PALVERÄNNAK IDA-HARJUMAAL Harjumaa ida suunal on hulgaliselt vaatamist väärivaid kirikuid ja kabeleid, mida kindlasti palverändur oma teekonnal vaatama peaks. Marsruut on soovituslik, kulgeb enamjaolt suurtest maanteedest eemal, võimaldades näha Harjumaa kauneid paiku - loodus- ja kultuuriobjekte, kalurikülasid ja uusasumeid, elu maismaal ja väikesaartel. Transpordivalik on ränduri enda teha. Liikuda saab jalgsi ja jalgrattaga, mida võimaldab hea kergliiklusteede võrgustik pealinna ümbruses. On kohti kuhu jõuab kiirelt kohale rongiga, kõige magavam on aga muidugi liikuda autoga. MARSRUUT Tallinn-Viru väljak – Viimsi poolsaar – Maardu – Jõelähtme vald – Kuusalu alevik – Leesi ja Juminda poolsaar – Loksa linn – Viinistu küla – Raasiku alevik – Pikva küla – Kose alevik – Jüri alevik – Tallinn Palverännak Harjumaale algab Tallinnast ja suund tasub võtta esimesena Viimsi poolsaarele. Kohale saab Tallinna kesklinnast Viru Keskuse bussiterminaalist bussiga nr 1, jalgrattaga, jalgsi ja autoga. Rännakut alustades tuleb kõigepealt jõuda mööda Pirita teed Haabneeme alevikku, seejärel võtta suund Püünsi poole. Rännates jalgrattaga on võimalik liikuda kergliiklusteed mööda. Kogu Viimsi poolsaar on kergliiklusteega kaetud ja liikumine poolsaarel on ohutu. A. Viimsi poolsaar on Põhja-Eestis asuv poolsaar, mis piirneb läänest riigi pealinna Tallinna ja idast Muuga lahega. Poolsaare pindala on ligikaudu 50 km2, pikkus umbes 10 ja keskmine laius 5 km. Koos Naissaare, Prangli, Aksi, Tiirloodi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saartega moodustab Viimsi poolsaar Viimsi valla.

Tallinna kesklinnast Viru väljakult Viimsi Püha Jaakobi kirikuni on 13 km.

1. Viimsi Püha Jaakobi kirik Pringi külas - ehitatud 2007

Esimene uus luterlik kirik Eestis pärast II maailmasõda (arhitektid Martin Aunin ja Erkki Ristoja). Rannapealne pühakoda pühitseti 25. juulil 2007 aasta ja on püstitatud, et kanda merel hukkunute mälestust ja teenida kohalikku rahvast. Kirikutornis helisevad Hollandis valatud kellad Memento Mori ja Memento Vivere.

Haabneemes Rohuneeme teel mõnikümmend meetrit Püünsi poole edasi asub Viimsi Vabakoguduse

palvela, mida samuti tasub külastada ja kus on võimalik ka ööbida.

Kui juba siin kandis olete, siis koguduse majast omakorda üks kilomeeter edasi asuvad Viimsi Vabaõhumuuseum ja Rannarahvamuuseum. Poolsaare tipus Rohuneeme külas on Rohuneeme kabel ja sinna on Vabaõhumuuseumi juurest veel 5 km. 2. Rohuneeme kabel – ehitusaeg 1882. Endine Aegna saare uus kabel, mis elanike saarelt

evakueerimisel 1922 kaasa võeti ning Oti talu omanike vendade Julius ja Ferdinand Lamboti kingitud maatükile taaspüstitati. Kabel on renoveeritud ja hästihoitud.

Viimsi poolsaar on rikkaliku loodus- ja kultuuripärandiga, seepärast tasub lisaks kirikutele külastada ka teisi huviväärsusi nagu Kuradi koobas, Viimsi majakas ja Laidoneri Sõjamuuseum Viimsi mõisas või minna hoopis Leppneeme sadamast Prangli saarele. Et jõuda poolsaare ida-poolsele küljele tuleb võtta suund Leppneeme poole, sõita läbi Kelvingi küla, Leppneeme küla, Tammneeme küla ja jõuda Randvere külasse, kus asub Randvere kirik.

