sm · web view2 188 2 105 2 062 12.1 13.6 9.0 9.8 10.7 3 korda 966 1 967 1 973 1 787 1 599 8.5 9.8...
TRANSCRIPT
Toimetulekutoetuse maksmine 2013. aastal
2013. aastal kulus toimetulekutoetuse maksmiseks (toimetulekupiiri kindlustamiseks) ja täiendavaks toetuseks toimetulekutoetuse saajale, kelle kõik teised pereliikmed on alaealised[footnoteRef:1] 18,48 miljonit eurot. [1: 2011. aastast alates 15 eurot.]
2013. aasta jooksul maksti toimetulekutoetust 19 320 leibkonnale ning kokku rahuldati 118 492 toimetulekutoetuse taotlust (keskmiselt kuus 9874 taotlust).
Arvestuslikult sai üks leibkond aasta jooksul toimetulekutoetust 6,1 korda, mis on veidi vähem kui 2012. aastal (6,4 korda).
Kokku sai 2013. aastal toimetulekutoetust (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 35 070 inimest, mis on veidi all 2,7% Eesti elanikest (2012. aastal – 3,0%).
Ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 155,93 eurot.
Arvestatuna ühe elaniku kohta maksti 2012. aastal toimetulekutoetust summas 14 eurot.
Andmed toimetulekutoetuse maksmiseks kulunud vahendite, toetust saanud leibkondade ning rahuldatud taotluste arvu kohta viimase kuue aastal on toodud alljärgnevas tabelis.
Tabel 1. Toimetulekutoetuse üldandmed, 2009–2013¹
2009
2010
2011
2012
2013
Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv
20 149
...
24 332
21 585
19 320
Toimetulekutoetust saanud inimeste (leibkonnaliikmete) arv
38 122
...
44 647
39 333
35 070
Rahuldatud taotluste arv
106 819
165 119
161 641
137 791
118 492
Leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes
190 519
292 425
285 216
242 544
209 345
Keskmine rahuldatud taotluste arv kuus (taotlused /12)
8 902
13 760
13 470
11 483
9 874
Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv (taotluste arv/leibkondade arv)
5,3
...
6,6
6,4
6,1
Toimetulekutoetust saanud inimes-te osatähtsus rahvastikus², %
2,9
...
3,4
3,0
2,7
Toimetulekutoetuseks ja täiendavaks toetuseks kasutatud vahendid, eurot
11 576 572
20 447 958
23 756 374
20 682 655
18 476 529
Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot
108,38
123,84
146,97
150,10
155,93
Toetuse keskmine suurus arves-tatuna ühe elaniku kohta², eurot
8,67
15,36
17,90
15,64
14,00
¹ 2009–2010. aasta andmete allikas on S-veebi aruandlus, 2011. aastast alates – Sotsiaaltoetuste ja teenuste andmeregister STAR.
2 Arvestatuse aluseks on aasta keskmine rahvaarv, 2013. aasta kohta – rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2013.
Kuna rahvaarv on Statistikaameti poolt täpsustatud seisuga 17.jaanuar 2014, siis andmed 2009-2012.aasta kohta on vastavalt sellele ümber arvutatud.
Olulisemad muutused 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga:
· toimetulekutoetust saanud leibkondade arv vähenes 2265 leibkonda võrra ehk 10,5% (tabel 2);
· toimetulekutoetust saanud inimeste arv vähenes 10,8% ehk 4263 inimese võrra;
· rahuldatud taotluste arv vähenes 14,0% ehk 19 299 taotluse võrra. See tähendab, et arvestuslikult sai 2013. aastal ühes kuus toetust 1608 peret vähem kui aasta tagasi;
· leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes vähenes 13,7% ehk 33 199 inimese võrra (s.o arvestuslikult 2777 inimest kuus);
· toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kasvas 3,9% ehk 5,83 eurot. Seda on mõjutanud eluasemekulutuste kiirem kasv võrreldes sissetulekute kasvuga.
Eespooltoodust järeldub, et toimetulekutoetuseks arvestatud vahendite kulu vähenemine 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga toimus ainult rahuldatud taotluste vähenemise arvel.
Kokku vähenesid toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahendid 2,21 miljonit eurot ehk 10,7%.
Tabel 2. Toimetulekutoetuse üldiste näitajate võrdlus eelmise perioodiga (protsenti)
2009/2008
2010/2009
2011/2010
2012/2011
2013/2012
Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv
176.9
...
...
88.7
89.5
Toimetulekutoetust saanud inimeste (leibkonnaliikmete) arv
192.3
...
...
88.1
89.2
Rahuldatud taotluste arv
179.3
154.6
97.9
85.2
86.0
Leibkonnaliikmete arv rahuldatud taotlustes
185.9
...
...
85.0
86.3
Toimetulekutoetuseks ja täiendavaks toetuseks kasutatud vahendid, eurot
198.2
176.6
116.2
87.1
89.3
Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot
110.6
114.3
118.7
102.1
103.9
¹ Seoses 1.aprillist 2010 uuele sotsiaaltoetuste ja –teenuste andmeregistrile üleminekuga ei ole võimalik esitada andmeid 2010. aasta kohta tervikuna.
Toimetulekutoetuse analüüsi andmed näitavad, et üldiselt mõjutab toimetulekutoetuseks kasutatud vahendite muutust (suurenemist või vähenemist) eelkõige toimetulekutoetuse taotluse arvu muutus.
Toimetulekutoetuse rahuldatud taotluste arv ja toimetulekutoetuseks kulutatud vahendite muutused viiel viimasel aastal on näha joonisel 1.
Joonis 1. Toimetulekutoetuse rahuldatud taotlused ja toetusteks kulutatud vahendid kvartalite lõikes, 2009─2013
Nagu ülaltoodud jooniselt nähtub, siis jätkus 2013. aastal toimetulektoetuse saajate ning toetuseks kasutatud vahendite vähenemine. 2013. aasta IV kvartalis oli rahuldatud taotluste arv juba enam kui 6,5 tuhande taotluse võrra väiksem kui 2009. aasta IV kvartalis (80% 2009. aasta IV kvartalis rahuldatud taotluste arvust). Samas kasvasid toimetulekutoetuseks kasutatud vahendid 338 tuhande euro võrra ehk 9,2%.
Toimetulekutoetuse saamise sagedus
Toimetulekutoetuse saamise sagedust 2008─2009, 2011─2013. aastal iseloomustab alljärgnev tabel.
