Hugo Treffneri gmnaasium

Keiti Ttte

Otsa Talu ajalugu

Uurimist

Juhendaja: Aare Ristikivi

Tartu 2013Sisukord

Sissejuhatus

Minu uurimist teemaks on Otsa talu 1 ajalugu, mis asub Vnnu kihelkonnas Haaslava vallas Ihaste klas ning kuulus omal ajal Haaslava misa alla [vt Kaart 1]. Minu suguvsa kes on see talu olnud aastast 1928 ning viimased 10 aastat on talus elanud minu pere, mis on ka peamiseks phjuseks uurimist valikul. Enne t alustamist ei teadnud mina ega keegi teine suguvsast talu ajaloo kohta enne 1928. aastat midagi. T eesmrgiks oleks teada saada, kes siin enne mind ja minu suguvsa elanud on, kuidas on talu rnnanud kest ktte, milliste tdega on talus varem tegeletud ning kuidas on Eesti ajaloo prdelised punktid mjutanud elu ja olu selles talus. Kuna keegi ei ole varem Otsa talu 1 ajaloo uurimisega tegelenud, pean thtsaks uurida oma suguvsale plvest-plve koduks olnud ning nd oma koduks oleva talu ajaloo kohta vimalikult palju ja tnu uurimitle saab kik thtis info kirja. Varasemalt olen kuulnud oma vanaemalt Reinalt palju jutte ja seiku, mis on talu vi inimestega juhtunud, olen kuulnud ka suurtest tlidest ja segadustest suguvsa vahel, mille tid kaasa peale Eesti Vabariigi taasiseseisvumist uued maareformi ja omandireformi seadused, kuid tervikpilt talu ajaloo kohta puudub.T jaguneb kolme suuremasse peatkki. Esimseks on Otsa talu enne 1928. aastat, ehk siis talu ajalugu kuni ajani, mil ta minu suguvsa ktte sattus. Esialgu ei olnud ma kindel, kas seda perioodi uurimistse sisse panna, kuna ajaloolised andmed puudusid tielikult. Kuid Ajalooarhiivist leidsin ka 19. sajandi kohta dokumente ning talu esimesed omanikud. Teiseks suuremaks peatkiks on talu ajalugu aastatel 1928-1991. See on periood, mis algab minu vanavanavanaisa Hendrik Ttte videtud oksjoniga, milles ta ostis Otsa talu 1 oma valdusse ning lppeb Nukogude Liidu okupatsiooni lpuga. Viimaseks suuremaks peatkiks on Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Selles peatkis vtan ma kokku elu ja olu kuni tnapevani, harutan lahti maade tagastamise ssteemi ja ebaigluse ning selgitan vlja, miks kuulub talu just minu isale, Mati Tttele.Talu tervikliku ajaloo kavatsen kokku panna kasutades Ajalooarhiivis ja Riigiarhiivis leiduvaid silikuid, erinevaid raamatuid ja internetti. Palju infot elust ja olust saan ka intervjueerides enda vanaemat, Reina Otsat. Kindlasti tuleb mulle kasuks vanaema huvi kike kirja panna ja silitada. Tal on silinud vga palju thtsaid leskirjutisi nii talu kui ka inimeste ajaloo kohta tpsete aastaarvudega ning ka palju pilte. Maade jagamine ja mmine tunduvad mulle esmapilgul kige segasemaks jvad teemad, kuid nende puhul saan abi ja seletust Maaametis ttava sugulase, Milja Ttte kest.

Kaart 1: Haaslava valla poliitiline kaart 1938.a. (erakogu)

1. Otsa talu ajalugu alates 19. sajandist

Kuna 19. sajandil elanud inimestest kedagi enam elus pole, on sellest ajast raske terviklikku kokkuvtet teha. Ajalooarhiivist leitud silikute phjal tean, et kuni 8. mrtsini 1923. a. kuulus talu leseks jnud Sophie Heloise Lucie Stael Holsteinile1Ratmann, Dmitri Tartu Maakonnas, Haaslava vallas "Otsa" talu mgi ksimuses. Eesti ajalooarhiiv, f 1947, n 2, s 13831

.

1.1 Sophie Heloise Lucie Stael von Holstein

Sophie Heloise Lucie Stael-Holstein, neiuplvenimega Nolcken, on sndinud 1857. aastal Tartumaal, Luunjas ja surnud 20.09.1929 Tartus. Ta on Ernst Friedrich Frhr. Von Nolckeni ja Sophie Heloise Marie Euphrosine von Nolckeni ttar. Tal oli 5 venda ja 2 de. 1879. aastal abiellus parun August Johann Stael von Holsteiniga.2http://www.geni.com/people/Sophie-Heloise-Lucie-Stahl-Sta%C3%ABl-von-Holstein/6000000008473806848?through=6000000008661324245 (vaadatud: 29.12.2013)

Pilt 1: Sophie Heloise Lucie Stael von Holstein ( Elle Kiikeri erakogu)

1.2 August Johann Stael von Holstein

August Johann Stael von Holstein on sndinud 06.04.1844 ja surnud 03.07.1897, elades 53-aastaseks. Ta on parun Wilhelm Frommhold Stael von Holsteini ja Anna Augusta Sofia Stael von Holsteni poeg. Tema peres oli 3 de ja 1 vend. Ta ppis Tartus ja sai filosoofiadoktoriks. Detsembris 1876 abiellus Katharina Natalie Adeleida von der Pahleniga. Samal aastal sndis neil Prnumaal hine laps Aleksander Wilhelm bar. Stael von Holstein. Kuid Katharina suri 18.01.1877, elades vaid 23-aastaseks. 16. juunil 1879 abiellus 35-aastane August Tartus Sophie Heloise Lucie Stael-Holsteiniga.3http://www.geni.com/people/August-Johann-Sta%C3%ABl-von-Holstein/6000000008661324245?through=6000000008473806848#/tab/overview (vaadatud: 29.12.2013)

Pilt 2: August Johann Stael von Holstein (Charlotte Brodin Stal von Holsteini pilt)

1.3 Otsa talu ostu-mgi leping

Mjaks lesk Lucie Stael-Holstein(sndinud Nolken), ostjaks Dmitri Ratmann. Tartus 8. mrts 1923.

Lucie Stael-Holstein mb ja annab le Dmitri Ratmann'ile temale kuuluva Tartumaal Haaslava misa jrele leiduva Otsa Nr. 1 talu, kreposti nr. 24/9 all, mille maavrtus on 37 taalerit (suur hbemnt) 45 krossi ning pinna suurus 255 vakamaad 18 kappa ehk 86 tiinu 1351 ruutslda 1 ruutjalg neis piirides, mis on rathendatud looduses ja rathendatud selle talu plaani peal, mis on kokkuseatud 1874. aastal Rtelkonna maamtja poolt, Karl-Robert Rekeri poolt, kigi selles talus leiduvate hoonete ja teiste pralolemistega vabana kigist selles lepingus thendamata vlgadest, koormatustest ja kitsendustest, kindlasti kokku lepitud ja varjamata puhta sisetunde jrele lesantud ostu-mgi hinna kaheksasaja tuhande marga eest.

Eelmises paragrahvis thendatud ostu hinna tasub ostja Dmitri Ratmann jrgmisel teel ra:a) arvab ostu hinnasse tema poolt mjale juba ra makstud summa viiekmne tuhande marga suuruses, mille kttesaamise tenduseks selle lepingu all leiduv mja liht allkiri.b/ annab lejnud summa seitsmesaja viiekmne tuhande marga peale mja heaks neli obligatsiooni vlja ja nimel kaks obligatsiooni kumbki kahesaja viiekmne tuhande marga suuruses, ks obligatsioon hesaja viiekmne tuhande marga suuruses ja ks obligatsioon sajatuhande marga suuruses, igaks neist kmne protsendiga aastaas, mis iga kolme kuu tagant jrele makstakse.

Lepingule on alla kirjutanud A. Siska notarius.4Ratmann, Dmitri Tartu Maakonnas, Haaslava vallas "Otsa" talu mgi ksimuses. Eesti ajalooarhiiv, f 1947, n 2, s 13831

1.4 Otsa talu 1923-19281923-1928 aastatel oli Otsa talu omanikuks Dmitri Saweli poeg Ratmann. Talu maksis 800 000 marka.5Ratmann, Dmitri Tartu Maakonnas, Haaslava vallas "Otsa" talu mgi ksimuses. Eesti ajalooarhiiv, f 1947, n 2, s 13831

Dmitri Ratmann vttis mja heaks neli obligatsiooni, pannes panti sja ostetud Otsa nr 1 talu. Dmitri Ratmann ei suutnud esimest obligatsioonigi igeks ajaks ra maksta ning talu eelmine omanik Lucie Stael Holstein prdus 5. aprillil 1924 a. oma advokaadi Wiktor Landensen'i kaudu kohtu poole, paludes Otsa 1 talu mgile mrata. Ta hindas talu ngile 900 000 marga peale.6Stael-Holstein Lucie f 4414, n 2, s

8. septembril 1924 a. prdus Lucie Stael-Holstein uuesti kohtu poole 4 obligatsiooni asjus ning palus nimetatud asi jdavalt ra lpetada ja Krepostijaoskonna raamatutes sissekantud mgi mrkus kustudada.7Stael-Holstein Lucie f 4414, n 2, s

2. Otsa talu ajalugu aastatel 1928-1991

Alates 8. mrtsist 1923 kuni 1928. aasta detsembrini kuulus talu Dmitri Saweli poeg Rattmannile, kuni ta suri8Ratmann, Dmitri Tartu Maakonnas, Haaslava vallas "Otsa" talu mgi ksimuses. Eesti ajalooarhiiv, f 1947, n 2, s 13831

. Prast seda lks talu avalikule oksjonile, mis toimus 22. oktoobril 1928. a. Suurima pakkumise tegi Hendrik Peetri poeg Ttte summas 17 000 krooni ning ostis talu vla peale, makstes kohtupeval esimese maksuna 300 krooni.9Haaslava misast eraldatud talu "Otsa nr 1", kinnistu nr 2479 toimik EAA.2381.2.8100

Tartu-Vru rahukogu tsiviilosakond vaatas avalikul kohtuistungil I astme kohtuna le surnud Dmitri Ratmanni pranduse tombu pralt oleva Haaslava vallas asuva Otsa 1 talu avaliku mgi asja ja kinnitas talu uueks omanikuks Hendrik Peetri poeg Tttte. Talumaa suurus oli 86 tiinu (94 ha), vlgu talul polnud.10Haaslava misast eraldatud talu "Otsa nr 1", kinnistu nr 2479 toimik EAA.2381.2.8100

Henrik ttas raha saamiseks mitu aastat Venemaal11Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

. Ta vttis enda peale vla usaldajate nusolekul obligatsioonid 28. aprill 1928. aastal 7500 krooni suuruses. 23. oktoobril 1929 vttis Eesti Maapangalt laenu 5 600 krooni kolmekmne kolmeks aastaks, pantides kindlustuseks talukoha Otsa 1 koos kigi selle peal asuvate ja tulevikus pstitavate ehitistega hes praldistega ilma mingi erandita, maakohal kasvava metsa ja muude istandustega. Laenuprotsent oli 7,5% aastas. Laenuga kaasnesid kohustused, milles Hendrik ei tohtinud ilma Eesti Maapanga nusolekuta maakohta vlja rentida, tkeldada ega vrandada. Pidi hoidma korras maakoha piire, kupitsaid, kraave ja sildu. Pidi lubama Eesti Maapangale jrele vaadata igal ajal oma maakoha seisukorda ja majapidamist.12Haaslava misast eraldatud talu "Otsa nr 1", kinnistu nr 2479 toimik EAA.2381.2.8100

