oallemearkkalaš go ii seahkan gosage.Sámit leat bisson álbmogin duhá-hiid jagiid ja gullojit Eurohpaálgoálbmogiidda, dadjá L Beck-man su girjjis Samerna - en gene-tiskt unik urbefolkning.

Svante Pääbo, professor Mun-chena universiteahtas guhte ge-naid vuođul lea dutkan álbmogiidhistorjjálaš ovdanemiid ja johta-lemiid Eurohpas, lea boahtánseamme luotta nala. Son lea maidgávnnahan ahte sámit sierranitiežá eurohpalaš álbmogiin. Jačilge ahte sámit ledje ollenSkandinávia guvlui juo máŋggaidduháhiid jagiid ovdal indoeuroh-palaš eanadolliid, geat ollejediehke 5000-6000 jagi dassá.

Ja sámegiela professor PekkaSammalahti lea giellahistorjjálašdutkamiid vuođul gávnnahanahte sámegiella lea ságastuvvonbirrasii 5000 jagi dain guovlluingos sámit dál ásset.

Visot dat mearkkaša ahte sá-miid árbevirolaš máhttu ja diehtulea boaris. Dat leat dáid guovlluidArtihkkalčálli Mai Lis Skaltje

s. 26-33 mai liss 09-05-06 08:50 Side 27

28

Sámis nr. 2/2005

28

vuođđodieđut ja leat dieđut sá-miid boarraseamos eallinvugiin,dan áiggis go visot ain elle bivd-duin ja meahcástemiin. Ođđateknihkalaš máilmmis dákkárdieđut leat divrasat ja árvvo-laččat.

Čoavdda daidda dieđuide leasámegiella. Dat albmosii buktámin árbevirolaš máhtu. Ja juohkegielas leat máŋggalágan bealit jadoaibmá olu dásis.

Gielain ii beare gulahala nup-piiguin. Giella lea dieđuid vuor-ká, muitinbierggas ja muitu.Samuli Aikio sámigiela ja his-torjjá dutki muitala ahte árvvos-tallamiid mielde goalmmát oassisámegiela sániin leat ein etymo-logalaččat dovdameahttumat jačilgekeahttá. Oassi dain leat bái-kenamat ja sánit mat govvidit janamuhit luonddu ja eatnamiid.

Giella lea seailluhan min kul-tuvrra. Muhto buohtastahttonrikkarájiiguin, mat bissot guhkitáiggiid, de kultuvra ja giella ferteoahpahuvvot ovtta buolvvasnubbái. Sámegiella ferte oahpa-huvvot ođđasit ahte ođđasit vai iivajálduvvo ja vai ii dat deatalašdiehtovuorká jávkka.

Sámegiella dávista nanu okta-vuođa luondduin. Moadde jagi

áigi almmuhuvvui Ruoŧa bealdeođđa girji, Yngve Ryd-namatgirječállis, mas muhtin Johka-mohki sápmi, Johan Rassa, 80jahkásaš áddjá lea čilgen badjel300 sámegiel sáni main lei okta-vuohta muohttagii. Son aktudovdá 300 sáni mat juoganuládje muitalit juoidá muohttagabirra. Man olu han livčče gártanjus eanet vuorrasut olbmot livččejearahallojuvvon dien aktavuo-đas ja jus dat livččii dahkkon sá-megillii. Girji lea almmuhuvvonruoŧagillii.

Go ná geahčada daid min die-đuid ja máhtuid, de goit monlean gávnnahan ahte olu dáinvieruin leat hutkojuvvon nannendihte olbmuid aktavuođa nuppii-guin. Dat doibmet muhtinlágancaggin min servodagas. Lea dák-kár liibmi, mii doallá servodagačoahkis vai ii biergan. Vieruiddárkkuhus orru maid leamašgávdnat eallimii juogalágan ol-lislašvuođa.

Dánge čavčča mis leat leamašsarvvesnjuovvamat. De muittángo Gusttu Márgedá, MargaretaStenberg aktii muitalii ahte dološádjáin min guovllus dolin leamašvierrun ahte dákkár boazonjuov-vamiid maŋŋel vahkus mannat

muhtin uhvrebáikái, gos de mála-stalle, uhvridedje ja giitale daidsin jupmiliid go ná ledje fuolahansidjiide birgema ja biepmu. Monieš lean diekkár mii čalmmiidčiegan go bohcco ruovdádit. Leailgat oaidnit go luonddugáhppá-laga ferte goddit, vaikko addágebiepmu ja birgema. De jurddaha-lan man viisát dološ olbmot ledje.Dain lei dáhpin ordnet seremo-nia, gos besse daguideaset čilgetja sivdnideaddji giitalit go dáinn-alágiin lei birgema dáhkidan sid-jiide.

Sámegiela hárrái oažžu dadjatahte dat máŋggaládje deattuhalagasvuođa. Sámegielas lea omdguvttiid lohku; dualis, man miel-de pronomenat ja vearbbat soja-hallojuvvojit. Diet dieđusge láhčája nanne lahkavuođa ja intimiteh-ta, ráhkada liekkusvuođa. Numaid dahká diet geažus, miimerke diminuatiiva, mii lea unni,omd mánáš, vielpáš, miesáš.

Sámiid sohkavierut leat maidoalle deatalaččat nannemis sámiservodaga. Ja sámegiela sohkasá-nit leat valjibut go ránnjágielain.Sánit muitalit ahte sámit rehke-nastet sogaid oalle viidát ja olubuolvvaid maŋosguvlui. Dakkársánit go gáibmi, skuvlaoabbá,skuvlaviellja, ristoabbá ja rist-viellja maid dikšut lagasvuođa. Jalagasvuohta buktá dorvvolašvuo-đa, čatná olbmuid aktii. Sámiál-bmogis ii leat leamaš iežas stáh-talaš sistema, mii dáhkida ol-bmuide dorvvu ja oadjebasvuođa.Sámit leat ferten iežáládje danoktavuođadovddu ráhkadit, nu-gomat giela bakte ja sohka-vieruiguin.

BáikenamatBáikenamat han maid juoidá

s. 26-33 mai liss 09-05-06 08:50 Side 28

Sámis nr. 2/2005

29

dje nu ahte juobe mielain jadovdduiguin guovllu háld-dašedje.

Go juohke akta iežas guovllubuorit dovddai ja visot báikkiidnamaid diđii de sáhtii maid nub-bái bagadit soames báikki degogárttas. Vázzi olmmoš ja sabet-niehkki ii háledan joavdelasmohkiid dahkat. Viiddis máilm-mis lei deaŧalaš ahte deaivvadan-báikki nubbái máhtii čilget nudárkilit ahte gávnnadeaba.

Sámegielat báikenamat leatolus nu boarrásat ahte eai giella-historjjáge dutkit leat sáhttán vi-sot čilget got dat leat riegádan.Daid ahki duođasta ahte sámitleat guhká ássan dáppe davvin.

LuođitMuhtin iežá gaskaoapmi, mii leaduddjon sámi servodaga nanne-ma lea sámiid árbevirolaš mu-sihkka, juoigan. Luđiin leat olu-lágan ja oalle erenoamáš doaim-mat. Luođit lagadit ja nannejitolbmuidgaskasaš báttiid. Numaid báttiid luonddugáhppá-lagaide ja eatnamiidda. Ruoht-tasat dieidda erenoamášvuođaideluđiid ektui vulget gal juo sámiiddološ jáhkus. Juoigamiin ovda-mearkka dihte noaidi sáhtii gula-hallat vuoiŋŋaiguinnai.

Olbmot leat luđiiguin beassannubbái vuosehit ja almmuhit sinráhkisvuođa ja gudnejahttima.Mánát lea šaddaduvvon bajás lu-điiguin, mat leat gievrudan jananustuhttán máná iešdovddu jaiešluohttámuša.

Luođit leat leamaš oassin ol-bmuid eallimis ja bargguin.Luođit leat ovdamearkka dihteadnojuvvon boazodoalus oluládje. Luđiiguin leat gulahallanealloravddas, luđiiguin leat ráfái-

dahttan bohccuid, váccidettiinluođit leat oanidan mátkki jabohccuid juoigan lea addán boa-zolihku. Nu goit Mortena Ovlla,Ola Mortensson Omma Ruoŧabealde muitala. Ja juoigan leamillii dálkkas, lea mielabajádalli.Nu čilgeba Rávnná Jon Rávdná,Ravna Anti Guttorm ja PierašPer Ánne Risten, Berit KirstenSara, ja dadjaba ahte go luohte-máilbmái sirdása, de ilgadis jur-dagat vuodjeluvvojit mannat.Eatnamat leat juigojuvvon daningo dat leamaš olbmuid ruoktu jadorvu ja olbmot leat danin daidháledan gudnejahttit luđiiguin.

SoahkiSámiid árbevirolaš máhttui leagullon ahte leat čeahpit ávkkás-tallat luonddu riggodagaid.Luonddu ii ožžon badjelmeará-laččat, iige háreheamit geavahit.Sámit han leat nu várrogasatlihkkan dain eatnamiin ahte luot-tat eai baljo oidno ja mis leat dálváttisvuođat gávdnat duođaš-tusaid mat vuosehit ahte mii leatdavviguovlluid eamiorrut.

Sámieatnama boarraseamosmuorra dahje dat muorra miivuosttažiin šaddagođii go datstuor nannánjiekŋa suddagođii10 000 jagi dassá, lea soahki. Datlea maid Sámieatnama dábálea-mos muorra. Dat lea buorreovdamearka dasa man čeahpitsámit leat leamašan ja leat aingeavahit davvi guovllu attálda-gaid.

Soahki lea muorran garas,nanus ja divis, muhto dan dihteálki hábmet. Soahki šaddá valjitja šaddá miehtá sámiguovllumáddin davás. Dat lea addánsuoji, lieggasa, biepmu ja čuovg-ga. Sámi arkitektuvrras lea soah-

muitalit historjjá birra ja nanus-tahttet olbmuid báttiid iežasetguvlui ja iežaset eatnamiidda.Soames oassi dálá báikenamainleat ožžon ruohttasiid juo danrájes go sámit dáidda guovlluideorrojedje duháhiid jagiid dassá.

Muhtin oahpes olmmoš minguovllus, Esse Biette, Petter Poid-nakk, muitalii aktii ahte báikena-maid oahppan lei dološ mánáidbeaivválaš áppesoahppa. Sonoaivvildii ahte dat lei oalle deata-laš vuođđooahppa. Sámit han eaileat goassege almmolaččat javirggálaččat iežaset guovlluidhálddahan. Muhto muhtin guovl-lu han ii hálddat dušše lágaiguin,báhpiriiguin ja rájiiguin. Dansáhttá hálddahit maid dainna lá-giin ahte guovllu buorit dovdá,ahte dovddiida guvlui nu buoritahte dat vástida ruovttu.

Ja sámiid filosofijai ja jurdda-hanvuohkái lea gullon ahte buoritdovddiidit dan guvlui, gos ieš-guhtege lihkká ja vajálda. Nubbelávki lei ahte nammadit juohkeeanagáhppalaga. Das de čuovuiahte olbmuin ii lean dušše ealligárta oaivvis ja muittus. Datmielddisbuvttii ahte šattai nanuaktavuohta dan iežas guvlui,muhtin muddui vástidii dahkkonrájiid. Dáinnalágiin dološ olbmotjuohke báikki sierra≈ nammade-

s. 26-33 mai liss 09-05-06 08:50 Side 29

30

Sámis nr. 2/2005

ki deataleamos ávnnas. Soagisleat sámit ožžon ávdnasa oruha-gaide, omd goađi beljiide ja cak-kiide. Juohkelágan olgoráhkka-nusaide lea soahki adnojuvvon,nugo áidumii, gárddiide, suonjiri-idda ja luviide.

Soagi beassi lea biddjon lavn-nji ja muora gaskii, go dárfego-điid leat ráhkadan. Ná ráhkaduv-von goađit eai goassege guohpovaikko eana lea ráhkadanávnnas.Soagis leat maid dahkan fievrruidnugo fatnasiid, gerresiid ja rea-gaid. Leat maid soagis dahkanleaŋggaid, guottetgiissáid ja spa-gáid. Mánáide leat dahkan gietka-miid, muohtaáigái sabehiid jasoppiid.

Soahki leamaš ávnnas eanasatnubiergasiidda. Soagi visiris jabáhkis dahkkojuvvojit unnit atnu-biergasat nugo náhpit, gárit, sál-korat ja guvssit.

Visot soagis lea leamaš anolaš.Soahkebárkkuin leat osten sisttiidja rirttiid.

