Õpilased ja õpetajad info- ja teadmusühiskonnas

Marju LauristinTÜ Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi

professor

Kas Eesti on infoühiskond, meediaühiskond või teadmusühiskond?

• Meediaühiskonna mõiste lähtub meedia kaudu vahendatava info, meedia polt kujundatava maailmapildi ja meediategevuste osast inimeste elulaadis, käitumises ja kultuuris tervikuna

• Infoühiskonna mõiste lähtub IKT levikust ja kasutamisest erinevates eluvaldkondades

• Teadmusühiskond (knowledge society) lähtub mittemateriaalsete ressursside kui spetsiifilise mittemateriaalse (kultuurilise) kapitali, st teaduslike ideede, tehnoloogilise teabe, intellektuaalse ja väärtuselise teabevaramu määravast rollist ühiskonna arengus ja ühiskondliku rikkuse tootmises

Teadmusühiskonna mudel

Strateegiline Inimkapital ja juhtimine sotsiaalne

struktuur

Teadmistepõhinemajandus

Teadus- ja arendus- Kultuur, tegevus haridus

Hariduse paradigma muutumine teadmus- ja infoühiskonnas

• Elukestev õpe• Põhirõhk eesmärgistatud protsessil, mitte

üksiktulemuste reprodutseerimisel• Haritud inimene on aktiivne ja iseseisev ühiskonna

teadmusvaramu (stock of knowledge) kasutaja ja uue teadmuse looja

• Õppija subjektsuse ja autonoomia väärtustamine• Õppimine kui jagatud teadmuse koosloomine• Teadmustöötaja pädevuste kujundamine

Haridussüsteem peaks ette valmistama ’teadmustöötajaid’

• Teadmuspõhises majanduses oodatakse igalt töötajalt lisaks kutseoskustele ka sotsiaalseid oskusi ja ärilist arusaama integreeriv oskusteave, n-ö projektijuhi kompetents

• Teadmustöötaja on universaalsete oskustega töötegija, kes on paindlik ning keda on võimalik rakendada tootmisprotsessi erinevates lülides

• Teadmustöötaja peab olem võimeline ise välja pakkuma konkreetseid lahendusi, talle piisab, kui vastav tööülesanne püstitatud

• Teadmustöötaja on pidevalt end täiendav ja avatud uutele väljakutsetele

Infotehnoloogia roll hariduses

• Infotehnoloogia on teadmusühiskonna infrastruktuuri oluline kujundaja, võimaldades suurt teabehulkade tootmist, kiiret levikut, piiramatut jagamist ja koosloomist/kasutamist

• Infotehnoloogia kasutamises tõuseb esile sisu loomine• Infotehnoloogia võimaldab ühiskonna ajaloolise teabevaramu

(kultuuri) digitaliseerimist ja sellel tuginedes traditsioonilise ja uue kultuuri eri osade piiramatut integreerimist, uute seoste ja mustrite loomist

• Infotehnoloogiale tuginev haridus ei ole arvutiõpe (ta kujundab ja toetub arvutipädevustele nii nagu traditsiooniline kool kujundab ja toetub kirjaoskusele)

• Eesmärgiks on infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine inimese analüüsi- ja loomevõime suurendamiseks, et tulemuslikult kasutada ja täiendada ühiskonna teabevaramut (teadust, kultuuri, sotsiaalset ja individuaalset kogemust)

• Infotehnoloogia kasutamine võimaldab haridussüsteemil tulemuslikult kasutada võrguühiskonnas kujunevat sotsiaalset kapitali ja ühisteavet

Eesti kiire infotehnoloogiline areng on viinud meid

infoühiskonda, kuid mitte veel teadmusühiskonda

Infotehnoloogia on kiiresti muutunud noorte elulaadi

lahutamatuks osaks

Meediatarbimisele, kodus õppimisele ning spordile ja hobidele kulutatav aeg eesti õppekeelega linnakoolide 6.–12.

klassi õpilaste hulgas (Allikas V. Kalmus, EIA 2008)

(keskmised sagedusskaalal 0 – „üldse mitte“ … 4 – „üle 3 tunni päevas“)

1,44

1,13 1,051,10,87 0,86

1,8

1,28

0,96

2,67

2,332,12

1,41

2,542,74

2,12

1,76 1,76

2,11,94

2,08

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

2001-02 2005 2007

Raamatud

Trükimeedia

Raadio

TV

Internet

Õppimine

Sport, hobid

Infotehnoloogia olemasolu kodudes (% earühmast, MeeMa okt 2008)