2.1 Inimesed talusPrast talu ostmist kolisid uude koju Hendrik oma naise ja lastega ning tema vend Jaan, kes elas talus esialgu lhikest aega, kuid naases vanaduses terviseprobleemide tttu sugulastelt petamist saama.13Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

2.1.1 Hendriku perePilt 3: Hendrik Ttte (erakogu).

Hendrik Ttte on sndinud 31.10.1873 ning surnud 26.11.193114Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

, elades 58-aastaseks. Ta oli abielus Liisa Tttega, kes on sndinud 29.11.1878. Nad elasid ja ttasid mitu aastat Venemaal, kogudes talu ostuks raha. Olles kaheteistkmnendat korda rase, tegi Liisa vanemate laste survel aborti. Lastel oli hbi, et ema jlle snnitab ja peres nii palju lapsi on. Abordi tagajrjel suri Liisa 18.09.1924. Liisal ja Hendrikul oli kokku 11 last, kellest 2 kohta puuduvad andmed, kuna surid vikelapse eas. Lapsed: Alviine (24.12.1899-15.09.1966)Adele (30.12.1901-14.10.1956) Aksen (24.02.1906-suri vangilaagris, 1944-1945)Artu (27.12.1910-31.10.1994)Alfred (26.09.1908-17.08.1991)Anna (19.09.1912-pole teada, kuna pgenes sja ajal vlismaale)August (12.01.1915-21.03.1985)Arnold (05.12.1918-21.04.1926, suri 7-aastaselt ussidesse, kuna puudus arstiabi.)Armi (21.09.1921-2010?)15Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

Pilt 4: 5 venda, alt vasakult: Aksen Ttte, Alfred Ttte, Artur Ttte, levalt vasakult: Armi Ttte ja August Ttte (erakogu).

Prast Liisa surma leidis Hendrik uue naise Miina, kellega ka abielluti. Kuid Miina oli vanemate laste arvates lbe ning nende lbisaamised olid halvad. Tnu sellele lks Miina Hendriku pisarate saatel minema. Prast lahutust nudis Miina Otsa talust raha ning Hendrik kirjutas avalduse, et tema kohtusse kohale ei tule ja et kohus annaks Miinale kik, mis tema soovib ilma Hendrikult luba ksimata.16Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

2.1.2 Jaan TtteJaan Ttte oli Hendriku noorem vend ning elas talus lhikest aega. Lapsi ega naist tal ei olnud.17Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

2.2 HoonestusSellel ajal kuulus talu krvale suur rehealune, kus hoiti tavaliselt pllutriistu. Keldris hoiti kgivilju ning see oli sja ajal ka thtsaks varjendiks. 1891. aastal ehitatud suur laut pakkus eluruumi 12 lehmale ja 6 hobusele. Masinakuuris hoiti pllutmasinaid. Oli ka ait, kus hoiti vilja ja muid talvevarusid. Talust mne kilomeetri kaugusel asuvas Mnnimetsas oli telliskivitstus, suur viljakuivati ja suur kanamaja koos kanakastidega. Ihastes elas ks Peeter Lest (klevahel kutsuti Hull Peetriks), kes oli iga valitsuse ajal suur pealekaebaja ja klas vihatud mees. Hull Peeter pani metsas oleva viljakuivati plema, kuid viljakuivati oli kindlustatud ning Alfred Ttte sai raha tagasi.18Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

Pilt 5: Otsa talu le Emaje vaadatuna (erakogu)

Pilt 6: Vasakult: Aksen, tmees, Alfred ja tagataustal Otsa talu laut (erakogu)

2.3 Tegevusalad talusPilt 7: Pllutd (erakogu).

Peamiselt tegeleti pllutdega, kasvatati teravilja. Pldude kogusuurus ulatus 95 hektarini. Lehmadelt lpstud piim viidi poodi ja mdi maha. Mnnimetsas olevast kanalast korjati mune ja viidi ka neid linna mgiks. Linnas kidi hobuvankriga. Talus ttas mitmeid sulaseid ja teenijaid, niteks Sergei, kes tuli Petserist. Sulasteks olid ka Mari, kellest sai hiljem August Ttte naine ja Aleksandra, kellest sai hiljem Alfred Ttte naine.2.4. Talu prast Hendriku surmaHendrik suri 1931. aastal kasvajasse ning prast seda sai talu enda hoole alla vanim poeg, Aksen Ttte. Suureks saades abiellusid kik Hendriku ttred ja 5 venda jid tallu.19Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

2.4.1 RendilepingHendrik Ttte mras vanima poja Aksen Ttte oma prandustombu hooldajaks, kuid Aksen otsustas talu oma vennale, Alfred Tttele edasi rentida.20Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

Rendileping allkirjastati Tartus, 27. aprillil 1933. aastal. Esialgu tehti leping he aasta peale: 1. maist 1933. a. kuni 1. maini 1934. a. Rendileping pikenes automaatselt samadel tingimustel aasta vrra, kui kumbki pool lepingut les ei elnud. Talu ldsuurus oli 255,72 vakamaad ning rendi hinnaks oli 600 krooni aastas. Rendiga oli Alfred kohustatud pldusid korralikult harima, kesapllule igeks ajaks snniku vlja vedama ning 15 vakamaad rukist ja 15 vakamaad ristikheina mratud thtaegadeks maha klvama. Pldusid pidi rentnik sgisel sama palju les kndma, kui neid rendile andmise ajal oli. Alfred oli kohustatud andma oma alaealistele vendadele August ja Armi Tttele prii elamispinna koos ktte ja valgustusega ning tagama nende tieliku lalpidamise. Ta oli ka kohustatud 13-aastast Armi Tttet koolitama. Ta ei tohtinud phku, heina ja snnikut talust ma ega ra vedada. Rentnik oli kohustatud talu hoonete juures hdatarvilikke remonditid tegema, maksma talu riigi ja omavalitsuse maksud ja titma kik naturaalkohustused.21Notar Arnold Suuri dokument nr. 805

2.5 ElanikudTalu peremees Alfred Ttte on sndinud 26.04.1908a. Venemaal, Jaroslavi oblastis. Tema isa oli Hendrik Ttte ja ema Liisa-Rosalie Ttte. 1932. aastal abiellus Alfred Aleksandra Assentakega (Emmu). Neil sndis 4 last: Raimu, Reina, Rauli ja Aldur.22Taluraamat

Raimu sndis 27. oktoobril 1932, hiljem abiellus Elviga, neil sndis 2 last: Merle Ttte ja Milja Ttte. Reina sndis 1934. aastal, abiellus Nikolai Dolkovskiga. Neil sndis 3 last: Kersti, Maire ja Mati. Rauli sndis 29. mrtsil 1938, abiellus Riinaga. Neil sndis ttar Terje. Aldur sndis aastal 29. juunil 1945, abiellus Jutaga, neil sndis 2 poega: Taivo ja Urmas.23Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

Kik pered alustasid oma elu Otsa talus. Enne sda kisid Alfredi lapsed Kroonuaia koolis. Reina kis esimeses klassis ja Raimu kolmandas. Siis puhkes II maailmasda ning lapsed lksid Lohkva kooli. Lohkva kool lks sja kigus plema ning jrgmine aasta jtkati pinguid Puiestee koolis. Kooli knniti jalgsi, milleks kulus rohkem kui 1 tund. Mnikord oli ka htune kool ning siis judsid lapsed alles kella 22-ks koju. Koolis sklat ei olnud, lunaks sai iga laps he visaia ning tassi teed. Igaks istus oma pingis ning teetops tuli ise kodust kaasa vtta. Tee tehti sahhariiniga, kuna suhkrut ei olnud. 24Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

Pilt 8: levalt vasakult: Adele, Aksen, Anna, August. Keskelt vasakult: Artu naisega, Luuka ja sles Vilma, Alviine, Emmu ja Alfred, sles raimu. Alt vasakult: Rein, Irma, Armi

2.6 II maailmasdaNukogude okupatsioon kestis Eestis 1940-1941 aastatel. Teise maailmasja puhkemisel valitses inimesi hirm. Paljud inimesed tulid linnast ja peitsid oma thtsaid esemeid Otsa talu koplisse mulla alla. Vene sdurid leidsid mulla alt serviisid ja peksid need puruks, kuna lootsid ilmselt midagi vrtuslikumat leida.25Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

Otsa talu elanikud lksid sjategevuse lhenedes Koosale varju, peremees andis neile lakas ruumi. Nad piilusid kaugelt aknast, kuidas sdurid talu poole marssisid. Naastes oldi nnelikud, et sdurid talu maha ei pletanud.26Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

23. juulil 1940. aastal kuulutati maa kogu rahva omanduseks ning hakati ellu viima maareformi, mille kohaselt veti inimestelt ra maa, mis letas 30 hektarit talu kohta. Maareformi eesmrgiks oli murda talurahva majanduslik jud, et luua tingimused tulevaseks sundkollektiviseerimiseks.27ispuu, S. (1992). Eesti ajalugu rkamisajast tnapevani. Kirjastus Koolibri: Tallinn. Lk 213-214

1941-1944 aastatel kestis Eestis Saksa okupatsioon. Saksa okupatsiooniviumud vtsid 1940. aastal maarehvormiga maad saanud uustaludelt maa ra ja andsid kasutamiseks endistele omanikele. Uustalunikel oli raske talu pidamisega hakkama saada ning sakslaste phieesmrk oli anda maa selle ktte, kellelt oleks hiljem midagi ra vtta.28ispuu, S. (1992). Eesti ajalugu rkamisajast tnapevani. Kirjastus Koolibri: Tallinn. Lk 227

1943. aasta lpul toimus suur sundmobilisatsioon saksa sjavkke. Kokku saadi sjavkke juurde 45 000 meest29ispuu, S. (1992). Eesti ajalugu rkamisajast tnapevani. Kirjastus Koolibri: Tallinn. Lk 229

, nende hulgas ka Otsa talu vennad Aksen, Alfred ja August. Armi varjas ennast sjave eest, pani naise kleidi selga ja lks pldu kndma. sel toimus aga haarang ning Armi veti kaasa, tal nnestus vankrilt pgeneda ja metsa varju joosta. Armi varjas ennast le je heinapallides, kuhu Otsa talu naised talle ka sa viimas kisid. Valitsuse vahetudes sai ta jlle koju naasta. Ka Artu varjas ennast saksa sjave eest. Tema peitis ennast keldris. levalt vaadates oli nha keldri lppu, kuid tagaseinast lks veel ks salakik, mis oli Artule peidupaigaks. 30Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

Sjategevuse lhenedes poeti koos suure hulga linnarahva ning talu kahe koera Boi ja Pontuga Otsa talu keldrisse pommide eest peitu. Keldris olid 3-kordsed palgid, mis moodustasid varjundi. Krtsi maja taga oli suur kraav. Hendrik kaevas kraavi klgedele augud ning Emmu, Raimu ja Reina pugesid sinna peittu. sel sitsid le Ihaste lennukid ja hakkasid pommitama. Ehmunud lapsed ronisid kraavist vlja ja hakkasid keldri poole jooksma, kuid jrsult tabas neid suur husurve, mis lapsed pikali paiskas. Emmu sai keldrisse, teised jooksid tuppa. nneks talu selles pommitamises viga ei saanud,31Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

kuid lapsed said he hirmsa ja meeldejva sjakogemuse.1944. aastal, kui vim muutus ning sakslased Eestist pgenema hakkasid, sattus ka saksa kahuriveosas olnud Aksen sjatribunalina venelaste ktte. Vangistatud saksa kahuriveosas olnud sdurid koondati enne Siberisse viimist suurele vljakule. Seal lubas Aksen omakestele, et tema pole midagi halba teinud ja tuleb varsti tagasi. Kuid omakesed Aksenit enam ei ninud. Sellel ajal levis Siberi laatsaretis khutfus ning kuulduste kohaselt Aksenit seal prast 1945. aastat enam ei nhtud.32Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

