Talv 2010

Pühendame 2011. aasta metsale! Järgmisel aastal tähistatakse rohkete ürituste ja ettevõtmistega

rahvusvahelist metsa-aastat, mis keskendub metsanduse rollile me igapäevaelus ja metsade heaperemehelikule majandamisele.

Ü hendatud Rahvaste O rg a n i s a t s i o o n i

(ÜRO) üldkogu kuulutas 2011. aasta rahvusvaheliseks metsade aastaks, mille eesmärk on suuren-dada teadlikkust metsade jätku-suutliku majandamise, säilitamise ja arendamise kohta.

Kuigi metsa-aasta on ülemaa-ilmne sündmus, toimub enamik rahvusvahelist aastat tähistavaid üritusi piirkondlikult. Igal riigil on võimalus ise valida, kuidas metsa-aastat tähistatakse ja metsade tähtsustamise sõnumit kantakse. Korraldatakse kohtumisi ja konve-rentse, erinevaid võistlusi, näitusi, õppereise, istutatakse puid ning avaldatakse metsateemalisi välja-andeid üle kogu maailma. Terve aasta jooksul on võimalik osaleda neil üritustel ning igaüks leiab endale sobiva.

Kohtume metsas!Rahvusvaheline metsa-aasta

avatakse ÜRO metsanduse foo-rumi üheksanda istungi ametliku programmi osana 24. jaanuaril. Eestis on metsa-aasta avamine 23. jaanuaril Estonia kontserdisaalis suurejoonelise kontserdiga.

Metsa-aasta hüüdlause Eestis on „Kohtume metsas!“, mis kutsub inimesi pöörama enam tähele-panu metsale. Kuigi me ehk iga päev metsas ei käi, on metsa kõik-jal me ümber – mööbli, raama-tute, puitmajade jms näol.

Rohkelt üritusi läbi terve aasta

Eesti Metsaselts koondab info kõikide ürituste kohta oma met-sanduslikku infoväravasse www.metsainfo.ee, kust saab kogu vajaliku teabe ja kontaktid. Metsaselts teeb kõikide metsan-dusorganisatsioonidega koos-tööd ürituste korraldamisel ning info levitamisel. Koostöös Loo-duse Omnibussiga toimub aasta jooksul 12 metsaretke, kus tutvus-tatakse metsa kasutamist ja met-sasektorit üldiselt. Hea koostöö saab olema ka loodusfoto kon-kursi ja Matsalu loodusfilmide fes-tivaliga, kus pannakse välja eriau-hind metsateemalisele fotole ja filmile.

RMK projekti „Loodusega koos“ raames toimub matka- ja muusi-kaürituste sari, kus näidatakse metsa puhke- ja kultuuriürituste kandjana. Lisaks kolmekümnele kontserdile looduskaunis paigus toimuvad ka suuremad kontser-

did juulis Ida-Virumaal ja augustis Keila-Joal.

Üritustel demonstreeritakse erinevate ajastute metsandusta-vasid. Sügisel lükatakse käima kooliõpilastele suunatud kampaa-nia, mille raames viiakse lapsed

metsa tutvuma metsa majanda-misega.

Kevadel on igas maakonnas metsaistutustalgud, mida korral-davad Eesti Metsaselts, Keskkon-naamet ja RMK.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit annab välja puiduteemalist erilehte Puuinfo, mis ilmub mõne üleriigilise päevalehe vahel. Kor-raldatakse ka metsa- ja puidutee-malisi seminare ning puitarhitek-tuuri konverents. Liit plaanib osa-leda ka kultuuripealinna tegemis-tes – nn kultuurikilomeetril tut-vustada omalt poolt metsa ja pui-duga seonduvat.

Eesti Erametsaliit on kohal vähemalt neljal Eesti eri paigus toimuval laadal metsatelgiga, kust saab kõikvõimalikku metsan-duslikku informatsiooni.

Erametsakeskus soovib panus-tada metsanduse meediakajas-tusse.

Keskkonnaamet korraldab kord kvartalis ettevõtjatele ja omavalitsustele infopäevi ning metsateemasid kajastatakse aktiivselt ajakirjanduses nii artik-lite kui ka erilehtedega.

See on vaid põgus ülevaade metsa-aasta üritustest Eestis. Täie-likku ürituste kava saab lugeda veebist www.metsainfo.ee

«Kuigi metsa-aasta on ülemaailmne sündmus, toimub enamik rahvus-vahelist aastat tähistavaid üritusi piirkondlikult.»

Rahvusvahelise metsa-aasta 2011 logo on loodud kandmaks edasi teemat „Mets inimestele“ (inglise keeles on metsa-aasta tunnuslause „Forests for people“), et tähistada inimeste keskset osa meie maailma metsade säästlikul majandamisel, arengul ja säilitamisel. Kavandi ikonograafilised elemendid kujutavad metsade mitmekesist väär-tust ja vajadust 360-kraadise perspek-tiivi järgi: mets annab peavarju inimes-tele ja elupaiga looduslikule mitmekesi-susele, mets on toidu, meditsiini ja puhta vee allikas ning mängib elutäht-sat rolli stabiilse kliima ja keskkonna säilitamisel. Kõik need elemendid on võetud kokku tugevdamaks sõnumit, et metsad on inimeste ellu jäämiseks ja heaoluks ülimalt tähtsad.

Metsa-aasta logo süMboliseeRib iniMese ja Metsa suhteid

2 metsainfo 2010

A jalooürikute andme-tel oli Tallinna raekoja

ette püstitatud kuusk 1441. aastal esimene avalik jõulupuu maail-mas.

Kulus sajandeid, et sellest saaks traditsioon ja tegelikult võimegi nn väljakukuuskede laiemast püs-titamisest hakata rääkima alles 20. sajandi algusest. Kahjuks pole nii täpselt teada, millal jõudsid kuused meie kodudesse. Arva-takse, et paar sajandit on see komme küll juba vana ja 19. sajandi lõpuks olid jõulupuud ka vaesematesse lasterohketesse peredesse jõudnud.

heiKi hepneR Eesti Metsaseltsi president

jõuluKuuse saab Ka eRaMetsast!

Lugenud põhjendusi, miks on naturaalne kuusk koju see õige valik, on järgmiseks sammuks valida koht, kust kuuske saada. Kas minna linna mõnele müügiplatsile, külastada hoopis mõnda istandust või hoopiski minna ise metsa kuuse järele? Eesti Metsaselts kogus kokku andmeid, kust saab endale Eesti metsaomanikelt sobi-vaima jõulupuu. Valige omale meelepäraseim asu-koht ning leppige müüjaga täpsemalt kokku.

ValgamaaValga Erametsaühing pakub 1-1,5 m kõrguseid jõulukuuski istandusest Tõrva linna lähedalt. Kontaktisikud: Eero ja Väino Jaska, tel 524 4368, 763 5532, e-post vainoj@hotmail.com.

RaplamaaKohila Metsaselts pakub jõulukuuski Kohila lähedalt istandikust ja metsast (u 30 km Tallinnast ja 20 km Raplast).Lisainfo: Heiki Hepner, tel 502 7325, e-post heiki.hepner@metsaselts.ee

HaRjumaaMardi talu pakub jõulu-kuuski igal ajal, välja arva-tud 23. detsembri pärastlõu-nane aeg. Hinnad:150-200 cm – 200 kr 200-250 cm – 250 kr 250-300 cm – 300 krIstandik on hooldatud, kuused on paraja tihedusega, tugevate okstega, võra kujun-duslõikust on tehtud üks kord. Aadress: Mardi talu, Kehra küla, Anija vald. Lisainfo: Heiki Kruusalu, tel 5627 9700; Zina Kruusalu, tel 5690 8809.

Kuke talu, Kata küla, Kose valdTallinnast 40 km, Tuhala nõiakaevust 1,5 kmLisainfo: Anti Lakspere, tel 511 4094 www.kuketalu.ee

Harjumaa Metsaomanike SeltsJõulukuused istandusest Pil-lapalus, Aegviidust u 6 km, Piibe mnt 25. km. Täpsem asukoht telefoni teel. Lisainfo: Hernart Kalme, Tiina Volmerson, tel 5564 1307.

Harjumaa Metsaomanike SeltsEigna talu, Anija vald, Tallinnast u 50 km, Alaverest u 2 km Lisainfo: Harri Kilk, tel: 5660 6567, 5647 1980

Nimekiri kuuse- müüjatest täieneb kogu aeg! Vaata kõige värskemat infot www.metsainfo.ee lehelt.

Kust jõulupuud tulevad? Eks algusaastatel toodi jõulupuid val-davalt metsast, aga praegu kasva-tatakse neid järjest enam selleks rajatud istandikes. Metsa min-nakse kuuske otsima siis, kui on olemas oma mets või soovitakse liita kuuse otsimist-toomist mõnusa ja tervisliku matkaga tal-vises metsas. Istandike eeliseks on, et seal on võimalik töid meh-

haniseerida ning kasvatada jõu-lupuid odavamalt ja parema kva-liteediga.

taanis on palju jõulupuuistandusi

Ülemaailmselt tuntud jõulu-puuistandused on Taanis ning nende metsandusest saadavast tulust tulebki arvestatav osa jõu-lupuude kasvatamisest. Suur osa Eestis müüdavatest nulgudest ongi toodud just Taanist. Lääne-Euroopas on enam levinud nulu tuppa toomine. Meil aga on nul-gude kasvatamine küllaltki ris-kantne, sest tegemist ei ole Eestis looduslikult kasvava puuga ja see-pärast võib mõnel talvel liiga karm pakane või varakevadine päikese-põletus aastatega tehtud töö nul-lida. Küll aga kasvavad meil hästi torkiv kuusk (nn hõbekuusk),

serbia ja must kuusk. Ka ebat-suuga kasvab päris kenasti, aga viimastel aastatel on talle prob-leemiks saamas pudetõbi, mis võib kauni sinakas-rohelise kuue hõredaks ja koledaks teha.

Viimatinimetatud liikide tuge-vuseks on just nende ilus okaste värv (sinakas-roheline või lausa hõbedane). Serbia ja mustal kuusel on lisaks ilusale värvile ka kitsas võra, mis tuleb plussiks, kui ruumi on vähe. Kõik nad on aga välise ilme poolest üsna sarnased meie kuusega.

Mida arvata männist?

Esialgu võib mõte männist kui jõulupuust tunduda pisut veider. Kus tuuakse jõuludeks mänd tuppa? Võiks arvata, et seal, kus kuused-nulud ei kasva. Nii on see

PLussI JA MIINusT, MIKs EELIsTAdA NATuRAALsET KuusKE

1. Looduslikul jõulukuusel on hing.

2. Looduslik jõulukuusk lõhnab metsa ja vaigu järele, ta toob tuppa tõelise jõulutunde.

3. Tuues tuppa loodusliku kuuse, saame me igal aastal täiesti uue puu, mida pole mitte kellelgi teisel.

4. Loodusliku jõulukuuse koju toomiseks saab minna loodusesse, võtta kaasa pere ja teha üks tervistkosutav matk metsa ning pakkuda kuuse otsimise rõõmu ka oma lastele.

5. Loodusliku jõulukuuse kasutamisel on ökoloogiline jalajälg palju väiksem kui kunstkuuse kasutamisel, sest tema kasvatamisel kasutatakse taastumatuid loodusressursse palju vähem.

6. Eestis kasvanud jõulukuuse ostmisel toetame Eesti inimest ja tööhõivet maal.

7. Looduslik jõulukuusk on odavam.

8. Looduslik jõulukuusk meeldib ka teie neljajalgsetele sõpradele. Kass saab kuuse tüvel teritada küüsi ja teie koer võib laua pealt varastatud seapraele salatiks alumiste okste tippe peale näksida.

9. Leides veel jaanipäevalgi vaibast kuuseokkaid, tuleb meelde kaunis jõuluaeg, maitsvad piparkoogid ja vahva pika habemega jõuluvana.

10. uuel aastal pärast loodusliku kuuse toast välja viimist saab teda kasutada toredate tuleetenduste tegemiseks või toasooja saamiseks.

1. Kunstkuusel puudub hing.

2. Kunstkuusk haiseb nafta järele. Ta on nagu esikus seisev riidenagi, mille otsa me oma riided riputame.

3. Kunstkuusk on aastast aastasse ühesugune.

4. Kunstkuuse saamiseks tuleb trügida pühade eel rahvast täis kaubamajades, kus on lisaks kuuse saamisele võimalus saada nii tavaline, linnu- kui ka seagripp.

5. Kunstkuuse kasutamisel on negatiivne mõju keskkonnale palju suurem kui looduslikul jõulukuusel. Kunstkuuse tootmisel tuleb kasutada fossiilseid kütuseid (näiteks naftat plasti tootmiseks) ja teisi taastumatuid loodusressursse.

6. Kunstkuused on enamasti toodetud Hiinas ning neid ostes toetame Hiina töölisi.

7. Kunstkuusk on kallim.

8. Juhul, kui teie kass üritab mööda kunstkuuse tüve üles ronida, murrab ta suure tõenäosusega nii tüve kui ka enda selgroo. Koer aga saab oksi näksides kindlasti sooleummis- tuse ja te peate pühade ajal hakkama veterinaari otsima.

9. Kokkupakitud kunstkuusk võtab viimase vaba ruumi täistopitud esikukapis ja on enamik aastat tülinaks ees.

10. Juhul, kui teid on teie kunstkuusk ära tüütanud, ei saa te seda kasutada tuleetenduse tegemiseks või toasooja saamiseks. Kui te seda siiski teete, saate keskkonna- ametnikult trahvi.

«põhja-ameerikas on mänd üsna populaarne ja hinnatud jõulupuu.»

«Suur osa Eestis müüda-vatest nulgudest ongi toodud just Taanist.»

Jõuludeks kodune kuusk tuppa

muide olnud ka Eestis. Aga see pole mitte ainus põhjus. Põhja-Ameerikas on mänd üsna popu-laarne ja hinnatud jõulupuu.

Tõsi, seal kasvatatakse neid istandikes ja pügatakse juba vara-kult koonusjaks tihedaks puuks. Vajadusel värvitakse veel enne raiumist võra sobiva värviga. Sel-lepärast ei pruugi kaugelt esi-mese hooga sugulust meie hari-liku männiga äragi tunda.

