nr 1 2014

EESTI PÕLLUMEESTE KESKLI IT, EEST I PÕLLUMA JANDUS-KAUBANDUSKODA JA EESTIMAA TALUPIDA JATE KESKLI IT

KUIVATID, ELEVAATORIDJA KONVEIERID

Ametlik esindajaEestis:STARFELD OÜ Aretuse 7 Märja, Tartumaa www.starfeld.ee

VÕTA ÜHENDUST:

TANEL RAIGLA5657 2227tanel@starfeld.ee

JA KONVEIERIDJA KONVEIERIDJA KONVEIERIDJA KONVEIERIDJA KONVEIERIDJA KONVEIERIDJA KONVEIERIDJA KONVEIERIDJA KONVEIERIDKuni 15.01.15

kõik PRECO tooted

-10%

PÕLLUMAJANDUSPORTAAL

WWW.AGROTURG.EE

TASUTA KUULUTAMINE

4

TEKST: LIIVI TAMM PILT: JULIA-MARIA LINNA

Venemaaltoleme poliitilisi tuuli tundnud ennegi, näiteks seoses Vene veterinaarameti ettekirjutustega.

Teemat aitab avada Eesti Põllu-meeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu.

Kust tekkis konverentsi pealki-ri? Globaalses mõistes toob täna põllumajandusse tõmbetuuli Ve-ne kriis, ent poliitilisi tõmbetuu-li kogeme ka Eestis, olgu siis tegu rahaliste toetuste küsimustega või keskkonnapoliitikaga.

Põllumajanduse valdkonnas te-gutsemise taustsüsteem sõltub ju päris palju poliitilistest otsustest – vastastikuste sanktsioonide näide Venemaaga on siinkohal eriti ilme-kas. Meie valdkonnas tegutsejad ei puutunud kuidagi asjasse, ent lan-gesid olukorra ohvriks. Mida tera-vamaks ida-lääne konflikt kuju-neb, seda enam majandus ja põl-lumajandus kannatavad. Tulevik on ebakindel ja kriisi tingimustes on vajadus siseriiklike toetuste jä-rele eriti selge.

Vahet tuleb teha tavapärastel ja

Põllumajandus poliitika tõmbetuultes

Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsi pealkiri „Põllu-majandus suure poliitika tõmbetuultes“ peegeldab il-mekalt tänast heitlikku majandusolukorda, kus tootjate aastatepikkuse töö võivad nullida maailma, Euroopa Lii-du või Eesti sisepoliitika suunamuutused.

poliitikast tingitud turu kõikumis-tel. Ka Euroopa Liitu astudes loot-sime, et see annab meile stabiilsust juurde. Alguses tuli tõesti tõus, ent 2008/2009. aasta kriis ehmatas kor-ralikult: ühtäkki olid hinnad jäl-le all. Selgus, et ka Euroopa Liit ei garanteeri stabiilsust kõikuva tu-ru tingimustes.

Kuidas saaksime kiiremini lei-da uusi turge? Uute turgude leid-mine on pikk protsess ja pole nii, et teeme ühe visiidi ja kaup liigub-ki. Isegi see, kui oleme riigi kau-

banduspartnerite nimekirjas, ei ole mingi garantii, et kaubad lii-kuma hakkavad.

Kui turg on olemas, tuleb leida võimalus, et oma toodetega sinna minna ja kohapeal kõvasti vaeva näha. Valitsus saab siinkohal ai-data kokku leppida veterinaar- ja toidujärelvalve tingimustes, trans-pordinõuetes, maksustamises jmt.

Millistele teemadele kesken-dute tänavusel konverentsil? Konverentsid on meil pikaajaline traditsioon: päris esimene toimus 2004. aastal.

Tänavune koosneb kolmest suu-remast plokist: esimene kajastab üldise põllumajanduspoliitika ja Vene sanktsioonidega seonduvat, sel teemal räägivad näiteks põllu-majandusminister Ivari Padar, Ees-ti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ning aasta põllumees 2013 Tõnu Post.

Teise teemavaldkonnana arutle-me keskkonna ja põllumajanduse kokkupuutepunktide üle, siinko-hal saavad sõna keskkonnaminis-ter Keit Pentus-Rosimannus, Kesk-konnaministeeriumi veeosakon-na juht Rene Reisner ning profes-sor Arvo Iital.

Kolmas teemadeplokk on pü-hendatud maa teemadele: väärtus-liku põllumaa kaitsele, maade tu-rule ning hindadele üldiselt. Neist

küsimustest räägivad konverent-sil Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti ja Maa- ameti peadirektori kohusetäitja Raivo Vallner. Lisaks arutletakse konverentsil, mis võimalusi pakub Maaelu Edendamise Sihtasutus ja mis on uudist seoses uue eelarve-perioodiga.

Ettekandega esineb ka Põllu-majandus-Kaubanduskoja nõuko-

gu esimees Andres Oopkaup arut-ledes, kuidas põllumehi esindava-te liitude omavahelist koostööd tõ-hustada. Mida ootate alanud Euroopa Liidu finantsperioodilt? Ees-ti pole 2014. aastal kasutanud EL poolt lubatud siseriikliku toetu-se võimalust, mille suurus võiks 2015. aastal olla 23 miljonit eurot. See viib meie põllumehe halvemas-se konkurentsiolukorda võrreldes näiteks Lätiga, kus sellist toetust makstakse. Loodame, eriti arves-se võttes praegust kriisiolukorda, et eelolevatel aastatel siiski selleks vahendid planeeritakse.

Läbirääkimised käivad ka kesk-konnapiirangute, keskkonnasõb-ralike tehnoloogiate ja keskkonna-tasude osas, olgu siis tegu väetiste ja sõnniku laotamisega või muude regulatsioonidega. Loomulikult on looduse hoidmine oluline, mõni-kord aga tundub, et võrreldes teis-te riikidega läheme me pisut liiale.

Toetuste osas sõltub muidugi palju sellest, kelle mätta otsast as-ja vaadata: näiteks Eesti maaelu arengukavas on nii põllumajan-duslikke kui keskkonnameetmeid. Põllumehele mõeldes teeb siinko-hal muret, et investeeringutoetu-sed on vähenenud. Samal ajal on MAKis teaduse ja nõuandetoetus-te osakaal oluliselt suurenenud – riiklikust seisukohast on see mõis-tetav, mõnes kohas on aga küsitav, kas see ikka arvestab kõige pare-mini põllumehe vajadustega.

Probleeme on ka sellega, et Eu-roopa Liidus surutakse peale üle-euroopalisi kriteeriume. Asi, mis on kohane Prantsuse väljadel, ei pruugi olla mõistlik meil. Eran-deid siin hea meelega ei tehta – ja see on Euroopa Liidu halvem pool, millega meil tuleb rinda pis-ta. Kompromissini jõuti siiski mõ-nede rohestamise nõuete osas: kui metsa on piirkonnas üle 50%, ei ole ökoalade rajamise nõudeid va-ja täita.

Kalev Kreegipuu.

PÕLLUMEHE TEATAJAVäljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 5221972Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 5210 632Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.eeTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressi-nõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LToüHoiame Sind pildil

Põllumehe Teata ja: uus a jakiri põllumehele Hoiate käes Põllumehe Teataja esimest numbrit, mis jagab infot põllumehele olulistestküsimustest ning annab ülevaate Eesti Põllumeeste Keskliidu sügis-konverentsi olulisematest teemadest.Koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga ilmuv ajakiri vahendab põllumajandusvaldkonna uudiseid, annab edasi arvamusi ning kajastab aktuaalseid probleeme.Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas meiliaadressile liivi.tamm@meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub veebruaris 2015

6

Kas kriis suurendab konkurentsi- võimet?

IVARI PADARPÕLLUMAJANDUSMINISTER

Venemaa on olnud ja jääb nähta-vasti ka tulevikus ettearvamatuks, turg ebastabiilseks ning äripart-nerlus Venemaaga suure riskiga et-tevõtmiseks.

7. augustil kehtestas Venemaa täieliku embargo looma- ja seali-ha, puu- ja köögiviljade, linnuliha, kala, juustu, piima ja piimatoodete sisseveole Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

Mõju Eestile: ligi 150 miljonit Eesti põllumajandussaaduste ja

toidukaupade ekspordist läks 2013. aastal Venemaale 19%. Ajalooliselt on Vene turuga tihedamalt olnud seotud piima- ja kalasektor, samu-ti sealihasektor. Viimase puhul on kaubavahetus olnud häiritud juba 2012. aasta algusest, kui keelustati Euroopa Liidust elussigade eksport Venemaale. Hindamaks kehtesta-tud piirangute otseseid ja kaudseid mõjusid Eesti majandusele, tellis

Põllumajandusministeerium Eesti Konjunktuuriinstituudilt analüü-si. Ekspertide hinnangul ulatub piirangute tekitatud kogukahju 150 miljoni euroni. 75 miljoni euro suurusele otsesele rahalisele kah-jule lisanduvad kaudsed mõjud, mis on seotud Eesti tooraine eks-pordi langusega teistesse riikides-se ning teistes riikides “üle jääva” toodangu pakkumissurvega Ees-ti turule. Viimane võib kaasa tuua Eesti tootjate turuosa kaotuse ning maailmaturu ja siseturu hinnalan-guse, mis vähendab käibeid ja ka-sumlikkust. Sellised kaudsed mõ-jud paisutavad Venemaa piirangu-te tekitatud kahju hinnanguliselt kuni 150 miljoni euro suuruseks.

Mõjude leevendamineVenemaa kehtestatud piirangud

on fakt, mida keegi ei saa eirata, neist ei saa mööda vaadata.

Praeguses olukorras on koos-

Maailma toidutoodete turgudel on praegu enneolematu olukord: nii suures ulatuses erinevaid tooteid ja nõnda paljusid riike puudutavaid piiranguid pole lähiminevikus keegi rahvusvahelises kaubanduses keh-testanud, kui seda tegi Venemaa tänavu 7. augustil.

7

töö võtmetähtsusega, seda igal ta-semel. Riik saab ettevõtteid aidata uute turgude otsimisel, mida tee-me koostöös väliskaubandus- ja et-tevõtlusministri Anne Sullingu-ga. Sama vajalikuks pean tihe-dat koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ning Euroopa Ko-misjoniga.

Ühelt poolt on oluline turukor-raldusmeetmete rakendamine Ees-ti jaoks võimalikult sobivate tingi-mustega, sealhulgas võimalus ra-kendada erakorralisi meetmeid. Teiselt poolt on oluline üldine rah-vusvahelise kaubanduse liberali-seerimine, lihtsustades kauban-dust Euroopa Liidu ja selliste Ees-tile lähedate riikide nagu Norra ja Ukraina vahel. Lisaks on kahtle-mata vajalik jätkata tööd Hiina ja teiste kiiresti arenevate majandus-tega nende riikide turgudele pää-semiseks ning unustada ei tohi ka selliseid jõukaid turge nagu USA ja Kanada.

Turukorraldusmeetmete raken-damisel on Euroopa Komisjon esi-mesed sammud ka juba astunud. Septembri teisest nädalast käivitati halveneva turuolukorra tõttu era-korraliselt või, lõssipulbri ja juus-tude eraladustamise meede ning pikendati muidu septembri lõpu-ni avatud või ja lõssipulbri sekku-miskokkuostu võimalust 2014. aas-ta lõpuni.

Lisaks eraldas Euroopa Ko-misjon täiendavad 30 miljonit eurot Euroopa Liidu teavitus- ja müügiedenduse meetmele, et muu-ta Euroopa toidutooted erinevatel turgudel senisest veel nähtava-maks. Paraku on Eesti ettevõtted olnud nende meetmete kasutami-sel tagasihoidlikud.

Taotleme Euroopa Komisjonilt erakorralist abi

22. septembril edastasime koos teiste Balti riikide, Poola ja Soome-ga Euroopa Liidu põllumajandus-volinikule ühiskirja, milles tõs-

tatasime vajaduse toetada Euroo-pa tasemel tugevamalt sanktsioo-nidest mõjutatud riikides ka pii-masektorit. Kirjas tegime ettepa-neku maksta lisaks olemasoleva-le toetusele erakorralist toodan-gupõhist otsetoetust selliste riiki-de piimatootjatele, mis said krii-sist enim kannatada. Kuna kriis on ühiselt tabanud tervet Euroopa Lii-tu, peab ka lahendus olema ühine.

Samas on igal liikmesriigil võima-lik ka oma sisemiste otsuste kau-du piirangute mõju leevendada. Nii oleme pöördunud Komisjoni poo-le, et võimaldataks ümber vaada-ta tootmisega seotud põllumajan-duslike otsetoetuste võimalused.

Investeeringutoetuste fokussee-rimine kaitseb uute kriiside eest

Oleme üle vaatamas Eesti maa-elu arengukava 2014-2020 meetme-te rakendamisega seotud asjaolu-sid, et muuta rõhuasetusi, mis ai-taksid sektoril paremini pakutud võimalusi rakendada. Hea näide on investeeringumeetmed, mis ei ole oma olemuselt kriisimeetmed, kuid nende edukas rakendamine ja fokusseerimine aitab vähenda-da järgmiste kriiside ning turutõr-gete mõjusid.

Koostöö meede on mõeldud toe-tamaks toidusektorile suunatud teadus- ja arendustegevuse pro-jekte, eesmärgiga leida lahendu-si, mis aitaksid toiduainetööstusel

Olen kindlal seisukohal, et kuna kriis on ühiselt taba-nud tervet Euroopa Liitu, peab ka lahen-dus olema ühine.

luua oma tegevusega suuremat li-sandväärtust.

Mõlema meetme abiga saavad ettevõtjad tõsta oma konkurent-sivõimet ja töötlemisefektiivsust ning paraneb tarneahela toimi-mine.

Pall on põllumeeste käesSammu uuele tasemele peab ai-

tama teha MAKi tööstuste mee-de, mille raames on ette nähtud ühistulise tööstuse rajamine. Kui me hakkame lähiajal seda aruta-ma, siis on väga oluline, et põllu-mehed oleksid valmis tulema väl-ja korralike äriplaanidega. Pall on siin põllumeeste käes.

Oleme ka juba aastaid raken-danud riigieelarvest makstavat turuarendustoetust, mille raames saavad Eesti toidusektori organi-satsioonid vahendeid erinevateks teavitustegevusteks. Käesoleval aastal saadi Eesti riigilt toetust enam kui sajale projektile kogu-summas üle miljoni euro.

Rääkides taaskord koostööst, oleme eriti oluliseks pidanud ot-seste võimalike finantskahjude leevendamist neil esmatootjatel, kes on seotud erinevate pikaaja-liste investeeringutega ning või-vad raskustesse sattuda laenude ja liisingute maksmisel. Peame oluli-seks, et need tublid tootjad, kes on võtnud enda kanda investeeringu-te tegemise riski, ei kaotaks oma aastatepikkuse töö vilju praeguse kriisi tõttu. Olen kohtunud pan-kade esindajatega võimalike mak-sepuhkuste ja garantiide andmise teemal ning üle vaadanud Maaelu Edendamise Sihtasutuse võimalu-sed sellises olukorras ettevõtjaid toetada. Mõlemad osapooled väl-jendasid enda nõusolekut paindli-keks lahendusteks.

Kriisi leevendamisesse saab iga-üks meist kaasa aidata sellega, kui eelistab kohalikust toorainest ko-halikus toidutööstuses valmista-tud Eesti toitu.

8

TEKST: VIVIKA VESKI

Venemaa sunnib otsima uusi turge

Järjekordne ränk hoop niigi alatoetatud Eesti põllumajandusele või võimalus uueks tõusuks parematel turgudel? Venemaa impordipiirangute põhjustatud kriisi kohta kõlab mitmesuguseid arvamusi.

Ka seekord ähvardab kriisi põhi-raskus langeda põllumajandus-tootjate õlgadele, tõdeb Eesti Põl-lumajandus- ja Kaubanduskoja ju-hataja Roomet Sõrmus, kes erine-valt näiteks põllumajandusminist-rist tänases kriisis midagi positiiv-set ei näe.

„Venemaa turul pole muud hä-da midagi, kui et seal on riskant-ne,” kostab Sõrmus küsimuse pea-le, kas kriis pigem ei innusta toot-jaid otsima paremaid turge.

Ta märgib, et kuigi lõplikke jä-reldusi Venemaa impordipiiran-gute mõju kohta praegu veel teha ei saa, on seda Eesti põllumajan-dus- ja toidusektori ettevõtetele ju-ba kahtlemata märgata. Konjunk-tuuriinstituudi analüüsi kohaselt ulatub Venemaa impordipiirangu-

te otseste ja kaudsete mõjude maht Eesti toidusektori jaoks 150 miljo-ni euroni aastas.

Kõige rohkem on kannatanud piimasektor: suur osa Eesti piima ekspordist läks kas Eesti või Lee-du tööstuste kaudu Venemaa turu-le. Piima kokkuostuhind on sankt-sioonide kehtestamise järel lan-genud 20 kuni 35 protsenti. Juu-lis maksti Eesti piimatootjatele Statistikaameti andmetel 32 senti, septembriks oli hind langenud 24-25 sendile, kohati makstakse aga veelgi vähem, toob Sõrmus näi-te. Ta jätkab, et Eesti põllumajan-dustootjatele tähendab see ainuük-si piima eest saadavate tulude vä-henemist umbes neli miljonit eu-rot kuus, mistõttu piima kokkuos-tuhind ei kata selle tootmiseks teh-tavaid kulutusi.

Kokkuhoid sööda arvelt„Keegi ei tea, kui kaua see kriis

veel kestab. Kehtna Mõisa OÜ peab mõned kuud veel kindlasti vastu, ilma et midagi väga hullu juhtuks,” ütleb Kehtna Mõisa OÜ juht Märt Riisenberg.

Uued investeeringud tuleb Rii-senbergi sõnul edasi lükata, sa-mas tuleb siiski jätkata lüpsiplat-si laiendusega, sest selleks on juba leping sõlmitud.

Poole piima omahinnast moo-dustab Riisenbergi sõnul sööt, ku-na aga silo on ettevõttel õnnes-tunud tänavu päris hästi varuda ning see on põhisööt, siis loodab ettevõte kokku hoida kalli lisa-sööda arvelt. „Teraviljasaagil pole viga, tuleb seda müüa, et korvata piima hinnalangust,” lisab Riisen-berg. Ta täpsustab siiski, et ka tera-vilja hind on võrreldes mõne aasta taguse ajaga langenud 40 protsenti.

Märt Riisenbergi sõnutsi loodab ta väga, et hind rohkem ei lange

Piimapäev Vabaduse väljakul Tallinnas, kus tasuta piima jagamisega juhiti tähe-lepanu sektori probleemidele.Foto: Äripäev/Andres Haabu

10

ja see on juba saavutanud miini-mumi. Maailmaturu oksjonitel on esimesed märgid tema sõnul selle kohta olemas.

Karja vähendamises Riisenberg mingit väljapääsu ei näe, sest lae-nu tuleb ettevõttel ikka endiselt maksta.

Lisatoetuse eraldist poleRoomet Sõrmuse sõnul peaks

julgeolekukaalutlustel rakendatud sanktsioonide mõju kandma ühis-kond solidaarselt, see ei tohiks jää-da vaid mõne sektori ja ettevõtete õlgadele. Seetõttu on Eesti Põllu-majandus-Kaubanduskoda ka se-nisest häälekamalt riigieelarvest lisatoetust küsinud.

Kuigi riigil on õigus järgmise aasta eelarvest Eesti põllumajan-dustootjaid täiendavalt toetada 23 miljoni euro ulatuses, on valitsus saatnud Riigikogusse riigieelarve eelnõu, millest lisatoetuste eral-dist ei leia. „Valitsuse otsus tähen-dab, et lisaks turuhinna langusest tekkivale kahjule peavad põllu-majandustootjad hakkama saama ka vähenevate toetustega,” mär-gib Sõrmus.

Koos Läti, Leedu ja Soome põl-lumajandusorganisatsioonidega on Eesti Põllumajandus-Kaubandus-koda saatnud kaks ühispöördu-mist Euroopa Komisjonile. „Põllu-majandusvolinik Dacian Ciolose-le saadetud kirjades palusime Eu-roopa Komisjonil rakendada kah-jude kompenseerimiseks suunatud abi Baltikumi ja Soome tootjatele, kes on Venemaa sanktsioonide tõt-tu kõige enam kannatanud. Ciolos on avaldanud meie seisukohtade suhtes mõistmist, konkreetsed ot-sused saavad tugineda aga ametli-kele andmetele ja statistikale, mil-le laekumine võtab mõnevõrra ae-ga,” selgitab ta.

Puudus headest müügimeestestKuigi Eesti Konjunktuuriinsti-

tuudi direktor Marje Josing soos-

tub Eesti Põllumajandus-Kauban-duskoja poolt viidatud tähelepa-nuväärse mõjuga Eesti põlluma-jandustootmisele ja toidutööstuse-le, näeb tema põhiväljapääsu mujal kui riigieelarvest laekuvates või-malikes lisatoetustes.

„Meil on keskendutud liialt toot-misele, aga müük on jäänud kõr-vale,” tõdeb Marje Josing. “Pöö-ratakse palju tähelepanu sööda-le ja loomade tervisele, häid toot-jaid on palju, puudus on aga hea-dest müügimeestest. Müügimehe-töö ongi see kõige raskem töö, mil-le puhul tuleb sageli nö uksest väl-ja visatuna aknast jälle sisse roni-da. Siin peaks riik appi tulema ja aitama uusi turge leida.”

Just see on Josingu sõnul pea-mine, mis praegu päästa võib. Tur-ge tuleks tema sõnul otsida igal ta-sandil – alates põllumajandusmi-nistrist kuni tootjateni välja. Sa-

mas võib see tähendada ka seda, et tootmine tuleb ümber struktu-reerida, et anda toorainele suurem lisandväärtus.

Ta möönab, et üksikul talunikul on seda kindlasti väga keeruline teha ning et tegutseda tuleb orga-nisatsioonide kaudu.

Messil tuleks turge otsida Josingu hinnangul saab siinko-

hal kaasa aidata näiteks Põlluma-jandus-Kaubanduskoda, uurides uutele turgudele pääsemise tin-gimusi. Josing nimetab sealjuures ka turge, mida Venemaa alterna-tiivina nii sageli välja ei pakutagi: Rootsi, Norra, Poola.

„Poola toidukaup on meie poo-dides, aga kus on meie toodang Poola kauplustes? Seda ei ole,” toob Josing näite.

Konjunktuuriinstituudi direk-tor tõdeb, et ka messidel on käidud, ent seni tulemusteta. „Kümme aas-tat on Grüne Wochel käidud, aga kus on meie kaup Saksa turul!” vii-tab Josing kuulsale Berliinis peeta-vale põllumajandusmessile. Seda, et see kriis läheb lihtsalt mööda ja kõik on nagu enne, Josingu sõnul väga loota ei maksa. „Kuidas see saab mööda minna?” küsib ta. Sel-lest on võimalik välja tulla üksnes ise vaeva nähes.

Samas on investeeringute edasi-lükkamine praegu tema sõnul pa-ratamatu, kuni on leitud uusi tur-ge ja on ka selgunud, milline on seal hind.

Kavas kohtumised RiigikogusSeptembris korraldas EPKK

koos Eesti Põllumeeste Keskliidu-ga Tallinnas Vabaduse väljakul pii-mapäeva, kus jagati tasuta piima ja juhiti tähelepanu põllumajandus-sektori tähtsusele.

Uusi aktsioone Roomet Sõrmu-se sõnul lähiajal ei kavandata, küll aga on plaanis koostöös Eesti Põl-lumeeste Keskliiduga kohtuda Rii-gikogu fraktsioonidega.

Venemaa on ülitähtis eksporditurg

Venemaa on olnud Euroopa Lii-du põllumajandus- ja toidutoodetele tähtsuselt teine eksporditurg USA jä-rel, moodustades 10% EL liikmesriiki-de põllumajandussaaduste ja toidu-kaupade koguekspordist.