2.7 Elu nukogude ajalPrast Saksa okupatsiooni lppu hakati viivitamatult lbi viima uut maareformi. Aastail 1944-1947 vrandati Eesti NSV-s 927 049 hektarit maad33ispuu, S. (1992). Eesti ajalugu rkamisajast tnapevani. Kirjastus Koolibri: Tallinn. Lk 247

, sealhulgas ka Otsa talule kuulunud maatkk.Reinal on tpselt les kirjutatud, et 21. novembril 1949. aastal misteti tema isa, Alfred Ttte sjatribunali poolt sdi ja saadeti Siberisse karistust kandma. Siberist vabanes ta alles 1955. aastal. Artu ja August saadeti Siberisse 29. septembril 1945. aastal.34Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

21. mail 1947 vttis Nukogude Liit vastu mruse "Kolhooside moodustamisest Leedu, Lti ja Eesti NSV-s", mis oli ka otseseks ksuks alustada eestis sundkollektiviseerimist.35ispuu, S. (1992). Eesti ajalugu rkamisajast tnapevani. Kirjastus Koolibri: Tallinn. Lk 250

1949. aastal andis Armi Ttte Jri kolhoosile:vankreid 1tk. 50 rublavedrukke 1tk. 15 rublakergekke 4tk. (1 komplekt ) - 25 rublaraskekke 3tk. (1 komplekt) 30 rublakahehobu atru 1 tk 30 rublareas klvajaid 1 tk 5 rublakoorimisatru 1tk 20 rublaviljaklvajaid 1tk 10 rublaheinalohistajaid 1tk 25 rublaheinaniidukeid 1tk 100 rublaregi 1 tk 10 rublaaasahein 3,6 t 150 rublatraktoriraudader 1hobune 1tk 200 rublahobune 1tk 50 rubla36Viide

Kuna htegi looma ei tohtinud endale jtta, veeti Ihastest le Emaje loomi heintesse peittu. Seal toimus ka loomade vahetusi ja kauplemisi. Kuid kahjuks lksid sja ajal enamus Otsa talu loomi laudast kaduma. Alviine kis kla peal oma lehmi otsimas, kuid ei leidnud. Otsa talu perenaine Emmu kis kolhoosis kartulit vtmas, kmne vaka pealt sai he endale. Lpuks pidi saama 10 vakka kartulit, kuid lemus andis kik kartulid Luunjale ra ja Emmu ji neist ilma. Reina kis lapsena kolhoosis hobusega riisumas. Ka tema ji tasust ilma. Raimu oli kolhoosis autojuhiks.37Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

Peale sda oli Otsa talus vaesus majas. Polnud raha ega kttepuid. Talve leelamiseks pletati ra saun ja rehealune. Saun oli suur, 3-ruumiline, kuid selle ktmiseks polnud nagunii puid, viimati oli saunas kidud enne sda. Hommikusgiks oli vaid tee. Emmu keeras paberi rulli, pani plekktopsi pleva paberi kohale ja sai niimoodi tee jaoks sooja vee. Lunaks sdi keedetud porgandit. Saia ega suhkrut polnud. Mnel paremal peval tegi Emmu ise leiba. Ka talongidega sai vahest leiba, kuid see leib maitses nagu saepuru. Maa oli ra vetud ning jrelejnud maalapp ei kandnud hsti saaki. Raimu ajas 14-aastasena vagusid, kuid saak ji saamata, sest seemned ei idanenud. Suvel olid lastel puukotad jalas, mis lksid vljas kndides tihti katki ja neid pidi parandama. Saksa okupatsiooni ajal oli emmu sduritega kaupa teinud. Tema andis neile mune ja sai vastu riidetkke. Nd lasi Emmu rtsepal riidetkkidest lastele paar hlsti selga mmelda. 38Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

Kui Alfred Siberist tagasi tuli, pidi ta kolhoosis kima, kuid ei teinud seda, seetttu pandi maks peale ning elu talus muutus veelgi raskemaks. Alfred polnud kunagi suurem tmees olnud, tema oli talu peremees ja pigem kamandas teisi, kui ise labida ktte vttis. Emmu oli terve elu Otsa talus kigile sa valmistanud ja pidas ka arvet, palju piima ja mune sgiks kulus. 39Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

Reinale meenub kesise elu krvale ka lbusamaid hetki, niteks oli talus suur ruum, mida kutsuti saaliks. Ndalavahetustel peeti seal tantsupidusid, kus tantsisid koos sulased, karjapoisid ja teised klaelanikud. Sulasepoiss tmbas garmokat ja rahvas tantsis karjapoissi ja kasatokki.40Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

70-ndate lpuks olid kik noorpered talust vlja kolinud ja oma kodud loonud. Emmu ja Alfred jid pikaks ajaks kahekesi talu pidama. Suurt talu oli kahekesi raske pidada, nii Emmu kui ka Alfredi tervised halvenesid ning siberielu tagajreljel hakkas Alfredi mistus tasapisi kaduma.41Intervjuu Silja Samuliga (11.01.2014)

