08.12.2015

Gaasituru arendamine

Mart Landsberg

Elering Gaas AS

• Elering on integreeritud elektri- ja gaasisüsteemide süsteemihaldur Eestis

• Peamisteks prioriteetideks turgude arendamine ning kõrge varustuskindluse tase

• Alates 02 Jaanuarist 2015 on Elering AS (elektri TSO) gaasi TSO (Elering Gaas AS) enamusaktsionär

• Ettevõtete täielik ühendamine alates 2016

Elering AS

Teemad

• Eesti gaasisüsteem ja piirkondlik gaasiturg

• Gaasi ressursid – maagaas ning uued

allikad

• Gaaskütuste tulevikuväljavaated

• Euroopa kontekst ning gaasituru

arendamine

Eesti gaasisüsteem

• Eeldatav tarbimine 2015 (ca 500 mcm) ca 50% 2006 aasta tasemest(1008 mcm).

• Üle 60% gaasist tarbitakse Tallinna piirkonnas

• Elering omab gaasisüsteeme töörõhuga MOP38 ja MOP55 bar; odoriseerimata gaas

• Ühendused Venemaaga (2) ja Lätiga (1)

• 2014 aastal oli pea 100% impordistühe tarnija poolt Venemaalt;

• 2015 aastal on moodustanud import Leedust ca 24%

Key figures 2014

Võrgu

pikkus

885km

Ülekande-

maht

538 mcm

Jaotus-

jaamad(#)

37

Mõõte-

jaamad (#)

2

Tipu-

tarbimine

4,5 mcm

Gaasivõrk eestis

• Üleriigiline jaotusvõrk

puudub

• Hajali

jaotusvõrgupiirkonnad

ülekandetorustike

läheduses

• Suurimad JV piirkonnad

markeeritud roheliste

ringidega; ülejäänud

piirkondade tarbimine

olematu suurusega

Gaasi tarbimine eestis

Aastane Kuutarbimised

Põhiline langus tingituna kütusevahetusest kaugküttes

0

20

40

60

80

100

120

MC

M/

milj

on

it k

uu

pm

eetr

it

2012

2013

2014

2015442

645

745

816786

736 719

826865

724

838

962991 10081004

963

655701

627679 689

538499

0

200

400

600

800

1000

1200

19

93

19

94

19

95

19

96

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

20

14

20

15

aastane tarbimismaht (miljon m3), sh Nitroferdi tarbimine

PROGNOOS

Täna arvestusühikuteks m3 – eesmärk energiaühikutele üleminek 1m3 = ca 10.5 kWh

Gaasi tarbimine Eestis (mcm)

Tööstus12323%

Energiasektor23344%

Põllumajandus-ja

kalandussektor8

1%

Transpordisektor3

1%

Äri- ja avaliku teeninduse

sektor99

19%

Kodumajapidamine64

12%

Harju maakond32561%

Ida-Viru maakond80

15%Jõgeva maakond5

1%

Lääne-Viru maakond

357%

Põlva maakond7

1%

Pärnu maakond112%

Rapla maakond265%

Tartu maakond285% Viljandi maakond

133%

Piirkondlik gaasisüsteem

• Sisendpunktid o Venemaalt Eestisse (3), o Venemaalt Soome (2)o Valgevenest Leedusse (1)o LNG Leedus

• Gaasihoidla Lätis (2,2 bcm) o Talvine Läti+Eesti+Pihkva

gaasivarustus

• Alates 2014 lõpust täiendav varustuskanal Leedust – LNGterminal Klaipedas

• Nii Läti kui Soome TSO-d täna vertikaalselt integreeritud ettevõtted

• Peamiselt take-or-pay lepingud31 mcm/d

20 mcm/d

24 mcm/d

4bcm/year

1,2 mcm/d

3,4 mcm/d

6 mcm/d

Piirkondliku gaasisüsteemi

arendamine

• Eesmärgiks Soome-Balti ühine gaasiturg aastaks 2020o Ühtsed turureeglido Piirkondlik gaasibörs

• Suurem turupiirkond loob võimalusi turupõhiselt täiendavate tarneallikate arendamiseks (sh taastuvgaasi tootmine; LNGterminalid)

• Balticconnector ja Eesti-Läti kahesuunaline ühendus - 2019

• Ühendus Leedu ja Poola vahel (GIPL) valmib 2019 – täiendav tarnekanal kesk-Euroopast (Norra gaas; LNG)

-

20,00

40,00

60,00

80,00

100,00

120,00

EE - Eesti LV - Läti LT - Leedu FI - Soome Balti + Soome

2012 2013 2014

Balti riikide ja Soome maagaasi tarbimine (TWh) 2012 - 2014

Piirkondliku gaasituru arendamine

Complete Baltic-Finnish gas market action plan will be composed

beginning of 2016.