Venemaa impordikeelu all olevaid kaupu eksporditi mullu EL-ist Vene-maale 5,1 miljardi euro väärtuses.

Impordipiirangul on suurem mõju teatud piirkondadele, sh Balti riikide-le ja Soomele. Venemaale läks mullu 29% ühendu-sest eksporditud puu- ja köögivilja-dest, 33% juustust, 28% võist, 20% sealihast, 25% veiselihast ja 6% lin-nulihast.

Piimatoodete osas oli Balti riikidel ja Soomel Venemaa osatähtsus eks-pordis kõige suurem.

Soome eksportis toodetena Ve-nemaale 26,1% riigis toodetud pii-mast, Leedu 20,3%, Läti 19,8% ja Ees-ti 15,8%.

Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda

www.hydraulikapumbad.eu

Põllumajandustehnika hüdraulika erinevate sõlmede,hüdraulikapumpade ja mootorite diagnostika, remont ja müükOleme abiks sinu masina või seadmetehnilise probleemi lahendamisel

HÜDRAKS OÜ, PärnumaaGSM: +372 555 36366GSM: +372 55 36003E-mail: agroparts@hydraks.ee

12

Ühistegevus aitab põllumeestel tuhandeid eurosid säästa

13

Vahur Tõnissoo räägib intervjuus Põllumehe Teatajale täpsemalt, kuidas Eesti põllumehed on tänu ühisele tegevusele kokku hoidnud kümneid tuhandeid eurosid.

Mis on Farm In? Farm In on põllumeeste kesk-

ühistu, kuhu saavad kuuluda põl-lumajandustootjaid koondavad ühendused: tulundusühistud, selt-sid jms. Põllumajandusettevõtted ning talud ise ei saa olla liikmed, loodud hüvedest osasaamiseks tu-leb kuuluda mõnda Farm In’i liik-mesühendusse.

Farm In asutati 2011. aastal ja võib öelda, et see ei tekkinud tüh-jale kohale, sest asutajaliikmed olid kõik varem ühistuliselt te-gutsenud. Taolist üheskoos sisen-dite ostmist ja seeläbi raha sääst-mist oli ka kümmekond aastat ta-gasi proovitud, kuid tookord jäi asi soiku. Tekkisid erimeelsused ja et-tevõtmine ei läinud käima.

Asutajaliikmeid oli Farm In’il kaheksa, praegu on meil 11 liiget: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Piimandusühistu E-Piim, Põllu-meeste ühistu KEVILI, Aktsiaselts Metsaküla Piim, Tulundusühistu Rakvere Piimaühistu, Saaremaa Piimaühistu, Mittetulundusühing Ühispiim, Eesti Hobusekasvatajate Selts, Tulundusühistu Eesti Mahe ja Tulundusühistu Jõgevamaa Põl-lumajandustootjate Liit.

Kokku kuulub Farm In’i 1280 liikmesühenduse liiget. Seetõttu on meil päris suur potentsiaal mõju-tada suuremahuliste sisendite hin-du mahuefekti kaudu. Mahuefekt tekib aga siis, kui kõik liikmed os-tavad oma sisendeid keskühistu kaudu. Liikmetel sellist ostuko-hustust siiski ei ole, sest iga liige on oma ostuotsuse tegemisel vaba. Liikmed võivad osta sisendeid nii

Ühistuline koostegutsemine pole ainult ilus soovunelm, vaid ka Eestis täiesti või-malik ja kasulik: seda on kolme aasta jooksul veenvate rahanumbritega tões-tanud tulundusühistu Farm In, mis kor-raldab liikmetele suuremahulisi sisendite ühishankeid.

TEKST: KRISTINA TRAKSPILT: ARNO MIKKOR

Farm In`i juht Vahur Tõnissoo.

14

läbi keskühistu kui ka iseseisvalt ükskõik milliselt müüjalt.

Ühistulisest koostegemisest on Eestis aegade jooksul väga pal-ju räägitud ja eeskujuks on sa-geli toodud Põhjamaad. Reaal-set koostegemist pole meil sa-mas ikkagi siiani palju olnud. Miks nii?

Rõõmu teeb just see, et ühes-koos sisendite ostmisest ollak-se väga huvitatud. Kui osta sisen-deid koos ja suuremates mahtudes, saab hindasid soodsamaks kaubel-da. See ongi Farm In’i idee. Selli-ne idee sobis kõikidele liikmetele ja keskühistu läks käima.

Ma arvan, et ühistegevus näi-tab ühiskonna arengutaset: mida rohkem on koostegemist, seda are-nenum on ühiskond, samas mida vähem on ühiskond arenenud, se-da enam on isekust ja mina-põhist suhtlemist. Tõsi, arusaam, et ühis-tegemisest on kasu, ei jõua muidu-gi kõigini. See sõltub ikkagi ini-mestest ja nende hoiakutest. Samas on Eestis hulk suuri põllumajan-dusettevõtteid, kes omaette tegut-sedes saavad väga hästi hakkama.

Eestlasi peetakse küll pigem omaette hoidjateks, kuid mina väi-dan, et meil on väga tugev ühiste-gemise geen olemas. Võtame kas-või laulupeo – ühine laulmine. Me kõik teame, kui imeline koostege-mise energia seal tekib!

Räägime täpsemalt teie tege-vusest – mida põllumehed läbi Farm In i ostavad ja kuivõrd ole-te suutnud hindu Eestis liiguta-da?

Suuremad läbi keskühistu os-tetavad sisendid on mineraalväe-tised, loomasöödad, diislikütus ja elektrienergia.

Ebaõiglaselt kõrgete hindade probleem on Eesti turu väiksuse tõttu meile paratamatu. Globaal-setele müüjatele on Eesti turul os-tetavad kogused väga väikesed,

kliente vähe ja turundus kallis – sellepärast ongi meil hinnad kõr-gemad kui suurtel turgudel.

Sellise olukorra tulemusena te-kivad meie turul kergesti mono-poolses seisus ettevõtted. Isegi kui müüjaid on mitu, on selgelt näha, kuidas kõik hoiavad hindu samal tasemel.

Võtame näiteks kütusefirmad: on palju müüjaid, kuid hind on millegipärast kõigil ühesugune. Kui see on tihe konkurents, siis

ma küsin, et miks on kõigil ühe-sugune hind ja miks ta on just sel-lel tasemel?

Meie kolmeaastase töö tulemu-sena on alanenud kõigi nende si-sendite hinnad, millega oleme te-gelenud. Veel on huvitav, et ühis-tegevuse tulemusena on ka üleül-diselt sisendite hinnad turul alane-nud – ka neile tootjatele, kes pole Farm In’i liikmesühendustega seo-tud. Meie eesmärk on saavutada oma liikmetele õiglased sisendi-te hinnad. Farm In ei teeni enda-le muud, kui katab tegevuskulud.

Mõni näide hindade alanemi-sest?

Näiteks viimase aastaga on suurte müüjate marginaal vähe-nenud kokku umbes 3 miljonit eu-rot. Arvame, et see on raha, millest nad on ühistute tegutsemise tõttu pidanud loobuma, nad on pidanud niipalju odavamalt oma tooteid

Eesmärk on saavutada oma liik-metele õiglased sisen-dite hinnad. Selle ni-mel teeme koostööd.

müüma. See muidugi ei tähenda, et kogu see summa on ainult Ees-ti turul kokku hoitud, sest mõned müüjad kauplevad ka teistel tur-gudel. Samuti on väetiste hinnad odavnenud umbes 10 protsenti.

Hindasid saab mõjutada, kui tu-ruosa on 10-15 protsenti. Farm In’i tegevus näitab, kui palju tegelikult on võimalus hindasid alandada. See on päris müstiline, mis hinda-dega toimub ja kui lihtsalt on seni põllumeestelt raha ära võetud. Õn-neks me teeme nüüd koostööd, te-gutseme selleks, et saada liikmete-le hinnad alla – ja saamegi.

Seega olete paari aastaga puust ja punaselt ette näidanud, kus on peidus efektiivsus?

Jah, ühine sisendite ostmine oma liikmetele aitab kokku hoi-da palju kulusid, kuid tootmises on veel väga erinevaid kohti, kus saab efektiivsust suurendada. Näi-teks loomade söötmine, karja ter-vis, sigimine – kõik on tegelikult seotud efektiivsusega.

Söödaratsiooni saab teha mi-tut moodi, odavamalt ja kallimalt. Ja mitte alati ei ole nii, et kalli-mat sööta ostes on tulemused pa-remad. Võimalusi veel efektiivse-maks muutuda on põllumeestel jätkuvalt.

Mida Eestis tegutsevad sisendi-temüüjad teie tegevusest arva-vad?

Müügiettevõtted olid siin turul hinnatasemed paika pannud ja äk-ki hakkas tegutsema üks ühinenud grupp põllumehi, kes soovisid, et sisendite hinnatase oleks õiglane. Mis siis juhtus? Müüjad muutu-sid ärevaks ja langetasid hindasid. Neile ei meeldi see olukord sugu-gi, sest kui vaadata suurte müüja-te marginaaliprotsente, siis on nä-ha, et need on vähenenud.

Nüüd nad lähenevad meie liik-metele ühekaupa ning teevad nei-le otse häid hinnapakkumisi. Eks

Käesolev pakkumine on suunatud juriidilistele isikutele ja FIE-dele. Palun tutvu finantsteenuse tingimustega ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt.

Lepingutasu ei ole, kui avaldad soovi liisingulepingu sõlmimiseks lehelwww.pohjola.ee/november ja sõlmid lepingu novembris 2014. Lisainfo telefonil 6 164 522 või e-posti aadressil liising@pohjola.ee

Paindlikudliisingulahendused

16

Vahur Tõnissoo Lõpetanud Eesti Põllumajanduse

Akadeemia põllumajanduse mehha-niseerimise eriala.

Töötanud 8 aastat Kehtna Näidis-sovhoostehnikumis masinaõpetaja-na.

Juhtinud 16 aastat farmiseadmeid müüvat ettevõtet DeLaval.

2011 - 2014 aastal Farm In i juht. Valitud Aasta Missiooniinimeseks

2013 selle eest, et tõi avalikkuse ette tasahilju alanud Rail Balticu planeeri-misprotsessi.

Farm In Farm In on 2011. aasta augustis

asutatud tulundusühistu, mille ees-märk on liikmete ühishangete korral-damine ja ühistutevahelise kauban-duse organiseerimine. Ühishangete-ga luuakse mahuefekt ja taotletakse soodsaimat hinda.

Praegu on Farm In’il 11 liiget: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Piimandusühis-tu E-Piim, Põllumeeste ühistu KEVI-LI, Aktsiaselts Metsaküla Piim, Tulun-dusühistu Rakvere Piimaühistu, Saa-remaa Piimaühistu, Mittetulundus-ühing Ühispiim, Eesti Hobusekasvata-jate Selts, Tulundusühistu Eesti Mahe ja Tulundusühistu Jõgevamaa Põllu-majandustootjate Liit.

alguses peetigi meid ajutiseks näh-tuseks, et kui pool aastat vastu peame, on hästi. Aga meil on kõ-vasti tahtmist ja visadust, oleme juba kolm aastat vastu pidanud ja tulime selleks, et jääda.

Kütuse hind ja see, kuidas see on olenemata müüjate rohku-sest kõikjal sarnane, teeb meele mõruks. Kas teil on õnnestunud oma liikmetele ka kütusehinda vähendada?

Diislikütuse hind sõltub maail-maturu hinnast, mis muutub ko-gu aeg ja mida meie ei saa mõjuta-da. Meile müüdava kütuse hind ku-juneb maailmaturu hinnast pluss müüja marginaal. Meil on hanke võitnud müüjaga kokku lepitud nn valemi hind. See tähendab, et vali-sime endale kütusemüüjaks ettevõt-te, kes müüb meie liikmetele kü-tust kõige väiksema marginaaliga.

Tavaline trikk on aga selles, et kui jaekettides hind tõuseb, siis avaldatakse kohe pressiteade, et mootorikütuse hind kerkis, ku-na maailmaturul hind tõusis. Kui maailmaturul hind langeb, siis ei kuule mingit teadet ja läheb päevi, enne kui tanklas on märgata maa-ilmaturu hinnalangus.

Meil on kütusemüüjaga kokku-lepitud kindel hinnavalem ja hind liigub täpselt maailmaturu hinna-ga ühes taktis – eelmise õhtu maa-ilmaturu hind pluss kokkulepitud marginaal ongi meie tänane hind. Seetõttu on meie liikmetele kütu-se hind läbipaistev ja maailmatu-ru hinna langedes ei saa tekkida mitmepäevast viivet kütusemüü-ja kasuks.

Kuidas on lood elektri hinnaga?Samamoodi tegime vähempak-

kumise hanke elektrienergia bör-sihinna müügimarginaalile. Tule-mused olid huvitavad – seitse müü-jat tegid pakkumise ja marginaali-de vahe oli pea kolmekordne. Ta-valiselt on elektrimüüjad huvita-

tud, et elektrit ostetaks fikseeritud hinnaga, mitte börsihinnaga, meie aga oleme kahel aastal valinud just börsihinna ning tulemus on see, et aasta jooksul hoidsime kokku tu-handeid eurosid võrreldes sellega, kui oleksime ostnud elektrit fik-seeritud hinnaga.

Mismoodi elektrienergia ostmis-protsess välja näeb?

Korraldame ostuhanke ja ja sõl-mime ostu-müügi lepingu müüja-ga, kes pakub kõige madalamat marginaali.

Elektrimüüja müüb elektri otse meie liikmetele. Tavaliselt sõlmi-me lepingud ühe aasta peale, kui aga tingimused on jätkuvalt sobi-

vad, siis pikendame lepingut. Tõ-si, kogu aeg tuleb hindu jälgida, et need oleks õiged.

Kuidas ise hindate esimesi tege-vusaastaid?

Ega need kolm aastat pole ker-ged olnud. Vastuolusid ja ebalojaal-sust on esinenud. Me alles õpime koostööd tegema, saame esimesi kogemusi ja mõistame, et ühiste-gevusest on reaalselt kasu. Samas võib öelda, et Farm In i loomiseks oli aeg küps.

Meie tegevus põhineb kolmel väärtusel. Nendeks on usaldus – üksteist peab usaldama, koostöö – see peab toimuma igal tasandil ja tulemuslikkus – kui seda po-le, siis pole mõtet koos asju teha. Eestis räägitakse vähe täideviimi-se võimest ehk sellest, et kui mi-dagi kokku lepitakse, siis tehak-se need asjad ka ära. Meie ajame koos ühist asja, mitte ei aeta koos igaühe enda asja.

Millised on tulevikuplaanid?Ühistute vahelise kaubandu-

se organiseerimine on üks teema, millega kindlasti tegeleme. Näi-teks meie liige, Põllumeeste ühistu KEVILI toodab söödavilja, mida loomapidajatel on tarvis.

Eestis on veel palju põllumees-te ühendusi ja tulundusühistuid, kes ei ole veel Farm In’i liikmed. Me ei ole täna aktiivselt tegelenud keskühistu laiendamisega, vaid keskendunud olemasolevate liik-metega tegelemisele. Võime olla päris head müügimehed, aga po-le kindel, kas Farm In’i liikmeks peaks astuma keegi sellepärast, et nad said meie poolt ära räägitud. Keskühistusse peab astuma täies-ti vabatahtlikult ja initsiatiiv tule-ma liikmeks saajate poolt.

Olen nende aastate kestel siin ja seal meist rääkimas käinud ning nii mõnigi kord on nende kohtu-miste tulemusel kirjutatud aval-dus liitumiseks, kuid see ei ole ol-

Starterid, generaatorid MTZ, T-40, T-25 jt SRÜ traktorite varuosad Originaal- ja B-varuosad

lääne traktoritele ja põllutehnikale Case, New Holland, John Deere, Massey Ferguson jt

Kardaanid Akud, laagrid, kiilrihmad,

õlid, määrdeained Heinapressinöör ja silorullivõrk Hüdrosilindrid, pikitõmmitsad Mullaharimistehnika varuosad Niidukite ja kombainide varuosad Rehvid Elektrikarjused ja -tarvikud Laudatarvikud

Starterid, generaatorid MTZ, T-40, T-25 jt SRÜ traktorite varuosad Originaal- ja B-varuosad Originaal- ja B-varuosad

lääne traktoritele ja põllutehnikale Case, New Holland, John Deere, Massey Ferguson jt

Starterid, generaatorid Starterid, generaatorid MTZ, T-40, T-25 jt SRÜ traktorite varuosad MTZ, T-40, T-25 jt SRÜ traktorite varuosad Originaal- ja B-varuosad

info@agropar ts.ee, w w w.agropar ts.ee

TALLINN, Pärnu mnt 388A tel +372 670 1060gsm +372 514 4065

RAKVERE, Rägavere tee 38 tel +372 325 8970gsm +372 526 0545

Lõuna Ehitus OÜon Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni “võtmed kätte”.

Juhataja Jaago Roosmann:“EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.”

Meie trumpon avatus ja nutikus

ning kiire tegutsemine

Tegevusvaldkonnad:• Loomakasvatushoonete

ehitus• Tööstushoonete ehitus• Hoonete rekonstrueeri-

mine ja restaureerimine• Kilpmajade, eramute ja

korterelamute ehitamine• Metallkonstruktsioonide

ehitus-paigaldus• Seikluspargid, mängu-

väljakud, külaplatsid• Projekteerimine

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa Telefon 515 3120 • info@lounaehitus.ee

nud meile omaette eesmärk. Prae-gu tegeleme peamiselt ühishange-te korraldamisega, kuid meie järg-mine arenguetapp on oma liikme-te erapooletu nõustamine.

Meie konkurentidest äriühingud on nõustamisel olnud väga tublid, kuid nad annavad nõu ainult oma toodete kohta. See ei ole erapoole-tu nõustamine.

Millised on praegu olukord põl-lumajanduses?

Praegu on eksport Venemaale kinni ja idaturg seetõttu suletud. See tähendab, et põllumeestel on tõsine kriis. Ma ei näe praegu Ve-nemaaga tekkinud olukorrale min-git mõistlikku lahendust. Uute tur-gude otsimine on küll ilus jutt, aga ma ei saa sellest aru – turgude ot-simisega peab tegelema pidevalt, mitte ainult siis, kui on raske aeg.

Näiteks olen Egiptuses mitu korda suurt püramiidi uurimas käinud ja jälginud samas ka nende poelet-te. Olen mõelnud, et miks meie rii-gil ei ole sellise suure riigiga min-git kokkulepet piimatoodete müü-mise osas?

Meil on olemas väga head pii-matooted, mida on võimalik müüa igal pool maailmas. Keegi peab sel-lega lihtsalt igapäevaselt tegelema. Võib-olla käesolev kriis loob eeldu-sed muudatusteks.

Suur probleem põllumajanduses on seotud järelkasvuga, inimeste-ga. Olen kakskümmend aastat sel-le alaga seotud olnud ning suhtlen kogu aeg valdavalt ühtede ja sama-de inimestega, aga inimesed ei ole igavesed ja seetõttu on järelkasv tõ-sine probleem.

Mõnel pool on mõeldud selle peale, et kuidas ja kellele ettevõ-

te tulevikus üle anda, aga kust tu-levad oskustega põllumajandus-töötajad?

Häda on ka põllumeeste kooli-tamisega. Meil ei ole Eestis enam sellist koolitussüsteemi nagu oli varem. Järele on jäänud vaid mõ-ned üksikud põllumajanduslikud õppeasutused ja nendeski on õpi-lasi väga vähe.

Eesti Maaülikoolis valmista-takse põllumajandusspetsialiste et-te väga vähe. Samas on know-how küsimus põllumajanduses üliolu-line ning meele teeb kurvaks see, kui kogu oskusteave on välisfir-made palgal olevate spetsialistide valduses.

Viimane variant tähendab se-da, et põllumees maksab teatud as-jade eest tohutult raha ainult selle-pärast, et ta ise enam lihtsalt ei os-ka neid asju õigesti teha.

18

TEKST: KAIRI OJA

Kesk-Eestis – Järvamaal, Jõgeva-maal ja Lääne-Virus naljalt kasu-tuseta seisvat võsastunud maad ei leia, sest sealne mullastik on kõrge boniteediga, põllud tasased ja tä-napäevaseid harimismeetodeid ka-sutades annavad üha paremat saa-ki. Laienemisele orienteeritud põl-lumehed tunnistavad, et hea põl-lumaa on defitsiitne kraam, mille müügihind küündib juba 6000 eu-roni hektari eest.

Maale kulub arvestatav raha Just Kesk-Eesti piirkonnas on ka

kõige aktiivsem põllumaade rendi-turg, enamik agrofirmasid kasutab ka renditud maid, kusjuures aas-

Nõudlus põllumaa järele üha suureneb

Suurte agrofirmade kätte koonduv põllumajandus muutub järjest intensiivsemaks. Lähiaja investeeringu-plaanid näitavad püüdu toodangu suurendamisele, ent kuna põllumaid on Eestis piiratult, saab seda peaasjali-kult saavutada vaid efektiivsema majandamise arvelt.

tased rendihinnad jäävad keskmi-selt vahemikku 100–200 eurot/ha. Arvestades, et veidi üle keskmise suurusega põllumajandusettevõt-tele, kel näiteks 450–500 pealine piimakari ning kes soovib lõviosa söödaviljast ise toota, on koos ro-humaadega tarvis 2000–2500 hek-tarit maad, on selge, et ainuüksi haritava maa omamise või kasuta-mise kulud on üsna arvestatavad. Olgu selleks kuluks siis maamaks või renditasu. Muidugimõista saab haritava põllumaa eest PRIA kau-du pindalapõhist otsetoetust, mis laieneb ka rendimaadele.

Kuigi maade kokkuostjad näe-vad kokkuostetud maatükkide ren-timises ärivõimalust, kummutab AS-i HD FestForest Estonia direk-

tor Toomas Kams siiski väite põl-lumaade väljarentijate kui speku-lantide imagost, märkides, et ühe-gi maaomaniku huvides ei ole põl-lumeest välja suretada. Tootlikku-se koha pealt jääb põllumaade ren-di tootlikkus paari-kolme protsen-di kanti, võrdluseks – suuremate linnade korterite üürimise puhul võib tootlikkus kujuneda kaks-kolm korda suuremaks.

Muuhulgas ka põllu- ja metsa-maade tehingute vahendamisele keskendunud OÜ EST Kinnisvara juhatuse liikme ja arendusjuhi Joel Peetsu sõnul on põllumaa likviid-suse määraja maht. „Eraldiseisvat ühe hektari suurust maatükki on ehk keeruline rendile anda, ent 20 hektari puhul on see juba lihtsam,“ märgib ta. „Huvilisi võib tekki-da juba ka mõnekümne kilomeet-ri kauguselt.“

Omanik pigem rendib Nagu ikka, määrab just konku-

rents maa turuhinna, rolli mängi-

19

vad veel maa viljakus, ligipääseta-vus jm näitajad.

Joel Peetsu ei kinnita oma prak-tikale tuginedes, et 6000 euro suu-rune põllumaa hektarihind oleks igapäevane, tema toob keskmise tehinguhinnana välja 2800–3000 eurot/ha. Samas – põllumaa oma-nikud, kes selle soetanud just in-

vesteeringuna, et sellelt renditulu teenida, ei kipu maid eriti müüma, sest renditulu kindlustab stabiil-se sissetuleku, müük aga on vaid ühekordne teenistus. „Kõige levi-numa praktikana saab rentnik toe-tuse endale ja maksab omanikule kokkulepitud renti. Maamaksuga on nii ja naa – üldiselt jääb see aga siiski maaomaniku tasuda,“ sel-gitab Peetsu. „Lepingu tingimus-tes on üldjuhul sees, et põllumees peab hoidma maad aktiivses ka-sutuses ehk siis toetuskõlbuliku-na ja ka seda toetust võtma. Põhi-liselt sõlmitakse sellised rendilep-ped viie aasta peale, seda põhjusel, et ka paljud toetusskeemid on ar-vestatud viiele aastale.“

Suuremad maaomanikud on palganud endale haldusettevõtted või eraldi töötajad, kes kõikide maaküsimustega tegelevad. Väik-semad teevad tehinguid omal käel.