Lisaks harilikule männile leia-vad kasutamist ka teised männi liigid, nagu näiteks keerdmänd, rumeelia mänd, seedermänd ja valge mänd.

Enamus neist kasvab ka Eestis üsna hästi, kuid pole kuulnud, et keegi neid jõulupuuks oleks kas-vatanud.

eestis kümmekond jõulupuude kasvatajat

Eestis ollakse ikka harjutud rohkem koduse hariliku kuusega. Jõulupuukasvatajaid on meil juba kümneid.

Mõnele on see oluliseks sisse-tulekuallikaks, teisele aga pigem hobi, mis toob ka natuke sisse. Istandusse istutatud kuusehaka-tisel kulub jõulupuuks kasvami-seks 8-10 aastat sõltuvalt, kui suu-reks puul lastakse kasvada.

Ilusa jõulupuu saamine nõuab suurt tööd, umbrohu- ja kahjuri-tõrje, võra kujundamine, istan-diku kaitsmine ulukite eest jne. Seda suurem on aga rõõm, kui hoole ja armastusega kasvanud puu jõuludeks tuppa viiakse, ära ehitakse ja sellel küünlad süüda-takse.

Nii jõuab tükike Eestit igasse meie perre.

Kuigi jõulupuudeks peavad eest-lased eelkõige harilikku kuuske, tuuakse mujal maailmas tuppa ka nulgu ning isegi mändi.

metsainfo 2010 3

0

5

10

15

20

25

PÕLV

A *

TÜRI

*

SÄRE

VER

E *

RAPL

A *

TALL

INN

JÕG

EVA

*

NA

RVA

PAID

E

PÄRN

U

OTE

PÄÄ

VALG

A

HA

APS

ALU

TART

U

TÜRI

-ALL

IKU

*

VÄIK

E-M

AA

RJA

VÕ

RU

VIL

JAN

DI

KURE

SSA

ARE

PÕLT

SAM

AA

KÄ

RDLA

kuus

k

hõbe

kuus

k

tork

av k

uusk

kuus

k

kuus

k

kuus

k

kuus

k

kuus

k

kuus

k

nulg

kuus

k

kuus

k

kuus

k

ebat

suug

a

kuus

k

hõbe

kuus

k

kuus

k

kuus

k

hõbe

kuus

k

kuus

k P uud on tavaliselt kõrged ja kaharad,

kaunistatud tuledega ja paigalda-tud kõige käidavamasse kohta asula keskel. Kust on need puud pärit? Enamasti tuuakse jõulupuu metsast, ent kasutatud on ka linnas või asula keskel kasvavat suurt kuuske. Teisel juhul jääb ära kuuse valimine, üsna tülikas vedu

ja ülespanek ning hiljem maha-võtmine. Kuna puu kasvab, siis saab omavalitsus igal aastal tea-tada, et tema asula jõulupuu on varasemast kõrgem!

Kõik jõulupuud ei ole kuused

Vaata, kui kõrged on Eesti lin-nade jõulupuud ning kas tegu on metsast toodud kuusega või kasvab see kuusk linnasüdames. Niisamuti leiab infot linnade puu-liigi eelistuste kohta – mitte kõik jõulupuud ei ole kuused, julgetud on valida ebatraditsioonilist.

K onkursi "Vereta jahi“ korraldaja, loodus-

muuseumi zooloogiaosakonna juhataja Tiit Hunt ütles, et võidu-töö valikul sai žüriile otsustavaks asjaolu, et Ilometsa tabatud kana-kull on muutunud Eestis väga haruldaseks ja jäänud pildile lii-gile loomupärases tegevu-ses. Indrek pälvis konkursi võitja au juba teist korda – 2008. aastal valiti parimaks tema foto emisest, kes koos põrsaga üle metsatee kii-rustab.

Tänavuse fotojahi saakloomaks oli kuulutatud metsnugis, teda aga ei õnnestunudki piltnikel kor-ralikult tabada.

„Vereta jahi“ RMK eriauhinna pälvis Ingmar Muusikus, kes jääd-vustas sukeldunud kopra saba. Kobras on RMK jahimajan-duse osakonna juhi Kalev Män-

niste sõnul vahva loom, kes aga maaomanikele tihti peavalu val-mistab. „Tammide poolt põhjusta-tud üleujutuste ja liigniiskusega väheneb metsade juurdekasv,“ selgitas Männiste.

„Nii nagu metsa- ja jahimeeste vahel tuleb leida tasakaal, tuleb leida tasakaal ka kobraste ja met-sameeste vahel. Et mets kasvaks ja kobrastel oleks elupaiku.“ Teiste toetajate poolt toodi esile Egert Tavita, Maldon Otsa, Heiko Kruusi, Jaan Künnapi ja Kart Tammiste “saaki”.Loodusfotograafide foto-jaht toimus tänavu maikuus Ida-Virumaal Tudus RMK Anguse jahi-majandi maadel.

„Vereta jaht“ on pärisjahiga sarnanev jaht, kus relvadeks on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte. Võistluse korraldajad on RMK, Eesti Loodusmuuseum ja Overall Eesti AS.

Võitis soo-loorkulli fotoTänavusel loodusfotograafide jõukatsumisel tunnistati parimaks pildikütiks Indrek Ilomets, kes sai saagiks kauni foto uruhiire kinni püüdnud soo-loorkullist.

RMK eriauhinna sai ingmar Muusikus, kel õnnestus pildile saada sukeldunud kopra saba. olgugi, et kobras on vahva loom, tekitab ta tihti maaomanikele peavalu.

soo-loorkull transpordib kinnipüütud uruhiirt talle sobivasse paika. „Vereta jahi“ võidutöö autor on indrek ilomets.

detsembri alguses panevad kõik oma-valitsused ja külad oma linna- või küla-keskustesse püsti suure jõulupuu, mis valitakse hoolikalt ja juba varakult, et puu saaks kogu jõulude-eelse ja kuni uusaasta esimeste nädalateni inimestele rõõmu valmistada.

KRistel aRuKasK pille RõiVas

KõRg

uS

mee

trite

s

* tegemist on puuga, mis kasvab linna keskel ja on ära ehitud jõulupuuks, mitte metsast toodud puuga.

Mis linnas on kõige kõrgem jõulupuu?

4 metsainfo 2010

Mõttemetsast metsamõnusse

Konkurss “100 soovi ja palvet” kutsus kaunitele sõnamängudele. Loodusele mõeldud lausungite seast tunnistas žürii eesotsas poe-tess Doris Karevaga parimaks järgmised:

“Head lapsed, need kasvavad metsaga!” (autor Teet Raudsepp), “Mõttemetsast metsamõnusse” (Monica-Linde Klemet) ning “Sada sajajalgset, viiskümmend viina-mäetigu, kümme krüüslit, viis vii-gerhüljest, kaks kahejalgset – üks maailm.” (Katrin Möllits).

Žürii otsustas välja anda ka eri-preemiad parimatele venekeelse-tele lausungitele (“Кто не любит природы – тот не любит человека.” ning “Береги природу – твой дом.”). Tunnustati ka pari-mat osalenud noort (“Loodus on aare, mida pole vaja otsida”) ning lustlikkuse eripreemia sai kutsung “Minu korv! Minu kübar! Minu laps! Minu mets ootab mind!”