0 25 50 75 100

Mobiiltelefon

Internetiühendus

Muusikakeskus

Personaalarvuti

Digitaalne fotoaparaat

DVD mängija

Printer

MP3, IPod

Sülearvuti

Skänner

Kodukino süsteem

%

15-19

20-29

30-44

45-54

Kõik

Noored kasutavad reeglina arvutit õppimiseks ca 1 tund, meelelahutuseks 2-3 tundi päevas

(% 15-19 earühmast, MeeMa okt 2008)

0

5

10

15

20

25

30

35

Ei vasta,ei kasuta

Kuni 30min

31-60 min 1-2 tundi 2-3 tundi Üle 3tunni

ÕppimiseksPoisid

ÕppimiseksTüdrukud

MeelelahutuseksPoisid

MeelelahutuseksTüdrukud

Noorte (15-19 a) tegevused internetis (Vastused 'tegelen küllaltki palju' või ‘väga palju', MeeMa okt 2008)

81

79

56

52

34

30

25

23

22

21

20

17

16

15

12

11

10

77

66

53

47

23

46

34

29

25

6

16

24

21

15

10

8

8

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

Suhtlemine sõprade jatuttavatega

Meelelahutuse otsimine(mängud, muusika, filmid)

Õpingutega seotud infootsimine

E-kooli kasutamine

Huvitava ja erutava infootsimine

Info otsimine-haldaminesuhtlusportaalides

Piltide-fotode üleslaadimine

Raadio ja tv jälgimine

Osalemine foorumites,blogides

Muusika, filmide,programmide jagamine

Online andmebaaside kasutamine

Online ajakirjanduse jainfoportaalide jälgimine

Kultuuri tarbimine

Ostmine ja ostuinfokogumine

Videote üles laadimine

Oma kodulehe või blogitäiendamine

Foorumides sõna võtmine

Poisid

Tüdrukud

Internetikasutuse funktsioonid earühmades (tegevuste faktoranalüüsi tulemused, MeeMa okt 2008 (4 faktori

väärtuste erinevus vastajate keskmisest earühmades)

• Noortel domineerib eneseväljenduse ja suhtluse faktor

• Keskeas tõuseb esile praktilise info, töö ja asjaajamise faktor

Cases weighted by KAAL

VANUS

65-74

55-64

45-54

30-44

20-29

15-19

Me

an

1,5

1,0

,5

0,0

-,5

-1,0

Int F1 Praktiline ja

huvitav info

IntF2 Eneseväljendus

ja suhtlus

Int F3 Asjaajamine,

töö

Int F4 Osalemine

15-19 aastaste elus on infotehnoloogia muutunud väärtuseks omaette, ilma milleta tuntakse end

väga halvasti

Infotehnoloogia väärtustamise ealine dünaamika (MeeMa okt 2008)

0 10 20 30 40 50 60

Häirib, kui ei ole kasutada IKTuusimat mudelit

IKT on väärtus omaette

Internetita tunneb end väga halvasti

Suhe arvutiga väga isiklik

Rohkem meeldib lugeda ajalehtipaberilt

IKT pärsib inimeste mõtlemisvõimet

% earühmast

15-19

20-29

30-44

45-54

Eesti on Euroopas esirinnas laste internetikasutuse poolest ja viimane laste ja vanemate internetiainelise kontakti tiheduse

poolest (Allikas: Flash Eurobarometer 248, 2008 )

94 93 93 93 91 91 89 88 88 88 86 84 83 81 81 78 77 76 75 75 75 71 70 70 68

50 50 45

73

63

50

62 61

87

7277 75

69

57

47

61

84

5952

74

62

8578

74

66

85

62

80 79 8077

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Laste interneti-kasutus Lastega internetist sageli rääkimine

Eesti vanemad ja õpetajad ei oska lapsi kaitsta internetiga seotud ohtude eest (V. Kalmuse andmed,

EIA 2008) 6–14-aastastest Eesti lastest on interneti vahendusel norimise, inetute

sõnadega sõimamise ja kiusamisega kokku puutunud 31% (Euroopa keskmine näitaja on 15-20%;

interneti jututoas või suhtlusprogrammis võõrastega suhtlemisel on end millestki (näiteks võõra soovist päriselus kohtuda või nime, koduse aadressi või foto küsimisest) häirituna tundnud 19%;

jututoas või suhtlusprogrammis kohatud võõrastega on tegelikkuses kohtumas käinud 13% 11–14-aastastest lastest (Euroopa teismelistest keskmiselt 9%,

internetti kasutavatest alla 18-aastastest lastest on nende vanemate hinnangul potentsiaalselt kahjuliku veebisisuga kokku puutunud 58% (Euroopas keskmiselt 31%);

• internetis ebameeldivasse olukorda sattudes oskab vanemate arvates õigesti käituda 44% lastest (Euroopas keskmiselt 66%).