Tabel 3. Toimetulekutoetust saanud leibkondade jaotus toetuse saamise kordade arvu järvi
Perede arv
Osatähtsus, %
2008
2009
2011
2012
2013
2008
2009
2011
2012
2013
1 kord
3 145
4 655
3 447
3 437
3 303
27.6
23.1
14.2
15.9
17.1
2 korda
1 381
2 740
2 188
2 105
2 062
12.1
13.6
9.0
9.8
10.7
3 korda
966
1 967
1 973
1 787
1 599
8.5
9.8
8.1
8.3
8.3
4 korda
817
1 490
1 778
1 577
1 510
7.2
7.4
7.3
7.3
7.8
5 korda
630
1 153
1 630
1 435
1 293
5.5
5.7
6.7
6.6
6.7
6 korda
554
955
1 444
1 219
1 081
4.9
4.7
5.9
5.6
5.6
7 korda
423
973
1 255
1 181
1 075
3.7
4.8
5.2
5.5
5.6
8 korda
338
781
1 252
1 070
929
3.0
3.9
5.1
5.0
4.8
9 korda
330
799
1 173
994
834
2.9
4.0
4.8
4.6
4.3
10 korda
386
775
1 119
964
882
3.4
3.8
4.6
4.5
4.6
11 korda
507
1 004
1 486
1 236
1 033
4.5
5.0
6.1
5.7
5.3
12 korda
1 914
2 857
5 587
4 580
3 719
16.8
14.2
23.0
21.2
19.2
Kokku
11 391
20 149
24 332
21 585
19 320
100
100
100
100
100
Peaaegu viiendik (19,2%) 2013. aastal toimetulekutoetust saanud leibkondadest said toimetulekutoetust igal kuul (s.o 12 korda), 17,1% said toetust vaid üks kord aastas (tabel 3).
Viimasel paaril aastal pidevalt väheneb toimetulekutoetuse saamise sagedus – vähenes nende leibkondade osatähtsus, kes said toetust pikema perioodi jooksul ja vastupidi. Kõige enam (18,8%) 2013. aastal vähenes kogu aasta toetust saanud leibkondade arv, mistõttu nende osatähtsus toimetulekutoetuse saajate hulgas vähenes 2,0 protsendipunkti (joonis 2).
Joonis 2. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv toetuse saamise kordade arvu järgi perioodi jooksul, 2009 ja 2012─2013
Toetuse saajad leibkonnatüübi järgi
Toetust saanud leibkondade ja rahuldatud taotluste arvu ning keskmist toetuse saamise kordade arvu ja arvestatud toetuse summat leibkonna tüüpide lõikes kahel viimasel aastal iseloomustab alljärgnev tabel 4. Tabelis 5 on esitatud võrdlusandmed osatähtsusena leibkondadest ja keskmise leibkonnaga võrreldes.
Tabel 4. Toimetulekutoetuse maksmine erinevates leibkonna tüüpides¹, 2012. ja 2013. aastal
Leibkonnatüüp
Leibkondade arv
Rahuldatud taotluste arv
Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv
Toimetuleku-toetuseks kasutatud vahendid, miljonit eurot
Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot
2012
2013
2012
2013
2012
2013
2012
2013
2012
2013
Kokku
21 585
19 320
137 791
118 492
6.4
6.1
20.68
18.48
150.10
155.93
Lastega
6 788
6 123
41 718
36 752
6.1
6.0
8.71
8.04
208.75
218.85
sh ühe täis-
kasvanuga
4 295
3 956
26 834
24 380
6.2
6.2
5.31
5.11
198.06
209.62
Registreeritud töötu(te)ga
14 669
12 244
93 775
74 438
6.4
6.1
15.08
12.58
160.84
168.97
sh lastega
4 348
3 698
25 510
20 395
5.9
5.5
5.81
4.89
227.66
239.79
sh pikaaja-
lis(t)e töötu-
(te)ga
4 699
3 499
33 824
25 680
7.2
7.3
5.43
4.28
160.59
166.75
Pensionäri(de)ga
5 003
5 180
22 711
23 917
4.5
4.6
2.19
2.44
96.58
101.82
sh vanadus-
pensionä-
ri(de)ga
851
861
2 245
2 245
2.6
2.6
0.19
0.18
83.09
81.55
sh töövõime-
tuspensionäri
(de)ga
3 726
3 881
17 567
18 600
4.7
4.8
1.69
1.92
96.47
103.46
1Tabelis on toodud välja vaid peamised leibkonnatüübid. Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama leibkond kuuluda mitmesse erinevasse leibkonnatüüpi. Näiteks, pensionäriga leibkond võib kuuluda samal ajal lastega või töötuga leibkondade hulka. Seetõttu ei ole tabelis toodud näitajad (taotluste ja leibkondade arv ning toetuse summad, toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetud eluasemekulud ning sissetulekud summeeritavad.
Tabel 5. Toimetulekutoetust saanud erinevate leibkonnatüüpide võrdlusandmed, 2012. ja 2013. aastal (protsenti)
Leibkonnatüüp
Toimetuleku-toetust saa-nud erinevate leibkonna-tüüpide osa-tähtsus kõigist leibkondadest
Erinevate leibkonnatüü-pide rahuldatud taotluste osatähtsus kõigist rahuldatud taotlustest
Ühe leibkonna keskmine toetuse saamise kordade arv võrreldes keskmisega
Toimetuleku-toetuseks kasutatud vahendid kõigist toimetuleku-toetuseks kasutatud vahenditest
Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta erinevates leibkonntüüpides võrreldes keskmise näitajaga
2012
2013
2012
2013
2012
2013
2012
2013
2012
2013
Lastega
31.4
31.7
30.3
31.0
96.3
97.9
42.1
43.5
139.1
140.4
sh ühe täiskasvanuga
19.9
20.5
19.5
20.6
97.9
100.5
25.7
27.7
132.0
134.4
Registreeritud töötu (te)ga
68.0
63.4
68.1
62.8
100.1
99.1
72.9
68.1
107.2
108.4
sh lastega
20.1
19.1
18.5
17.2
91.9
89.9
28.1
26.5
151.7
153.8
sh pikaajalis(t)e töötu
(te)ga
21.8
18.1
24.5
21.7
112.8
119.7
26.3
23.2
107.0
106.9
Pensionäri(de)ga
23.2
26.8
16.5
20.2
71.1
75.3
10.6
13.2
64.3
65.3
sh vanaduspen-
sionäri(de)ga
3.9
4.5
1.6
1.9
41.3
42.5
0.9
1.0
55.4
52.3
sh töövõimetus-
pensionäri(de)ga
17.3
20.1
12.7
15.7
73.9
78.1
8.2
10.4
64.3
66.3
Registreeritud töötuga leibkonnad
Kõige suurema osakaalu toimetulekutoetuse saajatest moodustavad registreeritud töötuga leibkonnad (tabel 4). Kokku maksti toimetulekutoetust 2013 aastal 12 244 registreeritud töötuga leibkonnale. Võrreldes 2012. aastaga vähenes registreeritud töötuga leibkondade arv kiirema tempoga (vähenemine 16,5%) kui loetust saanud leibkondade arv kokku (vähenemine 10,5%). Selle tulemusel vähenes nende leibkondade osatähtsus kõikidest toetust saanud leibkondadest 68,0%-lt 63,4%-le (tabel 5).
2013. aasta jooksul rahuldati 74 438 registreeritud töötuga leibkondade toimetulekutoetuse taotlust (62,8% kõikidest rahuldatud taotlustest). Pikaajaliste töötuga leibkondade osatähtsus moodustas töötuga leibkondade taotlustes 34,5%.