Randvere külani on Rohuneeme tipust 13 km

3. Randvere kirik – ehitusaeg 1852 Väike paest, algselt tornita jumalakoda uusgooti vormides, 1803. aastal rajatud kalmistu kõrval. Algselt oli Jõelähtme abikirikuks. 1882 kirikuhoonet laiendati, lisandus torn. Altarimaali „Apostel Peetruse kutsumine” kinkis kohalik taluperemees Karl Neem 1872. Viimsi poolsaare ööbimis- ja söögikohad leiab Harjumaa Turism kodulehelt http://www.visitharju.ee

Viimsi poolsaarelt edasi tuleb kulgeda läbi Muuga asumi Maardusse, tee pikkus Randvere kiriku juurest Maardu kirikuni on 10 km. Endine suvilate piirkond on muutumas elurajooniks ja tee peale jääb ka Muuga sadam, kus asub oikumeeniline meremeeste kodu kabel.

B. Maardu linn Maardu linn asub Peterburi mnt vahetus läheduses 13-18 km Tallinnast kirdes. Linna pindala on 22.76 km2 . Maardu linn piirneb Jõelähtme ja Viimsi valdadega. Maardu linna põhjaosas asub Muuga Sadam, lääneosas Muuga aedlinn ja kirdeosas Kallavere elamurajoon, lõunaosas Maardu Järv. Tänaseks on Maardust kujunenud oluline tööstuspiirkond.

http://www.visitharju.ee/

4. Maardu Peaingel Miikaeli kirik – ehitusaeg: 1998

Tähelepanuväärselt kauni kohavalikuga telliskirik traditsioonilises ehitusviisis. Kirikuaia vaatamisväärsuseks suur tornist maha võetud kell, mis pärineb Võrumaalt Plaani kirikust Peale kiriku tasub siin kiigata Kallavere linnaosa kõrval asuvasse vanasse Rootsi-Kallavere külla, kus asub ka koduloomuuseum. Tee otsa leiab busside lõpp-peatuses.

Maardu ööbimis- ja söögikohad leiab Harjumaa Turism kodulehelt http://www.visitharju.ee

Maardust edasi liikuge läbi Ülgase ja Rebala külade Jõelähtmesse 12 km, Maardus keerake Keemikute tänavalt Kütte tänavale ning otse edasi.

C. Jõelähtme vald piirneb põhjast Soome lahega, rannajoon on kääruline, kuni 40 km pikkune, seda liigendab mitu poolsaart ja Soome lahe väikelahte. Jõelähtme valla territooriumil voolab Jõelähtme jõgi, mis ühineb enne Ihasalu lahte suubumist Jägala jõega. Ühetasane ja lage maastik, mis avaneb Jõelähtme valda läbiva Tallinn - Narva maanteed mööda sõitjale, ei reeda kergelt oma saladusi. "Vaga vesi, sügav põhi" ütleb eesti vanarahvatarkus selle kohta. Igav loopealne omandab hoopis teise tähenduse, kui mööduja saab teada, et tegemist on Eesti ühe vanima kultuurmaastikuga, mis on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Rikkalik ajaloopärand, mis enam kui 5000. aastase inimasustuse tulemusel on meie ajani säilinud, vajab tänapäeval kaitset.

5. Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik – ehitusaeg: XIII – XX saj. Kõrge historitsistliku kellatorniga (1912) iidne pühakoda Tallinna külje all Narva maantee ääres Rebala muinaspõldude keskel. XV sajandil kooriruumi võrra laiendatud, 1878. renoveeritud neogooti stiili järgi (arhitekt Friedrich Ferdinand Modi). Baroksed altarisein (Michael Brinckmann, 1670)), kantsel (Tobias Heintze, 1639), altarimaal “Kristus ristil” (Theodor Albert Sprengel, 1889), tornis Harjumaa üks vanimaid kirikukelli (XVI). Tänapäevased Vana ja Uue Testamendi ainelised vitraažaknad. Kui juba Jõelähtme kiriku juures olete, tulge üle vana kivisilla ja pöörake tankla juures paremale, et põigata korraks üle kiirtee Rebala kaitseala muuseumisse. Kohe muuseumi kõrval on Eesti vanimad kalmed.