Beassis leat dahkan fierbme-govddohagaid, vuostádeaivvuid,konttiid ja dat lea maid biddjonniibenahtii vai niibi ii galgganjalkkastallat gieđas.

Beassi siskkimus cuozza leaadnon hávi nalde suodjin nu ahtebuorebut savvo. Beassi lea maiddollacahkkehat. Beassebinná bid-djo lávkka nala go sápmi vuolgámeahccái.

Soagi ovssiin leat bonjahuvvonbessodagat sabehiidda. Ovssiinleat maid dahkan luvddáid ja firo-niid. Soahkeduorggaiguin leatdurgen goađi nu ahte lea buhtis jalinis čohkkát árrangáttis.

Soagi ruohttasiin leat dahkanveaddedujiid, giissáid, deaivvuidja maid báttiid.

Soahki lea dohkken biebmola-sáhussannai ja dološ mánáin eailean iežá njálgát go soagi máihligiđđageasi.

Geasset soagi lasttat leat bieb-mun šivihiidda ja bohccuide. Jačakcageasi sámit ainnai bidjet

lasttaid goikat bohccuide ja šivi-hiidda lassin biebmun dálvet.

Lastasoahki lea maid dolin ad-non borjjasin, muitalii aktii arke-ologa Christian Carpelan Hels-sega universitehtas.

Ceavvin ja giđđadálvvi goboazu ii olle jeahkála rádjái gassamuohtan, de bohccot ganastalletsoagis soahkái go lea bajádat jacuoŋu. Olbmot bidjet ealu gananala. Soagi gatna lea oalle deata-laš biebmu bohccui giđđadálvvi.

Ja dološ áigge go sámit aingeavahedje juovssaid, de lea soa-gi muorra ja beassi maid dasageavahuvvon ávnnasin.

Ná anolaš soahki lea leamaš jalea ain. Mu mielas soahki leamuhtinlágan bassimuorra sámikultuvrras. Ja somá han dat leamuđui nai soahkevuovddi čađavánddardit, go soagi máddagatčuvget ja soagi lasttat šuvvet.Muhtin iežá somás diehtu maidChristian Carpelan muitalii, leaahte dološ sámit leat sirren muo-

s. 26-33 mai liss 09-05-06 08:50 Side 30

31

Sámis nr. 2/2005

raid njiŋŋelassan ja rávján dahjevarrásin. Njiŋŋelas muorat šaddenjuoska báikkiin ja oavssit šaddebajásguvlui. Varismuorat šaddegoike báikkiin ja oavssit ledjevulosguvlui. Dat válljejuvvojedjede iešguđetlágan anuide.

DolatDeataleamos atnu soagi hárrái leaahte dat lea addán lieggasa jačuovgga. Nu dahket maid gal iežámuorat muhto soahki lea buore-mus ávnnas danin go gávdno val-jit ja buollá bures.

Ja sámiid dolastandáidu leamaid viiddis ja máŋggadáfot.Murren ja dolastallan lea davvigalbma guovlluin leamaš heakkajoatkin. Heagga ii livčče cahkanjus dollet ii máhttán dalle goráššudii galbma dálkin dahje dál-vet go ledje čoaskimat, ritnalat jagassa muohta. Eaige sámit leatdolastan dušše liggema ja bie-bmoláitima dihte. Dolas leat boal-dán ja goikadan láirelihtiid naiáigá dolin. Rávdi lea dola báhk-kasis dearpan ja ráhkadan niib-biid ja ákšuid. Dolla lea leamaščuovga guhkes sevdnjes ijaidáigge rádna meahcis aktonas ol-bmui, ja olmmošsuohkadasas dol-la lea fas čohkken olbmuid.

Dábálaččat ii aktage jurddašdađi eanet dollenmáhtu birra. Datlea nu árgabeaivválaš ja ovtta-geardánis máhttu, olbmot jurd-dašit. Go mon aktii čeahcerohkis,Skálžži Mihkkalis, Mikael Skal-tjes dutkagohten dollema birra, demuittán son vuosttažiin oalle gar-rasit vuosttildii ja jearragođiiguhtegegis diekkár dieđuin dánáigge berošta. Olgomáilmmi ol-bmuide sámi eallinvuohki leaneaktán nu ovttageardán ahte leatdan viggan duššinnai dahkat. Diet

oaidnu lea báidnán min iežametnai nu ahte leat badjelgeahč-čagoahtán ja árvvoheapmin atni-goahtán daid dieđuid mat misleat. Olgomáilbmi ii leat ipmirdanahte ovttageardánis eallin unnándávviriiguin lea leamaš sámiideallingoansta ja ahte juste dasadárbbašuvvoge olu ja dárkilisdiehtu ja máhttu. Eallin mii ii leatbadjelmearálaš, addá friddja-vuođa, ja lea riggodahkan, gii faldan ipmirda.

Sámiid dolasteami birra jeara-hallen maid mu enováinni, BihtoBiette Niillasa, Nils Kuhmunen,ja nu dan mu guorahallamis mot-tiin lahkaolbmuin gárte lagabuimoaddelogi iešguđetlágán dola jadollasáni. Ja go logahallagođii-met, de juohke dolas leai su sierravirgi ja atnu. Dolat dahkkojedjeilmmi jelgii, eatnama ja dárbbumielde. Muhtimat ledje meahcce-dolat ja muhtimat fas dakkáratmaid cahkkejedje goađis. Muh-timat galge bintit ja buollit guhkája muhtimat dušše dan mađi ahtegáffebánnu oaččui duoldát.

Báhkaid áigge ja goikun iiaktage hálet stuor dola cahkkehit.Dálvet go joavdá meahccái garra-seamos buollašiid áigge, lea buor-re diehtit makkár muorra buoritbiktá ja buollá guhká.

Danin leatge guddo-, darvvas-ja soarvedolat eanet dálvedolat,dalle go olbmot leat beahcerájis.Dat leat buležat, bindilat ja lieg-gasat. Rivggas lea meidluorkodolla goike guosas. Daslea dušše dat heaitu bealli ahterussu. Lurkkuid lávejedje ovda-las sámit ieža nai dahkat dainna-lágiin ahte čulle bárkku muhtinveartte eret máddaga birra, vaiguossa goiká. Dáin cahkká darv-vasdolla álkimusat, muhto dat

maid eanemusat gožuiduhttá.Eanemusat boldojuvvon muor-

ra lea dieđusge soahki, mii valji-musat gávdno ja šaddá juohkebáikkis Sámieatnamis. Čiergadol-la, jalahuvvon seakkit sogiin, leaeanet goahtedolla. Čiergamiidlávejit go gođiin orrot smáhkutgoađi ovdii. Dat leat buležat jalieggasat. Go galgá juoidá oažžuthoahpuin duoldat, de cahkkejitčiergadola. Dat lea bivvalit áiggedolla.

Čoskadolla, gasit sogiin learivgaseabbu. Čoaskimiin bidječoskadola, mii buorit biktá. Čos-kadola, mii lea lieggaseamosdolla, cahkkejit maid dalle go gal-get láibut, vai láibbit buorebut bassojit.

Stohkkedolla, goikan sogiin,lea geassedolla. Das lea valjit

suovva ja lea buorre čuoikan.Riekta čuoikan lávejit borditlavnnjiid stohkkedola nala. Datlea dakkár dolla man cahkkejit gosuovastit elliid dihte. Njiežat janjuoska stohkit leat maid oallesuovvát ja buorit suovastandolat,muhto daid ii oaččo buollit arvin.Gálva sogiin lea dieđusge oluálkit cahkkehit dola ja dat leamaid liegga dolla.

s. 26-33 mai liss 09-05-06 08:50 Side 31

32

Sámis nr. 2/2005

Geasset lea álki gávdnat juoh-kelágan boaldinmuora. Go joavdáordda bajábeallái ja galgá dollet,de lea rohtu buorre. Doppe iigávnna dušše boaldinmuora,muhto doppe lea maid suodji.Rasna-, ratna- ja šáljadolaid bul-leha rohtugáttis. Rasnadola cahk-keha riekta báhkkan, dalle go iidárbbaš go unna gáfestallandola,ja go háleda dola johtilit oazzut

jáddat nu ahte ii báze cahkat govuolgá. Ratnadolla, mii dahkko-juvvo gasit rasnnain, lea buorregáhkkendolla. Goike šáljat leatbuorit cahkkehagat. Sieđgadolla,njuoska sieđggain lea fas liegga-seabbu ja rivgaseabbu.

Daŋas-, skierre-ja bovssak-dolaid olbmot dahket davvin,váriin ja muorahis guovlluin.Lavdnji nai buollá go lea riektabáhkka, dakkár goike lavdnjimaid váldá gerggiid nalde.

Skierredolla ii leat gal nu rivg-gas. Skierredolasteaddji ferte da-nin gaikut stuorit leaji skirriid jabidjat dola biekka beallái, vaibuorit buollá. Dakŋasiiguin naiferte bossumiin dollet jus daiguingalgá gáfe oažžut.

Alimus čohkain ja luohkáin,gos ii gávnna iežá dollenávdnasa,doppe sáhttá gáfebánnu oažžutduoldat bovssakdolain. Bovssahamaid gohčodit ruvderássin muh-tin guovlluin. Dat lea liegga

dolla, muhto gáibida biekka dahjebossuma vai buollá.

Dat guhte vájalda luonddusolu, dárku visot vai ii nieđastuvajus jovssahallá heahtái. Meahcce-olmmoš viehka dárkilit diehtá gosiešguđetlágan boaldinmuoragávdná. Gaskkasdolla lea visotdálkkiid dollenávnnas. Dat iinjuoskka čađa ii goassege ja danoažžu buollát ráššu arvin nai.Muhto gaskkasdola guoras ii leatjur nu vuogas čohkohallat gogaskkas russu.

Suovvadolat ja suovastandolatleat máŋggaláganat. Muhtin dainlea rissedolla soahkeovssiin. Danolbmot leat cahkkehan muhtinlá-gan gulahallan- ja dieđihandollan.Jus ovdamearkka dihte soameslea gártan ja joavdan soames čázinuppebeallái ja lea háledan suvdi-ma rastá, de lea cahkkehan risse-dola. Go leat lastarissit, das leastuor suovva ja buollá ja jáddájohtilit. Dat ii báze buollitge govuolgá.

Go suovastit biergguid, guliidja omd. vuosttáid eai leat goassegeháledan ilá šnjibžu dola. De unnadolaš, njuoska sogiin, mii suoib-ma cahká, lea buorre. Stuor njuor-šu bassá ja giebaguhttá biergguid,jus ilá njuorššasta vuolil.

Garra bieggan dahket suojes-dola dahje dahket suoddjása, ris-segárddi biekka beallái ahte leabivvalit čohkohallat dollagáttis javai biegga ii nu háddje ja šlivggudola. Časnnadolla lea de dolla,mii lea jáddame.

Go ná sierranassii leat namu-han dolaid, dat vuoseha ahte dollaleamaš hirbmat deaŧalaš ja dolast-anmáhttu leamaš guovddáš áššisámiid eallimis ja birgemis.

Sápmi lea dárkilit dutkan juoh-ke muora ja dan anolašvuođa.

Loahpas válddán vel ovtta ov-damearkka olbmuid, elliid jaluonddu oktavuođas nu go datsámi eallimis boahtá oidnosii.

Boazudoalu earenoamášvuhtiigullá bohccuid dárkilis bagadal-lan. Nils Isak Eira lea čállán huideatalaš girjji, Bohccuid luhtte,mas son čilge bohccuid, muohtta-ga ja eatnamiid birra ja mas boah-tá oidnosii boazodoalu stuora sát-nevalljodat ja boazoolbmuid dár-kilis máhttu luonddu birra. Áillo-hašváidni, Nils Aslak Valkeapäälea Beaivi, Áhčážan girjjis alm-mostuhttán divttaid seamme sis-doaluin ja jurdagiin. Girječálli-guovttos leaba dáiguin girjjiiguinsáhttán govvidit luonddu olbmojurdagiid, máhtuid ja daguid oalleviidát ja čiekŋalit.

Loahpahan mottiin bohcco ba-gadallansániiguin maid lean luoi-kan Áillohašváinni girjjis:

Silbasiidu, sietnjanjunni, šel-gesčuoivvat gálbbenjunni, beai-veluosttat muorjegirjjat, nástegál-lu, hillagabba.

Sánit dávistit luonddu gudne-jahttima ja lundui gullevašvuođa.Ja sánit maid muhtinládje govvi-dit sámiid estetihka, sámiid dáid-dalašvuođa ja oainnu.

Mus ii leat de dás loahpas iežásávaldat go ahte min dálá buolv-vat oččole vuimmiid ja searaiddoalvut ovddosguvlui ja skeŋketdáid oainnuid ja dan giela miidáid oainnuid govvida min nuo-raide ja boahttevaš buolvvaide.