EST Kinnisvara põllumajan-dusspetsialist Joosep Kukebal üt-leb, et kui tegemist on loomakas-vatusele spetsialiseerunud ette-võttega, on põldude lähedus far-midele ehk olulisem, aga üldiselt võib nüüdisajal põldu harimas käia ka kümnete kilomeetrite kaugu-sel keskusest, kauguse määravad agrofirma ökonoomsusarvutused.

Heitlik elu külvab ebakindlustKa Maa-ameti korraldatav rii-

gimaade müük või väljarentimi-ne kujundab põllumajandusmaa-de üldist turuhinda. Riigimaade puhul on tingimustes küll rohkes-ti erisusi, tingimusi ja rohkem ka-sutusvalduste seadmist kui lihtsalt kahe osapoole vaheliste tehingute puhul. Nii on enampakkumisele mineva maa senisel rentnikul, kel selleks riigiga leping, eelisostuõi-gus. See laieneb ka maaüksuse pii-rinaabritele.

Loomulikult on oma mõju ka viimaste kuude heitlikul poliitikal, Venemaa kehtestatud sanktsiooni-del ja üldisel ebamäärasel olukor-

ral, mille tõttu põllumajandussaa-duste kokkuostuhinnad kukuvad ja maaelu üleüldine tulevik ei pais-ta kuigi helge. „Eks maaomanik ja põllumees elavad sümbioosis ühis-kondlike oludega. Segadus turul põhjustab selle, et põllumees ei jul-ge ehk eriti palju investeerida, mis-tõttu võivad langeda ka maa hin-nad. Kalli ehk siis sellise taluvus-piiri lähedase hinnaga maid ei jul-geta enam soetada,“ kirjeldab Ku-kebal olukorda põllumaade turul.

Üsna palju hea viljakusega põl-lumaid on praegu ka nn niideta-vate maade all, kus omanik võtab niitmise eest toetusraha ega ole huvitatudki selle maa põllumajan-duslikust kasutamisest.

Joosep Kukebal on seda meelt, et kui põllumajanduspoliitika soo-dustab põllumajanduslikku toot-mist väärtuslikel põllumaadel, siis eeldatavasti hakatakse kasutama praegu lihtsalt niidetavaid kvali-teetse mullastikuga maid põlluma-janduslikus tootmises, mis tõstab nende maade väärtust.

Joel Peetsu lisab, et praegu ak-tiivsest põllumajanduslikust kasu-tusest väljas olevaid põllumaid tu-leb eeldatavasti registrisse juurde, sest just tänavu saab PRIA-le an-da teada maadest, mis 2003. aastal eelmise registreerimise ajal ühel või teisel põhjusel toetuskõlbulike põllumaade registrisse kandma-ta jäid. Sel moel muutuvad need maad samuti otsetoetuste kõlbu-likuks.

Metsatervenduse OÜ juhatu-se liige Ants Erik kinnitab, et sur-vestada saab nii põllumaa omanik rentnikku kui vastupidi: ka ren-dilevõtjal on olenevalt olukorrast võimalik maa hinda kas just dik-teerida, aga vähemalt selle määra-mist survestada.

Ants Erik toob näiteks situat-siooni, kus mõne hektari suurune põllumaatükk asub kusagil juba kellegi omanduses olevate ja ha-ritavate maade keskel. Sellisel ju-

Üsna palju hea viljakusega põllumaid on praegu ka nn niidetavate maade all, kus omanik võtab niitmise eest toetusraha ega ole huvitatudki selle maa põllumajanduslikust kasutamisest.Helen Rammo foto

Haldusteenuse võib sisse osta

Maatulundusmaa haldusteenuse alla kuulub:

maade klassifitseerimine; rentnike leidmine, läbirääkimiste

korraldamine, rendilepingute koos-tamine;

riiklike toetuste ning ELi põlluma-janduse ja maaelu arengu toetus-te alane nõustamine, taotluste koos-tamine ja esitamine, kontrollimine, muude andmekogude pidamine ning suhtlemine PRIA-ga;

põllumajandusmaade korrashoiu korraldamine, kontrollimine.EST Kinnisvara, Maa-amet

20

Eesti okupeeriti 1940. aasta suvel ja kohe riigistati ko-gu maa. Ühe suletõmbega

kadusid Eestimaalt maaomani-kud ning edaspidi sai rääkida vaid maakasutajatest, kusjuures nõu-kogude võim teadis täpselt, kelle-le anda maad kasutamiseks 0,05 ha või 0,15 ha.

Kuna maa kuulus riigile, ei saa-nud seda osta ega müüa, ümber sai vormistada vaid maakasutusõi-gust, kuid sedagi vaid teatud tin-gimustel. Senistele maaomanike-le oli selline muutus järsk ja valus.

Maaomanike taastekeÜlekohus ei seisa kotis – 1989.

aastal võttis Eesti NSV Ülemnõu-kogu vastu taluseaduse, 1991. aas-ta sügisel jõustus maareformi sea-dus ja 1993. aasta lõpus asjaõigus-seadus. Uks maaomanike tekkeks avanes uuesti. Esimesed tagasta-tud katastriüksused registreeri-ti 21. detsembril 1992 Järvamaal, järgmise aasta alguses tulid kan-ded Põlva- ja Võrumaal.

1993. aasta esimese poolaastaga kanti maakatastrisse juba üle 500 maaüksuse. Suurem osa tagasta-tavatest maaüksustest registreeri-ti aastatel 1995–2003.

Eestis on 4 343 230 hektarit maad. Sellest on seisuga 1.09.2014 reformitud ja katastrisse kantud 95,7%. Moodustatud on 644 531 katastriüksust kogupinnaga 4 156 865 ha. Maareform on sisuliselt lõppenud ja maa on valdavalt jõud-nud eraomandisse.

Maareform pani aluse maa tsi-viilkäibe tekkimisele, tänu mille-le toimib aktiivselt ka majanduse

Tehingud põllu- ja metsamaadegaRAIVO VALLNERMaa-ameti peadirektori asetäitja

hul on selle väikese maatüki oma-nik pigem sundseisus. Palju kaup-lemisruumi talle ei jää, kui ta üld-se soovib oma maa eest rendi-hinda saada. Samas on selle maa omanikul võimalik tegeleda hoo-pis oma maa hooldamisega, mis seisneb peaasjalikult rohu niitmi-ses ja võtta selle eest toetust, mis siiani oli 130 eurot hektari kohta. Arvestades, et niitmisele kulub 40

eurot/ha, jääb maaomanikule kät-te 90 euro ringis hektari kohta, mis võimaldab tal alla selle sum-ma oma põldu mitte rendile anda. Piirkonna monopoolne põllumees ei saa talle ette kirjutada rendi-hinda, sest võimalik on valida tei-ne tee. Tõsi – nüüd on kavas pool-looduslike koosluste hooldamise (niitmise) toetust alandada, rää-gitakse piirmäärast 90 eurot/ha. Ja seal, kus võimalik, püüab riik soodustada selliste maade mingil määral põllumajanduslikku kasu-tusse võtmist, eelistades ka toetus-te maksmisel näiteks loomade kar-jatamist pelgale niitmisele.

Mingil määral võetakse põllu-maana kasutusele ka metsa all ol-nud maid või isemetsastunud en-disi põllumajandusmaid. Metsa-maa põllumaaks muutmine on aga kallis tegevus, Ants Eriku sõ-nul kulub kändude juurimiseks ja muuks raadamiseks umbes 3000 eurot hektari kohta ning selleks, et uudismaal midagi tulutoovat kas-vatama saaks hakata, kulub vä-

hemalt kolm aastat. Kui tegu on vaid mõneaastase võsaga kaetud maaga, piisab ehk selle niitmisest ja pinnase läbikündmisest – selli-se teenuse hind on 1500 eurot/ha.

Maa on igal ajal kõrges hinnasTorma POÜ juhataja on Ahto

Vili. Selle piimatootmisele spet-sialiseerunud agrofirma käsutuses on ühtekokku 2200 hektarit põllu-maad, millest firma omanduses on 800 hektarit, 200 ha on peremehe isiklikus valduses, osa maid teis-te nelja osaniku omandis, 200 ha ulatuses renditakse riigimaad, osa maid on rendile võetud ka vabalt turult. Osa riigimaast, millele Tor-ma POÜ-l on kasutusvaldus, on õn-nestunud juba ka välja osta, kuna riigimaa senisel rentnikul on sel-le oksjonile minnes eelisostuõigus.

„Maa on kogu aeg kallis olnud, aga see on ju ka väärtus, milleta põllumees hakkama ei saa,“ tun-nistab Vili. „Kui omal ajal maksis hektar põllumaad 1000 eurot, siis oli ka see hind põllumehele kallis. Nii, nagu on praegu kallis ka juba nelja tuhande euroni ulatuv hekta-rihind. Kõik on suhteline – Inglis-maal näiteks maksab hektar põl-lumaad 22 000 eurot.“

Rendihinnad jäävad Torma kan-dis Ahto Vili sõnul 60–70 euro kan-ti hektari kohta aastas, kuid riigi-maade rendioksjonitel võivad ker-kida ka kuni 200 euroni. Kui selli-ne hind aluseks võtta, siis annab see kümne aastaga kokku praegu-se müügihinna. Selge on aga see, et kümne aasta pärast seda maad enam tänaste hindadega osta ei saa: “Ka 4000 euro suurune hek-tarihind on kümnekonna aastases perspektiivis võileivahind. Selles mõttes on meie põllumehed oma Lääne-Euroopa kolleegidega võr-reldes veel üpris heas seisus – maa on meil odavam. Samas võrdsus-tuvad üha muud kulud – tootmis-sisendid, tööjõud jmt, ent toetusi saame üksjagu vähem.”

1934 € hektar oli 2013. aastal Maa-ameti andme-tel Eesti keskmine ha-ritava maa tehingu-hind.

21

Tehingud põllu- ja metsamaadegaüks alustalasid – kinnisvaraturg. Maa-ametil on kinnisvaratehin-gutest ülevaade alates 1996. aas-tast. Selle ajaga on Eestis tehtud ca 620 000 tehingut, neist näiteks 2013. aastal ca 52 000. Enamuse pu-hul on tegu ostu-müügitehingute-ga. Maatulundusmaa sihtotstarbe-ga hoonestamata maa ostu-müügi-tehingud moodustavad 24% kõigist tehingutest, näiteks mullu tehti ca 10 000 tehingut.

Tehingud ja hinna kujunemineNii metsa- kui ka põllumaa ost-

jatest enam kui 2/3 moodustavad eraõiguslikud juriidilised isikud. Seega on maa koondumas suure-mate firmade ehk põllumajandus-tootjate ja/või metsa majandamise-ga tegelevate ettevõtete kätte. Täp-semalt on Maa-ametil maa ostjat/müüjat portreteerida keeruline, kuna tehingute andmebaas ei ka-jasta detailandmeid, teada on vaid see, kas tegu on füüsilise või ju-riidilise isikuga. Nii puudub Maa-ametil info ka selle kohta, kas nen-de maade omanikud on valdavalt kohaliku või välismaise taustaga. Küll on aga vastavaid andmeid või-malik pärida kinnistusraamatust.

Maa suuromanikele koondumi-se üheks põhjuseks on kindlasti ka see, et maaomanikeks said pal-jud maareformi käigus maa taga-si saanud eraisikud, kes elavad ja töötavad linnades või kes ei soovi maad majandada näiteks maatük-kide väiksuse tõttu, mistõttu pi-dasid nad otstarbekaks maa võõ-randada maal tegutsevatele ette-võtjatele.

Kui elamumaade puhul sõltub maa hind peamiselt asukohast, s.t mida lähemal tõmbekeskustele, se-da kõrgem maa hind on, siis met-samaade hinda kujundavad eel-

kõige muutused puiduturul. Min-gil määral mõjutavad metsamaa hinda muidugi ka üldised muutu-sed kinnisvaraturul, mis omakorda on sõltuvad majandusest terviku-na. Eesti keskmine metsamaa hind oli tehingute andmebaasi andme-tel 2013. aastal 2300 €/ha ning 2014. aasta I poolaastal juba 2500 €/ha.

Põllumaade hinnad sõltuvad eelkõige (mullastiku) kvaliteedist, kuid ka sellest, kas antud piirkon-nas tegutseb mõni suurem põl-lumajandustootja, kes pakutavat maad vajab. Viimastel aastatel on põllumaade hinnad jõudsalt kas-vanud, selle taga on nii põlluma-jandussaaduste hinnatõus kui ka Euroopa Liidu toetused. 2013. aas-tal oli Eesti keskmine haritava maa hind 1600 €/ha, 2014. aasta I pool-aastal juba 1900 €/ha.

Eraldi valdkonna moodusta-vad riigimaad ja tehingud nende-ga. Maa-amet korraldab avalikel enampakkumistel riigi omandis (Keskkonnaministeeriumi valitse-misel) olevate kinnisasjade müü-

ki. Enampakkumisteated ilmuvad Ametlikes Teadaannetes (www.ametlikudteadaanded.ee) vähemalt kaks nädalat enne enampakkumi-se toimumist. Samuti avaldatakse müügiteated Maa-ameti kodule-heküljel (www.maaamet.ee) ning üleriigilistes või kohalikes ajaleh-tedes. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik soovijad.

Riigimaade enampakkumisel on maa alghinnaks harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Alghinna arvutamise aluseks on tehingute andmebaasi andmed – analüüsitakse sarnaseid tehinguid. Vajadusel tellitakse era-korraline hindamine. Enampakku-mise nurjumisel võib riigivarasea-duse järgi alghinda alandada ku-ni 20%. Lõplik hind kujuneb enam-pakkumise käigus. Aastatel 2003-2013 on Maa-amet võõrandanud kokku 47 775 ha maad kogusum-mas 128,58 milj eurot.

Maareservi moodustamineReformimata maa hulgas on ka

selliseid maid, mida ei ole kellele-gi erastada ega tagastada ning mi-da ei ole taotletud ka munitsipaal-omandisse – need jäetakse riigi maareservi. Maareservi moodus-tamisega tegelevad peamiselt Maa-amet ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Maa riigi omandisse jät-mise kord annab maa riigi oman-disse jätmise õiguse ka maavane-matele, kes on seda aga küllaltki vähe kasutanud. Maareservi ar-vatavate maade hulgas on nii toot-mismaid, elamumaid, ärimaid kui ka veel määramata kasutusotstar-bega maid. Suurema osa reserv-maadest moodustavad aga maatu-lundusmaad – metsa ja võsaga kae-tud alad, samuti põllumaad ja loo-duslikud rohumaad.

Hea teadaSeisuga 1.09.2014 on reformimata veel ligikaudu 190 000 ha maad. Sel-lest ca 30 000-40 000 ha on kaetud maa erastamise ja tagastamise taot-lustega või kohalike omavalitsuste huvidega. Seega on riigi omandisse vaja vormistada veel ca 150 000-160 000 ha maad.

Kogu info kinnisvara tehingute (sh haritav maa ja metsamaa) kohta on Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnas http://www.maa-amet.ee/kinnisvara/htraru/.

Puidu hindade kujunemise täpse-mat teavet valdavad metsandusega tegelevad organisatsioonid (nt Riigi-metsa Majandamise Keskus).

22

TEKST: KRISTINA TRAKS

Riski ei pelga - mine viljabörsile

Aktsiaturgudel kauplemine on emotsionaalne, riskantne ja nõuab külma närvi. Ka viljabörsil toodangu müümine eeldab oskusi, analüüsivõimet ja nii mõnigi kord ka paraja annuse riskijulgust – tuleb otsustada, kas jääda lootma, et homme on hind parem või teha tehing kohe.

Eesti teraviljast on saanud börsi-kaup alles viimastel aastatel: vi-li on samasugune börsikaup na-gu nafta. Viljabörsi hindasid Eesti põllumees mõjutada ei saa. Viljaga kauplevate ettevõtete jaoks muu-tub hind minutitega.Kui viimased paar aastat on Eesti teraviljakasvatajatele olnud väga head, siis sel aastal on neil tulnud leppida oluliselt väikemate hin-dadega – veel aasta tagasi maksis tonn nisu börsil ca 200-250, kuid nüüd vaid 120-160 eurot.

Teraviljatootjaid ühendava KEVILI juhatuse esimees Marek Linnutaja ütleb, et hinnalangusel on mitu põhjust – ülemöödunud aasta oli Eesti põllumeestele super-aasta, sest Euroopas ja USA’s vili ikaldus, kuid siinsed põllumehed koristasid põllult väga head saagi. Ka möödunud aastal said põllu-mehed vilja eest head hinda, kui-gi saagid enam nii suured polnud.

Kolmandat aastat järjest hinnapi-du enam ei kordunud.

Kuidas reaalselt vilja börsi kau-du müümine käib? „Börsil toimeta-mine on väga sarnane aktsiabörsi-le, hind muutub pidevalt. Hetk ta-gasi just vaatasin, mis börsil toi-mub. Eile tuli teade, et Iraan ta-hab teha suurema tenderostu ja kohe hüppas turg paar-kolm eu-rot üles. Pidevalt tuleb uudiseid erinevaist maailma paigust ning kõik see mõjutab vilja hinda,“ rää-gib Linnutaja.

Igapäevane hinnasõnumKEVILI on mitu aastat teinud

koostööd Taani ettevõtte Skovs-korn viljamaakleritega. „Ma ütlen maaklerile, palju mul vilja müüa on ning tema otsib mulle turult pa-rima hinna. Kui ta on selle leidnud, helistab tagasi ja küsib, kas müün selle hinnaga. Kui hind sobib, fik-seerime lepingu, kui ei, siis hom-me on uus päev ja hind ning otsi-me edasi parimat pakkumist,“ kir-

jeldab Linnutaja. „Kui oleme mingi kokkuleppe teinud, siis läheb põl-lumeestele SMS hinnapakkumise-ga. Neil on kaks tundi aega otsus-tada, kas nad müüvad selle hin-naga või mitte. Sõnumeid saada-me 3-5 korda nädalas. Ehk et põl-lumehele tuleb iga päev hind ja ta ise vaatab, kas lööb selle lukku või ootab veel, et äkki homme on pa-rem pakkumine. Kui ta saadab sõ-numiga fikseeringu, siis see tähen-dab, et sisuliselt on leping sõlmitud ja tal on kohustus vili meile selle hinnaga tarnida.“

Juba talvel sõlmib KEVILI oma liikmetega raamlepingud kasvata-tava vilja kogusele, hinna aga pa-neb jooksvalt paika börs. Samas lepitakse ka kokku, kes fikseerib hinna – kas seda teeb KEVILI või tahab kasvataja ise oma äranäge-mise järgi seda teha. On ka kol-mas variant – teatava koguse vilja hinnast fikseerib põllumees ise ja ülejäänud viljaga toimetamise an-nab KEVILI teha. Linnutaja ütleb,

et umbes veerand liikmetest ongi andnud viljabörsi jälgimise ja vil-ja müümise töö KEVILI’le, kuid ülejäänud liikmed tahavad seda veel ise teha. „Eks siis sügisel võr-reldakse, et kellel õnnestus börsil parim hind tabada,“ märgib Lin-nutaja.

Kui põllumees otsustab ise hin-du jälgida, siis ei tähenda see, et ta peaks päevad läbi ninapidi arvutis istuma ja maailma viljauudiseid lugema. Põllumees võib müügiot-suse teha ka igapäevaselt saabuva hinnasõnumi alusel. „Nad jälgivad sõnumite dünaamikat – üritavad tabada tipphinda. See on närvide mäng. Tean põllumehi, kes oota-vad alates 17. aprillist, kui börs lan-gusesse keeras, et hind jälle tõus-ma hakkaks. Kes siis hinna lukku pani, sai 160 eurot tonnilt, kes aga nädal aega tagasi seda tegi, sai 102 eurot. Kuid on ka põllumehi, kes börsi tõmblustest ennast segada ei lase. Näiteks meil on üks liige, kes paneb regulaarselt iga nädala kol-

mapäeval ühe partii (50 tonni vil-ja) lukku. Aasta kokkuvõttes on ta keskmise hinna peal. Ta ei lä-he mängima ja riskima ning saab alati keskmise hinna,“ räägib Lin-nutaja. „Vilja müük on tänapäeval väga kiire ja põllumeestest on saa-nud börsimängurid.“

Ühistu kaudu vilja müües va-bastab põllumees ennast hulgast lisatoimingutest, sest ühistu asi on korraldada logistika, mille puhul on määrava tähtsusega vilja kogus – ühel põllumehel laevatäit vil-ja kokku saada on päris keeruline ning nii suuri kasvatajaid on Ees-tis vaid mõni. Samuti saab maan-datud pettuserisk, sest endiselt lii-gub aeg-ajalt ringi vilja kokkuost-jaid, kes talumehe õuelt küll vilja ära veavad, aga kui raha maksmise aeg käes on, pole ostjat enam kus-kil. „Kaupleme enam kui 100 000 tonni viljaga ja kui börsil olla sel-lise kogusega, siis oled hoopis ar-vestatavam tegija kui 10 000 ton-niga. Sind võetakse kui partnerit

Eesti viljasaak:650 000 t siseturu tarbeks – veskitesse ja Eestis kasvatatava-te loomade söödaks50 000 t läheb seemneks500 000 t ekspordi-takse

24

ja pakutakse paremat hinda,“ sel-gitab Linnutaja.

Kuidas maandada riske?Riskide maandamine on iga-

sugusel börsil kauplemise põhili-si küsimusi.

Linnutaja sõnul on KEVILI üks funktsioone põllumeeste koolita-mine riskide maandamise osas. Soovitus on müüa saak mitmes osas. Näiteks üks osa kevad-talvel, kui on näha taliviljade talvitumi-ne, teine osa jaanipäeva paiku, kui põllult on juba näha, milline uus saak tuleb ning kolmas osa sügisel saagikoristuse aegu. Igihaljas soo-vitus on muidugi ka rahu säilita-mine ning mitte börsitõmblustega kaasa jooksmine – põllumajandu-sega tegeletakse aastaid ning pal-jude aastate peale on tulemus tava-liselt parem kui lühiajalises pers-pektiivis.

Põhimõte on sama, mis akt-siaturulgi – mõnikord tuleb suu-rema võidu saavutamiseks posit-sioone sees hoida aastaid ning mit-te hakata närvitsema, kui hinnad langevad.

Selles, et teraviljakasvatus on Eestis äärmiselt perspektiivikas ala, on Linnutaja enam kui veen-dunud. „Nutitelefonita võib hakka-ma saada, aga söögita küll ei saa,“ ütleb ta. „Rahvastiku juurdekasv

maailmas on meeletu ja kõik nad vajavad toitu. Usun, et näeme mi-nu eluajal veel korralikku toidu-kaupade hinnarallit.“

Tänavu eksporditakse Eestist umbes 500 000 tonni teravilja ja rapsi. Kokku koristati meie põldu-delt tänavu 1,2 miljonit tonni te-ravilja, mis on kõigi aegade saa-girekord.

Saagikus tõusuteel Linnutaja mäletab, kuidas nõu-

kogude ajal unistati sellest, et Ees-tis kasvatataks iga elaniku koh-ta tonn teravilja. Nüüd ongi see tehtud. Ja see on alles kõige algus, on Marek Linnutaja veendunud. „Kümne aastaga jõuda 2 miljoni tonnini ei ole utoopia. Keskmine saagikus hektarilt on praegu Ees-tis 3,5 tonni, kuid soomlased saa-vad 6 tonni. Kui nemad suudavad seal, siis on see ka siin kindlasti saavutatav,“ ütleb ta.

Viljakasvatuse tõus aga toob kaasa kogu kaasneva sektori ehk sadamate, logistika, ladustamise suurenemise.