Muuseumis käidud, ei tasu trassile jääda, vaid tulla tagasi üle kiirtee kõrvalteele ehk Vana-Narva maanteele, kus liiklemine on ohutum ja palju huvitavam kui trassil. Jõelähtme vallas asub ka Eesti suurim Golfiväljak Estonian Golf & Country Club, siia jääb Eesti kõige suurem juga, Jägala juga. Jägala linnamägi ja Linnamäe Hüdroelektrijaam. Kõik need objektid on külastamist väärt.

http://www.visitharju.ee/

Jägala juga. Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele. Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud. Juga on klindiastangu, millelt ta langeb, tuhandete aastate jooksul kulutanud, nii et allapoole juga on Jägala jõele tekkinud kitsas kanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Oru pikkus on 300 meetrit, sügavus 12–14 meetrit.

Jõelähtme valla ööbimis- ja söögikohad leiab Harjumaa Turism kodulehelt http://www.visitharju.ee

Jõelähtme kiriku juurest järgmise pühakoja Kuusalu kirikuni on ligi 20 km, sõita on võimalik mööda Vana-Narva maanteed. Tee peale jääb Kiiu Vasallinnus ehk Kiiu torn, kus on võimalik kohvi juua ja ka kuulsat Kiiu likööri maitsta.

D. Kuusalu vald Harju maakonna suurim vald, pika mereranniku, kaunite liivarandade, suurte metsamassiivide ja huvitavate loodusobjektidega nagu Tülivere tamm, Turje kelder, majakivi, Jaani-Tooma suurkivi ja Viru raba. Kuusalu valda jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja pool Lahemaa Rahvuspargi alast. 6. Kuusalu Laurentsiuse kirik – VIII-XIX saj. Esidiakon Laurentsiusele pühendatud kiriku esmaehitajateks olid Ojamaa tsistertslastest mungad. XV sajandil jumalakoda võlviti, barokne torn ehitati juurde 1760. Kiriku laiendus 1890 (arhitekt Friedrich Axel von Howen). Altarimaal „Kristus ristil“ Carl Siegismund Waltherilt (1864), vanast altariseinast (Elert Thiele, XVII) on alles predella ning Moosese ja Ristija Johannese kujud. Haruldased on Lutheri ja Melanchthoni portreed klaasimaalidena.

Kuusalu kiriku juurest Leesi kirikuni on üle 27 km. Tee peale jäävad nii metsased alad kui loopealsed kadakaväljad. Eriti kaunid on Tsitre ja Muuksi piirkonnad. Kõrvalepõikena tasub üle vaadata Turje kelder ja Muuksi linnamägi. Tsitres on RMK telkimisala, kus on võimalik lõket teha ja telgiga ööbida. Kuni Juminda poolsaare tipuni jäävad teel paremat kätt kaunid liivaluidetega rannaalad. Põhjarannikul Kolga ja Hara lahe vahel asuva Juminda poolsaare tipp ehk Juminda neem on huvitav selle poolest, et neeme nina läheb edasi merevee alla, jätkudes ketina suurtest kividest, mis suurema laine puhul suisa liiguvad. Neeme tippu on rajatud mälestusmärk II maailmasõjas, Juminda lahingus, hukkunud laevadele ja inimestele.

http://www.visitharju.ee/

7. Leesi Katariina kirik – 1867 aasta Rannarahva kivikirik kalmistu põlispärnade varjus on lihtne ja ruumimõjult arhailine. Värviliste kujudega kantslil leidub Harju-Jaani vana kiriku kantslilt pärinevaid varabarokseid nikerdusi (1646), Juminda kabelist on kaks rustikaalset maali, silma rõõmustavad ennistatud klaaslühter, iidne rahapakk, purjelaevamudel (Mart Paadimeister, 1920. aastad). NB! Kuusalu vald laotub suurel territooriumil – kui otsite majutuskohta või soovite süüa, siis uurige enne kui pikk maa selleni on. Kuusalu valla ööbimis- ja söögikohad leiab Harjumaa Turism kodulehelt http://www.visitharju.ee