Mmm, kukeseene- napoleoni-tort

Konkursi “100 tordiretsepti” žürii eesotsas tippkokk Roman Zaštšerinskiga valis oma magusa töö tulemusel õnnestunuimaks retseptiks Alla Metsmaa kuke-seene-napoleoni-tordi. Esile toodi ka muraka-männi-pruunjuustu-torti ning jäist mustikatorti kuu-sekasvu siirupiga, eripreemia nutika ja leidliku serveerimise eest sai Marje Tamme umbrohu-poti nime kandvale kokakunsti-teosele. Vaata retsepte ja proovi kodus järele www.rmk.ee/loodusegakoos.

Kauneim koht asub Kilingi-nõmmel

Võistlusel “100 lemmikut loo-duses” esitas RMK kõigile hinda-miseks 100 riigimetsa loodusob-jekti, et valida nende seast – nagu sõnastas žürii esimees Hendrik Relve – Eesti parima auraga koht.

Publikuhääletus tunnistas kõige armsamaks kohaks Pärnu-maal Kilingi-Nõmme metsamaja. Lemmikuteks osutusid ka Elist-vere loomapark, Vainopea parkla, Meenikunno matkarada, Oru park ja Rannametsa-Tolkuse loodusõp-perada.

tärkav kevad postkaardil

Postkaartide võistlusel “100 looduse postkaarti” kutsuti Eesti kooliõpilasi üles vaatlema ärkavat kevadet ja joonistama nähtu post-kaardile. Võistlusele saabus 137 koolist 1356 tööd, parimate pil-tide virtuaalnäitus on üleval RMK kodulehel metsakooli alamlehel.

Žürii esimees Navitrolla julgus-tas kõiki ka edaspidi aeg-ajalt loo-dusele tänukaarti joonistama. “Millal sa viimati ütlesid oma sõp-radele-lähedastele, et nad on nii tähtsad? Loodus ei väsi seda kunagi kordamast ja toimib vaid siis, kui iga osa – taimed, loomad, linnud – on hoitud.”

Mis lännu, tuu lännu…On teada-tuntud tõde, et üks

pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Metsapiltide konkursiga “100 metsapilti” soovis RMK vahen-dada looduses liikumise reegleid läbi tähelepanelike silmade, luues neist harivaid pilte. Žürii eesotsas Heinz Valguga valis parimaks Mari-Liis Kasaku töö „Mis lännu, tuu lännu, kõik puu om ütskõrd kännu...“, mille puhul kiideti, et foto pajatab hästi oma lugu – puud on osa looduse ringkäigust, mis kestavad üle inimpõlve ja täi-davad nii looduse kui ka inimese seisukohalt olulist rolli.

II preemia läks Kristiina Kala-mehele töö eest „Suur ja väike“, mille puhul hindas žürii töö origi-naalset lahendust. III preemia anti Ingmar Põllule pildi eest „Metsa-venna elu lõbus...“. Viimase puhul tõdesid hindajad, et inimesed, kes liiguvad metsas just sellistena nagu fotol näha – seljakotiga –, on parimad loodusesõbrad.

Kingitused Eesti looduseleLooduskaitse 100 aasta juubeli auks korraldatud kampaania “Loodusega koos” raames korraldati mitu konkurssi, mille tulemusel kogutud head soovid, pildid ja toidud on kauniks kingiks Eesti loodusele. RMK

Ühistu abiga puiduturuleKui metsaomanik oma väikese puidukoormaga üksi turule läheb, ei ole tal just palju lootust head hinda saada. Väikesi koguseid koos müües on ta aga metsa-tööstusele arvestatav partner ja puiduostja valmis ka paremat hinda maksma.

K ümmekond aastat tagasi vesteldes Saksa

metsatudengitega küsisid nad, kas Eestis on metsanduses sama-laadsed mured, mis Saksamaal. Teadmata nende probleemis-tikku, palusin täpsustada, mis muret teeb. Selgitati, et põhiprob-leem on selles, et erametsaoma-nik ei tunne raie vastu huvi – elab linnas ja arvab, et las mets sirgub omasoodu. Meile oli probleem toona arusaamatu. Oli ju Eesti metsanduses märksõnaks hoopis intensiivne raie.

Vahepealsete aastatega on Eestis palju muutunud. Need omanikud, kes tagasisaadud met-sast kohe raha tahtsid teenida, on seda ammu teinud. Metsaressurss on jõudnud ennekõike nende kätte, kes ennast pikas perspek-tiivis metsaperemehena näevad. Samas on meieni jõudnud Kesk-Euroopale ammu tuttav prob-leem – liigagi passiivne metsa-omanik. Raie maht on drastiliselt vähenenud.

Et väikemetsaomanik puidu müügi ette võtaks, peab süsteem olema talle võimalikult lihtne, usaldusväärne ja ka tulu maksi-meeriv. Euroopa kogemusele tuginedes võib väita, et ühistul on oluline roll metsaomanike aitami-sel puidu müügi juures.

ühistu tegutseb metsa-omanike huvides

Kui metsaomanik oma väikese puidukoormaga üksi turule läheb, ei ole tal just palju lootust head hinda saada. Väikesi koguseid koos müües on ta aga metsatöös-tusele arvestatav partner ja pui-duostja valmis ka paremat hinda maksma. Peale hinnavõidu saab ühistu kaudu ka kindluse, et tehing korrektselt soorita-takse. Metsaomanik ühistu liikmena saab ju alati ühistu tegevust kontrollida. Ühistu peabki metsa-omanike huvides tegutsema.

Eesti metsaühis-tud on alles alusta-nud puidu turus-tamisteenuste pak kumist. P e a m i n e osutatav

teenus on raielangi oksjoni kor-raldamine – ühistu selgitab enam-pakkumise kaudu parima hinna, ajab korda kogu paberimajan-duse (lepingud, teatised), aga teeb ka järelevalvet raietööde üle. Nii tagatakse, et peale hea hinna oleks omanikule garanteeritud ka metsatööde kvaliteet. Mõnes piir-konnas saab ka ühistu ise raie kor-raldada ning korraldada raiutud metsamaterjali müügi.

jaanus aun SA Erametsakeskuse juhatuse liige

Ei saa unustada, et puidu müük on spetsiifiline tegevus, mille rahaline väärtus võib ulatuda sadadesse tuhandetesse krooni-desse. Mõistlik on sellises tehin-gus omada spetsialisti, kes just müüja vajadustest lähtuvalt nõu oskab anda. Ühistu ongi müügi-tehingus asjatundja metsaoma-niku poolel. Samas ei pea ühistu puidu müügi korraldamisest suurt tulu teenima. Oma kulud peab küll kaetud saama, aga kuna ees-märk on suurendada metsaoma-niku tulu, makstakse võimalikult palju puidu lõppostja poolt maks-tavast hinnast välja metsaomani-kule. Pärast raie korraldamist ja puidu turustamist saab ühistu aidata ka uue metsapõlve loomi-sel (organiseeritakse toetuse saa-mine ja istutamistööde korralda-mine).

asjatundlik nõu metsamüüjale

Iga metsaomanik valib endale partneri küll ise, aga siiski soovi-taks puidumüügi mõtteid mõlgu-taval metsaomanikul ka oma metsa asukohajärgse ühistuga ühendust võtta ja nende pakuta-vaga tutvuda. Vähemalt on siis otsustamiseks rohkem infot.