„Ma näen, et põllumajandu-sest on saanud nö „seksikas“ ala. Ka pangad on hakanud põlluma-jandust perspektiivikaks pida-ma, samuti on hinda läinud põllu-maa,“ sõnab võtab Linnutaja tee-ma kokku.

KEVILI Teraviljakasvatajate ühistu,

mille liikmeteks on 132 FIE-t ja ettevõtjat.

Ligi neljandik Eesti teravilja-ekspordist läheb läbi KEVILI.

KEVILI viimase majandusaasta (e.1,5 aasta) käive oli 74,5 miljo-nit eurot.

KEVILI liikmed kasutavad kokku umbes 75 000 ha Eestis haritavast maast.

Suurim investeering 9 miljonit eurot tehti eelmisel aastal. Rajati 50 000 tonni mahutav viljaterminal Roodeväljale. Tegu on Eesti ajaloo suurima ja võim-saima põllumeeste ühisel jõul rajatud viljaterminaliga.

1,2 mlntonni teravilja korista-ti tänavu Eesti põldu-delt. Saavutati kõigi aegade saagirekord.

Saagikust saab tõstaEesti Taimekasvatuse Insti-

tuudi direktor Mati Koppel hindab tänavust viljasaaki

väga heaks ning eriti teeb heameelt saagikuse tõus, kuigi ka selles osas näeb Koppel suurt arenguruumi.

„Nii tali- kui suviviljad andsid väga hea saagi. See on tegelikult harukordne, sest tavaliselt on nii, et hea saagi saab vaid ühelt neist ning teine saak jääb tagasihoidli-kumaks,“ ütleb ta.

Koppel märgib, et viljakasvata-jad on palju efektiivsemaks muu-tunud – juurde on tulnud teadmi-si ja oskusi, tehnoloogia ja masi-nad on tänapäevased, mis tähen-dab, et töö saab tehtud korralikult ja õigeaegselt.

Viimase nelja aasta keskmine saagikus teraviljakasvatuses on olnud 2,9 tonni hektarilt, ent Ees-ti teraviljasektori arengukavas on 2020. aastaks seatud sihiks jõuda

4,5 tonnini. „Naabreid vaadates – meie jaoks hea saagikusega jääme veel alla nii Soomele kui ka Lätile ehk meil on kindlasti arenguruu-mi,“ ütleb Koppel ja lisab, et on vä-ga hea, et teraviljaeksport läheb hästi ning kauba realiseerimisega pole probleeme.

Teravilja toodetakse Eestis ca 50 protsenti üle omatarbe ning aren-gukavas on ette nähtud ka viljaeks-pordi mitmekordistumine.

KELLYketasäke

DEGELMANkivikoristustehnika

Kasutatud tehnikaEuroopast

Agri Partner OÜ, Ringtee 27, Tartu | GSM 50 53 076 | www.agripartner.ee

SorteeridJK MACHINERY

Samuti pakume laias valikus teravilja tigu- japneumotransportööre, koppelevaatoreid,ning kraaptransportööre.

WWW.TANKLER.EE Ringtee 27, Tartu, tel 50 56 214

MÜÜK · HOOLDUS · PAIGALDUS

· METALLIST JA PLASTISTKÜTUSE VÄIKETANKLAD

· KÜTUSE TRANSPORTMAHUTID· KÜTTEÕLI MAHUTID· ADBLUE MAHUTID JA PUMBAD· VÄIKETANKLA TARVIKUD

26

Peretalu toob toidu lauale

KÜSIS: LIIVI TAMM

85%põllumajandusette-võtetest Euroopas on peretalud.

ÜRO peaassamblee on kuulutanud käesoleva aasta Rahvusvaheliseks peretalude aastaks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandus-organisatsioon kaardis-tas olukorra üheksaküm-ne kolmes riigis: värs-keima kokkuvõtte koha-selt toodavad peretalud Euroopas 64% kogu toi-dust.

Kuidas kommenteerite Eesti kontekstis selliseid peretalu-de ülemaailmseid mõjutajaid nagu kaasaegne tehnoloogia, krediidi võimalused ja glo-baalsed hinnakõikumised? Teadusest ja innovatsioonist rää-kides oleme Eestis olukorras, kus põllumajandusteadus on alara-hastatud, teadlased otsivad enda-le projekte, mis võimaldaksid ära-elamist ja see, kas need projektid ka kellelegi korda lähevad, eriti veel, kas nad on taludes rakenda-tavad, ei lähe korda kellelegi. See ei ole normaalne olukord ja pikas perspektiivis kaotame võimekuse ise midagi täiesti uudset teha, jää-me mujal tehtud uuringute põh-jal meie tingimustesse sobivate adaptatsioonide otsimise taseme-le. Suurtootmisse sobivate lahen-duste (geenitehnoloogia, agrokee-mia) otsimiseks töötavad terved instituudid. Kuna selles on palju raha, siis ava-liku raha toel tehtav uurimistöö peaks keskenduma pigem väike-tootmisele sobivate lahenduste ot-simisele, et aidata ka neil toot-mist kaasajastada. Suurem osa põl-lumajandusmaast maailmas on jät-kuvalt väikeste käes ja nende ma-dal saagikus tähendab, et maailma ära toita ei õnnestu.

Krediidi küsimused on problee-miks ka Eestis, aga põhiliselt käib see arengumaade kohta. Neil po-le seal laenuvõimalusi, seega ei saa nad osta seemneid, väetisi ega muud. Meie puhul on seis pigem selline, et kellel on maad ja reaal-ne tootmine, see saab maa tagati-sel mingit laenu ikka, aga sellest ei piisa suuremateks arenguhüpe-teks, ainult elementaarseteks vaja-dusteks (n.ö. amortiseerunud adra väljavahetamiseks). Maaelu Eden-damise Sihtasutus on olemas ja pa-kub lisagarantiisid pankadele jms. teenuseid, aga MESi finantsteenu-sed on päris kallid.

Globaalsete hinnakõikumiste

Leho Verk

Mis aitab meie peretaludel ellu jää-da, areneda ja julgema pilguga tu-levikku vaadata? On selleks inno-vaatilised ideed, tihedam omava-heline koostöö, moderniseeritud tootmine, riigi tugi? Küsimustele vastab Eestimaa Ta-lupidajate Keskliidu nõunik Le-ho Verk.

27

Peretalusid on mitut masti

Peretalud võivad olla väga erine-va suurusega (on ka selliseid, millel maad sisuliselt polegi ja tegelevad näiteks kalakasvatusega), kuid neil on ühised väärtused ja ühised välja-kutsed.

Peretalud, nagu kõik teisedki et-tevõtted, peavad olema majandusli-kult efektiivsed, et tekiks võimalus in-novatsiooniks ja arenguks. Peami-sed väljakutsed on finantseerimisal-likad, ligipääs infole ja nõuanne, nõrk taristu (transport, kommunikatsioon, hoidlad jne.) ja tänapäevane tehno-loogia, mis pole tihti väiketootmise-le sobilik.

Väike ei tähenda tingimata ei head ega halba, see sõltub väga paljudest erinevatest asjaoludest. Väiketootja-te väljakutsed on suured ja riskid kõr-ged. Puudulik infrastruktuur on neist üks olulisemaid.

Peretaludele, mida antakse põl-vest põlve edasi, on ökoloogiliselt jät-kusuutlik tootmine loomulik, et taga-da ka järeltulevatele põlvedele heas korras ja tootlik ressurss. Keskkonna-hoidu peetakse peretaludes oluliseks ja selle tagamiseks ollakse valmis pii-rama oma tootmise intensiivsust.Allikas: Eestimaa Talupidajate Keskliit

vastu aga pole lokaalselt palju roh-tu, sellega peab tegelema Brüsse-li tasandil. Tegeletakse ka, selleks ongi just needsamad meetmed, millest pragu seoses Vene embar-goga palju räägitakse - intervent-sioonihinnaga sekkumine, erila-dustamine jne.

Kuidas täna hindade peretalu-dele kättesaadavat nõustami-se süsteemi? Mida saaks pare-mini teha? Kohapeal saab teha põhiliselt kaht asja: arendada tootmisvõimsusi ja kasvatada ladustamiskapasiteeti. Kui suudame piima töödelda pike-ma säilivusajaga toodeteks ja selle ladustada, oleme kõikumistele pa-remini vastu pidavad. Näiteks saa-me vilja ladustades seda müüa siis, kui hind on parem. Nende asjade-ga riik justkui tegeleks, aga tempo ja investeeringute maht võiksid ol-la paremad.

Palju on Eestis peretalusid? Peamised tegevusalad?

Toimivaid peretalusid on Eestis mõni tuhat, pean silmas neid, kes toodavad midagi müügiks. Neid, kes endale süüa ise kasvatavad, on väga palju.

Protsendina kõigist põllumajan-dusettevõtetest pea 80%, oleneb ka sellest kuidas liigitada. Peamised tegevusalad on piimakarjakasva-tus, teraviljakasvatus, lihaveise-kasvatus, köögiviljakasvatus, lam-bakasvatus.

Kui valdkondadest rääkida, kus on realiseerimata võima-lusi või potentsiaali kõige roh-kem?

Realiseerimata potentsiaali on, aga sellistes sektorites nagu aian-dus, linnukasvatus (nii muna kui liha osa), on imporditud masstoo-danguga hinnas võimatu konku-reerida. Kuna eesti ostja on kesk-miselt võttes tegelikult päris väi-kese ostujõuga, siis on ostuotsuse

aluseks valdavalt just hind. Need paarkümmend tuhat leibkonda, kes ei pea toidu ostmisel hinna peale mõtlema, ei söö nii palju, et Eesti saaks igas valdkonnas edu-kaid talusid täis olla.

Üheks meie kitsaskohaks ka ühiselt tegutsemise tahte ja os-kuste puudumine. Ilma ühistutes-se koondumata ei ole aga talunikel mingeid šansse suurete kauban-duskettidega võrdsetel alustel kau-belda, kui nad üldse jutule pääse-vad. Kuni köögiviljakasvatajad ise endale nö. vahendajafirmat ei loo, mis ka neile endale kuuluks, nii-kaua jääb olukord muutmatuks või isegi halveneb. Ükski rahvusvahe-line suurkett ei võta väiketootjaid kolme kimbu tilli ning kahe kilo porgandiga jutule.

Talutoit saab ühtse tunnusmärgi “Ehtne talutoit”Eestimaa Talupidajate Kesklii-du algatusel saavad talutooted ühtse äratuntava kaubamärgi “Ehtne talutoit”. Märgi loomist ajendasid mitmed olulised aspek-tid. Näiteks 80% pere sisseostude tegijatest soovivad, et talutooted oleksid suurtööstuse toodangust eristatavad ning nende leidmine oleks poeriiulitel lihtsam; talutoi-du suurem tarbimine aitab kaasa talude arengule ja edendab maaelu üldisemalt; talutoit on muutunud tänu tarbijaskonna kiirele kasvule iseseisvaks toidukategooriaks. Ka-tusbränd ei konkureeri ühegi toot-ja oma kaubamärgiga, vaid pakub lisaväärtust.

Tõusev päike – uue märgi ku-jund – ühendab kõiki talutoidu-tootjaid sõltumata asukohast ja valdkonnast, tuletades meelde toi-du ja elu allikat. Maja sümbolisee-rib lihtsustatud kujul talu, mil-lest paljud on tänapäeval moodsad tootmiskeskused. Märk sümboli-seerib igapäevast värsket ja puhast toitu. Märgiga koos kasutatakse tunnuslauset “Päike toidulaual”.

Katuskaubamärgi omanikuks ja väljaandjaks on Eestimaa Ta-lupidajate Keskliit. Märgi ja talu-toodetega saab lähemalt tutvuda 25. oktoobril Tartus, Tasku Kesku-ses ja 1. novembril Tallinnas, Järve Keskuses. Üritused on tasuta ning oodatud on kõik heast talutoidust lugupidajad.

28

Perenaine Kadri Kopso küpsetab oma veski saadustest leiba, küpsiseid jm, korraldab leiva- ja talutoidu õpitu-basid ning taluekskursioone. Peremees Lembit Kopso haldab põllupidamist, korraldab veski- ja õlipressitööd ja toodete müüki ning on ka talu raamatupidajaks. Va-na peremees Mart Lepik on otsesest tootmistegevu-sest praeguseks tagasi tõmbunud ja tegeleb aianduse ja metsatöödega. Maie Lepik peab lisaks tööle koha-liku kunstiringi juhendajana talus vanaema ametit, hoolitseb sageli pere lõunalaua eest. Nooremad lap-sed Mirjam ja Aleksander abistavad seal, kus para-jasti vaja – kivide või tuulekaera korjamisel, kartuli kõplamisel, leivatoas küpsiste pakkimisel või laatadel müügitööd tehes. Vanemad lapsed Riho ja Rene, kes elavad juba oma elu, tulevad maale appi, kui midagi erakorralist või suuremat vaja korda saata.

Veski toob leiva laualePerenaine Kadri Kopso usub, et peretaludel on Ees-

tis tulevikku. „Mõnikord tunnetan vaid, et meie kan-di peretalud on selle kännu taha kinni jäänud, et toot-ja ja tarbija ei saa kokku, kuigi nõudlust on. Väike-tootjad lihtsalt ei julge võtta riski, et sõlmida leping saagi osas ette. Saagi kasvatamist sellistel tingimus-tel nii mõnigi kord peljatakse ja lähtutakse põhimõt-test, et müüki läheb see, mis enda tarbeks kasvata-misest üle jääb.“

Oma kodutalu arendamisest rääkides perenaine pessimistlikke toone ei kasuta. „Oleme praeguse sei-suga rahul, eks tootearenduse ja reklaamiga on vaja veel tegeleda,“ osutab ta. „Arenguruumi on leivatoo-dete müügis, see pool ei tööta veel täisvõimsusel, pea-miselt tulevad kliendid meie juurde koju või tellitak-se tooteid ürituste tarbeks.“ Kaarli talu tegeleb põl-lupidamisega, siin kasvatatakse mahedana oma ves-ki tarbeks teravilju ja õlikultuure. „Veski on see, mis toob leiva lauale, toodame nii täisterahelbeid kui -ja-hu. Lisaks on oluline õlipress, mille abiga valmivad külmpressõlid, samuti väike leivatuba, kus valmista-

Väike-Maarja vallas asuvas Kaarli peretalus lööb kodu arendamisel kaasa kogu perekond.

me koduleiba, speltaküpsiseid ja teisi pagaritooteid. Korraldame ka talutoidu valmistamise õpitubasid,“ tutvustab perenaine.

Kaup saadaval nii poes kui laadalKaarli peretalu toodetel on välja kujunenud kindel

tarbijaskond: regulaarselt ootavad kaupa 55 ökopoo-di üle Eesti, kord nädalas viib auto kaupa Tallinnasse, osa kaupa saadetakse tellijatele posti teel. „Lisaks on meil umbes 150 eraklienti,“ räägib Kadri Kopso. „Käi-me oma toodanguga ka laatadel, Väike-Maarja talutu-

Peremees Lembit ja perepoeg Sass sügissaaki kaemas.

Kaarli talu toimetab mahedalt ja muhedalt

Avatud uste päev traditsiooniks

Kaarli talu perenaine Kadri Kopso jaksab enda ko-duse ettevõtte arendamise kõrval tõmmata ühis- tegevusse teisigi piirkonna majapidamisi. Nii kor-raldati peretalude aasta puhul Pandivere piirkonna avatud peretalude päev, kus 13 kodu avasid külalis-tele uksed. „Püüame selle ettevõtmise teha tradit-siooniks,“ lubab Kadri Kopso.

Pandivere peretalude päeval said huvilised osa ta-lude igapäevaelust: sai tutvuda talude toimetamis-tega, maitsta talutoitu ning seda koju kaasa osta. Oma kodu tutvustasid huvilistele Kaarli talu Ärina külast, Kooli talu Nadalma külast, Tuuliku talu Või-vere külast, Härma talu Äntu külast, Paemurru ta-lu Eipri külast, Uuetoa talu Avispea külast, Tisleri talu Kaarma–Tagakülast, Palmi talu Pudivere külast, Marja talu Pandivere külast, Käspre talu Pikevere külast ning kolm peretalu Tamsalu vallas: Oruveski talu Järvajõe külast, Ermo Loodi sepiko-da ja Otsa talu Loksa külast.

rul, meie tooted on saadaval Kuusalu ning Rakvere OTTis (Otse Tootjalt Tarbijale kaubakohtumised).“

Probleemidest rääkides on suurim murekoht aja- ja aeg-ajalt ka töökätenappus „Suurim häda on meil vist hoopis Statistikaametiga, kel on kogu aeg väga palju küsimusi,“ osutab perenaine naerdes.

Kaarli talu infopuuduse üle ei kurda: „Osaleme Maamajanduse Infokeskuse kohaliku toidu arutelu-des, oleme Viru Toidu ja Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi liikmed ja kursis ka kohaliku LEADER-tege-vusgrupi PAIK tegemistega.“

Kaarli talus kasvatatakse teravilja ja õli-kultuure ning valmistatakse neist tervislikke täisteratoo-teid ja külmpressitud toidu-õlisid.

EkoPower Eesti | +372 5833 5399 / +372 56299660 | info@ekopowergroup.com www.ekopowergroup.com

ROHKEM JÕUDU JA VÕIMSUST – VÄIKSEM KÜTUSEKULU!

000069

Order number

THA-673

Vehicle number Nominal revolutions

1013

Atmospheric pressure

5

Intake temperature

----

Operating hours

2009

Year of manufacture

JD 6930 preData sheet of 23.11.2012Date

JD 6930 pre

Customer

200

5

20

40

60

80

100

120

140

160

180

780

1750

100

150

200

250

300

350

400

450

500

550

600

650

700

22501014 1100 1200 1300 1400 1500 1600 1700 1800 1900 2000 2100 2200Motor rpm n [min-1]

Po

we

rN

[H

P]

eq

uiva

len

tto

rqu

e M

[Nm

]

Torque 1 (Rise= 8.72 %)

Norm-n

Torque 2 (Rise= 9.63 %)

Norm-n

©2004-2008 KL Maschinenbau GmbH

140

0

50

100

140

0

50

100

22501014 1100 1200 1300 1400 1500 1600 1700 1800 1900 2000 2100 2200Motor rpm n [min-1]

Sp

eci

f.co

nsu

mp

tion

..b

e

[g/H

Ph

]

Test routine after DIN 70020,Power rudiction after DIN ISO 3046

Remarks

Please register

Please register your program with KL-Maschinenbau.

N1N2

M1M2

1000

Standard revolutions

2250:1125

Ratio of rev.

V.: Sep 29 2009

Automatic

Max. power:Motorspeed by max. Power:Torque max.:Motorspeed by max. torque:Torque rise:

Summary

192.1194878016509.63

Measurement 2

HPrpmNmrpm%

144.8175264813468.72

Measurement 1

Traktorid ja töömasinad: kütuse kokkuhoid

EkoPower programmeerib peaaegu kõiki 2000ndatel aastatel valmistatud elektrooniliselt juhitud mootoritega traktoreid, töömasinaid, metsatöömasinaid, busse ja veokeid. Kasutame traktorite dünamomeetrit, mille abil saame mõõta

jõuvõtuvõllist (PTO) võimsust enne ja pärast programmeeri-mist. Nii saavutatakse kindlus, et jõudu ja võimsust on just neis pöördevahemikes, nagu seda kõige enam vaja on: enamikul juhtudel väheneb kütusetarbimine mitmeid liitreid, samuti väheneb tööks kuluv aeg ja jõuate varem töölt koju. Laienenud pöördevahemik suurendab sõiduki kasutusmugavust ning teeb sõitmise ja töötamise sujuvamaks.

EkoPower on Ekotuning Com Group kontserni kuuluv Soome ettevõte, mis pakub sõidukite opti-meerimistarkvara. Tegutseme nii Skandinaavias kui ka Põhja-Ameerikas. Igal aastal programmee-rime tuhandeid sõidukeid ja suur osa (üle 75%) neist on raskeveokid: traktorid, veokid, bussid, metsatöömasinad jne. Niisuguse ümberprogram-

meerimise tulemusel hoitakse igal aastal kokku miljoneid liitreid kütust.

Meie kogenud töötajad tulevad appi vajadusel ka õhtuti ja nädalavahetustel, hea tulemuseni aitavad jõuda pikaajaline kogemus valdkonnas ja kaasaegsed seadmed.

Kuna kasutame mobiilseid programmeerimisseadmeid, saame tulla kohapeale traktorit ja töömasinat programmeeri-ma just siis, kui see kõige sobivaim on. Masinate seisuaeg on sellisel juhul minimaalne. Programmeerimine toimub peami-selt hoolduspordi kaudu ehk siis loeme esmalt algset program-mi, muudame seda vastavalt kasutaja soovidele ja vajadustele ning seejärel kirjutame juhtajusse uue programmi. Tavapäraselt kulub ühe sõiduki jaoks umbes 1-2 tundi.

MetsatöömasinadEkoPoweri programmeerimine lisab jõudu ja võimsust just

neis pöördevahemikes, mida kõige enam vaja on. Pärast programmeerimiset on pumpade tööd korrigeerides võimalik pöördeid umbes 100-200 võrra vähendada ja selle tulemust on koheselt näha ka kütusearvetelt. Enamus meie klientidest ongi andnud teada ühe töötunni kütusekulu vähenemisest 1-4 liitri võrra sõltuvalt sõidu- ja raietöö iseloomust ja puidu raskusest. Paljudel juhtudel on ühe töötunni tootlikus peale program-meerimist suurenenud mitmeid kuupmeetreid. Samuti võib masinaga pärast programmeerimist teha korraga mitut toimin-gut, ilma, et see mootorit üle koormaks.

Veoautod/ treilerid ja bussidProgrammeerime igal aastal sadu veoautosid, treilereid ja

busse. Pärast programmeerimist muutub teepro�il justkui tasasemaks ning ka tõuse saab võtta vaid kergelt gaasi vajuta-des. Manuaalkäigukastiga sõidukites väheneb käiguvahetami-se vajadus. Automaatkäigukastiga sõidukite puhul arvestame

alati ka käigukasti seadistusi. Meie kliendid on täheldanud, et kütusekulu on pärast programmeerimist vähenenud keskmi-selt 3-5 l/100km läbisõidu kohta, mõnel juhul isegi rohkem. See tähendab aastas mitme tuhande euro suurust kokkuhoidu, kuna kaugsõiduveokid sõidavad sageli ööpäevaringselt, aastas kokku sadu tuhandeid kilomeetreid.

Tuhanded kliendid on valinud oma sõidukites-se ja seadmetesse EkoPower-programmi, vali ka sina! Helista juba täna ja broneeri aeg program-meerimiseks!

EkoPower Eesti | +372 5833 5399 / +372 56299660 | info@ekopowergroup.com www.ekopowergroup.com

ROHKEM JÕUDU JA VÕIMSUST – VÄIKSEM KÜTUSEKULU!

000069

Order number

THA-673

Vehicle number Nominal revolutions

1013

Atmospheric pressure

5

Intake temperature

----

Operating hours

2009

Year of manufacture

JD 6930 preData sheet of 23.11.2012Date

JD 6930 pre

Customer

200

5

20

40

60

80

100

120

140

160

180

780

1750

100

150

200

250

300

350

400

450

500

550

600

650

700

22501014 1100 1200 1300 1400 1500 1600 1700 1800 1900 2000 2100 2200Motor rpm n [min-1]

Po

we

r N

[H

P]

eq

uiva

len

t torq

ue

M [N

m]

Torque 1 (Rise= 8.72 %)

Norm-n

Torque 2 (Rise= 9.63 %)

Norm-n

©2004-2008 KL Maschinenbau GmbH

140

0

50

100

140

0

50

100

22501014 1100 1200 1300 1400 1500 1600 1700 1800 1900 2000 2100 2200Motor rpm n [min-1]

Sp

eci

f. c

on

sum

ptio

n..

be

[g/H

Ph

]

Test routine after DIN 70020,Power rudiction after DIN ISO 3046

Remarks

Please register

Please register your program with KL-Maschinenbau.