Võrreldes 2012. aastaga vähenes 2013. aastal registreeritud töötuga leibkonnaliikmega leibkondade rahuldatud taotluste arv leibkondade arvust kiiremini ─ 20,6% ehk 19 337 taotluse võrra. Selle arvel toimus taotluste üldarvu vähenemine.
Leibkondadele, mille koosseisus oli üks või enam registreeritud töötut, arvestati 2013. aastal toimetulekutoetust summas 12,588 miljonit eurot, mis on 68,1% toimetulekutoetuseks kulutatud vahenditest (2012. aastal 15,08 miljonit eurot ehk 72,9% kulutatud vahenditest).
Võrreldes 2012. aastaga vähenes registreeritud töötuga leibkondadele arvestatud toetuse summa 2,51 miljonit eurot ehk 16,6%.
Arvestuslikult maksti 2013. aastal registreeritud töötu leibkonnaliikmega leibkonnale toimetulekutoetust ühe taotluse kohta 168,97 eurot, mis on 13,04 eurot rohkem kui riigis keskmiselt. Võrreldes 2012. aastaga kasvas see näitaja 8,13 euro võrra (tabel 5).
Vaadeldes töötu leibkonnaliikmega leibkondasid laste seisukohast, näeme, et 2013. aastal enam kui veerandis (27,4%) nende leibkondade taotlustes olid ka lapsed.
Lastega töötuga leibkondadele arvestati 2013. aastal toimetulekutoetuseks 4,89 miljonit eurot. See on 26,5% toimetulekutoetuseks arvestatud kogusummast ning 38,9% töötu leibkonnaliikmega leibkondadele arvestatud toetuse summast.
Lastega töötuga leibkonnaliikmega leibkondade keskmine toetuse suurus ühe rahuldatud taotluse kohta oli kõige suurem – 239,79 eurot (153,8% keskmisest ja 141,9% töötuga leibkonna keskmisest toetusest). Võrdluseks – lasteta töötuga leibkonnaliikmega leibkondade ühe taotluse keskmine arvestuslik suurus oli 142,24 eurot (s.o 59,3% lastega töötu leibkonnaliikmega toetuse suurusest).
Pensionäriga leibkonnad
Kokku sai 2013. aastal toimetulekutoetust 5180 leibkonda, mille koosseisus oli vähemalt üks pensioni saav leibkonnaliige.
Võrreldes 2012. aastaga pensionäriga leibkondade arv on kasvanud 3,5% ehk 177 leibkonna võrra. Vastavalt sellele kasvas nende leibkondade osatähtsus kõikidest toetust saanud leibkondadest 23,2%-lt 26,8%-le.
Pensionäriga leibkondade rahuldatud taotluste arv kasvas 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 1206 taotluse võrra ehk 5,3%. Pensionäriga leibkondade taotluste osakaal kõigist rahuldatud taotlustest kokku kasvas samal ajal 16,5%-lt 20,2%-le (kasv 3,7 protsendipunkti).
Pensionäriga leibkondadele arvestati 2013. aastal toimetulekutoetuseks 2,44 miljonit eurot, mis on 11,1% ehk 0,24 miljonit eurot rohkem kui 2012. aastal. Ühtlasi kasvas aastaga pensionäriga leibkondadele arvestatud toetuste osatähtsus toimetulekutoetusteks arvestatud vahendite kogusummas 10,6%-lt 13,2 %-le (kasv 2,6 protsendipunkti).
2013. aastal kasvas pensionäriga leibkonna arvestuslik toetuse summa ühe rahuldatud taotluse kohta 5,4% (ehk 5,25 eurot), moodustades 101,82 eurot. Vaatamata toetuse summa kiiremale kasvule on pensionäriga leibkondadel ühe taotluse kohta arvestatud toetus võrreldes teiste leibkondadega endiselt kõige väiksem, moodustades 65,3% vabariigi keskmisest (2012. aastal – 64,3%).
Toimetulekutoetust saanud pensionäriga leibkondadest ligi ¾ (täpsemalt 74,9%) moodustavad töövõimetuspensionäriga leibkonnad. See on 1/5 kõikidest toimetulekutoetust saanud leibkondadest. Võrreldes 2012. aastaga on nende arv kasvanud 4,2% ehk 155 leibkonna võrra, mis mõjutaski pensionäriga leibkondade arvu kasvu ja seega ka pensionäriga leibkondade osatähtsuse suurenemist toetust saanud leibkondade hulgas.
Töövõimetuspensionäriga leibkondade rahuldatud taotlused moodustasid 77,8% pensionäriga leibkondade rahuldatud taotlustest ja 15,7% kõikidest taotlustest. Töövõimetuspensionäriga leibkonnad said toimetulekutoetust võrreldes teiste leibkondadega keskmiselt harvemini (2013. aasta jooksul keskmiselt 4,7 korda).
Arvestuslik toetuse suurus ühe taotluse kohta oli töövõimetuspensionäriga leibkondadel 103,46 eurot, mis on 66,3% keskmisest ja 126,9% vanaduspensionäriga leibkonna arvestuslikust toetuse suurusest.
Kokku kulus 2013. aastal töövõimetuspensionäriga leibkondadele toimetulekutoetuse maksmiseks 1,92 miljonit eurot, mis on 10,4% toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahenditest. Võrreldes 2012. aastaga kasvasid toimetulekutoetuse kulutused 13,5% ehk 0,23 miljonit eurot.
Vanaduspensionäriga leibkondi oli kokku 861 ehk 16,6% pensionäriga leibkondadest ja 3,9% toetust saanud leibkondadest.
Vanaduspensionäriga leibkondade rahuldatud taotlused moodustasid 9,4 pensionäriga leibkondade rahuldatud taotlustest ja vaid 1,9% kõikidest taotlustest. Taotluste väikest osakaalu mõjutab see, et vanaduspensionäriga leibkonnad saavad toimetulekutoetust võrreldes teiste leibkondadega keskmiselt harvemini (nii 2012. kui 2013. aasta jooksul keskmiselt 2,6 korda).
Vanaduspensionäriga leibkondadel on kõige suuremad eluasemekulud, mida võetakse arvesse toimetulekutoetuse määramisel (2013. aastal keskmiselt 200,88 eurot taotluse kohta ehk 185,9% keskmisest), kuid samas on neil võrreldes teiste leibkondadega toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavad sissetulekud ühe taotluse kohta kõige suuremad (2013. aastal 219,63 eurot taotluse kohta). Keskmised sissetulekud ühe taotluse kohta moodustavad vanaduspensionäriga leibkondadel 109,3% toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetavatest eluasemekulutustest. Seetõttu on neil vaadeldavate leibkonntüüpide hulgas arvestuslik toetuse suurus ühe taotluse kohta ka kõige väiksem.
2013. aastal oli keskmine toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta vanaduspensionäriga leibkonnal vaid 81,55 eurot (2012. aastal 83,09 eurot), mis on 52,3% keskmisest.
Kokku kulus 2013. aastal vanaduspensionäriga leibkondadele toimetulekutoetuse maksmiseks 0,18 miljonit eurot, mis on 1,0% toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahenditest.