4.Taasiseseisvunud Eesti Vabariik4.1Elanikud1991.a. kolis Alfredi ja Emmu ttar Reina Otsa koos oma uue mehe Erich Otsaga tagasi isatallu, et vanemaid abistada. Reina elas Otsa talus 2003. aastani. Selle aja jooksul vrvis ta maja ning vahetas aknad ja voodrilauad, ehitas vlja uue sauna ja vikse lauda, kus kasvatas sigu. Ta ehitas mber talu uue aia ning rajas uue unapuu- ja marjaaia.42Intervjuu Reina Otsaga (01.02.2013)

Juunis 2003.a. kolis tallu Mati Ttte, kellele oli talu tema vanaisa Alfred Ttte poolt kinkelepinguga prandatud. Mati kolis tallu koos oma naise Silja Samuli ja kahe lapse 8-aastase Keiti ja 2-aastase Robiniga. Eelnevalt elati Annelinnas, Mati emale, Reinale, kuuluvas korteris. Talu oli vana ning majal oli eelnevalt parandatud vaid vlisilmet, talad ja prandad olid lbi mdanenud. Mati vttis eesmrgiks talu renoveerida ja oma maitse jrgi remonti teha. Vaadates mdanenud talasid, tles kohale tulnud spetsialist, et talu vinuks vabalt paari aasta prast kokku kukkuda. Kuigi maja pind oli suur, elas terve pere esimese aasta vaid kahes omavahel hendatud suuremas toas, kuna teistes alustati tasapisi remondiga. Vett majas sees ei olnud, seda pidi mbritega kaevust tooma. Nusid tuli pesta pliidil soojaks keedetud veega kahes kausis ning must vesi valada solgimbrisse. Majast viieteist meetri kaugusel asus vlivets, kus tuli ka klmal talvel hda tegemas kia. Pesema pidi ennast vikeses kausis ning iga ndal kidi ka vljas asuvas saunas. Ka seal toimus pesemine kaussides

4.2Ehitustd

Alates sissekolimisest on tervele perele jtkunud td nii sees kui vljas. Suviti istutas perenaine Silja vljas lilli, rohis peenraid vi niitis muru. Pereisa Mati tegeles aastaringselt maja ehitamisega. Sgiseti riisus terve pere koos lehti ning lapsed mngisid prast lehehunnikutes. Esimesena lhkus Mati ra vanad prandad, ahjud ja laed. Lammutas maha ka seinu. Vahepeal koliti terve perega maja teise otsa, kus oli kaks tuba ja kk, kuhu ehitustd veel judnud polnud. Siis hakkas Mati lammutama ka neid eluruume, kus esimene aasta elati. Peale lammutustid pandi kige suuremat rhku vannitoa ehitamisele ja sooja vee sissesaamisele. Mati kaevas mda maja seina kaevust vannitoani kraavi. Vahepeal varises kraav kokku ning Mati pidi otsast peale alustama. Huvitava leiuna tuli kraavi kaevates maja kljelt vlja suur mrsu kest ja saksa sduri kiiver. Maa alla kaevati tmeeste poolt suured augud, kuhu paigaldati kaks suurt kanalisatsioonivee ptti. Esimesena saigi 2006. aastal lplikult valmis vannituba koos sisesaunaga. Kui eluruume keti ahjudega, siis vannitoas oli prandasoojustus. Samal aastal sai maja ka uue katuse. Maja on saanud tissoojustuse, uue vlisilme ja ka kik siseruumid on lbi teinud uuenduse.4.3 Loomad talusVrreldes varasema ajaga, peetakse tnapeval talus vaid lemmikloome. Kui Mati pere tallu kolis, jid sinna juba eelnevalt elanud hundikoer Tsummi ja kass Miki. Kass Miki oli pris vana ning peale tema surma osteti turult uus kass- Volli, kes on hetkel ainuke talus elav kass. Lisaks Tsummile osteti 2007. aastal tallu ka taksikoer Bffi. Viimaste lemmikloomadena veti tallu 2 viirpapagoid Robi ja Linuutibu.