N1N2

M1M2

1000

Standard revolutions

2250:1125

Ratio of rev.

V.: Sep 29 2009

Automatic

Max. power:Motorspeed by max. Power:Torque max.:Motorspeed by max. torque:Torque rise:

Summary

192.1194878016509.63

Measurement 2

HPrpmNmrpm%

144.8175264813468.72

Measurement 1

Traktorid ja töömasinad: kütuse kokkuhoid

EkoPower programmeerib peaaegu kõiki 2000ndatel aastatel valmistatud elektrooniliselt juhitud mootoritega traktoreid, töömasinaid, metsatöömasinaid, busse ja veokeid. Kasutame traktorite dünamomeetrit, mille abil saame mõõta

jõuvõtuvõllist (PTO) võimsust enne ja pärast programmeeri-mist. Nii saavutatakse kindlus, et jõudu ja võimsust on just neis pöördevahemikes, nagu seda kõige enam vaja on: enamikul juhtudel väheneb kütusetarbimine mitmeid liitreid, samuti väheneb tööks kuluv aeg ja jõuate varem töölt koju. Laienenud pöördevahemik suurendab sõiduki kasutusmugavust ning teeb sõitmise ja töötamise sujuvamaks.

EkoPower on Ekotuning Com Group kontserni kuuluv Soome ettevõte, mis pakub sõidukite opti-meerimistarkvara. Tegutseme nii Skandinaavias kui ka Põhja-Ameerikas. Igal aastal programmee-rime tuhandeid sõidukeid ja suur osa (üle 75%) neist on raskeveokid: traktorid, veokid, bussid, metsatöömasinad jne. Niisuguse ümberprogram-

meerimise tulemusel hoitakse igal aastal kokku miljoneid liitreid kütust.

Meie kogenud töötajad tulevad appi vajadusel ka õhtuti ja nädalavahetustel, hea tulemuseni aitavad jõuda pikaajaline kogemus valdkonnas ja kaasaegsed seadmed.

Kuna kasutame mobiilseid programmeerimisseadmeid, saame tulla kohapeale traktorit ja töömasinat programmeeri-ma just siis, kui see kõige sobivaim on. Masinate seisuaeg on sellisel juhul minimaalne. Programmeerimine toimub peami-selt hoolduspordi kaudu ehk siis loeme esmalt algset program-mi, muudame seda vastavalt kasutaja soovidele ja vajadustele ning seejärel kirjutame juhtajusse uue programmi. Tavapäraselt kulub ühe sõiduki jaoks umbes 1-2 tundi.

MetsatöömasinadEkoPoweri programmeerimine lisab jõudu ja võimsust just

neis pöördevahemikes, mida kõige enam vaja on. Pärast programmeerimiset on pumpade tööd korrigeerides võimalik pöördeid umbes 100-200 võrra vähendada ja selle tulemust on koheselt näha ka kütusearvetelt. Enamus meie klientidest ongi andnud teada ühe töötunni kütusekulu vähenemisest 1-4 liitri võrra sõltuvalt sõidu- ja raietöö iseloomust ja puidu raskusest. Paljudel juhtudel on ühe töötunni tootlikus peale program-meerimist suurenenud mitmeid kuupmeetreid. Samuti võib masinaga pärast programmeerimist teha korraga mitut toimin-gut, ilma, et see mootorit üle koormaks.

Veoautod/ treilerid ja bussidProgrammeerime igal aastal sadu veoautosid, treilereid ja

busse. Pärast programmeerimist muutub teepro�il justkui tasasemaks ning ka tõuse saab võtta vaid kergelt gaasi vajuta-des. Manuaalkäigukastiga sõidukites väheneb käiguvahetami-se vajadus. Automaatkäigukastiga sõidukite puhul arvestame

alati ka käigukasti seadistusi. Meie kliendid on täheldanud, et kütusekulu on pärast programmeerimist vähenenud keskmi-selt 3-5 l/100km läbisõidu kohta, mõnel juhul isegi rohkem. See tähendab aastas mitme tuhande euro suurust kokkuhoidu, kuna kaugsõiduveokid sõidavad sageli ööpäevaringselt, aastas kokku sadu tuhandeid kilomeetreid.

Tuhanded kliendid on valinud oma sõidukites-se ja seadmetesse EkoPower-programmi, vali ka sina! Helista juba täna ja broneeri aeg program-meerimiseks!

õllumajanduses kasutatakse palju masinaid ning seadmeid, kuid pahatihti kindlustatakse need üksnes liisingu perioodiks. Kindlustuse

praktika aga näitab, et ootamatu ja ettenä-gematu õnnetus ei küsi seadme vanust – tegijal juhtub. Räägime siinkohal lahti ka olulisemad uue liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis enim põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid puudutavad.

Alates oktoobrist kehtib uus liikluskind-lustuse seadus ning selles on olulisi muuda-tusi põllumajanduse tehnikale, mida kasuta-takse ka avalikus liikluses. Eelnevalt kehtinud seaduses ei olnud reguleeritud olukord, kus kahju tekitati töösoorituse käigus. Näiteks metsatöid tehes lõhub metsatöömasin ära elektri õhuliini või siis pehme pinnase tõttu vajub traktor maasse ning lõhub ära maa sees olnud kommunikatsiooni kaablid. Kirjeldatud kahjud hüvitati kehtinud liikluskindlustuse seaduse alusel.

Uue liikluskindlustuse seaduse alusel aga kirjeldatud töösoorituse ajal juhtunud kahjud hüvitamisele ei läheks. Seega võib seadusemuudatus põhjustada ootamatuid olukordi, kus masina omanik võib pahaai-mamatult liikluskindlustuse hüvitisest ilma jääda ning peab tekitatud kahju ise hüvita-ma.

Töösoorituse ajal juhtunud kahjude tagajärgi aitab leevendada vabatahtliku vastutuskindlustuse lepingu olemasolu.

Kui vastutuskindlustus, sealhulgas ka liikluskindlustus, aitab hüvitada teistele tekkinud kahju, siis enda põllumasinatele ja seadmetele tekkinud kahjude katteks on olemas eraldi kindlustuslahendus – masina-te ja seadmete kindlustus. Selle alt kuulub hüvitamisele ettenägematu ja ootamatu hävimine, kahjustumine, aga samuti ka vandalism, vargus ning röövimine.

Ei ole harvad juhtumid, kui põllutööma-sina või seadmega juhtub õnnetus mõni aeg pärast seda, kui liisingu kohustused on kantud ning sellega seoses on katkestatud ka kindlustusleping, kuna pank ju seda enam ei nõua.

Soovitame tõsiselt läbi mõelda riskid, mis teie tegevusala kimbutavad ning mõtelda ka sellepeale, et kui näiteks kalli seadme või masinaga midagi juhtub, siis kas selle paran-

damine või asendamine on teile jõukohane ega halva teie tegevust? Kindlustuse hoolde tasub anda riskid, millede realiseerumine võib teid mõneks ajaks rööpast välja viia ning millede taastamine üle jõu võib käia.

Mõned näited:• On olnud juhtumeid, kus kombain

sõidab viljakoristuse ajal manööverdades vastu kivi ning rikub kombaini heedrit. Sellise õnnetuse kahjud võivad ulatuda 5000 -15000 euroni.

• Pole ka harvad juhtumid, kus traktoriga heina niites või talvel lund lükates sõidetak-se vastu kivi või vajutakse teeperve kraavi, sellistel juhtudel on kahjusummad jäänud 2000 - 20 000 euro vahele.

• Traktoriga heina niites oli põllul lohk, mistõttu jäi niiduk lohust välja tulles kinni ja murdus traktori küljest lahti ning traktor sõitis esiniidukile otsa. Tegemist oli täishä-vinguga ning hüvitati niiduki täismaksumus summas 13500 eurot.

• Garaaži hoiule jäetud kombainil oli viljakoristuse ajaks närilised jõudnud masina elektrijuhtmestikku ja elektroonika juhtblok-ki närida, kahju suurus 3500 eurot.

Samuti on sagedased väiksemad kahjud, kus suure masinaga manööverdades sõide-takse mõnele hoonele või rajatisele otsa. Näiteks võime tuua üsna levinud juhtumi, kus põllul töötanud niidukijuhti pimestas päike ning sõitis seetõttu niidukiga vastu elektri-posti põhjustades 5100 eurose kahju.

Suuremateks kahjudeks on tihti aga tulekahjud, mis on alguse saanud masina elektrisüsteemidest. Sellisel juhul on enamasti kahju suuruseks masina maksu-mus, kuna tavaliselt ei jää masinast midagi taastamisväärset alles.

Masinad ja seadmed saab kindlustada ka sisemise purunemise kindlustuskaitsega. See annab kindlustuskaitse juhuks, kui masina detaili sisemise purunemise tõttu saab kannatada masina teised osad. Näiteks mootoris tuli lahti õlivõtturi �kseerimispol-did ja seetõttu oli kogu mootori määrimine puudulik ja põhjustas kogu mootori hävimi-se. Masina mootor tuli asendada uuega ning kahju suuruseks oli 11 000 eurot.

Küsi lisa oma ärikliendi haldurilt või astu läbi lähimast If Kindlustuse büroost. Büroo-de asukohad leiad aadressilt www.if.ee

Mida peaks põllumajandusega tegelev ettevõte teadma

kindlustusest ning uuest liikluskindlustuse seadusest?

P

Risto Sondla

Töösoorituse ajal juhtunud kahjude tagajärgi aitab leevendada vabatahtliku vastutuskindlustuse lepingu olemasolu

If Kindlustuse ettevõtte varakindlustuse tootejuht

REKLAAMTEKST

JÄRELMAKSU VÕIMALUS

34

0

50

100

150

200

07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

25,4

7,492

19,13921,8

23,5

46,61950,972

61,4771,551

80,54190,541

101,165110,02

121,87122,8

123,7133,94

143,97169,36

38,375

49,867

28,654

34,517

35,82128,664 22,407Euroopa Liidu liikmesriigid

edastasid Euroopa Komisjo-nile oma põhimõttelised ot-

sused otsetoetuste rakendamise kohta 1. augustiks. Mitmed neist peegeldavad riigile antud valiku-võimalusi, kuid osadele peab Eu-roopa Komisjon andma ka for-maalse heakskiidu.

Euroopa Liidu põllumajanduse eelarvest Eestile eraldatavate otse-toetuste kogusumma kasvab 2013. aasta 101 miljoni euro tasemelt 169 miljoni euroni 2020. aastal.

Otsetoetused ja rohestamine said selged piirid

MAI TALVIKPÕLLUMAJANDUSTURU KORRALDAMISE OSAKONNA JUHATAJA

Lisaks 2014-2020 summadele on näidatud ka 2007-2013 otsetoetuste summad, sh Eesti riigieelarvest makstud täiendavad otsetoetused (2007-2012), 2013.a ülemine-kutoetus ning otsetoetustest maaelu arengukavasse suunatavad 97,3 mln eurot.

Põllumajandustoetuste puhul tule-nevad suuremad muudatused võr-reldes perioodiga 2007-2013 seoses Euroopa Liidu ühise põllumajan-duspoliitika reformiga. Põlluma-janduslike otsetoetuste hulka li-sanduvad kliima- ja keskkonna-toetus (nn rohestamine) ning noor-te alustavate põllumajandustootja-te toetus. Samuti muutub 2015. aastast Eu-roopa Liidu eelarvest rahastatava-te otsetoetuste struktuur mitme-

osaliseks: osa toetustest on kohus-tuslikud, osa aga riigi jaoks valiku-liselt rakendatavad.

Rohestamise valikud tehtud Esi-meseks oktoobriks teatasime Eu-roopa Komisjonile valikud, kui-das hakkame rohestamise raames määratlema ökoalasid.

Rohestamise nõudeid peavad järgima põllumajandustootjad, kes taotlevad ühtset pindalatoetust ja see on kohustuslikus korras mää-

ratletud 30%-ga otsetoetuste aas-tasest summast. Põhinõudeid on kolm: põllukultuuride mitmeke-sisus monokultuursuse vältimi-seks, püsirohumaade osakaalu säi-litamine elupaikade ja elurikku-se säilitamiseks ning ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade (nn ökoalade) määratlemine.

Viimane tähendab ökoalade määratlemist 5% põllumaast, mil-lel on tootmine keelatud või viiak-se läbi viisil, kus ei kasutata taime-

Põllumajanduslike otsetoetuste eelarve 2007-2020

ülekanne MAKi EE eelarve EL eelarve

mln eurot

35

Vaata mida tähendab rohestamine:www.agri.ee ja maablogist: www.maablogi. wordpress.com

Harimispraktikad:

Kesa – arvestatakse nii mustkesa kui ka haljaskesa. Ökoalana määratud kesa all oleval maal on põllumajanduslik tootmine keelatud. Erandina määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punk-tist h jääb maa, mida hoitakse ökoloo-gilise kasutuseesmärgiga maa-ala ees-märgil kesa all üle 5 aasta, põllumaaks.

Lühikese raieringiga madalmetsa alad – arvestatakse alasid, kus kasva-takse paju ja kus ei kasutata mineraal-väetisi ja/või taimekaitsevahendeid.

Lämmastikku siduva kultuuridega alad- lämmastikku siduvateks kultuuri-deks loetakse järgmisi kultuure:0 Liblikõieliste sugukond (Fabaceae)- ristikud, lutsernid, mesikas, idakitse-hernes, lupiin, nõiahammas, vikk (Vicia sativa), esparsett, herned, oad (sh so-jauba);0 kõrvitsaliste sugukond (Cucurbi-taceae);0 hõbepuuliste sugukond (Elaeag-naceae)- astelpaju.

MaastikuelemendidHeade põllumajandus- ja keskkonna-tingimuste (HPK) raames määratletud maastikuelemendid, sh ökoalad pea-vad asuma põllumajandustootja kasu-tuses oleval põllumajandusmaal. Maas-tikuelemendid arvestatakse toetusõi-gusliku põllumassiivi hulka.

Põõsaste või puudega põllusaar on põllumaal asuv 0,01-0,5 hektari suu-rune põõsaste või puudega põllusaar, millel võivad esineda põõsastikud, puu-desalud või muu looduslik taimkate või kivid; see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Ala peab olema säilitatud tervikuna, luba-tud on teostada hooldustöid üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid ei pea asendama.

Puude rida on põllumaal või põllu-maaga külgneval alal asuv selgesti eris-tatav puude rida minimaalse pikkuse-ga 20m. Iga 10m kohta peab kasvama vähemalt 3 puud. Puude rea minimaal-ne suurus on 0,01 ha. Puude reas tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik.

Hekk on põllumaal või sellega külg-neval alal asuv maastikuelement mini-maalse pikkusega 20m ja maksimaal-se laiusega 10m ning võib koosneda nii puudest kui põõsastest. Heki minimaal-ne suurus on 0,01 ha, alla 2-meetrised katkestused hekki ei katkesta.

Metsasiil on põllumaaga ümbritsetud maksimaalselt 30m laiune, vähemalt 20m pikkune puude ja põõsaste grupp. Erandina võib metsasiil olla kokkupuu-tes põllumassiivi piiriga ja maksimaal-selt 30m laiune. Ala peab säilitama ter-vikuna ning lubatud on teostada hool-dustöid üldilmet oluliselt kahjustamata.

Kraav – põllumajandusmaal ja selle-ga külgneval alal tuleb säilitada alla 10 km2 valgalaga eesvoolud ja maaparan-dussüsteemi maa-alal paiknevad kui-venduskraavid.

Kiviaed – põllumajandusmaal ja sel-lega külgneval alal tuleb säilitada MAK 2007-2013 ja MAK 2014-2020 kiviaia ra-jamise toetuse raames rajatud kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardista-tud kiviaed.

Eesti saierisuseKuna Eesti on väga metsaroh-ke maa, õnnestus Eestil koos teiste põhjamaadega välja või-delda nö metsasuse erisus.

Metsasuse erisus kehtib liikmesriikidele, kus üle 50% maismaast on kaetud metsaga. Ökoalade määramisest vabas-tamiseks peab põllumajandus-tootja tegevuskoha vallas ole-ma metsa ja põllumajandusmaa pindalade suhtarv 3:1 ning sa-ma vald peab olema määratle-tud looduslikust eripärast tin-gitud piirangutega alaks.

Eesti on selle vabastuse kin-nituseks edastanud andmesti-ku Euroopa Komisjonile nelja homogeense piirkonna ja kol-me eraldiseisva omavalitsuse kohta (kokku 105 valda) ja oo-tame sellele nende ametlikku heakskiitu.

Täpse ülevaate otsetoetuste vali-kutest saab aadressilt http://agri.ee/et/pollumajanduse-otsetoetu-sed-2015-2020

kaitsevahendeid ja väetisi. Ökoa-lade määratlemise nõue puudutab neid põllumajanduslikke majapi-damisi, kus toetusõiguslik põllu-maa on suurem kui 15 ha.

Sellisel juhul peab põllumajan-dustootja tagama, et alates 1. jaa-nuarist on vähemalt 5% deklareeri-tud põllumaast ökoloogilise kasu-tuseesmärgiga. Kui eelpool nimeta-tud ökoala on riigi poolt määratle-tud maastikule iseloomuliku vor-mina ning kaitstav hea põlluma-

jandus- ja keskkonnaseisundi tin-gimuste alusel, on ta samaaegselt arvestatav ka toetusõigusliku põl-lumajandusmaa hulka. Ökoalade loetelu hulgast on põllumajandus-tootjal võimalik valida 5% kohus-tuse täitmise eesmärgil tabelis too-dud harimispraktikaid ja maasti-kuelemente.

Täielikult on rohestamise nõue-test on vabastatud vaid väiketoot-jate skeemis osalevad põllumajan-dustootjad.

36

TEKST: KAIRI OJAPILDID: MARIS OJASUU

Rusikareegli kohaselt määrab lüp-sitehnoloogia eelkõige piimakarja suurus: nii suudab moodne lüpsi-robot päevas optimaalselt „teenin-dada“ kuni 70 lehma, samas kui kümnepealise karjaga saab hak-kama ka käsitsi lüpstes.

Roboti töökulu kõige väiksem Kuni 300pealise lüpsikarja jaoks

võiks esimene valik olla robotlüps, kuni 600 lehmaga farmile võiks kaaluda robotlüpsi või platsilüpsi või mõlema kombineeritud varian-ti. Kui lüpsile läheb farmis lehmi juba kuni tuhatkond, tuleb eelis-tatud valikuks pidada lüpsiplatsi, üle 1500 lehma puhul aga kas lüp-siplatsi või karussell-lüpsi tehno-loogiat. Olukorras, kus farmis on lehmi juba rohkem kui 2000, saab nende lüpsmisega hakkama ainult karussell: ühe looma lüpsmisele kulub 8–10 minutit, sõltuvalt ka-

Piimakarja suurus määrab lüpsitehnoloogia

Farmile ja karja suuru-sele sobiliku lüpsiteh-noloogia valik on piima-tootjale ülioluline, mõju-tades piimakarja tootlik-kust, lüpstava piima ko-gust, kvaliteeti ja selle kõige kaudu kogu agro-firma efektiivsust ja kon-kurentsivõimet.

russelli suurusest on korraga lüp-sil paarkümmend või rohkem leh-ma, protsess on sujuv ja kiire.

Robotite soetamise puhul tuleb muidugi arvestada, et lehmi tuleb nendega harjutada, vanemad loo-mad ei pruugigi harjuda. On ka juhtunud, et tekkinud stressist ala-neb piimaand, mis üldjuhul küll mõne aja pärast taastub.

Šveitsi kontserni Tetra Laval Gruppi kuuluva lüpsiseadme-te tootja DeLaval Eesti tootejuht Meelis Müil selgitab, et karussell on suure lüpsikoormusega farmide puhul ökonoomne, sest kõik kohad platsil kogu aeg lüpsavad ja loo-made teekond lüpsikohale on lü-hike. See muudab lüpsitsükli kii-remaks kui suure lüpsiplatsi pu-hul: mida suurem lüpsiplats, seda pikema teekonna peab iga loom läbima lüpsikohale minekuks või sealt lahkumiseks.

„Lüpsitehnoloogia valik sõltub ka sellest, kuivõrd talus või agro-firmas aega väärtustatakse. Kui

37

Kuni 70 lehma suudab iga päev teenindada moodne lüpsirobot.

perefarmis peab aega jääma ka muude tööde jaoks, on ilmselt ots-tarbekam kasutada lüpsiropoteid,“ räägib Müil. „Kui aga lüpsjad on tööl põhikohaga, siis pole lüpsi kii-rus ehk niivõrd oluline ja võib ka-sutada ka lüpsiplatsi.“

Kogu lüpsitehnoloogia areneb tema sõnul robotiseerimise suu-nas – nimelt saavad üha uusi auto-maatjuhtimise funktsioone nii lüp-siplatsid kui karussellid.

IT sekkub ka farmide töösseTäna luuakse üha täiuslikumaid

kogu farmikompleksi juhtivaid ja karja haldavaid arvutisüsteeme,

Lüpsitehnika mehaanika ehk paljas raud Meelis Müili hinnan-gul suuremat ei kulu ega vanane, moraalselt aegub arvutijuhtimse-

ga seadmete puhul tarkvara, se-da aga saab kogu aeg värsken-dada. DeLavali esimene lüp-sirpbot jõudis Männiku ta-lu lauta 2007. aastal ja töötab eeskujulikult tänaseni.

Karussell-lüpsiplatse on Eestis ühtekokku kaheksas pii-

mafarmis. Kõige viimane, uh-keim ja suurim lüpsikarussell mit-

te ainult Eestis, vaid kogu Euroo-pas, pandi ametlikult käima Väät-sa Agro Lõõla farmis septembri-kuu lõpus. Karussell võimaldab korraga lüpsta 80 looma, Lõõla far-mis on praegu 1850 lüpsilehma, aga kompleksi projektijärgne ma-hutavus on 3300 lehma. Karussell võimaldab kõigi nende lüpsmist kaks korda päevas.

Robot saadab sõnumeidAlates 2013. aastast muutus Pii-

mandusühistusse E-Piim kuuluv OÜ Orgita Põld teraviljatootjast piimatootjaks, sest Haimresse ra-jatud uus laut ning soetatud lüp-sirobotid võimaldasid piimakarja suurendamist 550 pealiseks, mis omakorda suurendas piimatoo-dangu osa kogukäibes sedavõrd, et nüüd ületab see teraviljatoodan-gu osa. Praegu annab Orgita Põld keskmiselt 5% E-Piima kogu toor-piima vajadusest.

Uude lauta soetati kaheksa Hol-landi firma Lely lüpsirobotit – maksimaalselt optimaalne arv ku-ni 550 lüpsilehma teenindamiseks, suurema karja puhul oleks tarvis juba kümmet robotit, lüpsiplatsi või karussell-lüpsi tehnoloogiat.

Lüpsirobot annab farmile kõr-ge automatiseerituse taseme, kogu töö korraldamiseks on tarvis vaid paari-kolme inimest, koos söötjate ja abitöölistega ehk viis-kuus, se-da enam, et laudas on ka täisauto-maatne söödasegaja-jagaja. Lüpsi-

Kogu lüpsitehnoloogia areneb robotiseerimise suunas.

mille abil on omanikel-farmiju-hatajatel pidevalt ülevaade laudas toimuvast, piima kvaliteeti ana-lüüsitakse kas kohe lüpsmise ajal või vahetult pärast seda, operatiiv-selt saadakse teada info indlevate lehmade kohta jmt. Kõige selle juh-timiseks on farmis server, mis in-fot haldab, jagab ja salvestab.