Ühistute kontaktid leiab erametsanduse infoportaalist www.eramets.ee/metsauhistud.

D etsembri algul sai Eesti riigimetsade

majandaja uue, PEFC säästliku metsamajandamise sertifikaadi. Seega saavad sertifitseeritud pui-dust huvitatud ettevõtted RMK käest osta nii FSC kui ka PEFC mär-gisega puitu, mis toob kaasa lisa-võimalusi kogu Eesti metsasekto-rile.

„Metsakasvatajale on sertifi-kaadid tunnustus tehtud töö eest, laiemale avalikkusele aga selge märk, et metsa kasvatamine ja kasutamine Eesti riigimetsas on säästlik ja pikaajaliselt jätkusuut-lik,” kommenteeris RMK juhatuse liige Tiit Timberg.

Riigimetsa sertifikaadid loovad olulisi lisavõimalusi Eesti metsa- ja puidutööstussektorile. Mitmed RMK käest puitu ostvad kliendid järgivad oma tootmistsüklis FSC ja/või PEFC sertifitseerimissüstee-mide nõudeid.

sertifitseeritud puit on euroopas nõutud

“Tulemuseks on riigimetsast pärit puidust valminud sertifitsee-ritud tooted – saematerjal, frees-puit, mööbel jms. Sertifitseeritud puidust tooted on Euroopas nõutud ja meie paindlik ning heal tehnoloogilisel tasemel metsa- ja puidutööstussektor majanduse ekspordivedurina kasutab tekki-vat sünergiat ilusasti ära,” selgitas Timberg.

Riigimetsade sertifitseerimist vastavalt rahvusvaheliselt tunnus-

tatud Eesti PEFC metsastandardile viis läbi AS Metrosert. „Suure met-samajandajana on RMK-le PEFC sertifikaadi omistamine kindlasti teedrajava tähtsusega ning loo-detavasti liitub sertifitseerimis-protsessiga ka väiksemaid metsa-omanikke,“ avaldas lootust Ain Noormägi, Metrosert ASi juha-taja.

FSC säästliku metsamajanda-mise sertifikaati hoiab RMK juba 2002. aastast. FSC ning PEFC on mõlemad laialt tunnustatud üle-maailmsed säästliku metsamajan-damise hindamise süsteemid, milles sätestatud nõuetele vasta-mine annab kinnitust selle kohta, et metsa majandatakse ökoloogi-liselt, sotsiaalselt ja majandusli-kult tasakaalustatult. Sõltub turust, kus millise märgiga puitu rohkem eelistatakse.

sertifitseeritud puidu turul valikuid rohkemAlates detsembrist saab riigimetsast puitu ostes valida nii FsC kui ka PEFC sertifitseeritud puidu vahel.

RMK

Kampaania viimasel üritusel Karulas said lapsed teha ponidega reesõitu.

Metsaühistu on metsaomaniku partner metsamajandamisel –

ühiselt puitu müües on iga met-saomanik metsatööstuse jaoks

arvestatav partner.

metsainfo 2010 5

P aljudele üllatuseks on Eesti kõige metsasem

maakond Hiiumaa. Siinne metsa-suse protsent on lausa 70,7. Põli-seid riigimetsamaid on neist 39%, seega on suurem osa erametsa-maad, millel on olemas head oma-nikud.

Viimastel aastatel on naaber-saarel Saaremaal toimunud aktiiv-selt riigi korraldatud enampakku-misi, kus peremeheta maale otsi-takse omanikku. Eks Hiiumaalgi ole selliseid metsi, kuid oksjoni-laine siia veel jõudnud ei ole.

MTÜ Hiiumaa Metsaselts on tegutsenud juba üle üheteist-kümne aasta. See on meie saare ainus metsaühistu. 14 asutajaliik-mega organisatsioonil on juba 114 liiget, kes omavad ligikaudu 7300 hektarit metsamaad. Vee-

rand meie eraisikutest liikmetest elavad mandril, kuid nende met-saomand ja tihti ka suve- või nädalalõpukodu on saarel.

Kui möödunud aastal täitus esimene tegutsemiskümnend, alustasime oma organisatsiooni arengukava koostamisega, mis valmis tänavu suveks. Määratle-sime oma missiooni, visiooni ja prioriteetsed tegevussuunad. On ju mittetulundusühendustel tihti just see oht, et tegutseda tahe-

takse kõikidel suundadel ega taheta tunnistada, et kõigeks liht-salt ei jagu energiat. Kui prioritee-did paigas, on lihtsam edasi tegut-seda ja ühistut tugevamaks muuta.

hiiumaa Metsaseltsi prioriteetsed tegevus-valdkonnad on:• INFO JA KOOLITuS• MAJANDuSTEgEVuS, TEENuSTE ARENDAMINE• EESTKOSTE• KOOSTöö• TRADITSIOONIDE TAASELuSTAMINE.

Koolitused on olnud meie prio-riteet tegutsemise algusest saati. Kuigi erametsaomanikuks on taas võimalus olla juba üle kahe küm-nendi, siis seda tühimikku omani-kuks olemise oskustes, mille jättis nõukogude aeg, annab ikka veel täita. õppepäevi korraldame SA Erametsakeskus toel ja nendele on tasuta osalema oodatud kõik metsaomanikud.

õppepäevadel kasutame väga palju oma saare häid spetsialiste,

kuid ega me ilma mandri tarka-deta ka päris hakkama ei saa. Oleme ühiselt käinud vaatamas ka teiste ühistute toimetamisi Saaremaal, Läänemaal ja Vardil.

Majanduslikus ühistegevuses astume esimesi samme liikmete ühiste kasvava metsa oksjonite korraldamisel. Ühiselt tellime metsamajanduskavasid, kuna tak-saatorid tulevad mandrilt, siis saab juba veokulude kokkuhoiult kena hinnavõidu. Oleme ka läbi aastate olnud edukad eurotoe-tuste abil tehnikat taotlema, seltsi poolt on liikmetele tagatud vaja-liku bürokraatia korraldamine.

Eestkoste ja koostöö on oma-vahel küllaltki tihedalt seotud tegevused, seda enam väikses kogukonnas. Siin ei saa hak-kama, kui vaenlasi otsida, ent ühisel jõul võib aga päris palju korda saata.

Traditsioonide taaselustami-seks korraldame vastavasisulisi õppepäevi ja püüame Soera muu-seumi juurde talumetsa õppe-klassi rajada.

Hiiumaa Metsaselts on Hiid-laste Koostöökogu ja Eesti Eramet-saliidu liige. Teavet meie tege-miste kohta leiab kodulehelt www.metsaselts.hiiumaa.ee.

Metsaomanikud vajavad koolitustHiiumaa Metsaselts on saare ainus metsaühistu, kes koondab praeguseks 114 liiget, saja liikme võrra suuremat hulka metsaomanikke, kui 11 aastat tagasi ühistu asutamiskoosolekul.

aiRa toss Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees Hiiumaa erametsanduse tugiisik

«Oleme ühiselt käinud vaatamas ka teiste ühistute toimetamisi Saa-remaal, lääne-maal ja Vardil.»