Samas levib koolinoorte seas passiivne ja ennasthävitav

elulaad

Meie lapsed jäävad kehaliselt järjest passiivsemaks! (joonisel vähemalt 1 tund päevas spordiga tegelejate% vanusrühmas,

Allikas: EIA 2008)

Viimase nädala jooksul alkoholi tarbinute osakaal

(% vanuse lõikes) Allikas EIA 2008

15 aastased, kes alustasid suitsetamist 13 aastaselt või nooremalt (%) Allikas: EIA 2008

Mis mõjutab noorte hoiakuid ja elustiili? (% 15-19 ja 45-54 aastastest, kes vastasid 'suurel määral',

MeeMa okt 2008)

85

52

69 67

45

35

21

11

93

7368 66

62

39

1813

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

%

15-19

45-54

Kuidas efektiivsemalt kasutada potentsiaali,

mida loob õpilaste väljapool kooli kiiresti kasvav arvutikasutuse mitmekülgsus ja vilumus,

mida praegu rakendatakse (või raisatakse) suures osas vaid meelelahutuseks,

ja samas ehitada üksteise mõistmise silda virtuaalruumi kadunud laste

ning pedagoogide ja lastevanemate vahel, et kasvatada noortes terveid harjumusi ja toetada

isiksuse harmoonilist arengut?

Eesti koolides on tulemuslikult arendatud üksikuid uue IKT-põhise haridusparadigma komponente ja

suundi: e-õppe meetodeid, õppematerjale ja tarkvara,

koolidevahelist e-õppe koostööd

Kuhu edasi?

• Kas on vaja üle-Eestilist virtuaalkooli?• Kui selline luuakse, kas see tõrjub välja

‘tavakooli?’• Mis saab raamatust? • Mis saab õpetaja ja õpilase vahetust suhtlusest? • Kuidas virtuaalkool mõjutab õpilase isiksust ja

sotsiaalset arengut?

Virtuaalkooli visioon

A Lühiajalised eesmärgid• tagada neile õppuritele kellel oma võimalused puuduvad,

üle-Eestiline kvaliteetse e-õppe võimalus teatud kriitilistes ainetes (võõrkeeled, matemaatika, loodusteadused; kirjanduse, ajaloo, ühiskonna ja geograafia eestikeelne õpe vene koolides)

• vabastada õpetajad standardsetest ülesannetest, mida paremini täidaks üle-Eestiline e-kool (riigieksamid, riiklikud tasemetööd, testi-tüüpi kontrolltööd), et säästa õpetaja aega ja energiat elavaks suhtluseks, väärtuskasvatuseks;

• muuta riiklike eksamite ja testide sooritamise ajaline korraldus paindlikumaks, läbi aasta toimivaks 

• teha kõigi ainete kõigile õpetajatele ja õppijatele õppetöös paremini kasutatavaks juba olemasolevad digitaalsed õppematerjalid ja taustateave

Mida selleks teha?

• Teha olemasolevate kogemuste ja koolide varustatuse inventuur • Seadusandluses ette näha e-kooli roll õppekava täitmisel, võimaldades

õpilastel saada hindeid teatud ainetes ka väljaspool oma kooli e-õppe kaudu

• Arendada koolidevaheliste e-õppe konsortsiumide tegevust ja kehtestada koolidevahelises virtuaalses õppekeskkonnas osalemist toetavad reeglid nii õpetajatele kui õppijatele (hinnete tunnustamine, e-kooli õpetajale-konsultandi töö tasustamine jm)

• Õpetajate totaalne koolitus nii keskkonna kasutamiseks kui sisu loomiseks

• E-õppe metoodiliste abivahendite ja kogu õppekava katva digitaalse teabevaramu arendamine ja sidustamine ainekavadega