Lüpsirobotite ja muu kaasaegse farmitehnika ühildumine nutitele-fonidega on kaasajal juba igapäe-vane ja loomulik, kusjuures Mee-lis Müil soovitab neid funktsioone, kui nende eest on kord juba raha välja käidud, kindlasti ka kasuta-da. “See muudab elu vaieldamatult lihtsamaks,” kinnitab ta.

Näiteks 600 lehma jaoks on lüp-siplatsi paigaldamine alginvestee-ringuna odavam kui kaheksa ro-boti soetamine, samas ütleb Müil, et viie-kuue aastaga õnnestub ro-botitega hinnavahe tasa teenida ja umbes kaheksandal aastal juba ka-suks pöörata. Seda kõike tööjõuku-lude kokkuhoiu arvelt.

38

robot hangib, talletab ja edastab keskarvutisse info lehmade ter-vise, piimaanni ja piima kvalitee-di kohta, kaalub ja mõõdab lüpsile tuleva lehma, registreerib andmed ja analüüsib neid. Robot on võime-line ka ise farmijuhatajale helista-ma, kui midagi valesti läheb. Li-saks tunneb robot ära lehma in-naaja ning lisab konkreetse isen-di juurde märke, et aeg on kutsu-da seemendaja. Üks robot suudab lüpsta 70 lehma ööpäevas, et loo-mad aparaati ei unustaks, on sel-le juures spetsiaalne maiuseküna, mis lehmi regulaarselt enda juur-de meelitab.

Kui robot leiab, et piimal on mi-dagi viga, suunab ta selle kvali-teetsest piimast eraldi anumasse. Haimre lüpsilehmade piima kesk-mine rasvasus on 3,85%, valgusi-saldus 3,2%. Eelmisel aastal saadi lehma kohta keskmiselt 8600 ki-lo piima aastas. Farmi lehmad an-navad keskmiselt 2,5 laktatsiooni, töö käib lehmade pikema piimaan-ni tagamise nimel.

Tosinjagu aastaid ennast õigus-tanud platsilüps

Suure piimaanniga lehmad ela-vad Torma Põllumajandusosa-ühingus (POÜ), kus visside aasta-

ne keskmine väljalüps on kerkinud juba 11 000 kilogrammini. Torma 600pealises lüpsifarmis on juba to-sin aastat kasutusel platsilüpsi teh-noloogia – lüpsmine toimub kolm korda päevas kahel paralleelsel lüpsiplatsil, millele korraga ma-hub 40 looma. Farmi keskmine on üle kolme laktatsiooni lehma koh-ta, aga on ka üksikuid lehmi, kes on juba seitsmendal ringil.

Torma POÜ juht ja suurim osa-nik Ahto Vili räägib oma farmi lüpsitehnoloogia valikut põhjen-dades, et selline sai omal ajal va-litud ja siiani on lüpsiplats ennast ka õigustanud. Vili ei arva, vähe-malt mitte veel praeguses seisus,

et lüpsiplatsi juures askeldavate-le töötajatele kuluv palgasumma sunniks lüpsirobotite soetamise peale mõtlema.

„Praeguseks on kõik investee-ringud tehtud, vajaminev tehni-ka on olemas ja firmal on nö ring peal,“ tunnistab Vili. „Alates 2000. aastast on ettevõttesse pandud vä-hemalt kümme miljonit eurot, toe-tuste osa on selles 30–40%. Kui edasi vaadata, siis järgmine etapp oleks üleminek karussell-lüpsile.“

Ta arutleb, et kui lüpsikari on juba üle 600pealine, siis vajaks see kümmet robotit: „Robot on küll to-re ja moodne märksõna, aga ka sel-lel on oma ekspluatatsioonikulud ning meie lauda puhul oleks ka-russell selgelt majanduslikult põh-jendatum.”

Samas pole Ahto Vili investee-ringuid tehes panustanud kar-ja ega põllumaa suurendamisele, keskendutud on efektiivsuse pa-randamisele ja farmi tootlikkuse tõstmisele.

Mahetootjal ka rohkem käsitsi-tööd

Poodidele jaemüügiks ka ma-he-toorpiima pakkuvas Pajumäe talus lüpstakse lehmi kahel nelja-kohalisel lüpsiplatsil, päevas saa-dakse keskeltläbi poolteist ton-ni toorpiima, keskmine piimatoo-dang lehma kohta jääb 8000 tonni kanti aastas.

Loomad on vabapidamisel sü-gavallapanuga külmlaudas. Lüp-silehmi on talus sadakond, teist samapalju on mullikaid ja vasi-kaid. Oluline osa lüpstud piimast – umbes veerand, villitakse koha-peal pudelitesse ja edasi see müü-ki lähebki.

Ülejäänud osast valmistatakse mitmesuguseid kohupiimatooteid, jogurteid ja kastmeid, saja kilo rin-gis jääb ka tööstusele müümiseks: sinna läheb see tavapiimana, suu-red töötlejad nimelt ei tee mahedal ja tavalisel piimal vahet.

Karussellon suure lüpsikoor-musega farmide puhul ökonoomne valik.Meelis Müil, DeLaval Eesti tootejuht

Torma POÜ juht Ahto Vili.

www.stokkeragri.ee

5,90€/h*

CV Ratastraktor John Deere 5100M100 hj PowerTech M 4,5 l turbolaaduriga diiselmootorkäike vahetab PowrReverser 16/16võimas hüdraulikasüsteem toodab 94 l/minrippsüsteem tõstab 3600 kgpick-up haakekonks on hüdraulilinehaagisepidurid on hüdraulilisedmahukas kabiinis on konditsioneertarbib ainult diislit, ei kasuta tahma ltrit ega AdBlue’denimmüüdud traktor 2013

Pilt on illustreeriva tähendusega.

* 0% sissemaks. Lisandub km ja kütusekulu. Maksimaalselt 1000 töötundi aastas. Küsi referentse oma piirkonna müügimehelt, www.stokkeragri.ee/kontakt. Pakkumine kehtib kiirematele, „töölepingu sõlmimisel“ enne 31. detsembrit.

222222201010101010101010133333333333

m ja kütusekulu Maksimaalselt 1000 töötundi aastas

Maiko Teller51 70 965

Tarmo Vilipõld59 182 990

Simo Soop55 915 117

Andres Oja55 624 067

Kain Kivissaar51 18 555

Kristjan Kokk53 093 780

Odav tööjõud Saksamaalt

Odav tööjõud Saksamaalt

Kuus olulisemat lüpsitehnoloogiat Lüpsikarusell

Sujuv lüpsmine, lüpsikoha suur tootlik-kus. Lehmade rühma suurus pole olu-line. Iga lüpsi ajal on igal loomal kindel asukoht.Töötajatele kehtib järjekindel lüpsiru-tiin, tööd saavad nad teha ühe koha peal olles.Platvormi pöörlemiskiirust saab regu-leerida vastavalt grupi lüpsmiskiiru-sele.

LüpsirobotAnnab teavet iga veise kohta, võimal-dab paindlikku, range ajalise graafiku-ta lüpsmist.Vajab kõige vähem inimtööjõudu, kõr-ge automatiseeritusega. Robot on töö-valmis ööpäevaringselt, lehmade mee-litamiseks võib kasutada spetsiaalset ninaesist.

LüpsiplatsLehmi lüpstakse rühmadena, maksi-maalse läbilaskevõime tagamiseks on tarvilik kindel töörutiin.Lehmad aetakse platsile rühmade kau-pa, vastavalt platsi mahutavusele.

Eristatakse paralleellüpsiplatse ja kala-sabalüpsiplatse.

Tandem lüpsiplatsAnnab teavet iga veise kohta. Sobib väikestele ja keskmise suurusega piimafarmidele. Lüpsikoha kohta suu-rim läbilaskevõime, tööjõu efektiivne kasutamine.Kui lüps on lõppenud, vabastab süs-teem automaatselt looma ja uus loom astub tema kohale. Võimalik valida va-jaminev automatiseerituse tase.

TorusselüpsLüpsile kulub keskmiselt 20 minutit. Kaasnevad suuremad kulud ja ka pii-makaod. Süsteem võib olla suur, tee-nindada palju lehmi, ent mida suurem lehmade arv, seda suurem ka efektiiv-suse kadu.Lüpsiseadmed vajavad pidevat hoolt ja korrastamist, sest on töös kuni kuus tundi päevas.

Käsitsi lüpsmineLooma vähemtraumeeriv, ent aega-nõudev ja töömahukas moodus. Õigus-tatud kuni kümne lehmaga farmi puhul.

Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi üliõpila-ne Kätrin Ringas valis lõputöö teemaks erinevate lüpsitehno-loogiate võrdlemise ning nen-de sobivuse erineva suurusega piimakarjadele.

Töö kokkuvõttena jõudis ta jä-reldusele, et kõige madalam piima-lehmade produktiivsus on piima-tootjatel, kes kasutavad kannulüp-si, 6390,09 kg lehma kohta. Torus-selüpsi juures on näitajaks 6913,80 kg lehma kohta, robotlüpsi juures 7614,68 kg lehma kohta ning suure-ma produktiivsusega on need loo-mad, kus kasutatakse platsillüpsi, 8337,06 kg lehma kohta. Töö kan-nab pealkirja “Eesti piimatootmis-ettevõtete tootlikkus ja tehniline efektiivsus tulenevalt ettevõttes kasutatavast lüpsitehnoloogiast”.

Platsilüps annab parima tulemuse

OFA ketidpõllumasinatelemetsamasinateleveoautodele

Metsamasinate müük ja hooldusMõõtesüsteemid ja metsatarvikud

Hüdrosüsteemi diagnostika ja remontTS-Hydraulic OÜTüri vald, JärvamaaTel.: 5303 1642info@ts-hydraulic.eewww.ts-hydraulic.ee

"Milleks

Intress:0%

otsida mujalt?"C L E A R - C U T F I N A N C I N G

Lisainfo: Melker Baltik OÜ, Läike tee põik 3, Rae vald +372 6 211 498 | melker@melkerbaltik.eu

Gehl SL ja RT mudelid intressita!Kuni kolm aastat: 0% pluss kolme kuu EuriborViieks aastaks: 0,99% pluss kolme kuu Euribor

- Pakkumine kehtib juriidilistele isikutele kuni 15. detsembrini.

UAB „ADAMA Northern Europe” www.adama.com | Ulonų tn. 2, LT-08245 Vilnius, Leedu | +370 5 2108622

TEID TERVITAB ADAMA

Adama on firma Makhteshim-Agan (Mabeno) uus nimi. Nimi on muutunud, kuid endiselt pakume tuntud taimekaitsevahendeid nagu Epox Top, Agil, Orius, Sultan Super ja palju lisatooteid.Meie klientideks on professionaalsed põllumehed, kellele jagame maailmas tuntud innovaatilisi lahendusi.Tähtsal kohal on toodete kvaliteet ja kasutamismugavus.Pakume terviklahendusi professionaalsetele põllumajandustootjatele.

Lihtsalt. Kasvatame. Koos.

Võtke meiega ühendust:

Erika Povilionienė +370 (663) 63369erika.povilioniene@adama.com

Vaidotas Donyla +370 (615) 53969vaidotas.donyla@adama.com

Eestimaa põllumehed

42

TEKST: AIN ALVELA

vaid 4% tööealistest inimestest on meil põllu- ja met-samajanduses hõiva-tuid. Nõukogude ajal oli neid üle 20%.

Inimgeograaf Garri Raagmaa usub, et Eesti maaelu aitaks paremale järjele kohaliku ettevõtluse ja tootmise süstemaatiline arendamine, mis tooks siia raha, töökohad ja koos sellega ka inimesed.

Ettevõtlust maal tuleb turgutada

Garri Raagmaa hinnangul on tee-nuste pakkumisest ja turismist Eesti maaelu paremale järjele ai-tamisel abi, aga need on hooajali-sed tegevused, pidevaid töökohti aitab luua kohalik tootmine. Igasu-guse ettevõtluse arendamisega on aga vaja tegeleda süstemaatiliselt. „Kriisieelsel ajal tulid eurorahad kergesti kätte, regionaalarengu raha suunati valdavalt sotsiaalob-jektide, muuseumide rajamiseks ja turismivaldkonna edendamiseks. Omaette moeks sai kergliiklus-teede ehitamine. Nüüd mõisteta- kse üha enam, kui oluline on hoida fookuses just töökohtade loomine,“ nendib Raagmaa. „Siseministee-riumi poolt koordineeritava piir-kondlike arengukavade koostami-ne on suur samm edasi: tähtis on koostöö, uute ideede-ettevõtmis-te sobitamine juba olemaolevasse keskkonda. Et ei ole nii, et igaüks tegutseb eraldi. Kui linn arendab välja tööstusala, tuleb samaaegselt läbi mõelda, milline on selle mõju

suuremas piirkonnas. Mitte nii, et rajatakse konkureerivad tootmis-alad, mis jäävad tühjaks, sest nen-de turundamine on tegemata.“ Tööstuse planeerimisel tuleks Raagmaa sõnutsi arvestada kolme põhilist mõjutajat: esiteks, kas on olemas piisavalt tööjõudu ja mil-liste oskustega see tööjõud on: pä-ris igale poole ei ole mõtet suurt te-hast planeerida. Teiseks peab ar-vestama taristu olukorraga: kas on piisavalt elektrivõimsust ja tä-napäevaseks tootmiseks sobivaid tootmishooneid. Kolmandaks mõ-jutavad otsust tootmine maale-väi-kelinna tuua juriidilised küsimu-sed, näiteks maa ning maksude-ga seonduv: alati ei ole ettevõttel lihtne tööstusele sobivat maad lei-da ja ühel omavalitsustel pole sa-geli pakkuda pinda, mis tööstuste-le sobiks. Sel juhul võib aidata jäl-le koostöö naabritega.

Oluline koostööNii mõneski omavalitsuses on aru-saam töökohti loova ettevõtluse olulisusest visa tulema. Kui aga omavalitsused kokku leppida ei suuda, pole ka riigil partnerit. Tä-na on ühes kohas tubli linnavalit-sus, teisal tegus maavanem ja kol-mandas maakonnas asjalik aren-duskeskus. Samas puudub süs-teem, mis tagaks, et poliitikaid ra-kendataks tõhusalt. „Aga selge on ka see, et mööblit ei pea tootma Tallinnas, seda võib edukalt teha ka Võrus ja Antslas. Ja tegelikult on seda ka tehtud,“ osutab ta. “Olu-line on investeeringute suunamine EASist ja samuti kohalike omava-

litsuste tahe koostööks. Raagmaa hinnangul tuleks maal tõsta ko-hapealsel toorainel põhineva toot-mise, näiteks puidu ja põllusaa-duste lisandväärtust: seda läbi uu-te turgude, parema tehnoloogia ja disaini. Kui on edukad ettevõtted, siis on ka heapalgalised töökohad ja töötajail motivatsioon oma elu maapiirkonnas sisse seada: „Siin-kohal on Lõuna-Eesti puhul posi-tiivseks näiteks puitmajade toot-mine, Saaremaal väikelaevaehi-tus. Puitmajade tootmises olevat me esimesel kohal Euroopas, puit-graanulite tootmises esimeste seas. Eestimaa on metsasuselt Euroopas kolmandal kohal, siinmail on en-nast sisse seadnud tugev saetöös-tus, mis suures osas küll väliskapi-talile kuulub, ent siiski siinsamas meie kohalikku toorainet töötleb. Võimalikud tulevikutegevusalad on ka biodiisli ja bioetanooli toot-mine biomassist ja puidust, mida hinnanguliselt mädaneb meie met-sadesse igal aastal ära viis miljonit tihumeetrit.“Väljaspool suuri linnu võib Raag-maa sõnutsi arenguhüppele kaa-

43

Piirkondlikud arengukavad

Riiklikul tasemel algatati Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa arengu-programmid. Kagu-Eesti tegevuskava hõlmab Valgamaa, Võrumaa ja Põlva-maa arengukavasid ja piirkond-likke regionaalprogramme. Eesmärk on läbi ettevõtluse kas-vatada sissetulekuid, ühendada kohapealne potentsiaal ning juhtida tähelepanu regioonile. Ida-Virumaa tegevuskava foo-kuses on Ida-Virumaa majandu-se arengu kiirendamine tööstus- ja turismisektori arendamise ning elukeskkonna kaasajasta-mise kaudu.Aastate 2014–2020 ELi struktuurifondide meetmete kavandamisel lähtutakse kahest suunast – linnaliste piirkonda-de (linn ja linna ümbritsevad omavalitsused) meetmed ning ettevõtluse arendamise meet-med, mis on suunatud väljapoo-le Tallinna ja Tartu regiooni.

sa aidata ka nn rööpinnovatsioon, kus erinevate tegevusaladega ette-võtete omavaheline suhtlus võib viia uute ideedeni, mis tugevdab kokkuvõttes mõlemaid: „Näiteks IT-ettevõtte ja toidutootja kogemu-sed võivad omavahelise suhtlemi-se tulemina viia heade lahenduste-ni. Seda mõtteviisi praktiseeritak-se edukalt juba näiteks Saaremaa väikelaevatootjate poolt.“Raagmaa hinnangul on põlluma-janduse liiderettevõtted tugevad ja heal järjel, samas on sektor ter-vikuna üha haavatavam: „Maaka-sutus kontsentreerub suurte kit-salt spetsialiseerunud agrofirmade kätte ning kui mõnega neist peaks midagi juhtuma, võib see mõjutada kogu toidusektorit ja suuri piirkon-di.“ Näiteks sobib siinkohal Sylves-teri Stora Enso poolt ülevõtmine: kui saabus kriis, pani Stora Enso mitu saeveskit kinni, sest suurfir-ma vaatab majandamisele globaal-selt. Suured tugevad firmad on olu-lised, et oleks ekspordivõime, kuid investeeringutega nad sageli hoo-pis kaotavad töökohti ja neid võe-

takse tihti ka välisfirmade poolt üle. Nii on väikeseid firmasid va-ja selleks, et tagada stabiilsus ja tööhõive.

Maa läheb hindaEt maa, iseäranis haritav maa, on piiratud ressurss, siis loodab Raagmaa, et peagi tulevad ka uued maakasutuse regulatsioonid ning pannakse piir spekulatiivse-le maa kokkuostmisele. Siinkohal toob Raagmaa esile Eesti maaelu valupunkti – kuigi oleme pisiriik, on elatustase Võru ja Harju vahel mõistusevastaselt suur. „Tallinnas-se on viimase paarikümne aasta-ga palju raha pumbatud, sh ka vä-lisraha. Rahal aga on kapitalismis omadus kumulatiivselt kasvada,“ nendib ta. Täielik regionaalsete maksuerisuste sisseseadmine pole siinkohal lahendus, sest see moo-nutab majanduskeskkonda: „Mak-suerisusi on edukalt kasutatud aju-tise abinõuna raskustesse sattunud piirkonnas uute ettevõtete sisse-meelitamiseks. Iga juhtumit on aga vaja eraldi vaadelda.“

Garri Raagmaa.

45

Euroopa Liidu eelarveperiood 2014–2020

Eestil on sel perioodil võimalik saa-da ühtekokku 5,913 miljardit eurot toetust, selle raha kasutamise alus on Eesti ja Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud viit fondi hõlmav part-nerluslepe.

Kui siiani oleme euroraha toel kor-da saanud suure osa riigi infrastruk-tuurist – teed, hooned ja torud – siis nüüd on keskmes tark majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvali-teedi tõstmine.

Eesti on seisukohal, et kolmandik eurorahast läheb haridusse, tööhõi-vesse ja sotsiaalse turvalisuse tõstmi-seks, teist samapalju suunatakse tea-dus- ja arendustegevuseks ning ette-võtluse arendamiseks.

Euroliidu toetuste jagunemine mld eurot

Regionaalarengu fond – 1,873 Ühtekuuluvusfond – 1,073 Põllumajanduse

otsetoetused – 1,007 Maaelu arengu fond – 0.726 Sotsiaalfond – 0,588 Lisaks eraldi Euroopa ühendamise

raha – sh näiteks 209 mln eurot elu-kestva õppe edendamiseks, 191 Rail Balticu rajamiseks, 82 sise- ja justiits-ministeeriumi programmidele ning 55 miljonit eurot Euroopa territoriaal-se koostööprogrammi arenguks jmt.

Allikad: struktuurifondid.ee, maainfo.ee, põllumajandusministeerium

Üritada maaelu päästa koha-liku toorainelähedase toot-mise baasil võib riskant-

seks julgustükiks osutuda, kui-võrd produktiivsuse kasv ja sel-le jätkumise võimalused on eriti suured just tootmise ja mitte tee-nuste sektoris. Loomulikult ei to-hi öeldust aru saada nagu oleks toorainelähedaste tootmiste teke maal ebapraktiline. Kuid antud ju-hul tuleb teha vahet toorainelähe-daste tootmiste tekkel ratsionaal-suse baasil ja nende tootmiste abil maaelu päästmisel.

Tööstuse viimisel maapiirkon-dadesse tuleb arvestada, et tehno-loogiline progress toob enamikul juhtudel kaasa tootmise töövilja-kuse kasvu ning järjest vähemaks jääva inimtöö kontsentreerumi-se järjest vähematesse kohtades-se. Seda protsessi oleme viimasel kümnendil näinud peale põlluma-janduse ja tööstuse pea igas vald-konnas, olgu selleks kaubandus, si-de või pangandus.

Tootmistes vähem tööjõuduOlgu tegu kas puitmajade või

pelletite tootmisega, on maailmas konkurentsivõimelise tootmise püstipanemiseks ja hoidmiseks va-ja optimaalset suurust ja head teh-noloogilist taset, mis omakorda tä-hendab, et sellised tootmised vaja-vad ka kiire kasvu tingimustes iga toodangu ühiku kohta järjest vä-hem tööjõudu. Suure töömahuku-sega on unikaalsed üksiktellimu-sed, aga see on disaini, tootmise ja

HEIDO VITSURLHV Panga majandusanalüütik

Maal võiks tegelda maalähedaste asjadega

turunduse selline tase, kuhu alus-tavatel ettevõtetel on raske jõuda.

Liiatigi peame arvestama selle-ga, et isegi väike tootmine nõuab terve rea tehniliste- (infrastruk-tuuri) ja sotsiaalmajanduslike ris-kide (pikaajalisema arenguvõima-luse) maandamist. Mõnes paigas on see võimalik, kuid konkurentsi-võimeliste tootmiste tekkeks ja pü-simiseks vajalikke investeeringuid ei suuda me teha kaugeltki kõiki-des kohtades, kus maaelu päästa vaja. Kuid see, mis on võimalik, tuleks kindlasti ära teha ja sellises mahus, millest tõepoolset kasu on.

Maa ja metsaga seotudMaaelu säilitamise juures pea-

me mõtlema rohkem neile tegevus-tele, mis on maaga lahutamatult seotud, sest ükskõik, kui palju me subsiidiumide, maksude alandami-se või investeeringutega ka ei pin-gutaks, tootmine läheb ikka sin-na, kus selleks kõige sobivam koht.

Arvan, et just teenuste sektor ja maa ning metsaga vahetult seo-tud tegevused on need, mille abil on võimalik maaelu päästa. Tõsi küll, mitte traditsioonilisel kujul.

Tallinna ümbrusesse investeeri-takse, sest siin on investeeringute teenimiseks parimad tingimused. Oleks rumal hakata neid tingimu-si kunstlikult halvemaks muut-ma lootuses, et ehk siis investee-rib mõni ärimees maapiirkonda. Tavaliselt nii ei läheks ja seetõttu kannataks kogu Eestimaa areng.

Lisaks peame arvestama, et ega see Tallinna piirkond Põhjala, veel vähem aga Euroopa kaardil nii väga atraktiivne investeerijate-le paistagi ja meil on vaja pingu-tada, et vähemalt ühtegi tõeliselt atraktiivset piirkonda oma maal üles ehitada.

Peame maaelu säilitamise juures mõtlema rohkem neile te-gevustele, mis on maaga lahutama-tult seotud.Heido Vitsur, majandusanalüütik

46

4%kütusest peaks tule-ma biometaanist aastal 2020

Eesti on üks nendest riikidest, kus otsitakse pidevalt uusi ja nutikaid lahendusi selleks,

et teha vähemaga rohkem: edu IT-vallas on üks näide. Üldine soov võimalikult säästlikult, targalt ja ümbritsevat hoides toimetada tor-kab järjest rohkem silma igas vald-konnas. Oskus varasemalt lihtsalt aastakümneteks mäkke kuhjatud materjal ümbertöötamise järel ka-sutusse võtta on näiteks prügist kujundanud väärtusliku ressur-si. Pudelite ja pakendite, metalli ja plasti, aga ka tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimalusi tuleb iga-aastaselt järjest juurde. Kunagisest probleemist saab võimalus.

Sõnnikust biometaaniUusi, ressursside maksimaalse

kasutuselevõtu võimalusi on otsi-tud ka põllumajanduses. Ikka nii, et keskkonda jääv jälg väheneks. Üks neist võimalsutest on kesk-konda koormavate põllumajan-dusjääkide arukas ärakasutami-ne: sõnnikust ja lägast biometaani tootmine, millest omakorda elekt-rit, soojust ja transpordikütust too-ta. Uudne. Kasulik. Ja keskkonna jaoks koormat vähendav.

Biometaanil on erinevaid ka-sutusalasid. Eestis, aga ka teistes Põhjamaades tundub neist kõige vajalikum ja mõistlikum transpor-dikütusena tarvitamine. Oleme rii-gina võtnud eesmärgiks, et aastaks 2020 oleks taastuvatest allikatest pärit kütuse osakaal Eestis 10%, sellest vähemalt 4% peaks tulema biometaanist. Potentsiaali on bio-metaanil aga veel palju rohkemaks ning riigi poolt tuleb seda tulevi-kutehnoloogiat tagant tõugata.

Sõnnikust särtsuKEIT PENTUS-ROSIMANNUSkeskkonnaminister

Esimest pilootprojekti oleme ju-ba rahastanud. Selle aasta algu-ses otsustasime panustada ligi 3 miljonit eurot Viljandimaale Sii-mani farmi biogaasijaama. Seal-ne tootmiskompleks koosneb ka-he kääritiga biogaasijaamast, bio-metaani puhastamisseadmest ja balloonikonteineritest biometaa-ni transpordiks, lisaks rajatakse kolm tanklat.

Jaama toodang valmib 2015Vajalik toore saadakse läga ja

sõnniku näol farmi 1700 veiselt ja noorloomalt, lisaks kasutatak-se väheväärtuslikel turbamaadel kasvatatud rohusilo – kõik kokku 70 000 tonni aastas.

Kohalikule transporditurule mõeldud biometaani tootmise kompleksi aastatoodang on prog-noosi kohaselt vähemalt 1,2 miljo-nit m³. Sellest piisab, et katta näi-teks 25 Tartu linnaliini bussi aas-tane kütusevajadus. Kui kõik sujub tõrgeteta, jõuab jaama toodang tu-rule 2015. aastal.

See on esimene pilootprojekt, mis lubab meil testida kogu toot-mis- ja tarbimisahelat. Kindlasti ei jää see aga ainsaks investeerin-guks, kokku plaanib riik lähiaas-tate suunata biometaani tootmise ja tarbimise edendamisse üle 50 miljoni euro. Tegu on märkimis-väärse rahasüstiga, mis annab sel-ge signaali kõigile teemaga seotud osapooltele.

Biometaani tootmine on sääst-lik, nutikas ja pikas perspektii-vis kindlasti ka tulus ettevõtmi-ne, millest võidavad nii põllume-hed, keskkond kui ümberkaudsed elanikud. Sama mudeli järgi peak-sid põllumehed ja keskkonnakaits-jad toimetama ka teistes valdkon-dades.

RENE REISNERKESKKONNAMINISTEERIUMI VEEOSAKONNA JUHATAJA

Mis on ühist vetikal ja põllu- mehel?

Nõukogude aja lõpus oli meil põhjust vee seisundi pä-rast tõsiselt mures olla: in-

tensiivne põllumajandustootmi-ne koormas veekogusid, maavara-de kaevandamisel, energeetikas ja tööstuses laristati vett mõtlematult ning olemasolevad reoveepuhastid ei teinud oma tööd piisavalt hästi. Jõgedest kadusid kalad, veekogud kasvasid kinni ja reostusid.

Põllumajandusest lähtuv fosfor ja lämmastik peab vähenema

Täna on Eesti pinnaveest heas seisus ligi 62% veekogudest, üle-jäänutes tuleb aga veel vaeva nä-ha. Põllumajandusliku tegevu-sega haakub lähedalt Lääneme-re seisund, kus jõgede kaudu lii-kunud fosfor ja lämmastik põh-justavad taimestiku liigset voha-mist. Läänemere seisundi paran-damiseks tuleb ainuüksi Eestil lä-

hiajal lämmastikku vähendada 1800 tonni ning fosforit 320 tonni. Lämmastiku puhul on see näiteks ühe keskmise lehma 14 aasta sõn-niku kogus.

Kuigi oma panuse lämmastiku ja fosfori koguste vähendamiseks peavad andma lisaks põllumajan-dusele ka mitmed tööstusettevõt-ted, reoveepuhastid, metsandus, kalakasvatused jt tegevusvald-kondade ettevõtted, langeb siiski suurem osakaal põllumajanduse-le. Tallinna Tehnikaülikooli hin-nangul on meie veekogudes ligi 72 protsenti lämmastikust ja 52 prot-senti fosforist just põllumajandus-likku päritolu.

Vee seisundit ohustavaid tegu-reid vaadatakse vähemalt iga kuue aasta jooksul uuesti üle. Viimase sellise inventuuri käigus loeti kok-ku pisut enam kui 7000 ohuallikat, millest ligi pooled on põllumajan-

Uus teraviljakombain ACROS-580E

Flint Kaubandus OüViljandimaa, Kõo vald, Kõo küla 70501www.�intkaubandus.ee

tel.4355 111faks 4355 110

mobiil 5043052

• Nimivõimsus 300 hj• Uuendatud kabiini sisustuse jajuhtimissüsteemiga• 6 silindriline Cummins mootor• Terapunker 9000 l• Peksutrumli läbimõõt 800 mm• Heedri töölaius 6 m• Peksusüsteemi elektro-hüdrauliline juhtimine kabiinist• Tornväljalaadimisega100 l/sek

Varajasele tellijale hinnasoodustused

Peamised probleemid

HOIDLAD:Sõnnikuhoidlate olemasolu. Ka väik-sematel tootjatel peab olema hoidla, mis mahutab 8 kuu sõnniku. Sõnnikuhoidlate korrasolek. Hoidla ei tohi lekkida.Sõnnikuhoidlate mahutavus. Liiga väikest hoidlat tühjendatakse ebasood-sal ajal, mil väetiste laotamiseks on eba-soodsad tingimused.

HOIDMINE JA LAOTAMINE:Sõnniku hoidmine aunades: põllul asuv aun moodustatakse liiga läheda-le veekaitselistele objektidele (veekogu, karst), samuti veetakse põllule liiga ve-delat sõnnikut. Väetiste, sh sõnniku laotamine kee-luajal või ebasoodsa ilmaga (nt vihma-veega kantakse suurem osa laotatust pinna- või põhjavette). Laotatud väe-tiste liiga hiline muldaviimine (suur osa sõnniku lämmastikuühenditest lendub). Veekaitsevööndis väetiste kasutami-se keelu rikkumine (väetis kandub otse veekogusse või karstiauku).

dusega seotud. Näiteks on ohu al-likateks lekked loomalautadest ja sõnnikuhoidlatest, eriti aga väe-tiste, sealhulgas sõnniku väär ka-sutamine.

Veekaitsenõuded põllumajan-duse jaoks on oma olemuselt liht-sad – nende eesmärk on vähenda-da liigsete toitainete sattumist vet-te. Selleks on mitmeid võimalu-si, näiteks piirata väetiste kasuta-mist või kasutada väetiste laotami-seks kaasaegseid keskkonnasõbra-likumaid võtteid, sealhulgas tehni-kat, mis väetise võimalikult kiires-ti mulda viib.

Veeseadus muutus viimati suvelAlates 1994. aastast on kehtivat

veeseadust muudetud ligi 50 korda, viimased muudatused tehti käes-oleva aasta suvel.

Nüüd olemas metoodika, kuidas välja arvutada sõnnikuhoidlate va-

Nordic HypohüpoteeklaenIntress alates

aastas15,2%

Nordic Hypo laen kinnisvara või maa tagatisel on lähim alternatiiv pangalaenule. Vali endale sobiv laenusumma ja –periood. Nordic Hypo tingimused on paindlikud, asjaajamine kiire ja mugav!

Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Tutvu tingimustega www.nordichypo.ee ja vajadusel pea nõu meie spetsialistidega. Näiteks 10 000 euro laenamisel 2 aastaks annuiteet maksegraafiku alusel intressiga 15,2% on krediidi kulukuse määr 17,52% ja laenu brutosumma 11764,2.Reklaamis esitatud intressimäärad on saadud seisuga 24.09.2014 www.intress.ee keskkonnast, krediitkaartide intress on esitatud Swedbanki krediitkaartide näitel.

KÜSI PAKKUMISTwww.nordichypo.ee

Nordic Hypo – lähim alternatiiv pangalaenule.

jalikku mahutavust. Lisaks täpsus-tati sõnnikuga fosfori ja lämmasti-ku andmist – nüüd tuleb seda te-ha haritava maa ühe hektari koh-ta, mitte hektarite keskmise koh-ta. Sisuliselt tähendab see seda, et sõnnikut tuleb laotada põldudele ühtlasemalt.

Samuti annab seadus võimalu-se täpselt välja arvutada taimede kasvuks vajaliku väetiste kogu-se.Veeseadust on lähiajal plaanis veel muuta, et täpsustada, millal ning kuidas tohib laotada väetist ja sõnnikut külmnud maale, kui-das hoida sõnnikut aunas ja kui-das arvestada fosfori kogust sõn-nikus. Lisaks muudetakse selge-maks looduslikul rohumaal väe-tiste kasutamise keeldu ja nähakse ette võimalus täpsemalt reguleeri-da aastaringse loomade, eriti liha-veiste vabapidamisega kaasnevaid keskkonnaohte.

50

TEKST: HELI LEHTSAAR

Kaubapakendid, mida farmis vajatak-se, desinfitseerime enne territooriumile toomist ära.Kalmer Märtson, Hinnu Seafarmi

juhataja

Kuusalu vallas asuva Hinnu Sea-farmi juhataja Kalmer Märtson selgitas, et farmis on kõik väravad kinni ja piirdeaiad kontrollitud, et ükski loom ega võõras inime-ne territooriumile ei pääseks. Sa-muti pööratakse suurt rõhku sel-lele, et katkuviirus ei jõuaks far-mi oma töötajate, ettevõtet kont-rollima tulnud ametnike ega far-mi jõusööta või muud kaupa veda-vate autode abil.

„Kõik transpordivahendid de-sinfitseeritakse desoväravas nii pealt, alt kui külgedelt, samuti de-sinfitseeritakse rattad. Näiteks kui saabub jõusööda auto, mis peab meie territooriumile sisse pääse-ma, siis autojuht käib duši all, va-hetab riided ning jalanõud. Riie-

Katkuoht seab karmid reeglid

Oktoobri keskpaigaks oli Eestis leitud seakatku surnud metssigu nii Valgamaal, Viljandimaal kui ka Ida-Virumaal. Erinevalt Lätist ei ole meil katk veel seafarmidesse jõudnud ning selle nimel on farmerid kõvasti tööd teinud ning raha kulutanud.

tusruumist väljudes desinfitsee-rib käed ja jalanõud. Autokabiinis desinfitseeritakse rool ja pedaalid ning juhi jalge alla asetatakse de-sinfitseeriv matt,“ selgitas Kalmer Märtson. Kui sigu farmist välja veetakse, ei tohi autojuht lauda-ruumidesse siseneda, oma tööta-jatel on sigade autosse ajamisel aga seljas spetsiaalsed riided ja ja-lanõud, millega lauta sisenemine on keelatud.

Farmi tööle tulles käivad tööta-jad kõigepealt väravahoones asu-vas riietusruumis duši all, vahe-tavad kodused riided farmi riiete vastu, desinfitseerivad käed ning kõnnivad enne farmi territooriu-mile sisenemist läbi desovannist. Kellel on aga farmi territoorumilt vaja edasi lauta pääseda, peab en-ne uuesti riideid vahetama ning taas desinfitseerimise protseduuri

läbima. „Desovannid on meil iga ukse ees nii farmi territooriumile kui lauta minnes. Kõik kaubapa-kendid, mida farmis vajatakse, de-sinfitseerime enne farmi territoo-riumile toomist ära,“ nentis Kal-

Vajangu Farmi juhataja Urmas Laht mullu oma farmis.Foto: Äripäev/Raul Mee

51

he sõnul ka suuremas osas teistes Eesti farmides. Katku eemale hoid-miseks kasutusele võetud tegevu-sed on 12 000-pealise seafarmi juhi Kalmer Märtsoni sõnul nõudnud igakuiselt lisakulu ligi 2000 eurot. Sellele lisanduvad ühekordsed in-vesteeringud bioohutusnõuete se-nisest veelgi põhjalikumaks täit-miseks 40 000 euro ulatuses.

Vajangu Farmi juhataja Urmas Laht nentis, et tema farmides teh-tud kulud ohutusmeetmetele ula-tuvad 15 000 euroni.

Mati Tuvi, HKScan Estonia sea-kasvatusdivisjoni direktor kinni-tas, et otsene igapäevane kulu on desoaine, mida kulub ohtralt ja mis on paraku ka kallis. „Oluline

on, et selle kontsentratsioon lahu-ses oleks õige ja katkule hävitav – kokku siin hoida ei saa ja ei tohi – ei ole mõtet ennast lollitada. Talvi-sel ajal lisandub veel elekter, mil-lega hoitakse desolahus vannides plusskraadides, sest vastasel ju-hul see viiruse vastu ei toimi,“ tõ-des Tuvi. Kuna nad on katku lii-kumist Venemaal, Leedus, Lätis ja mujal jälginud juba mitu aastat, siis oli arvata, et see ükskord ka Eestisse jõuab. „Tõsi, mina ei usku-nud, et see nii kiiresti juhtub. See-pärast oleme juba mitmel viima-sel aastal ehitanud ümber farmide korralikud aiad ja pannud värava-te ette statsionaarsed küttega deso-vannid transpordi jaoks. Iseenesest

mer Märtson. Tema sõnul ei lu-bata farmi territoorimile ka toitu sisse tuua, olgu siis tegemist töö-taja taskus oleva šokolaaditahv-li või võileivaga. „Kui toiduainet on töötlemise ajal kuumutatud al-la 70 kraadi, siis katkuviirus ei hä-vi. Me ei taha riskida,“ põhjendas Märtson. Riski vältimiseks ei käi nad ka teistes seafarmides ning oma töötajatel pole lubatud kodus sigu pidada.

Katku eemale hoidmiseks tuleb kulutusi teha

Samasugused karmid ohutus-nõuded on kehtestatud ka HkScan Estonias ja Vajangu Farmis ning Vajangu Farmi juhataja Urmas La-

52

on see kõik elementaarne ja käib-ki iga farmi juurde, kuid nö tava-olukorras seda tihti siiski ei tehta,“ arvas Mati Tuvi.

Ta lisas, et väga oluline on aru saada, et kui meedias katkust enam iga päev ei räägita, siis ei ole katk veel kusagile kadunud. „See on meile alles kohale jõudmas ja „vaikus meedias“ ei tohi uinutada ega panna inimesi oma suhtumist ja hoolsust muutma. Kardetavasti levib katk metssigade hulgas ini-mestele suhteliselt kontrollima-tult ja võib meid varitseda kõikjal. Siiski sõltub väga palju inimeste teadlikkusest ja suhtumisest ning suurema epideemia saabki tekita-da või hoopis ära hoida just inime-ne,“ nentis Tuvi.

Urmast Laht tõi välja veel ühe olulise aspekti: kui farmer saab ohutusmeetmeid tarvitusele võtta oma farmi piires, siis edasi on pall juba riigi käes. „See plahvatab Ees-tis kindlasti, see on vaid aja küsi-mus! Oletame, et teil on majapida-mises kaks siga. Te käite metsas ja sealt tagasi tulles ei jäta ju oma ja-lanõusid aia taha. Te ei kasuta ka desovanne ja muid meetmeid. See

võib väga õnnetult lõppeda,“ vii-tas Laht ohule. Ka Mati Tuvi vii-tas, et Läti ja Leedu näitel on nä-ha, et kardetavasti võivad ka meie kodusead nakatuda eelkõige väi-kestes metsataludes, kus kasvab üks kuni mõni siga. Sealt võib see nakkus nö „metsast välja tulla“ ja edasi liikuda.

Etteheited riigile„Minu hinnangul ei käitu riik

praegu adekvaatselt. Konstanteeri-takse küll fakti, antakse infot sel-le kohta, mis on toimunud, aga en-netusega ei tegeleta. Eesti on vali-nud tee, et laseme katkus metsseal ära surra. See tähendab, et hoiame viirust metsas aastaid, et mitte öel-da aastakümneid. Näiteks Hispaa-nia ja Portugal võitlesid katkuga 20 aastat. See aga toob kaasa pan-kade umbusu seakasvatussektori suhtes, rahastamine väheneb...,“ maalis Laht elava pildi probleemi tõsidusest.

Ta tõi näite Lätist, kus võeti vas-tu otsus nakkustsoonis asuvatelt väiketootjatelt sead kokku osta ja hävitada, makstes looma pealt ku-ni 150 eurot. „Nn punasest tsoonist

ei tohi ju loomi vabalt realiseerida, ka siis, kui nad tegelikult haigestu-nud ei ole. Meil aga tegid poliitikud otsuse, et midagi ei kompenseeri-ta. Kui aga farm satub punasesse tsooni, siis saab ta sigu realiseeri-da ainult suuremates tapamajades – Rakveres, Valgas või Saaremaal.Põllumajandusministeeriumi ase-kantsler Toomas Kevvai ütles, et realiseerimine peab olema farmi ja lihakombinaadi omavaheline leping – see on nonsenss! Keegi ei saa kohustada lihakombinaati neid sigu vastu võtma, sest nn punasest piirkonnast toodud loomi ei tohi samal päeval tappa kui teisi loomi – riski minimaliseerimiseks. Rõ-hutan, et see liha pole nakatunud, vaid lihtsalt pärit punasest tsoo-nist. Lisaks peame me sellele lihale panema erimärgistuse templi pea-le, aga inimesed on öelnud, et sel-list liha nad küll ei ostaks. See tä-hendab, et liha hind langeb nulli,“ selgitas Urmas Laht ja nentis, et probleem on väga tõsine.

Tema sõnul on elussea realisee-rimise hind kukkunud juba prae-gu alla ühe euro kilost, mis on pa-raku alla omahinna.

Kardetavasti ainult metsa see katk ei jää. Katkust lahti-saamine saab ilmselt ole-

ma vaevaline protsess, kuid usun, et see on siiski võimalik. See saab toimuda ainult EL riikide omava-helise tiheda koostöö tulemusena. Ma usun, et oleme suutelised kat-ku Baltimaadest aja jooksul väl-ja tõrjuma. Kõigepealt tuleb elli-mineerida uute haigete metssiga-de pealevool Venemaalt ja Valge-

Millist mõju võib avaldada seakatk Eesti seakasvatusele?MATI TUVIHKSCAN ESTONIA SEAKASVATUSDIVISJONI DIREKTOR

venest. Aasta või pisut rohkem ta-gasi räägiti võimalikust aia ehita-misest Baltimaade idapiirile – siis peeti EL tasandil seda projekti vä-heefektiivseks ja kulukaks. Para-ku see katk just idast meile tuli-gi ja „maaletoojad“ olid piiri üle-tanud haiged metssead. Minu ar-vates on selline topeltaed (et oleks välistatud ka ninakontakt) siiski ainuke võimalus peatada haiguse pealevool idast.

Võrdluseks, et Lääne-Euroopas ja Skandinaavias on sellist aeda ilmselt kümneid või sadu tuhan-deid kilomeetreid kahel pool kiir-

teid, et vältida metsloomade sattu-mine kiirteele. Baltikumi idapiir on ehk tuhande kilomeetri ringis – aga eks otsuse peavad tegema ELriigid ühiselt, sest seakatk ohustab kogu EL seakasvatust.

Kuna nii katku kui Venemaa-Ukraina kriisi tõttu on ka seakas-vatus langenud viimase aja tõsi-seimasse kriisi, siis on hakanud pead tõstma varimajandus, kus li-ha müüakse käest kätte odavamalt kui poes, selle üle puudub veteri-naarkontroll ja seoses sellega on ka nakatumise ohud ja võimalu-sed suuremad.

53

Võrumaa

Valgamaa

ViljandimaaPärnumaa

Põlvamaa

PUHVERTSOON

TAUDISTUNUD ALAD

Eesti põllumehed ning Veteri-naar- ja Toiduamet on teinud vä-ga head tööd, et Eesti sigalates seakatku ei ole. See on kvaliteedi-märk number üks. Teisalt on sel-ge, et meil pole täna piirkondi, kus lautades oleks seakatku avastatud ja seega ei ole meil põhjust nö ette likvideerida väikeseid majapida-misi. Kevadel tegid põllumehed et-tepaneku, et metsades kõik mets-sead maha tappa. Täna teame, et see võib pigem tekitada olukorra, kus paneksime sead intensiivselt liikuma.

Põllumeeste ettevaatlikust tu-

leb väga aktseepteerida ja vaada-ta, kus võivad olla ohukohad, mi-da meie ministeeriumis võib-olla ei suudeta hinnata.

Oleme tänaseks teinud kõigi seakasvatajate juures ringkäigu (Veterinaar- ja Toiduamet korral-das 15. augustist 15. septembrini kontrolli kõikides Eesti seakasva-tustes – toim). Alla 100-pealisi kar-jasid on meil alla 2%, Lätis ja Lee-dus on väikeste seakasvatajate osa-kaal suurem.

Kui katk peaks siiski mõnda far-mi tabama ja sead tuleb tappa, siis hüvitatakse riigi poolt loomad tu-

ruväärtuses, samuti desinfektsioo-nile tehtud kulud. Eesti saab kulud tagasi Euroopa Komisjonilt.

Meil tuleb ka instrumentaariu-mit metssea korjustega tegelemi-seks juurde. Esiteks jahutuskonte-reid, teiseks liikuv krematoorium. Ka Veterinaar- ja Toidulaboratoo-riumile tuleb lisaseadmeid juur-de, et metssigadelt proove võtta ja korjuseid ohutult Väike-Maarjasse transportida.

Liikuvas krematooriumis saab ka kodusigasid utiliseerida, sellel on erinevad võimsused: 500-1000 kg tunnis.

Seakasvatajatel rasked ajadKALMER MÄRTSONHINNU SEAFARM

Ivari Padar: Eesti põllumehed ja Veterinaar- ja Toiduamet on teinud väga head tööd

ti otseselt mõjutanud. Elussigade hindadele on katastroofilist mõju avaldanud Venemaa turu äralan-gemine. Euroopas on ületootmine ja sealiha hinnad langevad. Ole-me väga raskes olukorras juba üle kahe aasta. Ekspordiks müüdava-te elussigade hinnad on täna nii madalad, et ei ole võimalik toot-mist jätkata, oleme sunnitud eba-võrdsetes tigimustes konkureeri-ma riikidega, kus makstakse sea-kasvatajatele toetusi.

Ma ei tea, kuidas väiksemates far-mides ennetus-

tööd tehakse, aga usun, et farmid, kes bioohutusnõu-deid rangelt järgivad, suu-davad tagada, et viirus far-mi sisse ei tule. Oht on aga sööt ja metssead, mida me ise otseselt kontrollida ei saa. Näiteks kui ku-sagilt farmi lähedalt (8 km raadiu-ses) leitakse katku surnud metssi-ga, siis tähendab see, et piirkond on nn punases tsoonis ja seal asu-vatele farmidele tähendab see hu-katust. Punases tsoonis asuva-te farmide sigu ei tohi Eestist väl-ja viia ning realiseerida tohib loo-mi vaid kindlas tapamajas, mille määrab veterinaaramet. Lihakom-binaat peab eelnevalt kontrollitud, terved sead tapma eraldi päeval ja nendest valmistatud toodangu eri-märgistama.

Samas ei saa keegi sundida li-hakombinaati nn puhvertsooni si-gu vastu võtma – hoolimata sel-lest, et tegelikult pole ju tegemist nakatunud loomadega. Vastuseta jääb küsimus, kuhu panna sellises olukorras meie farmist 450 nuum-siga nädalas?

Hinnu Seafarm on enamus sigu seni müünud Läti ja Leedu liha-kombinaatidele, nii et farmi ohu-tsooni sattumine mõjutaks meid vägagi. Seni pole katk meie ekspor-

ALLTECH –läbimõeldud söötmine tõstab piimakarja tasuvust

REKLAAMTEKST

Tänases majanduskeskkon-nas lähtutakse põhimõttest, et optimaalsete kulutustega tuleb saavutada maksimaalne tootlik-kus. See filosoofia leiab raken-dust ka piimakarjakasvatuses. Sööt on piimatootmise suurim kuluartikkel, selle maksumus ja efektiivsus (söödaväärindus) on piimatoodangu, sigivusnäitajate, laktatsioonipäevade arvu ning pikaealisuse kõrval kõige oluli-sem mõjutegur tasuvusele.

Piimakarjakasvatuse tasuvus pole seotud ainult piimatoodanguga, vaid ka selle kvaliteediga/kaubalisusega, lehma tervise, viljakuse ja pika elueaga. Oluline on ka aretus ja kulutused karja täienduseks noor-karja kasvatamisel. Tulus piimakarjakasvatus põhineb suhtumisel, et head tulemused on saavutatavad vaid siis, kui tähelepanu kesk-mes on piimalehma füsioloogiliste vajaduste ja käitumuslike harjumuste arvestamine. Üha olulisemaks muutub ka meeskonna teadlik-kus, juhtimine ja koostöövõrgustik.

Põhisööda kvaliteet - silo toitainete sisaldus, sileerumise kvaliteet ning müko-toksiinide kontroll - on kõige alus.

Üha olulisemaks muutub individuaalne läheneminePiimakarjakasvatuses on järjest olulisemaks muutumas nii päevane piimatoodang kui ka sigivus ja lehmade pikaealisus karjas. Alltechi söötmisalaste lahenduste pakkumisel on kolm põhieeldust: efektiivsus, kasumlikkus, looma tervis.

Alltech’i jaoks ei ole määravaks kui suur on riigi kogutoodang ja iga farmi suurus, vaid see, kuidas saame aidata kaasa iga piimatootmisfarmi tootlikkuse paranda-misele - oluline ei ole kui palju me teame, vaid kui kasulikud on meie teadmised Eesti

farmeritele ja kuidas neid rakendada igas konkreetses farmis. Meie eesmärgiks on piimakari, kus on saavutatud optimaalne piimatoodang, kõrge söödaväärindus, hea tiinestuvus, tugev loomade immuunsüsteem ja madal somaatiliste rakkude arv piimas. Tulemuseks on lehmad, kes ei kannata ainevahetushaiguste all ja keda ei vaeva jalahaigused.

Uue põlvkonna söödalisand OptigenLehma jaoks on kõige tõhusam proteiinide allikas mikrobiaalne proteiin, kuna selles sisalduvad aminohapped on veistele kõige sobivamad. Mikrobiaalse proteiini toot-miseks vajavad vatsa mikroobid stabiilset mittevalgulise lämmastiku taset, samuti ka aminohappeid ning energiat. Ebakvaliteetne ja liiga kõrge mittevalgulise lämmastiku ko-gus võib aga tõsta vere uurea taset, vähen-dada viljakust ning langetada toodangut.

Ajalooliselt on 35 l piima tootvatele lüpsilehmdele söödetud ratsioone 17-18% toorproteiini sisaldusega. Uusimad teadus-tööd aga kinnitavad, et seda on võimalik langetada kuni 15%-ni. Optigen on Alltechi poolt välja töötatud söödalisand kasutamiseks piima- ja liha-veiste ratsioonides, mille läbi saavutatakse kõrge koresööda osakaal ja parandatakse söödaväärindust ja mikrobiaalse valgu sünteesi vatsas. Optigeniga on võimalik asendada ratsioonis osaliselt rapsi ja sojat, optimeerida ratsioon ja luua rohkem ruu-mi silole looma poolt söödavas päevases söödakoguses.Tänaseks juba enam kui viie aasta jooksul Eesti piimafarmides kasutusel olnud Optigen on ühe farmi näitel andnud häid tulemusi: Ratsioonidele uuenduslikult lähenedes

on tõusnud koresööda osakaal 49% →53% Sigivuse paranemine – esimesest see-

mendusest tiinestuvus tõusnud 47%→52% Jõusööda kulu 1 liitri toodetud piima

kohta 470 gr→427gr

ALLTECH kui teadmiste edasiandjaGlobal Dairy and Beef 2014“Otsida ja näha võimalusi ” on vaid mõned märksõnad, mis saatsid juba seitsmendat korda toimuvat maailma suurimat põllumajandus-tootjatele suunatud konverentsi - Alltech Global Dairy and Beef 2014, mis toimus sel aasta Prantsusmaal. Tänavune konverents tõi kokku enam kui 700 farmerit 43. riigist, Eestist osales neli inimest. Põllumajanduse keeruline hetke-olukord on tekitanud vajaduse aruteludeks teemadel, mis on liha- ja piimasektori jätkusuutlikuks arenguks üliolulised. Konverentsi põhirõhk oli piima- ja lihasektori väljakutsetel - põlluma-jandusliku tootmise efektiivsuse suurendamine, turustamine ning kasumlikkuse jätkusuutlikuse tagamine. Erilise tähelepanu all oli põllumeeste soov olla üldi-sest arengust sammukese võrra eespool. Konverentsil esines 20 lektorit ja valdkonna arvamusliidrit, muuhulgas esitleti ka Alltech´i uut farmimänedžmendi programmi EPS (Efektiivsus= Produktiivsus + Jät-kusuutlikkus), mis annab põllumees-tele hea ülevaate farmikuludest ja aitab kulutõhusamalt majandada. Tänaseks on Eestis alustanud selle programmi kasutamist juba 2 farmi(http://www.alltech.com/dairy/eps).

8. oktoobril korraldas Alltech piima-karjakasvatajatele mõeldud söötmis-alase seminari, kus osales kokku 40 loomakasvatajat ja veterinaari. Põhirõhk oli söötmisstrateegiatel, mis võtavad arvesse tänast majandussituatsiooni, söötmise põhialuseid ning loomade tervist.

Seminari külalislektoriks oli Dr Paolo Colturato Itaaliast - tunnustatud teadla-ne ning hinnantud praktik, kes nõustab farme Euroopas ning on tegelenud selle valdkonnaga nüüdseks 29 aastat. Paolo juhib sõltumatut põllumajandusnõus-tamise ettevõtet Team Paragon ning on olnud piimatootjatele abiks mitmetel viimastel kümnenditel piimandussektorit tabanud kriisiperioodidel. Seminaril arutleti, kuidas tulla toime tänases turusituatsioonis teiste suurte piimatootjatega konkureerides, kus ühelt poolt survestab madal piimahind ja tei-selt poolt piimakvoodid. Teisalt võeti luu-bi alla kinnis- ja siirdeperioodi, erinevates laktatsioonijärkudes olevate lehmade söötmine ning levinumad metaboolsed haigused ja nende põhjused. Dr Coltura-to rõhutas, et ilmselt suurima kokkuhoiu ja kasu saavutavad farmerid vaid siis, kui

farmis on sisse seatud kindel andmete kogumine ja ka nende analüüsimine. Kui palju loomad päevas tegelikult söövad? Kui palju esineb farmis haigusi ja mis on nende tegelik kulu? Enamus farmereid küll teavad, et mastiit tekitab realisee-ritava piima koguse vähenemist ja kulu ravimite kasutusest, kuid iga farm peaks teadma ka tegelikku rahalist kahju kuude lõikes. Sama arvestust peaks jälgima ka iga üksiku lehma kohta karjas. „Tänastes kriitilistes majandustingimustes peame väga täpselt jälgima, et karjas ei peetaks lehmi, kes toodavad kahjumit,“ võttis Colturato kokku. Tihti on probleemide lahendamiseks farmis väga lihtsaid viise, kuid lahenduse väljapakkumiseks tuleb teada oma farmi kulusid, ka varjatud kulusid, ning alles siis on võimalik leida lahendusi kulude vähendamiseks.

Olukorra analüüs muutub otsuste tegemisel aina tähtsamaksMeie piimatootjad said seminarilt kaasa nii mõnegi uue ja huvitava idee. Näiteks kahe erineva täisratsioonilise segusööda söötmisest poeginud loomadele. Märja (rohusilo baasil)- ja kuiva (kvaliteetse heina baasil) täisratsioonilise segusööda

söötmine poegimisjärgselt vahekorras 50:50 tõstab lehmade kuivainesöömust kuni 3 kg ning tagab loomadel kiire mak-simaalse kuivaine söömuse saavutamise ning vähendab negatiivse energiabilansi teket ehk kehavarude arvelt lüpsmist. Mida kõrgemad piimatoodangud, seda olulisem on jälgida karjas toimuvaid muutusi loomade füsilooogias ja teha vastavaid muudatusi. Seminaril räägiti uriinianalüüside teostamisest ja saadava informatsiooni olulisususest söötmise korralduses. Uriinianalüüs on lihtne viis erinevate mineraalide puuduse või liia hindamiseks ning annab meile väga kiirelt ülevaate lehma metaboolsest seisundist.

Põhjalikult arutleti ka kinnisperioodi ja poegimimsjärgse perioodi omava-helise seose üle. Kuidas aru saada kas poegimisjärgne lamama jäämine on põhjustatud kaltsiumi puuduusest või on see hoopis kaaliumi ainevahetushäire? Meie piimakarjades ei põhjusta lehmade lamama jäämist peale poegimist ainuüksi kaltsiumi ainevahetushäire, vaid tihti võib selle põhjuseks olla hoopis kaaliumi liig enne poegimist ja seoses sellega kaaliu-mi puudus peale poegmist.

Alltech - ettevõte, kus innovatsioon on loomulik

Alltech on ülemaailmne ettevõte, mis pakub naturaalseid lahendusi sööda- ja toiduainetööstusele. Ettevõte on tänaseks oma 32. tootmisüksusega esindatud Põhja-Ameerikas, Euroopas, Lähis-Idas, Lõuna-Ameerikas ning Aasias. Alltech’is töötab üle 3000 inimese ning ettevõte on esindatud 128 riigis. Samuti on Alltechil USA-s ning Iirimaal 3 biotehnoloogia kes-kust, kus tegeletakse teadusuuringutega ning pööratakse tähelepanu haridusele. Alltech`i innovatiivsus tugineb ensüü-mitehnoloogia, pärmi fermentatsiooni, vetikate ja nutrigenoomika uuenduslikul kasutamisel. Eelseisvad aastad saavad olema täis muutusi ka Eesti piimakarjakasvatajatele – oluline on omada informatsiooni mujal maailmas toimuvast ja arvestada neid juba täna tehtavates otsustes. Lisainformatsiooni ning veiste pidamis- ja söötmisalase nõu saamiseks võta ühendust Pilleriin Puskariga, +372 505 2846, ppuskar@alltech.com

Söötmisalane seminar andis nõu söötmisstrateegiate osas

56

TEKST: AIN ALVELA, INFO: AHTO VILI

Protsess toimib iseenesest – hooajal masinad töötavad ja salvesta-vad oma tegevuse, talvel analüüsib arvuti suve jooksul kogutud andmeid.

Põlluharimistehnika areng, sel-le arvutiseerumine, internetisee-rumine ja robotiseerumine on tei-nud täppisviljelusest märksõna, mille rakendamine hea tootlik-kuse saavutamiseks on muutunud möödapääsmatuks. Seda enam, et kõik tänapäeval toodetud trakto-rid, kombainid ja muud põldudel kasutatavad liikurvahendid on va-rustatud tipptasemel seadmetega, mis seda võimaldavad.

Et infotehnoloogia põllumajan-duses juurduks, on ennekõike tar-vis ületada alateadlik tõrge kõige uue ja arusaamatu vastu. Õnnes-tumine sõltub just selle kriitilise tähtsusega barjääri ületamisest.

Täppisviljeluse rakendamise

Täppisviljelus aitab ühelt poolt suurendada põl-dude saagikust ja pan-na masinad efektiivselt tööle, teisalt vähendab keskkonna saastamist.

üks peamisi eeldusi on kõikvõima-like andmekogude olemasolu: mi-da rohkem andmeid, seda efektiiv-sem tulemus.

Andmekogu, mida aitab analüü-sida arvuti

Andmekogu puudutab andmeid mullaproovide, tööetappide, väeta-mise, taimekaitse, külvi, maaha-rimise, reaalselt kogutud saagi ja saagi prognoosi ja paljude muude näitajate kohta, mida töötleb es-malt traktori või kombaini parda-arvuti ja seejärel juba agrofirma keskne nö peaarvuti spetsiaalse-te programmide abil. Nõnda saab näiteks reaalajas muuta masina-te parameetreid, joonistada vir-tuaalseid tööradasid, masinaid au-tomaatselt juhtida, koostada elek-troonilisi põlluraamatuid ja leida looduses näiteks piiritähiseid, kõl-viku piiri jmt.

Põlluharimise infotehnoloogili-se planeerimise ja juhtimise põhi-mõte on lihtne – varasematel aas-tatel kogutud andmete analüüsi-mise põhjal teeb arvuti põllutü-kile järgmisena eesseisva tööjär-je kohta ettekirjutuse. Ühe ja sa-ma põllutüki erinevad osad või-

vad olla vägagi varieeruvate oma-dustega, ent traktori kompuutris sisalduv programm annab masina seadmestikule käsklusi selle kohta, millistel põlluosadel väetada roh-kem, millistel vähem ja kus üldse mitte. Traktor seadistab saadud in-fo kohaselt ise väetisekülviku töö.

Suvel koosta andmebaas, talvel tööta see läbi

Loomulikult nõuab uudsete la-henduste kasutamine investeerin-guid, sest arvutisse tuleb soetada täppisviljelustarkvara, mille põhi-lised platvormid on andmete ko-gumine ja hoidmine, aruannete ja

Tootliku põllunduse poole

Gps: vaid üks näide tänapäevastest võimalustestFoto: Äripäev/Arno Mikkor

statistika koostamine, töötlemis-kaartide koostamine ning kogu in-fo analüüsimine, sh ka finantsana-lüüsi kokkupanek.

Protsess toimib iseenesest – hooajal masinad lihtsalt töötavad ja salvestavad oma tegevuse, tal-vel aga sorteerib ja analüüsib ar-vuti suve jooksul kogutud and-meid (nendest olulisemad on saa-gikus, masinate tootlikkus, nen-de liikumisviisid jms). Nende and-mete põhjal saab kokku panna nn saagikaardi ja selle alusel omakor-da põldude viljakust analüüsida.

Talvine töö sõelub välja prob-leemsed alad, mida enne järgmi-sel hooaega vaadeldakse tarkva-ra abil ning vajadusel sekkutak-se. Siin on juba taluniku või põllu-majandusettevõtte agronoomi kä-tes, kas kasutada varieeruvat väe-tamisnormi, muuta mõnel põllulõi-

gul tööoperatsioone või koguda juurde andmeid, enne lõplike ot-suste langetamist.

Kombain kubiseb anduritest ja muust elektroonikast

Näiteks kaasaegne kombain on varustatud GPS-seadmega, heedri küljes on selle asendit märkiv an-dur, punkris vilja saagikusandur ja niiskusandur. Lisaks teraelevaa-tori kiirusandur ja liikumiskiiruse edastamiseks kas andur või GPS-radar. Kõigi nende andurite edas-tatav teave jõuab kabiinis asuvale monitorile.

Tavapäraselt koristab kombai-ner põllult vilja, jälgides samal ajal masina liikumist põllul ja kombai-ni tehnilist seisukorda, ning laa-dib selle siis veokikasti. Et saavu-tada maksimaalne tulemuslikkus, peab kombaini pardaarvuti tööta-

ma, andurid olema puhtad, vajali-kud kalibreerimised tehtud, GPS-signaal olema korralik, andme-voog liikuma. Tarvis on töötada maksimaalselt haardelaiusel, va-jadusel arvestuslikku haardelaiust korrigeerides.

Oluline on ka vilja siseneda ja sealt väljuda sarnase „käekirjaga“ – töö peab käima ühtlase kiiruse-ga vastavalt saagikusmõõturi sea-distusele. Alati tasub ka jälgida, et kogutud andmetest tehtaks varu-koopiad. Ja mis eriti oluline, aga mida ei saa paraku ette planeeri-da – kombaineril peab jaguma ot-sustuskindlust alati tekkida võiva-te eriolukordade lahendamiseks. Et see tekiks, on tarvis kogu süstee-mi tööpõhimõtet tunda.

Kirjeldatud info põhjal joonis-tuvad välja põllukaardid, näiteks saagikuskaardid, millel näha piir-

58

konnad, kus saagikus kõrge, kesk-mine, kehvapoolne jne.

Masin on võimeline põllul ka ise sõitma

Kui traktoril või kombainil las-ta toimetada varem kogutud and-mete põhjal, on võimalik rakenda-da automaatroolisüsteemi. See on oluliselt täpsem, kui inimese juhi-tud masin.

Süsteem hoiab masinat iseseis-valt ettenähtud tööteel ja –käigul, mõni eriti täiuslik süsteem võimal-dab ka pöörderiba manöövri soori-tamist. Kogu asjandus toimib ma-sina moderniseeritud hüdrosüs-teemi integreerituna, roolirattale on paigaldatud mootor, mis roo-limehhanismi keerab. Siiski näi-tavad senised katsetused, et pika aja vältel töötavad inimesed trak-tori- või kombainiroolis on täpse-mad, kui arvuti seda (veel) suudab.

Töökäikude jälgimist ja ma-sina eelmise käiguga paralleel-selt liikumist nimetatakse paral-leelsõiduks. Kabiinis on paralleel-sõiduks vajalikud seadmed – val-gustabloo, mille tulederiba näitab, kas esineb kõrvalekallet ettean-tud tööribast või osutab vajalikule pööramissuunale ja nn adekvaate-kraan, mis simuleerib reaalset põl-luvaadet, näidates ka vahelejätmisi või ülekatteid. Masina operaatoril tuleb nende näitudest juhindudes traktorit ise juhtida.

Paralleelsõit tagab töökäikude optimaalse arvu, vahelejätmiste ja ülekatete vähendamise, annab suurema tootlikkuse, väheneb ka töötegemiseks kuluv aeg ja sellega koos ka kütusekulu, väetiste ja ke-mikaalide kulu, samuti minimeeri-takse keskkonnakahjustused.

Mõlemad juhtimissüsteemid, sa-muti kaardisüsteem on rakenda-tavad näiteks mürgipritsimissead-mete juhtimisel. Pritsimist mõju-tavad mitmed parameetrid – prit-simisnorm, õhurõhk, tuule kii-rus, temperatuur, pritsimiskõrgus

ja -täpsus. Vahelejätud või ülekat-ted võivad ühelt poolt kahjusta-da põldu, teisalt mõjuda laastavalt põllumehe rahakotile. Oluline on ka pritsimistöödeks optimaalse aja leidmine, et see oleks võimali-kult tõhus põllukultuuri kaitseks ja ohutu loodusele. Varem koosta-tud kaardi alusel saab pritsida va-rieeruva normiga, mis tagab täpse kemikaalide vajaduse, ökonoom-se töö ja maksimaalse keskkon-nahoiu.

Automaatlülituse kasutamise korral saab pritsisektsioone vas-tavalt vajadusele kas sisse või väl-ja lülitada.

Kaardikihid, mis meenutavad raamatut

Põlluandmete visualiseerimi-seks on välja mõeldud kaardira-kendused (GIS – Geograafiline in-fosüsteem), mille põhiline tunnus on kihiline struktuur. Erinevad parameetrid moodustavad kaardi-kihid, mis paiknevad programmis kohakuti. Neid saab sirvida nagu raamatut või vaadata üksteise peal olles korraga.

Mitme kaardikihi samaaegsel vaatamisel võib näha mingi pa-rameetri muutumise iseloomu ja seoseid. Näiteks on kaalusüsteemi või väljakülvi juhtimisautomaati-kat omavad väetisekülvikud või-melised puistama väetist põllule väetamiskaardi alusel varieeru-valt või vahetult seireanduri juh-timisel. Sellistel külvikutel saab laotusnormi reguleerida ka käsit-si teadaolevate kohtade või pildilt nähtavate kaardiandmete alusel. Samuti saab laotamisnormi regu-leerida liikumiskiiruse muutmi-sega. Seejuures on oluline, et töö-plaan tehtaks vastavalt väetisekül-viku töölaiusele.

Kirjeldatud lahendused ei kaota siiski inimfaktori tähtsust põllha-rimise juures: tulemus sõltub ikka-gi sellest, kuidas töötegija neid või-malusi oskab kasutada.

Täppisviljelus ehk kohapõhine põlluharimine

Täppisviljelus on efektiivne põllu-harimine, mis arvestab põlluomadus-te varieerumisega põllu piires.

Kohapõhine põlluharimine eeldab tööde sidumist asukohaga, analüü-si ning kokkuvõtteid erinevate tausta-andmete ja tulemuste alusel.

Põhineb üleilmsel asukohamäära-mise süsteemil (GPS – Global Positio-ning Systems), mis kuulub küll USA kaitseministeeriumile, ent on kõikjal kättesaadav ja universaalne.

Kasutab GPS-andmeid kombinat-sioonis mullaproovide ja saagikuse näitajatega.

Eelduseks on põllumasinate ole-masolu, millel põlluinfo kogumiseks vajalikud seadmed olemas.

Andmete täpsuse tagab GPS-süs-teem, sestap on oluline selle õige sea-distus ja komponentide paiknemine.

Kasutusel keerulisem automaatsõi-dusüsteem ja lihtsam paralleelsõidu-süsteem.Automaatsõidusüsteemi korral juhib seade masinat ise, paralleelsõidusüs-teemi puhul peab juht olema suuteli-ne masinat suuniste järgi juhtima.

Automaatsüsteemi puhul peab GPS-antenn paiknema masina pöör-dekeskmest eespool. Tavalise traktori puhul tagasillast eespool.

Hüdraulilise süsteemi korral võib antenn asuda masina pöördetel-jel. Kuna liikumissuunda määratakse pöördenurga anduriga, võib antenn asuda töökäigu täpsuse huvides või-malikult masina pöördekeskmes.

GPS-signaali võivad häirida lisa-seadmed nagu konditsioneer, lokaal-ne raadiojaam, muud elektroonika-seadmed.

Lihtsaim GPS-rakendus on paral-leelsõiduseade, mille kasutamine pole enamasti seotud konkreetse põl-luga.

Täiendavate funktsioonidena on võimalik kasutada näiteks pritsisekt-sioonide juhtimist, koguda erinevaid andmeid jmt.Allikad: Taavi Võsa, Ahto Vili, www.preci-sionpays.com, www.agroproff.ee, põllu-majandustehnika maaletoojad ja müüjad

SÄRAV TOODE KANNAB KVALITEEDIMÄRKI*

Märgi taotlemiseks võta ühendust:Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda* info@epkk.ee ) 6009349

www.epkk.ee

*Pääsukesemärk on Eesti tuntuim toidumärgis (TNS Emor 2014)