Lastega leibkonnad
2013. aastal maksti toimetulekutoetust 6123 lastega leibkonnale, mis on 9,8% ehk 665 leibkonda vähem kui 2012. aastal. Lastega leibkondade osatähtsus moodustas natuke enam kui 1/3 (täpsemalt 31,7%) kõikidest toetust saanud leibkondadest ning see protsent ei ole peaaegu muutunud (2012. aastal – 31,4%).
2013. aasta jooksul rahuldati 36 752 lastega leibkonna toimetulekutoetuse taotlust, mis on võrreldes 2012. aastaga 11,9% ehk 4966 taotluse võrra vähem.
Lastega leibkondade taotlused moodustasid 2013. aastal peaaegu kolmandiku (31,0%) kõikide leibkondade taotlustest (2012. aastal – 30,3%).
Lastega leibkondade rahuldatud taotlustes moodustasid 55,5% leibkonnad, kus oli vähemalt üks registreeritud töötu leibkonnaliige (2012. aastal – 61,1%).
Lastega leibkondade rahuldatud taotlustest laste arvu järgi pooled (49,9%) on ühe lapsega leibkonnad ning 66,3% on sellised leibkonnad, kus leibkonnas on vaid üks täiskasvanu (vähemalt 18-aastane liige) (tabel 6).
Võrreldes 2012. aastaga kasvas toimetulekutoetust saanud lastega leibkondade rahuldatud taotlustes ühe täiskasvanuga leibkondade rahuldatud taotluste osatähtsus 2,0 protsendipunkti. Laste arvu järgi kõige enam vähenes ühe lapsega leibkondade rahuldatud taotluste arv (vähenemine 14,2%). Kokku ¾ lastega leibkondade rahuldatud taotluste vähenemist toimus ühe lapsega leibkondade arvel.
Tabel 6. Lastega leibkondade toimetulekutoetuse taotlused laste arvu järgi, 2013 aasta
Laste arv leibkonnas
Lastega leibkondade rahuldatud taotlused
sh ühe täiskasvanuga leibkondade taotlused
Taotluste arv
% kõikidest lastega leibkondade taotlustest
Taotluste arv
% kõikidest ühe täiskasvanuga leibkondade taotlustest, %
% vastava laste arvuga kõikidest lastega leibkon-dade taotlustest
Kokku
36 752
100
24 380
100
66.3
1 laps
18 328
49.9
13 263
54.4
72.4
2 last
11 548
31.4
7 606
31.2
65.9
3 last
4 323
11.8
2 381
9.8
55.1
4 last
1 528
4.2
716
2.9
46.9
5 last
770
2.1
381
1.6
49.5
6 last
130
0.4
27
0.1
20.8
7 ja enam last
125
0.3
6
0.0
4.8
Lastega leibkondadele arvestati 2013. aastal toimetulekutoetuseks 8,04 miljonit eurot ehk 43,5% toimetulekutoetuseks arvestatud vahendite kogusummast (2012. aastal eurot ehk 42,1%). Samas vähenesid võrreldes 2012. aastaga lastega leibkondadele arvestatud toetused 7,6% ehk 0,67 miljonit eurot.
Kõigile lastega leibkondadele arvestatud toetuse summast 60,8% maksti nendele leibkondadele, kus oli üks või rohkem registreeritud töötuid liikmeid.
Keskmine arvestuslik toetuse suurus ühe lapsega leibkonna rahuldatud taotluse kohta oli 2013. aastal 218,85 eurot, mis on 62,92 euro ehk 40,4% kõrgem vabariigi keskmisest. Võrreldes 2012. aastaga kasvas toetuse summa 10,1 eurot ehk 4,8%.
Toetust saanud leibkonnaliikmed sotsiaalse seisundi järgi
Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv ja osatähtsus kõikidest toimetulekutoetuse saajatest, nii leibkondade kui rahuldatud taotluste järgi, on toodud tabelis 7.
Tabel 7. Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv ja struktuur sotsiaalse seisundi¹ järgi
Rahuldatud taotluste järgi
Toetust saanud leibkondade järgi
arv
%
arv
%
2012
2013
2012
2013
2012
2013
2012
2013
Leibkonnaliikmete arv kokku
242 544
209 345
100
100
39 333
35 070
100
100
registreeritud töötud
103 866
81 003
42.8
38.7
16 510
13 536
42.0
38.6
sh pikaajalised töötud
36 353
27 276
15.0
13.0
5 077
3 732
12.9
10.6
lapsed (vanus 0-17)
72 840
66 085
30.0
31.6
12 108
11 145
30.8
31.8
pensionärid
23 518
24 664
9.7
11.8
5 210
5 366
13.2
15.3
sh vanaduspensionärid
2 261
2 262
0.9
1.1
863
869
2.2
2.5
töövõimetuspensioni
saajad
17 947
19 004
7.4
9.1
3 821
3 980
9.7
11.3
¹ Ühel inimesel võib olla mitu seisundit, seega ei ole arvud summeeritavad. Tabelis on toodud vaid põhiseisundid.
Tabeli andmetest nähtub, et toimetulekutoetuse saajate hulgas on 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga kasvanud pensionäride arv ja osakaal, kuigi palju aeglasemalt, kui 2012. aastal.
Toetust saanud pensionäride arv (sõltumata toetuse saamise kordadest) kasvas 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 3% ehk 156 inimese võrra ja osatähtsus toetuse saajatest – 2,1 protsendipunkti.
Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlustes kasvas pensionäride arv 1146 inimese võrra ehk 4,9% ning pensionäride osakaal kasvas seetõttu 9,7%-lt 2012. aastal 11,8%-le 2013. aastal (s.o 32,1 protsendipunkti).
Võrreldes 2012. aastaga said pensionärid toetust veidi sagedamini. Kui 2012. aastal sai pensionär toetust keskmiselt 4,5 korda aasta jooksul, siis 2013. aastal – 4,6 korda.
Pensionäridest umbes ¾ moodustavad töövõimetuspensioni saajad. Keskmiselt sai üks töövõimetuspensionär toetust 4,8 korda aasta jooksul. Vanaduspensionäre oli 16,2% kõikidest 2013. aastal toimetulekutoetust saanud pensionäridest, kusjuures rahuldatud taotlustes oli neid 9,2% (2012. aastal ─ vastavalt 16,6% ja 9,6%.). Keskmiselt sai üks vanaduspensionär toetust 2,6 korda aastas – sama tihti kui 2012. aastal.
Pensionäride arvu ja osatähtsuse kasvu toimetulekutoetuse saajate hulgas mõjutas eluasemekulutuste palju kiirem kasv võrreldes sissetulekute kasvuga.
Võrreldes 2012. aastaga vähenes 2013. aastal toimetulekutoetuse saajate hulgas laste arv peaaegu sama tempoga, mis 2012. aastal ─ 8,0% (963 inimest) ja laste arv rahuldatud taotlustes ─ 9,3%. Kuna aga toimetulekutoetuse saajate koguarv vähenes mõnevõrra kiirema tempoga, kasvas laste osakaal toetust saanud leibkondade hulgas 1,0 protsendipunkti ja rahuldatud taotlustes 1,6 protsendipunkti võrra. Kokku moodustasid lapsed kõikidest toimetulekutoetuse saajatest 31,8% ja rahuldatud taotluste järgi ─ 31,6%.