Leesi kiriku juurest Loksale on ligikaudu 23 km. Kokku kilomeetreid Loksani Tallinnast Viru

väljakult tuleb 115 km. E. Loksa, Viinistu ja Pärispea Loksa on väike linn Põhja-Eestis Soome lahe kaldal. Linna peamiseks tööandjaks on Loksa Laevatehas. Linnas endas palju vaadata ei ole, aga see eest on palju vaadata Pärispea poolsaarel. Siia piirkonda jäävad kaunid Eesti kalurikülad Pärispea, Viinistu ja Turbuneeme. 8. Loksa Maarja kirik - 1853 Valgusküllane ja hoolitsetud pühakoda keset rohelust ja kalmisturahu. Värvilised aknaruudud annavad lihtsale interjöörile rõõmsa näo. Kristust ristil ja Püha õhtusöömaaega kujutav suur maalitahvel pärineb vanast kabelist (XVIII). Altarimaal „Jeesus elab! Elagem temale!“ (Theodor Albert Sprengel, 1888), ilus nikerdatud altarikrutsifiks (XIX).

Loksalt edasi Pärispea poolsaare tippu Viinistule on 9 km, kus asub Viinistu Kunstimuuseum Jaan Manitski erakollektsiooniga, saab süüa ja ööbida.

Kui poolsaarele tiir peale tehtud, võtke suund tagasi Tallinna poole. Enne Tallinn-Narva maanteele jõudmist jääb vasakule Viru raba – 3,5 km õpperada. Rada tutvustab Eestile tüüpilist kõrgsoo maastikku ja –taimestikku. Raja laudtee on 2013. a renoveeritud (rada on läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga), vaatetornini kokku 1410 m (800 m killustikukattega jalgtee ja 610 m laudteed). Tagasiteel Tallinna poole: kindlasti pole mõtet trassile välja tulla vaid sõita läbi Kolga asumi, kus asub Eesti suurimaid mõisasid, kahjuks küll varemetes. Mõisa kõrvalhoones asub Kolga koduloomuuseum. Et jõuda järgmise pühakojani, tuleb Kiiu juures trass ületada ja võtta suund Raasiku aleviku peale.

Loksalt Raasikule Harju-Jaani kirikuni on ligikaudu 49 km

9. Harju-Jaani Ristija Johannese kirik – 1863

Avar valgusküllane maakirik (arhitekt Friedrich Wilhelm Alisch), mille tornist näeb Lasnamäe tornmaju. Kirikuruumil hele sümboliküllane värvilahendus. Altarimaal “Kristus ristil” (Otto Friedrich von Moeller, 1872), sümboolse sisuga vitraaþid ja küünlalühter “Kristus - maailma valgus” (1986), vanast kirikust kantslidetail (1646), toekas rahakirst (XVII). Käärkambris maal

http://www.visitharju.ee/

"Mina olen tõeline viinapuu" (Andres Tolts, 1990). Kiriku lähedal on Tundmatu haua monument (1991) ja vana kiriku mälestuskivi (1996).

Kui leiate, et selleks korraks palverännakust aitab, siis Raasikult Tallinnasse on umbes 33 km. Raasiku alevikust Tallinna saab ka rongiga sõita http://elron.ee

Siiski tasub üle vaadata ka Tallinna külje all tee peale jääv Saha kabel.

10. Saha kabel – ehitatud 15.sajandil Keskaegse arhitektuuri vähetuntud pärl pealinna külje all. Kõrge viilkatuse, teravkaarse raidportaali ja kõrgelasuvate kitsaste ehisraamistusega akendega, kaunite proportsioonidega paest kabeli ehitasid Tallinna meistrid, arvatavasti samad, kes Pirita kloostrikirikugi, neil kahel hilisgooti jumalakojal on palju ühisjooni. Keskajal kuulus kabel Jüri kihelkonda, XVII sajandist on teeninud Jõelähtme abikirikuna. Pärimuse järgi olevat Saha algkabel rajatud juba piiskop Fulco ajal, pool sajandit enne Tallinna linna.

Kui aga soov on edasi rännata, siis Raasikult edasi tuleb liikuda Kose aleviku poole. Maanteid on selleks mitu, aga kui soovite külastada ka Pikva kabelit, siis võtke suund Kehra linnale. Vahemaa Raasikult-Kehrani võib läbida ka rongiga.

Raasikult Kehrasse on ligikaudu 14 km, tee peale jääb kaunis Anija mõis, mida kindlasti külastama peaks. Kehrast Pikva kabelini on 14 km.