Mii dárbbašit min iežametmuitalusaid, ilá olu lea muitaluv-von iežáin.

Lávejit maid dadjat ahte vuoi-tit, váldoálbmot, dat čállet historj-já. Mis leat danin stuor hástalusatdanin go álbmot historjjáhaga leadego olmmoš muittuhaga. �

s. 26-33 mai liss 09-05-06 08:50 Side 32

33

Sámis nr. 2/2005

Lea guhkit áiggi juo gullon ahteii leat nu buorre birgenláhki sisgeat barget min vuođđoealáhu-sain. Ja gal lea álki ipmirdit ahtelea váttis ceavzit vuođđoealá-husain go leat álgán eanet ja eanethálbbes biepmuid fievrredit olgo-riikkain deike. Gávpeolmmáioažžu sihke eanašattuid ja bierggumiha hálbbibun lulliriikkain godáppe davviriikkain. Ja go guliidleat biebmagoahtán, de sáhttetmaiddái daid vuovdit mihá hálb-bibun go luonddu jávrriid jajogaid guliid. Dát čuohcá sihkeguollebivdái, eanandoallái ja boa-zodoallái. Ii boađe dienas go eaijođit guoli, mielkki dahje bierggu.

Bohcco- ja lábbábierggus eaioaččo doarvái buori hatti. Sivvandasa lea ahte leat fievrredišgoah-tán nu ollu eará elliid deike, matduođaid eai gula dáid duovda-giidda. Sivvan dasa lea dat ahteleat fievrredišgoahtán amas elliiddeike, mat lunddolaččat eai gula-še min duovdagiidda. Lulli Sámiduoddariidda leat fievrredan mos-kusvuovssáid, mat eai gula doh-

ko. Davvi Sápmái leat buktán sih-ke vildaspiinniid ja lama namma-saš elliid.

Okta ášši lea ahte eiseváldditráhkadit dakkár politihka miidagaha vuođđoealáhusaide váttisbirgendili, nubbi lea dat go maid-dái min iežamet njunuš almmolašolbmot čuovvolit diekkár ovdá-neami.

Lulde leat boarragoahtánkamelaid. Die lea varra dakkárborramuš maid borret eanasčavččabeallái. Ammahal dalle leakamela biergu nai hui buoidi jabuorre. Dávja han gullosta čavč-čabeallái ođassáddagiin ahte dálleat lulde borran nie ja nie ollukamelaid. Ja mii leat várra sávvanahte diekkár borranvierut bisošedoppe dáččaid máilmmis. Muhtomaid jáhkát? Min njunuš poli-tihkkárat leat bárrahis juo čuov-volan oaivegávpogiid borrandá-biid. Dasa gal leat leamaš huigeargilat. Dán čavčča gullui ahtemaiddái min politihkkárat leatborragoahtán kamelaid.

Mun vuollánišgoađán go gulan

diekkár ságaid! Sii han galggašeleat buorren ovdamearkan dasamovt seaillluhit min iežamet bor-ramušvieruid. Danin sii galggašeborrat dušše sámi biepmuid. Leanbeahtahallan go almmolaččat nulohpidit doarjut, ovddidit ja nan-net vuođđoealáhusaid, ja de dak-ka viđa ieža fievrredit amas dá-biid deikke ja borragohtet kame-laid.

Ja dego diet juo ii livčče doar-vái, de lea gullostallan maiddáipuma birra sáhka. Dál gal galg-gašeimmet vuostálastigoahtit, ov-dal bearehaga fievrredišgohtetamas elliid deike. Ja puma vel,diekkár albma boraspire! Degoalbasat, geatkkit, guovžžat jagumppet eai juo dagašse doarváivahága boazodollui ja eanandol-lui. �

KO

SE

RI

IJ

A

Elle Márjá Vars lea skábma-mánus «koseren» NRK SámiRadios. Sámis doaimmaheaddjitoaivvlidit dát ánssášit deaddiluv-vot lohkosin, ja fállat de dáidSámis lohkkiide.

Kamelaid borranELLE MARJÁ VARS

s. 26-33 mai liss 09-05-06 08:50 Side 33

34

Sámis nr. 2/2005

HARALD GASKI

Mun lean álo oaivvildan dan ahtegiella speadjalastábuot buoremusatman muddui nubbiálbmot ja kultuvrralea báidnon nubbái.

ahte giella čujuha jurddašeap-mái, ja go kulturerohusat jávka-gohtet, de máilbmegovva gerievdá. Danin ii leat mihkkigeipmašiid ahte sámegiella leaolles leavttuin nuppástuvvamin,ja boaresmállet cuiggodeamit mooažžu ja mo ii oaččo lobi dadjat,speadjalastet vuosttažettiin ealli-lan buolvvaid sávaldagaid das

Dábálaččat dát dieđus vuostta-žettiin guoská stuorát ja unnit-álbmogiid gaskavuhtii, muhtosáhttá maiddá vuolgit lagaš sii-daguoimmi dilálašvuođas. Gielatja gielladilit leat ge duođaid huihásttuheaddji fáttát, eai duššedutkama várás, muhto áinnas geárgabeaivválaš digáštallamiiddáfus maid. Mu čuoččuhus sá-megiela hárrái leamaš ge ahtegiela báinnahallanvuohta leabuoremus duođaštus kultuvrra-dillái ge. Min otná sámegiella leahui earálágan go dat mii hállo-juvvui dušše čuohte jagi áigi.Erenoamážit guoská dát cealkka-hámiide, dat mo mii bardit oktiidajaldagaid. Das vuhtto báidninbuot buoremusat, ja speadjalastáge man láhkai mii leat, aistton,sisafievrridan siidaguoim-álbmo-giid jurddašanmálle ge seammááiggi go leat sin dajaldathámiidluoikkahan.

Dan han mii buohkat diehtit

ahte giella- ja kulturrievdan iigalggašii nu johtilit dáhpáhuvvat.Dat lea dieđus iešalddes áibbasdohkálaš ja legitiima sávaldat,muhto dávjá báhcá dat dušše gie-lalaš cuiggodeapmin almmá ád-dekeahttá dan ahte giella vuođus-tis lea gulahallan-gaskaoapmi, iige politihkalaš dahje identitehta-bajásdoalli áđa. Go kultuvrra

Samlish – gielaid ja kultu vSamlish – gielaid ja kultu v

s. 34-35samilish 09-12-05 14:54 Side 34

35

Sámis nr. 2/2005

siskkobeal gulahallan rievdá, dedieđus ge dat maiddá váikkuhagillii.

Danin leat ge giellapurismmas,dat ahte galggašii bisuhit giela nubuhtisin go vejolaš, guokte beali.Guktot leat nostalgálaččat, januppis lea vel heajos váikkuhusge, vaikko vuođusteaskka galdáhtošeigga goappašagat buori.

«Buhtes giella»-jurddašeapmidušše lasiha gaskka dábálaš giel-lageavaheaddjiid ja daid gaskkasgeat oaivvildit iežaset hálddašitrivttes giela. Giella gártá juoga-lágan fápmo-gaskaoapmin. Nup-pi jurdagis gal livččii dat buorrebealli ahte doalahit ovddit buolv-vaid árvvuid ja kulturdovdo-mearkkaid ain eallin giela čađa,muhto dat ge lea váttis go kul-tuvra ieš nu johtilit nuppástuvvá.

Mun ieš ge gulan daid gaskiigeat áinnas hálidivčče ealihitdaid beliid sámi kultuvrras matledje mielde dahkamin musápmelažžan dalle go mun šad-den bajás, muhto in mun dattegesáhte dadjat dálá nuoraide ahtesin sápmelaš-dovdu ii leat seam-ma buorre go mu, dušše dan dih-tii go mun ožžon vejolašvuođaoahpásmuvvat árbevirolašvuhtii

earaláhkai go dálá nuorat besset.Juohke buolva ferte ieš gávnna-hit mii dat lea mii dahká juste sindanin manin dovdet iežaset, jasápmelašvuođa dáfus orru datparadoksa leat dáhpáhuvvan ahteovddeš sápmelaš lei sápmelašjuste lagaš báikegotti árvvuid jameroštallamiid geažil, dan ektuigo otná buolvva nuorat leat sáp-melaččat juoidá oktasaš sámiárvvuid dihtii - ja máŋgasiidguovdu soaitá vel dehálebbo -riikkaidgaskasaš álgoálbmot-ok-tiigullevašvuođa geažil.

Ovddit buolva lea álo eahpi-dan man guvlui máilbmi manná,dálá buolva viggá guktuid guvluihámsut, ja nuorat buolva lea áloatnán duoid vuorrasebbuid boa-resáigásaš niegadeaddjin. Jearal-dat lea dasto; gosa gulat don dángovas? �

tu vrraid báidnintu vrraid báidnin

s. 34-35samilish 09-12-05 14:54 Side 35

Gii meroštallá mii lea árbevir oGii meroštallá mii lea árbevir o- sámečiŋat, sáme meavrresgárit ja sáme iešdovdu

Go mun čálán čiŋaid birra, deleat Tana Sølv čiŋat, danin godaid mun dovddan buoremusatgo lean ieš bargan doppe. In leatge geahččan eará go dušše daidčiŋaid mat leat ráhkaduvvonmeavrresgárregovaid mielde,muhto gávdnojit maid čiŋat matleat inspirerejuvvon geađgego-vain ja máŋggalágan sáme du-jiin. Lean maiddái válljen foku-seret meavrresgáriide danin gomun in ovdal dán barggu dovdaneará go dan moadde meavrresgá-ri mat namahuvvojit sámekul-tuvrra introdukšuvdnagirjjiin.Dáid girjjiin maid orru dego buotmeavrresgárit leat ovttaláganat(Hætta 1992: 25-26), ja dat ii leatduohta oppalohkkái ge. Hálidingeahččat makkárat dat leat dat

mat eai oidno nu dávjá, makkár-lágan erohusat gávdnojit ja manmáŋga dain sáhttá čujuhit čiŋainspirašuvdnan.

Gávdnojit máŋggalágan čiŋatmaid sáhttá gohčodit sámesilban,boares soljjut ja ođđasat čeabe-čiŋat ja suorbmasat mat leat bis-son sullii seammaláganin máŋga-čuohte jagi. Ollu čiŋat leat boa-res katolihkka pilgrimmearkkat,dat leat boares málljaboalut -m’a-symbolat mat čujuhit ahteMárjá lea almmi dronnet. Soljjutsáhttet leat sihke hui árbeviro-laččat ja ođđaáigásaččat, nu ahteolmmoš oažžu válljet makkársoljju hálida.

Lea hui álki dovdat sámesilb-ba, das lea hui čielga stilistálašiešvuohta; leat álkkes govat, jor-

36

Sámis nr. 2/2005

Lea go sámeniibi albma sámeniibi jus dážalea ráhkadan dan? Ja lea go sámesilba sáme-silba jus sápmelaš ii leat ráhkadan dan? Jamanin lea nu ahte eanáš sámečiŋat mat vuv-dojuvvojit Finnmárkkus ja leat meavrresgárisinspirerejuvvon leat ráhkaduvvon Mátta-Sámimeavrresgáriid mielde? Ja gii lea mearridanahte juste dát ja diet čikŋa čájeha min kul-tuvrra buoremusat?

Ein dag får du ein sjalu ektemann etter deg, sakameratane. Ein neger. Medsamekniv. Då er du ferdig.