P eagi lõppeva aasta pal-jude tegemiste hulka

on mahtunud kogu maailma hõl-mavaid koostööprojekte, võõrus-tatud on külalisi mitmest paigast ja raamatu kujul on kokku võetud 20 viimast tegevusaastat.

Rahvasuu ütleb, et ajalugu kordub. Nii oleme meiegi võtnud metsakõdu alt välja kunagise sümboli tekli ja taastanud selle

kasutamise. Ühelt poolt auasi, tei-salt on tegu metsanduse ajaloo hoidmisega. Meie ajaloo hoidmi-sega.

Tänavune metsanädalgi on juba ajaloosündmus, kus EMEÜS pole niivõrd esile toonud ennast kui organisatsiooni, vaid olnud paljude suurte metsandusasu-tuste koostööpartner. Tartu mara-toni korraldajatena hoolitseme ka rahva tervise eest.

Kui nüüd vaadata metsandus-hariduse ja praktikute kahepool-set täiendamist, tuleb tõdeda, et ootused on suured.

Kas ja milline mets nendest istikutest välja kasvatatakse, sõltub juba sellest, kui palju sel-

lesse hoolt ja teadmisi panusta-takse. Milles aga saame kindlad olla – järeltulev põlvkond on nagu vaher, mis toidab oma mahlaga ja kannatab ka tuuleiile.

ise: olla aktiivne hariduse toetamises

Hiljutises kõnes metsaloolisel konverentsil EMEÜSist rääkides sai kokku võetud tegevus jutuga, et me oleme eelkõige õppinud: „Me oleme õppinud väga erine-vate metsandus- ja puidutööstus-firmadelt ja akadeemikutelt.“ Sealt tulevad ka meie tulevikusuunad, olla aktiivne kõiges selles, mis haridust toetab, olles aktiivne eel-kõige akadeemilises keskkonnas

endas. Nii suudame tulevikus mõista ehk paremini eri soovide ja plaanide tagamaid. Selliselt saab valdkonda toimivana hoida. Hunt vaatab ikka metsa poole, ütleb rahvasuu. Niisamuti loodan ka mina, et neid, kes koju plast-kuuse toovad, jääb järjest vähe-maks. Siinkohal ei pea silmas mingit majanduskasu.

Eelkõige pean silmas seda, et peale meie saaks ka avalikkus kok-kupuute metsandusega. Selliselt on tegu hingelise kasuga, elu-keskkonna parandamise kasuga kogu ühiskonnale.

Meile on see igapäevakesk-kond ning see on hea keskkond. Kel vähegi võimalik, otsige kokku-

puudet metsaga ja metsandu-sega. Kui võimalik, otsige haridust ja informatsiooni, mis aitab mõista metsa olemust ja olulisust.

Puude kohina saatel on mul hea meel EMEÜSi nimel tänada kõiki koostööpartnereid ja toeta-jaid ning soovida õnnestumisi uuel aastal!

Oluline tarkus tuleb metsastMets on meie igapäevakeskkond. Hea keskkond. Metsalt on igaühel õppida. Meil on vaja mõista metsa olemust ja olulisust. Klaus VinKManEMEÜSi juhatuse esimeesandRe puRRetEMEÜSi juhatuse liige

eMeüsi juhatuse esimees Klaus Vinkman (vasakul) ja juhatuse liige andre purret (paremal) soovivad hoida tugevat sidet akadeemikute ja praktikute vahel.

tänavu mais sai hiiumaa Metsaselts meetme 1.5.1 toel uued ja väga vajalikud traktorid. Foto: Aira Toss

«Kui vaadata met-sandushariduse ja praktikute kahe-poolset täienda-mist, tuleb tõdeda, et ootused on suured.»

6 metsainfo 2010

Novembri lõpus pärast puitarhitektuuri konverentsi anti mai-neka konkursi „Aasta puitehitis 2010“ parimatele auhinnad. Peaauhinna pälvis oma suvemaja eest Muhu saarel arhitekt Mihkel Tüür, keda autasustas Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes hindab puitarhitektuuri kõrgelt.

J uba kaheksandat korda selgitasid Puuinfo ja Eesti

Metsatööstuse Liit möödunud aastal valminud ehitiste hulgast puitarhitektuuri auhindade saa-jaid. Žüriisse kuulusid arhitektid urmas Elmik ja Peeter Pere, inse-nerid Toomas Aakre, Indrek Peter-son ja Märt Riistop ning kunsti-teadlane professor Mart Kalm.

Peaauhinna Kultuurkapitalilt summas 30 000 krooni sai arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel. Hoone on ehituselt väga originaalne, tema seinad koosnevad lapiti üksteise peale lii-mitud prussidest, prussidest on ka võlvjas katuslagi. Ehkki žüriile oleks meeldinud idee hoolikam teostus, leiti, et mõte on tuuma-kas ja väärib esile tõstmist. Pealegi tegi töö arhitekt koos abilistega ise, kasutades selleks vaid oma metsast saadud materjali.

lihtne ja ökonoomne maja

Arhitekt Mihkel Tüür iseloo-mustab oma maja nii: suvemaja kujundamisel on eesmärgiks seatud vabakujulise geomeet-riaga ruum, mida oleks samas lihtne ja ökonoomne rajada. Ehi-

tusel on võetud kandvaks ideeks mõte puitmajast selle olemuslikus tähenduses. Tegemist on puit-majaga selle kõige üldisemas ja lihtsamas tähenduses.

Kõik kasutatud materjalid on nähtaval

Seinad, põrand, kandekonst-ruktsioon, viimistlus, soojustus, katusekate, põrandad, laed, akna-raamid ja trepp on sel majal pui-dust. Maja moodustub olemusli-kult materjalist, mis on nähtav ja tajutav. Hoone ehitus on lihtne ja vahetu – kõik materjalid, mis loovad maja, on ka nähtaval. Tege-mist on eksperimendiga, mille kaugem idee oleks tuua ehitusse tagasi maja kehaline ürgsus läbi vahetu materjalikogemuse. Kõik, mis on ehituseks kasutatud, on nähtaval. Puit kui materjal on ideaalne kõrgtehnoloogiline loo-duse kingitus selliste eesmärkide saavutamiseks.

Maja arhitekt ja omanik loodab, et see maja on kirjeldatud mõtte-suuna esimene väike katsetus. Puidu kasutus uuel viisil on üheks võimalikuks võtmeks, et viia kesk-kondlik ja energiasäästlik mõtle-mine uuele tasandile ka arhitek-tuuris.

Tüür kommenteeris auhinna-tseremoonial, et mõte ehitada

suvemaja just nii, pärineb lapse-põlvest, kui isa toodud märjad lauad sai laotud riitadesse kuivama ning riitade vahele tekkis lastele mõnus mängu-koht.

Mõni aasta tagasi oli Tüüri sõbral sama seis, et märjad lauad tuli panna kuivama riita ning just siis tekkiski Tüüril mõte, et miks mitte ehitadagi maja samal viisil – ladudes prussid üksteise otsa riita ja lisaks seintele teha sama ka katuse puhul.

laitmatu teostusega eramu on energiasäästlik

Ära märgiti kaks tööd: eramu Roosisaarel Võru lähedal ja Ener-gia talu teemaja Suure-Jaani vallas Vihi külas.