• Soodustada õpetajate meeskonnatööd õppeainete integreerimiseks ühise teabevaramu kasutamisel

B Pikaajalised eesmärgid

• Internetiseerunud noore põlvkonna oskustele ja vajadustele ning rahvuskultuuri jätkusuutlikkuse eesmärkidele vastava eestikeelse haridusprotsessi tervikliku uue arhitektuuri loomine

• Eesti haridusruumi ja haridusfilosoofia vastavusse viimine teadmusühiskonna kompetentside ja tehnoloogiliste võimalustega

• Virtuaalõppe ja tavakooli integreerimine üle-Eestiliseks süsteemiks, kus virtuaalõppe võimalused on optimaalselt ühendatud elava suhtluse ja praktilise tegevusega

• Iga õppija, lõppkokkuvõttes kogu rahva loomepotentsiaali maksimaalne realiseerimine

• Teadmustööl põhineva tootlikkuse plahvatuslik kasv

• Eesti kultuuri jätkusuutlikkuse ja tõlgitavuse probleemide lahendamine koostöös kultuurivaramu digitaliseerimise programmiga

Vaheaste: alternatiivne (eksperimentaalne) üle-Eestiline virtuaalkool

• Koostöös IKT tippfirmadega sisustada internetis terviklik interaktiivne EESTIKEELNE ÕPIKESKKOND (koos vajalike sõnastike ja tõlkeprogrammidega muu emakeelega õppijate jaoks)

• Virtuaalkool oleks lisaks tavakoolile, seda täiendades või teatud juhtudel ka asendades, alternatiivne hariduse omandamise võimalus ('Teine kool').

• Uuele e-laste põlvkonnale, kes juba titaeast on üles kasvanud koos arvutiga, peaks selle alusel 4-5 aastaga välja kujunema tänasega võrreldes hoopis teiselaadne haridusprotsessi korraldus juba alates eelkoolist

• Lõppsihiks oleks Eesti kogu haridussüsteemi ümberkujundamine, rakendades interaktiivse IKT-põhise eksterritoriaalse õppe ja lokaalse elaval suhtlusel põhineva traditsioonilise kooli sünteesi

Virtuaalkool• On terviklik virtuaalne haridusruum, mis jaguneb õpikogukondadeks

(‘klassideks’ või ‘stuudioteks’)• Omab integreeritud õppekava, mis oma struktuurilt (mitte eesmärkidelt!)

võiv tunduvalt erineda tavakooli õppekavast• Omab registreeritud õpilaskonda (võimalik topelt-registreerimine)• Omab spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogilist meeskonda, kes

töötaks üle-eestilise võrgustikuna• Toimub vastavalt digitaalloogikale ja IKT võimalustele põhineva

interaktiivse õppeprotsessina• On rajatud õppija iseseisva töö ja enesekontrolli ühendamisele

dialoogiga ‘treener-konsultant-õpetajaga’ • Seda täiendab elaval suhtlusel ja praktikal baseeruv koolitöö osa (näiteks

suve- ja talvelaagrid vms)• Võimalik ealisi iseärasusi arvestades arendada alates 5-aastastest ja

lõpetades x-aastaste õppijatega

• Ei sõltu emakeelest

Lahendust vajavad probleemid • Tehniliste ja metoodiliste lahenduste loomine tervikpaketina

(riigitellimus?)• Tehniline ja ruumiline infrastruktuur• Seadusandlus• Õppekava uue mudeli väljatöötamine, mis arendaks digitaalse sisuloome

oskusi ja kujuneks ealisi iseärasusi arvestava loomingulise tunnetusprotsessi programmiks

• Organisatsiooniliste lahenduste väljatöötamine, mis võimaldaksid virtuaalset haridusvõrgustikku integreerida formaalharidussüsteemiga ja luua vajalikke liideseid tavakooli ja virtuaalkooli vahel 

• Virtuaalkooli õppija registreerimise ja hindamise probleemid lähtudes haridusstandardist, hindamisprotsessi muutumine (portfoolio?), haridustunnistused jne

• Virtuaalkooli õpetaja/treeneri töö sisu, kompetentsi, tulemuslikkuse hindamine ja tasustamine

• Virtuaalkooli õpetajakoolitus, ka tavakooli õpetajate täiend- ja ümberõpe, lastevanemate koolitus 

?

Tänan kaasa mõtlemast!