(Frode Grytten, Bikubesong. s. 210)

SIRE GASKI

bejuvvon linját ja árbevirolašhápmi mii ain orru ođas ja heiveseammá bures dál go maid dagaimáŋga čuohte jagi dás ovdal.Danin lea nu ahte árbevirolašsámesilba heive bures turistagál-vun, sii dakkaviđe dovdet dan, jago bohtet gávppašit, de dihtet jomaid hálidit. Ii leat nu stuorravejolašvuohta ođđa hámiid isk-kadit, olbmuin leat čielga vuor-dámušat dasa makkárat sámičiŋat galget leat, nugo muđui

s. 36-41 siri gaski 09-12-05 15:04 Side 36

ir olaš sámekultuvra?ir olaš sámekultuvra?

eará dujiid dáfus maid. Datgáržžida dáiddalaš frijjavuođa jaseammá hámit dan dihtii reprodu-serejuvvojit. Gávdnat sullasašproblematihka duddjoma ođas-mahttima hárrái ge. (Gaski/Kappfjell 2002: 69-70)

Meavrresgáriid hámitMeavrresgárit leat boares sámioskkus guovddáš symbolat. Datgohčoduvvojit maiddái goavddi-sin, muhto mun lean válljen gea-vahit meavrresgárrenama daningo dan dovdet eanebut. Dál leašaddan dábálaš jurdda ahte ovdallei buohkain meavrresgárri, jaahte dan sáhtte geavahit sihkebeaivválaš eallimis ja stuoritáššiid oktavuođas. (Manker 1971:26) Lea váttis diehtit dál juste mo

dat lei, erenamažit danin go datmoadde gáldu mat gávdnojit leateahpečielgasat, go dat leat ášše-báhpárat ja miššunearaid čilge-husat, ja dalle várra sápmelaččateai hálidan muitalit buot, amasetnu garrasit ráŋggáštuvvot. Eareteará dovdoseamus meavrresgár-rečilgehus, Anders Poulsonačilgehus, muitala ahte erenamašollu govat čujuhit kristtalašmáilbmái, muhto navdojuvvoahte Poulson lea heivehan duoh-tavuođa goittotge veháš das,amas goddojuvvot (Mebius2003: 49). Nubbi sivva sáhttáleat ahte eai hálidan das šaddatdakkár ášši maid buohkat dovde,dego Johan Turi čilge dološ sámidoavtterkoansttaid birra Muita-lus sámiid birra-girjjis: «Muhtoii soaba jur visot goansttaid čállitdán girjái, dan dihtii go dát girjišaddá lohkkojuvvot oba máilm-mi mielde, ja olu oahppan hear-rát eai soaba goasge gullat visotgoansttaid.» (Turi 1987: s 113)Eat dieđe ge man máŋga meavr-resgári gávdnojedje; dál leat 71mat leat ollásat, ja vel muhtunoasit ja moadde čielga kopiija.

Meavrresgáriid sáhttá juohkitčiežalágan hápmái (Manker1938: 94):

Åsele: Meavrresgári gasku leastuorra beaivvášgovva mas leatnjeallje guhkes suotnjara, matčujuhit njealji guvlui. Albmi iileat merkejuvvon sierra.

Suorsá (Sorsele): Lea seam-

malágan beaivvášgovva goÅsele-meavrresgáris, muhtoalbmi lea áibbas sierra.

Rane: Dás lea albmi áibbassierra, dat lea juhkkojuvvon sár-gáin, ja vuolit oasis lea fas seam-malagan beaivvášgovva goÅsele-meavrresgárris.

Julev (Lule): Dás lea maiddáialbmi sierra, ja das ge lea beaiv-vášgovva vuolit oasis, muhto eaileat suotnjarat.

Durdnos (Torne): Dánmeavrresgáris leat golbma paral-lella horisontála oasi mat leat sir-rejuvvon sárgáin. Dát meavrres-gárrehápmi lea eanemus dovd-dus.

Finnmárku: Dán meavrres-gáris leat vihtta parallella hori-sontála oasi mat leat sirrejuvvonsárgáin.

Giepma (Kemi): Dás leameasta seammalágan systema goDurdnuosguovllu meavrresgáris,muhto dat golbma oasi eai leatáibbas oktii sárgojuvvon, dainlea rabas gaska gasku.

Meavrresgáriid govaid ráddjenIi leat sadji čállit buot čiŋaidbirra mat bohtet meavrresgáriin,go dat lea viehka máŋga, daninlean válljen dušše muhtunmeavrresgáriid, daid main leateanemus govat mat leat ráhka-duvvon čikŋan. Omd. gávdnojitmáŋggalágan bohccogova, dedás in leat váldán eará go daid

37

Sámis nr. 2/2005

s. 36-41 siri gaski 09-12-05 15:04 Side 37

meavrresgáriid main leat ráhka-duvvon eará čiŋat ge.

Dát ealga lea váldojuvvon danmeavrresgáris mii lea máddelea-

mosis, máttaSámis, dat leaÅ s e l e - l á g a nmeavrresgárri,ja lea meavr-resgárri nr. 1Ernst Manker1938 girjjis

Die Lappische Zaubertrommel.Eine ethnologische Monograp-hie, 1. Die Trommel als Denkmalmaterieller Kultur.

Boahtte govat leat meavrres-gáris nr 44, dat lea Bihtán-málletmeavrresgárri mii lea gávdnonRuoŧabealde. Dás lea noaidegov-va ja maiddái guovttelágan bohc-cogova.1

Boahtte meavrresgárri leanummir 52 Ernst Manker girjjis,ja dat lea Julev-lágan meavrres-gárri mii lea gávdnon Norr-botten-guovllus. Dán meavrres-gáris leat dát ipmil-govat, Váral-denalmmái/Radienáddjá ja Mát-taráhkká, ja vel boazu.

Boahtte meavrresgárri leanummir 63 Manker girjjis, ja datlea Durdnos-guovllus gávdnon,das leat lodde- ja guollegovat.

Loahpas lea vel dát govva miilea várra dovdaseamos sáme-symbola; beaivváš. Dat leameavrresgárris nummir 65, ja datlea maiddái Durdnos-mállet

38

Sámis nr. 2/2005

meavrresgárri mii lea gávdnonNorggabealde. Dát beaivváš leaee. Tana Sølv logos ja dáidá veleanet dovddus Nils-Aslak Val-keapää Beaivi Áhčážan sámi ori-ginálagirjji pearbmagovvan, jajorgaluvvon girjjiid olggošgov-van.

Dát meavrresgárit gullet njeal-ji guvlui, Mátta Sámis Durdnos-guovllu rádjai. Dat mearkkašaahte dat eai oppa guoskkat geFinnmárkku dahje Suoma, jagoittotge dán ovtta silbarávddis iileat oktage čikŋa mii duođaigullá iežas guvlui. Jus geahččáFinnmárkku ja Giema-guovllumeavrresgáriid, de lea álki áddetmanin; beaivvášgovva dábálašFinnmárko-meavrresgáris leadákkár, nu mo dát govva.

leat ártet ahte leat dat čábbasetmeavrresgárregovat mat geava-huvvojit ovddastit sámekultuvr-ra. Muhto lea mearkkašanvearaahte muhtun guovlluid figuratleat šaddan miehtá Sámi oktasašsymbolan. Go dat meavrresgáritmaid olbmot besset oaidnit, jamat geavahuvvojit ovdamearkan,leat nu dáguhuvvon min muitui«albma» ovdamearkan ja sáme-historján, dat šaddet áidna maidmii muitit, ja dalle gáržžida datmin gova dan riggodagas maidmeavrresgárit ja meavrresgárisymbolat oktiibuot ovddastit.Midjiide báhcet vel dušše datsymbolat mat leat geavahuvvončikŋan, ja eanážat eai oppa dieđege ahte gávdnojit earálágangovat go dat maid máilbmi oažžuoaidnit. Dalle šaddá nu ahte sil-barávddit gártet sii geat leatmearridan sámi oktasaš myhtalašsymbolaid.

Jus geahččá eará govaid, ere-namažit Máttaráhkás, gii leaáidna nissonipmil geas lea ráhka-duvvon čikŋa, de oaidná ahte dasgávdnojit máŋga gova maidlivčče sáhttán geavahit čikŋan,ee. mii dás lea vuollelis, mii leahui erenamaš. Dat mii lea vállje-juvvon lea dat meavrresgárre-govva mii orru heivemin buore-musat oktii eará čiŋaiguin. Leago son dát danin go dat lea fárusdoalaheamen myhta ahte sáme-čiŋat leat hui ovttaláganat?

«Lea mearkkašanveara ahte muhtun

guovlluid figurat leat šaddan miehtá Sámi

oktasaš symbolan.»

Dát beaivváš lea valdon An-ders Poulsona meavrresgáris, jaolles meavrresgárri lea dievvadiekkárlágan govaiguin. Ii sáhtedadjat ahte dat leat dakkáratmain hálida oppa geahččalit geráhkadit čiŋaid.2

Eanaš Finnmárkku meavrres-gárit leat ge dien láganat, de ii

s. 36-41 siri gaski 09-12-05 15:04 Side 38

Čiŋat čearddalaš dovdu-mearkanGii dat lea gii mearrida mii sáme

39

Sámis nr. 2/2005

árbevierru lea, ja geasa dat leamearriduvvon? Dás mis sámiinlea veahá sulastahtti dilli goAmerihká indiánain ja Australiaaboriginain - muhto mii eat leatnu ollu čalmmustahttojuvvonreasta máilbmái - ja sin árbeviro-laš dujiid buohkat dovdet. Datčiŋat maid mun geavahan čájehitmáilbmái ahte mun lean sápme-laš, daid earát geavahit «dušše»danin go sin mielas leat čábbát.Muhto lea go son dát dušše nega-

tiivvalaš? Lea bat mus stuoritvuoigatvuohta geavahit dáidčiŋaid danin go mun lean sápme-laš? Dahje dahká go dat ahtemun dieđán eanet duogáža ja his-torjjá birra dan ahte mun sáhtangeavahit čiŋaid čájehit máilbmáigii mun lean?

Mun dovddan dan nu ahte álogo vuovddán olbmui čiŋa, deorru leamen mu ovddasvástádusmuitalit sutnje maid dat meark-kaša, ja masa dat lea ovdalgeavahuvvon. Dalle mun goittot-ge lean geahččalan čilget ahtečiŋas lea guhkes historjá, ja vaik-ko oasti ii muitte dahje beroš das,de mun lean dahkan dan maidmun sáhtán. Jos son muitá dan, jamuitala earáide ge, de bissu dathistorjá vel veháš guhkit.

Mii hálidat geavahit čiŋaidmat čájehit geat mii leat, daningo dat lea okta vuohki mo sáhttáidentifiserejuvvot. Go lea sápme-laš de eanáš áigge ii oidno hámisdahje amadajus ahte lea dan, jusii leat gákti badjelis dahje earáčielga sáme-mearka. Muhto goeanáš árbevirolaš sámečiŋat leatheivehuvvon mátkemuitun, iibáze čiŋaid dáfus šat mihkkigemii lea dušše min. Ii sáhte várragáibidit ge ahte galgá leat duššemin, go dalle deattuhuvvo boastuášši, muhto ferte liikkáge miehtat

Go lea sápmelaš de

eanáš áigge ii oidno

hámis dahje amadajus

ahte lea dan, jus ii leat

gákti badjelis dahje eará

čielga sáme-mearka.

s. 36-41 siri gaski 09-12-05 15:04 Side 39

ahte lea «mii/sii» dikotomiijasámiid ja dážaid gaskkas, ja dasii beasa eret. Jearaldat lea die-đusge ahte galgá go geahččalitbeassat eret das. Jus mii mendosakka geahččalat duvdit iežametidentitehta juohke sadjái ja lih-kostuvvat, de šaddá dego Ame-rihká indiána čiŋain, dat leat gár-tan nu dábálaččat ahte illá oppasáhttá ge gohčodit daid indiánačikŋan šat, muhto juogalágánNative American-inspirerejuv-von čikŋan.

Árbevirolaš sámesilbbaid gea-vahit ii dárbbaš šat mearkkašiteará go ahte don leat fitnan silba-rávddi gávppis, ja várra Finn-márkkus. Ja vaikko mun dovd-dan ovddasvástádusa čilget čiŋamearkkašumi buohkaide geatostet daid, ii leat nu ahte buohkatearát dahket dan. Sáhttá leat nuahte mun dagan dan iežan oame-dovddu dihti, nu ahte goittotgedieđán ahte mun geahččalin oah-pahit oastái juoga. Ii dárbbašdiehtit buot, muhto galggašiisáhttit čilget earáide mii dat lea,nu ahte árbevierut bisohuvvojitja dolvojuvvojit viidásebbo. Minčiŋain lea eanet mearkkašupmigo dušše čábbodat, goittotge godat čábbodat lea čadnojuvvonmáŋgačuohte jagi árbevirrui.

40

Sámis nr. 2/2005

Luđiid ođasmahttin ovda-mearkanMun lean dán bihtás geahččalančájehit man dehálaš dat lea dárk-kuhit ahte dat čiŋat mat leatšaddan sámesilban, eai leat áidnamat gávdnojit, ja ahte čikŋa-industrias - silbarávddiin - lea-maš stuorra váikkuhus ja váldi.Lean maiddái geahččalan čujuhitmuhtun váttisvuođaid mat gávd-nojit min kultuvrras go dat leašaddan nu ođđaáigásaš, eat orošat diehtimin ahte gávdnojit earávejolašvuođat go dat mat čáje-huvvojit.