Suurimat mõju toimetulekutoetuse saajate arvu vähenemisele avaldas registreeritud töötute (sh pikaajaliste töötute) arvu vähenemine toimetulekutoetuse saajatest üldise tööpuuduse vähenemise tõttu. Võrreldes 2012. aastaga vähenes toimetulekutoetuse saajatest registreeritud töötute arv 2974 inimese võrra ehk 18% (2012. aastal võrreldes 2011. aastaga – 3662 inimese võrra ehk 18,2%), mis on peaaegu 70% toimetulekutoetuse saajate arvu vähenemisest.
Registreeritud töötute arv rahuldatud taotluste järgi vähenes samal ajal veidi kiiremini ─ 22% (2012. aastal võrreldes 2011. aastaga aeglasemalt ─ 11,1%). See tähendab, et 2013. aastal said töötud toetust võrreldes eelmise aastaga harvemini (keskmiselt 6,0 korda 2012. aasta 6,3 korra asemel).
Võrreldes 2012. aastaga vähenes 2013. aastal registreeritud töötute osatähtsus kõikidest toimetulekutoetuse saajatest 3,4 protsendipunkti (42,0%-lt 38,6%-le).
Registreeritud töötutest vähenes kõige kiirema tempoga pikaajaliste töötute arv ─ 26,5% ehk 1345 inimese võrra. Samas vähenes nende arv rahuldatud taotluste järgi mõnevõrra aeglasemalt ─ 25%.
Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse järgi
Rahuldatud taotluste järgi oli 2013. aastal ühes leibkonnas keskmiselt 1,77 liiget (1,21 täiskasvanut ja 0,56 last (2012. aastal ─ 1,76 liiget, sh 1,23 täiskasvanut ja 0,53 last). Kõikidest leibkondadest 61% moodustasid üheliikmelised leibkonnad, 18,2% ─ kaheliikmelised, 10,9% ─ kolmeliikmelised ning 9,8% ─ nelja- ja enamaliikmelised (joonis 3). Võrreldes 2012. aastaga on leibkondade struktuur leibkonnaliikmete arvu järgi muutunud vähesel määral. Rahuldatud taotluste vähenemise arvel on vähenenud vaid kaheliikmeliste leibkondade osatähtsus kahest täiskasvanust koosnevas leibkonnas.
Kaheliikmelistest leibkondadest 61,4% koosnesid täiskasvanust ja lapsest ning 38,6% ─ kahest täiskasvanust (2012. aastal ─ vastavalt 58,3% ja 41,7%).
Joonis 3. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotlused leibkonna suuruse ning koosseisu järgi, 2013. aasta (protsenti)
Toimetulekutoetuse maksmine kohalike omavalitsuste lõikes
Toimetulekutoetuse saajate osatähtsus rahvastikus, toetuse saamise sagedus ning keskmine arvestuslik toimetukutoetuse suurus ühe rahuldatud taotluse ja elaniku kohta erinevad oluliselt kohalike omavalitsuste lõikes.
Tabel võrdlusandmetega toimetulekutoetuse maksmise kohta omavalitsuste lõikes 2013. aastal on toodud lisas 1.
Arvestuslikult sai 2013. aastal toimetulekutoetust 27 inimest 1000-st (2012. aastal – 30) ning selliseid omavalitsusi oli 94 (41,6% omavalitsuste koguarvust).
100 kohalikus omavalitsuses (44,2% omavalitsuste koguarvust) sai 1000 inimesest toimetulekutoetust alla 30 inimese. 2012. aastal oli selliseid omavalitsusi 89 (39,4% omavalitsuste koguarvust).
78 kohalikus omavalitsuses (34,5% omavalitsuste koguarvust) sai 1000 inimesest toimetulekutoetust 30 kuni 49 inimest (joonis 4).
Kõige rohkem toimetulekutoetuse saajaid oli endiselt Koonga vallas. 2013. aasta jooksul sai 1000-st inimesest toimetulekutoetust 143 inimest, mis on 5,3 korda enam kui vabariigis keskmiselt. Varbla vallas sai 1000-st inimesest toimetulekutoetust 135, Mooste vallas – 122, Loksal – 117, Kehtna vallas – 111, Piirisaare ning Tamsalu vallas – 105 inimest. Nagu 2012. aastal, nii ka 2013. aastal ei makstud toimetulekutoetust ainult Ruhnu vallas.
Peamiseks põhjuseks on see, et nendes omavalitsustes oli vabariigi keskmisest suurem töötute (sh mitteregistreeritud) ja tööotsijate osatähtsus ning enamus neist sai ka toimetulekutoetust.
Joonis 4. Omavalitsuste jagunemine toetust saanud inimeste arvu järgi 1000 elaniku kohta, 2013. aasta
Arvestuslikult maksti ühe elaniku kohta 2013. aastal toimetulekutoetust keskmiselt 14 eurot. Keskmisest suuremat toetust ühe elaniku kohta maksti 94-s kohalikus omavalitsustes (41,6% omavalitsuste koguarvust). Suurim toimetulekutoetuse summa, arvestatuna ühe elaniku kohta, oli endiselt Koonga vallas – 83,79 eurot, ületades riigi keskmist 6 korda. Toetuse suuruse poolest ühe elaniku kohta järgnesid Loksa linn (74,14 eurot), Kiviõli linn (72,57 eurot), Varbla vald (64,58 eurot), Piirisaare vald (60,41 eurot), Vasalemma vald (58,60 eurot) ning Paldiski linn (58,58 eurot).
Koonga, Varbla ning Piirissaare valla ning Paldiski linna puhul on peamiseks põhjuseks suurem arvestuslik kuukeskmine toetuse saajate osatähtsus rahvaarvust võrreldes teiste omavalitsustega ning on seotud töötusega.
Loksa ning Kiviõli puhul põhjusteks on nii suurem arvestuslik kuukeskmine toetuse saajate osatähtsus rahvaarvust kui ka suurem toimetulekutoetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta..
Vasalemma vallas on peamiseks põhjuseks suur toimetulekutoetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta (138,6% vabariigi keskmisest).
Kõige rohkem (56 ehk 24,8% omavalitsuste arvust) oli omavalitsusi, kus arvestusliku toimetulekutoetuse suurus ühe elaniku kohta oli vahemikus 5,01–10 eurot (joonis 5).
Joonis 5. Omavalitsuste jaotus arvestusliku toimetulekutoetuse suuruse ühe elaniku kohta järgi, 2013. aasta
Arvestuslik toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta erineb omavalitsuste lõikes samuti oluliselt.