4.4 Vrandatud talumaade tagastamine70.ndatel aastatel otsustati Luunja sovhoosi Ihaste kla maadele rajada Aianduskooperatiivid Tartu linna suuremate asutuste ttajatele. Aianduskooperatiivide rajamisega lks Ihastes lahti aiamajade ehitamiseks ja sinna juurde kuuluvate pllulapikeste rajamiseks. Lisaks aiandusele jttis iga aianduskooperatiiv mingi osa kopariivile kuuluvast maast hiskondlikuks maaks, mida nimetati ka ldmaaks ja seda siis hiselt haljastati, mningad ehitasid peale hised saunad ning paljud rajasid ka tiigid.Seoses sellise linnatpi ala loomisega otsustati laiendada Tartu linna piiri, hivates enda piiresse Ihaste aianduskooperatiivide ala. 1949. aastal vrandatud laut lks heaegselt aianduskooperatiivide tekkimisega le Tartu ratsaspordi omandusse ja laudast sai tall-olmehoone. Ihaste sai endale korraliku tnavavrgu ja Tartu-Ihaste vahelise bussiliikluse.Taasiseseisvunud Eesti Vabariik ti endaga kaasa maareformi (maareformi seadus justunud 01.11.1991) ja omandireformi (omandireformi seadus justunud 20.06.1991). Maareformi eesmrgiks on riiklikul maaomandil rajanevad suhted mber kujundada eraomandil phinevateks suheteks. Seoses sellega said endised maaomanikud ja nende prijad iguse esitada kohalikele omavalitsustele avaldused oma maa ja vara tagasisaamiseks. Tartu linnavalitsuse igusvastaselt vrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 19.05.1994. a otsusega nr 45 on kantud Artur Ttte ja Armi Ttte vrdsetes mttelistes osades, Uno Luuka, Vello Luuka ja Vilma Palm vrdsetes 1/12 mttelistes osades, Milja Ttte ja Merle Vall vrdsetes 1/32 mttelistes osades ning Aldur Ttte, Rauli Ttte ja Reina Otsa vrdsetes mttelistes osades omandireformi igustatud subjektidena Otsa talu nr 1 talumaade osa endiste omanike ja vara registrisse. Omanike soov oli kikvimalik endisest talumaast tagastamise korras omandisse saada koos laudaga. Kuna 70.-ndatel aastatel rajatud aianduskooperatiivid hivasid suurema osa endisest talumaast (ca 27 aiamaja), siis Tartu Linnavalitsusel oli vimalus tagastada vaid ilma hooneteta maatkikesed, enamasti need, mis kunagi aianduskooperatiivid endile hiseks kasutamiseks ldmaana jtsid.Eksperthinnangu alusel otsustati, et lauta on le 50 juurdeehitatud ja O Tartu EKE Projekt hindas hoone vrandamisaegseks maksumuseks 109 600.- krooni, mis omanikele kompenseeriti.Talumaade osas toimus osaline tagastamine 1996, 1997 ja 2001 aastal. Endisest kogupindalast 945 668 m saadi tagasi 247 757 m sihtotstarbega ldmaa, maid jid kaasomanikena mttelistes osades omama jrgmised prijad:Merle Vall, snd.: 12.12.1961 - 8/100 kaasomandist;
Milja Ttte, snd.: 11.05.1957 - 8/100 kaasomandist;
Aldur Ttte, snd.: 29.06.1945 - 11/100 kaasomandist;
Rauli Ttte, snd.: 29.03.1938 - 11/100 kaasomandist;
Reina Otsa, snd.: 26.05.1934 - 11/100 kaasomandist;
Vello Luuka, snd.: 07.08.1936 - 13/100 kaasomandist;
Uno Luuka, snd.: 03.08.1934 - 38/100 kaasomandist.Nimetatud omanikest kolm said oma endisel talumaal nukogude ajal rajatud hoonete juurde tagastamise korras maad sihtotstarbega elamumaa:Merle Vall - krunt aadressil Raeremmelga tn 4;Uno Luuka - krunt aadressil Phjatamme pst 12;Vello Luuka - krunt aadressil Luigelahe tn31.Endise Otsa talu hooned kuuluvad Mati Tttele , kes osteesigusega erastas 2002 ja 2003. aastal hoonete juurde kokku 3143 m maad, aadressiga Raeremmelga tn 2 ja Raeremmelga tn 2a. 23. septembril 1987. a. slmiti Alfred Ttte ja Mati Ttte vahel kinkeleping, kus Alfred kinkis oma ttrepojale hekorruselise katusekorrusega puitelumaja Otsa talu nr. 1. Talus oli elamispinda 131,9m2 ja kasulikku pinda 176,8m2, millel paiknesid 5 kuuri, kelder, kaev ja kimla. Talu juurde kuuluva maatki kogupindala oli 5955m2. Kingi vrtus oli 13 657 rubla.43ENSV Justiitsministeerium Tartu Linna Riiklik Notariaalkontor dokument nr. 1406

Kuna omandisse saadud maatkid paiknesid Tartu Linna ldplaneeringu jrgi elamumaal ja omanikest peaaegu kellelgi huvi ehitamise vastu ei olnud, siis vahemikus 1996 - 2014 on toimunud nende maade mk.

Pilt 9: Endisest Otsa talust omanikele tagastatud maade skeem (erakogu)

4.5Otsa talu laut1949. aastal vrandati omavoliliselt Jri kolhoosi ametiisikute poolt Otsa talu juurde kuulunud laut. Hiljem hendati Jri kolhoos Luunja Sovhoosiga. 1967. aasta veebruaris taotles Tartu linna Trahva Saadikute Nukogo Titevkomitee Eesti NSV Pllumajanduse Ministeeriumilt ratsabaasi edendamiseks 100 hektarit Luunja sovhoosile kuuluvat jtmaad ja luhta ning endist Otsa talu lauta. Jri kolhoosi poolt Otsa talust eraldatud laut oli jnud vabaks ja kasutamata ning seetttu anti ka vaba kivihoone Tartu Ratsaspordi Baasile.44Tartu Linna Trahva Saadikute Nukogude Titevkomitee dokument nr. 331

Prast taasiseseisvumist esitasid Otsa talu prijad avalduse lauda tagasisaamiseks. 1994. aastal tehti laudale ekspertiis, mille kohaselt hoone polnud silinud individualiseeritud kujul. Vrandamise ajal oli ksitletav laut plaaniliste mtmetega 10,65m x 39,40m ja krgusega 3,1m, seega phiotstarbel kasutatav kubatuur 1301m3. Peale vrandamist oli laut mber ehitatud Tartu Ratsaspordikeskuse tall-olmehooneks. Hoonele ehitati juurde mansardkorrus, kus asuvad olmeruumid ja ppeklassid, mille maht on 901m3. Peale selle on esimese korruse krgust suurendatud seintele pealeehitamise teel 0,9m vrra ning selle maht on suurenenud 378m3 peale. Esimese korruse tall ja trepikoda on kokku 1979m3 ning lisades sinna mansardkorruse on tall-olmehoone koguruumala 2580m3. Lauda esialgne maht oli 1301m3, seega on koguruumala suurenenud 1279m3 vrra. Kuna mberehituste kigus on lauda maht suurenenud rohkem kui poole ulatuses vrreldes esialgse mahuga siis Eesti Vabariigi Omandireformi Aluste Seaduste 2. osa ,,igusvastaselt vrandatud vara tagastamine ning kompenseerimine'' muutmise ja tiendamise seaduse paragrahv 2 alapunkt 6 alusel ei ole omanikult vrandatud talulaut silinud endisel individualiseeritaval kujul. Otsa talu omanikud ei olnud otsusega rahul ning ritasid ekspertiisiakti vaidlustada. Tnu sellele teostati ka kordusekspertiis, kuid otsus ji samaks ning ratsabaas ttab tnapevani. Pilt 10: Otsa talu 2013. aastal (erakogu)