Ii leat gal várra oktage giisávvá ahte sámesilbbat galgetšaddat nu dábálažžan ahte ol-bmot eai šat dieđe gos dat bohtet,muhto das dáidá gávdnot muh-tunlágan gaskageaidnu, gos sá-mekultuvra lea lunddolaš oassidavviriikkaid kultuvrrain, muhtoahte das lea ain iežas iešvuohta.Lea vejolaš geahččaladdat fearamaid osiid boares sáme árbevie-ruin nu guhká go olbmot ain dov-det dan mii lea vuođus, nugomáŋga sáme artistta leat barganjuoigamiin ja luđiiguin. Jus duji-in ja sámesilbbain veadjá bargatseammá, de lea vejolaš ovddiditdan mii mis lea, seammás go aindoalaha árbevirolaš vuođu. �

Girjjálašvuohta:Gaski, Harald ja Kappfjell, Lena.

2002. Samisk kultur i Norden - enperspektiverende rapport. NordiskKultur Institut, København.

Hætta, Odd Mathis. 1992. Samene -en arktisk urbefolkning. Karasjok.

Manker, Ernst. 1938. DieLappische Zaubertrommel. Eineethnologische Monographie 1.Die Trommel als Denkmal materi-eller Kultur (Acta Lapponica 1).Thule, Stockholm.

1950. Die LappischeZaubertrommel. Eine ethnologis-che Monographie 2. Die Trommelals Urkunde geistigen Lebens(Acta Lapponica 6). Gebers,Stockholm.

1971. Samefolkets konst. Halmstad.Mebius, Hans. 2003. Bissie -

Studier i samisk religionshistoria.Jengel, Östersund.

Turi, Johan. 1987 (1910). Muitalussámiid birra. Sámi Girjjit,Jokkmokk.

Valkeapää, Nils-Aslak. 1989.Beaivi, áhčážan. DAT,Guovdageaidnu.

Noter:1 Buot čiŋat gávdnojit Tana Sølv

katalogas maid gávdná interneah-tas(http://www.tanagullogsolv.com/).

2 Muhto jus ii eará, de dat čájehaahte noaiddit eai dárbbašan leatčeahpit málet dan dihtii ahte leatčeahpes noaiddit.

Lea vejolaš geahččaladdat feara maid osiid boares sáme árbevieruin nu

guhká go olbmot ain dovdet dan mii lea vuođus, nugo máŋga sáme

artistta leat bargan juoigamiin ja luđiiguin.

s. 36-41 siri gaski 09-12-05 15:04 Side 40

41

Sámis nr. 2/2005

Fina min neahttasiidduin:

http://www.tromsfylke.no

http://www.nuorraromssas.no

http://troms.kulturnett.no/samegillii

http://troms.kulturnett.no/bibliotek

http://troms.kulturnett.no/riddu2005

Romssa fylkkasuohkan doarju sámi čálakultuvrra ovddideami!

s. 36-41 siri gaski 09-12-05 15:04 Side 41

42

Sámis nr. 2/2005

KO

SE

RI

IJ

A

HARALD GASKI

BoaresšluppotDán čavčča leamaš Harald Gaskiskoseriija-ráidu Sámi Radios.Máŋggas leat jearahan ii go daidbeasašii lohkat ge gos nu.

Mii leat čuovvulan ávžžuhusa, japrentet čálli lobi mielde vuosttasbihtá mii sáddejuvvui čakča-mánus.

Gávdnen boares šluppoha mies-kamin suinniid siste iežan geas-sedálu lahka dán geasi. Lei noh-kan ja gollan šluppot, dakkár miigeavahuvvui buođđumii Deanus.Dearpat buođđočuolddaid gitta.Dán áigái go eanáš geavahitruovdečuolddaid, ii dohkke šatmuorrašluppot, muhto ferte leatšleagga. Šávihedje dieđus dievvaboares muittut go oidnen danmaid navddán leat iežan eagisluppoha. Muhto dan sadjái gošaddat nostalgálažžan, de smieh-tadišgohten dan birra mo olbmodovddut leat čadnon báikkiide jamuittuide. Jáhkán iešalddes ahtedat guoská vel ain eanet go duššedovdduide, ahte dat beanta váik-kuha min identitehtii.

Mun lean Sieiddás eret. Duo-đaid eret, dan dihtii ge go in šatdoppe oro, muhto buorre lihkuslea mus geassestohpu doppe,man láven návddašit galledit.Dán geasi ledjen doppe menddoguhká, go gergen láittastuvva-goahtit ja ohcalit fas iežan barg-gu, de olles dat prosessa bijai musmiehtadit mii dat lea mii čatnáolbmo báikkiide, ja mo omd boa-res gollan šluppot fáhkka gártásymbolan olu eanebui go dušššeboares muittuide.

Dat Sieiddá gos mun riegádinja bajásšadden ii leat šat. Visttitja guovlu gal ain gávdno, muhtodat mii dagai mu sieiddálažžanlea jávkan. Lea eret, seammás godattege ain lea eallimin mu siste.De dat lea eret, ja dat lea das,seammá áiggi. Mu vánhemiiddállu lea guorus, vaikko veleadni lea ain eallimin. Muhtoson lea boarrásiid siiddas, ja goválddán su ruoktut Sieiddái, deson baicce ohcala iežas mánná-vuođaruovttu Hárrejogas. De iison ge leat šat das gos lea, muhtojurdagiinnis ja muittuinis juogaeará sajis, mii ii oppa gávdno gešat - nammalassii su vánhemiidbáiki, maid tuiskilaččat bolde. Ináiggo filosoferešgoahtit báikki jaruovttu erohusa gaskkas dás,muhto jáhkán ahte bajásšaddan-báiki ja guovlu hui sakka mearri-da oasi olbmo identitehtas, justegullevašvuođa hárrái.

Gullevašvuohta lea čadnondovdduide. Dan dieđán bures.Go mun lean Sieiddás, de leanolu lagat buot daid olbmuid geatledje mielde hábmemin mudanin manin dál lean šaddan. Dálleat nammalassii muitun báhcánsii geat mánnán ledje das, muhtovaikko sii leat ge jávkan, de dat-

tege ain dego livčče das, goitealli muitun munnje, dalle gomun lean Sieiddás. Doppe miideaivvadeimmet, ja ain deaivva-dat.

Mu mánnávuođa muitalusatGállábártniid ja Dávggáid náste-govaid birra adde kosmálašdimenšuvnna eallimii, ja duoidearáid muitalusat geaidnobarg-gus, guolásteamis ja mearaidalde johtimis, muitaledje ahtegávdnojit báikkit dobbelis goSieiddá. Storkutt, Sieidavuotna,Biergi, Vankavær ja Rio ledjebuot olámuttus - dat lei duššejearaldat vuolgimis. Ii ge vuolginleat lossat go dieđát ahte dus leabáiki masa máhccat, symbolalašbuođđočuolda mii lea derpojuv-von gitta Deanubotnái boaresgollan šluppohiin. �

Čálli oalle nuorran.

s. 36-39 hgaski boares sluppot 09-12-05 15:09 Side 42

43

Sámis nr. 2/2005

Dát ártihkkal galggašii ge muhtonmuddui buktit vástádusa gážalda-gaide. Muhtun sámi musihkár,sámi girjjlášvuođadutki, ja artihk-kalčálli árvvoštalle mannan dálvvifenomena Deatnogátte Nuoraid.Dán čállosii luoikkahan doppeoaiviliid.

Deatnogátte Nuoraid musihkkašaddan klásihkkárin Ii suige leat nu ártet ahte ollu 60- ja70-logu sámi nuorat odne ain liiko-jit Deatnogátte Nuoraid musihkkii.

Deatnogátte Nuorat

ÁMMUN JOHNSKARENG

Deatnogátte Nuoraid musihkka lea juo eallán badjel 30 jagi. Mearkkašahtti lea gojoavkku musihkka ain otnábeaivve eallásihke boarrásat ja maiddái nuorat olbmuidgaskkas. Mii lea Deatnogátte Nuoraidmusihkas mii lea nu geasuheaddji ja maninolbmot dál ain joavkku fátmmastit?

Fenomena

MUSIHKKA EALLÁ AGI BEAIVVE: Váikko vel lea badjil 30 jagi dassái go Deatnogátte Nuoraid vuost-tas skearru almmuhuvvui, de dattetge eallá sin musihkka sihke nuorat ja boarrásat olbmuid gaskkas.

s. 36-39 hgaski boares sluppot 09-12-05 15:09 Side 43

44

Sámis nr. 2/2005

ELLET: Vel otná dan beaivve čuojahit Deatnogátte Nuorat kon-searttain. 2001 almmuhii joavku ođđasit buoremus lávlagiid CD:ii.

vehuvvon viisalávlun juoigan-vuohkái.

Dien áiggi lei maid guovlluidmorráneapmi Norggas ja viisa-lávlun šávai riikii. DeatnogátteNuoraid vuosttas skearru ráhka-duvvui sulllii seamma vuogimielde ja danin nagudii dat fátm-

mastit maiddái dáža guldalead-djiid.

Dás oažžu namuhit ahte sihke«Deanu Májjá» ja «Boaresmuitu» ledje ollu vahkuid mieldebeakkán «Norsk Toppen»-nam-masaš musihkkaprográmmas.

Hui dávjá leat olbmot nostal-gihkkárat, ja dan musihka maidnuorran leat gullan ja liikon, iileat nu álki hilgut ja guođđit.

Dattetge ii leat nu dábálaš ahtenuorat olbmot liikojit danmusihkkii maid sin vánhematleat nuorran llikon. Mii diehtitahte oarjemáilmmis gal gávdno-jit musihkkajoavkkut maiddasihke nuorat ja boarrasat buolvaliiko. Buorit ovdamearkan leatpopjoavkkut Beatles ja RollingStones.

Vaikko vel ii galggašii Deat-nogátte Nuoraid buohtastahttitdáid máilmmenásttiiguin, demaiddái Deatnogátte Nuorat leatšaddan klasihkkárin.

Oažžu jearralit lea go songalle sápmelačča geat eai dovddaja máhte huradit «Boares muittu»ja «Deanu Májjá»? Dát musihkabihtát leat šaddan DeatnogátteNuoraid klasihkkárin seammá goBeatles lávlla «Yesterday».

Rivttes áiggiEahpitkeahttá almmohedje Deat-nogátte Nuorat skearruid rivttesáigái. Álgo 70-logus lei nugohčoduvvon ČSV áigi, ja dienáiggi leavai sámevuođa bárruolles Sápmái. Dušše Nils AslakValkeapää lei ovdal almmuhanmoadde ođđaáigásaš luohtehá-mát skearru, ja sámi birrasatgovssohalle das ahte beassat gul-lat iežaset musihka.

1975:s ilmmaige vuosttasDeatnogátte Nuoraid skearru.Dán skearrus ledje eanaš árbevi-rolaš oahpes luođit mat ledje hei-

s. 36-39 hgaski boares sluppot 09-12-05 15:09 Side 44

45

Sámis nr. 2/2005

Musihkkár Halvdan Nedre-jord, Kárášjogas eret, lohká ahteDeatnogátte Nuoraid eaŋkalis-vuohki heivehit luđiid ođđaáigá-saš musihkkačuojanasaid mieldemaiddái attii ođđa árvvu luohtái.

- Dál eai dárbbašan heahpa-naddat go oidne ahte maiddáistuorraservodat anii sin musihkaárvvus, ja dat lei stuorra vuoitunja mearkkašii ollu sámi iešdov-dui, oavvilda Nedrejord.

Nedrejord maid lohká Deatno-gátte Nuoraid eaŋkalis juoigan-lávlun málle attii vejolašvuođaidolbmuide áddet sin musihka.

- Dat lei musihkka maid sáhtiiatnit beaivválaččat ja danin munjáhkán dát eaŋkalis musihkkaotná dan beaivve eallá.

Deatnogátte Nuoraid vuosttasskearru musihka sáhttá buohtas-tahttit Norgga viisalávun AlfPrøysen musihkain mii ain ealláNorgga servodagas, dadjá Ned-rejord.

Radios skuvliiNRK Sámiradios maid ii leandieid áiggiid valjis sámi musihk-ka. Dušše Áillohaš, soames luoh-teskearrut, iešbáddejuvvon mu-sihkka ja sálmmat ledje radios.

Muhto dál beasai Sámiradioávkkástallat Deatnogátte Nuo-raid musihka, ja dat čuojahuvvuibeaivválaččat.

- Sin musihkka ciekkai ol-

bmuid beljiide ja danin jáhkánollusat eai leat vajáldahttánDeatnogátte Nuoraid.

Maiddái sámi skuvllat leatmaŋimuš áiggiid geavahan sinmusihka ja dan dihte leat minnuorat ja mánát oahppan sinmusihka dovdat, dadjá Nedre-jord.