- Harmonization of gas Network & Storage Access Rules in the entire

gas market of the region

- Accounting of cross-border gas flows offsetting the differences in

energy value

- Harmonization of gas quality requirements

- Harmonization of the gas supply licencing framework (retail and

wholesale) in the region

- Roadmap for harmonized implementation of requirements of

European Network Codes in Baltic States and Finland;

- Financing of EU Projects of Common Interest (PCI)

- Harmonization of measurement of gas flows for technical and

commercial purposes in energy units (kWh at gross calorific value)

- Launching a common virtual trading hub and a gas exchange in the

region

- Establishment of common gas Data Hub platform

- Data exchange

- Common approach to the definition of protected customers

Gaasi ressursid

Fossiilgaas

• Tavapärane maagaas

• Mittekonventsionaalsed maagaasid

Taastuvgaas

• Biogaas/biometaan

• Sünteetilised gaasid

Fossiilsed maagaasid

Maagaas on õhust kergem, lõhnata, värvita ja maitseta gaasiliste süsivesinike

segu, mille peamine koostiskomponent on metaan (CH4) – tekkinud orgaaniliste

ainete (mereloomade ja -taimede ning alamate organismide) lagunemise tulemusel,

täites gaasileiukohtades poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores.

Gaasi osakaal tõusnud 16%-lt kuni 21%-ni aastal 2012

Allikas: IEA Key World Energy STATISTICS, 2014

Gaasikaubandus (billion cubic

metres)

Biogaas ja biometaan

• Biogaas saadakse

orgaanilise aine

(proteiinid, rasvad ja

süsivesikud) lagundamise

tulemusel

• Peamine meetod

anaeroobne kääritamine

• Avastati A. Volta poolt

1776 aastal „põleva soo

efekti katseline

tõestamine“

• Biometaan saadakse

biogaasi puhastamisel

Biogaas Biometaan

CH4,% 50-75% >95%

CO2,% 25-45% <2%

H2S, O2, NH3

jne

kuni 5% mõni %

Ressurss Eestis 4-5 TWh aastas

Sünteetilised gaasid

• Power-to-Gas

• Biomassi

gasifitseerimine

• Põhiline väljund on

vesinik (H2)

• Gaasivõrku edastamisel

tuleb vesinik muuta

metaaniks (H2+CO2 ->

CH4)

Ressurss Eestis … …? TWh aastas

Maagaasi hind $/Mmbtu

Miks on gaas tulevikukütus?

• Suur energiatiheduso Estlink2 – 650 MWh/tunnis; o Balticconnector - 3500 MWh/tunnis; o Nord Stream – 70 000 MWh/tunnis

• Ülekandekaod puuduvad

• Mugav, eriti võrgugaasi puhul

• Puhas, puudub oluline lokaalne saaste (va NOx); taastuvgaasil lisaks ka CO2 heitmed

• Lihtsalt ladustatav tänaste tehnoloogiatega – sh suurtes kogustes

• Taastuvgaas on kohalik kütus!!

Gaaskütuste tulevikuväljavaated

• LNG - liquefied natural gaso Kokkusurutus 600 korda võrreldes gaasilises olekus metaanigao Ca 60% LFO mahust sama energiahulga juures.o Gaas transporditav väljaspool torujuhtmeid

• CNG - compressed natural gaso Tavaliselt kasutatakse rõhul ca 200 bar – 1% tavamahust atmosfäärirõhulo Gaas transporditav väljaspool torujuhtmeid

• Võrgugaaso Ülekandekaod praktiliselt puuduvad

• Power-to-Gas; Gas-to-Powero Elektrolüüsi abil vesiniku tootmine elektri ülejäägil (elektri madala hinnaga

tundidel)o Elektri tootmine gaasist kõrge turuhinnaga perioodidell

Autotransport

• Peamiselt kasutuses (metaan)surugaasi

kujul (CNG)

• Mootorite ümberehitusvajadus

minimaalne

• Metaan kasutatav nii otto kui

diiselmootoris, pikk ajalugu

• Tänapäeva tehnoloogiatest

taastuvkütusele üleminekul kõige

kuluefektiivsem lahendus

LNG põhine gaasi kasutamine

• Offgrid kaugküte

• Meretransporto Läänemere väävlidirektiiv 2015 suurendab LNG-d kasutavate

laevade arvu

• Kasutamine tööstuseso LNG asendab tööstuses naftasaadusi ja vedelgaasi

• Kasutamine transpordiso LNG raskeveokite, raudteetranspordi kütusena

Hajutatud energiatootmine

• Sisepõlemismootorite põhine elektri-ja

soojuse koostootmine

• Kütuseelemendid elektri-ja soojuse

koostootmiseks

• Energiaefektiivsus tunduvalt kõrgem kui

suurte kaugküttepiirkondadega koostootmisel

Power –to – gas; gas – to - power

Gaas Euroopa Liidu

energiapoliitika osana

Gaas Euroopa Liidu

energiapoliitika osana

Peamised eesmärgid

• Varustuskanalite mitmekesistamine ja varustuskindluse tõus

• Turu liberaliseerimine ja võrdne juurdepääs võrgule – sh võrkude omandiline eristamine

• Taristu efektiivne kasutamine

• Kliimapoliitika eesmärkide täitmisele kaasaaitamine (nii sildkütusena kui taastuvatest allikatest kütusena)

Kolmas energiapakett:

• Directive 2009/73/EC – common rules for the internal market in gas

• Regulation 715/2009. Conditions for access to the natural gas transmission networks –sarnane kui elektri põhimõtetega

• Regulation N°713/2009 establishing an Agency for the Cooperation of Energy – sama kui elektris

Entry-Exit põhimõte

• Enne gaasituru liberaliseerimist olid kasutusel teekonna (maht per km) põhised ülekandetariifid

• Entry-exit piirkond kas riigi või piirkonna põhine

• Piirkonnas ühtsed turureeglid, sama (hulgi)turuhind

• Tariif on nii piirkonda sisenemisel kui piirkonnast väljumiselo Üldjuhul 50/50 sisenemine/väljumineo Tariif peaks olema asukohaneutraalne – st sama kõigis kas sisend- või väljundpunktideso Kasutamine toimub võimsuse reserveerimise alusel (oktsjon, vm võimsuse jaotamise meetod)

• Tariifid põhinevad võimsuskomponendil (kulubaasi paremaks arvessevõtmiseks)

• Kaubanduspiirkonna (entry-exit zone) sees gaasi transportimisel täiendavad tasud puuduvad

• Kaubandus piirkonna sees toimub läbi virtuaalse kauplemispunkti

Võrgueeskirjad

• Network security and reliability rules

• Network connection rules

• Third party access rules

• Data exchange and settlement rules

• Interoperability rules

• Operational procedures in an emergency

• Capacity Allocation and Congestion Management Rules

• Rules for trading

• Transparency rules

• Balancing rules

• Harmonised tariff structures

• Energy efficiency for networks

Varustuskindlus

Varustusallikate mitmekesisus

N-1

• Vastavalt EÜ määrusele nr 994/2010 on varustuskindluse kriteeriumiks N-1 kriteerium, mis näitab, kui jätkusuutlik on gaasisüsteem selle süsteemi kõige suurema läbilaskevõimega elemendi tööst väljasolekul

Kaitstud tarbijate varustamine

• Määruse 994/2010 artikli 8 punkt 1 kohaselt pädev asutus (antud juhul Konkurentsiamet) kohustab tema poolt määratud maagaasiettevõtjaid (Eesti puhul Elering) võtma meetmeid, et tagada liikmesriigi kaitstud tarbijatele gaasitarned järgmistel juhtudel:o 1) äärmuslik temperatuur seitsmel järjestikusel tippnõudlusega päeval, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt üks kord 20

aasta jooksul; o 2) erandlikult suur gaasinõudlus vähemalt 30-päevasel ajavahemikul, nagu juhtub statistiliste andmete kohaselt üks kord 20 aasta

jooksul ning o 3) üksiku suurima gaasiinfrastruktuuri häired vähemalt 30-päevasel ajavahemikul keskmistes talvistes ilmastikutingimustes.

• Vastavalt MGS § 26*1 lg-le 2 on kaitstud tarbijad järgnevad:o 1) kodutarbija, kelle tarbijapaigaldis on ühendatud jaotusvõrguga;o 2) eluruumide kütteks soojust tootev ettevõtja, kellel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas.

Vene gaasi osakaal, 2014

2015 aastal on Leedust Eestisse tarnitud gaasi osakaal üle 20%

Varustuskindluse näitajad Eestis

Ühendus-

punkt

Tehniline

läbilaskevõime

(mln m³/d / GWh)

gaasi rõhk

ühenduspunktis

Karksi GMJ - 40-42 bar

Värska GMJ – 40-42 bar

Narva – 28-30 bar

Läbilaskevõime

tavatingimustel

(mln m³/d / GWh)

gaasi rõhk

ühenduspunktis

Karksi GMJ – 34-36 bar

Värska GMJ – 34-36 bar

Narva – 22-24 bar

Minimaalne

läbilaskevõime

(mln m³/d / GWh)

gaasi rõhk

ühenduspunktis

Karksi GMJ – 24-26 bar

Värska GMJ – 24-26 bar

Narva – 18-20 bar

Narva LKS 3 / 31,2 1,2 / 12,5 0,8 / 8,3

Värska GMJ 4 / 41,6 3,4 / 35,3 2,2 / 22,9

Karksi GMJ 7 / 72,8 6,0 / 62,4 4,0 / 41,6

Kokku 14 / 145,6 10,6 / 110,2 7,0 / 72,8

N - 1 (%)

valem (1)

järgi

104,4 68,7 44,8

N-1 kriteeriumi täitmine Kaitstud tarbijate varu maht– kodutarbijad,

kaugkütteettevõtted ilma reservkütuseta

Lõpetuseks

• Elering kui süsteemihaldur aitab kaasa gaasituru edendamisele nii infrastruktuuri projektide arengu kui turu arendamisega

• Peamiseks eesmärgiks regionaalse, Balti-Soome toimiva gaasituru loomine

• Globaalne gaasiturg on muutumises tulenevalt nii turgude avanemisest kui uutest allikatest

• Uued kasutusvaldkonnad – väikekoostootmine, transport. Taastuvgaas oleks tulevikus oluline transpordikütus

Küsimused?

Mart.Landsberg@elering.ee