Kõige väiksem arvestuslik toimetulekutoetus ühe taotluse kohta oli Piirisaare – 64,97 eurot, Lüganuse (69,64 eurot), Kolga-Jaani (72,57 eurot), Koigi (72,41 eurot), Aegviidu (73,23 eurot) ning Noarootsi vallas (74,75 eurot). Suurim toetuse suurus ühe taotluse kohta oli aga Viimsi vallas (260,95 eurot), mis on 4 korda rohkem kui väiksema toetuse suurusega vallas ning 67,4% suurem vabariigi keskmisest (155,93 eurot). Toetuse suuruse järgi (ühe taotluse kohta) teisel kohal oli Rõngu vald (223,86 eurot), järgnesid Vasalemma vald (216,19 eurot), Loksa (203,15 eurot) ning Viljandi linn (200,43 eurot).
Toimetulekutoetuse suurus ühe taotluse kohta sõltub eluasemekulutuste ja sissetulekute suurusest ühe taotluse kohta ning leibkonnaliikmete arvust rahuldatud taotlustes.
Kõige suuremad eluasemekulutused ühe taotluse kohta olid Viimsi vallas ning Viljandi linnas (vastavalt 2,5 korda ja 1,87 korda suuremad vabariigi keskmisest) ja keskmisest suurem leibkonnaliikmete arv.
Kuigi Rõngu vallas olid eluasemekulutused ühe taotluse kohta vaid 13,6% vabariigi keskmisest kõrgemad, mõjutas toimetulekutoetuse suurust ühe taotluse kohta leibkonnaliikmete suurem arv rahuldatud toimetulekutoetuse taotlustes. Kui keskmiselt oli ühes taotluses 1,77 liiget, siis Rõngu vallas – 2,93. Ka kõikide teiste eelpoolnimetatud omavalitsuste rahuldatud taotlustes oli leibkonnaliikmete arv vabariigi keskmisest suurem.
Keskmisest (155,93 eurot) suurem oli toetuse suurus ühe taotluse kohta 49-s omavalitsuses, mis on 21,8% toimetulekutoetust maksnud omavalitsustest.
Joonis 6. Omavalitsuste jaotus toetuse keskmise suuruse ühe taotluse kohta järgi, 2013. aasta
Võrreldes 2012. aastaga vähenes toimetulekutoetuse taotluste arv ligi ¾ omavalitsustes (171 omavalitsuses ehk 75,7% omavalitsuste koguarvust.
Taotluste arvu kasv toimus vaid 49-s omavalistuses, mis on 21,7% omavalitsuste koguarvust.
Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta kasvas 152-s omavalituses ehk 67,6% omavalitsustes, kus maksti toimetulekutoetust.
Kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks kokku kasvasid 68-s omavalitsuses ning vähenesid 157 omavalituses. Absoluutarvudes kõige enam vähenesid kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks Tallinnas (enam kui 703,1 tuhat euro), mis on peaaegu 1/3 toimetulekutoetuse maksmiseks kasutatud vahendite vähenemisest. Järgnesid Narva (343,9 tuhat eurot), Kohtla-Järve (236,1 tuhat euro), Maardu (114,4 tuhat eurot) ning Sillamäe linn (101, 2 tuhat eurot). Kui Tallinnas ning Kohtla-Järvel toimus kulutuste vähenemine ainult taotluste vähenemise arvel, siis Narva, Maardu ning Sillamäe linnal mõjutas kulutuste vähenemist ka toetuse keskmise suuruse vähenemine ühe taotluse kohta.
Kokku vähenesid 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga kulutused toimetulekutoetuse maksmiseks 90-s omavalitsuses ainult rahuldatud taotluste vähenemise arvel, 10-s ─ ainult ühe taotluse kohta toetuse keskmise suuruse vähenemise arvel ja 57-s ─ nii taotluste kui ühe taotluse kohta toetuse keskmise suuruse vähenemise arvel.
Lisa 1. Toimetulekutoetuse maksmine kohalike omavalitsuste lõikes, 2013. aasta
Rahu-ldatud taotluste arv
Toetust saanud leib-kon-dade arv
Toetust saanud inimes-te (leb-konna-liimete) arv
Toetust saanud inimeste arv 1000 elaniku kohta)
Ühe leib-konna keskmine toetuse saamise kordade arv
Toetuse keskmine suurus ühe elaniku kohta, eurot
Toetuse keskmine suurus ühe taotluse kohta, eurot
Kokku/keskmine
118 492
19 320
35 070
27
6.1
14.00
155.93
Tallinn
20 385
3 451
5 690
14
5.9
8.48
168.84
Harju maakond
9 734
1 763
3 202
20
5.5
9.70
161.35
Keila linn
425
77
148
15
5.5
7.79
180.56
Loksa linn
1 008
164
324
117
6.1
74.14
203.15
Maardu linn
2 494
494
837
47
5.0
19.81
141.03
Paldiski linn
1 624
263
399
96
6.2
58.58
150.42
Saue linn
156
45
71
13
3.5
5.42
196.99
Aegviidu vald
12
2
2
3
6.0
1.20
73.23
Anija vald
293
51
84
14
5.7
6.10
120.97
Harku vald
108
26
51
4
4.2
1.43
189.93
Jõelähtme vald
279
43
73
11
6.5
6.58
155.34
Keila vald
244
51
80
15
4.8
5.38
118.77
Kernu vald
58
15
37
15
3.9
3.04
125.41
Kiili vald
4
1
1
0
4.0
0.09
116.56
Kose vald
360
68
151
26
5.3
9.46
150.37
Kuusalu vald
398
58
113
17
6.9
9.10
149.33
Kõue vald
121
26
54
34
4.7
12.24
162.59
Nissi vald
442
86
172
59
5.1
24.54
162.79
Padise vald
300
41
73
46
7.3
25.06
131.29
Raasiku vald
142
27
56
12
5.3
3.61
119.55
Rae vald
37
16
27
2
2.3
0.22
94.38
Saku vald
168
31
69
7
5.4
2.99
173.97
Saue vald
197
38
76
7
5.2
3.56
196.09
Vasalemma vald
737
118
254
93
6.2
58.60
216.19
Viimsi vald
127
25
64
3
5.1
1.76
260.95
Hiiu maakond
1 708
312
490
57
5.5