Populeara musihkka Girjjálašvuođa dutki HaraldGaski, Romssa Universitehtas,gis lohká erenoamážit álgoál-bmogiidda nugo sápmelaččaide,inuihtaide ja indiánaide, leama-šan populeara musihka vuohkidehálaš ja mávssolaš.

- Dát vuohki lea mearkkašanollu eambbo go stuorraservodagakultuvra eallimii. Danin jáhkánDeatnogátte Nuoraid musihkkamaiddái odne eallá sihke nuoratja boarrásat olbmuid gaskkas, gosin musihkka han lea kultuvrraguoddi musihkka mii ii jávkkanu jođánit, árvala Gaski.

Dattege oavvilda Gaski Deat-nogátte Nuorat leat ožžon beareuhcán dovddasteami sámi servo-dagas, go sii han ledje okta dáinvuosttamus ođđaáigásaš musihk-kámállet ovddasmanniin.

- Muhto dát váilevaš dovddas-teapmi sámi servodagas ii leatváikkohan dasa ahte jávkaditDeatnogátte Nuoraid musihka,baicce ealihit, oaivvilda Gaski. �

Risttalaš birrasat eai nagu-dan bissehitVaikko vel risttalaš birrasat áig-giid mielde ledje atnán luođi jajuoigama biromusihkkan, degoittot dán vuoro eai nákcen bis-sehit Deatnogátte Nuoraid juoi-ganmusihka.

Eai sáhttán dát birrasat Deat-nogáttte Nuoraid sivahallat gar-rudeamen luđiin ja juhkanoaiv-ves juoigamin.

Hui dávjá leat olbmot nostalgihkkárat, ja dan

musihka maid nuorran leat gullan ja liikon, ii leat

nu álki hilgut ja guođđit.

s. 36-39 hgaski boares sluppot 09-12-05 15:09 Side 45

46

GO

VV

AM

UI

TT

UT

Sámis nr. 2/2005

Kárášjoga sápmelaččaid searvatmaid sullasaš čájáhusaide Brus-sel, Dusseldorf, Berlin ja Dresdengávpogiin. Namahan veara leaahte dáin čájáhusain antropologatja doaktárat dutke dáid sápme-laččaid vuđolaččat, ee. vihkke-jedje ja mihtidedje daid.

Fránskalaš Bonaparte movttás-kii fitnat ieš Sámis govvet ja mih-tidit sápmelaččaid. Dan son ja sumielbargit dahke jagi 1884.

Govva- muittutAAGE SOLBAKK

1800-logu loahpageahčen sáp-melaččat ja eará «primitiiva»álbmogat geavahuvvojedje gáv-pegálvun Eurohpá stuorragávpo-giin. Gávpealbmát, geat organi-serejedje dán gávppi, dinejedjeissorasat. Dan dagai maiddáitromsalaš Johan Adrian Jacobsen(1853-1947), gii oaččui Kárášjo-ga badjeolbmuid vuolgit Parisii1878.

Dan áigge lei oainnat Euroh-pás čuožžilan dakkár servodat-oaidnu mii lea gohčduvvon sosiá-ladarvinisman. Vilges olbmotgehččojuvvojedje kultuvrra

guovddážin, ja diekkár eamiál-bmogat go sápmelaččat, indiánatja inuihtat gulle «primitiiva»čearddaide, main ii lean nákca iige jierbmi juksat «sivilisašuvnna»dási. Muhtumat oidne dáid «si-viliserekeahtes» olbmuid buorregávpegálvun. Buori mávssu ovd-das sáhtte čájehit dáid «primitii-va» olbmuid Eurohpá oaivegáv-pogiin - ovdal go «sivilisašuvdnadaid njeiddii ja duššadii».

«Sámečájáhus» Parisas mene-stuvai nu bures ekonomalaččatahte Jacobsen ja su duiskalaš gáv-peverdde Hagenbeck oaččuiga

Girkostallit Buolbmága girko-sátkkus geassit 1890. Leat vuol-gališgoahtimin ruovttuidasasetmaŋŋá báhpa Lutzow-Holmsártni girkus, mii oidno duogá-bealde. Gova lea váldán muhtunKleppe.

GO

VV

AM

UI

TT

UT

s. 46-53 aage 11-12-05 14:02 Side 46

47

Sámis nr. 2/2005

17-mai ávvudeapmi Buolbmágis 1950-logu loahpas. Dáža leavga livarda ja al-bmáin dreassat badjelis. Gákti lei dadjatjávkan dan áigge Buolbmágis, goittot 17-mai ávvudeames. Govas gurutbealde:Ragnvald Rajala (1916-1999), PederAndreas Varsi (1924 - j. gieskat) ja HansHelander (1906 - j.). Gova luoikanAndreas Njarga.

Fránskalaš Bonaparte jođii jagi 1884 Sámisgovvet ja mihtidii sápmelaččaid. Dá lea sonja su joavku mihtideamen Unjárgga sápme-laččaid. Jagi maŋŋá son almmustahtii girjji«Lapons» mas čilge dutkanbohtosiiddis.Mátkkistis Sámis su joavku lei dutkan 200ealli sápmelačča.

s. 46-53 aage 11-12-05 14:02 Side 47

48

GO

VV

AM

UI

TT

UT

Sámis nr. 2/2005

Govas oaidnit Buolbmát-Unjárggabáhpa Ole Lutzow-Holm (1853-1936), su eamida ja olgešbealdedáža dovddus dáiddár WilhelmPeters, govvejuvvon báhppagárdi-mis Unjárgga girkobáikkis geassit1884. Lutzow-Holm lei Buolbmát-Unjárgga báhppa 1880-1892.

Son čálii viššalit artihkkaliidsámiid birra maid son almmuhiisierranas áigečállagiin ja aviissain.Muhtun dákkár čálus lea unjárga-laš nuora Niillasa birra, gean songohčodii «Sotnabeaiv-Niillasin» jaman unjárgalaš almmái MathisIversen jorgalii sámegillii ja alm-mustahtii Nuorttanaste-aviissas1905. Lutzow-Holm nubbi muita-lus lea «Uhca Ásllaga čalmmit»man Anders Larsen heivehii sáme-gillii ja almmustahtii dan SagaiMuittalægjes 1909.

Gova lea váldán Wilhelm Petersseamma geasi Sáttováris, jođe-dettiin Unjárggas Buolbmágii

gos báhppa Lutzow-Holm galg-gai lágidit ipmilbálvalusa girkus.Vári badjel Suohpanjárgii ofe-

lasttii leansman Opdahl, gii dáčohkká heastajorriin. Báhppa leariide.

s. 46-53 aage 11-12-05 14:02 Side 48

49

GO

VV

AM

UI

TT

UT

Sámis nr. 2/2005

Govva lea váldon čuoigangilv-vohallama oktavuođas Buol-bmágis 1950-logus. Buolbmátčuoigansearvi, man oahpahead-dji Hans Baukop vuođđudii

1930-logu álggus, lágidii huiviššalit čuoigangilvvid sihkeBuolbmát girkobáikkis ja Fanas-giettis. Govas olggešbealde:Heandarat-Ásllat - Aslak Ole

Henriksen(1871-1958),dasto su bárdniÁsllat-Lemet -Klemet Aslak-sen, gii guhkitáigge lei searvvijođiheaddji;Ánne-Piera - PerJoks; Ásllat-

Niljas - Nils Aslaksen; Ásllat-Kristiinna - Kristine Aslaksen;Maridal nammasaš almmáiKárášjogas eret, ja loahpas Ásl-lat-Iŋgá - Inga Aslaksen.

Heandarat-Elle - Ellen KajaOlsen (1865-1962) bearrašiinnisgovvejuvvon Buolbmágis 1930-logu álggus. Heandarat-Elledahje Báhpa-Elle, manin guovlluolbmot su maid gohčodedje, leidovddus sámenisu miehtáDeanuleagi ja Várjjaga. Sus lei

guossestohpu Buolbmágis, gosBuolbmát-Unjárgga báhppa láviiorodit go lei virgemátkkis doppe. Danin son oaččui namaBáhpa-Elle. (Otne oamasta dánguossestobu Ester Utsi, geaneadni (govas olgešbealde) bajás-šattai dán stobus). Heandarat-

Elle lei hui giellačeahppi, ja dan-ne professor Konrad Nielsen gea-vahii ge su giellamáhtolašvuođago dutkagođii Buolbmát suopma-na 1800-logu loahpageahčen.Buolbmát suopmana Nielsen gea-vahii ge vuođđun go nákkáhalaialcces doavttergráđa Helssegis1903.

Govas gurutbealde lea Ellebárdni: Elle-Nillá - Nils HenrikOlsen (1904-1971). Elle-Nillá leiguovllu «originála», čálačeahppija «nástedutki». Son lávii maiddáisáhtašit báhpa, ja dárbbu mieldemaiddái dulkot su girkus.Dulkodettiin son ii láven čuožžutsiivvus, muhto váccašit ovddos-maŋos áltára ovddabealde.

Elle bálddas olgešbealde lea suisit Uvllá-Niljas - Nils Olsen (r. 1870), ja dasto sudno biebmo-nieida Else, gii maŋŋá náitaliiOmmot-Niljasiin - Nils Utsi.

s. 46-53 aage 11-12-05 14:02 Side 49

50

GO

VV

AM

UI

TT

UT

Sámis nr. 2/2005

Buolbmága gieldda njunnošatčoahkkanan ovdalaš soađi.Gurutbealde: Juhu-Niljas Juhán -Johan Jernsletten, Jávo-ErkkeJuhán - Johan Alex Tapio, ?,Trosten Issát - Isak Trosten,Ommot Ovlla-Pera - Ola PieraUtsi ja Sárá-Juhán - JohanOlsen. Gova luoika DeanuMusea.

Dan áigge gielddastivračoahk-kimat sáhtte leat hui girjái jamuhtumin ge boagustahkkásat

(nu go otná ge čoahkkimat).Máŋgii dagahii gielladilli dan,go sámegielagat galge viggatákkastallat áššiideaset dárogillii,mii lei čoahkkingiella ja maneatnašat dalle eai hálddašan nubures. Sámegielagat dávjá orrojaska, nohkastedje čoahkkinlat-načiegas ja lihkke go galge čális-tit namaset čoahkkinprotokollii.

Buolbmága gielddastivraáirrasDolonen, gii lei kvena, lei maiddakkár gii ii vuorjan čoahkkin-

jođiheaddji sátnevuoruin. Dálvviáigge su bargun lei liggetčoahkkinlanja, ja danne sončoahkkináigge lávii čohkkátoapman guoras dola biddjin.Muhto oktii de viimmat áigguialmmái dieđihastit, go lei dakkárášši mii čuzii sutnje njuolgga.Su lahka beavdeguoras čohkkáiHánssa-Ivvár, gii lávii biippos-tallat garra duhpátrullain. Duollet dálle ain lávii stircalitduhpátčolgga oapmanaskái, jadeaivil han lei vel. De deaivvaiDolonen rabastit njálmmisdieđihan láhkai ja fakŋalahtii veloaivvis beavddi guvlui. Hánssa-Ivvár deaivvai fas jorgalit oapman guvlui ja nu stircaliičolggas, mii deaivvai dán háveDolonena njálmmi. Dolonen nusuhtai ja dadjalii vel sáddehettiinahte ii goassige šat áigon rahpatnjálmmi gielddastivračoahkki-miin.

melaš. Dalá maŋŋá govuosttas mánná lei riegá-dan (1922) soai sirddiigaÁnne bohccuid Suomabeale BuolbmatjávrrisNorgga beallái Buolbmátboazoorohahkii Juovssa-Jovnna siidii. Jagi 1924boazologahallamis oidnoahte sudnos ledje 160bohcco. Guhtta jagimaŋŋá sudnos ledje dušše50 heakka - ja moadde

jagi maŋŋá Káre-Jovnnagohčoduvvui «nohkkon badje-olmmožin». Gova luoikanFinnmarksbiblioteket.

Govas oaidnit buolbmátlaččaKáre-Jovnna - John Nilsen(1895-1983) - herggiinis govve-juvvon 1920-logu álggus. Káre-

Jovnna lei dálonsápmelaš giináitalii badjenieiddain Čálkko-Ánniin - Anna Länsman (1900-1976), gii lei Suoma beale sáp-

s. 46-53 aage 11-12-05 14:02 Side 50

Eale šaddan-eatnamasat. Daidsániid olbmot dál gehččet javurkejit millii.

Sii álget vuolgaladdat Sámikristtalaš nuoraidskuvlla guvlui.Doppe juhket káfe ja hupmetduon diktačálli eallima birra:Pedar Jalvi elii ja jámii Sápmi jaruoktoguovlu váimmustis.

