PARASVÖÖTME METSAD

Maiki Lauri

4. Parasvöötme okasmetsad

Okasmetsa levik

Asend

Hõlmab nii Põhja – Ameerikas kui ka Euraasias ulatuslikke igikülmunud alasid.

Kutsutakse ka taigaks, nimetus tuleneb vene keelest, kus see tähistab Venemaa hiiglaslikke okasmetsamassiive.

Kliima

Jahe ja niiske suvi, külm talv. Sademetevaestes teravalt mandrilise

kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine.

Kliima

Aastane sademete hulk ületab tavaliselt 750 mm

Tiheda taimkatte tõttu valitseb metsas tuulevaikus.

Taimestik

Ilme annavad oksametsad ja sood. Domineerivad: igihaljad männid, kuused,

nulud ja suvehaljas lehis. Mõnes kohas lisandub ka lehtpuid (kask

ja haab). Puhmastaimed

Harilik mänd Kuusk

Nulg Suvehaljas lehis

Taimestik

Kohastumused: Kooniline võra – et lume raskuse all

mitte murduda Peenikesed okkad – et vähendada

aurumist

Okasmetsad jaotatakse tume – ja heletaigaks.

Tumetaigas – kuusk ja nulg Heletaiga – mänd ja lehis

Mullastik

Leedemullad – kujunevad seal, kus sademete hulk ületab aurumise. Üleliigne vesi jääb pinnasesse, vesi kannab toitained sügavale, mulla ülaosas on väljauhtehorisont e leedehorisont. See on heledat värvi (sest ei ole toitaineid). Selle all on tumedam sisseuhtehorisont, kus on ärakantud toitained.

Loomastik

Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad ja seemnetest toituvad loomad.

Näiteks: pruunkaru, soobel, hunt, rebane, põder, saarmas, kobras, karvasjalgkakk, siidisaba

Pruunkaru

Hunt

Rebane Soobel

Põder Kobras

Siidisabad

Karvasjalgkakk

Inimene okasmetsavööndis Maavarade kaevandamine Kuna palju on kiirevoolulisi jõgesid – siis

on seal palju hüdroelektrijaamu Metsandus Jahindus Kalandus Loomakasvatus Põllukultuuride kasvatamiseks pole

sobivaid maid, kliima ka ei soodusta.

5. Parasvöötme sega – ja lehtmetsad

Sega – ja lehtmetsa levik

Asend

Asuvad Põhja – Ameerikas ja Euraasias, parasvöötmes okasmetsade ja rohtla vööndi vahepeal.

Kliima

Kliima on omane parasvöötmele, erineb mandriline ja mereline kliima.

Rannikualadel kliima pehmem kui sisemaal, kus kliima on muutlikum ja talvel külmem

Esineb 4 selgesti eristatavat aastaaega Iseloomulik on läänetuulte valdamine

Taimestik

Tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest

Lehtmetsadega kõrvuti kasvavad ka okasmetsi

Puurindes on ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu.

Pärn

Pöök

Tamm

Vaher

Taimestik

Rindeline ehitus on keeruline, lisaks eelpool nimetatud puurindele on veel madalam puurinne: kask, haab, paju. Esineb ka põõsarinne – sarapuu, kuslapuu. Rohu – ja samblarinne on rikkalik

Niidud

Mullastik

Peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad

Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad.

Pruunmulla profiilis valitseb enam – vähem ühtlaselt pruun värvus; huumust on mõõdukalt ning raua – ja alumiiniumiühendid on püsivad.

Loomastik

Tüüpilised on seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad.

Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne.

Loomastik

Pesukaru Metsnugis Metskass Metssiga Euroopa naarits Punahirv Roherähn

Pesukaru

Metsnugis

Metskass

Metssiga

Euroopa naarits

Punahirv

Roherähn

Inimene

Merelise kliimaga osas on maailma soodsaimad tingimused inimese eluks

Soe ja niiske suvi, pehme talv, produktiivsed mullad ja metsade rohkus on tiheda asustuse peamisteks eeltingimusteks

Karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus