EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

NR 19 • 7. NOVEMBER 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

SEMINARISARI

TARBIJA JA

ELEKTRITURU

AVANEMINE

2013Loe lähemalt lk 21

TÄNA TEATAJAS:• Koostatakse uut

regionaalarengu strateegiat

• Quo vadis, „Talendid koju!”?

• 21 uut koostööpakkumist

2

- J U H T K I R I -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

eie jaoks võib projekti lu-geda kahtlemata korda -

läinuks ja seda mitte üksnes nendemainitud ja projekti alguses fik-seeritud eesmärkide täitmisepärast. Miks ma julgen nii arvata?Aga sellepärast, et kogu talendi -temaatika, tublide inimeste Eestigasidumine ning siiameelitamine,välismaalaste töörände- ja migrat-sioonipoliitika ning mitmed teisedsarnased teemad on talentide ko-jukutsumise taustal ja kaasabilsaanud ühiskonnas avaliku debatiteemaks. Ka arvamused ja sõnavõ-tud, mis selle kahe aasta jooksulprojekti halvustasid või negatiiv -ses valguses näidata üritasid ontegelikult aidanud kaasa sellele, ettäna teadvustatakse talendinap-puse probleemi laiemalt kui kunagivarem. Ja kui kedagi peaks veelhäirima sõna talent või talendi -kesksus, siis võib selle asendadaalati näiteks tubli, aruka ja ettevõt-liku inimesega. Selliseid inimesi onmeil ju Eestis vaja.

Mis saab aga edasi? Loodud vee-bileht www.talendidkoju.ee jaFacebooki keskkond jäävad veelmõneks ajaks kindlasti toimima,sest loodud on väärtuslik võrgus -

tik ja kontaktpunkt Eestist eemalolevate inimeste ning meie ette -võtete jaoks. Kindlasti jätkame katalenditemaatika laiema vaategategelemist. Mida see tähendab? NiiEesti kui välistalentide Eesti jaEesti ettevõtetega sidumine onmeie jaoks oluline tervikuna. Onseda alati olnud ja on ka edaspidi.

Oleme selle kahe aasta jooksulnäinud selgelt, et tegemist on agateemaga, mis vajab samuti nii mi nisteeriumite kui ka poliitikutetähelepanu ning tegevuspõhi mõ -tete väljatöötamist. Täna võib üht-sete sisukohtade ja vastutajapuudumist pidada ka suurimakssiseriiklikuks probleemiks. Kogutalenditemaatika ongi keeruline jamitmete valdkondade vahel jaotuv,mis aga ei saa tähendada, et koos -

tööd ei saa teha. Seda tuleb tehaning arvestada, et juba ammu kuu-lume ühtsesse majandusruumi,kus toimub ka isikute vaba liiku-mine ning konkurents parimatepärast. Eesti jaoks on väikese riigi -na kriitilise tähtsusega, et suudak-sime oma inimesi üle maailmatugevamalt Eestiga siduda, kuidsamavõrd tähtis on ka arutada või-maluste üle, mis motiveeriksidhelge mõtlemisega inimesi kaa lu -ma ühe võimalusena Eestis resi -deerumist ja tegutsemist.

Tuleb nõustuda, et kitsalt võtteson välismaalastega (eelkõige kol-mandatest riikidest pärit isikutega)tegelemine välismaalaste seadusekontekstis siseministeeriumi rida.Mitte-eestlaste lõimumine on tee-mana jällegi kultuuriministeeriumivedada. Teadlasi, teadustegevustning õpirännet puudutav on pea -miselt haridus- ja teadusminis-teeriumi kureerida. Sotsiaalvald -kond, lasteaedade kättesaadavus,sotsiaalkindlustus jne on nii sot -siaalministeeriumi, kuid ka koha-like omavalitsuste rida. Ettevõtete üldine konkurentsivõime, tööjõu-vajadusest tulenev planeerimineomakorda aga suuresti majandus-

ja kommunikatsiooniministeeriumivalitseda. Nii ongi tekkinud olu -kord, kus terviku kokkupanemineon keeruline ülesanne. Igaühel onoma maatükk harida, kasutadaselleks ka erinevad tööriistad, kuidparema tulemuse nimel vajalikustkoostööst jääb puudu.

Ometi on vaja kõikidele loetletudkomponentidele ühtmoodi ja ühi -selt tähelepanu pöörata, et tule-mus saaks pikas perspektiivis Eestimajandust toetav. Vastasel juhultegelemegi ühel päeval sisserändepiirarvuga, siis jälle elamislubadebürokraatiaga, kolmandal pagu-lastega, neljandal rahvusvahelisehariduskoostööga, kuid ühist aru -saama ja võimekust probleemideletervikuna lahendusi otsida ei tekigija mis kõige kurvem, ei teki kakoostööd erinevate riigiinstitut-sioonide vahel. Loodame siiski, etnii see ei lähe, sest vähemastiprobleemi olemasolust on meiehinnangul aru saadud. Nüüd jääbvaid loota, et näiteks ülalloetletudministeeriumitest teeb keegi esi -mese sammu ning võtab endaleveduri rolli. Ettevõtjate jaoks poleginii oluline, kes seda teeb vaid millalsee juhtub. �

TALENDID KODUS —

MIS EDASI?Võib öelda, et enam kui kaks aastat tagasi alustatud „Talendid koju!”

nime kandnud ettevõtmine on tänaseks formaalselt ühele poole saanud.

Seda eriti arvestades, et ühel sellisel projektil on alati oma kindel algus,

lõpp ning konkreetsed eesmärgid. Jah, need tähtajad on möödunud

ning kirjapandud eesmärgid täidetud.

M

Oleme kahe aasta jooksul näinud selgelt,et tegemist on teemaga,mis vajab nii minis-teeriumite kui ka poliitikute tähelepanu ning tegevuspõhi-mõtete väljatöötamist.

MAIT PALTSPeadirektor

3

- T E E J U H T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

KALENDERSISUKORD

JUHTKIRITalendid kodus — mis edasi? 2

SEADUSANDLUS

Venivate pankrotimentluste reguleerimine 4

Koostamisel on regionaalarengu strateegia aastani 2020 5

Arutatakse tööandja tehtud tervisekulude 6vabastamist maksukohustuse alt

EUROOPA UUDISED

Euroopa Liidu riigiabi reformist 7

REGIONAALARENG

Ida-Virumaa strateegiliseks arengusuunaks saab 9maakonna ettevõtluskeskkonna arendamine

JUHTIMISVEERG

Mart Laar, startup -firmade parim õpetaja 10

INNOVATSIOONIVEERG

Prototron rahastab kolme prototüübi loomist 11

KASULIKKU

Paindlikud finantseerimistingimused 12aitavad kasvatada äri

TAGASIVAADE

Tehnoloogia ja tulevik 13

Andrus Ansip: 15Eesti on üks paremini kriisist väljunud Euroopa riike

Quo vadis, „Talendid koju!“? 16

TEATED 17

LIIKMELT LIIKMELE 21

RIIGIHANKETEATED 22

KOOSTÖÖPAKKUMISED 22

JUUBILARID 23

13.-15. nov Toiduainetööstuse ettevõtete kontaktreis Taani

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

13. november Seminar „Müük ja müügitehnikad”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

13. november Seminar „Suunanäitaja —

pretensiooni esitamise õigus ja müügigarantii”

Narva Kutseõppekeskuses (Kreenholmi 45, Narva)Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

15. november Kaubanduskoja sünnipäeva vastuvõtt (kutsetega)Teaduste Akadeemias (Kohtu 6, Tallinn)Priit Raamat • Tel: 604 0087 • E-post: priit@koda.ee

20. november Seminar Tallinnas

„Tarbija ja elektrituru avanemine 2013”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Gerly Jostov • Tel: 604 0082 • E-post: gerly@koda.ee

21. november Seminar Pärnus

„Tarbija ja elektrituru avanemine 2013”

Pärnu Keskraamatukogu rippsaalis (Akadeemia 3, Pärnu)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

21. november Tarbimiskeskkonna arengu konverents

„Mõjuvõimsad tarbijad ja vastutustundlikud ettevõtjad”

Hotellis Swissôtel Tallinn (Tornimäe 3, Tallinn)Doris Lebreht • Tel: 626 4435E-post: doris.lebreht@ec.europa.eu

23. november Seminar „Protsessijuhtimine

organisatsioonide arendamisel”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Gerly Jostov • Tel: 604 0082 • E-post: gerly@koda.ee

26. november Seminar Tartus

„Tarbija ja elektrituru avanemine 2013”

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

28. november Seminar „Muudatused Raamatupidamise

Toimkonna juhendites”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

29. november Seminar Jõhvis

„Tarbija ja elektrituru avanemine 2013”

Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE

4

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

a statistika ütleb, et Eestisvõtavad pankrotimenetlused

liiga kaua aega, nt 2011. aastalkulus pankrotimenetluseks kesk -miselt 842 päeva ning vastavaltMaailmapanga uuringule „DoingBusiness“ riikide ettevõtjasõbra-likkuse kohta, asub Eesti pankroti -menetluste järgi alles 72. kohal.

Justiitsministeerium on käesole-vaks aastaks pankrotimenetluseanalüüsi oma tööplaani võtnudning selle tulemusena on valminudmaksejõuetusasjade menetlemisekeskuste loomise ja halduri nime -tamise regulatsiooni muutmiseväljatöötamise kava. Eelnimetatudkavas on peamisteks arutelupunk-tideks pankrotimenetluste kohtu-alluvus, kohtunike pädevus pank -rotimenetluse spetsiifikaga toimetulla, pankrotihaldurite nimeta mi -se reguleerimine.

Hetkel tuleb pankrotiavaldus esi-tada juriidilisest isikust võlgnikuüldise kohtualluvuse järgi, st aval-dus tuleb esitada sinna kohtusse,kus on juriidilise isiku asukoht —võlgniku asukohaks on üks aastaenne pankrotiavalduse esitamistregistris märgitud asukoht, kui eitõendata, et võlgniku asukoht onmujal. Eestis on neli maakohut,kuhu kehtiva õiguse järgi, vas-tavalt juriidilise isiku asukohale,võib pankrotiavalduse esitada.

Nimetatud Justiitsministeeriumidokumendis on aga mõte koonda -da pankroti- ja saneerimisme net -lused nt Harju ja Tartu maakohtu -tesse. Et aga Harju ja Tartu kohtu-majad suudaksid ja oskaksid mak-sejõuetusmenetlustega tegeleda,peaks kava kohaselt moodusta -tama nn kompetentsikeskused,kus kohtunikud saaksid valdkon-naspetsiifilise väljaõppe ning kaa -satud oleksid ka majandus ana -lüütikud. Selle käiguga loodetaksetõsta nende kohtunike pädevust,kes konkreetselt pankrotime net -lustega tegelevad ning mõjutadamenetluste kiirust ja vahest kakvaliteeti.

Teiseks suuremaks teemaks mi -nisteeriumi dokumendis on kohtupoolt kasutatavate pankrotihaldu-rite nimetamise regulatsioon. Het-kesüsteem, kus kohtunikel on väljakujunenud kindlad haldurid, kedanad usaldavad, on ministeeriumimeelest läbipaistmatu ning vähen -dab kohtute usaldust nende era -pooletusse. Samas uute makse -jõue tusasjade keskuste loomine,kuhu on kaasatud vähesed kohtu-nikud, võib viia veel vähesematehaldurite kasutamiseni ning selle -ga süvendada läbipaistmatust jausaldamatust. Seega peaks, minis-teeriumi arvates, ümber vaatamaka haldurite nimetamise, mis võikstoimuda mitte kohtuniku, vaid

erapooletu kohtuvälise organi (ntJustiitsministeerium ise või Kohtu -täiturite ja Pankrotihaldurite Koda)poolt.

Juhul kui dokumendis toodud muu-datused vastuvõetavateks osutu-vad ning seadusemuudatustenijõuavad, loodab ministeerium selle -ga, et spetsialiseerunud kohtuük-suse poolt läbiviidavate pankroti-ja saneerimismenetluste kvaliteetparaneb ning kohtupraktika muu-tub stabiilsemaks, tagades suure -ma õiguskindluse. Samuti loode -takse, et maksejõuetuskeskusedon eelduslikult võimelised tegemanii võlausaldajatele kui ka makse -raskustesse sattunud ettevõtja te -le, paremate majanduslike taga -järgedega otsuseid. �

VENIVATE

PANKROTIMENTLUSTE REGULEERIMINEKindlasti on nii mõnedki ettevõtjad puutunud kokku pankrotimenetlustega —

võlausaldajana või võlgnikuna. Samuti on kindlasti paljud ette heitnud

pankrotimenetluste pikkust ja võib-olla ka menetlejate oskamatust

pankrotimenetluse õigus-, majandus- ja finantsspetsiifikas orienteeruda.

K

Kuna tegemist on kavaga vas-

tavat valdkonda reguleerida,

siis just nüüd on võimalus ja

õige aeg oma sõna sekka

öelda, et pankrotimenetlust

praktikas sujuvamaks muuta.

Lähemalt on dokumendiga

võimalik tutvuda Koja kodu -

lehel www.koda.ee ning

oodatud on kõik kommen-

taarid ja ettepanekud e-posti

aadressile koidu@koda.ee.

Justiitsministeeriumidokumendis on mõtekoondada pankroti-ja saneerimis-menetlused nt Harju ja Tartumaakohtutesse.

5

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

raegu kehtib Eestis regio -naalarengu strateegia aasta -

teks 2005-2015. Senise strateegiakehtima hakkamisest on üle seitsmeaasta möödas ning selle aja jooksulon toimunud olulised arengud niiEestis kui ka väliskeskkonnas. See -tõttu on tekkinud vajadus asendadapraegune strateegia uuega.

Lahendust vajavad probleemid

Eesti regionaalarengu strateegia2020 lähteolukorra analüüsis onvälja toodud, et riigisisesed regio -naalsed erinevused on Eesti väik-sust arvestades endiselt suured.Statistika näitab, et rahvastik ja aktiivne majandustegevus on jät -kuvalt koondunud suurematesselinnadesse, kus on tulusamad töö -kohad ja haritum tööjõud. Samasjäävad maapiirkondade arengu -väljavaated demograafiliste muu-tuste tõttu ebasoodsamaks.

Regionaalpoliitika peamiseks üles -andeks on aidata eelpool kirjeldatudarenguerinevusi tasandada. Regio -naalse tasakaalustatuse põhimõtesisaldub ka uue strateegia esmasesversioonis välja toodud visioonis,mille kohaselt peab kõigil Eesti ela -nikel sõltumata elukohast ole maelamisväärne elukeskkond, ligi -pääs teenustele ja sobivatele töö -kohtadele ning mitmekesisteleva baaja veetmise võimalustele.

Eesmärgid aastani 2020

Eelnev ei tähenda, et vähemarene -nud piirkondade areng peaks tule-vikus toimuma näiteks pealinnaarengu arvelt. Ühe regionaal aren -gu eesmärgina on uues strateegiasnimetatud just suuremate linna -piir kondade rahvusvahelise kon -kurentsivõime tugevdamist ningseda soosiva elukeskkonna kujun-damist. Lisaks suuremate linnadearendamisele on strateegia põhi -eesmärgina välja toodud maakon-nakeskuste tugevdamist, millelpeaks olema tähtis roll laiema ta -gamaa arengu vedajana.

Uue strateegia oluliseks eesmär -giks on ka eri piirkondade arengu -eelduste oskuslikum ärakasuta -mine. See tähendab, et iga piirkondvõiks senisest paremini ära kasu-tada sellele piirkonnale omaseidressursse. Strateegia lähteolukorraanalüüsis on välja toodud, et piir -kondadel väljapool suuremaid kes -kuseid on suhteliselt head eeldu -sed spetsialiseeruda turismima-jandusele, energiaressursside toot-misele, ökoehitusele, tervishoiu -teenindusele või kohaliku toor -mega seotud majandustegevusele.

Senisest enam soovitakse uuesstrateegias tähelepanu pöörata kapiirkondade koostööle. Konkreet-seks eesmärgiks on piirkondade

tugevam sidustatus ja arendus -võimekus. Selleks oleks vaja suu -rendada transpordiühenduste ar vuning arendustegevuses eelistadateatud ühismõju võimendavaidprojekte.

Uue strateegia

ettevalmistamisest

Regionaalarengu strateegia aas-tani 2020 ei ole veel valmis. Hetkelon siseministeerium koostanudlähteolukorra analüüsi ning uuen-danud strateegia visiooni, ees -märke ja regionaalarengu suuna -mise üldiseid põhimõtteid. Järg ne -vatel kuudel on oodata regionaal -arengu tegevussuundade ja te-ge vuskava määratlemist koos maksu musega. Esialgsete plaanide kohaselt valmib strateegia lõplikver sioon alles 2013. aasta mais. �

KOOSTAMISEL ON

REGIONAALARENGU STRATEEGIA AASTANI 2020

O L U L I N E :

Siseministeerium on välja töötamas uut Eesti regionaalarengu

strateegiat aastani 2020, mille esmaseks ülesandeks on tugevdada kõigi

piirkondade majanduslikku konkurentsivõimet ja ettevõtluskeskkonda

ning parandada elukvaliteeti, eneseteostusvõimalusi, teenuste

kättesaadavust ja liikumisvõimalusi eri piirkondades.

P• Uue strateegia

eesmärgiks on

parandada suuremate

linnade ja maakonna -

keskuste konkurentsi -

võimet ja elukesk -

konda, kasutada

oskuslikumalt eri

piirkondade

arengueeldusi ning

tugevdada erinevate

piirkondade

arendusvõimekust

ja koostööd.

• Regionaalarengu

suunamise üldiste

põhimõtetena on välja

toodud muuhulgas

arengu tasakaalusta -

mist, tarka

piirkondlikku

spetsialiseerumist,

halduspiirideülest

koostööd ning

lähimuslikkust piir -

kondlikus arengus.

• Regionaalarengu

strateegia aastani

2020 valmib plaanide

kohaselt 2013. aasta

mais.

Eesti regionaalarengu

strateegia 2020 lähteolukorra

analüüsi, visiooni, eesmärkide

ja üldiste põhimõtetega saab

detailsemalt tutvuda

Kaubanduskoja kodulehel

www.koda.ee. Uue regionaal-

arengu strateegiaga seotud

arvamused ja ettepanekud

on oodatud e-posti aadressile

marko@koda.ee.

6

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

ehtiva seaduse kohaselt kä -sitletakse näiteks töö andja

poolt töötaja spordiklubi kinni-maksmist erisoodustusena, millepealt tuleb maksta nii tulu- kui kasotsiaalmaksu. Seega on arusaa-dav, et kui tööandja on nõuks võt-nud oma töötajate tervislike elu -viiside toetamise või edendamise,siis peab ta kandma küllaltki suurtmaksukoormat.

Erisoodustus on tulumaksusea dusekohaselt igasugune kaup, teenus,või rahaliselt hinnatav soodustus,mida antakse töötajale seoses töö-või teenistussuhtega, juriidilise isikujuhtimis- või kont rollorgani liikmeksolekuga või pika ajalise lepingulisesuhtega, olenemata erisoodustuseandmise ajast. Tulumaksuseaduseson toodud ka näitlik loetelu erisoo -dustustest — eluasemekulude täielikvõi osaline katmine, sõiduki või muutööandja vara tasuta või soodus -hinnaga kasutada andmine jne.

Milline kulu on tervisekulu?

Mõistagi tekib kõnealuse eelnõuvalguses küsimus, kuidas liigitada,missugune kulu on käsitletav n-ötervisekuluna ja kui suure summaulatuses on see maksuvaba? Eel-nõu ütleb selles osas järgmist.

Erisoodustuseks ei loeta töötajatetervisespordi kulude hüvitamist jakulutusi haiguste ennetamiseksrak endatavatele tervishoiutee nus -tele ja ravile, mis kokku ei ületa400 eurot töötaja kohta kalendri-aastas. Kulutuseks tervisespordileja haiguste ennetamisele loetaksemuuhulgas tervishoiuteenuste eesttasumist, sealhulgas meditsiinilis -te abivahendite soetamist, spordi-rajatiste kasutamisega seonduvaterendikulude katmist, sealhulgasspordiklubide liikmetasusid ja spor -dirajatiste pääsmeid.

Kui antud sätte sõnastust lugeda,siis on tegemist näitliku loetelugaehk teisisõnu võib antud kulutustealla kuuluda ka eespool loetlemata,kuid sama iseloomuga kulutused.Seega on tegelikult kavandatavatemaksuvabade kulutuste võimalikring üpriski lai.

Kaubanduskoda peab iseenesestpositiivseks, et vastava teema üleon hakatud tõsisemalt arutlema.Viimast just seetõttu, et ka praeguteevad paljud ettevõtjad selliseidkulutusi ja seda eelkõige eesmär -giga soodustada oma töötajate ter-vise edendamist. See on tegelikultigati mõistetav, et tööandjat huvi -tab töötajate tervis, sest lõpp-

kokku võttes mõjutab see ka töö-tulemusi. Suuremas pildis on ka rii -gile oluline, et inimesed pööraksidtähelepanu oma tervisele ja tege -leksid aktiivselt selle eest hoolit-semisega. Seetõttu on oluline, ettöötajate tervise edendamine nen -de terviskulude kandmise kaudu eitohiks olla üksikute pikemat pers -pektiivi arvestavate tööandjate pä -rusmaa. Sellele võiks kaasa aidataka riik omalt poolt.

Arvestada tuleb

mitmete asjaoludega

Samal ajal on teine oluline teemasee, et ei loodaks lihtsat võimalustselle maksuvabastuse kuritarvi-tusteks. Eks võimalikke probleeme,millega silmitsi seistakse ole mit-meid. Ilmselt pole välistatud, et sel-lises olukorras võib oodata spor di-klubide poolt hinnatõusu, sest po-tentsiaalne külastajate arv tõuseboluliselt. Kindlasti oleks hea ka see,et spordirajatist külastaks ikka soo -dustuse saaja, mitte keegi teine.Selle kontrollimine ei pruugi sugugilihtne olla. Teisejärguliseks ei to-hiks pidada ka küsimust, mis onsport ehk missuguste tegevustepeale tehtud kulutusi tuleb akt-septeeritavaks lugeda? Kindlastipeab mõtlema ka nende peale, kes

edendavad oma tervist vabas õhusja ilma spordisaali piletit ostmata.Küsimusi on kindlasti veelgi, agasee ei tähenda, et eelnõus sisalduvettepanek oleks ebamõistlik võimõeldamatu.

Kaubanduskoda leiab, et terviseedendamise eesmärgil tehtud tea-tud summas kulutuste erisoodus-tuse alt vabastamisse tuleks suh -tuda konstruktiivselt ja pigempeaks keskenduma küsimusele,kuidas viia miinimumini võimalikekuritarvituste oht.

Antud eelnõu tuleb alles Riigi -kogus lugemisele ja seetõttu poleüleüldse kindel, kas eelnõu formu -leerub ühel hetkel kehtivaks sea -duseks või lükatakse hoopis tagasi.Mainida tuleb siinkohal seda, etvalitsuse seisukoht antud eelnõusuhtes oli mittetoetav. �

ARUTATAKSE TÖÖANDJA POOLT TEHTUD

TERVISEKULUDE VABASTAMIST MAKSUKOHUSTUSE ALTRiigikogu menetluses on tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mille sisuks

on võimaldada tööandjatel teha teatud ulatuses kulutusi oma töötajate

tervisespordile ja nende tervise parandamiseks ilma maksukohustuseta.

K

Eelnõu ja selle seletuskirjaga

saab lähemalt tutvuda

Riigikogu kodulehel

www.riigikogu.ee.

Kui Teil on kommentaare või

ettepanekuid kõnealuse eel-

nõu suhtes, siis ootame neid

aadressil mart@koda.ee.

MART KÄGUPoliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt

7

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

uroopa Komisjon kavatsebreformida Euroopa Liidu rii -

giabipoliitikat kooskõlas järgmisekolme peaeesmärgiga:• edendada jätkusuutlikku, aru -

kat ja kaasavat majanduskasvukonkurentsivõimelisel siseturulkooskõlas strateegiaga „Euroo -pa 2020”;

• fokusseerida Euroopa Komis -joni (EK) eelkontroll nendelejuhtumitele, millel on suurimmõ ju siseturule;

• ühtlustada eeskirju ja võimal-dada kiiremat otsustamist.

Reformimise lähtekohaks on tõde-mus, et praegune poliitika ei hiilgatulemuslikkusega. Ka EK tunnis -tab, et kehtivatest eeskirjadestarusaamine ning nende kohalda -mine ja kontrollimine on keeruline.Komisjoni volinik Joaquín Almuniatõdes, et praegu koosnevad eeskir-jad 37 dokumendist (määrused,teatised ja raamdirektiivid) ja• grupierandiga hõlmatud meet-

mete rakendamise kontrollimi -se praegustest tulemustestilm nevad teatavad kõrvale kal -dumised riigiabi andmise ees -kirjadest pea kõikides liikmes -riikides;

• komisjonil puuduvad reeglid,millega määrata kindlaks selged

prioriteedid kaebuste menetle -mise vallas;

• liikmesriikide ja komisjoni va-heline teabevahetus ja koostööteatamismenetlustes võiks ollasenisest tõhusam.

Olukorra parandamiseks teebki EKettepaneku viia läbi põhjalike ees -märkide, rakendusviiside ja ajaka -vaga reform. Taustal on kriis jasoov iga hinna eest soodustadamajanduskasvu. Kavandatud re-for miga kavatseb EK samaaegselt: • vaadata läbi väikese tähtsu se -

ga riigiabi määruse;• teha muudatusi nõukogu või -

mal damismääruses, millega kuu lutatakse teatavad abikate -gooriad siseturuga kokkusobi-vaks, vabastades need seegateatamiskohustusest;

• vaadata läbi üldise grupierandimääruse abikategooriate osas;

• muuta riigiabi mõiste selge-maks ja

• ajakohastada riigiabi valdkonnamenetlusmääruse.

Seda kavatsetakse teha järgmisesajaraamistikus: Euroopa Komisjontaotleb menet lusmääruse ja või -maldamismää ruse muutmiseks esitatud ette pa nekute vastuvõt-mist 2012. aasta sügiseks ning

paketi teiste elemen tide heakskiit-mist 2013. aasta lõpuks, st enne2014.–2020. aasta finantsperspek-tiivi jõustumist.

Seda Euroopa Komisjoni riigiabi re-formi kava arutas ka Euroopa Ma-jandus- ja Sot siaalkomitee (EMSK).Üldiselt nõustub EMSK nii refor mi-kava kui selle elementidega. Ka ees-märgiga, mille kohaselt kiidetakseheaks üksnes abimeetmed, mis • aitavad kaasa majandus kas -

vule, üritades kõrvaldada turu -häireid (riigiabi andmine ei tohiasendada, vaid peab täiendamaerakulusid) ning millel

EUROOPA LIIDU

RIIGIABI REFORMIST

O L U L I N E : E• Kuna ka Euroopa

Komisjon ei saa

Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomitee

ettepanekuid lihtsalt

ignoreerida ja

liikmetel on EMSKs

võimalik ettepanekuid

ja taotlusi esitada,

kutsun ka meie

ettevõtjaid, kellel on

probleeme või

ettepanekuid üles just

väikese tähtsusega

riigiabi osas sellest

meiliaadressil

reet@koda.ee

teada andma.

REET TEDERKaubanduskoja esindaja EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitees

Euroopa Komisjontaotleb menetlus-määruse ja võimaldamismäärusemuutmiseks esitatudettepanekute vastu-võtmist 2012. aastasügiseks ning paketiteiste elementide heakskiitmist 2013.aasta lõpuks, st enne2014.–2020. aasta finantsperspektiivijõustumist.

8

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

• on stimuleeriv mõju või, teisi -sõnu, mis ergutavad abi saajattegevusele, millest ta oleks abipuudumisel loobunud.

Kuid ühtlasi leiab EMSK, et sellegaseoses tuleb turuhäire mõistetilmtingimata täpsustada ja näit-likustada näidetega erinevatestvaldkondadest, muuhulgas olema-solevate Euroopa kohtuotsustealusel, et aidata nii ametiasutustelkui ka ettevõtjatel kõnealusestmõistest üheselt aru saada ningarvestada sellega abimeetmete ka-vandamisel.

Lisaks reformikava üldisele toe -tamisele teeb EMSK ka, seda justväikese ja keskmise suurusega et-tevõtete (VKE) huvides, EuroopaKomisjonile järgmised konkreetsedettepanekud:

Oma reformikavas (ja tegelikult kavarasemates dokumentides) on EKtunnistanud vajadust aidata VKE-del oma tooteid eksportida Euroo -pa Liidu siseselt ja kogu maailmale,et leida majanduskasvu võimalusi.Kavatsetakse aidata kasvuvõima -lustega VKEsid toetuste ja tugi-teenustega võrgustiku „EntrepriseEurope” kaudu.

EMSK osundab siin teatavale vas-tuolule väljakuulutatud eesmärgija pakutavate abimeetmete vahel,kuna nt VKEde messidel ja näitus-tel osalemise vallas on seatud mitukumulatiivset tingimust: rahalinetoetus võib moodustada maksi-maalselt 50 % abikõlblikest kulu -dest, toetus eraldatakse vaid VKE-dele ELi tähenduses ja üksnes siis,kui ettevõte osaleb esimest kordateatud messil või laadal.

EMSK peab aga seda esmakordseosalemise kriteeriumit sobimatuksrahvusvahelise laienemise stra-teegiaga, mis eeldab ettevõtjaltühel ja samal turul tegutsemist

vähemalt kolme aasta jooksul,enne kui ta saaks asuda oma aren-gustrateegiat koostama. Seetõttuteeb EMSK ettepaneku asendada„esmakordse osalemise” kritee -rium kriteeriumiga „messil või laa -dal osalemine kolme järjestikuseaasta jooksul”, jättes muutmataülejäänud kaks kriteeriumit.

Arvestades vähese tähtsusega (deminimis) abi väiksust, positiivsetmõju VKEdele ja väga väikesteleettevõtetele ning nende piiratudmõju siseturule, teeb EMSK ühtlasiettepaneku tõsta vähese tähtsu -sega abi ülempiir 200 000 eurolt500 000 eurole kolmeks järjesti -kuseks aastaks.

Arvestades vajadust aidata Euroo -pa VKEdel rahvusvaheliselt laie -neda, teeb komitee ettepanekumuuta üldise grupierandi määruse800/2008 artikli 27 lõiget 3, et kuulutada kokkusobivaks ühistu-ruga riigiabi, millega aidatakseVKEdel osaleda kolme järjestikuseaasta jooksul messidel ja laatadel.

Lisaks, koondades kogemusi Eu-roopa erinevatest riikidest, esitabEMSK Euroopa Komisjonile veelkolm praktilist laadi soovitust: esiteks tuleks ELi kõigis ametlikeskeeltes koostada praktiline käsi-

raamat, mis sisaldaks riigiabi mõis-tete ja menetluste selgitusi ningkeeldusid, et parandada ettevõt-jate, kohtute ja ametiasutuste aru-saama riigiabist ja selle kasutamist.

Teiseks tuleks korraldada täienda -vad seminarid liikmesriikide päde-vate ametiasutuste koolitamiseks,et tagada ELi riigiabieeskirjadevõimlikult ühtlane kohaldaminekõigis liikmesriikides.

Kolmandaks, arvestades kavanda -tud muudatuste olulisust, palubEMSK, et temaga konsulteeritakseväikese tähtsusega riigiabi regu -leeriva määruse, võimaldamismää -ruse ja üldise grupierandi määruseläbivaatamise küsimuses. �

Arvestades vähesetähtsusega (de minimis) abi väiksust, positiivsetmõju VKEdele ja vägaväikestele ettevõtetelening nende piiratudmõju siseturule, teebEMSK ühtlasi ette-paneku tõsta vähesetähtsusega abi ülempiir200 000 eurolt 500 000 eurolekolmeks järjestikuseksaastaks.

Saate kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30 ning saated järelkuulatavad internetist.

Raadio Kuku ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad ning kõike huvitavat, mis Eesti majanduses hetkel toimub. Saatejuht on Vallo Toomet.

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUMigal laupäeval kell 15.00.

Kuna ka EK ei saa Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomitee

ettepanekuid lihtsalt

ignoreerida ja liikmetel on

EMSKs võimalik ettepanekuid

ja taotlusi esitada, kutsun ka

meie ettevõtjaid, kellel on

probleeme või ettepanekuid

üles just väikese tähtsusega

riigiabi osas teada andma.

Meiliaadressil reet@koda.ee.

9

- R E G I O N A A L A R E N G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

da-Viru Maavalitsuse ja EestiKaubandus-Tööstuskoja Jõhvi

esinduse koostöös valminud maa-konna arengukavas sõnastataksestrateegilised eesmärgid neljasvaldkonnas — inimene, loodus, ma-jandus ja valitsemine ning majan-dusvaldkonna strateegilise ees-märgina näevad koostajad maa-konna ettevõtluskeskkonna kvali-teedi kompleksset parandamist.

Seda strateegilist arengusuundaiseloomustavad järgmised tege-vuskompleksid:

• Tööstusparkide, ettevõtlus ala -de (sh loomemajanduse vald-konnas) ja ettevõtlusinkubaa -torite arendamine ning vasta -vad turundustegevused.

• Ettevõtluse tugistruktuuridevõimekuse arendamine alusta-vatele ja tegutsevatele ettevõt-jatele tugiteenuste pakkumi -seks (Eesti Kaubandus-Töös-tus koda, Põlevkivi Kompetent -sikeskus, Ida-Viru Ettevõtlus -keskus SA, Ida-Virumaa Töös-tusalade Arendus SA, Kirderan-niku Koostöökogu MTÜ, Viru -maa Koostöökogu MTÜ, Peipsi-Alutaguse Koostöökoda MTÜ,Virumaa Rannakalurite ÜhingMTÜ jne.).

• Ettevõtluse vajaduste katmiselesuunatud transpordiinfrastruk-tuuri arendamine — sadamatearendamine, maakondliku len -nuvälja rajamine, reisirongiliik-luse eelisarendamine Ida-Viru -

maa linnastu tööjõu mobiilsusening turistidevoo suurenda mi -seks.

• Maakonna majutuskohtade ar -vu kasvatamine kasvava turis-ti devoo teenindamiseks.

Arengukava koostamise protsessvältas üle kahe aasta, sellesse olikaasatud ühes või teises vormisüle 500 inimese Ida-Virumaalt jaka väljastpoolt maakonda ning omasisendi andsid maakonna äriühin-gud, avaliku ja kolmanda sektoriorganisatsioonid, riigiasutused.

Laiemale üldsusele tutvustati val -minud arengukava Jõhvi Kontserdi -majas 12. oktoobril toimunud Ida-Virumaa Arengukonverentsil, kusoma nägemust Ida-Virumaa, agaka Eesti ja Euroopa Liidu võimalik-est arengutest jagasid kuulajategaKristiina Ojuland Euroopa Parla-mendist, Paavo Palk Euroopa Ko-misjoni Eesti esindusest, Sisemi-nisteeriumi, Ida-Viru Maavalitsusening erinevate ettevõtete ja kol-manda sektori organisatsioonideesindajad. �

IDA-VIRUMAA STRATEEGILISEKS ARENGUSUUNAKS SAAB

MAAKONNA ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENDAMINEMaakonna strateegiliste arengusuundade määratlemise eesmärk

on fokusseerida täpsemalt neid tegevuskomplekse, mille kaudu

on tõenäoline saavutada kiiremat ja suuremat edu maakonna

arenguvisioonis kirjeldatud seisundi poole liikumisel.

I

MARGUS ILMJÄRVJõhvi esinduse juhataja

10

- J U H T I M I S V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

ui lugeda veel trükikuumaraamatut „Isamaa tagatuba“,

mille autoriks on tippajakirjanikKalle Muuli, tuleb selgelt välja, etEestit juhitigi sel ajal kas teadlikultvõi teadmatult nagu ettevõtet. Jah,tehti küll hulk vigu, mis viisid kaksaastat hiljem valitsuse umbusal-damiseni, aga see meeskond suutisikkagi tõelise kaosega toime tulla.Siit on ühte-teist kõrva taha pannaigal ettevõtjal ja juhil.

Mõelge Laari valitsuse esimeseletööpäevale 22. oktoobril 1992. Laaroli plaaninud tegeleda tähtsaimaülesandega: kuidas elada üle saa -buv talv olukorras, kui toitu jakütet ei jätku. Aga nagu tihti juh-tub, sõidavad pakilisemad asjadsisse. Esimene kõne, mille ta vastuvõttis, tuli Läänemaa politseiüle-malt. Pullapää jäägrid olid ühesbaaris neli mafioosot kinni võtnud,leti ette pikali käsutanud ning neiljalad läbi tulistanud. See oli too-nane reaalsus. Ühelt poolt laastasmaad Vene maffia, pannes tuleotsa pisiäridele, kes neile obrokit eimaksnud. Teiselt poolt pakkusidkaitset riigi relvajõududest päritmehed, kellelt sai vajadusel tellidaka palgamõrva. Politseist polnud

abi, sest neil polnud bensiini isegisündmuskohale sõita. Lisaks oliterve rida kaitseliidu malevaid tea -tanud, et nad ei kavatse kaitsemi-nistrile alluda...

Nagu sellest oleks veel vähe. Järg -miseks selgus, et kohe-kohe kuku-vad kokku riigi suurimad pangadTartu Kommertspank, Põhja-EestiAktsiapank (PEAP) ja Balti Ühis-pank (UBB). Pankurid nõudsid rii -gilt oma pankade päästmiseksraha, ent surm ka ei võta sealt, kuspole. 17. novembril algas kolme suurpanga moratoorium. Niigi üle -minekušokis Eesti majandus saitäiendava hoobi: pankadesse jäikinni ligi pool Eesti ettevõtete ra-hast. Ja veel... Narvas oli seiskunudKreenholmi manufaktuur ja 6000inimest saadeti sundpuhkusele.Jõe teisele kaldale Ivangorodi pol-nud enam võimalik tööle minna,sest kehtima hakkas viisasüsteem.Pinged kuhjusid iga kuuga ningNarvas ja Sillamäel korraldatigirahvahääletus eesmärgiga eral-dada Ida-Virumaa Eestist. See olikümme korda ohtlikum kui ükskõikmilline Moskva ähvardus. Aga kuiesimene tööaasta täis, sai valitsusöelda järgmist: jäägrid said laiali

pekstud ja Asso Kommer kinnivõetud; nõrgaks jäänud pangadlõpetasid töö; referendum Narvaskukkus läbi. Samuti suudeti vastuvõtta tasakaalus eelarve.

Nii et poliitikud juhtisid tollal riikitõepoolest nagu ettevõtet: pühen-dumusega, kirglikult ja eesmärgi -päraselt. Nagu on öelnud toonanesotsiaalminister Marju Lauristin:keegi ei ajanud oma asja, keegi eipannud kellelegi jalga ette.

Polii tikas seda kahjuks täna enamei näe, küll aga ettevõtluses. Agakui ettevõtetel jälle müük allamägeläheb ja ebakindlus närvi ajab, siismõelge, mida tähendas vastutadaEesti vabariigi eest nendel segas-tel aegades 20 aastat tagasi.

Eesti riik oli 1992. aastal tõelinestartup, kasvõi järgmistelt näita-jatelt: mänguplats: terve maailm;raha: sama hästi kui ei olnud; riski-investorid: raha lubasid paljud, IMFist alates ning Rootsi ja Saksa -maaga lõpetades, kuid kõigil olidomad huvid ja nõudmised; esmaneeesmärk — ellu jääda; konkurendid:ärge unustage — Vene väed olid jusiis veel Eestis. �

MART LAAR, STARTUP-FIRMADE PARIM ÕPETAJA

Põllumehed lähevad veel tänagi raevu, kui neile Mart Laari nime

mainida. Aga asjata. Tol ajal revolutsioonilisena tundunud plaanid

on täna vaat et ainuõiged. Kasvõi eestikeelse ja -meelse politsei

loomine või ettevõtete erastamine läbipaistvalt ja kiiresti.

K

TAIVO PAJUDirector Media

11

- I N N O V A T S I O O N I V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

õrge taotluste tase

Prototroni ekspertkogu esimeesPriit Alamäe hindas esitatud taot -luste taset vägagi kõrgeks. „Lisaksideele olid enamus finalistidest esi tanud selge nägemuse, kellele ja miks seda toodet oleks vaja jakuidas tulemusteni plaanitaksejõuda. Valiku tegemine ei olnud liht ne. Hindasime eelkõige mees -konna tugevust, motivatsiooni jaidee potentsiaali maailmas läbi lüüa.Valitud projektide puhul olen kindel,et prototüübi valmimine on tugevtõuge ettevõtte edasisele läbilöögi-võimele,” ütles Alamäe. Esitatud sa-jast taotlusest hindasid eksperdidrahastuse vääriliseks kolme projekti.

Esimene neist, Qminder, mille pro-totüübi valmistamise maksu mu -seks on 3100 eurot, rajaneb ideelehitada portatiivne ja nutitelefo -niga suhtlev stend, mis aitab ini -mestel vältida tüütut järjekorrasseismist. Stendi abil saab võtta järje korranumbri ning näha nuti -seadmes reaalajas oma kohta jär-jekorras ilma kohapeal viibimata.

Teine rahastuse saanud projekton Shaka. Projekti ideeks on ehi-tada nutitelefoni audioliidesesseühendatav tuulemõõtmisseade,mis aitab surfaritel ning golfi-mängijatel saada täpset ilmas-tikuinfot (sh õhurõhku, õhuniis -kust jne). Shaka prototüübi mak -sumus on 11 640 eurot.

Kolmas rahastuse saanud projekton Formula Battery ManagementSystem, mille ideeks on välja töötada akupakk ja aku juhtimis-süsteem, mida saab efektiisusetõst miseks kasutada näiteks elekt-ri sõidukites, taastuvenergeetikasvõi valve- ja kontrollsüsteemides.Prototüübi maksumus on 10 534eurot.

Järgmine rahastusvoor

juba detsembris

„Kõik esitatud ideed olid väärt eda -si arendamist. Loodan, et needmeeskonnad, kes seekordses voo -rus rahastust ei saanud, jätkavadsiiski prototüübi idee viimistle -mist,“ ütles Tallinna TeaduspargiTehnopol juhatuse liige Pirko Konsa.„Juba 15. detsembril koguneb eks -pertkogu uuesti, et välja validajärg mised rahastamist väärivadprototüübid,“ vahendas Konsa.Ekspertkogu vaatab taotlusi läbineli korda aastas ning kolmel jär-jestikusel aastal toetatakse uusinutikaid ideid 120 000 euro ula-tuses. �

PROTOTRON RAHASTAB KOLME PROTOTÜÜBI LOOMISTOktoobri alguses teavitas prototüüpide loomise rahastu Prototron esimeste

finantseeringute jagamisest. Tegemist on ainulaadse ettevõtmisega

Euroopas. Kui paljudes riikides luuakse innovaatilist intellektuaalset omandit,

kuid nende laiem levik jääb prototüübi puudumise taha, siis Prototroni näol

on tegemist olulise rahastuga, mis leiutajatele väljundi annab. Esimeses

voorus antakse 25 274 eurot kolme töötava tootenäidiste ehitamiseks.

K

Lisainfo: www.prototron.ee

PIRET POTISEPPInnovatsioonikeskusInnoEurope

Juba 15. detsembrilkoguneb ekspert-kogu uuesti, et väljavalida järgmised rahastamist vääri-vad prototüübid

12

- K A S U L I K K U -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

stjate maksevõimega seotudriskide maandamise üheks

võimaluseks on krediidikindlustus.Krediidikindlustus on kindlustusla-hendus, mis katab ettevõtja jaokskahju juhul, kui ostja pankrotistubvõi satub raskustesse makseko-hustuste täitmisel.

Kui ettevõttel on püsiv ja usaldus -väärne kliendibaas ning jätkuv tel-limuste maht, siis on maksetäht -aegadest tingitud likviidsusprob-leemide lahendamisel efektiivsei -maks faktooringfinantseerimine.Faktooring on finantseerimisla-hendus, kus müüja loovutab müü-gi arvetega seotud nõudeõigusedfinantseerijale, kes omakorda mak -sab loovutatud arvete eest kokku -lepitud määras raha müüjale — niisaab müüja arvetega seotud rahakoheselt oma käibevahendite hul -ka lisada ega pea ootama makse -tähtaja lõpuni.

Miks on vaja kindlustada?

Eksportivatel ettevõtjatel on võr-reldes kohalikul turul tegutsevateettevõtetega tunduvalt raskemhinnata välisturgudel valitsevaidmajanduslikke ja poliitilisi riske.

Välisriigi ettevõtluskliima ja sea-dusandlus võivad olla erinevadEesti omast, samuti on raskemsaada andmeid klientide finants- jamaksekäitumise kohta.

Müüja võimaldatud maksetähtaegon ostja jaoks üks odavamaid fi-nant seerimisallikaid ja konku rent -sis püsimiseks peab selleks valmisolema. Loomulikult peab ostjatelemaksetähtaja võimaldamine olema

läbimõeldud tegevus, oluline onteha seda usaldusväärsete part-ne ritega. Maandamata krediidi -riski des peituvad ohud ettevõttefi nantspositsioonile. Kui võtmek-lient satub makseraskustesse,põhjus tab see likviidsusproblee-me müüjale, kes omakorda satubraskus tesse maksekohustuste täit-misel oma tarnijate ees.

Maksetähtaegade

pakkumine eeldab

käibevahendite

olemasolu

Ettevõtete likviidsus on otsesessõltuvuses ostjatelt rahade laeku-mise kiirusest. Samas on paljud et-tevõtted sunnitud konkurentsispüsimiseks pakkuma oma ostjatelejärjest pikemaid maksetähtaegu.

See aga tähendab, et müüja lülitabarvetega seotud raha oma käibe -vahendite hulgast kuni makse -tähtaja saabumiseni välja ega saaseda oma igapäevategevuses ka-sutada. Seetõttu eeldab klientidelemaksetähtaegade pakkumine et-te võttelt oma jooksvate kulude finantseerimist.

Müügiarvete finantseerimisegasaab ettevõte oma pika maksetäht-ajaga arved muuta koheseks ra-haks. Finantseerimislahendusenaon võimalusteks faktooring või üksikute müügiarvete ost. Viimastvõimalust kasutavad sageli ehitus-ja hooajatöid teostavad ettevõtted,kes soovivad finantseerida üksi -kute projektide arveid või ka hulgi -müüjad ning tootjad, kes täidavad

PAINDLIKUD FINANTSEERIMIS-TINGIMUSEDAITAVAD KASVATADA ÄRI

P A K K U M I N E :

Peatselt lõppev aasta on toonud Eesti majandusele häid uudiseid. Ettevõtjate

julgus investeeringuid teha on tõusnud ning ekspordimahud näitavad

kasvutendentsi. Positiivsete uudiste taustal ei saa aga kõrvale vaadata maa-

ilmamajanduses toimuvast ning ettevõtjate jaoks on peamiseks küsimuseks,

kuidas ennast kindlustada välisturgudel ostjate maksetähtaegadest tingitud

riskide vastu ning kuidas seejuures tagada ettevõttele piisav likviidsus.

OKrediidikindlustuse ja

müügiarvete finantsee-

rimise ühispakkumine

KredEx Krediidikindlus-

tus ja Svea Finantseeri-

mine pakuvad aasta

lõpuni klientidele:

• Viie Euroopa Liidus

tegutseva ostja

analüüsi KredEx

Krediidikindlustuselt

tasuta.

• Müügiarvete

finantseerimise

lepingute sõlmimist

lepingutasuta Svea

Finantseerimine poolt.

• Nõustamist krediidi-

kindlustuse ja müügi-

arvete finantseeri-

mise küsimustes.

• Vaata rohkem krediidi-

kindlustuse kohta

www.krediidikindlus-

tus.ee ja müügiarvete

finantseerimise kohta

www.svea.ee.

MARIKO RUKHOLMKredEx Krediidikindlustus AS

ERIC PUULMANNSvea Finantseerimine OÜ

Krediidikindlustus on kindlustus-lahendus, mis katab ettevõtja jaoks kahjujuhul, kui ostja pankrotistub või satub raskustesse.

13

- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

ehnoloogia 5-10 aasta

perspektiivis

Microsoft Eestist tehnoloogiakon-sultant Rasmus Reimo andis üle-vaate, millised tehnoloogilisedarengud meid 5-10 aasta perspek-tiivis enim mõjutavad, milline saabolema kasutajakogemus ja inimes -te roll. Ettekande käigus tõdeti, etmeid ootab ees andmete plahva-tuslik kasv, pilvetehnoloogia ühalaialdasem kasutamine, seadmetepaljusus ning õppivad masinad.

„Tehnoloogia peab leidma lahen-du se sellele, kuidas inimesed ühakasvavate andmemahtudega hak -kama saaksid. Hetkel sellele vägahead lahendust ei ole,” ütles Reimo.Lisaks tuleb leida hea lahendus,kuidas kõik erinevad seadmedpan na ühtima.

Tema sõnul muutuvad tehnoloogiaja kasutuskogemus sujuvaks jamärkamatuks. Nii peaks tehno -loogia aitama meil aega pareminikasutada, keskenduda kõige täht-samale ning toetama seeläbi suht -lust ja häid suhteid. Tuleviku märk- sõnadeks on kindlasti puutetund-likkus ning seadmete juhtimine

hääle- ja viipega. Näiteks tõi Rasmus Raimo televiisori, mis lä -heb käima häälkäsklusega ja auto -maat selt sellele kanalile, mida onteatud perioodi jooksul kõige sa -gedamini vaadatud. Loomulikultsaab kanaleid vahetada viipe jahäälkäsklusega. Need ei olnud pel-galt esineja sõnad, tema ütlusi illustreeris video, kus sarnaseid vi-sioone oli ette kujutatud ja seetundus meie tuleviku loomulik osa.Igal juhul ootame huviga.

Kindlasti on lähituleviku tehno -loogia seotud laialdasemalt puute-tundlike seinte ja ekraanide kasuta -misega. Need on informatiivsedseinad, mida saab ettevõtetes eri -nevatel eesmärkidel kasutada. Näi -teks esitlusteks ja info jagamiseks.

Üks huvipakkuvamaid küsimusi onkindlasti see, milliseks võiks muutu -da arvuti kui selline. Rasmus Reimoja Microsofti nägemuses on arvutitulevikus õhuke nagu paber. Videosoli visioon sellest loodud ja arvutidning telefonid olid ime õhukesedning läbipaistvad. Hetkel on sellinetehnoloogia veel kallis, kuid arengudon selles vallas kiired ja nii ei pruugisee enam kauge tulevik olla.

TEHNOLOOGIA JA TULEVIK23. oktoobril toimus Eesti Kaubandus-Tööstuskojas IT tulevikku

vaatav visiooniseminar „Tehnoloogia areng ja tuleviku töökoht”.

Õhus oli tunda pinevust, sest kes ei tahaks teada, kuidas võiks areneda

tehnoloogia ja mida see omakorda meile tööelus kaasa toob. Tänapäeval

ei ole enam palju ameteid, mis ei oleks seotud tehnoloogiaga.

T

MOONIKA KUKKTurundus- ja liikmesuhete osakonna projektijuht

suuri tellimusi. Finantseerimisetingimustes saab alati lähtuda igakliendi võimalustest ja tegelikestvajadustest.

Riskide ja

rahavoogude juhtimine

kontrolli alla

KredEx Krediidikindlustus ja SveaFinantseerimine sõlmisid koostöö -lepingu, et muuta krediidiriskidekindlustamine koos käibevahen-dite finantseerimisega Eesti ette -võtetele lihtsalt kättesaadavaks.

Koostöös tekkiv kompleksne la-hen dus võimaldab klientidel kes -kenduda oma põhitegevusele,arendada tooteid ja teenuseid,pakkuda neid ostja võimalustegasobivatel maksetingimustel ainarohkematel turgudel ja uutele ost-jatele.

Ei ole vaja kulutada res surs se oota-matute käibevahenditega seotudprobleemide lahendamisele ningtegeleda ostjatelt ammu maks matajäänud summade sissenõudmise-ga. Tulemuseks on turvali sem äri-tegevus ning rahavoo gude seni-sest parem juhtimine. �

Glen Koskela: „Meie põlvkond on viimane, kes mõistab, kuidas IT toimib.”

Lahendus võimaldabklientidel keskenduda

oma põhitegevusele,arendada tooteid ja

teenuseid.

14

- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

ui kaks esimest esinejat kä -sitlesid oma ettekannetes

Eesti ja Euroopa majandust ningseda mõjutavaid globaalseid aren-guid, siis Fred Jüssi keskendus loo -duse ajatutele väärtustele.

Peaminister Andrus Ansipi ette -kanne oli optimistlik. Ta tõi oma ettekandes välja põhjused, miksEesti majandus suutis majandus -kriisile edukalt vastu seista ja on ka üks paremini kriisist väljunud Euroopa riike. 2011. aastal oli Eestimajanduskasv Euroopa Liidu kõr -geim (8,3%) ja positiivne on see, etmeie majanduse struktuur on muu -tunud, oluliselt on kasvanud eks -pordi osakaal ja välisinvesteerin-gute maht. Ansipi hinnagul onEesti peamised riskid seotud euro-alas toimuvaga. Euro stabiilsus-mehhanismidesse soovitab ta suh-tuda kui enesekaitsevahendisse,mitte kui kohustusse ja omakasu-püüdlikku panusesse. „Keegi eikurvasta aasta lõpus, kui ta koduon endiselt korras, et milleks ta niipalju raha kindlustusele kulutas,kui see ikkagi maha ei põlenud,”lausus ta.

Priit Perens väitis, et vana majan-dusideoloogia enam ei tööta, kuidka uut pole veel leitud. Olulinemuutus maailmas toimus 2008.aastal. Sinnani oli inimestel ülemaailma kindel usk, et nad paran-davad oma eluajal enda elamis-järge ja muu maailm neid eriti eihuvitanud, kuid nimetatud aastalsee lootus kadus. Hakkas kasvamasotsiaalne ebavõrdsus ja inimesedolid ja on jätkuvalt üha enam rahul-olematud. Kahjuks võib arenenudmaailmamajanduses aimata süve-nevate probleemide jätku.

Perens kinnitas Andrus Ansipisõnu, et tegelikult pole Eestil veelkunagi läinud nii hästi nagu praegu.Äri tegemine läheb küll kallimaks,kuid vajalik lõtk on olemas. Tameenutas oma viimast kohtumist

KKui eelnev oli natuke kaugemasperspektiivis, siis juba lähitule-vikus peaksid ettevõtete juhid ar-vestama töötajatega, kes soovi -vad kasutada töötamiseks omitehnoloogilisi vahendeid. Ette -võt ted peavad neile seadmeteleomakorda vähemal või suuremalmääral ligipääsud andma.

Microsoft Eesti tehnoloogia evan-gelist Andres Sirel tutvustas de-mode abil oktoobri lõpus lans -seeritud uut Windows 8 operat-sioonisüsteemi. „Windows 8 onsuurim revolutsioon pärast Win-dows 95,“ ütles Sirel. Tema sõnulon uus süsteem suurepärane kin-nitus sellele, et digitaalne tööstiilon muutumas digitaalseks elu -stiiliks. Maailmas on praeguselhetkel juba rohkem nutiseadmeidkui personaalseid arvuteid. Piirärikeskkonna ja tavaelu vahel onmuutunud häguseks ja tööstiil onerinev. Ootused tehniliste vahen-dite osas on kõrgemad ning era -elust tuttavaid seadmeid soovi -takse kasutada ka tööl.

Kuna Windows 8 südameks onerinevad aplikatsioonid ja raken -dused, pakub kindlasti Eesti et-tevõtetele ja arendajatele huviWindows Store. Sinna saab ra -ken dusi juba praegu lisada, esi -mesed aplikatsioonidki on jubaüleval.

Tuleviku töökoht

Fujitsu Põhjala regiooni visionäärGlen Koskela, kes rääkis oma tule-viku töökoha nägemusest tõdes,et meie põlvkond on viimane, kesmõistab, kuidas IT toimib. Järg -mine põlvkond ei tunne huvi IT-süsteemide tausta vastu vaid ta -hab häid teenuseid. IT on muutu -nud kõigile kättesaadavaks. Kuivanema põlvkonna jaoks oli olu-line töökoht, siis uuema põlv -konna jaoks ei ole koht kui sellineenam oluline. Tema sõnutsi tuleb

mõelda tulevikus aina enam, kui -das panna piiri töö ja eraelu va-hele, kui ollakse erinevate sead -metega online.

Sotsiaalsete võrgustike, mobiil-sidevahendite, pilverakendustening avaliku andmesalvestusearengud muudavad meie arvu -tiga töötamise harjumust. Iga -ühele sobiv tööarvuti kaotab omaäriotstarvet. Ühelt poolt vaja tak -se erinevaid seadmeid ja teisteltpoolt soovitakse olla väga lähe -dalt seotud oma infoga. Võimalusümbritseva maailmaga ühendu -ses olla peab olema ka lõuna -lauas.

IT-juhtimine tulevikus

Elvis Tilgar ja Kaupo Grünberg Fujitsu Eestist kõnelesid IT-juh-timise rollist täna ja tulevikus, IT-riskide ja -kulude haldamisest.Nad tõdesid, et tänapäeval ei oleIT-juhi roll enam niivõrd tehnilinekuivõrd koordineeriv ning uutetehnoloogiate areng on olnud kiirem kui arvutikasutajate ja otsustajate valmisolek neid kasu-tusse võta.

Nende sõnutsi panustatakse täna -päeval väga palju ressursse n-ö„tulede põlemas hoidmisele” ehkinfrastruktuurile (internetiühen-dus, e-mail, isiklikud töövahen-did), see ei anna aga ühelegi ette -võttele konkurentsieelist. Tulebtuvastada oma konkurentsi eeli -sed ja panustada nendesse. Efek-tiivsed protsessid (näiteks logis -ti ka ja teenusprotsess) annavadettevõtetele konkurentsieelise.

Lisaks tundsid nad muret sellepärast, et IT-strateegia peale eikuluta juhtkonnad väga paljuaega, IT kogukulusid ei teata janeed ei skaleeru vastavalt turu-muudatustega ning IT küsimusijustkui kardetakse. IT-strateegiaon aga sama oluline kui mistahes

muu valdkonna strateegia ning tapeab ühtima ettevõtte stratee-giaga. Juhtkonnad võiksid rohkemarutleda uute tehnoloogiate, uutelähenemiste ja uute ettevõtlus -võimaluste teemadel. Infotehno -loogiasse tuleks suhtuda kuiabimehesse, mis aitab ettevõtteäriprotsesse toetada ja klientideleparemaid teenuseid pakkuda.

Visiooniseminari moderaatoriksoli Fujitsu Eesti tegevjuht AndresJärviste. Tema jutu põhisõnum olitöötajatele lubatud paindlikkus.

Ettevõtted, kes ei paku tööta-jatele paindlikust, võivad hakatapikemas perspektiivis kaotamaefektiivsust. Töökohalt eemaltöötades ei oma ettevõtete juhidsamal määral kontrolli töötajateüle, kuid kes on töötajatele vaba -dust andnud, näevad, et tege-likult ollakse palju produktiiv se -mad. Võimalused tehnoloogiavallas toovad kaasa mõtemallidemuudatuse. „Inimesed tahavadolla n-ö vabad agendid, nad pi gemteevad asju ära kui teevad töö-tunde,” sõnas Andres Järviste. �

Lisainfot ja seminari

presentatsioone näeb

Kaubanduskoja kodulehel

koda.ee/visiooniseminar

ja QR koodi abil.

Andres Järviste: „Inimesed tahavad olla n-ö vabad agendid, nad pi gemteevad asju ära kui teevad töötunde.”

15

- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

ekspordiga tegelevate ettevõtja-tega, kus jõuti järeldusele, et palkaoleks võimalik tõsta küll. Sotsiaal -set olukorda silmas pidades soovi -tab Perens seda ka teha. Meie plusson see, et me ei kuulu veel are-nenud riikide hulka, sest maailmastoimub hetkel rikkuse jagamineläänest itta, samuti pole meil sot -siaalseid kohustusi seljakotigaseljas nagu paljudel heaoluühis -konna riikidel. Ent on ka problee -

me: alusetu on uskuda, et teisteprobleemid kunagi meieni ei jõua.Euroala riikide võlakriisist on saamas euro kriis, seega peitubPerensi hinnangul suurim ohtEes tile eurotsoonis. Samuti onmeie sissetulekud endiselt vägamadalad.

Fred Jüssi on oma looduseuskujuba 35 aastat kuulutanud. Temahinnangul on 60 aasta jooksul

(aeg, mil ta on loodust kindlates piirkondades jälginud) muutusedlooduses olnud katastroofilise mii-nusmärgiga ja seda eelkõige elu -rikkuse mõttes. „Kuid me olemesiiski endiselt rikkad ja seda peabhoidma,“ lausus ta.

Jüssi peamine sõnum oli, et mär-gakem, hoidkem ja nautigem seda,mis on päris. Seda, mis ei sõltu riigimajanduslikust ja poliitilisest olu -

korrast. Ta illustreeris oma väiteidhelisalvestiste ettemängimise janäidetega loodusest. Kassi nurru-mine ja erinevate lindude laul tekitasid publikus toredaid ära -tundmishetki. Fred Jüssi lõpetasoma jutu kokkuvõttega: „Midagi eiole karta siis, kui riik saab aru püsi -väärtustest ja neid ei tohi räpakaltkohelda! Pidagem siis meeles, etelukvaliteedi näitaja on elamiserõõm”. �

ANDRUS ANSIP:

EESTI ON ÜKS PAREMINI KRIISIST VÄLJUNUD EUROOPA RIIKE16. oktoobril toimus Pärnus juba seitsmes Kaubanduskoja Pärnu esinduse

ja Swedbanki Lääne-Eesti regiooni korraldatud Majandusteemaline

pärastlõuna. Lühikonverentsi formaadis ürituse eesmärk on anda

Swedbanki kohalikele äriklientidele ja Kaubanduskoja Pärnumaa liikmetele

heal tasemel aktuaalset majandusalast teavet. Sel korral esinesid üle

100-pealise publiku ees Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip,

Swedbanki peadirektor Priit Perens ja loodusemees Fred Jüssi.

KATI KRASSKaubanduskoja Pärnu esinduse projektijuht

Ansipi hinnagul on Eesti peamised riskid seotud euroalas toimuvaga. Euro stabiilsusmehhanis-midesse soovitab tasuhtuda kui enese-kaitsevahendisse,mitte kui kohustusse ja omakasupüüdlikkupanusesse.

16

- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

alendid koju! tabas Eesti ühis -konda tundlikku kohta, selles

ei ole kahtlust. Juba algusest pealesaadab projekti pidev kajastatavusmeedias, rääkimata temaatilistestkunstinäitustest, kontsertidest võikasvõi näiteks Pelgulinna sünni-tusmaja viimases heategevuslikuskampaanias „Aita talent koju”. Tugevühiskondlik resonants viitab teemaolulisusele Eesti inimeste jaoks.Sellest tulenevalt võtab projekti -meeskond siinkohal kokku esime -sed tegevusaastad ning teeb jä -reldused edaspidiseks.

Olles sellise projektiga omamoodipioneerid, ei olnud meil alustadesvähimatki aimu projekti kulge-mi sest ja arengust. Teadsime, et

vähesed suurettevõtted on püüd-nud kaardistada välismaal viibivaidinimesi (nt Swedbank), kuid keegiei olnud varem sellist projekti sel- liste mõõtmetega ette võtnud. Por-taali luues lähtusime sihtgruppidesläbi viidud küsitluste tulemustestning fookusgrupi intervjuudes kuuldust. Leidsime, et ühest küljestkohalikud ettevõtted tõepoolestvajavad ja väärtustavad välismaisekogemusega inimesi, sest lisaksvälismaisele kogemusele ja võõr-keeleoskusele on neil ka tihtilugurohkem ettevõtlikkust. Teisest kül-jest saime teada, et välismaal õppi-vad ja töötavad eestlased eelistak -sid töötada kodumaal sobival töö-postil, sageli ka madalama palgaeest. Uuringu tulemustest järelda -

sime, et luues keskkonna, mis mõ -lema sihtgrupi huvid kokku viib,suudame leevendada ajude ära -voolu. Selleks meediumiks sai por-taal www.talendidkoju.ee.

Kahe tegevusaasta jooksul olemeõppinud, et välismaalt naasmine eiole aga pelgalt tööpakkumise saa -misega seotud. Paljudel inimesteljääb naasmine kõrvaltvaataja jaokslihtsate, kuid tegelikkuses keeru -lis te praktiliste takistuste taha.Sellised küsimused nagu abikaasaelamisloa saamine, lapse lasteaia -kohad või eluaseme rendimaksesuurused. Majandus- ja kommu-nikatsiooniministeeriumi andmetelvõtab välismaalase tööleasu mineEestisse praeguse bürokraatiaga

aega 3-6 kuud. See on paraku aeg,millega tööandjatel on enamikul kor-dadel keeruline arvestada, sest töö-koht vajab täitmist märksa kii remini.

Eesti on muutumas. Juba praegu esi -nev struktuurne tööjõupuudus sü -veneb vananeva ühiskonna ja glo -baliseeruva maailma taustal järjestrohkem. Muutmaks Eesti ini mes tedoonorriigist sihtriigiks on vaja riigi -poolset koordineeritud programmi.Tuleviku majanduslike probleemidelahendamiseks ei piisa vaid eest-laste siiameelitamisest, vaja on töö-tada ka mitte-eestlas tega. Arengu -fondi koostatud põhjalikus talendis-eire teemapaberis tehakse Eestiatraktiivsemaks muutmiseks järg -mised konkreet sed soovitused:

QUO VADIS, „TALENDID KOJU!”?„Talendid koju!” projekt on tänaseks saanud kaheaastaseks

ning sellega seoses on hea heita pilk tagasi,

et teha järeldusi ning mõelda, kuidas edasi minna.

T

„Talendid koju!” projektimeeskonna liige Artur Elme ja Solveig Jahnke Eesti Kunstiakadeemiast.

Kaspar Korjus Elionist ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige Valdo Kalm.

Projekti „Talendid koju!” kaasrahastab

Tarkade otsuste fond Euroopa Liidu

Sotsiaalfondi vahenditest.

17

- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

• Talentide värbamise bürok -raatia vähendamine.

• Välismaalasi ja tagasipöördu-vaid eestlasi nõustava agen-tuuri loomine.

• Omamaiste õpilaste välja poo -le õppima suunamine ja sealttagasitoomise korraldamine.

• Toetusskeemide loomine ini -mestele (kolimiseks, elu sis se- seadmiseks jms.).

• Toetusskeemide loomine et-te võtetele (lihtsustamaks vä -lismaise tööjõu, nii eestlastekui mitte-eestlaste palkamist).

Kõige olulisema väljakutsena onaga vaja muutust hoiakutes.Meie enda positiivne suhtumine,tahe ja valmidus inimesi ühis -konda taaslõimida on eelduseksnende eesmärkide saavutamisel.„Talendid koju!” jätkab oma tege -misi, et muuta Eesti paremaks.

Projekti kokku võttev üritus

18. oktoobril toimus Eesti Tea dus -te Akadeemia saalis Eesti Kau -ban dus-Tööstuskoja initsia tiivilarutelu „Quo vadis, Eesti talent?”

Arutelul tegid ettekanded „Ta -lendid koju!” meeskond, Skype’ijuhatuse liige Tiit Paananen,Elioni ärijuht Kaspar Korjus, EestiArengufondi nõukogu liige Raivo

Vare ning Majandus- ja Kommu-nikatsiooniministeeriumi ase -kants ler Ahti Kuningas.

Portaali „Talendid koju!” kaudupärast Lancasteri Ülikooli lõpe -tamist Elion Ettevõtted ASistööle asunud Kaspar Korjus rää -kis väljakutsetest ja raskustestEestist väljapoole õppima asumi -sel. Ka tema sõnul on nii Eestistvälja minnes kui ka tagasi pöör-dudes olulisteks teguriteks suh-tu mine ja kommunikatsioon.Ala tes aastast 2007 kuni tä-naseni on suhtumine mineja tes -se hakanud muutuma. Kui 2007.aastal püüti minejaid pigemkinni hoida, siis kolme aasta järelsoovitatakse küll minna koge-musi hankima, kuid klausliga„Eesti vajab Sind!”. Tema sõnulvõiks hüüdlause Eestist välja -poo le õppima minejale olla „Mine,me oleme 100% Sinuga!”.

Arengufondi nõukogu liikmeRaivo Vare sõnul on oluline muutaEesti atraktiivseks väljastpoolttulijatele, vastasel korral muudab

ELi riikide omavaheline kasvavkonkurents talentide pärast Eestitulevikus sihtriigist doonorrii giks.Sihtriigiks saamiseks on Eestilvaja ületada ääremaa men taliteetning talendipoliitika puhul peabesimene valik olema oma talen-tide kaasamine enne teiste järeleminekut.

Paneeldiskussioonis „Quo vadis,Eesti talent?” osalesid projekti „Talendid koju!” patroon presidentToomas Hendrik Ilves, Tiit Paa na-nen, talendijuhtimissüstee midearendaja Riina Varts, Ahti Kunin -gas ning Eesti Kaubandus-Töös-tuskoja juhatuse liige, EMT juha -tuse esimees Valdo Kalm. Dis kus-siooni juhtis Presidendi Kant se leidirektor Siim Raie. Diskus sioonisosalenud tõdesid, et ainuüksiühiskonnas vallandunud diskus-sioon näitas teema olulisust ja pro-jekti „Talendid koju!” vajalikkust,nüüd peaks järgnema sügavamarutelu riiklikult toetatud konk -reetsete sammude üle. PresidentToomas Hendrik Ilves pidas kõigeolulisemaks hoiakute muutmist,mis on meie ühiskonna üheks suurimaks väljakutseks. „Nega -tiivsed hoiakud ja sallimatus pär-sivad inimeste tagasitulekut roh -kem kui langus sissetulekutes võiükskõik milline muu bürokraatliktakistus,” lausus riigipea. �

Seminar

Protsessi-juhtimine organisat-sioonide arendamisel23. novembril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kor-raldab 23. novembril kell 10.00-14.00Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17,Tallinn) koolituse „Protsessijuhtimi -ne organisatsioonide arendamisel”.

Seminaril räägime lahendustestprot sessijuhtimise rakendamisel niiera- kui avaliku sektori organisat-sioonide arendamisel.

Ettekanded keskenduvad protsessi-juhtimise praktilisele rakendamiseleEestis ja Soomes.

Esinejad• Siret Kegel,

InCap Group, Eesti Kvaliteediühing

• Tõnu Hein, HeiVäl Consulting

• Lauri Leskilä, IMS Solutions

• Jaan Oruaas, FocusIT

Seminari osalustasu on Kaubandus -koja liikmele 25 eurot, mitteliikmele50 eurot, lisandub käibemaks.

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves talentide teemal arutlemas. „Negatiivsed hoiakud ja sallimatus pärsivad inimeste tagasitulekut rohkem kui langus sissetulekutes või ükskõik milline muu bürokraatlik takistus,” lausus projekti „Talendid koju!” patroon president Ilves.

Hüüdlause Eestistvälja poo le õppimaminejale võiks olla „Mine, me oleme100% Sinuga!”.

Lisainfo ja registreerimine:GERLY JOSTOVTel: 604 0082 E-post: gerly.jostov@koda.ee

18

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

Koolitustsükkel

Pärastlõuna maksukonsultandiga6. detsembril 2012 — 23. mail 2013 Kaubanduskojas

Jätkame kevadel alanud koolituste sarja „Pärastlõuna maksukonsultandiga”, mis keskendub teemade lõikesmaksukorralduse seadusele; muudatustele maksuseadustes; kinnisvaratehingute, tervishoiukulude, kaupade ja teenuste maksustamisele ning erisoodustustega seotud küsimustele. Koolitused toimuvadkord kuus neljapäeviti kell 13.45–16.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Koolituse lektoriks on Rödl & Partner Audit OÜ-s maksukonsultandina töötav Virve Aru.

Virve Aru on Rödl & Partner Audit OÜ-s töötanud maksukonsultandina alates 2002. aastast. Tal on majan -dusalane kõrgharidus ja tema igapäevane töö seisneb klientide ja kolleegide konsulteerimises, maksu -riskide hindamises ja auditi meeskondades osalemises. Samuti on Virvel pikaajaline töökogemus rahvus-vahelistes ärinõustamisettevõtetes, olles töötanud viis aastat maksunõustajana rahvusvahelise taustagaaudiitorfirmas. Teist samapalju on ta tegutsenud maksuametis tulu- ja käibemaksu peaspetsialistina.Virve on maksulektorina tegutsenud juba üle 20 aasta.

Riigieelarve jaoks kõige olulisemad summad on maksud. Maksuhalduri ülesanne on maksud maksuse-adustes ettenähtud suuruses kokku koguda ja maksumaksjate kohustus on maksuseaduste alusel mak-sud õigesti arvestada, deklareerida ja tasuda. Enamik maksumaksjaid deklareerivad ja tasuvad maksevähemalt kaks korda kuus ja nendeks on 10. ja 20. kuupäev vastavalt palgamaksude ja käibemaksu osas.Positiivne on see, et maksuhaldur kontrollib järjest enam deklaratsioonide õigsust suhteliselt ruttu pealedeklaratsiooni esitamist, sest siis on deklaratsiooni koostamise detailid värskelt meeles. Maksukorralduseseadus sätestab maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse. Kas selline kohustus on piiramatu? Kuidasmaksuhalduri ja maksukohustuslase suhtlemine igapäevaselt toimub? Kas on välja kujunenud tüüpilisedolukorrad, millal maksuhaldur suure tõenäosusega täpsustavaid küsimusi esitab? Kas maksuhalduri antudtähtaeg vastamiseks on piisav? Kas vastata või mitte? Millele tuleb kindlasti reageerida? Need onküsimused, mis maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumisega seotud inimeste ette on kerkinud.

„Maksukorralduse seadus ja praktika”

Neljapäeval, 6. detsembril toimuval koolitusel „Maksukorralduse seadus ja praktika“ saab ülevaate tege-likust elust ja mõnedest kohtulahenditest selles valdkonnas. Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmele 30 eurot ja mitteliikmele 60 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad tervituskohv jakoolitusmaterjalid. Registreerumise tähtaeg on 3. detsember.

Koolituste ajakava:

• 6. detsember 2012

• 24. jaanuar 2013

• 21. veebruar 2013

• 21. märts 2013

• 25. aprill 2013

• 23. mai 2013

Seminar

Müük ja müügitehnikad13. novembril Kaubanduskojas

• Miks on osad ettevõtted

teistest tulemuslikumad?

• Kuidas jõuda kliendini?

• Kuidas valida õige strateegia ja

leida sobivaim müügitehnika?

Nendele ja paljudele teistele küsi -mustele leiab vastused seminarilt„Müük ja müügitehnikad”. Seminartoimub teisipäeval, 13. novembril kell10–15.45 Eesti Kaubandus-Töös-tuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn).Seminar on mõeldud müü gitegevu -sega seotud töötajatele, kes soovi-vad kasvatada tulemuslikkust aren -dades oma müügioskusi erine vatesmüügitöö faasides.

Lektor:

Seminari lektor on Mare Teichmann(PhD), Tallinna Tehnikaüli kooli psüh -holoogiaprofessor, P. & M. Curie nim.Pariisi Ülikooli erakorraline profes-sor, Euroopa Töö- ja Orga nisat sioo ni-psühholoogia Professo rite Nõukogu(ENOP) liige.

Osavõtutasu Kaubanduskoja liikme-tele 60 eurot, mitteliikmetele 120eurot, lisandub käibemaks. Hinnassisalduvad teabematerjalid, kohvi -paus ja lõuna.

Lisainfo ja registreerimine:JANE JUHANSONTel: 604 0081 E-post: jane@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine:KATI KRASSTel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

VIRVE ARUKoolituse lektor

19

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

Tarbimiskeskkonna arengu konverents

Mõjuvõimsad tarbijad ja vastutustundlikud ettevõtjad21. novembril Swissôtel Tallinnas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tarbijakaitseamet ja

Euroopa Komisjoni Eesti esindus kutsuvad huvilisi

tasuta tarbimiskeskkonna arengu konverentsile „Mõju -

võimsad tarbijad ja vastutustundlikud ettevõtjad”.

Konverents toimub 21. novembril hotellis Swissôtel

Tallinn (Tornimäe 3, Tallinn). Konverentsi töökeeled on

eesti ja inglise, sünkroontõlge. Konverentsil osale -

miseks tuleb 21. oktoobriks registreeruda aad ressil

http://ec.europa.eu/eesti/form_et.htm.

Konverents on suunatud ettevõtjatele, mittetulundus -ühingutele, poliitikakujundajatele, formaalse ja mittefor-maalse hariduse andjatele ning kõigile, kes on huvitatudtarbimiskeskkonda ning ettevõtluse ja tarbijaõigusearengut puudutavatest teemadest.

Muutused tarbimiskeskkonnas — näiteks inimeste suure-nenud mobiilsus, toodete ja teenuste parem kättesaa-davus, tehniline areng, muutused tarbijakäitumises — onloonud tarbijaturgudel palju uusi võimalusi. Teisalt seisameseetõttu vastamisi mitmete väljakutsetega. Kuigi teo-reetiliselt on tarbijate kaitseks loodud harmoniseeritud Euroopa standardid, pole tarbijate õigused praktikas alatitagatud. Lisaks sellele ei ole tarbimine enam riigisiseneküsimus, vaid on muutunud piiriüleseks. Kas lahendusekson seadusandluse tugevdamine või peaksid tarbijad iseenda eest rohkem seisma? Kas peame leppima asjaoluga,et ettevõtjad ja tarbijad on üksteise vaenlased? Mida saameteha, et viia kokku ettevõtjate ja tarbijate huvid?

Konverentsi eesmärgid:

• arutleda isereguleeruva tarbimiskeskkonna üle;• diskuteerida tarbija ja ettevõtja huvikonfliktide teemal.

Seminar

Muudatused Raamatupidamise Toimkonna juhendites28. novembril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub ettevõtjaid seminarile „Muudatused Raamatu-pidamise Toimkonna juhendites”. Seminar toimub 28. novembril kell 11.00–16.15Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Koolituse lektor on BDOpartner ja vandeaudiitor Sven Siling, kes omab ligi 15 aasta pikkust audiitorluse kogemust ja on Eesti Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni liige.

Käesoleva aasta alguses võeti vastu muudetud Raamatupidamise Toimkonnajuhendid, mis hakkavad kohustuslikus korras kehtima 1.1.2013 ja hiljem algavatelemajandusaastatele. Nimetatud muudatused sisaldavad mitmeid fundamentaalseiduuendusi, mis võivad oluliselt mõjutada ettevõtte finantspositsiooni ja kasumit ningon seetõttu olulised nii raamatupidamise kui ka eelarvestamise seisukohalt. Käes-oleval koolitusel antakse nendest muudatustest kõikehõlmav ülevaade ja tuuaksepraktilisi näiteid. Lisaks käsitletakse koolitusel ka analoogseid riigi raamatupidamiseüldeeskirja muudatusi, mis hakkasid kehtima alates käesoleva aasta algusest.

Koolitus annab vastused järgmistele küsimustele:

• RTJ-de muudatuste taust ja põhjused

Millised arengud on raamatupidamises toimumas Euroopa Liidu tasemel ningmilline on nende arengute võimalik mõju Eestile? Miks muudeti Eesti Raamatu-pidamise Toimkonna juhendeid?

• Üleminekusätted

Kuidas toimub muudetud RTJ-dele üleminek erinevates arvestusvaldkondades?

• Muudatused varade ja kohustuste kajastamisel

Millistel juhtudel ei pea "hambad ristis" hindama varade õiglast väärtust ningmillal on lubatud soetusmaksumuse meetodi kasutamine? Mis saab müügiootelpõhivarast? Millal tohib ja millal ei tohi arendusväljaminekuid kajastada bilansisvarana? Millise perioodi jooksul tuleb kõiki immateriaalseid varasid amortiseerida?Milliste meetodite järgi on lubatud kajastada sihtfinantseerimist? Millal tohib jamillal ei tohi saadud liitumistasusid kajastada koheselt tuluna?

• Täiendused tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel

Mida tuleb arvesse võtta investori mõjuvõimu ulatuse (kontrolli) hindamisel?Kuidas arvestada järk-järgulist kontrolli omandamist? Milliste täiendavate mee-todite järgi tohib kajastada sidusettevõtteid? Kuidas kajastada ühe ja samakontserni ettevõtete vahelisi ühinemisi ning jagunemisi?

• Aruande esitusviis ja nõuded lisainformatsioonile

Kuidas kajastada bilansis algsaldode muutusi? Milliseid võrreldavaid andmeid eiole enam lisades vaja esitada? Millist täiendavat infot tuleb hakata lisades esitamaseotud osapooltega tehtud tehingute kohta?

Koolituse maksumus on kaubanduskoja liikmele 55 eurot ja mitteliikmele 110 eurot,lisandub käibemaks. Hind sisaldab jaotusmaterjale ja lõunat.

Lisainfo:DORIS LEBREHTTel: 626 4435 E-post: doris.lebreht@ec.europa.eu

Registreerumine:Konverentsil osalemiseks täitke internetis registreerumisvorm,mille leiate aadressilt: http://ec.europa.eu/eesti/form_et.htm.

Lisainfo ja registreerimine:TOOMAS HANSSONTel: 744 2196 • E-post: toomas.hansson@koda.ee

20

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

Tööstuse arukas planeerimine:koolitusseminar (välis)arendajatele7. detsembril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös ettevõttega Hendrikson & Ko ning advokaadibürooga SORAINENkorraldavad 7. detsembril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) (välis)arendajatele suunatud kooli-tusseminari „Tööstuse jätkusuutlik kavandamine”.

Tootmise või ehitamise planeerimine peaks algama „kodutööst“: ettevõtmise võimalike asukohtade hoo-likast kaardistamisest. Pealiskaudsed otsused võivad arendaja ja kohaliku kogukonna jaoks tähendadakeerulisi valikuid, arendajale aga kaotatud aega ja raha. Missugune on optimaalne arendamisprotsess, millal alustada planeeringutega ja millal on vajalik korraldada mõjude hindamine? Missugused muudkeskkonnakorralduslikud protseduurid võivad olla vajalikud enne ehitusega alustamist (näiteks keskkonna-kompleksloa taotlemine)?

Mastaapse projekti puhul peaks kindlasti kaaluma mitmeid võimalikke asukohti, analüüsides eri paikademajanduslikke ja tehnilisi võimalusi ning hinnates keskkonnamõjusid. Asukohtade valikul tuleb arvestadaressursside kättesaadavuse, taristu olemasolu ning sotsiaal-majanduslikke aspektidega nagu näitekstööjõu olemasolu. Konkreetse keskkonna piiranguid tuleks tõlgendada võimalikult laiemas tähendusesning arvestada ka riigi keskkonnapoliitikaga. Taoline põhjalik analüüs annab lisaks kehtivatele piiranguteleka hea ülevaate võimalustest äritegevuse arendamiseks. Alles pärast põhjalikku eeltööd on mõttekas alus-tada läbirääkimisi kohalike omavalitsustega.

Anname ülevaate ka asjakohastest seadustest. Mitmed tootmise rajamise või laiendamise seisukohaltolulised seadused on hiljuti muutunud või peagi muutumas, mis saab olema teisiti võrreldes senisega?

Päevakava:

9.45 Tervituskohv

10.00 Kaubanduskoja sissejuhatus

10.20 Välisinvestori Korduma Kippuvad Küsimused investeeringuotsuse kaalumisel,

võimalikud ohud ja tekkida võivad probleemid

(Urmas Volens, advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat)

11.00 Keskkonna- ja planeeringuaspektidest lähtuvad valikud

(Juhan Ruut, Hendrikson&Ko juhtiv ekspert)Erinevad arendusprojektid vajavad erinevaid planeeringulisi ja keskkonnakorralduslike lahendusi. Ettekandes tutvustatakse üldisi põhimõtteid, mida silmas pidada ruumi- ja ressursimahukate tegevuste kavandamisel. Antakse ülevaade geoinfosüsteemidest kui tõhusast vahendist võrdlevate analüüside tegemisel. Konkreetsete projektide kaudu näidatakse, kuidas on äriidee tekkimisest jõutud tootmistegevuse käivitamiseni, või vastupidi — miks selleni ei jõutud.

12.00 Arutelu: arendajate endi kogemusedMis läks hästi või halvasti, mida tahaks võimaluse korral teisiti teha?

Koolituse hind on Kaubanduskoja liikmele 15 eurot, mitteliikmele 30 eurot, lisandub käibemaks.

Lisainfo ja registreerimine:TRIIN UDRISTel: 604 0090 E-post: triin@koda.ee

Rahvusvahelinemess ja kontakt-kohtumiste üritus

Tech Industry2012 29.–30. novembril Riias

Messil Tech Industry on esindatudtööstuse, tootmise, masinaehi-tuse, metallitöötluse, automaa -tika, elektroonika, elektrotehnikaja tööriistadega tegelevad ette -võtted. Osalema oodatakse üle 25 000 isiku ja 200 ettevõtte 21 riigist (sh Balti riikidest, Skandi-naaviast, Saksamaalt, Valgevenest,Ukrainast, Itaaliast, Poolast ja mu-jalt). Messi raames toimuvad kamit med loengud ja seminarid ningosaleda saab ka kontaktkohtu-miste üritusel eelnevalt valitudettevõtetega.

Kuna Kaubanduskoda korraldabkontaktkohtumise üritust koos-töös Enterprise Europe NetworkiLäti partneritega, on messipääseja kontaktkohtumiste üritusel osa-lemine kõigile tasuta.

Lisainfo ja registreerimine:GERLY JOSTOVTel: 604 0082 • E-post: gerly.jostov@koda.ee

21

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

Lisainfo ja registreerimine:GERLY JOSTOVTel: 604 0082 • E-post: gerly.jostov@koda.ee

CITADELE PANGA EESTI FILIAAL

Citadele Panga Eesti filiaal pakub äriklientidelearveldusi, pangakaarte kui ka investeerimislaenuja reserveerimistasuta arvelduskrediiti.

Citadele Panga Eesti filiaal pakub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele:• aasta jooksul alates pakkumise aktiviseerimi-

sest riigisisesed maksed kõigisse pankadessehinnaga 0,20 eurot /1 makse (tavahind: 0,38eurot /1 makse)

• arvelduskrediidi lepingu sõlmimisel lepingu -tasu soodustus — 25%. (lepingutasu tavahind0,5% laenulimiidist, min. 128 eurot). Soodus-tus kehtib uutele lepingusõlmijatele kuni31.12.2012.

Küsi personaalset pakkumist pangatehinguteleBaltikumis! Tutvu toodete tingimustega veebile-hel www.citadele.ee ning vajadusel konsulteerimeie panga töötajaga citadele@citadele.ee võiklienditeeninduskeskuses Tallinnas või Narvas:

Tallinn

Roosikrantsi 2, Tallinn 10119Tel: 770 0000E-R 9.00–17.00 • L-P suletud

Narva

Puškini 10, Narva 20309Tel: 770 0100E-R 9.00–17.00 • L-P suletud

TOMBAK OÜ

Tombak OÜ jõulukaardivaliku leiate aadressil:www.postkaardid.ee. Lisaks kaartidele pakumeka neile logode ja teksti sissetrükki. Kaartidemüügitulust toetame Tallinna Lastehaigla Toetus-fondi.

Lisainfo:

Andres TõnissonTombak OÜTel: 5342 7728E-post: kujundus@tombak.ee

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:

Lisainfo: KAIDI TALSENTel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

SEMINAR

TARBIJA JA ELEKTRITURU AVANEMINE 201320. NOVEMBRIL • Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

21. NOVEMBRIL • Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3, Pärnu)

26. NOVEMBRIL • Tartus Atlantise Konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)

29. NOVEMBRIL • Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)

Seoses 1. jaanuaril 2013 toimuva elektrituru avanemisega saavad kõik kodu- ja äritarbijadvalida endale sobivaima elektrimüüja, kellest esimesed on oma hinnapaketid ka avalikus-tanud. Mida aga tähendab avatud elektriturg? Millised muutused toob turu avanemine kaasatarbijatele? Neil ja paljudel muudel elektrituru avanemist puudutavatel küsimustel arutletakseEesti Kaubandus-Tööstuskoja, Advokaadibüroo GLIMSTEDT ja Energiaturg.ee energiasemi-naril „Tarbija ja elektrituru avanemine 2013”. Lektor on Moonika Kukke. Käsitletavad teemad:

I ELEKTRITURU AVANEMINEElektrituru avanemine — mida see tähendab? Milline on Eesti valmisolek minna vastuavatud elektriturule? Mis on kõige olulisemad kuupäevad ja toimingud tarbija jaoksavatud elektriturule üleminekul? Mida kujutab endast elektrivarustus kui universaal-teenus ja kellel selleks õigus on? Kes ja kuidas reguleerivad turuosaliste käitumist avatudelektriturul? Kust leida rohkem infot avatud elektrituru kohta?

II AVATUD ELEKTRITURUL ELEKTRI OST-MÜÜK Kellelt elektrit osta? Kuidas elektripakette võrrelda? Millistel tingimustel elektrit osta?Kuidas elektrimüüjat valida ja vahetada? Kuidas elektrit ise müüa? Mis on senised tarbijatepõhiküsimused seoses avatud elektriturult elektriostuga?

Moonika Kukke on Energiaturg.ee tegevjuht ja advokaadibüroo GLIMSTEDT energiaõiguseadvokaat ning Tallinna Tehnikaülikooli doktorant, uurides elektrituru küsimusi süvitsi niipraktikas kui teadusmaailmas.

Moonika Kukke avaldas möödunud aastal elektri- ja gaasiturukorraldust käsitleva raamatu„Energiaturukorraldus", samuti viis ta september 2011 kuni aprill 2012 AdvokaadibürooGLIMSTEDT ja Elering AS ühisprojektina läbi kaheksast seminarist koosnenud energiasemi-naride sarja „Elektrituru põhialused." Koostöös Äripäevaga on Moonika Kukke korraldanudmitmeid laia kõlapinda leidnud energiakonverentse.

MOONIKA KUKKEKoolituse lektor

22

- P A K K U M I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

Tekstiil, rõivad, jalanõud

• Saksamaal hangitakse jalatseid. Tähtaeg 27.11.2012. Kood 5429

• Saksamaal hangitakse kutserõivaid, eritöö rõivaid ja manuseid. Tähtaeg 04.12.2012. Kood 5430

• Rootsis hangitakse lippusid. Tähtaeg 28.11.2012. Kood 5431

• Soomes hangitakse jalatseid ja kaitsejalatseid. Tähtaeg 30.11.2012. Kood 5432

• Norras hangitakse polosärke. Tähtaeg 26.11.2012. Kood 5433

Mööbel, sisustus ja tarvikud

• Norras hangitakse koolimööblit. Tähtaeg 26.11.2012. Kood 5435

Metall, masinad ja seadmed

• Suurbritannias hangitakse kütteseadmeid.Tähtaeg 23.11.2012. Kood 5436

• Norras hangitakse kuulareid. Tähtaeg 03.12.2012. Kood 5437

• Soomes hangitakse paate. Tähtaeg 30.11.2012. Kood 5438

Kemikaalid, õlid, kütused

• Saksmaal hangitakse kütteõlisid. Tähtaeg 29.11.2012. Kood 5439

• Saksamaal hangitakse maagaasi. Tähtaeg 10.12.2012. Kood 5440

• Rootsis hangitakse keemiatooteid. Tähtaeg 23.11.2012. Kood 5441

Puit, ehitus, ehitusmaterjalid

• Rootsis hangitakse hoonete ehitustöid. Tähtaeg 21.10.2012. Kood 5442

• Soomes hangitakse korterelamute ja eramute ehitustöid. Tähtaeg 10.12.2012. Kood 5443

• Norras hangitakse puiduheitmeid. Tähtaeg 30.11.2012. Kood 5444

Muu

• Norras hangitakse taimi. Tähtaeg 26.11.2012. Kood 5445

• Suurbritannias hangitakse telke. Tähtaeg 10.12.2012. Kood 5446

• Suurbritannias hangitakse jalgrattaid. Tähtaeg 27.11.2012. Kood 5447

• Rootsis hangitakse õhufiltreid. Tähtaeg 26.11.2012. Kood 5448

• Soomes hangitakse mänguväljakute tarvikuid. Tähtaeg 26.11.2012. Kood 5449

• Saksamaal hangitakse turvakaameraid. Tähtaeg 03.12.2012. Kood 5450

• Suurbritannias hangitakse tõlketeenust. Tähtaeg 29.11.2012. Kood 5451

NATO

• NATO hange liitlasvägede Euroopa ülem-juhatuse peakorteris personalitööga seotudandmebaasi/võrgustiku haldamiseks. Tähtaeg dokumentidega tutvumiseks23.11.2012. Kood 4935

Kaubanduskoda pakub hanketemaatikast huvitatuileka hangete teavitamise teenust. Küsi lisainfot!

RIIGIHANKETEATED:

KOOSTÖÖPAKKUMISED:• Austria keevitustööde ja mehaaniliste masina -

osa komponentide tootmisega tegelev ette võteotsib tootjaid ja hulgimüüjaid antud sektoris.Kood: 2012-10-08-024

• Rootsi logistikaettevõte otsib Põhjamaade tu-rule sisenevaid suuremaid ettevõtteid. Kood: 2012-10-24-003

• Rootsi naiste ja meeste välisriiete tootja otsiballhankijaid. Kood: 2012-10-19-015

• Rootsi ehitusettevõte otsib ehitusmaterjalidetarnijaid. Kood: 2012-10-19-013

• Venemaa tollivormistustega tegelev ettevõtepakub transpordi ja logistikaettevõtetele ühis-ettevõtlust ja allhanget. Kood: 2012-10-19-008

• Prantsuse hüdrauliliste jm seadmete projektee -rimise- ja tootmisega tegelev VKE pakub all-han get. Kood: 2012-10-18-043

• Läti mööbliettevõte otsib oma kauba edasimüü-jaid (täispuidust ja puitplaatmööbel). Kood: 2012-10-17-033

• Läti puidutöötlemisettevõte otsib oma kaubaedasimüüjaid (kaubaalused, karbid, puitbrikett,puidugraanulid). Kood: 2012-10-17-029

• Belgia uudset majade energia tõhu suse tehnoloo-giat pakkuv ettevõte otsib edasi müüjaid. Kood: 2012-10-17-006

• Leedu ettevõte toodab erinevate kaubagrup-pide ladustamiseks ja transpordiks kasutatavaidsuuri kotte ja otsib kauba edasimüüjaid. Kood: 2012-10-17-003

• Venemaa kemikaalide (sidrunhape, glütseriinjm) hulgimüügiga tegelev ettevõte otsib ainetetootjaid. Kood: 2012-10-16-026

• Venemaa nisujahutootja otsib kauba turusta-jaid ja agente. Kood: 2012-10-16-001

• Suurbritannia ettevõte pakub transpordi- ja logistikateenuseid keemiatööstusettevõteteleohtlike kaupade veoks. Kood: 2012-10-15-062

• Soome ettevõte on välja töötanud uudse tehno -loogia eramajade ja büroohoonete kütmiseks,otsib oma kauba edasimüüjaid. Kood: 2012-10-14-001

• Leedu maantee-ja raudteetranspordile spetsia -liseerunud ettevõte pakub logistikateenuseid.Kood: 2012-10-12-029

• Venemaa turismiteenuseid pakkuv ettevõteotsib reisikorraldajaid ja pakub ennast esinda-jaks Venemaa turule sisenejatele. Kood: 2012-10-11-032

• Läti puidutöötlemisettevõte, mis toodab pui dustmesitarusid otsib oma kauba edasimüüjaid japakub end alltöövõtjaks. Kood: 2012-10-10-037

• Läti ettevõte, mis projekteerib ja ehitab lastemänguväljakuid, samuti spordivahendeid (kum-mist matid) otsib oma toodete edasimüüjaid.Kood: 2012-10-10-044

• Läti tänavajalgrattaid disainiv ja tootev ettevõteotsib oma kauba edasimüüjaid. Kood: 2012-10-10-027

• Rootsi disainer otsib vildist materjalide tootjaid(mitte kootud materjal). Kood: 2012-10-10-004

• Saksa põllumajandusmasinate keevitamise jainstallatsioonitöödega tegelev ettevõte otsiballhankijaid ja vastastikust tootmist. Kood: 2012-09-18-032

Koostööpakkumiste põhjalikumad kirjeldused on nähtavad Koja kodulehel

www.koda.ee/koostoopakkumised

Lisainfo: KADRI RISTTel: 604 0091 E-post: kadri.rist@koda.ee

Lisainfo: TRIIN UDRISTel: 604 0090 E-post: triin.udris@koda.ee

23

- J U U B I L A R I D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 19 • 7. NOVEMBER 2012

KAUBANDUSKODAEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0090 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted

Tel: 604 0088 • avalikud suhted

Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

25KVETAS OÜliige alates 1998

20ABCONSULT OÜliige alates 2009

ALGOL CHEMICALS OÜliige alates 2007

BALSNACK INTERNA-TIONAL HOLDING ASliige alates 1996

ECOPRO ASliige alates 1998

JAAKSONI LINNAHOOLDUS OÜliige alates 1998

KADAKA AIANDI ASliige alates 1996

KIVA ASliige alates 1997

KULBERT ASliige alates 2005

LINDA NEKTAR ASliige alates 1999

LUISA TÕLKEBÜROO OÜliige alates 1999

LUKU-EXPERT OÜliige alates 1996

PAAR OÜliige alates 2007

ROVICO BÜROO OÜliige alates 2007

RUSSIAN ESTONIAN RAIL SERVICES ASliige alates 1997

S.P. OÜliige alates 1998

SIVEX INTERNATIONAL ASliige alates 1999

SPANTAL OÜliige alates 2001

SYSTEMTEST OÜliige alates 2003

VÄRVALTRANS Ozliige alates 2006

WERMSTOCK ASliige alates 1992

15ADVOKAADIBÜROO SIREL & PARTNERID OÜliige alates 2004

BORINBERG OÜliige alates 2007

DMC DIRECT OÜliige alates 2005

ERATO OÜliige alates 2001

ESTEVE TERMINAL ASliige alates 2006

FAMINER OÜliige alates 2010

FERREL ASliige alates 2000

FINNAIR OYJ EESTI FILIAALliige alates 2007

HAKTEK OÜliige alates 1998

IB KRATES OÜliige alates 2005

IDEAL OÜliige alates 2008

IREST EHITUS ASliige alates 2001

KAGRO GROUP OÜliige alates 2011

PALMAKO ASliige alates 2006

PHARMA SYSTEMS EESTI OÜliige alates 2006

SÖDRA EESTI ASliige alates 2012

THEMAR OÜliige alates 2010

VR-SEBASTIAN OÜliige alates 2008

10AMS ELEKTRONIC OÜliige alates 2003

BALTIC BISON OÜliige alates 2008

BARONA EESTI OÜliige alates 2007

EESTINOVA OÜliige alates 2008

MAJA TREIDING OÜliige alates 2005

MGI TURUNDUS OÜliige alates 2008

NATURAL HOUSE OÜliige alates 2011

PML BALTI OÜliige alates 2011

REMEI BALTICA OÜliige alates 2003

LÕUNA-EESTI TÕLKEKESKUS OÜliige alates 2007

SUBLAND OÜliige alates 2003

TREI PUIDUKAUBAD OÜliige alates 2004

5DECORETER OÜliige alates 2012

DILAR KASVUHOONED OÜliige alates 2012

EMPOWER ASliige alates 1997

HELLMANN WORLDWIDE LOGISTICS OÜliige alates 2010

HUB LOGISTICS OÜliige alates 2008

KIVIKUVAND OÜliige alates 2008

NURMAK OÜliige alates 2011

KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB NOVEMBRIKUU JUUBILARE!