Olbmot vulget gulul vázzitgili guvlui. Go sii leat mannanhávde-eatnan meaddel, de firteja lea vuot šearádat jamaŋešgeasi beaivváš báitá lieggasit. «Lasse Piđe». 51

Sámis nr. 2/2005

Anára girkogárddis 08.08.1966.Pedar Jalvvi muitobázzi viha-huvvo. Ná čállá Sabmelaš-bláđđi 15.11. seamma jagi dilá-lašvuođa birra: «Anáris 8.8.-66.Anára hávde-eatnamis olbmotčužžot jaska. Galggalii velá leatgeassi, muhto ránes balvvat sii-get vuollin ja guoskkatallet eat-namii. Savddada duolle dálle.Mii dat lea beivviid?

Sii muittašit ovtta olbmá, giijámii ilá nuorran. Ikte ledjeVuovdaguoikka álbmotskuvllasmáŋggas hupman čáppa sániiddan váinni birra, muittašan su

oasi garrudaga ja oanekis ealli-ma. Boares Maiju lei skeŋkenálbmotskuvlla seaillutussii PadarJalvvi gova. Son lei maid lohkandan olbmá divttaid, ja buohkatjaskkodedje guldalit.

Dálnai buohkat čužžot jaskaja jurddašit easkkáš sániid: ledjehupman akademihkkár ErkkiItkonen suoma- ja sámegillii,boares Norgga sápmelaš PerFokstad sámegillii ja girkohear-rá Yrjö Aittokallio suomagillii.Govččas geađggi nalde lei vál-dojuvvon eret, ja geađggis ledjesánit: Eale, mánná, álbmogasat.

s. 46-53 aage 11-12-05 14:02 Side 51

52

GO

VV

AM

UI

TT

UT

GO

VV

AM

UI

TT

UT

GO

VV

AM

UI

TT

UT

GO

VV

AM

UI

TT

UT

Govas oaidnit ee. guokte beak-kálmasa: Ándarasa Ándde -Anders Bær - ja Per Hætta(1912-1967) Kárášjogas eret.Ándarasa Ánde (gurut bealde) -ja guokte albmá ja nisu leatgeahččamin go Per Hætta lea

hervemin čoarvegiela. Gova vál-dán Aktuell-bláđi govvideaddji1950.

Per Hætta lei dovddus dáid-dár ja duojár. Son lei hui skuvla-čeahppi ja oaččui buoremusárvosániid go gearggai Gávpe-

skuvllas Tromssa guovllus 1930-logus. Čakčat 1934 son ozai beas-sat Buolbmága gieldda kontor-hoavdan, muhto gáhtašat caggesu oažžumis virggi.

Son lei hui daddjilis almmái, janá čilgii son fylkkaarkitektiiTrond Danckii kulturerohusaidbirra dážaid ja sámiid gaskkas:«Sii, dážat, sáhttet áinnas oažžutdieđuidis sápmelaččain, muhto siieai goassige vásit daid seamma-láhkai go sápmelaččat. Sii eaigoassige máhte vádjolit sámijurddamáilmmis go sápmelaččat,sii eai goassige máhte govahallatgo sápmelaš sii eai sáhte oaidnitseamma čalmmiiguin go sápme-laš, sii eai sáhte gullat seammabeljiiguin go sápmelaš. Bieggamii bossu duoddaris, ii dovdojuv-vo seamma beljiiguin, ii biekkašuvva ge vuovddis, ii goržži šáv-va ge, ii jogaža šnjoarra ge, ja iibáktegánanas ge.» Girjjis: Opp avruinene,1986.

Govva lea váldon Kárášjogas 1959.Gonagas Olav ja prinseassa Astrid jođii-ga dan jagi maiddái davvi Sámis ja gus-sostalaiga maiddái Sámi Álbmotalla-skuvlla Kárášjogas gos dát govva leagovvejuvvon. Sámi ÁlbmotallaskuvllasKárášjoga gielda lágidii sámi mállásiidgonagassii ja su fárrui, ja dan dilálaš-vuođas oaččui Ánddir-Ivvár Ivvár - IverJåks - dan stuorra gudni geiget gonagasOvllái ja su niidii skeaŋkka gieldda ovddas. Guktot oaččuiga allaruojasgabba nuvttohiid maid lei gorron muhtunbeakkán nissonduojár. Gielda jaálbmotallaskuvlla rektor háliidedjeIvvára skeaŋkkaid geigejeaddjin dannego son lei jo beaggigoahtán čeahpes duojárin ja lei maiddái álbmotallaskuvlladuodjeoahpaheaddji.

s. 46-53 aage 11-12-05 14:02 Side 52

53

GO

VV

AM

UI

TT

UT

Sámis nr. 2/2005

Realskuvlla oahppit vuolleDeanus 1958. Skuvla lei nugohčoduvvon priváhtaskuvla, jaoahppit válde eksámena privatis-tan. Eanas oahppit leat vuolleDeanus eret. Guovttis leatBuolbmága gielddas eret: ovdde-

mus ráiddus gurutbealde: fanas-gieddelaš Regnor Solbakk (r.1940), ja nuppi ráiddus gurut-bealde njealjádin: fanasgieddelašTrygve Eriksen (r. 1938). Nuppiráiddus gurutbealde nubbin:kárášjohkalaš Tor William Berg,

r. 1939 ja duššai miidnalihkohis-vuođas Kárášjogas 1962.Ovddemus ráiddus gurutbealdeRegnor bálddas: sieiddálaš jaotne dovddus sámeadvokáhtaØystein Kollstrøm (r. 1940).Gova luoikan Regnor Solbakk.

Heajastallamat Álletnjárggas1950-logu álggus. Govva leaváldon Hellodatustibiid searvegotti Sion-dálu olggobeal-de. Dálonsápmelaš Ánne-ElleÁsllat - Aslak Henrik Eilertsennáitalan riguin: Dagny FransineSørensen, gii bođii Buolbmátgildii 1940-logu loahpas OsloHellodatustibiid Filadelphiasárdnideaddjin ja mišunearan.Flákka doallamin duogábealde:Hánssa-Jon Issát (Pinse-Issát),Fanasgiettis eret. Fuomáš ahtemeasta buohkain leat rivgo- jadážabiktasat badjelis. Gova luoikan Andreas Njarga.

s. 46-53 aage 11-12-05 14:02 Side 53

dien guvlui smiehttan dalle gohuksejedje ođđa sámedikkivisttiKárášjohkii. Doppe lea maid vái-dalusgeađgi, mii lea ceggejuv-von sárdnestuolu vuostá. Sáme-dikki váidalusgeađgi ii leat galjur nu allat ja stuoris go Jierosa-lema váidalusmuvra, muhto dandoaibma lea sullii seammalágan.

Sámedikki váidalusmuvra leaNáranaš geađgi, ja dat ii leat galsuige eanet go beannot mettaraalu ja sullii mettar govddu,muhto dasa sáhttá liikká váidalit.

Juvddálaččain leat garra mear-rádusat dasa geat besset váida-lusmuvrii váidalit, ja goas bessetdan dahkat. Doppe leat sierraossodagat nissonolbmuide jadievdduide. Norgga Sámedikkis

lea sulli seamma systema. Leamearriduvvon ahte leat vissisválljejuvvon olbmot geat galgetovddidit álbmoga váidalusaiddoppe, njealje geardde jagis.

Juohkehaš geas lea juoga vái-dimušaid iežas guovllu olbmuiddahje iežas bealis, galgá mannatSámedikki váidalusgeađggiduohkái čuožžut ovdal oažžu lobimaidege dadjat. Hupmanáiggimearrideaddji addá guhtiige vis-sis váidalanáiggi. Ja nu mannetge okta nubbi dohko váidalit.Muhtumat váidalit go leat mas-sán giela ja šaddet dárustit, earátfas váidalit go unnán lea ruhtaaddojuvvon sin gillái, ja fas ear-rásat váidalit go sin eai dohkketrievttes sápmelažžan. Die leatdábáleamos váidalusat maid ma-ŋemus moaddelot jagi leat váida-lan.

Diekkár ja eará sullasaš váida-

54

Sámis nr. 2/2005

Muhtun guovlluin máilmmisleat olbmot fuobmán ásahit vái-dalusmuvrra masa olbmot sáhttetiešguđetlágan heđiid váidalit.Dat orro doaibmamen oallebures, ovdamearkkadihte Jiero-salemis, gos juvddálaččain leaváidalusmuvra mii lea lagabui 50mettar guhku ja 18 mettar alu.Dohko mannet juvddálaččat vái-dalit ja huikit man ollu baháda-gaid arabalaččat dahket sin ál-bmogii.

Min álbmot leat maid veaháš

Váidalusmuvra

Stressen

movt gili olbmot gávppašit.Bidjet ovtta ja ovtta diŋgga ainhávális máksindiskii, ja vurdetdassášii biigá dahje reaŋga leačaskán gálvvu hatti rehket-mašiidnii, de loktejit easka nuppi

diŋgga gálvovovnnas ja čuvvotdárkilit mielde deaddá go biigárievttes hatti mášiidnii.

Ale fuola, áhkku geargá bordi-mis gálvvuid diskii. Muhto defuobmá ahte lea vajáldahttán

Elle Márjá Vars lea skábmamánus«koseren» NRK Sámi Radios.Sámis doaimmaheaddjit oaivvliditdát ánssášit deaddiluvvot lohkosin,ja fállat de dáid Sámis lohkkiide.

Leat go viggan stresset - dahjedilihuddat Gáivuonas, Gámá-vuonas dahje Guovdageainnus?Jus leat, de dieđát ahte das ii leatii fal ii masage ávki.

Galggat doamihit rámbuvrrasviehkat oastit bruvssa, vai leajuhkamuš guhkes mátki vuolde.Galggašit geargat vuoddját vaiollet mearriduvvon báikái mear-riduvvon diibmomearrái.

Buore lihkus! Rámbuvrresleat dušše guokte olbmo diskkaluhtte, vuoraslágan áhkku jaáddjá. Ii goappásge leat nu ollugálvu. Muhto gal don dieđát

ELLE MÁRJÁ VARS

KO

SE

RI

IJ

A

s. 48-49 ElleM vaidalan 09-12-05 15:30 Side 54

49

Sámis nr. 2/2005

vuoja, ja ferte diehttelas mannatdan viežžat. Váccedettiin vuo-djahildui, de deaivvada áhkkuoahpes olbmuiguin ja fertemoadde sáni lonuhit singuin.

De goitge boahtá fas diskkalusa vuodjapáhkain, ja čilge-goahtá áddjái manne son oastádakkár gusavuoja mas lea fiskesbábir, ii ge dakkára mas learuoná bábir. Áddjá guldala áhkučilgehusa ja lohká ahte go juo niebuorre lea diet vuodjá, de galferte son maid dakkára oastit. Jade jorggiha du guvlui ja lohká:«Don dal nuorra olmmáiviežžalat munnje duokkár vuojago duon áhkus». It don dieđusgesáhte biehttalit vuoras, oahpesolbmo veahkeheamis - soaitá vel

gáidan fuolki, diet áddjá.Na, de viimmat livččii ádjá

máksinvuorru. Don čuohkehatjaskadit ja geahčastat diibmui.Ádjás ii livčče eará go mielki,vuostá ja vuodja maid galggašiimáksit. Rámburbiigá dadjááddjái man ollu gálvvut šaddemáksit. Áddjá ohcagoahtá gákte-lummas ruhtaburssa, ja smiehta-da guhká man sturrosaš ruđa songalggašii biigái addit.

Na de goitge máksá ja oažžuguitte. Dan ferte vuos mealgatdárkkistit, ahte lea go buot golm-ma gálvui; mielkái, vudjii javuostái biddjojuvvon rievtteshaddi. Go guite dohkkehuvvo, deáddjá viimmat sirdila ja luoitá dumáksinkássa lusa.

Don it ádján galle sekunddamáksilit bruvssa ja doapmalatviega lávkái olggos.

Olggobeale sámvirkkelágaleat oahpes olbmot čoaggananságastallat, ja riejáskit go fuomá-šit du. De dál sidjiide boahtit sá-gaid muitalit.

Ii ge sogalaččain leat ávki báh-tarit. Dan gal dieđát. Jus dan da-gat, de beasat loahppa eallimagullat man čeavlái ja buorredoal-li leat. Ja de oaččut ge liikkáheaitit dihráideamis ja vuolgitfulkkiidat mielde gáfejái. It donaŋkke olle mearriduvvon báikáimearriduvvon áigái, vaikko gird-dášit vel.

