Piirid ja piirialad / Karin Dean

Piirid ja piirialad

Poliitgeograafias ja –antropoloogias:

• Joonte uurimine• Protsesside

uurimine: piiridelt (ümber)piiritlemiseni

Piirid on oma olemuse järgi kas ühendavad või eraldavad jooned.

Need on inimese poolt loodud.

Territoriaalsed, metafoorsed, sümboolsed

Joonte uurimine

• Territoriaalseid piire hakati seostama riikidega, siis rahvusriikidega ja suveräänsusega alates 1648.a. Westphalia lepingust, mis jaotas tollaste võimude valdused ära kindlateks territoriaalsteks tükkideks.

Joonte uurimineGeograafid: • 20.saj. alguse geograafid jaotasid piirid

looduslikeks ja inimeste poolt looduteks, arutlesid piiride väärtuste ja funktsioonide üle.

• Ellen Churchill Semple (1911): looduslikud geograafilised piirialad (frontier), mida inimesed pole võimelised asustama, on kõige ideaalsemad piirid.

• Thomas H. Holdich ja Lionel W. Lyde (1916, 1915): vaatlesid piire vastavalt kas kui halbu või häid, sõltuvalt sellest, kuidas need suutsid riikide vahel vähendada või tekitada pingeid või sõdasid.

• Albert P. Brigham (1919): piirid peaks pakkuma majanduslikku tasakaalu.

• Whittermore Boggs (1940): piiridel on kindlad funktsioonid, mis muutuvad sõltuvalt ajast ja ruumist, kus need paiknevad.

• Nicholas J. Spykman (1942): kahel pool piiri asuv territoorium on keskse tähtsusega piiriüleste võimusuhete mõistmisel.

• Roderick Peattie (1944): piirid peaks riigi võimu tugevdama.

Kokkuvõtvalt:• Piirialade kogukonnad: vahendajatest kui

puhvertsoonini • Piirid kui kindlad territoriaalsed jooned

märgistasid suveräänsete riikide valdusi• Piirid asusid rahvusriikide arengus ja

natsionalistlikes päevakordades kesksele kohale

• Piirid institutsionaliseeriti

POLIITGEOGRAAFIA

• “Lihtsalt sellepärast, et loodus on midagi märgistanud, ei tähenda see, et seda oleks ’loomulik’ kasutada piirina, või et see oleks soovitatav ’looduslik’ eraldusjoon naabruses elavate inimeste vahel.”

(Boggs,1940:23)

Joonte uurimineAntropoloogid: • Fredric Jackson Turneri ajalooline

nihkuv/liikuv, sümboolse tähendusega ‘frontier’ – tõstis piirikogemuse antropoloogide huviorbiiti.

• sümboolsete piiride uurimine – lisandusid etnilised ja kultuurilised piirid ning nende seostatus rahvusriikidega.

• Frederick Barth Ethnic Groups and Boundaries (1969) – rõhutas just piire, mitte sisu (piiride „sisse jääv kultuuriline sisu“ polnud tähtis)– tähelepanu kultuuri

muutlikkusele ja kultuuris osalejate enda valikulisele tegevusele (mis puutub kultuuri sisu)

• Kritiseeriti varasemat arusaama kultuurist kui millestki autonoomsest „looduslikult piiritlemata” ruumis (Gupta ja Ferguson 1992).

• Kohalikud (territoriaalsete) piiride diskursused ja kogukonnad piirialadel– huvi territoriaalsete piiride ja

maapelasete piirialade vastu (et paremini mõista metafoorilisi piirialasid).

– kõige hilisemad teemad on piiride ja piirialade elusruumide majanduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud dimensioonid

Kenichi Ohmae The Borderless World (1990) & The End of the Nation State (1996)

Kuidas on (jõgedest, looduslikest maastikest) saadud piirid?

Niimoodi:

Joontest protsessideni

• John Agnew (1994) ‘territoriaalne lõks’ (‘territorial trap’)

• Giorgio Agamben (1995) ‘erandjuhtum’ (‘the state of exception’), milles valitseja / võimukandja …– … omab monopoli

kontrollida, valitseda, survestada ja otsustada

– … on läveks / künniseks vägivalla ja õiguste vahel, mida ta taastoodab

Protsesside uurimine: piiridelt (ümber)piiritlemiseni

• Piirid on muutnud oma asupaika

• 1998.a. Balibar ‘piirid on kõikjal’ (‘borders are everywhere’)

• piiritlemine• suveräänsus ei lõppe

piiridega • (dokumentide kontroll,

illegaalsete immigrantide vangistamine, lennujaamad ja biomeetrilised passid)

• Piirid pole ainult riigi/suverääni tegevusala – tavainimesed, NGO-d, ettevõtjad loovad, liigutavad ja kustutavad piire

• piirid ja küberruum• piirid kui kohtumispaik

‘Teistega’ • kodakondsus ja piirid

Uusi termineid

• Bordering• Borderer (Rumford

2011)• Borderworker

(Rumford 2011)• Kosmopoliitsed piirid