11. Pikva Miikaeli kabel 1891.a. projekteeritud Diakonisside haigla kabel on väike hoone suure kunagise haigla kompleksi õuel. Hoones on ühendatud äärmine lihtsus ja kokkuhoidlikult saavutatud väärikus: tavaliste materjalidega teostatud, mida tõstab vaid veidi esile arhitektitöö. Pikva külla rajati 2005 Pickwa Miikaeli kabel. Sellest ajast saati on see väike pühakoda, mis ehituslikult kuulub Pikva mõisa kompleksi juurde, olnud avatud kõigile soovijatele. Kabel on kujunenud omamoodi vaatamisväärsuseks, mida vahel kaugemaltki uudistama tullakse.

Pikva Miikaeli kabeli juurest Kose alevikku on 18 km. F. Kose vald Harju maakonna lõunapoolseim vald, kus peale rikkaliku kultuuripärandi on kaks väga huvitavat loodusobjekti – Tuhala Nõiakaev ja Saula siniallikad. Tuhala Nõiakaev jääb Tuhala karstialale, kus peale Nõiakaevu näeb mitmeid teisi karstialale omaseid nähtusi. Kolm allikat Saulas erinevad aga nii oma värvilt: rohekassinine, pruunikasmust ja hallikassinine, kui ka mõõtmetelt, rahvapärimuse järgi pidi allikaveel silmi tervendav mõju olema. Kose vald on rikas ka teemaparkide osas, siia jäävad Viikingite küla, Polli Loomaaed ja Paunküla Heaolukeskus Paunküla veehoidla ääres.

http://elron.ee/

11. Kose Püha Nikolause kirik – ehitusaeg XIV –XIX saj. Keskaegne jumalakoda maalilises jõekäärus, XV sajandil juurdeehitatud kooriruumi ja tugeva kaitseotstarbelise läänetorniga. 1873 sai torn juurde kõrgust ja uusgooti telkkiivri. 1856. ehitati vana käärkambri asemele avar leerisaal, nn. uus kirik. Juurdeehituse renoveeritud ruumides on nüüd koguduse muuseum-arhiiv-raamatukogu. Barokse altariseina ja maali “Kristus ristil” kinkis kirikule Karl Zoege von Manteuffel 1774.

Uuem altarimaal Carl Siegismund Waltherilt (1853). XVII sajandist on nüüdseks nikerdused kaotanud kantsel (Tobias Heintze, u. 1639). Torni lääneküljele müüritud kaks paest ratasristi (XVI), kaks ratasristi (1647, 1675) ka kirikuaias. Ajalooline pastoraat (XIX) ja Kotzebuede-Manteuffelite aadliperekonna matusekabel.

Kose alevikust Tuhala kirikuni on 13 km 12. Tuhala Kaarli kirik - ehitusaeg 1777 Tuhala mõisniku krahv Karl von Mellini ehitatud väheldase ja lihtsa barokse, 1863 mõnevõrra muudetud kiriku suurimaks vaatamisväärsuseks on kantselaltar (XVII-XVIII), millesarnast pole üheski teises Eesti kirikus. On teadmata, millisel kujul täpselt ning kust kirikust kantselaltar Tuhalasse toodi. Kunstiteose vanimad osad võivad olla Tallinna renessansiaja tunnustatud puunikerdaja-tislermeistri Berendt Geistmanni kätetöö XVII sajandi I poolest.

Tuhala kiriku juurest Jüri kirikuni Jürialevikus on ligikaudu 29 km 16. Jüri kirik – 1883 Stiilne uusgooti jumalakoda (arhitekt Friedrich Axel von Howen) keskaegsel vundamendil. Interjööri unikaalne värvilahendus Eesti liputoonides. Stiilne altarikujundus Saksa kunstniku Carl Gregeri maaliga „Kristus ristil“. Tallinnas valatud kirikukell (1599) Harjumaa vanimaid. Kirikuaias I Maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussammas (kujur Richard Hammer, taastatud 1989), monument eestikeelse Piibli esmatrükile 1739. aastal (1989) ja paest ratasristid (1637, 1683). Kose ja Rae valla ööbimis- ja söögikohad leiab Harjumaa Turism kodulehelt http://www.visitharju.ee

Rännak Ida-Harjumaal võib nüüd lõppeda, sest Jürist Tallinnasse jõudmiseks jääb läbida veel vaid 15 km.

http://www.visitharju.ee/