Ná lea sápmelačča vuorbi dáneallimis. �

lusat ovdanbuktojuvvojit ja dul-kojuvvojit nu ahte eanemus lágimielde olbmot ipmirdit mas leasáhka. Go de buohkat leat beassangeahpedit morrašiiddes, de čállo-juvvojit buot váidalusat váidalus-girjái mii sáddejuvvo Osloi.Dahje sáhttá gal Sámedikki presi-deanta dan ieš dohko doalvut.Doppe de dáččat ja rivgut smieh-tadit guđiid váidalusaid galggaševáldit vuhtii ja guđiid berrejit hil-got. Dábálaččat vuhtiiváldet sulliibeali váidalusgirjji váidalusain. Jadasto čohkkejuvvojit dat váidalu-sat mat eai leat váldojuvvon vuh-tii ja biddjojuvvojit boahttevašmearriduvvon váidalusbeivviide.Váidalusbeaivvit lágiduvvojitnjealje geardde jagis Kárášjogas,ja bistet sullii vahku ain hávális.

Dát systema lea duohtavuođasoalle gáibideaddji. Dat gáibidasihke eaŋkilolbmuin, servviin ja

olles álbmogis ahte sii čađat gal-get fuobmát juoidá maid ainsáhtášii váidalit. Jus eai fuobmáváidalusaid, de sáhttet álbmogisválljejuvvon váidaleaddjit massitbarggu.

Muhtumin gal láve álbmotbuore muddui váibat ja dolkatohcamis ain ođđa váidimušaid, jade láve jaskkodit. Muhto de galmin válljejuvvon váidaleaddjitlávejit mediain sáddet dieđu ál-bmogii ja lohkat: Allet juo jask-kot! Allet jaskkot! Mii dárbbašitdin. Ja nuba olmmošriebut ainšaddet gohččut servviid ja stivr-raid čoahkkimii ja hutkat maiddál ain galggašii váidalit. Ja ii geservviide ja stivrraide leat álkioažžut olbmuid, ferte meastabákkus muhtumiid dohko válljet.Gávdnojit gal dakkár stivrrat jasearvvit mat leat nu hutkái ahtelávejit fuobmát dakkár váidalusa

mii bistá ollu jagiid. De eai dárb-baš juohke jagi hutkat ođđa vái-dalusaid, besset baicca bargatalbma bargguid, mat leat olbmui-de ávkin. � K

OS

ER

II

JA

s. 48-49 ElleM vaidalan 09-12-05 15:30 Side 55

Sámis nr. 2/2005

SAMULI AIKIO

Mánná sáhtii orrut guhkes áig-giid ruovttus ja duššefal duollet-dálle oaidnit eará olbmuid, guos-sefulkkiid, johttiid ja feara mak-kár vánddardeaddjiid. Su giellalei bearašgiella, ja mii dal njoa-mui su gillii olggul, sáhtii leanvieris giella, riikkagiella ded. Joovdal go lei beassagoahtán ovd-dos mánágielastis, son sáhtii gár-tat vieris birrasii, skuvlii, jamáŋgii vel dan mielde vierisgielmáilbmái. Su iežas giela ovdá-nupmi heahttašuvai, giidiehtaoalát bisánii ja bázii mánágieladássái dahje álggii mannat jobamaŋos. Nuorran son ii sáhttándan oba geavahitge, giibat dalmánágiela hállá iežas olbmái-guin! Easkka go beasai barguisámebirrasii, šattai fas njunnála-gaid iežas gielain ja fertii hárje-hallagoahtit dan ođđasis. Nu sugielalaš ovdánupmi lei njoahci,dat manai moanaid tráhpaidbokte ja das báhce soames tráh-pat joba duolmmakeahttá. Áinnasnuoraidgiella gillái dán botkkolasovdánumis, ja juogaláhkai ollis-laš gielladáidu oađđašuvai opp-alohkái viehka maŋŋit.

lávkki gillii

Vuosttas lávki leaguhkki, dat vuolgá dasahte mii ássat ja leatássan hárvvet dán viid-dis eatnamis eatgebeare álkit deaivvatnuppiideametguin.

2s. 56-58 samuli aikio 09-12-05 15:33 Side 56

57

Sámis nr. 2/2005

Nuoraidgiela stivren ii leat álki

– muhto leago dasa oba dárbuge?

Vaikke ii livčče gártan skuvliija dan dagahan giellamoivái, delei ruovttus váttis oahppat eará goiežas ruoktogiela. Danne velboarrásetge buolva, mii ii dárb-bašan vázzit skuvlla guhkes dálv-viid, beasai oamastit viiddit gielaeaska bargoeallimis, biigán dahjereaŋgan guhkkelis ruovttus jaruhtadienasbargguin vel guhkke-lis. Manai vaikke muhtin sis-eatnan bárdni riddui, nieida bii-gán nuppi suopmanguvlui. Deha-lamos erohus skuvlavázziiguin leidat, ahte dákkár nuorra beasai eal-lit nuorravuođa iežas gillii - áin-nas go bargoeallimii gárttai juoárrat, uhtesii mánnán.

Nu ahte jos dal dál čirožat, manváttis lea oahppat ja oamastitsámegiela go dat nu uhcán gullo,de oaččot gal diehtit ahte ii datleat leamaš oktageardán ovdalge,goit guhkes áigái. Dolin galdieđos, ovdal vieris álbmogiiddeike ihtima, dát min giella hállo-juvvui dássidit ja oktilasat buotahkegerddiin. Muhto dallegesámegiella lei unni, nu ahte daslei duojášassii várra healbaditosiid gielalaš árbbistis daningo nuunnán bearražat ledje joatkimindán árbbi.

Otnábeaivve sámenuorra maidlea juoga muddui heahttašuvvansámegiela ovdánumistis. Skuvla-lágádus lea dasa dušše oasse-sivalaš, lagamusat dainna lágiin,ahte sámegiel oahpahus viggáboatkanaddat álgooahpahusamaŋŋá (dasmaŋŋáhan sii galmáhttet juo oaivegiela, čuoččuhitsámegiela vuosttaldeaddjit, vissadan nana jáhkus, ahte gielas leadušše kommunikatiivvalaš doai-bma). Muhto nugo dihtto, mánná(ja nuorra, dan beales) oahppágiela olu beaktilabbot gaska- go

oahppadiimmuin - ja doppe ráđ-đejit márkanlágat nu ahte máilm-meviidosaš nuoraidkultuvrabahkke nuoraid ala váldogillii(goit nu guhká go eai máhtedoarvái eaŋgalasgiela).

Unna sámegielaš ii nagatčuovvut dáid oppamáilmmálašrávnnjiid nu beaktilit. Dan dieh-tojuohkin ja goasttidandoaibmaleat nu čiervvit, ahte eanas die-đut, ođđasat, lávlagat, čáppagirj-jálašvuohta ja vel byrokráhtalašteavsttatge bohtet eará gielaidváldogeainnuid mielde. TV, rái-dogovat, internet ja dan spealut,buot daid buohta leat sámegielasstuorra ráiggit. Minoritehta iežas«virggálaš» giellabarguge leadábálaččat čatnasan lávga árbe-virolašvuhtii (aisttan: «maningohčodit bohcco maŋŋejuolggibajit ađadávtti?»). - Nuoraidgielastivren ii leat álki - muhto leagodasa oba dárbuge?

Giela oahppan maid golahaenergiija, ii dušše ollesolbmuinmuhto maid nuorain ja vel uhca-mánáinge. Ii leat govttolaš iigeriekta gáibidit nuorain gielalaš-vuođaset buorideami duššebeare«kultuvrra» namas. Muhto dansáhttá cuiget, ahte ii giella ohp-pojuvvo strevekeahttá - streassalea dárbbašlaš. Energiija mannágal dasage, jos vuostálastá biras-giela oahppama. Kánske liikkáunnibuáš go giela oahpahallamiimii gáibida buriid ákkaid jasujaid.

Nuppi lávkki guhkkodagas iileat nu diehtu muhto suoibulas ja

moalkasaddi dat orru leamen.Mii boahtit oahpes giellabirrasiija hervožat doppe dajaldagaidlunddolašvuođa, mii čuodjá minbealljái nu vuohkkasit. Oahpis jadábálaš, amma dat leage njuov-žilis ja konstoškeahtes gielaluondu? Eat dárbbaš bealljeskád-darassii dárkut ártegisšuoŋatdajaldagaid rávnnji nugo vierisgielas dahje ábuhis boalbbardea-mi mii dušše figgá muittuhit mingiela. Min giella berre leat lund-dolaš!

Áššis lea dušše dat mohkki,ahte diet giela lunddolašvuohtavuođđuduvvá velá oktageardá-nabbo iešvuhtii, namalassii dasamii lea dábálaš. Gielas dakkáralbmanusat mat leat dábálaččat,šaddet populáran, ee. dan sujasahte dat lasihit áddehahttivuođaja ovddidit nappo kommunika-šuvnna. Muhto mii lea dábála-mos min giellabirrasis? Eanassápmelaččaid buohta dábálamosgiella mii gullo ja lohkkojuvvo,ii leatge sámegiella muhto riik-kagiella, ja viehka máŋgasis datlea maid dábálamos hállangiella.Nu dat dábáleamos mii čuodjánu lunddolažžan, ii leatge vealt-takeahttá sámegiella muhto dasaálgoálggos vieris albmanus.

Váldogiela «lunddolašvuođa»váikkuhusat dovdojit smávvagielas lohkameahttun dáhpáhu-sain, vieris giela báinnan. Numaid sámegielas. Olbmot fuo-mášit álkit ođđa loatnasániid matnie bahkkejit gillii, muhto buotdábálamos báinnaihtagat leatge

s. 56-58 samuli aikio 09-12-05 15:33 Side 57

dajaldagaid bealde, cealkkamál-liin ja eará gielalaš heivehusain.Daid lávejit gohčodit interfere-ansan, ja seahkanumithan datleatge. Ságaide ihtet dakkár da-jaldagat go «bealle kilo» ja earáođđalágan sátneortnegat, dadjatdal «gos boađát don? iige nugoovdal «gos (don) boađát?»

Dánsulat báidnimat bohtet gil-lii álkit danin go dat gullojit ovt-tatmano riikka oaivegielas, muh-to maiddái danin, ahte sámegie-las sátneortnega molsun leadávjá lobálaš dahje goit vejolaš.Muhto diet ortnega molsun ii leatsuige mearkkašmeahttun. Omd.gažadanmálle «gos boađát don?»sáhttá geavahuvvot dalle, go

58

Sámis nr. 2/2005

imaštallojuvvo aiddo «du» boah-tin. Erenoamáš sátneortnet leasámegielas dávjá mearkan deat-tuheamis, ja danne dat doalvu en-dorii, jos deattuhus ii leatge dárk-kuhuvvon. Ja go cealkagis leatdušše moadde sáni, de ii oba jiet-nadeattuhusainge sáhte šat máh-cahit cealkaga normálan, jos dasalea biddjon erenoamáš sátneort-net.

Ná mii gártat dakkár dábálaš-vuođa hirpma háldui, mii geasu-ha min aiddo gielalaš ideálainis,lunddolašvuođain. Olbmot fuo-mášit gielalaš báidnimiid gergo-sit dalle go dat ihtet nuppi oaive-giela ollái muhto fal hárve ieža-set bealde. Dasa lassin dát váik-

kuhusat leatgol min bealde lund-dolaččat - ja mii geavahat daiddannego dat leat oahppásat minbeale olbmuide (daiddahan dátteaksta lea oaivvilduvvon). Oaž-žubet doppe nupbealde čállitearaládje, go jo leš dárbu. Ná velnationála - ándagassii, našuvnna-laš - dovddutge bohtet fárrui.Giellagáhttenbarggusge?

Giella lea vuovdi ja áibmadasmeahcci, duottar ja deahttásitásson leagit, čalbmáičuohcciduovdagat gos lea sadji duolm-madit guđegelágan eatnamiid.Muhto jos gávvá oppa áiggeseamma guvlui, dagaha alccesjorraleami. Deaivilis vánddar-deaddji lávku sihkkarit ovddos jagarvvaša vearrámus eastagiid jafasttes eatnamiid, álo dan bealemii orru leamen heivvolamos.Lávke fal roahkka gillii donge,čáđa gillii muhto ale ággása álki-mus verráha bertošii. �

Ságaide ihtet dakkár dajaldagat go «bealle kilo» ja

eará ođđalágan sátneortnegat, dadjat dal «gos

boađát don? iige nugo ovdal «gos (don) boađát?»

SÁMI DIEĐALAŠ ÁIGEČÁLAOđđa nummar dál vuovdemassii!Sámi allaskuvlaSámi InstituhttaRomssa universitehta Sámi dutkamiid guovddáš

http://www.sami.uit.no/aigecala

s. 56-58 samuli aikio 09-12-05 15:33 Side 58