Eramu (arhitekt Karmo Tõra, insener Revo Luuk) võlus oma lait-matu teostusega igas mõttes, eri-list tähelepanu on pööratud ener-giasäästule.

Maitsetaimi ning rohuteid kas-vatava Energia talu teemaja (arhi-tektid Lauri Saar ja Indrek Järve, PAIK Arhitektid) sobitus eriti hästi Navesti jõe suunas langeva maas-tikuga ja sai plusspunkte selle eest, et omanik ei olnud peljanud arhitektuuri investeerimist.

Võistlusel anti välja ka hulk eri-preemiaid, igaks 10 000 krooni.

Parim puitehitis on originaalne suvemaja Muhus

sõmeru vallamaja värvilistest puitlippi-dest fassaad ja värvi-mata lattidest ripp-lagi. Fotod: Märt Riistop

Magamis- ja sanitaar-plokk on vineerist hoone hoones, kuhu viib vineeri meenuta-vast kihtliimpuidust välja lõigatud trepp.Fotod: Märt Riistop

metsainfo 2010 7

Vineeri eripreemia pani välja uPM Kymmene Otepää AS ja selle saaja on arhitekt Tiit Trummal suvemaja eest Hiiumaal. Vineeri rolliks selles majas on olla ühen-duslüliks vanu talumaju meenu-tava välisilme ja kaasaegse sise-muse vahel, kasutatud on mit-meid uudseid ja leidlikke lahen-dusi.

Fassaad inspireeritud kõrvalasuvast viljapõllust

ASi Rait välja antav puidust fassaadilahenduste eripreemia läheb harva lihtsalt voodrilaua kasutajatele. Sel aastal sai auhinna arhitektuuribüroo Salto Sõmeru vallamaja fassaadilahenduse eest. Triibulistest puitlippidest lainetava fassaadi loomisel said nad inspiratsiooni maja kõrval olevast viljapõllust ja jätkasid puitlippide motiiviga ka hoone sisemuses.

sild jalakäijatele pärnus püüab pilku

Liimpuidu eriauhinna pani välja OÜ Peetri Puit ja selle saajaks on arhitekt Kiur Lootus Pärnu Val-likraavi jalakäijate silla eest. Ehkki silla hädavajalikkus linlaste jala-vaeva vähendajana tundus žüriile mõneti kaheldav, on sild ise hästi teostatud ja õhtuses efektses val-guslahenduses kahtlemata pilku püüdev. Pealegi ei ole Eestis teada kaarkonstruktsioonis sildasid, mille kandev kaar on ühtlasi jala-käijate käiguteeks.

Aasta puitehitise võistlusega liitus esimest korda ka Eesti Puit-majaliit, kelle auhind parimale

Parim puitehitis on originaalne suvemaja Muhus

tehasemajale läheb küll mitte arhitektile, vaid maja tootjale ja hinnataksegi eelkõige ehituskva-liteeti. Esimese tehasemaja auhinna saajaks osutus AS Matek ja nende toodetud Sauga valla Tammiste lasteaed.

Selle auhinna kandidaatide vaagimisel osales žüriis Eesti Puit-majaliidu esindaja, edaspidi on kavas moodustada oma žürii.

Konkursile laekus kokku 23 ehitist. Žürii valis põhjalikumaks tutvumiseks välja 14 hoonet. Kon-kursile esitatud ehitiste puhul hindas žürii ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset konteksti, materjali kasutust ja ehitustehni-list kvaliteeti.

„Võrreldes eelmiste aastatega, on esitatud hoonete hulgas rohkem ühiskondlikku funkt-siooni täitvaid ehitisi ja enam tähelepanu on pühendatud ener-giasäästule,“ kommenteeris Puit-ehituse klastri projektijuht Märt Riistop.

ülal ja all: Mihkel tüüri suvemaja Muhus.

Fotod: Märt Riistop ja Mihkel Tüür

«aSi Rait välja antav puidust fassaadilahen-duste eripreemia läheb harva liht-salt voodrilaua kasutajatele.»

ülal: pärnu Vallikraavi jalakäijate sild.all: Roosisaare eramus ei kasutata liimpuitu, kuid ka tavaliste prusside liited on lahendatud liimpuidule omase korrektsusega. Fotod: Erik Konze

ülal: sauga valla tammiste lasteaed, arhitekt jüri Kliimask.

all: energia talu teemaja on õhuline ja hästi maastiku

sulanduv.

Fotod: OÜ Matek ja Märt Riistop

metsainfo 20108

Tule talvisesse metsa!

M illega üllatab tal­vine mets? Kelle

jäljed paistavad lumel? Kuidas toita külmal ajal linnukesi? Milli­sed on talvised metsatööd? Need ja mitmed teised teemad leiavad

põnevat käsitlemist õpetlikel met­saretkedel. Talvekampaania kestab 17. jaanuarist 25. veebrua­rini ning osavõtuks tuleks end aegsasti kirja panna RMK kodule­hel metsakooli alamlehel. Tasuta programme on piiratud arvul, registreerimine läheb lahti esmas­päeval, 10. jaanuaril. RMK jagab tasuta loodusõpet 24 kohas

kogu Eestis – põhiliselt loodus­keskustes, aga ka loodusmaja­des ja Sagadi looduskoolis.

Mitmekülgsed programmid igaühele

Programmid on kokku pandud nii, et need haakuksid koolis käsit­letavate teemadega. Loodusretk ning õpe on osalejatele tasuta,

endal tuleb hoolt kanda trans­pordi eest.

RMK pakub mitmekülgseid ja igale eale sobivaid õppeprog­ramme oma looduskeskustes aasta läbi, lasteaedadele ja üld­hariduskoolidele mõeldud tasuta kampaaniaprogrammid toimuvad igal kevadel, sügisel ja talvel.

Jaanuaris läheb lahti RMK talve­kampaania, mille käigus saavad üldhariduskoolide õpilased ja lasteaialapsed kogu Eestis osa tasuta loodusõppeprogrammidest.

RMK

Luua metsanduskool pälvis parima kutseõppeasutuse tiitli

Koolijuht Haana Zuba oli auhinda saades väga õnnelik ja ütles, et kva­liteediauhinna saa­mine on koolile suur

au ja uhkus: „Me väga tahtsime seda kvaliteediauhinda. Tegime selle nimel neli aastat kõvasti tööd, pingutasime ühiselt nagu üks pere.“ Haana Zuba avaldas tänu nii partnerkoolidele kui ka teistele koostööpartneritele, tun­nistades, et üksi ei oleks nad nii edukad olnud: „Innove on meie koostööpartner juba alates aas­tast 1995. Rõõm on tõdeda, et kõik need koolid, kes tookord alustasid uuendustega, olid pal­juski ka täna siin. Loodame, et meie koostöö jätkub ja läheb veelgi tihedamaks.“

Kool kui perekondŽüriiesimehe Andres Punga

sõnul oli otsus üllatavalt üks­meelne. Luua metsanduskool edestas teisi koole kõigi näitajate poolest ja tänu sellele otsustati seekord eriauhinda mitte välja anda. Hindajate kokkuvõte kooli kohta oli järgmine: Luua metsan­duskool on kool, mis on kui üks perekond, samade põhiväärtuste ja eesmärkidega. See on õppiv organisatsioon, kes väärtustab osalemist, õppimist ja jagamist. „Mul on siiralt hea meel selle üle, et Luua metsanduskoolile auhind läks. Teen ettepaneku ministrile premeerida kooli 100 000 kroo­niga,“ ütles Andres Pung.