30.12
152.34
Kärdla linn
797
178
255
82
4.5
42.99
166.83
Emmaste vald
139
22
45
40
6.3
16.69
135.11
Kõrgessaare vald
104
13
28
25
8.0
12.18
129.19
Käina vald
351
54
86
46
6.5
26.90
143.06
Pühalepa vald
317
46
77
53
6.9
30.90
141.32
Ida-Viru maakond
25 905
3 572
5 867
39
7.3
25.82
151.39
Kiviõli linn
2 458
325
571
99
7.6
72.57
170.29
Kohtla-Järve linn
7 362
1 069
1 719
45
6.9
32.80
169.13
Narva linn
8 877
1 107
1 803
30
8.0
20.74
139.89
Narva-Jõesuu linn
495
80
121
45
6.2
26.95
147.17
Püssi linn
185
30
59
54
6.2
20.88
122.89
Sillamäe linn
2 900
443
713
50
6.5
28.26
140.08
Alajõe vald
123
13
17
47
9.5
38.56
113.49
Aseri vald
225
37
62
35
6.1
17.20
136.69
Avinurme vald
75
15
40
30
5.0
6.76
118.36
Iisaku vald
86
13
22
18
6.6
7.29
101.09
Illuka vald
88
12
18
20
7.3
10.82
111.76
Jõhvi vald
1 543
227
343
27
6.8
17.16
142.96
Kohtla vald
90
11
19
13
8.2
11.06
178.16
Kohtla-Nõmme vald
79
12
16
16
6.6
7.70
100.56
Lohusuu vald
61
7
19
28
8.7
9.90
111.99
Lüganuse vald
5
2
2
1
2.5
0.26
69.64
Maidla vald
69
8
15
21
8.6
11.24
115.37
Mäetaguse vald
188
30
63
42
6.3
17.15
138.51
Sonda vald
104
18
24
30
5.8
17.69
136.73
Toila vald
443
55
96
44
8.1
29.47
146.43
Tudulinna vald
51
9
16
34
5.7
11.40
104.65
Vaivara vald
398
57
129
88
7.0
48.95
181.03
Jõgeva maakond
1 874
374
776
25
5.0
8.00
134.88
Jõgeva linn
407
80
138
25
5.1
9.88
134.32
Mustvee linn
95
11
15
11
8.6
7.69
111.09
Põltsamaa linn
144
32
65
15
4.5
5.21
152.41
Jõgeva vald
63
19
49
11
3.3
2.64
180.40
Kasepää vald
130
17
34
29
7.6
11.86
108.08
Pajusi vald
92
24
45
38
3.8
10.72
139.41
Pala vald
42
12
34
32
3.5
7.43
190.44
Palamuse vald
186
40
87
41
4.7
15.38
174.27
Puurmani vald
129
19
34
24
6.8
10.59
118.40
Põltsamaa vald
204
50
125
32
4.1
7.26
137.66
Saare vald
52
9
20
17
5.8
4.15
94.16
Tabivere vald
147
26
57
26
5.7
8.75
131.91
Torma vald
183
36
74
39
5.1
10.23
105.46
Järva maakond
3 039
506
978
32
6.0
13.64
138.77
Paide linn
1 034
180
359
43
5.7
21.59
173.41
Albu vald
104
19
54
47
5.5
12.21
133.92
Ambla vald
86
14
26
13
6.1
3.86
89.02
Imavere vald
95
13
22
25
7.3
12.58
115.36
Järva-Jaani vald
124
18
31
20
6.9
7.59
93.27
Kareda vald
109
18
28
45
6.1
19.57
112.93
Koeru vald
290
40
72
33
7.3
16.13
121.67
Koigi vald
54
13
17
18
4.2
4.20
72.41
Paide vald
36
9
19
12
4.0
1.95
84.67
Roosna-Alliku vald
126
22
45
45
5.7
15.36
122.04
Türi vald
973
161
301
32
6.0
13.39
130.72
Väätsa vald
8
2
8
6
4.0
0.93
149.07
Lääne maakond
3 198
492
833
34
6.5
16.25
125.09
Haapsalu linn
1 318
219
387
37
6.0
18.02
143.20
Hanila vald
244
33
57
41
7.4
22.09
126.38
Kullamaa vald
64
7
20
18
9.1
8.17
145.08
Lihula vald
428
64
96
42
6.7
18.28
97.74
Martna vald
180
22
50
63
8.2
26.84
118.24
Noarootsi vald
60
11
11
16
5.5
6.41
74.75
Nõva vald
70
10
15
43
7.0
16.73
82.69
Oru vald
133
17
24
28
7.8
18.14
115.77
Ridala vald
347
51
74
23
6.8
12.33
115.00
Risti vald
95
13
20
24
7.3
11.01
95.11
Taebla vald
174
36
68
29
4.8
10.94
146.76
Vormsi vald
85
11
14
56
7.7
31.67
93.16
Lääne-Viru maakond
7 189
1 202
2 493
41
6.0
18.72
157.61
Kunda linn
631
112
221
65
5.6
29.10
156.33
Rakvere linn
1 444
256
498
32
5.6
16.49
177.77
Haljala vald
74
18
39
16
4.1
4.44
150.54
Kadrina vald
671
112
225
46
6.0
21.28
156.52
Laekvere vald
175
37
95
64
4.7
14.72
125.62
Rakke vald
131
20
44
27
6.6
9.62
118.11
Rakvere vald
35
7
18
8
5.0
2.53
156.77
Rägavere vald
71
13
29
33
5.5
8.24
103.35
Sõmeru vald
136
26
45
12
5.2
4.33
120.59
Tamsalu vald
1 104
173
404
105
6.4
48.69
169.10
Tapa vald
1 566
233
426
53
6.7
30.74
157.56
Vihula vald
9
2
2
1
4.5
0.42
78.16
Vinni vald
303
62
160
32
4.9
8.01
130.54
Viru-Nigula vald
95
19
44
36
5.0
9.34
119.22
Väike-Maarja vald
744
117
264
59
6.4
24.48
147.68
Põlva maakond
3 366
644
1 315
47
5.2
15.79
130.49
Põlva linn
704
166
366
63
4.2
18.83
155.40
Ahja vald
128
22
32
33
5.8
10.88
83.44
Kanepi vald
318
45
71
31
7.1
12.48
90.67
Kõlleste vald
94
17
40
39
5.5
11.24
121.17
Laheda vald
175
30
91
75
5.8
18.30
126.10
Mikitamäe vald
99
23
41
45
4.3
12.00
111.17
Mooste vald
379
80
164
122
4.7
47.93
170.47
Orava vald
151
21
34
49
7.2
22.93
104.33
Põlva vald
378
72
163
44
5.3
12.13
118.79
Räpina vald
309
55
110
23
5.6
8.05
125.70
Valgjärve vald
294
41
72
52
7.2
24.34
113.77
Vastse-Kuuste vald
67
16
37
33
4.2
7.13
121.14
Veriora vald
32
8
12
9
4.0
2.62
109.35
Värska vald
238
52
95
81
4.6
31.44
154.15
Pärnu maakond
11 171
1 840
3 522
42
6.1
21.23
159.04
Pärnu linn
5 346
832
1 543
38
6.4
24.66
186.23
Sindi linn
537
90
165
40
6.0
18.96
146.22
Are vald
101
21
41
34
4.8
7.90
93.91
Audru vald
337
82
209
40
4.1
5.75
88.54
Halinga vald
248
47
97
33
5.3
12.33
146.00
Häädemeeste vald
210
44
91
37
4.8
8.86
104.30
Kihnu vald
74
13
23
45
5.7
11.63
81.09
Koonga vald
548
78
148
143
7.0
83.79
158.56
Lavassaare vald
158
23
39
85
6.9
52.38
151.51
Paikuse vald
197
49
136
37
4.0
10.57
196.73
Saarde vald
961
157
296
77
6.1
31.47
126.33
Sauga vald
197
44
85
19
4.5
6.99
159.67
Surju vald
168
35
68
71
4.8
23.91
135.91
Tahkuranna vald
274
41
85
35
6.7
15.77
137.93
Tootsi vald
269
47
67
90
5.7
52.64
145.99
Tori vald
298
43
91
40
6.9
16.04
122.19
Tõstamaa vald
225
41
67
54
5.5
23.76
132.02
Varbla vald
421
71
109
135
5.9
64.58
123.64
Vändra alev
330
47
95
41
7.0
19.51
136.36
Vändra vald
272
52
116
45
5.2
12.91
123.64
Rapla maakond
5 309
881
1 760
50
6.0
24.20
159.85
Juuru vald
288
39
84
55
7.4
33.50
177.15
Järvakandi vald
194
27
51
40
7.2
20.01
132.04
Kaiu vald
61
11
22
17
5.5
5.98
127.42
Kehtna vald
1 286
228
488
111
5.6
55.00
188.43
Kohila vald
926
135
224
30
6.9
17.95
142.96
Käru vald
169
23
59
96
7.3
38.17
139.36
Märjamaa vald
1 063
146
278
42
7.3
23.32
145.63
Raikküla vald
96
26
53
33
3.7
7.82
129.55
Rapla vald
1 144
229
463
51
5.0
20.80
165.77
Vigala vald
82
22
50
41
3.7
7.46
111.09
Saare maakond
1 814
360
682
21
5.0
6.89
120.88
Kuressaare linn
636
144
278
21
4.4
6.90
144.74
Kaarma vald
248
64
137
31
3.9
8.18
146.64
Kihelkonna vald
64
9
13
20
7.1
8.58
87.65
Kärla vald
121
19
35
21
6.4
6.79
91.80
Laimjala vald
71
8
10
16
8.9
12.31
108.18
Leisi vald
26
8
12
7
3.3
1.22
85.81
Lümanda vald
20
6
11
14
3.3
2.47
94.79
Muhu vald
92
17
30
20
5.4
6.50
108.01
Mustjala vald
206
28
47
75
7.4
28.91
88.12
Orissaare vald
40
10
13
8
4.0
2.37
100.08
Pihtla vald
62
10
18
14
6.2
5.03
106.85
Pöide vald
32
10
33
41
3.2
4.02
100.94
Ruhnu vald
0
0
0
0
Salme vald
76
10
18
17
7.6
9.13
125.23
Torgu vald
10
2
2
8
5.0
2.97
76.70
Valjala vald
110
18
31
26
6.1
8.51
91.75
Tartu maakond
8 617
1 441
3 011
20
6.0
10.01
177.78
Elva linn
177
37
81
14
4.8
5.89
189.09
Kallaste linn
58
7
18
21
8.3
11.05
161.50
Tartu linn
6 495
1 020
2 057
21
6.4
12.35
189.16
Alatskivi vald
58
14
32
25
4.1
5.32
118.39
Haaslava vald
150
21
27
13
7.1
7.17
96.64
Kambja vald
204
44
82
31
4.6
12.91
168.58
Konguta vald
25
6
14
10
4.2
1.99
107.23
Laeva vald
5
2
2
3
2.5
0.61
96.50
Luunja vald
106
15
53
12
7.1
4.54
185.50
Meeksi vald
98
15
19
35
6.5
16.43
91.02
Mäksa vald
129
21
60
36
6.1
12.23
158.47
Nõo vald
129
33
85
21
3.9
3.31
103.19
Peipsiääre vald
65
15
48
68
4.3
17.11
186.37
Piirissaare vald
53
6
6
105
8.8
60.41
64.97
Puhja vald
75
15
37
16
5.0
5.53
165.96
Rannu vald
55
10
23
15
5.5
5.49
152.68
Rõngu vald
28
7
22
8
4.0
2.19
223.86
Tartu vald
132
36
64
9
3.7
2.18
117.86
Tähtvere vald
79
15
33
11
5.3
3.97
149.36
Vara vald
312
68
183
97
4.6
22.72
136.81
Võnnu vald
56
15
26
22
3.7
4.43
91.53
Ülenurme vald
128
24
57
7
5.3
2.74
167.66
Valga maakond
6 161
867
1 619
53
7.1
31.31
155.46
Tõrva linn
130
32
67
24
4.1
5.00
105.86
Valga linn
4 019
567
1 011
80
7.1
53.88
170.05
Helme vald
386
47
93
49
8.2
27.73
137.65
Hummuli vald
53
10
25
30
5.3
6.96
110.12
Karula vald
164
23
49
53
7.1
26.58
148.80
Otepää vald
244
39
65
17
6.3
7.89
120.51
Palupera vald
66
10
34
26
6.6
8.76
172.31
Puka vald
63
6
9
6
10.5
5.32
131.39
Põdrala vald
225
30
58
79
7.5
37.08
121.63
Sangaste vald
125
24
48
37
5.2
13.39
139.53
Taheva vald
295
33
66
87
8.9
48.19
123.67
Tõlliste vald
256
31
65
40
8.3
18.06
116.01
Õru vald
135
15
31
68
9.0
37.64
127.40
Viljandi maakond
4 055
928
1 686
35
4.4
13.94
165.44
Mõisaküla linn
88
14
40
48
6.3
15.21
143.45
Viljandi linn
1 897
517
860
48
3.7
21.32
200.43
Võhma linn
168
28
63
48
6.0
19.85
156.43
Abja vald
106
19
40
19
5.6
5.96
118.60
Halliste vald
203
32
81
58
6.3
20.35
140.25
Karksi vald
300
66
141
44
4.5
11.67
125.17
Kolga-Jaani vald
11
7
12
9
1.6
0.61
72.57
Kõo vald
92
11
17
17
8.4
9.72
108.35
Kõpu vald
19
5
11
16
3.8
2.49
92.08
Paistu vald
52
11
11
8
4.7
3.45
93.67
Pärsti vald
243
47
94
26
5.2
10.12
149.85
Saarepeedi vald
44
8
28
21
5.5
5.57
166.88
Suure-Jaani vald
217
49
101
19
4.4
5.72
137.49
Tarvastu vald
182
29
57
17
6.3
7.37
135.97
Viiratsi vald
433
93
152
44
4.7
16.61
132.58
Võru maakond
4 967
744
1 278
38
6.7
18.63
126.88
Võru linn
1 804
291
467
37
6.2
20.23
143.37
Antsla vald
350
54
116
35
6.5
12.91
123.59
Haanja vald
273
35
64
65
7.8
30.31
109.26
Lasva vald
356
41
73
46
8.7
22.31
100.10
Meremäe vald
266
47
85
90
5.7
29.42
104.42
Misso vald
288
35
51
87
8.2
49.42
100.72
Mõniste vald
6
3
10
12
2.0
0.69
96.81
Rõuge vald
265
40
81
41
6.6
16.60
123.31
Sõmerpalu vald
238
28
43
25
8.5
16.05
118.25
Urvaste vald
171
28
68
59
6.1
20.08
135.63
Varstu vald
201
27
56
55
7.4
28.41
144.04
Vastseliina vald
275
42
66
35
6.5
18.14
123.93
Võru vald
474
76
110
22
6.2
11.77
123.34
13