KokkuvteUurimist tulemusena valmis levaatlik ajalugu Otsa talu algusaastatest kuni tnapevani. Info uurimust kohta kogusin erinevatest Ajalooarhiivis leiduvatest silikutest, suguvsa kes leiduvatest dokumentidest, raamatudest ning intervjueerides Reina Otsat, Milja Tttet ja Silja Samulit.Talu esimeseks omanikuks oli August Johann Stael von Holstein. Ta suri 1897-ndal aastal ja prast seda prandas talu oma naisele - Sophie Heloise Lucie Stael-Holsteinile. 1923-ndal aastal ms leseks jnud naine talu umbes 37 hbemndi eest Dmitri Rattmanile. Talumaa suurus oli 94 hektarit. Dmitri Rattmani valduses oli talu kuni tema surmani 1928-ndal aastal. Prast seda lks talu avalikule oksjonile, kus suurima pakkumise tegi Hendrik Ttte summas 17 000 krooni. Hendrik ttas raha saamiseks mitu aastat Venemaal ja ostis talu vla peale. Prast Hendriku surma 1931. aastal prandus talu edasi vanimale pojale, Aksen Tttele. Lbi rendilepingu prandas Aksen talu edasi oma vennale, Alfred Tttele, kes ji tallu kuni surmani 1991. aastal. Kuni II maailmasjani oli elu talus jukas. Peeti loomi, linnas mdi mune ja piima ning korralik toit oli alati laual. Sja aastatel muutus elu talus raskemaks ning Nukogude Liidu okupatsiooni ajal halvenes olukord veelgi. Harimiseks klblik maa ja loomad veti ra, tugevad ja tvimelised mehed pagendati Siberisse ning tallu allesjnud inimesed pidid kolhoosi heaks td tegema, jdes ise tasust ilma. Tihti oli toidust puudus ning sa tuli pevast-peva vaid keedetud porgandeid. Ahju ktmiseks puudusid puud, mille tagajrjel pletati sooja saamiseks ra vana saun ja laut. 70-ndatel rndasid kik noorpered talust vlja oma kodu looma ning tallu jid pikaks ajaks kahekesi elama Alfred ja tema naine Emmu. Vananedes muutus Emmu tervis kehvaks ning Alfredi aru hakkas prast kohutavaid siberiaastaid jrk-jrgult kaduma. Lpuks ei saanud nad enam kahekesi hakkama ning nende ttar Reina kolis tallu tagasi, et vanemaid aidata ja nende eest hoolitseda. 1991. aastal lahkus elust kigepealt Alfred ning paari kuu prast Emmu. Kuni 2003-nda aastani jid tallu kahekesi elama Reina ja tema mees Eich. Selleks ajaks oli talu juba kvasti vananenud ja vajas remonti. Reina ja Eich teostasid kll talu vlisilme parandamiseks remonti, kuid talu mdanes ka seestpoolt. 2003-ndal aastal kolis Otsa tallu tema ige omanik, Mati Ttte koos perega. Alfred kinkis talu kinkelepinguga Matile 1987-ndal aastal, ilmselt seetttu, et Mati abistas vga palju oma vanavanemaid ja Alfred oli talle kui isa eest. Sissekolimisest saati on Mati tegelenud talu renoveerimisega ja tnaseks on talu saanud tiesti uue ilme. Tnu sundvrandamistele on talu esialgsest pindalast, 94st hektarist alles jnud3143m2, mis moodustab vaid 0,33% talu esialgsest pindalast. Sellega vin vita, et elu Nukogude aegses Eestis oli vga ebaiglane.

ResmeeHugo Treffneri gmnaasiumKeiti TtteJuhendaja: Aare RistikiviOtsa talu ajaluguUurimist2014Uurimist eesmrk oli saada rohkem teada oma kodutalu ajaloo kohta. Kes on lbi ajaloo talus elanud, mis tdega talus tegeleti ning milline on olnud talu elu ja olu erinevatel perioodidel. Uurimist on jaotatud kolmeks osaks: Otsa talu ajalugu kuni 1928, Otsa talu ajalugu aastatel 1928-1991 ning otsa talu ajalugu alates taasiseseisvunud Eesti Vabariigist kuni tnaseni.Peamine informatsioon uurimist kirjutamiseks on saadud ajalooarhiivis olevatest silikutest, suguluses ringlevatest dokumentidest ning elavate inimeste mlestustest. Talust ja inimestest 20-ndal sajandil on silinud ka palju pildimaterjali.Uurimist kigus selgus, et talu on olnud kolme erineva suguvsa kes. Varasemalt ei teadnud talu eelnevate omanike kohta minu suguvsast keegi. Talu on suur ning lbi ajaloo on selles elanud vga palju inimesi. Otsa talule kuulus vanasti 94 hektarit maad ning td on siin alati kigile jtkunud, naga ka tnapeval. Tnaseks pevaks on talu minu suguvsa kes olnud 86 aastat ning ma loodan, et see jb meile veel pikaks ajaks.Lbi aegade on Otsa talumaade piirid muutunud ning tnaseks pevaks on alles jnud vaid 0,33% kunagisest maaalast. Kuigi inimesed talus on tulnud ja linud, on hoone elanud lbi nii hid kui halbu aegu ja olnud krvadeks ja silmadeks unutamatutele sndmustele.

SummaryHugo Treffner GymnasiumKeiti TtteSupervisor: Aare RistikiviHistory of Otsa 1 farmResearch paper2013The aim of this reasearch was to get more information about my home farm's history. Who has lived in the farm throuh the history, what kind of work

This reasearch is divided into three parts: Otsa farm's history till 1928, Otsa farm's history in years 1928-1991 and Otsa farm's history from ... till today