Eeskujuks iirlaste kvaliteeditöö

Tänavu osalesid konkursil Tal­linna teeninduskool, Luua met­sanduskool, Kehtna majandus­ ja tehnoloogiakool, Haapsalu kutse­hariduskeskus ja Väike­Maarja õppekeskus. Kvaliteedi juhtimine ja juhtimise kvaliteedi edenda­

Luua metsandus­kool pälvis Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna, mis anti pidulikult üle Tallinna Õpetajate Majas.

Aigar Tiho, 21aastane, õpib forvarderioperaatori erialal, lõpetanud Luual metsamajanduse eriala koos keskharidusega:

Valisin metsanduse eriala, sest juba lap­sena meeldis mulle metsas käia, linde, loomi, puid ja põõsaid vaadata. Palju aitasid kaasa isa ja vanaisa, kes mind pidevalt jahile kaasa võtsid ning rääkisid, kuidas metsas elu käib. Ka minu vanaisa on lõpetanud Luua metsanduskooli met­savahi erialal. Juba enne põhikooli lõppu otsustasin Luua kooli kasuks, mis on minu jaoks ka ainuke kool, kus on võima­lik praktilist metsandust õppida. Koolil on pikad metsandustraditsioonid ja siit saab kvaliteetse hariduse. Raietöödega olin kokku puutunud juba enne õppima asu­mist. Juba väikese poisina käisin isal metsas abiks. Saagimine hakkas mulle meeldima ning koolis hakkasin tegelema raievõistlustega.

Minu arvates on kutseõppe eeliseks suured praktilised kogemused, mis toeta­vad teoreetilisi teadmisi. Kutseharidust peaksid väärtustama ettevõtted, kes vaja­vad enda ridadesse praktilise kogemusega haritud tööjõudu. Eestis on juba piisavalt neid, kes lipsu kanda oskavad, aga puudu on neid, kes midagi reaalset teha oskavad. Samas võib ka kutsehariduse omandanud inimene ise ettevõtte asu­

tada, sest koolist saab kõik selleks vajali­kud teadmised. Kooli juures väärtustan ma kõige enam seda, et mind õpetavad oma ala spetsialistid. Õpetajad oskavad ennast kuulama panna ning suhtuvad õpilastesse nagu võrdne võrdsesse ja see on väga tähtis.

Annes Välk (pildil), 27aastane, õpib metsanduse eriala II kursusel

Enne õpingute alus­tamist olin katseta­nud erinevaid ame­teid, mil oli läbivaks teemaks mets või puit. Tundsin, et just metsandusvaldkond on mulle hingelähe­dane. Praktilised metsatööd, kuigi rasked, on mulle alati pakkunud rahuldust. Lisaks olen saanud tööga seoses palju reisida. Lõplikult kallutas otsuse Luua kasuks raietööliste kursus ja õpetaja Kaido Saare eeskuju 2008. aastal. Kutse­hariduse eeliseks on praktilised oskused. Kõrgkooli puhul peab arvestama mini­maalselt 5aastase õppeajaga, millega sageli ei arvestata ning tehakse vigu eri­alavalikul. Paljud loodavad lihtsalt üli­koolidiplomile, ent paber ise ei tee tööd ära. Kutsekoolis saab kahe­kolme aastaga tugeva praktikakogemuse. Lisaks sisalda­

vad kutseõppekavad palju kõrgkooliski loetavaid õppeaineid. Vajadusel saab alati minna edasi õppima, olles omanda­nud hea baasettevalmistuse.

Mariana Simson, 33aastane, töötab Pirita linnaosavalitsuses haljastuse ja heakorra peaspetsialistina, õpib arboristiks töökohapõhises õppevormis, varem omanda-nud kutsekeskhariduse Jäneda õppe- ja nõu-andekeskuses ja õppinud Eesti maaülikoolis

Puud ja puude hooldus on mind juba pikka aega huvitanud. Kuna oma tööko­hal puutun pidevalt kokku ka puude hooldusega, siis tundsin vajadust selle eriala õppimise järele. Vaadates ümber­ringi, kuidas on hooldatud või pole üldse hooldatud puid, ajab see kohe karjuma. On näha, et puid hooldavad inimesed, kes ei tea sellest midagi. Selleks, et midagi parandada, olekski vaja oskajaid spetsia­liste. Kui Luual hakati õpetama arboriste, tekkis kindlam tunne puude hoolduslõi­kuste tuleviku suhtes. Spetsialistidel on praegu väga raske parandada neid kümme aastat tagasi tehtud vigu puude hoolduses. Luua kooli õppimisvõimaluste kohta kuulsin ühel puude hooldamise seminaril Luual ja oma tuttavatelt. Töö­koha kõrvalt sessiooniõpe sobib hästi, sest koolis kohal on vaja käia vaid kord kuus üks nädal.

PILLE RÕIVAS

mine kutsekoolides sai Innove initsiatiivil alguse juba aastal 1996, kui Phare projekti raames tutvuti ISO 9000 standardi raken­damise võimalustega kutsekoolis ning käidi tutvumas iirlaste kvali­teeditöö kogemustega.

Suurema avaliku tähelepanu osaliseks sai kvaliteediteema aastal 2003, kui Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove eestvedamisel korraldati esimest korda pilootprojektina kutsekoo­lide kvaliteediauhinna konkurss, milles osales 9 kooli. Pilootprojek­tile kohaselt ei antud esimesel aastal välja kvaliteediauhinda. Küll aga selgus võitja aastal 2004, kui parimaks kooliks osutus Türi tehnika­ ja maamajanduskool ning eripreemia parimate perso­nalialaste tulemuste eest pälvis Luua metsanduskool.

Eesmärgiks tõsta koolide õpitaset

Kvaliteediauhinna konkursi eesmärk on tõsta koolide õpitaset ja juhtimise efektiivsust, juuru­tada koolispetsiifilisi enesehinda­mise põhimõtteid ja meetodeid, levitada parimaid kogemusi, tõsta koolide mainet ning kindlasti avaldada tunnustust edumeelse­matele organisatsioonidele.

ÕPiLaSEd hindaVad PRaKTiLiSi OSKuSi KÕRgELT

«Teen ettepaneku ministrile pre­meerida kooli 100 000 krooniga,» Andres Pung.

Luua metsanduskooli õpilane Aigar Tiho otsustas juba enne põhikooli lõppu, et tema tulevik saab olema seotud metsandusega.

Lehe väljaandja: Eesti MetsaseltsMustamäe tee 50, Tallinn 10621Toimetaja: Pille RõivasTelefon: 506 4608E-post: pille.roivas@metsaselts.eewww.metsainfo.eeTrükk: KroonpressLehe väljaandmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus