Õppeasutus rakvere ametikool Õppeasutuse kood...kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr...

1

Õppeasutus Rakvere Ametikool

Õppeasutuse kood 70003840

Aadress Piiri 8, Rakvere 44316 Lääne-Virumaa

Telefon/Faks 329 5030 / 329 5031

e-post info[at]rvss.ee

Õppekavarühm Arvutiteadused ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava Arvutid ja arvutivõrgud nimetus eesti keeles

Computers and networks

nimetus inglise keeles

Kutseõppe liik kutsekeskharidusõpe

Õppekava maht õppenädalates 140 õn

Õppekeel eesti keel

Kinnitan Hannes Mets kooli direktori nimi, allkiri

käskkirja nr 1-1/33, kuupäev 08.03.2011 pitsat

Kooskõlastatud

kooli õppenõukogu protokoll nr 4, 02.03.2011 koosoleku protokolli nr, kuupäev

kooli nõukogu protokoll nr 1, 23.03.2011 koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Anne Loos nimi, allkiri

õppedirektor amet

anne.loos[at]rvss.ee, 3295033 kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis .........................................................................................

kuupäev

Õppekava kood 109386

mailto:[email protected]

2

SISUKORD

I ÜLDOSA ................................................................................................................ 5

1.1 ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS ................................................................................... 5

1.2 ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED ................................................................... 5

1.3 NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS .......................................................................... 5

1.4 ÕPPEKAVA STRUKTUUR ................................................................................................. 5

1.4.1 Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud .......................................................... 6 1.4.2 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused ............................................................ 9 1.4.3 Üldine praktikakorraldus ................................................................................................ 9

1.5 ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED ......................................................................... 10

1.6 NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS ........................................................................ 10

1.7 KOOLI ÕPPEKAVA KOOSTAJAD.................................................................................. 11

II ÜLDÕPINGUD.................................................................................................. 12

2.1 SISSEJUHATUS ARVUTITEADUSTE VALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE......... 12

2.2 MAJANDUSE ALUSED .................................................................................................... 13

2.3 ETTEVÕTLUSE ALUSED ................................................................................................ 15

2.4 ÕIGUSE ALUSED ............................................................................................................. 16

2.5 IT ÕIGUS ............................................................................................................................ 17

2.6 ERIALANE INGLISE KEEL ............................................................................................. 19

2.7 KIRJALIK ASJAJAMINE .................................................................................................. 20

2.8 PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED ..................................................................................... 22

2.9 KONTORI-, ESITLUS- JA KONVERENTSIVAHENDITE KASUTAMINE ................. 23

2.10 KONTORITÖÖ TARKVARA ......................................................................................... 25

2.11 TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID ............................................................................ 27

2.12 IT KORRALDUS .............................................................................................................. 28

2.13 GRUPITÖÖ TARKVARA ............................................................................................... 30

2.14 ELEKTROTEHNIKA ....................................................................................................... 31

2.15 ELEKTROONIKA ALUSED ........................................................................................... 34

2.16 AUTOMAATIKA ALUSED ............................................................................................ 36

2.17 RAKENDUSFÜÜSIKA .................................................................................................... 37

2.18 ARVUTITE RIISTVARA ALUSED ................................................................................ 39

II PÕHIÕPINGUD ................................................................................................ 40

2.19 ARVUTITE RIISTVRA ................................................................................................... 40

2.20 ARVUTITE LISASEADMED .......................................................................................... 42

2.21 ARVUTITE LISASEADMED II ...................................................................................... 43

3

2.22 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE TEOORIA ALUSED .................................................. 44

2.23 ARVUTIVÕRKUDE ALUSED ....................................................................................... 46

2.24 ANDMEBAASIDE ALUSED .......................................................................................... 47

2.25 ANDMETURBE ALUSED .............................................................................................. 49

2.26 ARVUTITE KOOSTETEHNOLOOGIA ......................................................................... 50

2.27 ARVUTIVÕRGUD ........................................................................................................... 52

2.28 VÕRGUSEADMED ......................................................................................................... 55

2.29 VÕRGURAKENDUSED .................................................................................................. 57

2.30 PROTSESSIDE KIRJELDAMINE................................................................................... 59

2.31 MICROSOFT CORP OPERATSIOONISÜSTEEMID .................................................... 60

2.32 UNIX OPERATSIOONISÜSTEEMID ............................................................................ 62

2.33 VÄHEMKASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID ......................................... 65

2.34 SERVERI OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE HALDUS ................................ 66

2.35 DIGITAALTEHNIKA ...................................................................................................... 68

2.36 TEHNOLOOGILISTE PROTSESSIDE AUTOMAATJUHTIMINE .............................. 70

2.37 PROGRAMMEERIMISE ALUSED ................................................................................ 72

2.38 TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE .................................................... 73

2.39 MIKROPROTSESSORID JA KONTROLLERID ........................................................... 74

2.40 MASINPROJEKTEERIMINE .......................................................................................... 76

2.41 KLIENT-SERVER LAHENDUSED ................................................................................ 77

2.42 KLIENDITEENINDUSE ALUSED ................................................................................. 78

2.43 SUHTLEMISE ALUSED ................................................................................................. 80

III PRAKTIKA ...................................................................................................... 81

2.44 PRAKTIKA ÕPPEKESKKONNAS ................................................................................. 81

2.45 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS .................................................................................. 83

IV VALIKÕPINGUD ........................................................................................... 85

2.46 ÕPIOSKUSED .................................................................................................................. 85

2.47 KARJÄÄRIÕPETUS ........................................................................................................ 86

2.48 JOONESTAMINE ............................................................................................................ 88

2.49 INFOSÜSTEEMID ........................................................................................................... 89

2.50 MULTIMEEDIA ............................................................................................................... 90

2.51 LÕPUEKSAM .................................................................................................................. 92

V ÜLDHARIDUSAINED ..................................................................................... 94

1. EESTI KEEL ......................................................................................................................... 94

2. KIRJANDUS ......................................................................................................................... 96

4

3. VÕÕRKEEL ......................................................................................................................... 98

4. MATEMAATIKA ............................................................................................................... 104

5. FÜÜSIKA ............................................................................................................................ 107

6. KEEMIA ............................................................................................................................. 110

7. GEOGRAAFIA ................................................................................................................... 113

8. BIOLOOGIA ....................................................................................................................... 116

9. AJALUGU .......................................................................................................................... 120

10. INIMESEÕPETUS ............................................................................................................ 122

11. ÜHISKONNAÕPETUS .................................................................................................... 124

12. MUUSIKA ........................................................................................................................ 125

13. KUNST .............................................................................................................................. 127

14. KEHALINE KASVATUS ................................................................................................ 129

5

I ÜLDOSA

1.1 ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS

Õppekava koostamise aluseks on “Arvutierialade riiklik õppekava“, mis on kinnitatud

haridus- ja teadusministri määrusega nr 26 6. veebruaril 2009 aastal.

1.2 ÕPPEKAVA EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Õppekava eesmärgid ja ülesanded on sätestatud arvutierialade riiklikus õppekavas § 2.

1.3 NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS

Riiklik õppekava § 3 sätestab, et erialale arvutid ja arvutivõrgud võivad õppima asuda isikud,

kes on omandanud põhihariduse ning kelle tervislik seisund võimaldab õppida ja töötada

antud erialal (vormikohane arstitõend).

1.4 ÕPPEKAVA STRUKTUUR

Arvutid ja arvutivõrgud eriala õppekavas on kutseõppe maht 100 õppenädalat (sellest

praktikat 25 õppenädalat), millele lisandub 40 õppenädalat üldharidusaineid.

Üks õppenädal vastab 40 tunnile mistahes viisil õpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle.

Arvutid ja arvutivõrgud õppekava jaguneb õppeperioodideks koolis ja ettevõttes. Koolis

toimuva õppetöö vormideks on: auditoorne õpe, iseseisev töö, laboratoorne töö ja praktika

õppekeskkonnas. Praktikad toimuvad ettevõtetes, organisatsioonides.

6

1.4.1 Moodulite/üldharidusainete nimetused ja mahud

Jrk

nr

Moodulite/üldharidusainete nimetused Kogu-

maht

(õn)

Maht (õn)

1. õppeaastal

Maht (õn)

2. õppeaastal

Maht (õn)

3. õppeaastal

Maht (õn)

4. õppeaastal

Audit

oorn

e ja

pra

kti

line

töö

Pra

kti

ka

Kokku

Audit

oorn

e ja

pra

kti

line

töö

Pra

kti

ka

Kokku

Audit

oorn

e ja

pra

kti

line

töö

Pra

kti

ka

Kokku

Audit

oorn

e ja

pra

kti

line

töö

Pra

kti

ka

Kokku

I ÜLDÕPINGUD 24 8 8 7,5 0,5

1. Sissejuhatus kutseõpingutesse 1 1 1

2. Majanduse alused 1 1 1

3. Ettevõtluse alused 1 1 1

4. Õiguse alused 1 1 1

5. IT õigus 1 1 1

6. Erialane inglise keel 2 1 1 1 1

7. Kirjalik asjaajamine 1 0,5 0,5 0,5 0,5

8. Projektijuhtimise alused 1 1 1

9. Kontori-, esitlus- ja

konverentsivahendite kasutamine 1 1 1

10. Kontoritöö tarkvara 2 1 1 1 1

11. Tööohutus ja -tervishoid 1 1 1

12. IT korraldus 1 1 1

13. Grupitöö tarkvara 1 1 1

14. Elektrotehnika 3 2 2 1 1

15. Elektroonika alused 2 2 2

16. Automaatika alused 2 2 2

17. Rakendusfüüsika 2 2 2

II PÕHIÕPINGUD 41 5 17 14 5

18. Arvutite riistvara alused 1 1 1

7

19. Arvutite riistvara 1 1 1

20. Arvutite lisaseadmed 1 1 1

21. Arvutite lisaseadmed II 1 1 1

22. Operatsioonisüsteemide teooria

alused 1 1 1

23. Arvutivõrkude alused 1 1 1

24. Andmebaaside alused 2 2 2

25. Andmeturbe alused 1 1 1

26. Arvutite koostetehnoloogia 2 2 2

27. Arvutivõrgud 3 2 2 1 1

28. Võrguseadmed 2 2 2

29. Võrgurakendused 3 2 2 1 1

30. Protsesside kirjeldamine 1 1 1

31. MicrosoftCorp

operatsioonisüsteemid 2 2 2

32. UNIX operatsioonisüsteemid 2 1 1 1 1

33. Vähemkasutatavad

operatsioonisüsteemid 1 1 1

34. Serveri operatsioonisüsteemid ja

nende haldus 2 2 2

35. Digitaaltehnika 3 3 3

36. Tehnoloogiliste protsesside

automaatjuhtimine 1 1 1

37. Programmeerimise alused 2 1 1 1 1

38. Tehnilise dokumentatsiooni

mõistmine 1 1 1

39. Mikroprotsessorid ja kontrollerid 3 3 3

40. Masinprojekteerimine 1 1 1

41. Klient-server lahendused 1 1 1

42. Klienditeeninduse alused 1 1 1

43. Suhtlemise alused 1 1 1

8

III PRAKTIKA 25 6 8,5 10,5

Praktika õppekeskkonnas 6 6

Praktika planeerimine 0,5 0.5 0,5 0,5

Praktika töökeskkonnas III 8 8

Praktika töökeskkonnas IV 10 10

IV VALIKÕPINGUD 10 2 4 4

Õpioskused 1 1 1

Karjääriõpe 1 1 1

Joonestamine 1 1 1

Andmeturve 2 2 2

Multimeedia 1 1 1

Infosüsteemid 2 2 2

Lõpueksam 2 2 2

V ÜLDHARIDUSAINED 40 25 10 6

1. Eesti keel 4 2 2 1 1 1 1

2. Kirjandus 2 2 2

3. Võõrkeel A 3 1 1 1 1 1 1

4. Vene keel 3 2 2 1 1

5. Matemaatika 5 2 2 1 1 2 2

6. Füüsika 4 3 3 1 1

7. Keemia 3 3 3

8. Geograafia 1 1 1

9. Bioloogia 3 1 1 2 2

10. Ajalugu 4 3 3 1 1

11. Inimeseõpetus 1 1 1

12. Ühiskonnaõpetus 1 1 1

13. Muusika 1 1 1

14. Kunst 2 2 2

15. Kehaline kasvatus 3 1 1 1 1 1 1

KOKKU 140 40 40 40 20

9

1.4.2 Valikõpingute valiku võimalused ja tingimused

Valikõpingute 10 õn on jaotatud järgmiselt:

Õpioskused 1 õn

Karjääriõpe 1 õn

Joonestamine 1õn

Andmeturve 2 õn

Multimeedia 1 õn

Infosüsteemid 2 õn

Lõpueksam 2 õn

Esimesel õppeaastal on valikõpingutest õpioskused, joonestamine. Kolmandal aastal on

karjääriõpe ja algab andmeturve. Neljandal õppeaastal jätkub andmeturve ja lisanduvad

multimeedia, infosüsteemid ja lõpueksami sooritamine.

Valikõpingute moodul on õpilase poolt seda võimaldava õppekava valikõpingute hulgast

kooli poolt valitud moodul.

1.4.3 Üldine praktikakorraldus

Praktika toimub Rakvere Ametikooli praktikagraafikujärgselt määratletud praktikaperioodidel

kooli laborites kogumahuga 6 õppenädalat ja ettevõtetes, organisatsioonides kogumahuga 19

õppenädalat.

Kolmas ja neljas õppeaasta sisaldavad praktikat, mis on juhendaja/te juhendamisel reaalses

töökeskkonnas tehtav praktiline töö.

Praktikaetapid jagunevad vastavalt: II õppeaastal praktika õppekeskkonnas 6 õppenädalat. III

õppeaasta: praktika (töökeskkonnas /ettevõttes) 8 õppenädalat ja IV õppeaasta: praktika

(töökeskkonnas /ettevõttes) 10 õppenädalat. Üks õppenädal (sissejuhatus) on jaotatud kahele

aastale (0,5 õn/0,5 õn) praktika planeerimiseks ja aruande koostamiseks.

Praktikaga taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppetöö käigus omandatud

teadmisi praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike

tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö

põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi- ja tööohutuse

10

nõuetega. Praktika korraldamisel lähtutakse „Praktilise õppe korraldamise juhend Rakvere

Ametikoolis“, ÕKE lisa 13.

1.5 ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED

Õpitulemuste hindamise aluseks on Rakvere Ametikooli õppekorralduseeskiri:

§ 4 „Õppekava täitmine, edasijõudmine õppetöös ja õpilaste üleviimine järgmisele kursusele“;

§ 5. „Eksamid, arvestused, kaitsmised“ ja selle alapunktid:

5.1 Eksam, arvestus

5.2 Lõputööde kaitsmised

5.3 Teadmiste kontrolli üldised alused

5.4 Hindamise põhimõtted ja kriteeriumid

5.5 Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

5.6 Hoiakute hindamine

§ 6. „Õppetööst osavõtu arvestamise alused“

§ 7 „Õppija varasemate õpingute arvestamine (VÕTA)“.

Hindamine toimub kogu õppeperioodi vältel. Hinnatakse õpitulemusi ja nende taset.

Hindamise aluseks on õpitulemused moodulites. Õpitulemusi hindavad kutseõpetajad,

aineõpetajad, õpilased ja praktikajuhendajad.

1.6 NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS

Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud

kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivse tulemusega eriala

lõpueksam.

11

Õppekavajärgsed eksamid:

I õppeaastal II õppeaastal III õppeaastal IV õppeaastal

Eesti keel Eriala lõpueksam

Matemaatika

Eriala arvutid ja arvutivõrgud lõpueksami kirjeldus on esitatud arvutierialade riikliku

õppekava määruse lisas 3, punktis 1, mis sätestab, et lõpueksam koosneb teoreetilisest osast ja

praktilisest tööst.

Arvutid ja arvutivõrgud õppekava täieliku läbimise korral omandab õpilane

kutsekeskhariduse.

Kooli lõpetajale väljastatakse lõputunnistus kutsekeskharidusõppe läbimise kohta ja

hinneteleht.

1.7 KOOLI ÕPPEKAVA KOOSTAJAD

Õppekava koostamisel osalesid kõik vastavate õppeainete õpetajad.

Õppekava koostamise eest vastutaja:

Arvutiõppeosakonna juhataja Merike Jukka merike.jukka[at]rvss.ee

Õppekava koostamisel osalenud erialaõpetajad ja spetsialistid:

Kutseõpetaja: Harle Hiiemäe harle.hiiemae[at]rvss.ee

Kutseõpetaja: Elve Tänavots elve.tanavots[at]rvss.ee

Haridustehnoloog: Kaarin Vask kaarin.vask[at]rvss.ee

Arvutipraktikumide juhendaja: Jelena Laidinen jelena.laidinen[at]rvss.ee

Arvutipraktikumide juhendaja: Toomas Lepik toomas.lepik[at]rvss.ee

mailto:[email protected]

12

II ÜLDÕPINGUD

2.1 SISSEJUHATUS ARVUTITEADUSTE VALDKONNA

KUTSEÕPINGUTESSE

Maht 1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised õpitavast erialast, sellele baasiks olevast

kutsestandardist ja kutseoskusnõuetest ning erialaga seotud ettevõtete toimimis- ja

tegutsemisvaldkondadest. Teemade läbimisel õppija oskab orienteeruda kutseõppeasutuse

õpikeskkonnas ja tegutseda vastavalt kooli sisekorra eeskirjadele ning kehtestatud nõuetele,

valida sobivaid õpimeetodeid õppimiseks, õppida vastavalt võimetele ja antud

õppeülesannetele, koostada ning nõuetekohaselt vormistada kirjalikke töid, hankida ja

töödelda erialast informatsiooni, teadvustada elukestva õppimise tähtsust ja vajadust.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 ERIALAVALDKONNA TUTVUSTUS. Arvutiteaduste üldine olemus ja valdkondade

omavahelised seosed. Valdkonna elukutsete kuvandid ja väärtustamine, kutsestandardid.

Erialased infokanalid. Õppekava sisu ja ülesehitus. Tööturg ja tööandjate ootused. Erialaga

seotud ettevõttega tutvumine. Võimalused haridustee jätkamiseks (elukestev õpe) ja karjääri

planeerimine.

3.2 KOOLI TUTVUSTUS JA ÕPPETÖÖKORRALDUS. Õpperühmaga tutvumine. Kooli

tutvustus. Kooli struktuur. Kooli infosüsteem, e-õppe keskkond. Kooli kodukord, sisekorra

eeskiri. Õpilase õigused ja kohustused. Õpilast puudutav dokumentatsioon. Tunniplaani

koostamise põhimõtted. Praktikakorraldus. Õppematerjalid, nende kättesaadavus. Kooli

tugisüsteem, õpilastele pakutavad tugiteenused. Õppetoetuste, eritoetuste määramise kord.

Sõidukulude kompenseerimise kord.

3.3 ÕPPEMEETODITE TUTVUSTUS. Erinevad õppemeetodid (loengud, seminarid,

harjutustunnid (praktikumid), iseseisev töö, projektitöö, praktika, rühmatöö, e-õpe jne).

Kirjalike tööde (uurimistöö, referaat, praktikaaruanne, lõpueksam) koostamise, esitamise ja

hindamise kord ning vormistamise nõuded.

13

4. Hinnatavad õpitulemused

Õppija teab ja tunneb

õpitavat eriala, õppetöö korraldust koolis;

õppekava sisu ja ülesehitust;

õppija õigusi ja kohustusi;

kutsestandardi olemust ja kutsenõudeid;

erinevaid õppemeetodeid;

erialaga seotud ettevõtete toimimis- ja tegutsemisvaldkondi.

Õppija oskab

orienteeruda kutseõppeasutuse õpikeskkonnas ja tegutseda vastavalt kooli sisekorra

eeskirjadele ja kehtestatud nõuetele;

valida sobivaid õpimeetodeid õppimiseks;

õppida vastavalt võimetele ja antud õppeülesannetele;

koostada ning nõuetekohaselt vormistada kirjalikke töid;

hankida ja töödelda erialast informatsiooni;

teadvustada elukestva õppimise tähtsust ja vajadust.

5. Hindamine

Õpilane sooritab testi õppekorralduseeskirja peale, osaleb viktoriinis kooli ajaloo jm kooliga

seonduva kohta ning kirjutab essee teemal õpitavast erialast ja enda eesmärgistatusest

õppijana.

Mooduli hindamisel kasutatakse mitteeristavat hindamist (arvestatud/mittearvestatud), mis

kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

2.2 MAJANDUSE ALUSED

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb majanduse põhimõisteid ja põhiprobleeme,

Eesti majanduse arengusuundi ühtses EL majandusruumis, turumajanduse, maksustamise ja

rahandusega seotud põhimõisteid ning oskab kasutada majandusalast informatsiooni.

14


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 MAJANDUSE PÕHIMÕISTED JA PÕHIPROBLEEMID. Majanduslikud seosed.

Ressursid. Majanduslik stabiilsus.

3.2 EESTI MAJANDUSKESKKOND. Valitsuse roll ja funktsioonid. Maksud,

maksusüsteem, maksustamise põhimõisted. Eesti majanduse arengusuunad. Euroopa Liidu

roll majanduse suunamisel.

3.3 TURUMAJANDUSE PÕHIMÕISTED. Turumajandus, selle komponendid. Nõudlus ja

pakkumine. Turu liigid. Turutasakaal, selle tekkimine. Konkurents. Turu puudulikkus.



majanduse põhimõisteid ja põhiprobleeme;

Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;

maksustamise ja rahandusega seotud põhimõisteid;

Õppija oskab

kasutada majandusalast informatsiooni.

5. Hindamine

Õpilane sooritab 2 kontrolltööd või kirjutab ühe referaadi/essee ja sooritab kaks testi. Mooduli

lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse

lõputunnistuse hinnetelehele.

15

2.3 ETTEVÕTLUSE ALUSED

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb ettevõtlusega seotud põhimõisteid, ettevõtluse

põhivorme, ettevõtte loomise põhietappe, äriplaani olemust ja selle koostamise põhimõtteid,

ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid ja riske ning ettevõtlust toetavaid tugisüsteeme.

Teemade läbimisel õppija oskab valida tegevuse alustamiseks sobivat ettevõtlusvormi,

püstitada äriideed, planeerida ettevõtte tegevust, analüüsida valitud tegevusalal ettevõtte

riskitegureid.


Läbitud on moodul majanduse alused.

3. Õppesisu

3.1 ETTEVÕTLUSE PÕHIMÕISTED. Ettevõte, ettevõtlus, ettevõtja. Ettevõtte funktsioonid.

Ettevõtete liigitus. Ettevõtluskeskkond. Omandisuhted ja ettevõtlusvormi valik. Ärivormid.

3.2 ETTEVÕTTE LOOMINE. Ettevõtte alustamise põhietapid. Uue ettevõtte loomine.

Ettevõtte ostmine. Ettevõtluse tugisüsteemid.

3.3 ÄRIIDEE, ÄRIPLAAN. Äriidee. Äriplaani struktuur. Tooted ja teenused.

Põhitegevusalad. Konkurents. Turusituatsiooni analüüs. Bilanss. Kasum. Ettevõtte tulud ja

kulud. Ettevõtte asukoha analüüs. Ettevõtluskeskkonna analüüs. Finantseerimine ja riskide

hindamine.

3.4 ETTEVÕTTE JUHTIMINE. Juhtimise funktsioonid. Kvaliteedijuhtimine. Personaliga

seotud küsimused. Ettevõtte edutegurid. Majandusarvestus. Hanked ja lepingud. Tööjõuturg.



ettevõtlusega seotud põhimõisteid, ettevõtluse põhivorme;

ettevõtte loomise põhietappe;

äriplaani olemust ja selle koostamise põhimõtteid;

ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid ja riske;

ettevõtlust toetavaid tugisüsteeme.

16

Õppija oskab

valida tegevuse alustamiseks sobivat ettevõtlusvormi;

püstitada äriideed;

planeerida ettevõtte tegevust;

analüüsida valitud tegevusalal ettevõtte riskitegureid, mõista ettevõtlust, kui elatise

teenimise võimalust.

5. Hindamine

Õpilane sooritab kaks kontrolltööd või kirjutab ühe referaadi/essee ja sooritab ühe testi.

Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis


2.4 ÕIGUSE ALUSED

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunne Eesti Vabariigi õigussüsteemi, olulisemaid

töösuhteid reguleerivaid seadusi, töövõtja ja tööandja õigusi ja kohustusi ning oskab leida ja

tõlgendada õigusakte ja hinnata töölepingu vastavust seaduse nõuetele.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 EV ÕIGUSRUUM. EV seadusandlikud organid Õigusnorm, õigusakt Õigusaktide

kehtivus ja avaldamine Õigusaktide leidmine. Euroopa Liidu õigusnormid.

3.2 VÕLAÕIGUS. Müügileping, kinkeleping, töövõtuleping, üürileping, liisinguleping,

käendusleping ja laenuleping.

3.3 ÄRIÕIGUS. Ettevõtte asutamine, tegutsemise põhialused ja lõpetamine, äriregister.

Patendid.

17

3.4 TÖÖÕIGUS. Olulisemad seadused, mis reguleerivad töösuhteid. Avalik teenistus.

Töölepingu olemus, kohustuslikud tingimused Töölepingu tähtaeg, määratud ja määramata

tööaeg Katseaeg, selle eesmärk, osapoolte õigused. Töölepingu muutmine, lõpetamine, poolte

õigused ja kohustused. Töövõtu-, käsundusleping ja töölepingu erinevused. Töö ja puhkeaja

seadus – normtööaeg, summeeritud tööaja arvestus Puhkuste liigid, kestvus, puhkusetasu.

Ravikindlustus, töövõimetusleht, töövõimetushüvitis.

3.5 KARISTUSÕIGUS. Väärteod ja kuriteod.

3.6 KOHTUSÜSTEEM. Kohus, kohtu liigid. Kohtu korraldus. Advokaat.

3.7 NOTAR. Notariteenused, notari roll



Eesti Vabariigi õigussüsteemi;

olulisemaid töösuhteid reguleerivaid seadusi;

töövõtja ja tööandja õigusi ja kohustusi.

Õppija oskab

leida ja tõlgendada õigusakte;

hinnata töölepingu vastavust seaduse nõuetele.

5. Hindamine

Õppija sooritab teemade ulatuses kaks testi või testi ja juhtumianalüüsi, tööõiguse osa kohta

sooritab õppija kokkuvõtva kontrolltöö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike

tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele

2.5 IT ÕIGUS

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb IT valdkonna õigusakte, isikuandmete kaitse ja

autoriõiguste tagamist, seadusevastase tegevuse ohte ja kutse-eetika väärtusi ning oskab leida

kehtivaid IT valdkonna õigusakte, tegutseda vastavalt seadusandlusele.

18


Läbitud on moodul õiguse alused.

3. Õppesisu

3.1 IT VALDKONNA ÕIGUSKORRALDUS. Riigi Teataja. Avaliku teabe seadus. Kontrolli-

ja järelvalveasutused.

3.2 INFOÜHISKONNA TEENUSED. Infoühiskonna teenuse seadus. e-teenused.

3.3 IT LEPINGUD. IT-lepingute koostamise põhimõtted. Sanktsioonid lepingutes. Lepingute

rakendamine. IT töölepingud. Vastutus. Konkurentsikeeld. Võlaõigusseaduse vastavad sätted.

3.4 KUTSE-EETIKA. Väärtused. Head tavad. Ärisaladus.

3.5 ISIKUANDMETE KAITSE. Delikaatsed isikuandmed. Privaatsus. Isikuandmete kaitse

seadus.

3.6 ANDMEKOGUD. Andmekogude moodustamine ja registreerimine. Andmekogude

seadus. ISKE.

3.7 DIGITAALALLKIRI. Elektrooniline identiteet. Digitaalallkirja seadus.

3.8 AUTORIÕIGUSED JA TARKVARA ÕIGUSKAITSE. Varalised õigused. Õiguste

kaitse. Autoriõiguse seadus. Litsentsid.

3.9 IT KURITEGEVUS. IT kuritegevuse vormid. Karistusseadustiku vastavad sätted.



IT valdkonna õigusakte;

isikuandmete kaitse ja autoriõiguste tagamist;

seadusvastase tegevuse ohte;

kutse-eetika väärtusi.

Õppija oskab

leida kehtivaid IT valdkonna õigusakte;

tegutseda vastavalt seadusandlusele.

19

5. Hindamine

Õpilane kirjutab ühe referaadi/essee ja sooritab kaks testi või kirjutab essee/referaadi, sooritab

testi ja lahendab juhtumianalüüsi. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde

kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

2.6 ERIALANE INGLISE KEEL

Maht 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb erialast terminoloogiat, oskab lühidalt

põhjendada ja selgitada oma seisukohti, edasi anda sisu erialases vestluses, koostada

adekvaatselt majanduse ja oma erialaga seonduvaid ingliskeelseid tekste ja dokumente.


2.1 Baasteadmised inglise keeles.

2.2 Mooduli õppesisud läbitakse paralleelselt põhiõpingu vastavatele moodulitele.

3. Õppesisu

3.1 ARVUTIKASUTUS. Failihaldus. Tekstitöötlus. Tabeltöötlus. Esitlus. Interneti

kasutamine.

3.2 PROJEKTITÖÖ. Projektitöö meetod. Projekti planeerimine, põhimõtted, ajajuhtimine,

infovahetus, meeskond, teostamine, tulemuslikkus.

3.3 IT ÕIGUS. Isikuandmete kaitse. Andmekogud. Digitaalallkiri. Autoriõigused. IT

kuritegevus. IT lepingud. Kutse-eetika.

3.4 ARVUTITE RIISTVARA. Arvuti ehitus. Protsessorid. Emaplaadid. BIOS. Mälud.

Kõvakettad. Andmekandjad. Videokaardid. Helikaardid. Korpused. Sisendseadmed.

Väljundseadmed. Monitorid. Videoprojektor. Kõlarid ja mikrofonid. Mälukaardid.

3.5 OPERATSIOONISÜSTEEMID. Operatsioonisüsteemi eesmärk ja ülesanded.

Operatsioonisüsteemide tüübid, versioonid. Töökeskkonnad. Rakendusprogramm ja

operatsioonisüsteem. Kasutajad.

3.6 MULTIMEEDIUM. Multimeedium. 3D, veeb, animatsioon, video ja heli.

3.7 ARVUTIGRAAFIKA. Arvutigraafika põhimõisted. Värvusõpetus. Rastergraafika,

vektorgraafika. Pilditöötlus.

20


Õppija on Euroopa Nõukogu keeleoskustaseme süsteemis saavutanud erialases ja

majandusalases inglise keeles taseme B1.


erialast terminoloogiat ja sõnavara.

Õppija oskab

lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti,

edasi anda sisu erialases vestluses,

koostada adekvaatselt majanduse ja oma erialaga seonduvaid ingliskeelseid tekste ja

dokumente.

5. Hindamine

Iga teema kohta üks arvestustöö, mis sisaldab ka sõnavara tundmist. Mooduli hinne kujuneb

kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele

kantakse aastahinnete koondhinne.

2.7 KIRJALIK ASJAJAMINE

Maht 1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb (ameti)kirjale esitatavaid nõudeid, (ameti)kirja

lauseehitust ja tunneb keelenõu ja –abi allikaid ning oskab koostada erinevaid (ameti)kirju,

koostada keeleliselt korrektseid (ameti)kirja ametitekste, märgata eksimusi dokumendikeeles

ning neid parandada.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 KIRJALIK ENESEVÄLJENDUS. Teksti tihendamine: tegusõnad ja nimisõnad;

Omadussõnade kasutamine. Sarnassõnade (häälikuliselt lähedaste, kuid erineva tähendusega

sõnade) loend koos selgituste ja näitelausetega (nt enamus, enamik; määrama, määratlema jne).

21

3.2 KIRJA KOOSTAMISE ALUSED. Hea kirja tunnused: saaja kesksus, silmaga haaratavus;

täpsus, loetavus, õige toon (keeleliselt ja juriidiliselt, õige stiil. Ametikirjale esitatavad, nõuded,

metikirja lauseehitus, ametikirjale sobiv sõnavara, võõrkeelemõjud, nende ärahoid, praktiline

kirja koostamine. Kirja loogilised osad: sissejuhatus, probleemiesitus, lõppkokkuvõte.

3.3 KIRJALIKU ASJAAJAMISE ALUSED. Asjaajamismõisted koos selgitustega.

Lühiülevaade elektroonilisest dokumendihaldusest.

3.4 DOKUMENDITÜÜBID. Avaldus, tellimuskiri, hinnapakkumine, aktsepteerimiskiri, teade,

kaebuse vastus: põhjendatud kaebus; põhjendamata kaebus; protokoll, memo, teade. Reeglid e-

maili saatmiseks.

3.5 ABIMATERJALID JA NENDE LEIDMINE. Keelekäsiraamatud, koduleheküljed,

dokumentide näidiseid jm, kust leida abi.



(ameti)kirjale esitatavaid nõudeid,

(ameti)kirja lauseehitust ja tunneb keelenõu ja –abi allikaid.

Õppija oskab

koostada erinevaid (ameti)kirju,

koostada keeleliselt korrektseid (ameti)kirja, ametitekste,

märgata eksimusi dokumendikeeles ning neid parandada.

5. Hindamine

Arvutiõpetaja: Test asjaajamismõistete ja dokumendihalduse peale (kokku 1 test teooria

peale), lisaks (omal valikul) 2 dokumendi koostamine.

Eesti keele õpetaja: Õppija täidab viis kirjalikku ülesannet ja sooritab moodulit kokkuvõtva

kontrolltöö.

Mooduli hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse


22

2.8 PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED

Maht 1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb projektijuhtimise protsessi, projekti meeskonna

ja projektijuhi töö põhimõtteid, muutuste tegemise võimalusi projekti rakendamisel, tüüpilisi

vigu projekti ettevalmistamisel, planeerimisel ja juhendamisel ning nende ennetamise

võimalusi. Õppija oskab püstitada ja sõnastada tegevuse eesmärke ja prioriteete, koostada

projekti, hinnata projekti mõjusust ja tulemuslikkust, analüüsida ressursside kasutamist.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 PROJEKT. Projektijuhtimine. Projektimetoodika. Projektijuhtimise tarkvara.

3.2 PROJEKTI ETTEVALMISTUS. Probleemi defineerimine, ideede genereerimine,

läbivaatamine. Eesmärkide sõnastamine. Projekti lähteülesande koostamine. Projekti riskide

hindamine, juhtimisotsused.

3.3 PROJEKTI HINDAMINE JA OTSUSTUSMEETODID. Riskianalüüs

3.4 PROJEKTI PLANEERIMINE JA JÄRELVALVE. Tegevuste ja nende vaheliste seoste

määratlemine.

Prioriteetide määratlemine. Projekti jaotamine alamprojektideks. Ressursside

planeerimine (aeg, raha, inimesed). Eelarve koostamine.

3.5 PROJEKTI- JA LEPINGUHALDUS. Projekti faasid: käivitamine, läbiviimine,

lõpetamine. Vahetähtajad, Leping, selle komponendid.

3.6 AJAJUHTIMINE. Ajakasutuse strateegiate kindlaksmääramine ja muutmise võimalused.

Aja juhtimine. Ajakao põhjused.

3.7 INFOVAHETUS. Nõuded info kvaliteedile. Juurdepääsu tagamine infole.

3.8 PROJEKTI MEESKOND. Projekti juhtrühm, meeskond ja nende vastutused/õigused

3.9 PROJEKTI TEOSTAMINE JA TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS. Projekti algus.

Tegevuse organiseerimine. Tegevuse kontrollimine. Eelarve jälgimine. Projektikoosolekud ja

23

nende juhtimine. Muudatused projekti käigus. Projekti kvaliteedi ja edenemise mõõtmine.

Infosüsteem ja kvaliteet. Mõjusus. Jätkusuutlikkus.

3.10 KVALITEEDIJUHTIMISE METOODIKAD JA MEETODID. Projekti lõpetamise

etapid. Protsessi ja tulemuse hindamine. Projekti lõpptulemuste analüüs.



projektijuhtimise protsessi;

projekti meeskonna ja projektijuhi töö põhimõtteid;

muutuste tegemise võimalusi projekti rakendamisel;

tüüpilisi vigu projekti ettevalmistamisel, planeerimisel ja juhtimisel ning nende

ennetamise võimalusi.

Õppija oskab

püstitada ja sõnastada tegevuse eesmärke ja prioriteete;

koostada projekti;

hinnata projekti mõjusust ja tulemuslikkust;

analüüsida ressursside kasutamist.

5. Hindamine

Kolm arvestuslikku tööd või õpilased teevad rühmatööna praktilise töö

projektijuhtimistarkvara kasutamiseks, mis hõlmab kõiki teemasid. Mooduli lõplik hinne

kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse

hinnetelehele.

2.9 KONTORI-, ESITLUS- JA KONVERENTSIVAHENDITE

KASUTAMINE

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb kontoritehnika liike ja vastavaid parameetreid,

kontoritehnika paigaldamise põhimõtteid, audiovisuaalse info edastamise, jaotamise,

taasesitamise eripärasid, levinumaid esitlusseadmeid ja nende tootjaid, levinumaid

24

konverentsiseadmeid ja nende tootjaid, konverentsiks vajalike ühendusliinide tüüpe. Teemade

läbimisel õppija oskab valida esitatud nõudmistele vastavat kontoritehnikat, paigutada

kontoritehnika etteantud ruumi, planeerida ja koostada esitluseks või konverentsiks

vajaminevate seadmete miinimumnõudmisi ning loetelu, planeerida ja kooskõlastada

esitluseks või konverentsiks vajaminevate sobivate ruumide ühendusliinide tellimusi

kohalikule sideoperaatorile.


2.1 Läbitud moodul arvutite riistvara alused

2.2 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed

2.3 Läbitud moodul operatsioonisüsteemide teooria alused.

3. Õppesisu

3.1 KONTORITEHNIKA. Printerid, faksid, paljundusmasinad, paberi käitlusseadmed,

kontorikombainid. Kontoritehnika paigutamine (ligipääsetavus, hooldatavus, vajalikud

ressursid, müra jne). Erinevate kontoritehnikavahendite ühilduvus. Erinevat liiki

kontoritehnika kasutamine. Tarvikud.

3.2 ESITLUSTEHNIKA. Esitusvahendite liigid. Kasutatavad tehnoloogiad. Kõne ja pildi

edastamine. Esitlustehnika ülespanek, häälestus ja kasutamine.

3.3 KONVERENTSITEHNIKA. Konverentsi olemus ja selle liigid. Audiokonverents.

Videokonverents, video edastus. Personaalsed konverentsisüsteemid, grupisüsteemid,

konverentsisüsteemid ja võrgud. Nõuded audio-visuaalse info edastusele. Kasutatavad

tehnoloogiad. Reaalajas toimuva kahepoolse side eripärad.

3.4 ERINEVATE VAHENDITE ÜHILDUVUS



kontoritehnika liike ja vastavaid parameetreid,

kontoritehnika paigaldamise põhimõtteid,

audiovisuaalse info edastamise, jaotamise, taasesitamise eripärasid,

levinumaid esitlusseadmeid ja nende tootjaid,

levinumaid konverentsiseadmeid ja nende tootjaid, konverentsiks vajalike

ühendusliinide tüüpe.

25

Õppija oskab

valida esitatud nõudmistele vastavat kontoritehnikat,

paigutada kontoritehnika etteantud ruumi,

planeerida ja koostada esitluseks või konverentsiks vajaminevate seadmete

miinimumnõudmisi ning loetelu,

planeerida ja kooskõlastada esitluseks või konverentsiks vajaminevate sobivate

ruumide ühendusliinide tellimusi kohalikule sideoperaatorile.

5. Hindamine

Õppija sooritab õppesisus loetletud teemade lõpus hindelised praktilised ülesanded, kokku

kolm hinnet. Mooduli hinne kujuneb nende hinnete kaalutud keskmisest, mis kantakse


2.10 KONTORITÖÖ TARKVARA

Maht 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tekstitöötluse-, tabelarvutuse ja esitluse

loomise programme ning nende tööpõhimõtteid, programmides kasutatavat tehnoloogiat,

interneti otsingumootoreid, infootsingu põhimõtteid, infovahetuse võimalusi. Teemade

läbimisel õppija oskab töötada failide ja kaustadega, teksti sisestada ja vormindada, kasutada

tabelarvutusprogrammi, luua esitlusi ja teha ettekannet, kasutada efektiivselt kontoritarkvara

võimalusi ning leida vajaminevat informatsiooni ja seda edastada.


Puuduvad

3. Õppesisu

1. FAILIHALDUS. Failid ja kaustad. Failiformaadid. Failide salvestamine erinevates

formaatides. Failide kopeerime, teisaldamine ja kustutamine. Faili või kausta otsimine

failisüsteemist. Printimine.

26

2. TEKSTITÖÖTLUS. Tekstitöötlusvahendid. Tekstitoimetid ja tekstiprotsessorid. Teksti

sisestamine, toimetamine ja kujundamine. Dokumendimallid ja dokumendistiilid, nende

vormindamine. Tabelite loomine ja kujundamine. Objektide lisamine dokumenti ja nende

vormindamine. Päis ja jalus. Hulgipostitus. Dokumendi printimine. Makrod.

3. TABELARVUTUS. Tabelarvutuseprogrammid. Andmete lisamine ja korrigeerimine.

Põhioperatsioonid andmetega. Valemid ja funktsioonid. Objektide (diagrammid, pildid)

loomine, lisamine ja kujundamine. Tabeli ja diagrammi printimine. Makrod.

4. ESITLUS. Esitluse loomise põhireeglid. Esitluse loomine ja salvestamine erinevates

formaatides. Slaidide lisamine, kopeerimine, peitmine ja kustutamine. Teksti lisamine ja

vormindamine slaidil. Objektide loomine ja lisamine ja vormindamine. Juhtslaid, selle

kujundamine. Animatsioonid. Slaidiseanss Jaotusmaterjal. Slaidide ja jaotusmaterjalide

printimine..

5. INTERNET. Otsingumootorid, otsingu parameetrid. Portaal. Infovahetus (kirjavahetus,

postiloendid ja uudisgrupid, otsesuhtlus Internetis).

4. Õpitulemused


tekstitöötluse-, tabelarvutuse ja esitluse loomise programme ja tööpõhimõtteid,

programmides kasutatavat tehnoloogiat,

interneti otsingumootoreid,

infootsingu põhimõtteid, infovahetuse võimalusi.

Õppija oskab

töötada failide ja kaustadega,

teksti sisestada ja vormindada,

kasutada tabelarvutusprogrammi,

luua esitlusi ja teha ettekannet,

kasutada efektiivselt kontoritarkvara võimalusi,

leida vajaminevat informatsiooni ja seda edastada.

5. Hindamine

Iga õppesisus loetletud teema kohta sooritab õppija kokkuvõtva praktilise töö, kokku viis

tööd. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide kontrolltööde kaalutud keskmisest hindest.

27

2.11 TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID

Maht 1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab spetsiaalseid tervishoiu- ja ohutusnõudeid seoses arvutite

riistvarakasutamisega, tule-, elektri- ja üldohutuse nõudeid, arvutiga töötamise ja istuva töö

mõju tervisele ning kahjuliku mõju vältimise viise, esmaabi korralduse põhimõtteiderinevate

õnnetusjuhtumite korral, ohutusnõudeid abistajale, tööandjale ja töövõtja õigusi ja kohustusi

tööohutuse tagamiseks ning tunneb tervishoidu ja ohutust tagavaid dokumente

organisatsioonis. Teemade läbimisel õppija oskab näha töökeskkonnast tulenevaid ohtusid ja

neid ennetada, sooritada ergonoomilisi harjutusi, õigesti hinnatakannatanu seisundit ja

olukorda õnnetuskohal, abistada elektrilöögi saanud kannatanut ning anda muud liiki esmaabi

erinevates hädaolukordades


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 TÖÖKESKKOND. Ohutegurid. Tööohutuse ja töötervishoiualane seadusandlus. Tööandja

ja töövõtja õigused, kohustused ja vastutus. Tööõnnetused ja kutsehaigestumine. Õnnetusest

teavitamine. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus. Töökeskkonnavolinik. Riiklik järelevalve.

3.2 TÖÖOHUTUS. Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Nõuded

töökeskkonnale ja töökohale. Töökeskkonnaalased ohumärgid ja ohumärguanded.

Ergonoomia. Ülekoormuste vältimine. Tervisekontroll.

3.3 TÖÖTERVISHOID. Arvutitöö mõju tervisele (tugi- ja liikumisaparaadi häired, mõju

silmadele, stress, peavalu). Kontoritehnika seadmete kasutamisega seotud ohud. Töökoha

riskide hindamine ja kontroll. Tervisehäirete ennetamine.

3.4 TULEOHUTUS. Tuleohutuse üldnõuded. Operatiivne tegutsemise põhimõtted

tuleõnnetuse korral.

3.5 ELEKTRI- JA ÜLDOHUTUS. Elektrijuhid (juhtmed), nende värvid ja tähistamine

skeemidel. Elektriseadmete kaitseklassid. Tegutsemine elektriseadmete rikke korral. Ohtlik ja

eluohtlik voolutugevus. Esmaabi elektritrauma puhul.

3.6 ESMAABI KORRALDUS. PRAKTILINE ESMAABI. Esmaabi korraldus erinevate

õnnetusjuhtumite korral.

28



spetsiaalseid tervishoiu- ja ohutusnõudeid seoses arvutite riistvara kasutamisega;

tule-, elektri- ja üldohutuse nõudeid;

arvutiga töötamise ja istuva töö mõju tervisele ning kahjuliku mõju vältimise viise;

esmaabi korralduse põhimõtteid erinevate õnnetusjuhtumite korral, ohutusnõudeid

abistajale;

tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi tööohutuse tagamiseks;

tervishoidu ja ohutust tagavaid dokumente organisatsioonis.

Õppija oskab

näha töökeskkonnast tulenevaid ohtusid ja neid ennetada;

sooritada harjutusi füüsilistest pingetest vabanemiseks (ergonoomilised harjutused);

käituda ohuolukorras, hinnata kannatanu seisundit ja vajadusel osutada esmaabi

erinevates hädaolukordades.

5. Hindamine

Õppija sooritab ühe arvestusliku töö kahe teema peale. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide

arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

2.12 IT KORRALDUS

Maht 1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb strateegia koostamise ja süsteemiarenduse

põhimõtteid ning terminoloogiat, IT haldustegevuse sisu ja terminoloogiat, finants- ja

personalijuhtimise põhimõtteid ja terminoloogiat, kvaliteedijuhtimise olemust ja

terminoloogiat, erinevate juhtimistasandite infovajadusi ning oskab koostada lihtsat IT

strateegiat ja kavandada lihtsaid haldustegevusi.


2.1 Läbitud moodul majanduse alused

2.2 Läbitud moodul projektijuhtimise alused

29

3. Õppesisu

3.1 IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS. Strateegiline juhtimine, selle 2

käsitlust, strateegia hierarhia, strateegia ajalooline ülevaade; strateegiline plaanimine;

strateegia koostamine (prioriteedid, eesmärgid, teostajad, protsessid, infovajadus,

kavandamine ja teostamine, rollid ja vastutus, jälgimine ja eesmärkide ümbervaatamine). IT

strateegia ja juhtimise seos organisatsiooni strateegiaga.

3.2 IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS. Toote elutsükkel;

süsteemiarendus; hanked ja allhanked.

3.3 INFOTEHNOLOOGIA HALDAMISE PÕHIMÕISTED. Lepingud; haldustegevused

(turvaplaan, varundusplaan,); haldusvahendid (salvestusvahendid, tulemüür. anti-spam, VPN,

IP telefonside, riistvara haldus ja hooldus).

3.4 FINANTS- JA PERSONALIJUHTIMINE IT VALDKONNAS. Investeeringute

järelvalve, omamiskulud, inimressursipoliitika, motiveerimine, koolitamine, ressursside 3.5

3.5 KVALITEEDIJUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS. Kvaliteet, standardid; olemus, põhimõtted,

põhimeetodid. Sertifitseerimine, akrediteerimine, audit.

3.6 ANDMEANALÜÜSI LÜHITUTVUSTUS. Infovajadused, kliendisuhete haldussüsteemid

(CRM), ettevõtte sisuhaldussüsteemid (ECM), otsuste toetamissüsteemid (DSS),

andmekavandamine, andmeaidad.



strateegia koostamise ja süsteemiarenduse põhimõtteid ning terminoloogiat,

IT haldustegevuse sisu ja terminoloogiat,

finants- ja personalijuhtimise põhimõtteid ja terminoloogiat,

kvaliteedijuhtimise olemust ja terminoloogiat,

erinevate juhtimistasandite infovajadusi.

Õppija oskab

koostada lihtsat IT strateegiat,

kavandada lihtsaid haldustegevusi.

5. Hindamine

Õpilane kirjutab ühe referaadi/essee ja sooritab kaks testi või kirjutab essee/referaadi, sooritab

testi ja lahendab juhtumianalüüsi. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde


30

2.13 GRUPITÖÖ TARKVARA

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb grupitöö tarkvaraga seotud mõisteid, grupitöö

tarkvara liike ja peamisi grupitöö tarkvara valmislahendusi ning oskab kasutada peamisi

grupitöö tarkvara valmislahendusi ning oskab kasutada peamisi grupitöötarkvara

valmislahendusi ning oskab kasutada peamisi grupitöötarkvara lahendusi, hinnata intraneti

vajadusi, paigaldada ja kohandada vähemalt ühte intraneti valmislahendust.


Läbitud moodul projektijuhtimise alused.

3. Õppesisu

3.1 GRUPITÖÖ. Grupitöö mõiste, ajahalduse mõiste ning selle vajadus. Meeskonnas

ristkasutatav info ja selle koordineerimine. Suhtlus grupis ja selle juhtimine.

3.2 GRUPITÖÖ TARKVARA LIIGID. Suhtlustarkvara, ajahaldustarkvara, ressursside

haldustarkvara, projektide haldustarkvara, intranet, ekstranet ja e-õppekeskkonnad.

3.3 SUHTLUSTARKVARA. E-mail, postiloend (mail list), foorumid, jututoad, blogid ja

sõnumivahetus (messenger). Nende vahendite realiseerimiseks kasutatavad tarkvaralised

lahendused ja keskkonnad. Dokumendihaldustarkvara.

3.4 RESSURSSIDE HALDUSTARKVARA. Elektroonilised kalendrid, nende jagamine.

Töötajate ajahaldustarkvarad, tööde registreerimiseks ja jälgimiseks mõeldud tarkvara. Ruumide

ja muude varade haldustarkvara. Nende vahendite realiseerimiseks kasutatavad tarkvaralised

lahendused ja keskkonnad.

3.5 PROJEKTIDE HALDUSTARKVARA. Projektijuhtimiseks ja –halduseks mõeldud

eritarkvarad ja nende kasutamine.

3.6 INTRANETI JA EKSTRANETILAHENDUSED. Intranet kui grupitöövahendite kogum,

Intranetilahendused ja nende teostamiseks mõeldud valmislahendused. Intraneti planeerimine,

intraneti vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine. Ekstraneti vajadus ja ekstraneti teostamiseks

mõeldud valmislahendused.

3.8 E-ÕPPEKESKKONNAD. Levinumad e-õppekeskkonnad ja nende kasutamine.

31

3.9 GRUPITÖÖ TARKVARA KASUTAMINE. Ühe grupitöö keskkonna pikem tutvustus ja

kasutamine. Ühe intraneti valmislahenduse paigaldamine, kohandamine ja kasutamine.



grupitöö tarkvaraga seotud mõisteid,

grupitöö tarkvara liike ja peamisi grupitöö tarkvara valmislahendusi.

Õppija oskab

kasutada peamisi grupitöö tarkvara valmislahendusi,

kasutada peamisi grupitöötarkvara valmislahendusi,

kasutada peamisi grupitöötarkvara lahendusi,

hinnata intraneti vajadusi, paigaldada ja kohandada vähemalt ühte intraneti

valmislahendust.

5. Hindamine

Kolm arvestuslikku tööd või õpilased teevad rühmatööna praktilise töö grupitöö tarkvara

kasutamiseks, mis hõlmab kõiki teemasid. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike

tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

2.14 ELEKTROTEHNIKA

Maht 3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb levinumaid elektriahela komponente ja

mõõteriistu, elektrotehnikas kasutatavate suuruste sisu, tähistusi, mõõtühikuid ja omavahelisi

seoseid, kordsete ühikute kümnendeesliiteid ja nendevahelisi seoseid, pinge, voolu ja takistuse

mõisteid, ühikuid ja nende omavahelisi seoseid, juhtivuse, võimsuse, töö ning energia

mõisteid ja ühikuid, elektriohutuse aluseid, jada-, rööp- ja segaahelaid, lihtsamaid erinevate

parameetrite ja väärtuste arvutusvõtteid neis, magnetismi ja elektromagnetismi aluseid,

vahelduvvoolu ja –pinge mõisteid, parameetreid ning kasutusala, mahtuvuse ja induktiivsuse

mõisteid, kondensaatorite, induktiivpoolide ja transformaatorite liike ning kasutusvaldkondi,

kolmefaasilise voolu mõistet ning kasutusala. Teemade läbimisel õppija oskab teisendada

arve, kasutades teaduslikku ja insenerlikku esitusviisi, kasutada kümnendeesliiteid ning neid

32

omavahel teisendada, leida parameetreid ja väärtusi lihtahelates, kasutades Ohmi seadust ning

võimsuse valemeid, leida parameetreid ja väärtusi jada- ja rööpahelates, kasutades Kirchoffi

seadusi, leida toiteallikate, takistite, kondensaatorite ja induktiivpoolide koguparameetreid

jada- ja rööpühendustes, lahendada lihtsamaid segaahelaid.


Läbitud moodul rakendusfüüsika

3. Õppesisu

3.1 KOMPONENDID, SUURUSED JA ÜHIKUD. Ülevaade elektriahelate koostisosadest

(takistid, kondensaatorid, induktiivpoolid, transformaatorid, toiteallikad jne), mõõteriistad

(voltmeeter, ampermeeter, oommeeter, multimeeter, ostsilloskoop, nende ühendusviisid),

ühikud (rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI. Põhiühikud, elektrotehnikas kasutatavad

tuletatud mõõtühikuid, arvude teaduslik ja insenerlik esitusviis, mõõtühikute

kümnendeesliited, ühikute teisendamine suuremaks ja väiksemaks, kasutades

kümnendeesliiteid)

3.2 PINGE, VOOL JA TAKISTUS. Aatomi ehitus (aatomnumber, tuum, elektronkate,

valentselektron, vaba elektron, vase aatom, juhid, pooljuhid, isolaatorid), elektrilaeng, pinge,

pingeallikad, elektrivool, takistus ja juhtivus (takistuse ja juhtivuse mõiste, takistid, nende

liigid ja tähistused), elektriahel (suletud ja avatud elektriahel), ühendusjuhtmed ja lülitid

(juhtme takistus, maandus kui ühendusjuhe elektriahelates), mõõtmine (pinge, voolu ja

takistuse mõõtmine elektriahelates, mõõteriistade ühendusviisid, polaarsus, digitaal- ja

analoognäidikud), ohutustehnika (elektrilöök, elektriohutus).

3.3 OHMI SEADUS. ENERGIA JA VÕIMSUS ELEKTRIAHELAS. Oh m’i seaduse

rakendused (Ohm'i seadus, selle rakendamine pinge, voolu ja takistuse leidmisel), energia ja

võimsus (energia ja võimsuse mõiste, kilovatt-tund), võimusus elektriahelas (võimsus

elektriahelas, pingelang, takistite nimivõimsused), toiteallikad (toiteallikad, nende liigid,

toiteallika mahutavus ja kasutegur, ampertund).

3.4 JADA- EHK JÄRJESTIKAHELAD. Jada- ehk järjestikahel (takistite jadaühendus, vool

jadaahelas, kogutakistuse leidmine), Ohm'i seadus jadaahela kohta (toiteallikate jadaühendus,

kogupinge), Kirchhoff'i II seadus (pingejagur, võimsus jadaahelas), veaotsing jadaahelas. 3.5

RÖÖP- EHK PARALLEELAHELAD. Rööp- ehk paralleelahel (takistite rööpühendus, pinge

rööpahelal, kogutakistuse leidmine), haru ja sõlm, Kirchhoff'i I seadus, voolujagur, võimsus

rööpahelas, veaotsing rööpahelas.

3.6 SEGAAHELAD. Segaahela mõiste (takistite segaühendus, kogutakistuse leidmine),

koguvool ja haruvoolud segaahelas, Wheatstone'i sild, Thevenin'i ja Nortoni aseskeemid,

33

keerukamad segaahelad (keerukamate ja mitme toiteallikaga segaahelate lahendamine,

superpositsiooni meetod, sõlmepingemeetod, kontuurvoolumeetod) .

3.7 MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM. Magnetvälja mõiste, vooluga juhe,

elektromagnetism, elektromagnetilised seadmed (solenoid, relee, kõlar, elektromagnetiline

mõõteriist jt.), magnetiline hüsterees, elektromagnetiline induktsioon (alalisvoolugeneraator ja

–mootor).

3.8 VAHELDUVVOOL JA VAHELDUVPINGE. Siinusfunktsioon (periood ja sagedus),

siinuspingegeneraator (siinuspinge generaatori tööpõhimõte, siinuspinge ja –voolu hetk-,

maksimum-, efektiiv- ja keskväärtus), vahelduvvoolu ja pinge faas ja sagedus, faasinihe,

mittesiinuseline vool ja pinge.

3.9 MAHTUVUS JA KONDENSAATORID. Elektrimahtuvus (elektrimahtuvuse mõiste,

kondensaator alalis- ja vahelduvvooluahelas), kondensaatorid (kondensaatorite tüübid,

kondensaatorite jada- ja rööpühendus, kogumahtuvus ja maksimaalne lubatud kogupinge,

kondensaatori reaktiivtakistus).

3.10 INDUKTIIVSUS, INDUKTIIVPOOLID JA TRANSFORMAATORID. Induktiivsuse

mõiste (induktiivpool vahelduvvooluahelas), induktiivpoolide tüübid (südamik. induktiivpooli

reaktiivtakistus, hüvetegur), transformaator (transformaatori pinge- ja vooluülekandetegur).

3.11 RC, RL JA RCL-AHELAD. Resonants.

3.12 KOLMEFAASILINE VOOLU ALUSED. Kolmefaasilise voolu lühitutvustus.



levinumaid elektriahela komponente ja mõõteriistu,

elektrotehnikas kasutatavate suuruste sisu, tähistusi, mõõtühikuid ja omavahelisi

seoseid, kordsete ühikute kümnendeesliiteid ja nendevahelisi seoseid,

pinge, voolu ja takistuse mõisteid,

ühikuid ja nende omavahelisi seoseid,

juhtivuse, võimsuse, töö ning energia mõisteid ja ühikuid,

elektriohutuse aluseid,

jada-, rööp- ja segaahelaid,

lihtsamaid erinevate parameetrite ja väärtuste arvutusvõtteid neis, magnetismi ja

elektromagnetismi aluseid,

vahelduvvoolu ja –pinge mõisteid, parameetreid ning kasutusala,

mahtuvuse ja induktiivsuse mõisteid,

kondensaatorite, induktiivpoolide ja transformaatorite liike ning kasutusvaldkondi,

kolmefaasilise voolu mõistet ning kasutusala.

34

Õppija oskab

teisendada arve, kasutades teaduslikku ja insenerlikku esitusviisi,

kasutada kümnendeesliiteid ning neid omavahel teisendada,

leida parameetreid ja väärtusi lihtahelates, kasutades Ohmi seadust ning võimsuse

valemeid, leida parameetreid ja väärtusi jada- ja rööpahelates, kasutades Kirchoffi

seadusi,

leida toiteallikate, takistite, kondensaatorite ja induktiivpoolide koguparameetreid

jada- ja rööpühendustes,

lahendada lihtsamaid segaahelaid.

5. Hindamine

Iga õppesisus loetletud teema lõpus sooritatakse arvestuslik töö, kokku kaksteist arvestuslikku

tööd. Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest.

2.15 ELEKTROONIKA ALUSED

Maht 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb p-n siirde põhiomadusi, päri- ja vastassuuna

režiimi, temperatuuri toimet p-n siirdele, alaldi tööpõhimõtet, dioodide liike ja omadusi,

stabilisaatorite tööpõhimõtet, RC ja LC filtrite tööpõhimõtet ja nende omaduste sõltuvust

komponentide valikust, transistori tööpõhimõtet, töörežiime ja liike, temperatuuri toimet

transistorile, transistoreid iseloomustavaid parameetreid, võimendite liike ja parameetreid,

võimendamisel tekkivaid moonutusi, pooljuhtseadiste jahutamise vajalikkust ja võimalusi,

integraallülituste ehitust ja liike ning oskab hinnata pooljuhtdioodide omadusi, kasutada

dioode alaldamisel, hinnata etteantud silufiltrite ja stabilitronstabilisaatori ning

transistorvõimendi omadusi.


2.1 Läbitud moodul keemia.

2.2 Läbitud moodul rakendusfüüsika.

2.3 Läbitud moodul elektrotehnika.

35

3. Õppesisu

3.1 ELEKTRIJUHTIVUS. Elektrijuhtivus pooljuhtides, omajuhtivus ja lisandjuhtivus.

3.2 P-N SIIRE. P-N siirde tekkimine erinevate lisandite sisseviimise teel. P-N siirde

põhiomadused. P-N siirde pärisuuna režiim. P-N siirde vastassuuna režiim. P-N siirde

põhiomadus ja tunnusjoon. Vastuvool P-N siirdes. Temperatuuri toime P-N siirde omadustele.

3.3 POOLJUHTDIOODID. Dioodi mõiste. Alaldusdioodid, kõrgsagedusdioodid, stabilitron,

varikap, fotodioodid, valgusdioodid ja nende peamised omadused.

3.4 ALALDI JA SILUFILTRID. Alaldi plokkskeem. Ühefaasilised alalduslülitused.

3.5 RC JA LC FILTRID.

3.6 STABILISAATORID. Stabilitronstabilisaator.

3.7 TRANSISTORID. Transistori omadused ja parameetrid. Transistori ehitus ja võimendav

toime. Transistor kui neliklemm (sisend ja väljundtakistus). Transistori tunnusjooned. Transistori

kolm töörežiimi. Transistor lülitina. Transistori tööpunkti valik ja fikseerimine. Temperatuuri

toime transistori omadustele, termokompensatsioon. Transistori omadusi iseloomustavad

parameetrid. Transistoride liigitus. VÄLJATRANSISTORID. Väljatransistoride üldine

tööpõhimõte ja omadused, väljatransistoride liigid. Väljatransistori tööpunkti fikseerimine.

3.8 VÕIMENDI. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid. Moonutused

võimendamisel. Eelvõimendid ja lõppvõimendid. Tagasiside plokkskeem ja toime võimendi

omadustele, tagaside lülitusi.

3.9 INDIKAATORELEMENDID.

3.10 POOLJUHTSEADISTE JAHUTAMINE.

3.11 INTEGRAALLÜLITUSED. Integraallülituste üldine ehitus ja liigid.



p-n siirde põhiomadusi, päri- ja vastassuuna režiimi, temperatuuri toimet p-n siirdele,

alaldi tööpõhimõtet,

dioodide liike ja omadusi,

stabilisaatorite tööpõhimõtet,

RC ja LC filtrite tööpõhimõtet ja nende omaduste sõltuvust komponentide valikust,

transistori tööpõhimõtet, töörežiime ja liike, temperatuuri toimet transistorile,

transistoreid iseloomustavaid parameetreid,

võimendite liike ja parameetreid, võimendamisel tekkivaid moonutusi,

pooljuhtseadiste jahutamise vajalikkust ja võimalusi,

36

integraallülituste ehitust ja liike.

Õppija oskab

hinnata pooljuhtdioodide omadusi,

kasutada dioode alaldamisel,

hinnata etteantud silufiltrite ja stabilitronstabilisaatori ning transistorvõimendi

omadusi.

5. Hindamine

Iga õppesisus loetletud teema lõpus sooritatakse arvestuslik töö, kokku üksteist arvestuslikku

tööd. Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest.

2.16 AUTOMAATIKA ALUSED

Maht 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb automaatika põhimõisteid, mõjude tüüpe,

negatiivse ja positiivse tagasiside erinevust, ülekande- ja võimendusteguri mõisteid,

automaatjuhtimiste süsteemide liigitust, erinevate regulaatorite tööpõhimõtteid, andurite,

võimendite ja täiturite tööpõhimõtteid ning oskab selgitada lihtsamaid automaatjuhtimiste

süsteemide struktuurskeeme, valida sobivaid automaatjuhtimise süsteemi funktsionaalsete

elementide tüüpe.


2.1. Elektrotehnika

2.2. Elektroonika alused

2.4. Digitaaltehnika

3. Õppesisu

3.1 AUTOMAATJUHTIMISE TEOORIA ALGTEADMISED. Automaatjuhtimine.

Automaatkontroll. Automaatreguleerimine. Mõjude tüübid, nende staatilised ja dünaamilised

37

karakteristikud. Tagasiside. Süsteemi elementide siirdefunktsioonid ja sageduskarakteristikud.

Avatud ja suletud süsteemid. Järgivsüsteemid. Pidev- ja diskreetsüsteemid. Süsteemi olekud.

Regulaatorid ja reguleerimisobjektid. Regulaatorite valik.

3.2. AUTOMAATJUHTIMISTE SÜSTEEMIDE ELEMENDID. LIIGUTUS JA

TÖÖPÕHIMÕTTED. Andurid. Võimendid. Täiturid. Võrdluselemendid. Häiringud.

3.3. TELEAUTOMAATIKA PÕHIMÕISTED. Telejuhtimine ja telemeetria.



automaatika põhimõisteid, mõjude tüüpe,

negatiivse ja positiivse tagasiside erinevust,

ülekande- ja võimendusteguri mõisteid,

automaatjuhtimiste süsteemide liigitust,

erinevate regulaatorite tööpõhimõtteid,

andurite, võimendite ja täiturite tööpõhimõtteid.

Õppija oskab

selgitada lihtsamaid automaatjuhtimiste süsteemide struktuurskeeme,

valida sobivaid automaatjuhtimise süsteemi funktsionaalsete elementide tüüpe.

5. Hindamine

Iga õppesisus loetletud teema jooksul sooritatakse iseseisev töö. Iga õppesisus loetletud teema

lõpus sooritatakse arvestuslik töö, kokku kuus arvestuslikku tööd.

2.17 RAKENDUSFÜÜSIKA

Maht 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb elektroonikas, elektrotehnikas, automaatikas

optikas ja materjaliõpetuses kasutatavaid põhimõisteid, IKT seadmete toimimise füüsikalisi

põhimõtteid, signaali töötlemise põhimõtteid ja edastamise viise ja IKT seadmete mõju

keskkonnale ja tervisele. Õppija oskab kasutada elektrimõõteriistu, analüüsida mõõtmise

38

tulemusi, eristada IKT seadmeid nende tööpõhimõtte järgi ja sellest tulenevalt määrata

võimalikku kasutusvaldkonda, ette aimata kahjulikke keskkonnamõjutusi IKT seadmetele.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 FÜÜSIKALISED NÄHTUSED. Nähtused, mis on aluseks infotehnoloogia seadmete

tööks ja signaalide edastamiseks. Füüsikalised ja tehnoloogilised piirangud neile.

3.2 MEHHAANIKA. Pöördliikumine, selle nurk- ja joonkiirus.

3.3 TERMODÜNAAMIKA. I ja II seadus, soojusbilanss, erinevad jahutamismeetodid.

3.4 ELEKTER. Energiaallikad, elektrilaengute toime alalis- ja vahelduvvoolu korral,

staatiline elekter. Materjalide elektrijuhtivus. Elektrivool metallides ja pooljuhtides.

3.5 MAGNETISM. Laengud magnetväljas, elektromagnetiline induktsioon. Materjalide

magnetilised omadused (n informatsiooni salvestamiseks).

3.6 LAINEFÜÜSIKA. Akustilised, elektromagnetilised ja valguslained, nende tekkimise

allikad. Muundamine ja levimine keskkonnas.

3.7 OPTIKA. Valgusallikad (soojuslikud, pooljuhtsiirded jne) ning nende mõju materjalidele

(n informatsiooni salvestamiseks).

3.8 MATERJALIÕPETUS. IKT seadmetes kasutatavad materjalid (metallid, isolaatorid,

pooljuhid, valgusjuhid, vedelkristallid, luminofoorid jne) ning nende omadused.

3.9 INFOTEHNOLOOGIA ROLL TEADUSLIKUS EKSPERIMENDIS.

Arvutieksperimendid.



elektrotehnikas, elektroonikas, automaatikas, optikas ja materjaliõpetuses kasutatavaid

põhimõisteid,

IKT seadmete toimimise füüsikalisi põhimõtteid,

signaali töötlemise põhimõtteid ja edastamise viise

IKT seadmete mõju keskkonnale ja tervisele.

39

Õppija oskab

kasutada elektrimõõteriistu;

analüüsida mõõtmise tulemusi;

eristada IKT seadmeid nende tööpõhimõtte järgi ja sellest tulenevalt määrata

võimalikku kasutusvaldkonda;

ette aimata kahjulikke keskkonnamõjutusi IKT seadmetele.

5. Hindamine

Õppesisus loetletud teemade lõpus sooritatakse arvestuslikud tööd. Mooduli hinne kujuneb

nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

2.18 ARVUTITE RIISTVARA ALUSED

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi arvuti komplekti kuuluvast riistavarast,

selle parameetritest, riistvara puhul esinevatest tüüpilistest vigadest ja oskab valida

arvutikomplekti koostamise jaoks omavahel sobivad komponente.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 ARVUTISÜSTEEMI PÕHIKOMPONENDID JA NENDE FUNKTSIOONID. Arvutite

ajalugu. Arvutite põlvkonnad. Personaalarvuti. Sülearvuti. Serverarvuti. Tööjaam.

3.2 PROTSESSORID. Arvutites kasutatavad protsessorid. Protsessorite tootjad, põlvkonnad.

Mobiilsed, serveri ja lauaarvuti protsessorid. Multiprotsessorid, multituumad

3.3 EMAPLAADID. Emaplaatide parameetrid. Kiibistik. Laienduspesad. Integreeritud

seadmed. Liidesed. Standardid. BIOS, CMOS.

3.4 MÄLUD. Püsimälud, muutmälud, arvuti mälutehnoloogiate ülevaade. Mälude põlvkonnad

ja tänapäeval kasutatavad tehnoloogiad.

3.5 TOITESEADMED. Toiteplokkide tüübid, parameetrid, standardid.

3.6 KÕVAKETTAD. Optilised kettad. Välkmälu seadmed.

3.7 LAIENDUSKAARDID. RAID, SCSI, Firewire kontrollerid. Videokaartide parameetrid ja

kasutusvaldkonnad.

3.8 KORPUSED. Korpuste tüübid, standardid.

3.9 SISEND- JA VÄLJUNDSEADMED. sõrmistikud ja juhtimisseadmed, visuaalväljund,

heliväljund.

40

3.10 TÜÜPILISED RIISTVARA VEAD, ühendusvead, toitevead, temperatuurist tingitud

probleemid.

3.11 TEHNILINE DOKUMENTATSIOON, kasutusjuhendid, toote spetsifikatsioonid



arvutikomplekti komponente, nende parameetreid, kasutusvaldkondi ja omavahelist

sobivust;

riistvara puhul esinevaid tüüpilisi vigu.

Õppija oskab

hinnata arvutikomplekti parameetreid;

valida arvutikomplekti koostamise jaoks omavahel sobivad komponente;

kasutada mõisteid kätlus (handshaking), jada, rööpühendus, andmevahetuskiirus;

leida erialakirjandusest või internetist arvutikomplekti komponentide täielikke

kasutusjuhendeid ja parameetreid;

on võimeline kirjeldama andmete salvestamist mäluseadmetes.

5. Hindamine

Õppija sooritab kolm arvestuslikku tööd, sh arvutikomponentide tundmise kontrolltöö.

Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest ja kantakse lõputunnistuse

hinnetelehele.

II PÕHIÕPINGUD

2.19 ARVUTITE RIISTVRA

Maht 1õn

1.Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb serveriarvuti peamiste komponentide erinevust

tavaarvuti komponentidest, varundamise eesmärki ja põhimõtteid, peamisi andmete

varundamiseks kasutatavaid seadmeid ja meediume ning nende parameetreid, NAS ja SAN

tehnoloogiaid ja lahendustes kasutatavate seadmete parameetreid ning oskab valida

serveriarvuti jaoks sobivaid protsessoreid ja mälusid, valida etteantud lähtetingimuste järgi

sobivaid varundusseadmeid ja tehnoloogiaid ning teostada arvutite riistvara testimist.

2.Nõuded mooduli alustamiseks

2.1 Läbitud moodul arvutite riistvara alused.


41


3. Õppesisu

3.1 UUEMA ARVUTITE RIISTVARA ÜLEVAADE

3.2 SERVERITES KASUTATAVAD PROTSESSORID. Serveriprotsessori erinevus

tavaarvutis kasutatavatest protsessoritest. Mitme protsessoriga arvutid, nende erinevused

tavaarvutist.

3.3 SERVERITES KASUTATAVAD MÄLUD. Serverites kasutatavate mälude erinevus

tavaarvutites kasutatavatest mäludest. Erinevad mäludes kasutatavad veakontrollid ja nende

tööpõhimõte.

3.4 VARUNDUSSEADMED. Varundamise eesmärk ja ülesanded. Kõvakettad, välised

kõvakettad, kõvaketaste massiivid, RAID`i tasemed, riistvaraline ja tarkvaraline RAID.

Optilised salvestus- ja varundusseadmed ning meediad. Magnetoptilised varundusseadmed ja

meediad. Varunduslindid ja lindiseadmed, lindiseadmete massiivid. Andmekandjate aegumise

vältimise lahendused.

3.5 SALVESTAMINE ARVUTIVÕRGUS (NAS ja SAN). Võrguvarundus (NAS-Network

Attached Storage), kasutatavad seadmed. Salvestusvõrk (SAN-Storage Area Network),

kasutatavad seadmed.

3.6 RIISTVARA TESTIMINE. Arvutite riistvara testimise alused. Tarkvaralised

testimisvahendid (mälu testprogrammid, ketaste testprogrammid, videotestid jne).

riistvaralised testimisvahendid (testkaardid, portide testimiseks kasutatavad indikaatorid jne).



serveriarvuti peamiste komponentide erinevust tavaarvuti komponentidest,

varundamise eesmärki ja põhimõtteid,

peamisi andmete varundamiseks kasutatavaid seadmeid ja meediume ning nende

parameetreid,

NAS ja SAN tehnoloogiaid ja lahendustes kasutatavate seadmete parameetreid

Õppija oskab

valida serveriarvuti jaoks sobivaid protsessoreid ja mälusid,

valida etteantud lähtetingimuste järgi sobivaid varundusseadmeid ja tehnoloogiaid

teostada arvutite riistvara testimist.

42

5. Hindamine

Õppija sooritab ühe arvestusliku töö kahe teema peale (kokku kolm tööd). Mooduli lõplik

hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse


2.20 ARVUTITE LISASEADMED

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised arvutite lisaseadmetest, nende tüüpidest,

tööpõhimõtetest, kasutusvaldkondadest ja arvutiga ühendamise võimalustest.


Läbitud moodul arvutite riistavara alused.

3. Õppesisu

3.1 LISASEADMETE ÜHENDAMISEKS MÕELDUD LIIDESED JA TEHNOLOOGIAD.

USB-liides. Kaablid

3.2 JUHTMEVABAD LAHENDUSED JA LIIDESED. Infrapuna. Bluetooth.

3.3 PRINTERID tindiprinterid, laserprinterid, termoprinterid. Seadmete hooldus.

3.4 SKÄNNERID. Portatiivsed ja lauaskännerid, vöötkoodilugeja. Skännerite tööpõhimõte,

ehitus, parameetrid, ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad. Seadme lihthooldus.

3.5 MULTIFUNKTSIONAALSED SEADMED. Kontorikombainid, nende parameetrid,

ühendamisvõimalused ja kasutusvaldkonnad. Seadmete lihthooldus.

3.6 KUVARID (MONITORID). Katoodkiiretoru (CRT) ja vedelkristall (LCD) monitorid,

plasmaekraanid. Nende ehitus, tööpõhimõte, parameetrid ja ühendamisvõimalused.

3.7 VIDEOPROJEKTORID. Erinevate videoprojektorite tüübid, tööpõhimõte ja parameetrid.

Paigutamise ja paigaldamise alusteadmised. Seadmete lihthooldus.

3.8 KÕLARID JA MIKROFONID. Kõlarite ja mikrofonide tüübid, parameetrid,

ühendamisvõimalused ja paigutamine.

3.9 MÄLUKAARDID. Peamised multimeediumseadmetes kasutatavad mälukaardid, nende

parameetrid ja lugemisseadmed. USB mäluseadmed. Kiipkaardid.

3.10 VIDEO- JA AUDIOSEADMED Heliväljund seadmed, võimendid, kõlarid. Erinevate

kuvaprojektorite tüübid, tööpõhimõte ja parameetrid. Paigutamise ja paigaldamise

alusteadmised. Seadmete lihthooldus. Videosalvestusseadmed, Videotöötlusseadmed.



lisaseadmete liike ja tüüpe;

43

lisaseadmete peamisi parameetreid ja kasutusvaldkondi ning omavahelist sobivust.

Õppija oskab

hinnata lisa- ja multimeediumseadmete parameetreid;

valida vajadusele vastavaid lisaseadmeid;

hinnata lisaseadmete kasutamiseks vajalike kulumaterjalide hulka ja maksumust ning

neid kasutada ja seadistada.

5. Hindamine

Õppesisus loetletud teemade kohta sooritatakse teadmiste kontroll e-õppe keskkonnas ja

hinnatakse kahte praktilise ülesande lahendamist.

Mooduli hinne kujuneb testide ja praktiliste ülesannete kaalutud keskmisest hindest, mis


2.21 ARVUTITE LISASEADMED II

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb foto-ja videokaameratega, GPS seadme ning

pihuarvutitega seotud mõisteid, pihuarvutite ja GPS seadmete rakendusi ja kasutusvõimalusi,

lisaseadmete omavahelist sobivust ning oskab hinnata foto- ja videokaamerate parameetreid,

valida vajadusele vastavaid pihuarvuteid ja GPS seadmeid, leida vajalikud draiverid ja

paigaldada vajalikud lisaseadmed.


2.1 Läbitud moodul arvutite riistvara.

2.2 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed


3. Õppesisu

3.1 FOTO- JA VIDEOKAAMERAD. Digitaalne foto- ja videokaamera. Peamised parameetrid

ja ühendamisvõimalused.

3.2 PIHUARVUTID. Pihuarvutid targad telefonid. Nende parameetrid ja kasutatavad

operatsioonisüsteemid. Pihuarvutite käitlus ja hooldus. Kasutatavad tugirakendused.

3.3 GLOBAALNE POSITSIONEERIMISSÜSTEEM GPS. GPS seadmed, erinevad

ühendamisvõimalused, kasutatavad rakendused. Personaalarvutiga ühendatavad GPS seadmed,

pihuarvutiga ühendatavad GPS seadmed.

44

3.4 LISASEADMETE PAIGALDUS. Seadmete paigaldamine, installeerimine. Draiverite

leidmine.



foto- ja videokaameratega, GPS seadme ning pihuarvutiga seotud mõisteid;

pihuarvutite ja GPS seadmete rakendusi ja kasutusvõimalusi;

lisaseadmete omavahelist sobivust

Õppija oskab

hinnata foto- ja video kaamerate parameetreid;

valida vajadusel vastavaid pihuarvuteid ja GPS seadmeid

leida vajalikud draiverid ja paigaldada vajalikud lisaseadmed.

5. Hindamine

Õppija sooritab kolm arvestuslikku tööd. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike

tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

2.22 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE TEOORIA ALUSED

Maht 1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb erinevaid operatsioonisüsteeme ning failide haldamise

põhimõtteid. protsessi ja lõime mõisteid, protsesside sünkroniseerimise vajadust ja võtteid,

ressursside haldamist, ummikute olemust ja vältimise võimalusi, mälu haldamise printsiipe,

mälusegmendi ja –lehe mõisteid ja virtuaalmälu põhimõtteid.


Läbitud moodul arvutite riistvara alused.

45

3. Õppesisu

3.1 OPERATSIOONISÜSTEEMI MÕISTE JA KUJUNEMINE. Ajalugu. MS DOS. UNIX

3.2 ARVUTISÜSTEEMIDE STRUKTUURID JA OPERATSIOONISÜSTEEMI

FUNKTSIOONID. Riistavaralise platvormi ja operatsioonisüsteemi seosed.

Operatsioonisüsteemi peamised ülesanded ja komponendid. Protsessor ja kernel, protsessori

haldus. Seadmeajurite olemus. Kasutajaliidesed ja süsteemitarkvara ning süsteemihalduses

kasulikud rakendusprogrammid. Riist- ja tarkvaraliste ressursside haldus.

Operatsioonisüsteemide ajalugu ja tüübid.

3.3 PROTSESSIDE HALDUS. Protsesside liigid, lõimed. Protsessori plaanuri tööpõhimõte.

Sünkroniseerimine.

3.4 VIRTUAALMÄLU JA SELLE REALISEERIMISE VÕIMALUSED RIISTVARAS JA

TARKVARALISELT. Erinevad adapterid.

3.5 MÄLU HALDUS. Mälu reserveerimine ja eraldamine. Segmentimine, lehekülgmälu.

Virtuaalmälu, lehekülgede asendamise meetodid.

3.6 FAILISÜSTEEMID. Faili mõiste, tema atribuudid. Kataloogid. Failide kaitse.

Ühiskasutus.

3.7 ERINEVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID. MS DOS. Windows. UNIX. Linux. MAC

OS.



operatsioonisüsteemide põhifunktsioone;

failisüsteemide korralduse põhimõtteid.

Õppija oskab

kirjeldada erinevaid operatsioonisüsteeme.

5. Hindamine

Õppesisus loetletud teemade kohta sooritatakse kolm arvestuslikku tööd. Mooduli hinne

kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kanatakse lõputunnistuse

hinnetelehele.

46

2.23 ARVUTIVÕRKUDE ALUSED

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised arvutivõrkude põhimõistetest, teab ja

tunneb võrgutüüpe, -protokolle ja andmeedastusviise ning oskab seadistada võrgukaarti ja

arvutivõrku.


2.1 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed.


3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS ARVUTIVÕRKUDESSE PÕHIMÕISTED. Andmeside. Lokaalvõrk.

Laivõrk. Võrgusegment. Pakett võrk, voogedastus.

3.2 KIHILINE ARHITEKTUUR. Füüsiline kiht, andmesidekiht, võrgukiht, transpordikiht,

seansikiht, esitluskiht, rakenduskiht).



kihilise arhitektuuri mõistet ja olulisust arvutivõrkudes;

ISO OSI raammudeli kihte ja nende peamisi ülesandeid;

arvutivõrkude ehitamiseks kasutatavaid meediume ja seadmeid;

TCP/IP protokolli tööpõhimõtet;

IP aadresside ülesehitust ja klasse;

enamlevinud rakenduskihi protokolle, nende kasutusvaldkondi ja porte.

Õppija oskab

nimetada ISO OSI raammudelikihid ja nende peamised ülesanded;

valida sisevõrgu jaoks sobivaid IP aadresside vahemikke

selgitada TCP ja UDP protokollide erinevust;

nimetada peamised rakenduskihi protokollid ning nende kasutusvaldkonnad ja pordid.

47

5. Hindamine

Iga õppesisus loetletud teema lõpus sooritatakse arvestuslik töö. Mooduli hinne kujuneb

nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

2.24 ANDMEBAASIDE ALUSED

Maht 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb andmebaaside struktuuri ja kasutamise

võimalusi, andmete formaate, võtmete ja indeksite kasutamise põhimõtteid,

relatsioonimudelit, päringute kasutamise põhimõtteid, võrgurakenduste erisusi, klient-server

ja fail-server arhitektuuri erinevusi ja funktsioone ja andmebaaside turvamise põhimõtteid.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 ANDMETE JA ANDMEBAASIGA SEOTUD PÕHIMÕISTED. Informatsioon ja

andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Erinevad andmebaasid ja nende

kasutusvaldkonnad.

3.2 ANDMED JA INFORMATSIOON. Andmed. Informatsioon.

3.3 ANDMETE FORMAADID. Tekst, arvud, OLE objektid, daatumid.

3.4 ANDMETE TASEMETE MÕISTED. Abstraktsiooni, füüsilise, kontseptuaalse ja

esitustaseme mõisted

3.5 ANDMEBAASIMUDELITE GRUPID. Kontseptuaalne ja füüsiline. Hajusad

andmebaasid.

Objektorienteeritud andmebaasisüsteemid. Objektrelatsioonilised andmebaasisüsteemid.

Andmelaod ja andmevakad. Skeemid. Keeled. Administreerimine. Kasutajad. Andmebaasid ja

XML, Internet. Normaliseerimine, normaalkujud. Semantilised mudelid ( ER, UML

diagrammid).

48

3.6 OBJEKTIPÕHISE LOOGILISE MUDELI PÕHIMÕTTED. Objekti-seosemudel.

Objektide hulk. Primaarvõti. Seos. Objekti tunnus.

3.7 ERINEVUSED KIRJEPÕHILISTE LOOGILISTE MUDELITE VAHEL. Andmeväli.

Hierarhiline andmemudel.

3.8 RELATSIOONMUDEL. Relatsioon. Seos. Unikaalsed ja mitteunikaalsed identifikaatorid.

3.9 ANDMEBAASIDE ARHITEKTUUR. Objektid. Andmetüübid. Ajast sõltuvad andmed.

Triggerid. Indeksid. Reeglid. Funktsioonid.

3.10 SQL KEELE ALUSED. Standardid. Interaktiivne ja sisemine. Funktsioonid.

Operaatorid. Identifikaatorid ja nende tüübid. Muutujad. Konstruktsioonid (begin...end,

if...else, case...end). Loogilised operaatorid.

3.11 SQL PÄRINGUD. SQL süntaks. Päringud ja nende varjestamine. Päringu koostamine,

avaldiste moodustamine. Kirjed - nende sorteerimine, filtreerimine ja grupeerimine.

Tehted andmeväljadega. Tehete järjekord. Andmete muutmine ja kustutamine. Töö

andmetabelitega. Päringu tulemuse kopeerimine uude andmetabelisse. Andmetabeli struktuuri

muutmine. Töö mitmete tabelitega.

3.12 SUHTLEMINE ANDMEBAASIDEGA. Päring.



andmebaaside struktuuri ja kasutamise võimalusi;

andmete formaate, võtmete ja indeksite kasutamise põhimõtteid;

relatsioonimudelit;

päringute kasutamise põhimõtteid;

võrgurakenduste erisusi;

klient-server ja fail-server arhitektuuri erinevusi ja funktsioone;

andmebaaside turvamise põhimõtteid.

Õppija oskab

töötada andmebaasi andmetega;

oskab koostada päringuid andmebaasidele kasutades SQL ja/või relatsioonalgebra

keeli;

analüüsida andmeid päringute abil; kasutada avaldisi.

49

5. Hindamine

Sooritatakse kaks kontrolltööd teemadel: andmebaasid ja andmebaasimudelid, andmebaaside

põhimõisted ja arhitektuur. Mooduli hinne kujuneb kontrolltööde ja praktiliste tööde kaalutud

keskmisest hindest, mis kanatakse lõputunnistuse hinnetelehele.

2.25 ANDMETURBE ALUSED

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab põhiteadmised andmeturbe terminoloogiast,

turvapoliitika eri tasemete iseloomustust ja erinevusi, turvameetmete liike, põhilisi

andmeturbe standardeid ja andmekaitse korraldamisest.




2.3 Läbitud moodul arvutivõrkude alused.

3. Õppesisu

3.1 PÕHIMÕISTED. Informatsioon ja andmed. Infovarad. Turvarisk. Infoturbe ülesanded ja

eesmärgid. Ohtude liigid. Ründe liigid. Infosüsteemide ja infotehnoloogia kasutamisega

seotud potentsiaalsed ohud.

3.2 ANDMETURBE KOMPONENDID JA STANDARDID. Konfidentsiaalsus, terviklus,

kättesaadavus. . Ülevaade andmeturbe standarditest.

3.3 TURVAMEETMED. Ennetavad, avastusmeetmed, taastusmeetmed. Organisatsioonilised,

füüsilised, infotehnoloogilised meetmed. Krüpteerimine. Kasutaja usaldatavuse tagamine.

Juurdepääsukontrolli mudelid.

3.4 INFOTURBE AUDIT. Auditi planeerimine ja läbiviimine.

3.5 RISKIANALÜÜS. Riskianalüüsi metoodikad. Riskianalüüsi planeerimine ja läbiviimine.

50

3.6 TALITLUSPIDEVUSPLAAN JA TAASTEPLAANID. Talitluspidevusplaani koostamise

planeerimise ja läbiviimise põhimõtted.

3.7 RIIGI INFOTURBEPOLIITIKA. Digitaalallkiri. ISKE. Turbeklassid. Turbetasemed riigi

infosüsteemide jaoks. Turbe majanduslik külg.



andmeturbe põhimõisteid;

infosüsteemide ja infotehnoloogia kasutamisega seotud potentsiaalseid ohte;

turvapoliitika eri tasemete iseloomustust ja erinevusi;

turvameetmete liike;

põhilisi andmeturbe standardeid;

riskianalüüsi metoodikaid;

riigi infoturbe korraldust.

Õppija oskab

kirjeldada turvapoliitika käsitlusala;

hinnata andmeturbe ohte ja nõrkusi;

kirjeldada igapäevaseid turvarutiine hajussüsteemis ja eri tüüpi süsteeme, mis on ette

nähtud ettevõtete tundlike andmete kaitseks.

5. Hindamine

Iga õppesisus loetletud teemade kohta sooritatakse kolm arvestuslikku tööd. Mooduli hinne

kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

2.26 ARVUTITE KOOSTETEHNOLOOGIA

Maht 2õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb pihu-, süle-, laua- ja serverarvuti ehituslikke ja

rakenduslikke iseärasusi, vajadusele vastavaid tööriistu, arvutikomplekti koostamisel ja

hooldamisel kasutatavaid tööriistu, nende liigitust ja iseärasusi, arvutikomplekti koostamise ja

hooldamise põhimõtteid ja töövõtteid, süle- ja pihuarvutite komponentide lisamiseks ning

vahetamiseks vajalikke töövõtteid ja tööriistu, arvutikomplekti hooldamiseks kasutatavaid

tarvikuid ja tööriistu ning teab arvutikomplekti modifitseerimisega kaasnevaid ohtusid. Mooduli

51

läbimisel õppija oskab kirjeldada ESD ohutusnõudeid, käituda vastavalt ohutusnõuetele, valida

vajadusele vastavaid tööriistu, komplekteerida laua- ja sülearvutit, lisada ning vahetada süle- ja

pihuarvutite komponente ning teostada arvutikomplekti lihtsamaid hooldustoiminguid.


2.1 Läbitud moodul arvutite riistvara alused.


2.4 Läbitud moodul arvutite lisaseadmed II.


2.5 Läbitud moodul elektroonika alused.

3. Õppesisu

3.1 TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED. Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid. Nende

ehituslikud ja rakenduslikud eripärad.

3.2 ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMISEL JA HOOLDAMISEL KASUTATAVAD

TÖÖRIISTAD. Maandustarvikud. Kruvikeerajad, nende tüübid ja liigitus (Phillips, PoziDriv,

Robertson, SupaDriv, TORX, Allen jne). Akutrellid ja –kruvikeerajad. Mutrikeerajad ja nende

tüübid, mutri- ja kuuskantvõtmed, reguleeritavad mutrivõtmed. Haardevahendid

(mehaanilised, magnetilised jne), pintsetid, vaatluspeeglid ja integraalskeemide eemaldajad

(paigaldajad). Klambrid ja klammerdajad. Näpits- ja lõiketangid,

juhtmeisolatsioonieemaldajad, kaablitangid. Jootejaamad.

3.3 ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMISEL JA HOOLDAMISEL KASUTATAVAD

MÕÕTERIISTAD. Voltmeetrid, ampermeetrid, multimeetrid (testrid) ja termomeetrid.

Joonlauad, mõõtlindid, elektroonilised kaugusemõõdikud, nihk- ja kruvimõõdikud, kaliibrid.

Loodid ja nurgamõõdikud.

3.4 STAATILINE ELEKTER. Staatilise elektri mõiste ja tekkepõhjused. Staatilise elektri

mõju elektroonikaseadistele. ESD (Electrostatic Discharge) ohutusnõuded. Antistaatilised

matid ja maanduspaelad, nende kasutamine. Antistaatilised hoiukarbid ja kotid.

3.5 ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED. Komplekti komponendid ja

nende omavaheline ühendamine, nulljõu mõiste. Komponentide ja kaablite fikseerimine.

Jahutuse tagamine, tuulutuskanalid, temperatuuride kontrollimine kasutades BIOSi

vahendeid, tarkvara ja infrapuna termomeetrit. Mürasummutus ja müra vähendamine.

3.6 ARVUTIKOMPLEKTI KOOSTAMINE. Laua ja serverarvutite komplektide koostamine.

3.7 ARVUTIKOMPLEKITI HOOLDUS. Erinevad puhastusvahendid, suruõhk. Tolmu

võimalik mõju arvutikomplekti töövõimele. Süle ja pihuarvutite komponentide lisamine ja

vahetamine.

3.8 ARVUTIKOMPLEKTI MODIFITSEERIMINE. Ülekiirendamise võimalused ja sellega

kaasnevad riskid, vesijahutus.



Pihu-, süle-, laua- ja serverarvuti ehituslikke ja rakenduslikke iseärasusi;

52

Arvutikomplekti koostamisel ja hooldamisel kasutatavaid tööriistu, nende liigitust ja

iseärasusi;

Arvutikomplekti koostamise ja hooldamise põhimõtteid ja töövõtteid;

Süle-, ja pihuarvutite komponentide lisamiseks ning vahetamiseks vajalikke töövõtteid

ja tööriistu;

Arvutikomplekti hooldamiseks kasutatavaid tarvikuid ja tööriistu;

Teab arvutikomplekti modifitseerimisega kaasnevaid ohtusid.

Õppija oskab

Kirjeldada ESD ohutusnõudeid;

Käituda vastavalt ohutusnõuetele; valida vajadusele vastavaid tööriistu;

Komplekteerida laua- ja sõlearvutit;

Lisada ning vahetada süle-, ja pihuarvutite komponente;

Teostada arvutikomplekti lihtsamaid hooldustoiminguid.

5. Hindamine

Õppija sooritab neli praktilist arvestustööd arvutikomplekti koostamises, kaks praktilist

arvestustööd süle- ja pihuarvutite komponentide lisamises. Sooritab testid tehnoloogiliste

lahenduste-, ohutusnõuete, töövõtete ning vahendite tundmises. Mooduli hinne kujuneb nende

tööde kaalutud keskmisest hindest ja kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

2.27 ARVUTIVÕRGUD

Maht 3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb arvutivõrkudega seotud mõisteid, peamisi

arvutivõrkude ehitamisel kasutatavaid kaableid ja nende omadusi, peamisi teenusepakkujate

poolt pakutavate internetiühenduste liike ja nende tehnilisi parameetreid, traadita

võrgulahendusi ja nende parameetreid. IP aadresside versioone ja klasse ning IP aadressidega

seotud mõisteid, TCP ja UDP protokollide tööpõhimõtet, erinevusi, paketipäiseid ja nende

protokollidega seotud mõisteid, peamisi rakenduskihi protokolle, kasutatavaid porte, pakutavaid

teenuseid ja nendega seotud mõisteid, arvutivõrkude turvalisusega seotud põhimõtteid ja

mõisteid, erinevate arvutivõrgu liikide kasutusvaldkondi, tehnilisi piiranguid ja parameetreid.

Teemade läbimisel õppija oskab seadistada erinevaid võrguühendusi ja nende seotud tarkvara,

seadistada mobiilseid seadmeid, kaitsta arvuteid erinevate arvutivõrkudes levivate ja sealt

tulenevate ohtude eest, teostada arvutivõrgus veaotsingut, hinnata erinevate võrguühenduste

sobivust etteantud ülesande lahendamiseks, kaardistada arvutivõrke.

53






2.5 MS operatsioonisüsteemid (võib olla samaaegsel läbimisel).

2.6 UNIX operatsioonisüsteemid (võib olla samaaegsel läbimisel).

3. Õppesisu

3.1 PÕHIMÕISTED. Telekommunikatsiooni mudel. Kodeerimised. Moduleerimine.

Veaparandus. Kanali- ja pakettkommutatsioon. Jada- ja rööpedastus. Pool- ja täisdupleks.

Pöördumisviisid. Standardiseerimine. Ülekannetega seotud parameetrid ja nõudmised.

3.2 FÜÜSILISED KANDJAD. Vaskkaablivõrk, kaablivõrgu tehnoloogiad. Standardite RS-

232, 10BASE-T, 100BASE-TX, 1000BASE-T, 1000BASE-TX ja 10GBASE-TX pikem

tutvustus. Valguskaablite lühiülevaade. Häired füüsilistes kanalites. Raadiosageduste jaotus.

3.3 OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID. Pöördumisviisid. Protokollide

Ethernet, ATM, POTS, PPP, ISDN, ADSL, ADSL2, ADSL2 +, VDSL, PLC, GSM, GPRS,

EDGE, 3G, HSDPA, HSUPA, 4G, 802.11 ja 802.16 kasutusvaldkondade, tööpõhimõtete ja

tehniliste parameetrite pikem tutvustus.

3.4 VÕRGUKIHI PROTOKOLLI D. IP (v4 ja v6) protokoll. IP paketi päise struktuur, IP

aadresside klassid, reserveeritud IP aadressid, üldinfo levitamine võrgus (broadcast) ja info

edastamine sihtgrupile (multicast), võrgumask, võrgulüüs, marsruutimine (routing) ja

võrguaadressi teisendus (NAT). aadresslahenduse (ARP) protokoll, ARP tabelid, nende

tühjendamine erinevates opsüsteemides. Interneti sõnumikontrolli (ICMP) protokoll ja selle

kasutamine (ping, traceroute jne). IP turva- (IPSec)protokoll ja selle tööpõhimõte.

3.5 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID. Side (TCP) ja kasutaja andmepaketi (UDP)

protokollid, nende protokollide erinevus ja päised, kolme kätlemise reegel, sessiooni loomine

TCP protokolliga, TCP ja UDP pordid ja nende kasutamine.

3.6 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID. BOOTP DHCP, DNS, FTP, HTTP, S-HTTP,

IMAP, LDAP, NNTP, NTP, POP, POP3, SAMBA, SMTP, SNMP, TELNET ja TFTP

protokollide ülesehitus ja pakutavad teenused.

3.7 VLAN. Virtual LAN’i mõiste ja tööpõhimõte. Staatiline ja dünaamiline VLAN. ISL ja

VTP protokollid.

54

3.8 WAN. Laivõrgu mõiste. Peamised WAN ühenduste tüübid ja parameetrid. Marsruutimine.

3.9 TCP/IP PROTOKOLLI PARAMEETRITE SEADISTAMINE. TCP/IP protokollide

parameetrite seadistamine erinevates operatsioonisüsteemides, ARP ja route tabelite jälgimine

3.10 RAKENDUSPROGRAMMIDE JA MOBIILSETE SEADMETE SEADISTAMINE.

3.11 VEAOTSING. TURVALISUS. PLANEERIMINE



arvutivõrkudega seotud mõisteid,

peamisi arvutivõrkude ehitamisel kasutatavaid kaableid ja nende omadusi,

peamisi teenusepakkujate poolt pakutavate internetiühenduste liike ja nende tehnilisi

parameetreid,

traadita võrgulahendusi ja nende parameetreid.

IP aadresside versioone ja klasse ning IP aadressidega seotud mõisteid,

TCP ja UDP protokollide tööpõhimõtet, erinevusi, paketipäiseid ja nende protokollidega

seotud mõisteid,

peamisi rakenduskihi protokolle,

kasutatavaid porte, pakutavaid teenuseid ja nendega seotud mõisteid,

arvutivõrkude turvalisusega seotud põhimõtteid ja mõisteid,

erinevate arvutivõrgu liikide kasutusvaldkondi, tehnilisi piiranguid ja parameetreid.

Õppija oskab

seadistada erinevaid võrguühendusi ja nende seotud tarkvara,

seadistada mobiilseid seadmeid, kaitsta arvuteid erinevate arvutivõrkudes levivate ja

sealt tulenevate ohtude eest,

teostada arvutivõrgus veaotsingut, hinnata erinevate võrguühenduste sobivust etteantud

ülesande lahendamiseks,

kaardistada arvutivõrke.

5. Hindamine

Õppija sooritab iga teema lõpus arvestusliku töö (kokku üksteist tööd) ja aine lõppedes kogu

materjali hõlmava kontrolltöö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde


55

2.28 VÕRGUSEADMED

Maht 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb arvutivõrkudes kasutatavaid kaableid ja

seadmeid, nende parameetreid ning seadistamist, traadita arvutivõrgu seadmeid ja nende

parameetreid, arvutivõrkudes kasutatavaid multimeedium- ja salvestusseadmeid,

digitaaltelevisiooni edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavaid seadmeid ja nende

parameetreid. Teemade läbimisel õppija oskab valmistada arvutivõrkudeskasutatavaid

kaableid, seadistada arvutivõrkudes kasutatavaid seadmeid, teostada lihtsamat veakontrolli

arvutivõrkudes kasutatavatele seadmetele, valida vastavalt etteantud lähteülesandele vajalikke

võrguseadmeid.



2.2 Läbitud moodul arvutivõrgud.

2.3 Läbitud moodul MS operatsioonisüsteemid.

2.4 Läbitud moodul UNIX operatsioonisüsteemid.

3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS. Arvutivõrkudes kasutatavate seadmete lühitutvustus.

3.2 KAABLID JA MEEDIAMUUNDURID. Arvutivõrkudes kasutatavad kaablid, peamised

tootjad. Kaablite valmistamine, standardid TIA/EIA-568-A ja TIA/EIA-568-B, kaablite

valmistamiseks kasutatavad seadmed. Valguskaablid ja nende käitlemine. Meediamuundurid,

nende parameetrid, konfigureerimine ja peamised tootjad. Kaablipaigalduse alused.

3.3 VÕRGUKAARDID. Võrgukaartide parameetrid ja omadused.

3.4 JAOTURID JA LÜLITID. Jaoturid ja nende parameetrid, peamised tootjad. Lülitid ja nende

parameetrid, peamised tootjad. VLAN toega võrgulülitid ja VLAN’de konfigureerimine QoS

parameetrite seadistamine.

3.5 MARSRUUTERID. Marsruuterid ja nende parameetrid, peamised tootjad. Marsruuterite

seadistamine, dünaamilised ja staatilised ruutingud, QoS parameetrite seadistamine. RIP ja

IGRP protokollid ja nende parameetrite seadistamine.

56

3.6 MODEMID. Modemite liigid ja tööpõhimõte. Fax-modemid ning ISDN modemid ja nende

peamised parameetrid. ADSL, ADSL2, ADSL2+ ja kaabelmodemid modemid nende tehnilised

parameetrid ja seadistamine. VDSL modemid.

3.7 VAHELDUVVOOLU JAOTUSVÕRGU (PLC-powerline) SEADMED. PLC võrkudes

kasutatavad seadmed, nende peamised parameetrid ja seadistamine.

3.8 RAADIO(TRAADITA)VÕRGU SEADMED. Raadio sageduste jaotus. Traadita võrkudes

kasutatavad seadmed ja nende peamised parameetrid. Traadita võrgu juurdepääsupunktid ja

võrgukaardid, ühendusvõimalused, peamised parameetrid ja seadistamine. Traadita võrgu sillad

ja repiiterid, nende seadistamine. Bluetooth ja IrDA seadmed, nende parameetrite seadistamine ja

omavaheline ühendamine.

3.9 PRINTSERVERID. Printserveri mõiste ja tööpõhimõte, peamised parameetrid ja tootjad.

Sisemised ja välimised printserverid. Enamlevinud printserverid ja nendega suhtlemine.

3.10 MULTIMEEDIUM- JA SALVESTUSSEADMED. Arvutivõrkudes kasutatavad

multimeedium ja salvestusseadmed. Salvestamine võrguliidesele (NAS) ja salvestusvõrk (SAN)

seadmed ning nende konfigureerimine. Kõnelahendus üle interneti (VoIP), internetitelefon (IP

telefon) seadmed, nende liigid, tööpõhimõte, peamised parameetrid ning seadistamine.

3.11 DIGITAALTELEVISIOONI SEADMED. Digitaaltelevisiooni edastamiseks kasutatavad

seadmed. Digitaaltelevisiooni vastuvõtuks kasutatavad seadmed, nende parameetri ja

seadistamine.

3.12 DIAGNOSTIKASEADMED. Arvutivõrkudes kasutatavad diagnostikaseadmed ja nende

kasutamine.



arvutivõrkudes kasutatavaid kaableid ja seadmeid, nende parameetreid ning

seadistamist, traadita arvutivõrgu seadmeid ja nende parameetreid,

arvutivõrkudes kasutatavaid multimeedium- ja salvestusseadmeid,

digitaaltelevisiooni edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavaid seadmeid ja nende

parameetreid.

Õppija oskab

valmistada arvutivõrkudeskasutatavaid kaableid,

seadistada arvutivõrkudes kasutatavaid seadmeid,

teostada lihtsamat veakontrolli arvutivõrkudes kasutatavatele seadmetele,

valida vastavalt etteantud lähteülesandele vajalikke võrguseadmeid.

57

5. Hindamine

Iga õppesisus loetletud teema kohta sooritab õpilane kirjaliku testi ja sooritab iga teema lõpus

praktilise hindelise töö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide tööde kaalutud keskmisest

hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

2.29 VÕRGURAKENDUSED

Maht 3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb peamisi võrgurakendusi, nende tüüpe,

tööpõhimõtet ja parameetreid ning oskab seadistada võrgurakendusi erinevates

operatsioonisüsteemides, määratleda võrgurakenduse tüüpi, valida vastavalt lähteülesandele

sobilikku võrgurakendust, hinnata vigade tekkimisel võrgurakenduse parameetreid ja teha

vajalikke korrektuure.




2.3 Läbitud moodul MS operatsioonisüsteemid.


2.5 Läbitud moodul võrguseadmed.

3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS. Võrgurakenduste liigitus ja levinumad võrgurakendused.. Klient-server,

P2P ja muud rakendused.

3.2 VÕRGUSÕLMEDE DÜNAAMILINE SEADISTAMINE (DHCP). DHCP tööpõhimõte ja

DHCP serveri seadistamine. Erinevate operatsioonisüsteemide DCHP kliendid ja nende

seadistamine.

3.3 NIMESERVER. Nimeserveri vajadus ja tööpõhimõte. Nimeserveri parameetrid ja

seadistamine. DNS ja WINS server ning klientide seadistamine.

58

3.4 FAILISERVER. Levinumad failiserverid (SMB, FTP, jne), nende tööpõhimõte, parameetrid

ja seadistamine. Klientide poolsed seadistused.

3.6 VEEBISERVER. Levinumad veebiserverid (Apache, IIS, Zope jne) nende tööpõhimõte,

parameetrid ja seadistamine.

3.7 PUHVERSERVER. Levinumad puhverserverid (proxy), nende tööpõhimõte, parameetrid ja

seadistamine. Klientide poolsed seadistused.

3.8 AUTENTIMISSERVER. Levinumad autentimisserverid (LDAP, RADIUS jne), nende

tööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine.

3.9 SÕNUMISERVER. Sõnumite vahetamiseks mõeldud serverid ja vastavad kliendid, nende

tööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine.

3.10 PRINTSERVER. Levinumad tarkvaralised printserverid, nende tööpõhimõte, parameetrid ja


3.5 ELEKTRONPOSTI SERVER. Levinumad meiliserverid , nende tööpõhimõte, parameetrid ja


3.11 VPN SERVER. Levinumad VPN serverid, nende tööpõhimõte, parameetrid ja seadistamine.

Klientide poolsed seadistused.



peamisi võrgurakendusi, nende tüüpe, tööpõhimõtet ja parameetreid

Õppija oskab

seadistada võrgurakendusi erinevates operatsioonisüsteemides,

määratleda võrgurakenduse tüüpi,

valida vastavalt lähteülesandele sobilikku võrgurakendust,

hinnata vigade tekkimisel võrgurakenduse parameetreid ja teha vajalikke korrektuure.

5. Hindamine

Õppija sooritab iga teema lõpus arvestusliku töö (kokku üksteist tööd) ja aine lõppedes kogu

materjali hõlmava kontrolltöö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde


59

2.30 PROTSESSIDE KIRJELDAMINE

Maht 1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb protsesside kirjeldamise üldisi põhimõtteid ja

erinevaid meetodeid, teab võimalusi lisainformatsiooni kujutamiseks diagrammidel, protsessi

erinevate koostisosade definitsioone ja sümboleid, voodiagrammi elemente, nende sümboleid

ja otstarvet ning oskab koostada lihtsamate protsesside kirjeldusi voodiagrammina,

määratleda protsessi algust ja lõppu, hinnata protsessi kirjelduse vastavust tegelikule

protsessile.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 PROTSESSI DEFINITSIOON. Protsessi definitsioon, kuidas protsessi defineerida.

Protsessi alguse ja lõpu määratlemine. Probleemide ja eesmärkide määratlemine.

3.2 PROTSESSIDE KIRJELDAMISE METOODIKAD. Protsesside kirjeldamise erinevad

metoodikad, nende metoodikate lühitutvustus, valik nende vahel.

3.3 VOODIAGRAMM. Voodiagrammi koostisosad (algus, lõpp, tegevus, loogikaplokk,

sisend, väljund), nende definitsioonid, tingmärgid. Tingimused, millele peavad erinevad

voodiagrammi koostisosad vastama. Voodiagrammile hinnangu andmine (kas kõik

koostisosad on õiged ja kirjeldavad piisavalt protsessi tegelikku olemust). Voodiagrammi

erinevad detailsusastmed, mille alusel valida detailsusaste.

3.4 VOODIAGRAMMI KOOSTAMISE HEAD TAVAD. Alguse fikseerimine (Kuidas leida

protsessile õige algus, millistele tunnustele peab algus vastama), lõpu defineerimine, lõpu

mõõdetavus (Kuidas defineeritakse lõpp, millistele tunnustele peab lõpp vastama), lõpu seotus

protsessi eesmärgiga. Tegevuse, selle sisendi ja väljundi ning loogikaploki defineerimine.

Lisainfo juurdetoomine diagrammile millist lisainfot ja kui palju diagrammi juurde tuua ja

kuidas lisainfot kujutada.



60

protsesside kirjeldamise üldisi põhimõtteid ja erinevaid meetodeid,

võimalusi lisainformatsiooni kujutamiseks diagrammidel,

protsessi erinevate koostisosade definitsioone ja sümboleid,

voodiagrammi elemente, nende sümboleid ja otstarvet.

Õppija oskab

koostada lihtsamate protsesside kirjeldusi voodiagrammina,

määratleda protsessi algust ja lõppu,

hinnata protsessi kirjelduse vastavust tegelikule protsessile.

5. Hindamine

Õpilane sooritab teemade osas testid, koostab analüüsi. Mooduli lõplik hinne kujuneb

kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse

hinnetelehele.

2.31 MICROSOFT CORP OPERATSIOONISÜSTEEMID

Maht 2õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb MS operatsioonisüsteemidega seotud mõisteid

ja terminoloogiat, MS operatsioonisüsteemides kasutatavaid failisüsteeme, failide ja

kataloogide omadusi ning nendega manipuleerimist, kasutajakontode liike ja nende omaduste

ja õigustega manipuleerimist, riistvara, varundusseadmete ja printeri haldamisega seotud

terminoloogiat ning peamisi töökäike. Teemade läbimisel õppija oskab paigaldada arvutitele

Microsofti operatsioonisüsteeme, luua ja hallata kasutajakontosid ning gruppe, hallata

riistvara, varundusseadmeid, printereid ja võrguteenuseid Microsofti operatsioonisüsteemides,

kohandada kasutajaliidest, hallata ja jagada faile ning katalooge.




2.3 Arvutite riistvara (võib olla samaaegsel läbimisel).

61

3. Õppesisu

3.1. MS OPERATSIOONISÜSTEEMIDE ARENGULUGU. MS operatsioonisüsteemide

perekonnad, nende tekkimine ja areng. DOS, Windows 3.1/3.11, 95/98/Me, NT 3.5/4.0, 2000,

XP, 2003, PE, Vista, Longhorn

3.2. MS OPERATSIOONISÜSTEEMIDE ARHITEKTUUR JA ÜLDPÕHIMÕTTED.

Tuum. Protsessidejuhtimine. Mälujuhtimine, virtuaalmälu juhtimine. Failisüsteemid ja failide

juhtimine. Sisend-väljundi alamsüsteem. Graafilised kasutajaliidesed (GUI). Töökeskkonnad.

3.3 OPERATSIOONISÜSTEEMI PAIGALDAMINE (INSTALLEERIMINE). MS

operatsioonisüsteemide paigaldamine ja häälestamine. Erinevad paigaldamisvõimalused

(puhtale kettale, versiooniuuendus, automaatpaigaldus, võrgukettalt paigaldamine jne).

Miinimumnõuded riistvarale. Kõvaketta vormindamine ja failisüsteemi valik. Olemasolevate

kasutajate andmete ülekandmine vanast süsteemist uude. Peamised paigaldamise käigus

tekkivad probleemid ja nende lahendamine. Turvauuendused ja nende paigaldamine. Erinevad

alglaadimisvõimalused ja mitmikoperatsioonisüsteemid (multi-boot). Installeerimisfailide

varundamine.

3.4 KASUTAJAKONTODE HALDUS. Kasutajakontode tüübid ja nende erinevused.

Poliitika (Policy) mõiste ja kasutamine. Kasutajate õigused ja nende piiramine. Kasutajate

grupid, nende loomine ja haldamine. Lokaalsed ja domeeni kasutajakontod. Liikuvad

kasutajakontod. Paroolid ja nendega seotud probleemid.

3.5 KASUTAJALIIDES. Kasutajaliidese komponendid ja nende modifitseerimine.

Kasutajaliidese erinevad võimalikud vaated. Kasutajaliidese keel ja sisendseadmete

kooditabelid.

3.6 FAILID JA KATALOOGID. Erinevad failide ja kataloogide tüübid (lokaalsed, jagatud,

lahti ühendatud (offline files) jne). Faililaiendid ja nende tähendus, failide avamine. Failide ja

kataloogide atribuudid (ainult lugemiseks, varjatud, arhiiv), pakkimine (failisüsteemi tasemel,

kolmandate osapoolte vastavad utiliidid jne), krüpteerimine (failisüsteemi tasemel,

kolmandate osapoolte vastavad vahendid (utiliidid) jne), taastamine, lugemis ja

kirjutamisõigused, omanik, efektiivsed õigused ja nende kontrollimine. Failide ja kataloogide

jagamine, varjatud jagamine.

3.7 RIISTVARA HALDUS. Riistvara lisamine arvutisse ja selle ajurite (draiverite)

paigaldamine ning häälestamine. Operatsioonisüsteemiga kaasas olevad ajurid ja kolmandate

osapoolte toodetud ajurid. Seadmeajurite digitaalallkiri ja selle tähtsus. Kasutatavad ressursid

ja nende haldus. Riistavara eemaldamine. Riistavara profiilid ja nende kasutamine. Peamised

probleemid riistavara haldamisel ja nende lahendamine. Printerite haldus, toide

3.8 VARUNDUS. Korraldamine, jälgimine.

3.9 VÕRGUTEENUSED. INTERNET. SÜSTEEMI JÕUDLUS.

62



MS operatsioonisüsteemidega seotud mõisteid ja terminoloogiat,

MS operatsioonisüsteemides kasutatavaid failisüsteeme,

failide ja kataloogide omadusi ning nendega manipuleerimist,

kasutajakontode liike ja nende omaduste ja õigustega manipuleerimist,

riistvara, varundusseadmete ja printeri haldamisega seotud terminoloogiat ning

peamisi töökäike.

Õppija oskab

paigaldada arvutitele Microsofti operatsioonisüsteeme,

luua ja hallata kasutajakontosid ning gruppe,

hallata riistvara, varundusseadmeid, printereid ja võrguteenuseid Microsofti

operatsioonisüsteemides, kohandada kasutajaliidest,

hallata ja jagada faile ning katalooge.

5. Hindamine

Õppija sooritab iga teema lõpus arvestusliku töö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide


2.32 UNIX OPERATSIOONISÜSTEEMID

Maht 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb UNIXi versioone ja ajalugu, UNIXilaadseid

operatsioonisüsteeme ja nende distributsioone, UNIXi ja UNIXilaadsete

operatsioonisüsteemide ülesehitust, UNIXilaadsete operatsioonide süsteemseid rakendusi ja

hooldusvahendeid, UNIXilaadsetes operatsioonisüsteemides kasutatavaid graafilisi

keskkondi. Teemade läbimisel õppija oskab kirjeldada erinevaid UNIXilaadses

operatsioonisüsteemis kasutatavaid failisüsteeme ja nende omadusi, paigaldada UNIXilaadset

operatsioonisüsteemi ja seadmete ajureid, kasutada UNIXilaadset operatsioonisüsteemi

tavakasutaja õigustes, kasutada käsurealt peamisi haldus- ja hooldamise vahendeid ja

graafiliste kasutajaliideste haldusvõtteid, kasutada UNIXilaadset operatsioonisüsteemi

teenusserveri ja võrgulüüsina.

63






2.5 Läbitud moodul programmeerimise alused.

3. Õppesisu

3.1 ÜLEVAADE SÜSTEEMIST JA KATALOOGIPUU. Unixi ajalugu, kasutusvaldkonnad,

programmeerimiskeeled. UNIX, Linux, BSD, Solaris operatsioonisüsteemide lühitutvustus.

Linuxi ajalugu, kernel (tuum) ja riistvara. Litsentsid ja “Linux” kaubamärk, vaba tarkvara

sihtasutus (GNU), rakendusprogrammid ja distributsioonid. Linux/Unix failisüsteemi

standard. Tavaline viis kataloogipuu jaotamiseks erinevate eesmärkidega failisüsteemideks.

3.2 KÄSURIDA. Unixi käsurea võimalused. Käsu ülesehitus, parameetrite ja võtmete mõte.

Töö käsurea ajalooga, programmeerimine .Lihtsamad Linuxi käsud kataloogipuuga

manipuleerimisel.

3.3 POPULAARSED KÄSUD JA HALDUSPROGRAMMID. cp, mv, cat, rm, mkdir, tar,

gzip, vi, gcc mc jne.

3.4 SEADMED, SEKTSIOONID, FAILISÜSTEEMID. Suvapöördusega ja märgiseadmed,

katalog /dev. Ketaste ja muude salvestuskandjate kasutamine, Kõvakettad, diskettiseadmed,

CDROM, lintseadmed. MBR, alglaadesektor, jaotustabel, laiendatud ja loogilised sektsioonid

ja nende tüübid. Journaling failisüsteemid, saaleala. LVM. Kõvaketta jaotamine. Programmid

kõvaketta jaotuseks, failisüsteemi loomiseks ja terviklikkuse kontrolliks.

3.5 PROGRAMMIDE PAKETID. Pakettide paigaldamine, ja eemaldamine, pakettides

muutuste tegemine, eelkoostatud ja unikaalsete pakettide paigaldamine (rpm, rpms, deb, tgz,

jne).

3.6 KASUTAJATE HALDAMINE. Unikaalne kasutajatunnus (UID), unikaalne grupitunnus

ID). Kasutaja, grupi, igaühe õigused. Paroolid ja reeglid. Faili, kataloogi, protsessi omanik

Rakendusprogrammid useradd, userdel, chown, chgrp, chmod. Olulised ja vajalikud

seadistusfailid. Sisse- ja väljalogimise protsess. Konsool- ja virtuaalterminalid.

3.7 PROTSESSID, PRIORITEEDID, SIGNAALID, VOOD. Programmid/käsud ps, top,

nice, kill, killall, job. Voo ümbersuunamine.

3.8 SÜSTEEMI JUHTIMISE ALUSED. Alglaadimine ja süsteemi sulgemine. Protsess init.

Juhtimis-skriptid, nende asukoht, süsteemide erinevus.

64

3.9 ADMINISTRATIIVSED ÜLESANDED. Administraatori posti ning logifailide kontroll,

vigade ja probleemide lahendamisel. Protsesside käivitamise automatiseerimine - cron.

Crontab kasutus.

3.10 TCP/IP-VÕRGU LÜHIÜLEVAADE. Võrguliidesed, IP-aadressid, aadressi määramine,

IP-marsruutimine, lüüsid, interneti juhtsõnumite protokoll, domeeninimede süsteem. Võrgu

riistvara seadistamine.

3.11 TEENUSED. Enamlevinud lokaalsed ja võrgu teenused, vajalikud seadistusfailid. SSH

ja ftp klient.

3.12 X-WINDOWS, KEELED, INTERNET, KONTORI- JA MULTIMEEDIA

TARKVARA, MUUD HALDUSTEGEVUSE ÜLESANDED



UNIXi versioone ja ajalugu,

UNIXilaadseid operatsioonisüsteeme ja nende distributsioone,

UNIXi ja UNIXilaadsete operatsioonisüsteemide ülesehitust,

UNIXilaadsete operatsioonide süsteemseid rakendusi ja hooldusvahendeid,

UNIXilaadsetes operatsioonisüsteemides kasutatavaid graafilisi keskkondi.

Õppija oskab

kirjeldada erinevaid UNIXilaadses operatsioonisüsteemis kasutatavaid failisüsteeme ja

nende omadusi,

paigaldada UNIXilaadset operatsioonisüsteemi ja seadmete ajureid,

kasutada UNIXilaadset operatsioonisüsteemi tavakasutaja õigustes,

kasutada käsurealt peamisi haldus- ja hooldamise vahendeid ja graafiliste

kasutajaliideste haldusvõtteid,

kasutada UNIXilaadset operatsioonisüsteemi teenusserveri ja võrgulüüsina.

5. Hindamine

Õppija sooritab iga kahe teema lõpus arvestusliku töö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide


65

2.33 VÄHEMKASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb alternatiivseid operatsioonisüsteeme ja

nendega seotud mõisteid; mobiiltelefonides, pihuarvutites, mängukonsoolides ja

võrguseadmetes kasutatavaid operatsioonisüsteeme ja nendega seotud mõisteid; Mac OS

kasutajaliidest, pakutavaid teenuseid ja arendusvahendeid ning oskab Mac OS X

operatsioonisüsteemi kasutajaliidest kasutada ja operatsioonisüsteemi hallata.







3. Õppesisu

3.1 ALTERNATIIVSETE OPERATSIOONISÜSTEEMIDE LÜHITUTVUSTUS. CP/M, Mac

OS, Mac OS X, Solaris, BeOS, OS/2, HP-UX, React OS, IRIX, Novell jne

3.2 MOBIILTELEFONIDES JA PIHUARVUTITES KASUTATAVAD

OPERATSIOONISÜSTEEMID. Mobiiltelefonides ja pihuarvutites kasutatavate

operatsioonisüsteemide lühitutvustus (Symbian, PalmOS, Windows CE jne)

3.3 MÄNGUKONSOOLIDES KASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID.

3.4 VÕRGUSEADMETES KASUTATAVAD OPERATSIOONISÜSTEEMID.



alternatiivseid operatsioonisüsteeme ja nendega seotud mõisteid;

66

mobiiltelefonides, pihuarvutites, mängukonsoolides ja võrguseadmetes kasutatavaid

operatsioonisüsteeme ja nendega seotud mõisteid;

Mac OS kasutajaliidest, pakutavaid teenuseid ja arendusvahendeid

Õppija oskab

Mac OS X operatsioonisüsteemi kasutajaliidest kasutada ja operatsioonisüsteemi

hallata.

5. Hindamine

Õpilane koostab referaadi, teeb ülevaate vabalt valitud alternatiivsest operatsioonisüsteemist,

sooritab teadmiste kontrolli mõistetele, täidab praktilisi ülesandeid Mac OS kasutamises.



2.34 SERVERI OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE HALDUS

Maht 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb serverioperatsioonide erinevust võrreldes teiste

operatsioonisüsteemidega, Microsofti ja UNIXilaadseid serverioperatsioonisüsteeme ja nende

pakutavaid teenuseid ning vahendeid, klastri mõistet ja vajadust ning oskab paigaldada ja

hallata Microsofti ja UNIXilaadseid serverioperatsioonisüsteeme.







67

3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS. Serveri operatsioonisüsteemide peamised erinevused võrreldes lauaarvutite

operatsioonisüsteemidega. Enamlevinud serverioperatsioonisüsteemid ja nende omadused.

3.2 UUENDUSED JA TURVALISUS. Turvauuenduste paigaldamine ja sellega kaasnev risk.

Turvalisuse tagamine serverioperatsioonisüsteemidel. Veakindlus.

3.3 MICROSOFT Corp. SERVERIOPERATSIOONISÜSTEEMID. Ülevaade Microsofti poolt

pakutavatest operatsioonisüsteemidest, nende operatsioonisüsteemide haldamine. Domeeni

kontrolleri mõiste, domeenipuu, Active directory. Haldusvahendid ja süsteemi jälgimine.

Hajutatud failisüsteemi DFS (Distributed File System) mõiste ja DFS struktuuri loomine ja

kasutamine Microsofti operatsioonisüsteemidega. Tagavarakoopiad ja nende haldus, varikoopia

(shadow copy) tehnoloogia ja kasutamine. Domeenikasutajad ja –kasutajagrupid, nende haldus.

Rakenduste ühilduvuse tagamine. Võrguteenused ja nende haldus. Kaugtöö ja –halduse

võimaldamine, selleks kasutatavad rakendused. Turvalisuse ja veakindluse tagamine.

Serveritarkvara paigaldamine.

3.4 UNIX-LAADSED SERVERIOPERATSIOONISÜSTEEMID. Ülevaade unixilaadsetest

serverioperatsioonisüsteemidest, nende operatsioonisüsteemide haldamine. Varukoopiad ja nende

haldus, tarkvaraline kettamassiiv (RAID). Failide ja printerite jagamine (sh ka teiste

operatsioonisüsteemide klientidega). Võrguliikluse jälgimine ja tulemüüri haldus. Domeeni

kontrolleri loomine Linux baasil. Postiserveri paigaldus ja haldus. Võrguteenused ja nende haldus.

Kaugtöö ja –halduse võimaldamine, selleks kasutatavad rakendused. Turvalisuse ja veakindluse

tagamine. Serveritarkvara paigaldamine.

3.5 KLASTERSÜSTEEMID. Klastri mõiste ja omadused. Klastri loomine erinevate

operatsioonisüsteemide abil.



serverioperatsioonide erinevust võrreldes teiste operatsioonisüsteemidega,

Microsofti ja UNIXilaadseid serverioperatsioonisüsteeme ja nende pakutavaid

teenuseid ning vahendeid,

klastri mõistet ja vajadust.

Õppija oskab

paigaldada ja hallata Microsofti ja UNIXilaadseid serverioperatsioonisüsteeme.

68

5. Hindamine

Iga õppesisus loetletud teema lõpus sooritatakse arvestuslik töö. Õppija peab sooritama

operatsioonisüsteemi paigaldamise praktilised tööd. Mooduli hinne kujuneb kõikide tööde


2.35 DIGITAALTEHNIKA

Maht 3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb digitaaltehnika põhimõisteid, arvusüsteeme

ning Boole`i algebra avaldisi, reegleid ja seadusi, teisi levinumaid arvkoode ja nende

kasutusalasid, levinumaid loogikalülisid ja kombinatsiooniloogika ning mäluga loogika

lülitusi, keerukamaid kombinatsiooniloogika skeeme ja nende tööpõhimõtteid, lihtsamat

programmeeritavat loogikat, selle kasutamise eeliseid ja eripärasid, mäluskeemide liike ja

tööpõhimõtteid, digitaalse signaalitöötluse aluseid ja lihtsamaid põhimõtteid, analoog-digitaal

ja digitaal-analoogmuundamise viise ja meetodeid, digitaalskeemide tehnoloogiliste

lahenduste eripärasid ja kasutusalasid, nende lihtsamaid omadusi ja parameetrite võrdlust.

Teemade läbimisel õppija oskab teostada arvude teisendusi arvusüsteemide vahel ning tehteid

kahendarvudega, kasutada muid levinumaid arvkoode, kasutada Boole`algebra reegleid ja

teisendusi, teisendada ja minimiseerida matemaatiliselt või tabelina antud lihtsamat

digitaalfunktsiooni, joonistada välja minimiseeritud funktsioonile matemaatiline kuju ja

skeem, koostada ja saada aru lihtsamatest digitaalskeemidest, kasutades õpitud loogikalülitusi,

tunda ära keerukamatel digitaalskeemidel õpitud sõlmi ja lülitusi, salvestada infot

programmeeritavasse loogika või mäluskeemi, kasutada vastavat programmeerimistarkvara,

eristada erinevas tehnoloogias valmistatud digitaalseid mikroskeeme ning nende käitlemise ja

kaitse tingimusi.


2.1 Läbitud moodul elektrotehnika

2.2 Elektroonika alused, võib olla samaaegselt läbimisel.

69

3. Õppesisu

3.1 DIGITAALTEHNIKA PÕHIMÕISTED. Analoog- ja digitaalsuurused, loogikatasemed,

ajadiagrammid.

3.2 ARVUSÜSTEEMID JA ARVKOODID. Arvusüsteemid, tehted, arvkoodid. Arvude

kujutamine kümnend- ja kahendsüsteemis, teisendused, tehted kahendarvudega. Arvud

kuueteistkümnend- ja kaheksandsüsteemis. Muud levinumad arvkoodid: BCD, Gray kood,

ASCII, vigu avastavad ja parandavad koodid.

3.3 LOOGIKALÜLID. Inverter, loogikalülid JA, VÕI, JA-EI, VÕI-EI, samaväärsus ja

mittesamaväärsus.

3.4 BOOLE'I ALGEBRA JA LOOGIKALINE LIHTSUSTAMINE. Boole'i avaldised, reeglid

ja seadused; teisendamised; tõeväärtustabelid, loogikaavaldiste lihtsustamine; Karnaugh'

kaart.

3.5 KOMBINATSIOONLOOGIKA SKEEMID. Nende teisendamine, rakendused.

3.6 LOOGIKALÜLIDE KEERUKAM KOMBINATSIOONILOOGIKA. Keerukamad

kombinatsioonloogika skeemid ja rakendused (summaatorid, koodi-komparaatorid, koodrid ja

dekoodrid, multipleksorid ja demultipleksorid, paarsuskontrollielemendid jt).

3.7 TRIGERID, MULTIVIBRAATORID JA TAIMERID. Nende liigid, kasutusalad, näited ja

rakendused.

3.8 LOENDURID. REGISTRID. MÄLUSKEEMID. Nende liigid ja kasutamine.

3.9 PROGRAMMEERITAV LOOGIKA. Tööpõhimõtted, kasutusalad ja kasutatav tarkvara

3.10 SISSEJUHATUS DIGITAALSESSE SIGNAALITÖÖTLUSSE. D/A ja A/D-

muundurid, signaaliprotsessor.

3.11 DIGITAALSKEEMIDE TEHNOLOOGIA. Digitaalskeemide parameetrid, kasutusalad,

tehnoloogilised lahendused (TTL, KMOP erinevad realisatsioonid) ja nende võrdlus.



digitaaltehnika põhimõisteid,

arvusüsteeme ning Boole`i algebra avaldisi,

reegleid ja seadusi,

teisi levinumaid arvkoode ja nende kasutusalasid,

levinumaid loogikalülisid ja kombinatsiooniloogika ning mäluga loogika lülitusi,

keerukamaid kombinatsiooniloogika skeeme ja nende tööpõhimõtteid,

lihtsamat programmeeritavat loogikat, selle kasutamise eeliseid ja eripärasid,

70

mäluskeemide liike ja tööpõhimõtteid,

digitaalse signaalitöötluse aluseid ja lihtsamaid põhimõtteid,

analoog-digitaal ja digitaal-analoogmuundamise viise ja meetodeid,

digitaalskeemide tehnoloogiliste lahenduste eripärasid ja kasutusalasid, nende

lihtsamaid omadusi ja parameetrite võrdlust.

Õppija oskab

teostada arvude teisendusi arvusüsteemide vahel ning tehteid kahendarvudega,

kasutada muid levinumaid arvkoode,

kasutada Boole`algebra reegleid ja teisendusi,

teisendada ja minimiseerida matemaatiliselt või tabelina antud lihtsamat

digitaalfunktsiooni, joonistada välja minimiseeritud funktsioonile matemaatiline kuju

ja skeem,

koostada ja saada aru lihtsamatest digitaalskeemidest, kasutades õpitud loogikalülitusi,

tunda ära keerukamatel digitaalskeemidel õpitud sõlmi ja lülitusi,

salvestada infot programmeeritavasse loogika või mäluskeemi,

kasutada vastavat programmeerimistarkvara,

eristada erinevas tehnoloogias valmistatud digitaalseid mikroskeeme ning nende

käitlemise ja kaitse tingimusi.

5. Hindamine

Õpilane sooritab iga teema lõpus teadmiste kontrolli ja kogu ainet hõlmava kontrolltöö.

Mooduli hinne kujuneb kõikide tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kanatakse


2.36 TEHNOLOOGILISTE PROTSESSIDE AUTOMAATJUHTIMINE

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimise

aluseid, reguleerimise ja programmeerimise põhimõtteid, koduautomaatika süsteeme ning

oskab kasutada automaatikaseadmeid ja mõõtevahendeid, selgitada koduautomaatika süsteemi

ehituse põhimõtteid.

71


2.1. Läbitud moodul elektrotehnika.

2.2. Läbitud moodul elektroonika alused.

2.3. Läbitud moodul automaatika alused.

2.4. Läbitud moodul programmeerimise alused.

3. Õppesisu

3.1. PROTSESSID. Tootmisprotsessid, nende liigid. Protsessiliides. Protsessijaam. Pidevate

protsesside juhtimine. Juhtimispõhimõtted. Protsessijuhtimise vahendid. Reguleerimisprotsess.

3.2. AUTOMAATJUHTIMISSÜSTEEMID. Automaatjuhtimissüsteemide ülesehitus.

Automaatjuhtimissüsteemide näiteid. Automaatreguleerimissüsteemid. Funktsionaalskeemide

tingmärgid.

3.3. KODUAUTOMAATIKA. Koduautomaatika süsteemide ülesanded ja komponentide

tööpõhimõtted, valgustus, küte-, ventilatsiooni-, turvasüsteem ja televisiooni-, arvuti –ja

telefonivõrk, videosüsteem, jne.



tehnoloogiliste protsesside automaatjuhtimise aluseid,

reguleerimise ja programmeerimise põhimõtteid,

koduautomaatika süsteeme.

Õppija oskab

kasutada automaatikaseadmeid ja mõõtevahendeid,

selgitada koduautomaatika süsteemi ehituse põhimõtteid.

6. Hindamine

Iga õppesisus loetletud teema lõpus sooritatakse arvestuslik töö, lisaks iseseisev töö, kokku neli

arvestuslikku tööd. Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest.

72

2.37 PROGRAMMEERIMISE ALUSED

Maht 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb programmeerimisega seotud mõisteid ja oskab

kasutada mõnda programmeerimiskeele põhitüüpi uute algoritmide ja funktsioonide loomisel

või olemasolevate programmide muutmisel, koostada lihtsamaid programme valitud keeles.


Läbitud moodul operatsioonisüsteemi teooria alused.

3. Õppesisu

3.1 TARKVARA ARENDUSMEETODID JA TEHNIKAD. Tarkvara. Tarkvaratehnika.

Tarkvaratehnika raamistik: eesmärgid, printsiibid, protsess.

3.2 ANDMESTRUKTUURID JA ALGORITMID. Erinevad andmestruktuurid ja nende

omadused. Algoritmi mõiste, esitamine, struktuur. Seosed algoritmide ja andmestruktuuride

vahel.

3.3 PROGRAMMEERIMISKEELTE TÜÜBID. Programmeerimise ajalugu.

Programmeerimiskeelte põhitüübid. Programmeerimiskeele süntaks ja semantika.

Kompileerimine. Interpreteerimine.

3.4 PROGRAMMEERIMISE PÕHIMÕISTED. Põhikonstruktsioonid: Muutujad.

Andmetüübid. Aritmeetika- ja loogikaavaldised. Funktsioonid. Omistamine. Sisend. Väljund.

Põhilised juhtstruktuurid: jada, valik ja kordus. Alamprogrammid. Programmi vormistamine.

Programmi kommenteerimine. Programmi testimine, silumine.



tarkvara arendusmeetodeid;

andmestruktuuride omadusi ja seoseid üldlevinud algoritmidega;

programmeerimiskeelte põhitüüpe;

programmeerimise põhimõisteid;

kompileerimise ja interpreteerimise erinevusi.

73

Õppija oskab

kasutada erinevaid andmestruktuure;

kasutada mõnda programmeerimiskeele põhitüüpi uute algoritmide ja funktsioonide

loomisel või olemasolevate programmide muutmisel;

valida sõltuvalt rakendusest sobiv programmeerimiskeel;

kommenteerida ja lahti seletada programmi koodi;

koostada lihtsamaid programme valitud keeles.

5. Hindamine

Õpilane sooritab iga õppesisus loetletud teema lõpus kontrolltöö ja viimase teema juures

lahendab kaks programmeerimisülesannet. Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud

keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

2.38 TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE

Maht 1 õn

1.Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb tehnilise dokumentatsiooni liike ja tüüpe, joonistel

kasutatavaid mõõtkavu ja tingmärke, UML diagrammidel kasutatavaid elemente ja tingmärke,

erinevate tehnilise dokumentatsiooni liikide koostamise põhimõtteid. Oskab leida kiiresti

dokumentatsioonist vajalikku informatsiooni, leida seadme tootjate kodulehekülgedelt erinevaid

juhendeid, lugeda jooniseid, koostada lihtsamat kasutajajuhendit.


Inglise keel.

3. Õppesisu

3.1 TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI LIIGID. Organisatsioonipoliitika, organisatsiooni

protseduurireeglid; teostatavus-, hinnangu- ja soovitusraportid; tehnilise tausta raportid,

uurimustööde aruanded; äriplaanid, standardid ja tehnilised tingimused; joonised;

tehnikavaldkonna kasutajajuhendid (käsiraamatud), tehnilise dokumentatsiooni standardid.

3.2 JOONISED. Jooniste põhiosad ja koostamispõhimõtted, mõõtkavad ja tingmärgid. Joonistelt

vajaliku informatsiooni saamine.

3.3 SEADME PASS JA KÄSIRAAMAT. Erinevate tehniliste seadmete käsiraamatud. Arvuti

komponentide käsiraamatud ja nende üleehitus ning kasutamine.

3.4 JUHENDID. Kasutajajuhend, selle sisu ja ülesehitus. Koostamisjuhend, selle sisu ja

ülesehitus. Teenindusjuhend, selle sisu ja ülesehitus. Seadme kasutamise juhend ja

protsessihalduse juhend. Juhendite leidmine seadmete tootjate kodulehekülgedelt.

74

3.5 KASUTAJAJUHENDI KOOSTAMINE.



tehnilise dokumentatsiooni liike ja tüüpe;

joonistel kasutatavaid mõõtkavu ja tingmärke,

UML diagrammidel kasutatavaid elemente ja tingmärke,

erinevate tehnilise dokumentatsiooni liikide koostamise põhimõtteid.

Oskab

leida dokumentatsioonist vajalikku informatsiooni;

leida seadmete tootjate kodulehekülgedelt etteantud seadmetele erinevaid juhendeid;

lugeda jooniseid ja UML diagramme;

koostada lihtsamat kasutaja juhendit.

5. Hindamine

Õpilane sooritab testi, koostab juhendite ja jooniste analüüsi, koostab kasutajajuhendi.

Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse


2.39 MIKROPROTSESSORID JA KONTROLLERID

Math 3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb mikroprotsessori ehituse põhimõtteid,

mikroprotsessori ja minikontrolleri käskude liigitust, assembleri ja katkestuste mõisteid,

adresseerimise süsteemi ning oskab selgitada 8-, 16-, 32- ja 64-bitiste mikroprotsessorite

erinevust, kirjeldada tüüpilisi I/O liideseid, kirjeldada mikrokontrolleri süsteemis erinevaid

mälu tüüpe, kirjutada valmis assembleris lihtsamaid programmilõike.



2.2 Läbitud moodul digitaaltehnika

75

3. Õppesisu

3.1. MIKROPROTSESSORTEHNIKA ALGTEADMISED. Von Neumani ja Harvardi

arhitektuur. Neumani arhitektuuri mikroprotsessori ehitus, infovahetus (sisend-väljund liides).

Mälu tüübid. Adresseerimine. Siinid (aadress-, andme- ja juhtsiin, rööp ja jadasiin).

Taktgeneraator, taimer, katkestuste kontroller, DMA kontroller.

3.2. MIKROPROTSESSORID JA ÜHEKRISTALLIARVUTID. 8-,16-,32-,64-bitiste

mikroprotsessorite võrdlus. Mikroprotsessorite ja ühekristalliarvutite perekonnad ja nende

otstarve. Mikroprotsessori käskude süsteem, adresseerimisviisid konkreetse protsessori näitel.

Ühekristalliarvuti programmeerimine. Emulaatorprogrammid ja nende kasutamine.

3.3 MIKROPROTSESSORITE TARKVARA JA PROGRAMMEERIMINE. Mikroprotsessori

käskude süsteem. Assembleri mõiste.

3.4 PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID. Programmeerimiskeeled ja kasutatav

tarkvara.



mikroprotsessori ehituse põhimõtteid,

mikroprotsessori ja minikontrolleri käskude liigitust,

assembleri ja katkestuste mõisteid,

adresseerimise süsteemi.

Õppija oskab

selgitada 8-, 16-, 32- ja 64-bitiste mikroprotsessorite erinevust,

kirjeldada tüüpilisi I/O liideseid,

kirjeldada mikrokontrolleri süsteemis erinevaid mälu tüüpe,

kirjutada valmis assembleris lihtsamaid programmilõike.

5. Hindamine

Õpilane sooritab õppesisus loetletud teemade lõpus arvestusliku töö, lahendab

programmeerimise ülesandeid, koostab referaadi mikroprotsessorite kohta. Mooduli hinne

kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

76

2.40 MASINPROJEKTEERIMINE

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb masinprojekteerimisega seotud mõisteid,

peamisi masinprojekteerimise tarkvarapakette, joonistel kasutatavat elemente, objekte ja

nende omadusi ning oskab algtasemel kasutada masinprojekteerimise tarkvara.


Läbitud moodul joonestamine.

3. Õppesisu

3.1 SISSEJUHATUS. Masinprojekteerimiseks kasutatav tarkvara, levinumad lahendused.

Masinprojekteerimise tarkvaras kasutatavad põhimõisted, käskude valik ja sisestamine.

3.2 JOONISTE KOOSTAMISE ALUSED. Peamised jooniste koostamiseks kasutatavad

objektid ja nende parameetrid. Objektide moodustamine hiire abil ja koordinaatide

sisestamine klaviatuurilt.

3.3 OBJEKTIDEGA MANIPULEERIMINE JOONISEL. Objektide parameetrite muutmine,

objektide sidumine teiste objektidega. Kihtide kasutamine joonisel.

3.4 GRAAFIKAELEMENDID. Graafikaelementide (faasid, polyline ja tekst) kasutamine,

graafikaelementide omaduste muutmine eri kihtideks.

3.5 MÕÕTMED. Joonise elementide mõõtmed, nende lisamine. Mõõtmete omaduste ja

paigutuse valik. Mõõtmete, tolerantside ja kuju täpsusnõuetetähistamine joonisel.

3.6 OBJEKTIDE MASSIIVID. Geomeetriliste elementide grupiviisiline joonestamine,

objektide massiivid, nende loomine ja kasutamine.

3.7 PROJEKTEERIMISE PÕHIMÕTTED. Kolmemõõtmelised joonised ja nende

koostamine.



masinprojekteerimisega seotud mõisteid,

peamisi masinprojekteerimise tarkvarapakette,

joonistel kasutatavat elemente, objekte ja nende omadusi.

Õppija oskab

algtasemel kasutada masinprojekteerimise tarkvara.

77

5. Hindamine

Õpilane sooritab teadmiste kontrolli mõistete peale ja valmistab praktilised tööd. Mooduli

hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse

hinnetelehele.

2.41 KLIENT-SERVER LAHENDUSED

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb klient-server ja terminal-server lahenduse

mõistet, teab tuntumaid terminal-server lahendusi ning oskab seadistada Microsoft Windowsil

baseeruvat terminal-server lahendust ning selle teenuseid, seadistada UNIXilaadsel

operatsioonisüsteemil terminal-server lahendust ning selle teenuseid.


2.1 Läbitud moodul Microsoft Corp. Operatsioonisüsteemid.



2.4 Võrgurakendused (võib olla samaaegsel läbimisel)

3. Õppesisu

3.1 KLIENT-SERVER ARHITEKTUUR. Klient-server arhitektuuri olemus ja mõiste.

Terminal-server lahenduste mõiste.

3.2 TERMINALID. Terminali mõiste ja liigid. Terminalides kasutatav riistvara ja tarkvara.

Tuntumad terminaalide tootjad.

3.3 SERVER. Terminal-server lahendustes kasutatav serveritarkvara. Serveri ülesanded. 3.4

WINDOWS. Microsoft Windowsi Terminal server, selle pakutavad teenused ja seadistamine.

3.5 UNIX. UNIX’i taolistel operatsioonisüsteemidel baseeruvad terminal-server lahendused,

nende pakutavad teenused ja seadistamine.

3.6 MUUD LAHENDUSED. Lühiülevaade muudest võimalikest terminal-server lahendustest

78



klient-server ja terminal-server lahenduse mõistet,

tuntumaid terminal-server lahendusi ning

Õppija oskab

seadistada Microsoft Windowsil baseeruvat terminal-server lahendust ning selle

teenuseid,

seadistada UNIXilaadsel operatsioonisüsteemil terminal-server lahendust ning selle

teenuseid.

5. Hindamine

Õpilane sooritab teadmiste kontrolli mõistete peale ja lahendab praktilised ülesanded.

Mooduli hinne kujuneb nende tööde kaalutud keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse

hinnetelehele.

2.42 KLIENDITEENINDUSE ALUSED

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab klient-teenindaja suhte olemust ning oskab tuua

sellekohaseid erinevaid elulisi näiteid, tunneb teenuse komponente, teenindusprotsessi faas ja

oskab neid protsessis eristada, teab kliendikeskse organisatsiooni käitumistavasid ja nende

kirjeldamise viisi klienditeenindusstandardis, teab teenuse sihtgruppi ja oskab kirjeldada

sihtgrupi vajadusi.


Läbitud moodul suhtlemise alused.

79

3. Õppesisu

3.1 TEENINDUSE OLEMUS. Klienditeeninduse olemus ja teenindaja oskused, hoiakud ja

väärtused. Klienditeenindaja ja kliendi rollid.

3.2 TEENUSE KUJUNDAMINE JA. Teenuse komponendid. Siseteenused ja sisseostetavad

teenused. Siseklient ja välisklient. Positsioneerimistehnikad teenuse kujundamisel ja sihtgrupi

valikul.

3.3 SIHTGRUPI VALIK JA SELLE VAJADUSTE KIRJELDAMINE. Sihtgrupi vajaduste

kirjeldamine. Kliendile loodav väärtus (toode + teenus + suhe + imago).

3.4 TEENINDUSPROTSESS. Teenindusprotsess ametikohal. Eeltöö, -häälestus. Kontakti

loomine, hoidmine. Aktiivne kuulamine. Ootuste, probleemide ja vajaduste väljaselgitamine.

Lahenduste pakkumine ja kokkuleppe saavutamine. Tagasiside andmine. Kontakti

lõpetamine. Teenindusprotsess minu ametikohal.

3.5 KLIENDIKESKSE ORGANISATSIOONI OLEMUS. Teenindusstandardid – eesmärk ja

sisu. Hindamissüsteemid ja meetodid klienditeeninduse hindamiseks. Näide ühe projektipõhise

organisatsiooni teenindusstandardist, mis sisaldab protsessi kirjeldust, teenindaja käitumiste

kirjeldust ja hindamismudelit.



klient-teenindaja suhte olemust,

teenuse komponente, teenindusprotsessi faase,

kliendikeskse organisatsiooni käitumistavasid ja nende kirjeldamise viisi

klienditeenindusstandardis,

teenuse sihtgruppi ja oskab kirjeldada sihtgrupi vajadusi.

Õppija oskab

tuua klient-teenindaja suhte kohta erinevaid elulisi näiteid,

protsessis eristada teenuse komponente ja teenindusprotsessi faase

5. Hindamine

Õppesisus loetletud teemade kohta sooritatakse arvestuslikud tööd, situatsiooni analüüs,

piirkonna klienditeeninduse analüüs, teenindusalased praktilised harjutusülesanded. Mooduli

hinne kujuneb nende tööde ja praktiliste harjutusülesannete kaalutud keskmisest hindest ja


80

2.43 SUHTLEMISE ALUSED

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab, tunneb ja tajub oma käitumuslikke põhivajadusi, oma

tugevusi ja nõrkusi ning oskab neid suhtlemisel paremini arvestada, tunneb aktiivse

kuulamise, selge eneseväljenduse ning tagasiside andmise tehnikaid ning oskab analüüsida

suhtlemissituatsioone ja paremini mõista teiste inimeste vajadusi.


Puuduvad.

3. Õppesisu

3.1 INIMESE TERVIKKONTSEPTSIOON. Inimese käitumist mõjutavad tegurid. Väärtused,

eelarvamused ja hoiakud - nende mõju mõtlemisele ja tunnetele. Käitumuslikud vajadused.

3.2 ENESETAJU. Minapilt. Minu tugevused ja nõrkused suhtlejana. Eneseväärtustamine ja

motiveerimine

3.3 ERINEVUSTE MÕISTMINE KUI SUHETE LOOMISE ALUS. Erinevad mõtteviisid kui

paratamatus ja elu loomulik osa. Vastuolude põhjused suhetes. Sümpaatia ja empaatia. Usalduse

loomine ja hoidmine.

3.4 SUHTLEMISOSKUSED. Sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid. Aktiivne

kuulamine. Selge eneseväljendus. Tagasiside andmine ja vastuvõtmine.

3.5 MEESKONNATÖÖ


Õppija teab, tunneb

oma käitumuslikke põhivajadusi,

oma tugevusi ja nõrkusi ning oskab neid suhtlemisel paremini arvestada,

aktiivse kuulamise, selge eneseväljenduse ning tagasiside andmise tehnikaid.

Õppija oskab

analüüsida suhtlemissituatsioone ja paremini mõista teiste inimeste vajadusi.

81

5. Hindamine

Iga õppesisus loetletud teema kohta sooritab õpilane kirjaliku testi ja sooritab iga teema lõpus

praktilise hindelise töö. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide tööde kaalutud keskmisest

hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

III PRAKTIKA

2.44 PRAKTIKA ÕPPEKESKKONNAS

Maht 6 õn

ELEKTROONIKA PRAKTIKA 3 õn

ARVUTIVÕRGU PRAKTIKA 3 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija oskab elektroonika praktika käigus rakendada konkreetsete

tööülesannete täitmisel järgnevaid teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi:

jootmistehnikad, jootmisel kasutatavad töövahendid, elektroonikakomponentide käitlemisele

kehtestatud nõuded, elektroonikaseadiste skeemide koostamise alused, elektroonikaseadiste

parameetrite mõõtmisel kasutatavad töövõtted ja –vahendid.

Arvutivõrgu praktikal õppija oskab rakendada konkreetsete tööülesannete täitmisel

järgnevaid teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi: arvutivõrgu kaabli käitlemisele

kehtestatud nõudeid, kaablitele pistikute paigaldamine, kaabli jätkamine, võrgukaablite

parameetrite mõõtmine, võrgu- ja toitekaablite paigaldus, võrguseadmete ja karbikute

paigaldamine seinale, võrguliikluse jälgimine ja tõrkekindluse tagamine, traadita arvutivõrgu

seadmete optimaalse asukoha leidmine, traadita arvutivõrgu leviala ulatuse ja kvaliteedi

mõõtmine, traadita arvutivõrgu seadmete paigaldamine, lisaantennide paigaldus.



2.2 Läbitud moodul tööohutus ja tervishoid.


2.4 Arvutite koostetehnoloogia võib olla samaaegsel läbimisel.

82

3. Õppesisu

3.1 ELEKTROONIKA PRAKTIKA. Jootmistehnika, kasutatavad töövahendid ja töövõtted.

Juhtmete haruühenduste jootmine ja jätkamine, auguga klemmide ühendamine juhtmetega, toru-

ja hammasklemmide ühendamine juhtmetega. Elektroonika komponentide trükkplaadile

(tööstuslikule ja omavalmistatud) jootmine, pindmontaaž (takistid, kondensaatorid ja

mikroskeemid), Lihtsamate elektroonikaseadiste skeemide koostamine, selle järgi seadise

valmistamine ja koostatud seadise parameetrite ning karakteristikute mõõtmine.

3.2 ARVUTIVÕRGU PRAKTIKA. Arvutivõrgu kaabli käitlemisele kehtestatud nõuded,

kaablitele pistikute paigaldamine, kaabli jätkamine. Võrgukaablite parameetrite mõõtmine.

Võrgu- ja toitekaablite paigaldus. Võrguseadmete ja karbikute paigaldamine seinale.

Võrguliikluse jälgimine ja tõrkekindluse tagamine. Traadita arvutivõrgu seadmetele optimaalse

asukoha leidmine. Traadite arvutivõrgu leviala ulatuse ja kvaliteedi mõõtmine. Traadita

arvutivõrgu seadmete paigaldamine, lisaantennide paigaldus.


4.1 Elektroonika praktika


elektroonikakomponentide käitlemisele kehtestatud nõudeid,

elektroonikaseadiste skeemide koostamise aluseid,

elektroonikaseadiste parameetrite mõõtmisel kasutatavad töövõtteid ja –vahendeid.

Õppija oskab

jootmistehnikaid,

käsitseda jootmisel kasutatavaid töövahendeid,

4.2 Arvutivõrgu praktika


arvutivõrgu kaabli käitlemisele kehtestatud nõudeid,

Õppija oskab

paigaldada kaablitele pistikuid, jätkata kaableid,

mõõta võrgukaablite parameetreid,

võrgu- ja toitekaablite paigaldust,

võrguseadmete ja karbikute paigaldamist seinale,

jälgida võrguliiklust ja tagada tõrkekindluse,

leida traadita arvutivõrgu seadmetele optimaalse asukoha,

83

mõõta traadita arvutivõrgu leviala ulatust ja kvaliteeti,

traadita arvutivõrgu seadmete paigaldamist, lisaantennide paigaldust.

5. Hindamine

Õppija koostab õpimapi kogu praktika käigu ja sooritatud tööde kohta, lisades situatsiooni ja

probleemianalüüsid. Hinnatakse ka praktikal sooritatud praktilisi töid. Koostatud õpimapp ja

praktiliste tööde hinded on praktika hindelise arvestuse aluseks. Hinne kantakse


2.45 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS

Maht 19 õn

PRAKTIKA PLANEERIMINE 1 õn

VAATLUSPRAKTIKA 4 õn

AMETIKOHA VAATLUSPRAKTIKA 4 õn

TÖÖPRAKTIKA 10 õn

1. Eesmärk

Praktikaga taotletakse, et õppija oskab rakendada teoreetilise õppe käigus omandatud teadmisi

praktikaettevõttes konkreetsete tööülesannete täitmisel, tutvub erialale iseloomulike

tööülesannete ja töökeskkonnaga, ettevõtte struktuuri, sisekorra, töökorralduse, meeskonnatöö

põhimõtetega, tehnilisele dokumentatsioonile esitatavate nõuetega, kvaliteedi ja tööohutuse

nõuetega.


2.1 Moodulit võib alustada peale teise õppeaasta esimese poole lõppu.

2.2 Läbitud on üld- ja põhiõpingute sissejuhatavad ainemoodulid.

3. Õppesisu

3.1 PRAKTIKA PLANEERIMINE. Praktika olemuse ja vajaduse selgitamine, praktika käigu

tutvustamine. Praktika planeerimine. Aruandevormid ja nende täitmine. Aruande koostamise

nõuded.

84

3.2 VAATLUSPRAKTIKA. Praktiline tutvumine arvutifirmade või asutuste IT osakondade

töökorralduse ja tegevusvaldkondadega ning nende poolt pakutavate teenustega või IT juhi või

tugispetsialisti tööülesannetega väikefirmas. Juhendamisel lihtsamate tööülesannete täitmine.

3.3 AMETIKOHA VAATLUSPRAKTIKA. Pikem tutvumine mõne kindla ametikoha

tööülesannete ja töökorraldusega. Juhendamisel lihtsamate tööülesannete täitmine.

3.4 TÖÖPRAKTIKA. Praktikandina töötamine ühel kindlal ametikohal ühes kindlas

organisatsioonis, rakendades teoreetilise õppe ja eelnevate praktikate käigus omandatud teadmisi

erialale iseloomulike tööülesannete täitmisel.



• töökorraldust ettevõttes;

• ohutusnõudeid ettevõttes töötamiseks;

• kvaliteedinõudeid;

• erialaga seotud terminoloogiat;

• IT seotud ametikohti ja nende peamisi tööülesandeid;

• valitud ametikohal esinevaid tüüpprobleeme ja nende lahendusi.

Õppija oskab

• analüüsida töökorraldust ettevõttes;

• juhendaja nõustamisel lahendada talle antud ülesandeid;

• teha meeskonnatööd;

• püstitada erialast tööülesannet ja jagada seda osaülesanneteks

• rakendada õpitut reaalsetes töösituatsioonides

• oma tööd dokumenteerida

• leida iseseisvalt lahendusi esinevatele tüüpprobleemidele

5. Hindamine

Iga praktika perioodi ülesannete täitmise kohta koostab õpilane aruande ja esitab selle koos

praktikaettevõtte juhendaja hinnanguga kindlaksmääratud ajaks koolipoolsele

praktikajuhendajale. Praktikaaruanne tuleb koolipoolse komisjoni ees kaitsta.

85

Koondhinne moodustub ettevõttepoolse juhendaja kirjalikust hinnangust ja praktikaaruannete

kaitsmise komisjoni hinnangust, kes arvestab õpilase poolt koostatud kirjalikku

praktikaaruannet ja õpilase praktikaaruande kaitsmist.

Praktikamooduli koondhinne kujuneb kahe praktikaetapi keskmisest hindest, mõlemad etapid

on hindamisel võrdse osakaaluga. Koondhinne kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

IV VALIKÕPINGUD

2.46 ÕPIOSKUSED

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb õpimeetodeid, oma õpioskusi, mälu toimimist,

oskab võtta vastutust, eesmärgistada õppimist ja hakkama saad konfliktsituatsioonides.

Kursuse kaudne eesmärk on vähendada väljalangevust ning tõsta õppijate õpimotivatsiooni.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 MILLINE ÕPPIJA OLEN? Motivatsioon Multiintelligentsus ja õpistiilid.

3.2 MÄLU JA SELLE TOIMIMINE Mõtte jõud.

3.3 ÕPIME ÕPPIMA Konspekteerimine, kirjalike tööde tegemine, arvestuste ja eksamite

sooritamine Tagasiside läbivõetu kohta

3.4 KONFLIKTID. Konflikti haldamise stiilid.

3.5 KOKKUVÕTE JA TAGASISIDE

86


Õppija teab ja tunneb:

oma vastutust õpiprotsessis;

õpimeetodeid;

oma õpistiili;

kuidas töötab mälu ja kuidas ennast aidata paremate õpitulemuste saavutamisel.

Õppija oskab

oma õpinguid tõhusamalt eesmärgistada ja planeerida;

efektiivsemalt kuulata, lugeda, organiseerida materjale, otstarbekamalt

konspekteerida;

ennast paremini ette valmistada kontrolltöödeks ja eksamiteks.

5. Hindamine

Hinnatakse osalemist aruteludes, õpimapi koostamist (tunniülesanded ja iseseisvad tööd).



2.47 KARJÄÄRIÕPETUS

Maht 1 õn

1.Eesmärk

Aineõpetusega taotletakse, et õpilane oskab analüüsida oma isiksust kui tervikut. Kujundab

valmisoleku teadlikeks karjäärivalikuteks ja –otsusteks ning elukestvaks õppeks. Mõistab

muutuseid tööturul ja oskab eneseanalüüsi põhjal planeerida oma karjääri. Tutvub erinevate

ametite/elukutsetega, õppides tundma haridus- ja koolitusvõimalusi, tööseadusandlust ja

kohalikku majanduskeskkonda. Teab keskseid tegevusi töö otsimisel. Väärtustab

kutseõppeasutuses õppimist ja isikliku karjääri arendamist.

1. Nõuded mooduli alustamiseks:

2.1 Läbitud sissejuhatus kutseõpingutesse.

87

2.2 Oluline on, et õpilased oleks läbinud vähemalt ühe ettevõtte praktika.

2.3 Läbitud inimeseõpetus.

3. Õppesisu

3.1 ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. Identiteet.

Elurollid ja -laadid Hoiakud ja väärtused. Võimed, intelligentsus ja huvid. Kutsesobivus.

Enesehinnang. Eneseanalüüs.

3.2 ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS

KARJÄÄRIPLANEERIMISEL. Muutuv tööturg: kutsealavaldkonna tulevik, arengusuunad,

prognoosid, kutsestandardid, tööandjate ootused. Hariduse ja tööturu vahelised seosed.

Töötus, tööturu teenused. Elukestev õpe.

3.3 KARJÄÄRIPLANEERIMINE. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess. Karjääriinfo

allikad, info otsimine. Muutustega toimetulek. Elulaadi ja elurollide seos karjääriga. Tervis ja

karjäär. Karjääriotsuste tegemise protsess, lühiajaline ja pikaajaline karjääriplaan.

3.4 TÖÖ OTSIMINE. Kandideerimisdokumendid ja nende täitmine. Käitumine tööintervjuul.

Tööotsingu allikad. Töötaja õigused ja kohustused. Karjääriteenused.

3. 5 KOKKUVÕTE JA TAGASISIDE.

4. Õpitulemused

Õppija teab ja mõistab

õpilane näeb töömaailma pidevas muutumises ja teab karjääri võimalusi õpitavas

valdkonnas;

hariduse ja tööturu vahelisi seoseid ja vajadust pidevaks enesearendamiseks;

karjääriplaneerimist kui terviklikku, järjepidevat ja elukestvat protsessi

kuidas täita kandideerimisdokumente ja käituda tööintervjuul

Õppija oskab

analüüsida enda isiksust ja ennast kui tulevast töötajat

näha oma erinevat elurollide seost karjäärivalikutega

vajadusel kasutada karjääriteenuseid.

5. Hindamine

Kokkuvõttev hinne kujuneb iseseisvate tööde, õppekäikude ja situatsiooni analüüside alusel.



88

2.48 JOONESTAMINE

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb joonestusvahendeid, võtteid ja võimalusi,

peamisi projekteerimismeetodeid, infotehnoloogias kasutatavaid kujutisi,

konstruktsioonielementide tähistamisviise ning omandab oskused lugeda jooniseid ja

valdkonnas kasutatavaid kujutisi, jooniste, skeemide ja eskiiside vormistamiseks.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 JOONISTE VORMISTAMINE. Joonestusvahendid, jooned, viirutused, jooniste liigid ja

vaated, mõõtkavad, kirjanurk, normkiri. Joonise vormistamise nõuded.

3.2 PROJEKTSIOONI MÕISTE JA LIIGID. Punkti kaks- ja kolmvaade, joone kaks- ja

kolmvaade, tasapinna ja kehade projekteerimine, aksonomeetria, ristisomeetria,

kalddimeetria, punkt ja joon keha pinnal, kehade lõikumine;

3.3 LÕIKED. Vaated, lõiked, ristlõiked, kohtlõiked, väljatoodud korduvad elemendid,

jooniste mõõtmestamine.

3.5 JOONISE MÕÕTMESTAMINE. Mõõtestamiselemendid, mõõtarv, kujumärgid, korduvad

elemendid, mõõtmete vormistamine.

3.6 ESKIISIDE JA JOONISTE VALMISTAMINE. Eskiis ja joonis, nende erinevus. Nõuded

eskiisjoonisele. Eskiisi, koostejoonise, tükitabeli mõiste. Kujutiste vabakäeline skitseerimine

aksonomeetrias.



• joonestusvahendeid, võtteid ja võimalusi;

• peamisi projekteerimismeetodeid;

• infotehnoloogias kasutatavaid kujutisi;

89

• konstruktsioonielementide tähistamisviise.

Õppija oskab

• lugeda jooniseid ja valdkonnas kasutatavaid kujutisi;

• koostada jooniseid, skeeme ja eskiise.

5. Hindamine

Hinnatakse eskiisjoonise koostamise, mõõtmestamise ja vormistamise oskust; detaili kaks- ja

kolmvaate, lõigete, aksonomeetriliste kujutiste joonestamise oskust. Moodul lõpeb

kokkuvõtliku hindega, mis on selle mooduli osade eest välja pandud hinnete koondhinne.

2.49 INFOSÜSTEEMID

Maht 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb infosüsteemi elutsüklit, elutsükli etappide

eesmärke, tegevusi ja põhilisi tulemusi, infosüsteemi standardit ning oskab kirjeldada,

analüüsida ja projekteerida infosüsteemi.


Läbitud moodul andmeturve.

3. Õppesisu

3.1 INFOSÜSTEEM. Infosüsteemi mõiste. Infotehnoloogia roll ettevõttes.

3.2 INFOSÜSTEEMIDE ELUTSÜKLID. Elutsükli etapid. Alternatiivsed elutsüklid .

3.3 SÜSTEEMI AMORFSUS, MITTEAMORFSUS. Objektid, hierarhia, andmemudel.

3.4 INFOSÜSTEEMI MODELLEERIMISE TEOORIAD. Kontseptuaalmudel, loogiline

mudel, füüsiline mudel. Andmevoo diagrammid. Relatsiooniline andmemudel.

3.5 ÄRIPROTSESSIDE ANALÜÜS JA KAARDISTAMINE.

3.6 CASE LÄHENEMINE. Nõuded CASE vahenditele.

3.7 INFOSÜSTEEMI PROJEKTEERIMISE STRATEEGIA. Prototüüpimine.

Objektorienteeritud modelleerimine.

3.8 INFOSÜSTEEMIDE TURVE. Turvalisuse mõiste, ohud, ohtude liigid, ründed, viirused,

turvaaugud, risk.

3.9 VEEBIPÕHISED INFOSÜSTEEMID. Java, JavaScript, SQL, HTML

3.10 ANDMEBAASID.

90

3.11 INFOSÜSTEEMI HALDUS.

3.12 PROJEKTI FINANTSILINE HINDAMINE.

3.13 DOKUMENDIHALDUSE INFOSÜSTEEMID.



infosüsteemide põhimõisteid;

infosüsteemide rakendusi;

infosüsteemi klassikalist ja alternatiivseid elutsükleid;

elutsükli etappide eesmärke, tegevusi ja põhilisi tulemusi;

infosüsteemi standardit.

Õppija oskab:

kirjeldada, analüüsida ja projekteerida infosüsteemi ja selle osi;

määratleda erinevate elutsükli mudelite eelised ja puudused;

koostada riist- ja tarkvarahankeid;

koostada ja realiseerida testimisplaani;

dokumenteerida infosüsteemi ja selle osi.

5. Hindamine

Kursuse jooksul on kohustuslik sooritada kontrolltestid, koostada projekt ja analüüs.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse mooduli kokkuvõttev hinne, mille kujunemisel on

määrava tähtsusega lõputöö hinne.

2.50 MULTIMEEDIA

Maht 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb, mis on multimeedia ja tema koht

infoühiskonnas, tunneb multimeedia alamosi, teab, multimeedia kasutusalasid, multimeedia

kasutamisel vajalikku riistvara, multimeedia programme/rakendusi ja orienteerub multimeedia

andmeformaatides ning oskab kasutada multimeedia programme/rakendusi.


Puuduvad

3. Õppesisu:

3.1 SISSEJUHATUS. Definitsioon ja mõiste. Multimeedia koht infotehnoloogias.

Multimeedia ajalugu.

3.2 MULTIMEEDIA ALAMOSAD. Tekst, liikumatu graafika, graafika, animatsioon, heli ja

interaktiivsed lingid.

91

3.3 MULTIMEEDIA KASUTUSALAD. Haridus, väljaõpe, reklaam, turundus, ligipääs

informatsioonile, meelelahutus jt.

3.4 VAJALIK RIISTVARA. Paigaldus ja konfigureerimine: joystick, kõlarid, kõrvaklapid,

CD-ROM, helikaart, mikrofon, kaamera. Riistvara, mida läheb vaja multimeedia tegemiseks:

skänner, printer, videomonitor, videokaart. Paigaldus ja konfigureerimine.

3.5 MULTIMEEDIA PROGRAMMID. (RealPlayer, MediaPlayer, WINAMP jt.); tarkvarast

tulenevad nõuded riistvarale. Multimeedia draiverid.

3.6 TARKVARAPAKETT WEBCAM.

3.7 ANDMEFORMAADID. Heli ja videofailid ja (mp3, vaw, divX jt.).

3.8 MULTIMEEDIA STANDARDID.

3.9 TELEKONVERENTS (VIDEOKONVERENTS). Tehnoloogiad, kasutusvõimalused..

3.10 ARVUTIMÄNGUD. Liigid, teostus, multimeediakasutus.

3.11 MULTIMEEDIA ESITLUSTE LOOMINE Vahendid, hea tava.

3.12 MULTIMEEDIA INTERNETIS.

4. Õpitulemused


teab, mis on multimeedia ja tema koht infoühiskonnas;

tunneb multimeedia alamosi;

teab, missugused on multimeedia kasutusalad;

tunneb multimeedia kasutamisel vajalikku riistvara;

teab multimeedia programme/rakendusi;

orienteerub multimeedia andmeformaatides.

Õppija oskab:

kasutada multimeedia programme/rakendusi.

5. Hindamine

Õppija sooritab teadmistekontrollid. Mooduli lõplik hinne kujuneb kõikide tööde kaalutud

keskmisest hindest, mis kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

92

2.51 LÕPUEKSAM

Maht 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija süvendab erialaseid teadmisi ja oskusi ning suudab kriitiliselt

ennast hinnata arvutiteaduste valdkonna töötajana, arendab kestvat õpivalmidust, täiendab

oma IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) alaseid oskusi ja teadmisi: informatsiooni

hankimise, süstematiseerimise, kriitilise hindamise, töötlemise ja kasutamise oskusi töö

arendamiseks. Uute teadmiste tootmise oskusi, suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni,

esitlemis- ning koostööoskusi, tugevdab sidemeid valdkonna tööeluga, kasutab

ettevõttepraktikal saadud kogemusi töö planeerimisel ja läbiviimisel.


Õppekava on läbitud täies mahus.

3. Õppesisu

Arvutite ja arvutivõrkude eriala lõpueksam koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest tööst.

3.1. TEOREETILINE OSA (test). Koosneb üld- ja põhiõpingute moodulites käsitletud

teemade ulatuses koostatud küsimustest. Teoreetilise osa võib asendada kutseeksami „IT

spetsialist I” või „IT spetsialist II” sooritamisega.

3.2. PRAKTILINE TÖÖ. Koostatakse moodulites esitatud oskuste põhjal. Õpilane peab

oskama planeerida ning teostada lahenduse arvuti ja arvutivõrkudega seotult. Õpilane peab

oskama hinnata tehtavate tööde mahtu ja planeerida vajalikke tegevusi, kasutada lahenduse

loomiseks vajalikke vahendeid, valida õiged töövõtted, kirjeldada ja põhjendada oma

tegevusi, töötada iseseisvalt või meeskonnas. Praktiline töö peab olema saanud vähemalt ühe

tegevspetsialisti hinnangu.

Praktilise töö hinde kujunemisel arvestatakse töö praktilist teostust, töö teostamise protsessi

kirjeldust, tegevspetsialisti hinnangut praktilisele tööle, töö nõuetekohast vormistust ning

lõputöö kaitsmist.



93

erialast terminoloogiat;

põhimõisteid;

Õppija oskab

teadmisi süstematiseerida;

kasutada õppetöö käigus ning praktikal omandatud teadmisi ja oskusi;

suuliselt ja kirjalikult ennast väljendada.

5. Hindamine

Teoreetilise osa hindamisel arvestatakse õpilase õppeaastate jooksul omandatud teadmisi

õppekavas käsitletud teemade ulatuses.

Praktilise töö hinde kujunemisel arvestatakse töö praktilist teostust, töö teostamise protsessi

kirjeldust, töö nõuetekohast vormistust ning lõputöö kaitsmist.

Koondhindamine:

teoreetiline osa 50%

praktiline töö 50%

Koondhinne kantakse lõputunnistuse hinnetelehele.

94

V ÜLDHARIDUSAINED

1. EESTI KEEL

Maht 4 õn

1. Üldalused

1.1 Eesti keele aineõpetuse kohustuslik maht on 3 õppenädalat.

1.2 Ainekava kohustuslik õppesisu koosneb kahest osast: õigekeelsus (2 õn) ja

väljendusõpetus (1 õn). Ainekava teemade täpne paigutus ja järjestus kooli ainekavas on

kooli otsustada.

1.3 Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada osa

väljendusõpetus lisaks 1õn. Seega on eesti keele õppemaht 4 õn.

2. Õppe-eesmärgid

Eesti keele õpetamisega taotletakse, et õpilane:

• arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust;

• arendab suutlikkust vastu võtta, hinnata, kasutada ja edastada teavet;

• arendab oma õpioskusi ja tekstiga töötamise oskust;

• omandab suhtlemisvalmiduse;

• väärtustab emakeelt ja rahvuskultuuri.

3. Õppesisu

3.1 Õigekeelsus (2õn)

3.1.1 HÄÄLIKUÕPETUS. Keele häälikusüsteem. Silp ja silbitamine.

3.1.2 ÕIGEKIRJUTUS. Eesti keele õigekirja põhimõtted. Täheortograafia põhireeglid.

Võõrsõnade olemus ja ortograafia: h, f ja š kvantiteedi märkimine. Algustähe ortograafia

põhireeglid. Sõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja reeglistik. Arvude märkimine

kirjas. Sõnade poolitamine. Lühendamise põhimõtted; lühendite märkimine kirjas.

Keelekäsiraamatute kasutamine õigekirja kontrollimiseks.

3.1.3 VORMIÕPETUS. Sõnaliigid. Käänete süsteem eesti keeles. Käändsõnavormide ja

omadussõna võrdlusastmete moodustamine. Nimede käänamine. Arv- ja asesõna käänamise

erijooni. Pöördsõna vormistik. Pöördeliste ja käändeliste vormide moodustamine. Eesti keele

sõnaraamatu kasutamine vormide moodustamiseks ja kontrollimiseks.

3.1.4 LAUSEÕPETUS. Lause. Liht- ja liitlause. Üte, lisand, lauselühend. Otse- ja kaudkõne.

Lausete kirjavahemärgistamine. Sõnade järjekord lauses. Ühildumine. Rektsioon.

3.1.5 KEELE SÕNAVARA. Keele sõnavara ja selle rikastamise võimalused. Kirjakeele ja

argikeele sõnavara.

95

4. Õppesisu

4.1 Väljendusõpetus (2õn)

4.1.1 TEKST. Teksti mõiste. Teksti terviklikkus ja liigendamine, lõik; sidusus; alustus ja

lõpetus. Suuline ja kirjalik tekst. Väljendusvahendite eripära sõltuvalt eesmärgist, adressaadist

ja olukorrast. Erisuguste tekstide lugemine.

4.1.2 MEEDIATEKST. Meediateksti olemus ja eripära. Uudis, olemuslugu, intervjuu,

arvustus, reportaaž, reklaam.

4.1.3 TEABETEKST. Teabeteksti olemus ja eripära. Refereerimine, tsiteerimine; allikaviide;

konspekteerimine.

4.1.4 ILUKIRJANDUSTEKST. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripära. Keelekasutuse

kujundlikkus. Kirjeldus, jutustus, arutlus. Lüüriline eneseväljendus.

4.1.5 TARBETEKST. Tarbeteksti olemus ja eripära. Avaldus, elulookirjeldus, kiri,

apellatsioon, volikiri, protokoll.

4.1.6 TEKSTI KOOSTAMINE. Teema. Materjali kogumine. Ainestiku järjestamise

põhimõtted ja võimalused. Teksti viimistlemine. Arutlev kirjand. Sagedasemad sõnastus- ja

stiilivead.

4.1.7 TEKSTI VORMISTAMINE. Pealkirjastamine, liigendus, paigutus.

4.1.8 SUULINE TEKST. Igapäevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus. Kõneks

valmistumine, esinemine. Olmekõned: tervitus, õnnitlus, tänukõne. Informeerivad kõned:

ettekanne, sõnavõtt koosolekul.

5. Õpitulemused

Õpilane

• kasutab eesti kirjakeelt põhijoontes õigesti;

• teab keeleõpetuse põhimõisteid, sõnade põhiliigitust ja muutesüsteemi;

• teab ortograafia põhireeglistikku;

•oskab kasutada keelekäsiraamatuid sõnavalikul, õigekirja kontrollimisel ja

vormimoodustuses.

Õpilane oskab

• eristada eri tekstitüüpe, tunneb ära kujundliku keelekasutuse;

• oma mõtteid kõnes ja kirjas edasi anda, arvestades eesmärki, adressaati, olukorda;

• oma seisukohti põhjendada ja näiteid tuua;

• leida vajalikku teavet, seda kasutada ja edastada;

• loetut ja kuulatut kokkuvõtlikult refereerida, väljendada selle kohta oma arvamust; saadud

ainestikku uue teksti loomisel kasutada;

• vestlust alustada, vestelda ja kaasvestlejaid kuulata;

• koostada ja esitada olmekõnet;

• koostada ja korrektselt vormistada olulisi tarbekirju.

6. Hindamine

Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise

põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses.

96

Iga õppesisus loetletud teema siseselt sooritatakse erinev hulk tunnikontrolle ja kontrolltöid

(kokku 3-8, sõltuvalt teemade ulatuslikkusest). Aine kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab

aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid, iseseisvate tööde hindeid,

arvestustööde hindeid.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne ja eksamihinne.

2. KIRJANDUS

Maht 2 õn

1. Üldalused

1.1 Kirjanduse aineõpetuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat.

1.2 Ainekava kohustuslik õppesisu koosneb kahest osast: maailmakirjandus (1 õn) ja eesti

kirjandus (1õn). Ainekava teemade täpne paigutus ja järjestus kooli ainekavas on kooli

otsustada. Poeetika mõisteid õpitakse nii eesti kui ka maailmakirjanduse käsitlemisel.

1.3 Õppeaja jooksul on õpilane kohustatud läbi lugema vähemalt 8 ulatuslikumat

ilukirjandusteost, mille valikule viidatakse ainekavas suurtähtedega.

2. Õppe-eesmärgid

Kirjanduse õpetamisega taotletakse, et õpilane:

• saab ülevaate eesti ja maailmakirjanduse olulisematest esindajatest ning teostest;

• rikastab oma lugemiskogemust, arendab lugemiskultuuri;

• väärtustab ilukirjandust kui tunde- ja mõttemaailma rikastajat, minapildi avardajat;

• mõistab ilukirjanduse tähtsust rahvus- ja maailmakultuuri osana.

3.Õppesisu

3.1 Poeetika

3.1.1 ILUKIRJANDUSTEKSTI ERIPÄRA. Kujundlik keelekasutus. Kirjanduse põhiliigid ja

-žanrid. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Metafoor.

3.1.2 LÜÜRIKA. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim. Luuletus. Lüroeepika.

3.1.3 DRAMAATIKA. Dialoog, sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia, komöödia,

draama. Dramatiseering, stsenaarium.

3.1.4 EEPIKA. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, süžee. Eepos, romaan, novell,

jutustus, lühivormid.

3.2 Maailmakirjandus

3.2.1. ANTIIK-, KESK- ja RENESSANSIAEG. Antiikmütoloogia. Näiteid eepostest.

Antiikteater. Antiiktragöödia näide. Piibel: tegelasi ja tekstinäiteid. Renessansi iseloomustus.

Boccaccio 1-2 novelli. SHAKESPEARE’i üks näidend.

3.2.2. VALGUSTUS JA ROMANTISM. Valgustuse iseloomustus. Goethe “Faust” I osa

(katkendid). Romantismi iseloomustus. Scott “IVANHOE” või Hugo “JUMALAEMA KIRIK

97

PARIISIS” või Mérimée “CARMEN” või C. või E. BRONTË üks proosateos. Byroni või

Heine luule.

3.2.4. REALISM, MODERNISM JA POSTMODERNISM. Realismi ja modernismi

iseloomustus. BALZACI või STENDHALI või FLAUBERT`i või TOLSTOI või

DOSTOJEVSKI üks romaan. Tšehhovi 1-2 novelli. REMARQUE`i või HEMINGWAY üks

romaan või Bulgakovi “MEISTER ja MARGARITA”. Hesse või Kafka või Salingeri üks

proosateos. Modernistlik luule. Näiteid 2-3 autori loomingust: Baudelaire, Mallarme,

Verlaine, Rimbaud, Whitman, Blok, Ahmatova, Jessenin, Lorca, Tagore, Leino, Eliot.

Modernistlik ja absurditeater. Näiteid 1–2 autori loomingust: Ibsen, Pirandello, Brecht,

Beckett, Ionesco, Williams, Albee (katked). Postmodernismi iseloomustus. Üks tänapäeva

MAAILMAKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.

3.3 Eesti kirjandus

3.3.1 EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Rahvusromantismi iseloomustus.

Kreutzwaldi muinasjutud. „Kalevipoeg“ (katked). Koidula luule. Liivi luule. KITZBERGI või

VILDE üks näidend.

3.3.2 EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI I POOLEL. “Noor-Eesti” kirjanduse ja keele ja

kunsti uuendajana. Näiteid Suitsu, Underi, Visnapuu, Sütiste, Alveri luulest. Tuglase 1–2

novelli. Näiteid Gailiti või Vallaku lühiproosast. Tammsaare “TÕDE ja ÕIGUS” I osa.

3.3.3 EESTI KIRJANDUS 1940–2000. Näiteid 2–3 autori luulest: Lepik, Laaban, Merilaas,

Alliksaar, Vaarandi, Laht, Kaalep, Niit. Üks TRAADI või VALTONI või UNDI proosateos.

Näiteid 2–3 autori luulest: Kaplinski, P.-E. Rummo, Runnel, Luik, Viiding, Kareva. Üks

KROSSI romaan. Üks UUDISKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.

4. Õppesisu

4.1 Eesti nüüdiskirjandus

4.1.1 Kodu- ja väliseesti kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani. Gailiti või

Ristikivi või Mälgu ühe romaani lähivaatlus. Viirlaid “Ristideta hauad” või Helbemäe

“Ohvrilaev”.

4.1.2 PROOSA. Näiteid Hindi või Smuuli proosast. Näiteid Kallase või Undi proosast.

Näiteid Tuuliku või Peegli või Traadi loomingust.

4.1.3 LUULE. Näiteid Krossi, Niidu, Merilaasi, Sanga, Lepiku luulest. Näiteid

kassetipõlvkonna luulest.

4.1.4 DRAMAATIKA. Vetemaa või Kruusvalli ühe näidendi lähivaatlus.

4.1.5 UUEM KIRJANDUS. Näiteid Valtoni, Muti, Saadi, Luige, Bergi, Sauteri, Tode

teostest; 1-2-teose lähivaatlus.

5. Õppesisu

5.1 Aeg ja inimesed 20. sajandi maailmakirjanduses

5.1.1 LÄÄNE-EUROOPA KIRJANDUS. Hemingway ühe teose lähivaatlus. Näiteid Hesse

või Th. Manni lühiproosast. Näiteid Hamsuni loomingust. Hašek “Vahva sõduri Švejki

juhtumised maailmasõja päevil” (katked). Saint-Exupéry ühe teose lähivaatlus. Christie ühe

teose lähivaatlus.

98

5.1.2 VENE KIRJANDUS. Bulgakovi ühe teose lähivaatlus. Näiteid Majakovski või Jessenini

luulest. Näiteid Solženitsõni loomingust.

5.1.3 DRAMATURGIA. 1-2 näidendi lähivaatlus.

5.1.4 UUDISKIRJANDUS. 1-2 teose lähivaatlus.

6. Õpitulemused

Õpilane:

• mõistab ilukirjanduse väärtust ja lugemise tähtsust;

• on lugenud vähemalt 8 ulatuslikumat ilukirjandusteost;

• teab eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid esindajaid ja teoseid ainekava piires;

• teab poeetika põhimõisteid;

• oskab loetud kirjandusteoste kohta oma mõtteid ja arvamusi avaldada.

• teab üldjoontes kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani,

• teab eesti nüüdiskirjanduse tähtsamaid esindajaid,

• oskab loetud teoste kohta suuliselt ja kirjalikult väljendada oma arvamusi, mõtteid ja

seisukohti.

• teab käsitletud maailmakirjanduse autoreid ja teoseid, nende temaatikat;

• väärtustab kirjandust aja ja inimese kujutajana.

7. Hindamine


põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Iga õppesisus loetletud teema

kestel toimub jooksev hindamine tundides (kirjanduslike tekstide analüüs, ülesanded,

rühmatööd tunnis, tunnikontrollid). Iga tervikteose läbilugemise järel sooritatakse erinevad

hindelised ülesanded läbiloetud teose põhjal (2-4, vastavalt teose mahule). Aine kokkuvõtva

hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,

iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.

3. VÕÕRKEEL

Maht 6 õn, sellest A-võõrkeel (inglise keel või saksa keel) 3 õn

B-võõrkeel (vene keel) 3 õn

1. Üldalused

1.1.Võõrkeele aineõpetuse kohustuslik maht eesti õppekeelega õpperühmades on 6

õppenädalat

1.2. Õppenädalate järjestus on fikseeritud kooliõppekavas.

99

2. Õppe-eesmärgid

Võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

• tunnetab võõrkeelte õppimise vajadust;

• saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud võõrkeelsest kõnest ja vestlusest;

• kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid;

• omandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialaseid tekste;

• oskab kasutada seletavat sõnaraamatut;

• julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes;

• oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires;

• teab õpitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende

kasutamist kõnes ja kirjas;

• oskab omandatud keeleoskust iseseisvalt arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida.

3. Õppesisu

3.1 Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

3.1.1 PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas,

majapidamistööd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve, majapidamisraha,

taskuraha.

3.1.2 INIMENE JA ÜHISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed, eelistused,

nõrkused, suhted teistega.

3.1.3 LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad, kliima ja

loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja linn.

3.1.4 HARIDUS JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele

maades, töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja prestiiž.

3.1.5 INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid,

tehnika areng.

3.1.6 IGAPÄEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja

tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses.

3.1.7 KULTUUR JA LOOMING: teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst.

3.1.8 MEEDIA: televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll.

3.1.9 EESTI: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad,

olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud.

3.1.10 ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-, majandus- ja

poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed,

söögitraditsioonid ja rahvustoidud.

3.2 Keeleteadmised

3.2.1 Inglise keel:

• nimisõna: üld- ja pärisnimede kasutamine, loendatavad ja loendamatud nimisõnad,

nimisõnalised fraasid ja nende kasutamine; abstraktsed nimisõnad; omastav kääne,

kahekordne omastav kääne a friend of theirs; ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud all,

every, whole, none of jt;

100

• artikkel: artikli kasutamine üld- ja pärisnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega;

artikli asendajad; artikli puudumine; väljendid umbmäärase artikliga, määrava artikliga, ilma

artiklita;

• omadussõna: -ing, -ed-lõpulised (kesksõnalised) omadussõnad; liitomadussõnad; so ja such,

enough ja too kasutamine; sõnajärg mitme täiendsõna puhul; võrdlusvormid (not) as...as, not

enough to..., too...to; the + omadussõna the elderly; eritüvelised võrdlusastmed; little +

loendatav/loendamatu nimisõna; omadussõna + to-infinitiiv/that osalause : I'm happy to see

them again/He was happy that they were coming to the party;

• arvsõna: lihtmurrud, kümnendmurrud, aritmeetilised põhitehted, erinevad mõõtühikud;

• asesõna: umbmäärased asesõnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one, every,

each, all, both, another, (the) other(s)either, neither; umbisikulised asesõnad it, there;

• tegusõna: kõneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect Progressive,

passiivi ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Future Simple;

• tegusõna põhivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn't, ought to,

should, will, would, need, needn't, used to + infinitiiv ja nende kasutus; tingimuslaused

(Conditional I, II); ajamääruslaused;

• määrsõna: määrsõna koht lauses; mitmetähenduslikud määrsõnad badly, rather, right,

shortly, so, still; kahe erineva vormiga määrsõnad loud/loudly, quick/quickly, cheap/cheaply

jt;

• eessõna: ajamäärustes esinevad eessõnad after, before, between, in, on, for, until, till since,

from...to/till, by; kohamäärustes esinevad eessõnad in, at, on, up, near, under, above, behind,

in front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off, down, through, opposite,

round, next to/beside; viisimäärustes esinevad eessõnad by, on, in with, without; eessõnalised

fraasid at the beginning of jt; nimi- ja omadussõnad, mis nõuavad enda ees teatud eessõna by

car, for sale, at last jt; nimi-, omadusja tegusõnad, mis nõuavad enda järel teatud eessõna

advice on, afraid of, belong to jt;

• lauseõpetus: fraaside ja lausete ühendamine; it ja there lause algul; teksti seostamine

tervikuks (cohesion); idioomid keeles;

• sidesõna: siduvad sidesõnad as well as, besides, not only...but also; vastandavad sidesõnad

however, only, still, yet; põhjuslik sidesõna for; järelduslikud sidesõnad then, therefore; alus-,

sihitis- ja öeldistäitelauseid alustavad sidesõnad that, if, whether, who, whose, what, which,

whoever, whatever, whichever, how, when, where, why, however, whenever, wherever;

ajamääruslauseid alustavad sidesõnad as, when, after, before, since, until/till, whenever,

while, as long as, all the time, by the time; viisimäärust alustavad sidesõnad how, however, the

way; võrdlusmääruslauseid alustavad sidesõnad as if, like; kordav sidesõna the...the;

otstarbemääruslauseid alustavad sidesõnad in order + to + infinitiiv; põhjusmääruslauseid

alustavad sidesõnad since; tagajärjemääruslauseid alustav sidesõna so; tingimusmääruslauseid

alustavad sidesõnad even if, in case, supposing; mööndusmääruslauseid alustavad sidesõnad

although, even if;

• sõnatuletus: sõnade liitmine; ees- ja järelliited; tähtsamad nimisõnu tuletavad järelliited -er/-

or, -ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, - ence/-ance, -ess, -hood, -ity,

-ship, -th; enamesinevad omadussõnu tuletavad järelliited -able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -

ic, -ish, -ive, -less, -ous, -ly, -y; enamesinevad omadussõnu tuletavad eesliited anti-, non-,

post-, pre-, un-, in- (im-, il-, ir-); enamesinevad tegusõnu tuletavad järelliited -ate, -en, -fy/-

101

ify; enamesinevad tegusõnu tuletavad eesliited co-, de-, dis-, ex-, inter-, mis-, over-, out-, pre-,

re-, un-, under-.

3.2.2 Saksa keel:

• nimisõna: nimisõna ja grammatiline sugu, nimisõna soo määramine tähenduse ja

vormitunnuste järgi; nimisõnade ainsus ja; ainult ainsuses või ainult mitmuses kasutatavad

nimisõnad; nimisõna käänamine, nimisõna käändkonnad (tugev, nõrk, naissoost nimisõnad);

• artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, nullartikkel (artikli puudumine); artikli kasutamine

üldnimedega, ainenimedega, abstraktse tähendusega nimisõnadega, geograafi-liste ja

isikunimedega; • omadussõna: käänamine; omadussõna öeldistäite ja täiendina;

võrdlusastmed ja nende kasutamine; omadussõna substantiveerimine;

• arvsõna ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud; murdarvud (liht- ja kümnendmurrud); protsent;

kellaaeg, kuupäev, aasta; pikkus, kaal, vahemaad;

• asesõna: isikulised asesõnad, käänamine ja kasutamine; omastavad asesõnad, käänamine ja

kasutamine; näitavad asesõnad dieser, jener, der, derselbe; siduvad asesõnad der, die, das;

umbisikuline asesõna es; umbmäärased asesõnad man, einer, keiner, jeder, jemand, niemand,

etwas, alle(s), nichts, beide, viele, einige, mehrere; küsivad asesõnad wer, was, was für einer,

welcher;

• tegusõna: reeglipärased/nõrgad ja ebareeglipärased/tugevad tegusõnad, nende põhivormid ja

pööramine; tegusõnade haben ja sein ja werden kasutamine; modaaltegusõnad, pööramise

iseärasused, tähendused ja kasutamine infinitiiviga ning põhiverbina, tarindi

modaalverb+infinitiivperfekti moodustamine; enesekohased tegusõnad; umbisikulised

väljendid tegusõnaga; indikatiivi aktiivi ajavormid Präsens, Präteritum (moodustamine ja

kasutamine);

• käskiv kõneviis (imperatiiv): moodustamine ja kasutamine;

• konjunktiivi aktiivi vormide Präsens, Präteritum, Perfekt, Plusquamperfekt, Futur I ja

Konditional I (würde+Infinitiv I) moodustamine; konjunktiivi kasutamine soovlausetes,

viisakate küsimuste ja soovide väljendamiseks, võimalikkuse/potentsiaalsuse väljendamiseks;

• passiiv: Vorgangspassiv Präsens, Präteritum, Perfekt; Präsens, Präteritum; isikuline ja

umbisikuline passiiv (kahe- ja kolmeliikmeline); eessõnade von ja durch kasutamine

kolmeliikmelises isikulises passiivis; Infinitiv I Aktiv, Infinitiv I Vorgangspassiv; Infinitiivi

kasutamine partikliga zu ja ilma; infinitiivi substantiveerimine; infinitiivkonstruktsioonid

um...zu, ohne...zu, statt...zu, haben...zu, sein...zu; oleviku ja mineviku kesksõnad (Partizip I,

Partizip II); tegusõnade rektsioon;

• määrsõna: koha-, aja- viisi-, hulga- ja põhjusmäärsõnad; määrsõnade võrdlusastmed;

• modaalsed abisõnad: modaalsõnad anscheinend, hoffentlich, leider, sicherlich, vielleicht,

wahrscheinlich, wohl; partiklid aber, auch, denn, doch, eben, erst, ja, mal;

• eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga (an, auf, hinter, in, neben, über,

unter, vor, zwischen); eessõnad daativiga (aus, au8er, bei, entgegen, gegenüber, mit, nach,

seit, von, zu; passiivselt omandatavad eessõnad (binnen, entsprechend, gemäß, laut, zufolge,

zuliebe, zuwider); eessõnad akusatiiviga (bis, durch, für, ohne, um, gegen, wider, entlang);

eessõnad genitiiviga (anstatt, außerhalb, trotz, ungeachtet, unweit, während, wegen;

102

• sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad (Konjunktionadverbien) (und,

sowohl...als, auch, weder...noch, nicht nur...sondern auch, außerdem, oder, entweder...oder,

sonst, aber, doch, jedoch, sondern, dagegen, denn, nämlich, deshalb, deswegen, darum, also,

trotzdem, zwar...aber (trotzdem); alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil, nachdem, bevor,

ehe, bis, seit(dem), während, obwohl, als ob, so da8, soviel, soweit);

• lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused; lausemudelid öeldise pöördelise

vormi (finite Verbform, finites Verb) asukoha järgi; lauseliikmed (alus, öeldis ja neid

laiendavad kohustuslikud ja vabad lauseliikmed (sihitis, määrus, täiend); tähtsamad

sõnajärjereeglid;

• liitlause; rindlause ja põimlause;

• põimlause: kõrvallaused, nende liigid süntaktiliste funktsioonide järgi, kõrvallausetele

vastavad tegevusnimelaused (Infinitivsätze, Infinitivkonstruktionen): täiendlaused

(Attributsätze), aluslaused (Subjektsätze), sihitislaused (Objektsätze), määruslausete

(Adverbialsätze) alaliigid: ajalaused (Temporalsätze), viisilaused (Modalsätze), võrdluslaused

(Komparativsätze), põhjuslaused (Kausalsätze), tingimuslaused (Konditionalsätze),

otstarbelaused (Finalsätze), tagajärjelaused (Konsekutivsätze), möönduslaused

(Konzessivsätze), määralaused (Restriktivsätze), vastandlaused (Adversativsätze);

• sõnatuletus: liitsõnad (liitnimisõnad, liittegusõnad, liitomadussõnad); nimiomadus- ja

tegusõnade tuletamine ees- ja järelliidetega; nimisõnade järelliited (-er, -ler, -ner, -ung, -

schaft, -heit, -keit); omadussõnade järelliited (-ig, -lich, -(i)sch, -bar, -haft, -los, -sam); nimi-

ja omadussõnade eesliited (un-, Un-, miß-, Miß-); tegusõnade lahutamatud eesliited (be-, emp-

, ent-, er-, ver-, zer-, ge-, miß-); tegusõnade lahutatavad eesliited (ab-, an-, auf, aus-, bei-, mit-

, nach-, vor-, da(r)-, ein-, fort-, her-, hin-, los-, weg-); tegusõnade lahutatavad/lahutamatud

eesliited (durch-, über-, um-, unter-);

• õigekiri: suur ja väike algustäht nimisõnade ja substantiveeringute kirjutamisel; punkt, küsi-

ja hüüumärk lause lõpus, punkt järgarvudega; koma loetelus ja lihtlauses.

3.2.3 Vene keel:

• nimisõna: käänamine ainsuses ja mitmuses;

• omadussõna: võrdlusastmed (na redkost krassivaja, udivitelno komfortnõi, tšrezvõtšaino

interesnoje);

• arvsõnad ja mõõtühikud: arvsõnade käänamine;

• asesõna: asesõnade käänamine;

• tegusõna: pööramine, ajavormid;

• määrsõna: võrdlusastmed;

• eessõna: nesmotrja na ..., vopreki (tšemu?), eessõnade sünonüümia;

• sidesõnad: i, da, ni..., ni; a takže i; kak... tak i; no, da; ne..., a; ne tolko ..., no i ...;

• lausemoodustus: ühilduv ja mitteühilduv täiend, üte, liitöeldis ja kesksõna lihtlauses;

liitlause (rind- ja põimlause), kõrvallause (alus-, sihitis- ja määruslause);

• sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; liited, tunnused;

• õigekiri: rõhuta täishäälikud; eessõna ja nimisõna lahku kirjutamine; arvsõnade õigekiri;

ees- ja perekonnanimede ning tähtsamate geograafiliste nimede õigekiri; kirjavahemärgid

(punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus; koma liht- ja liitlauses);

103

• praktiline stilistika ja keelendid: sünonüümid, antonüümid ja paronüümid; viited;

subjektiivse hinnangu andmise keelelised vahendid; suhtumist, eesmärki, seisundit

väljendavad keelendid; kõne-, teadusliku, publitsistika- ja ametikeele stilistilised iseärasused;

enamkasutatavad ühiskondlik-poliitilised, üldteaduslikud, meditsiini-, spordi-, psühholoogia,

sotsioloogia ja loodusalased terminid.

4. Õpitulemused

Kuulamisel õpilane:

• mõistab kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, et need on

lähedased standardkeelele;

• oskab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ning -teateid, et saada vajalikku infot;

• oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu;

• oskab eristada kuulatu detaile ja järjestada sündmusi; • mõistab 5–10-minutilist lühiloengut

ning eristab sellest olulist infot.

Kõnelemisel õpilane:

• oskab kasutada vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku;

• oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid ja seisukohti;

• teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada;

• oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel;

• oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid.

Lugemisel õpilane:

• mõistab funktsionaalstiililt erinevaid tekste, sh mitmesuguseid kasutamisjuhiseid;

• oskab leida tekstist talle vajalikku või teda huvitavat informatsiooni;

• oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme, kirjapilte;

• oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide kaudu;

• teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid teadmisi

kasutada võõrkeelset teksti lugedes;

• oskab leida ja kasutada õpitava võõrkeele vahendusel infot eri allikatest;

• oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

Kirjutamisel õpilane:

• oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju;

• oskab teha märkmeid loetu ja kuulatu põhjal;

• oskab täita ankeete ja vastata küsimustikele;

• oskab kirjutada elulookirjeldust (CV);

• oskab kirja panna olulist infot kuulates telefonikõnet;

• oskab kirjutada kirjeldavaid tekste, referaate;

• teab õigekirja ja kirjavahemärke, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil.

5. Hindamine A- võõrkeel



104

Perioodi hindamine toimub õppetöögraafikus ette nähtud perioodide järel, mille alusel

pannakse välja osa kokkuvõtvatest hinnetest. Perioodi hindamine – toetub üksiktulemuste

hindamisele.

Üksiktulemuste hindamine – igapäevase õppetöö hindamine toimub jooksvate hinnetega

(tõlketöö, test, referaat, rühmatöö või muu suuremahuline teadmiste ja oskuste kontroll teema

läbimise järel). Üksiktulemuste hindamisel arvestatakse õpilase arengut ja nõutavate

õpitulemuste saavutatust.

Aine kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja jooksvaid hindeid, iseseisvate

tööde hindeid, arvestustööde hindeid.

Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.

6. Hindamine B-võõrkeel



Hinnatakse õpilase igapäevast õppetööd: keeleoskuse kõiki aspekte ning iseseisvat lugemist ja

referaatide koostamist, ettekannete tegemist (tugevates gruppides). Väljendamisoskust

rollimängus/intervjuus, vestluses, raamatute, filmide arutlusel. Kirjalikult koostatud

dokumente, elulookirjeldust; jutukest, kirjandit, arvamusavaldust.

Teema läbimise järel sooritatakse kas kontrolltöö, test või arvestus (sõltuvalt grupist). Aine

kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid

hindeid, iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde hindeid.


4. MATEMAATIKA

Maht 5 õn

1. Üldalused

1.1.Matemaatika aineõpetuse kohustuslik maht on 4 õppenädalat:

• Reaalarvud, võrrandid ja võrratused (1 õn);

• Trigonomeetria. Vektor tasandil (1 õn);

• Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I (1 õn);

• Piirväärtus ja tuletis (1 õn).

1.2.Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada osa

Funktsioonid II lisaks 1õn. Seega tuleb aine kogumahuks 5 õn.

2. Õppe-eesmärgid

Matemaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• mõistab matemaatika olemust, otstarvet ja tähtsust inimtegevuses ning kultuuri arengus;

• omandab ainekavaga fikseeritud matemaatika teadmised ja meetodid ning oskab neid

kasutada ülesannete lahendamisel;

• arendab loogilist mõtlemist, arutlusoskust ja ruumikujutlust;

105

• arendab oskust täpselt, lühidalt ja argumenteeritult väljendada koos matemaatiliste

sümbolite kasutamisega;

• arendab endas valmidust matemaatiliste meetodite kasutamiseks erialaga seotud ülesannete

lahendamisel;

• omandab matemaatikateadmisi ja -oskusi, mis võimaldavad teiste õppeainete õppimist ja

õpingute jätkamist valitud erialal;

• õpib hindama oma matemaatilisi võimeid.

3. Õppesisu

3.1 Reaalarvud, võrrandid ja võrratused (1 õn)

3.1.1 REAALARVUD. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused. Irratsionaalarvud ja

reaalarvud. Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutväärtus. Ratsionaalavaldiste

lihtsustamine. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste.

Arvu n-es juur. Tehted astmete ja võrdsete juurijatega juurtega.

3.1.2 VÕRRANDID JA VÕRRATUSED. Lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid, nendeks

taanduvad võrrandid. Valemite teisendamine ja muutujate avaldamine. Kahe tundmatuga

lineaar- ja ruutvõrrandite süsteem. Lineaar-, ruut- ja murdvõrratused. Ühe tundmatuga

lineaarvõrratuste süsteem. Tekstülesannete lahendamine.

4. Õppesisu

4.1 Trigonomeetria. Vektor tasandil (1 õn)

4.1.1 TRIGONOMEETRIA. Nurga mõiste üldistamine, kraadi- ja radiaanmõõt. Ringjoone

kaare pikkus, sektori pindala. Mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid, nende

väärtused mõnede nurkade korral. Trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest nurgast.

Taandamisvalemid. Nurkade summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse

nurga siinus, koosinus ja tangens. Kolmnurga pindala valemid (S = 0,5ah; S = 0,5ab ⋅ sinC).

Siinus- ja koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine.

4.1.2 VEKTOR TASANDIL. Vektori mõiste ja liigid. Vektori koordinaadid. Vektorite

liitmine, lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori

skalaarkorrutis. Nurk kahe vektori vahel. Kahe vektori ristseis ja kollineaarsus.

5. Õppesisu

5.1 Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I (1 õn)

5.1.1 JOONE VÕRRAND. Joone võrrandi mõiste. Sirge võrrandi erikujud (tõusu ja

algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga). Sirge üldvõrrand. Kahe sirge

vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Joonte

lõikumisülesanne.

5.1.2 JADA. Arvjada mõiste, jada üldliige. Arvjada piirväärtus. Aritmeetiline jada.

Geomeetriline jada. Hääbuv geomeetriline jada. Vastavad üldliikme ja summa valemid.

Ringjoone pikkus ja ringi pindala piirväärtusena. Arv e.

5.1.3 FUNKTSIOONID I. Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni määramis- ja

muutumispiirkonnad. Funktsiooni esitusviisid. Paaris- ja paaritu funktsioon. Ruutfunktsioon.

Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y = x2n, y = x2n-1). Funktsiooni nullkohad,

106

positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni

ekstreemumid.

6. Õppesisu

6.1 Piirväärtus ja tuletis. Hulktahukad ja pöördkehad (1 õn)

6.1.1 PIIRVÄÄRTUS JA TULETIS. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Funktsiooni

piirväärtuse arvutamine lihtsamatel juhtudel. Hetkkiirus. Funktsiooni tuletis.

Astmefunktsiooni tuletis. Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised. Tuletiste

leidmine. Joone puutuja tõus, puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine.

Funktsiooni ekstreemumid. Funktsiooni uurimise ülesande lihtsamad juhud.

6.1.2 HULKTAHUKAD JA PÖÖRDKEHAD. Hulktahukate liike. Korrapärane prisma ja

püramiid, nende täispindala ja ruumala. Silinder, koonus ja kera, nende täispindala ja ruumala.

Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta.

7. Õppesisu

7.1 Funktsioonid II (1 õn)

Negatiivse astendajaga astmefunktsioonid (y = x-1, y = x-2). Funktsiooni y = √x ja y = 3√x.

Reaalarvulise astendajaga aste. Eksponentfunktsioon (y = ax, y = 10x, y = ex) ja lihtsamad

rakendused. Lihtsamad eksponentvõrrandid. Arvu logaritm. Avaldiste logaritmimine ja

potentseerimine. Logaritmfunktsioon (y = logax, y = log x, y = ln x). Siinus-, koosinus- ja

tangensfunktsioon, nende perioodilisus. Mõisted arcsin m, arccos m ja arctan m.

Trigonomeetrilised põhivõrrandid.

8. Matemaatika õpitulemused

Õpilane:

• oskab arvutada peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning kriitiliselt oma arvutustulemusi

hinnata;

• oskab teisendada algebralisi avaldisi:

• oskab lahendada ainekavas toodud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja

võrratussüsteeme;

• oskab kasutada õpitud mõõtühikuid ja seoseid nende vahel;

• oskab lahendada kolmnurgaülesandeid;

• teab ainekavas toodud ruumilisi kehi, oskab neid joonisel kujutada ning arvutada nende

pindala ja ruumala;

• tunneb ainekavas toodud trigonomeetrilisi seoseid ja oskab neid rakendada avaldiste

lihtsustamisel;

• teab ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid;

• oskab kirjeldada graafikuna esitatud funktsiooni omadusi;

• saab aru defineerimise vajalikkusest ja oskab ainekavas toodud mõisteid selgitada;

• oskab kasutada arvutusvahendeid, käsiraamatuid, tabeleid;

• saab aru matemaatiliste sümbolite keeles väljendatud tekstist;

• oskab matemaatiliselt kirjeldada ülesannetes esitatud lihtsamaid probleeme ning neid

lahendada;

• oskab prognoosida ja analüüsida lahendustulemusi;

107

• oskab kasutada matemaatilisi teadmisi teistes õppeainetes ja igapäevaelus;

• saab aru matemaatika rollist tsivilisatsiooni arengus.

9. Hindamine


põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Aine kokkuvõtva hinde

väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid,


Individuaalne hindamine - kirjalikud tööd, grupitööd (paaristöö) iga teema ulatuses neli

hinnet. Teema lõppeb kokkuvõtliku kontrolltööga.

Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest. Lõputunnistuse

hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne ja eksamihinne.

5. FÜÜSIKA

Maht 4 õn

1. Üldalused

1.1 Füüsika aineõpetuse kohustuslik maht on 3 õppenädalat:

• mehaanika (1 õn);

• elektromagnetism (1 õn);

• mateeria vormid: aine ja väli (1 õn).

1.2 Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada füüsikat

neljaõppenädalase (160 õppetundi) ainekava järgi.

2. Õppe-eesmärgid

Füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab alused nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi kujunemiseks;

• tuleb toime kaasaegses tehnika- ja infoühiskonnas;

• omandab füüsika keele ja kasutab seda füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks,

seletamiseks ning prognoosimiseks;

• tutvub füüsikaseaduste universaalsusega;

• mõistab füüsika seost tehnika, infosüsteemide ja nüüdisaegse tehnoloogia ning teiste

teadustega;

• teadvustab vajadust käsitseda tehnilisi ja tehnoloogilisi seadmeid ennast ja seadmeid säästes;

• kujundab füüsikateadmiste alusel elukeskkonna säilimiseks vajalikud väärtushinnangud,

tegutseb loodust säästvalt.

108

Füüsika ainekava (4 õn)

3. Õppesisu

3.1 Mehaanika

3.1.1 MEHAANILINE LIIKUMINE. Ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt muutuv

liikumine, taustsüsteem, liikumise suhtelisus, nihe, kiirus, kiirendus. Kehade vastastikmõju:

mass, jõud, jõu liigid, liikumishulk-impulss, Newtoni esimene seadus, Newtoni teine seadus,

Newtoni kolmas seadus, gravitatsiooniseadus, impulsi jäävuse seadus, reaktiivliikumine.

Mehaaniline töö, mehaaniline energia, mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise

energia miinimumprintsiip.

31.2 PERIOODILISED LIIKUMISED. Ringliikumine: tiirlemis- ja pöörlemisperiood,

joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbejõud, kesktõmbekiirendus. Võnkumine: periood, sagedus,

hälve, amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine, lainepikkus, laine levimise kiirus, lainete

levimisel esinevad nähtused.

4. Õppesisu

4.1 Soojusõpetus

4.1.1 IDEAALNE GAAS, SELLE OLEK JA OLEKU MUUTUMINE, SISEENERGIA.

Molekul, mikroparameeter, makroparameeter, soojusliikumine, siseenergia, temperatuur,

soojushulk, gaasi rõhk, ideaalse gaasi olekuvõrrand, rõhu ja absoluutse temperatuuri seos.

Termodünaamika esimene printsiip. Termodünaamika teine printsiip. Pööratav ja

mittepööratav protsess, entroopia.

4.1.2 SOOJUSMASIN, SOOJUSMASINA KASUTEGUR. AINE AGREGAATOLEK JA

SELLE MUUTUMINE. Vedelik. Pindpinevus. Märgamine. Kapillaarsus. Õhuniiskus. Tahkis.

Tahkise liigid ja omadused. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõre.

5. Õppesisu

5.1 Elektromagnetism

5.1.1 ELEKTRILINE VASTASTIKMÕJU. Elektrilaeng, elektrilaengu jäävuse seadus,

Coulomb`i seadus, elektriväli: elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge.

5.1.2 ELEKTRIVOOL. Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad. Vooluring: Ohmi

seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, jada- ja rööpühenduse seadused. Elektrivoolu

töö ja võimsus.

5.1.3 MAGNETVÄLI. Magnetväli, magnetinduktsioon, Ampere'i seadus, Lorentzi jõud.

Elektromagnetiline induktsioon. Vahelduvvool. Eneseinduktsioon.

5.1.4 ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE. Elektromagnetlainete skaala: lainete liigid,

energia ja levimise kiirus.

5.1.5 VALGUS. Valgus kui elektromagnetlaine: lainepikkus, sagedus. Valguse peegeldumine.

Valguslainete koherentsus, interferents ja difraktsioon. Valguse murdumine, murdumisnäitaja.

Valguse dispersioon, spekter. Valguse energia: footoni energia ja sageduse seos. Fotoefekt.

6. Õppesisu

6.1 Mateeria vormid: aine ja väli

6.1.1 AINE STRUKTUUR. Aatomifüüsika. Bohri aatomimudel: energianivoo, Bohri

postulaadid. Valguse kiirgumine ja neeldumine: spektrid. Kaasaegne aatomimudel.

109

Tuumafüüsika: prooton, neutron, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop,

radioaktiivsus, poolestusaeg. Tuumajõud. Tuumaprotsessid: tuumade lõhustumine, tuumade

süntees, tuumaenergeetika, tuumapomm, kiirguskaitse.

6.1.2 AINE UNIVERSUMIS. Päikesesüsteem: planeet, planeedi kaaslane, asteroid, komeet,

meteoor. Tähed, galaktikad ja nende süsteemid. Universumi teke ja evolutsioon.

6.1.3 NÜÜDISAEGNE FÜÜSIKALINE MAAILMAPILT. Maailma pildi mõiste ja ajalooline

areng. Mateeria põhivormid. Aine ja väli. Vastastikmõjude liigid. Jäävusseadused.

Põhiprintsiibid.

7. Füüsika õpitulemused

Õpilane teab

• füüsikaliste nähtuste iseloomulikke tunnuseid, nähtuste ilmnemise põhjustingimusi, seost

teiste nähtustega, nähtuste kasutamist praktikas;

• füüsikalisi suurusi; suuruste seoseid teiste füüsikaliste suurustega; mõõtühikuid;

• seaduste või seaduspärasuste sõnastust, seadust väljendavat valemit, graafikut ja seaduse

rakendatavust;

• füüsikateooria põhilisi järeldusi, nende universaalsust ja rakendatavust;

• mõõteriistade, mehhanismide otstarvet, töötamispõhimõtet ja ohutusnõudeid;

• keskkonna- ja energiasäästu vajalikkust;

Õpilane oskab:

• vaadelda nähtusi füüsika seisukohalt;

• kasutada mõisteid, seadusi ja teooriaid loodus- ja tehnikanähtuste seletamisel;

• lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, kasutades õpitud seadusi ja valemeid;

• leida infot teatmeteostest ja füüsikaliste suuruste tabelitest-graafikutelt;

• kasutada mõõteriistu; teisendada mõõtmistulemusi SI süsteemi;

• töödelda mõõtmistulemusi ja teha nende põhjal järeldusi;

• lahendada probleemülesandeid ainekava mahus;

• rakendada füüsikateadmisi erialas ja igapäevaelus.

8. Hindamine




iseseisvate tööde hindeid, praktiliste tööde ja arvestustööde hindeid.

Mooduli jooksul tuleb sooritada 3 kontrolltööd. Kontrolltöö koosneb kahest osast: teooriast ja

ülesannetest. Koondhinne kujuneb kõikide arvestuslike tööde kaalutud keskmisest hindest.


110

6. KEEMIA

Maht 3 õn

1. Üldalused

1.1 Keemia aineõpetuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat:

• üldine ja anorgaaniline keemia (2 õn);

• orgaaniline keemia (1 õn);

1.2 Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada ainet keemia

kolmeõppenädalase (120 õppetunni) ainekava järgi.

2. Õppe-eesmärgid

Keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi

kujunemiseks;

• laiendab ja süvendab põhikoolis omandatud teadmisi ja arusaamu keemia põhilistest

mõistetest ja seaduspärasustest;

• mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses, ühiskonnas

ja argielus;

• õpib rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses

olukorras, töökeskkonnas ja praktilises elus;

• õpib kasutama erinevaid teabeallikaid keemiateabe hankimiseks;

• arendab oma loogilise mõtlemise võimet, analüüsi- ning järelduste tegemise oskust;

• oskab säästlikult ja ohutult kasutada keemilisi reaktiive nii keemialaboris kui ka argielus;

• õpib arusaamise ja vastutustundega suhtuma oma tegevuse võimalikesse tagajärgedesse;

• mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja keskkonnaprobleemidega, keemia

integratsiooni teiste loodusteadustega;

• oskab näha ja väärtustada protsessidevahelist tasakaalu looduses ja ühiskonnas, mõista selle

säilitamise vajalikkust.

Keemia ainekava (3 õn)

3. Õppesisu

3.1 Üdine ja anorgaaniline keemia (1õn)

3.1.1 ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. Oksiidid, happed, alused ja soolad,

nende nomenklatuur, keemilised omadused.

3.1.2 ARVUTUSED REAKTSIOONIVÕRRANDITE ALUSEL. Arvutused

reaktsioonivõrrandite järgi, lahuse koostise arvutused.

3.1.3 KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL. ELEKTROLÜÜTIDE

LAHUSED. Keemilise reaktsiooni kiirus, pöörduv ja pöördumatu reaktsioon, keemiline

tasakaal. Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon, tugevad ja

nõrgad elektrolüüdid. Lahuse pH.

3.1.4 METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED. Metallide üldised füüsikalised

omadused, metallide keemilised omadused (reageerimine mittemetallidega, veega,

111

lahjendatud hapetega, soolalahustega). Metalliühendid, nende levik looduses; Metallide

korrosioon ja korrosioonitõrje Keskkonna saastumine raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus.

3.1.5 MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID. Mittemetallide võrdlev

iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused). Allotroopia. Lühiülevaade tähtsamatest

mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik, fosfor, räni).

Mittemetallilised elemendid looduses. Mittemetallide ühenditega seotud

keskkonnaprobleemid.

4.1 Õppesisu

4. Orgaaniline keemia I (1õn)

4.1.1 SISSEJUHATUS. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Süsinikahel,

isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri

vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid.

Alkaanid olmes ja tehnikas.

4.1.2 POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENÜHENDID,

ALKOHOLID, AMIINID). Asendusrühm. Polaarne side, osalaengud, polaarse sideme

katkemine. Nukleofiil, elektrofiil. Reaktsiooni mehhanismi analüüs. Nukleofiilne

asendusreaktsioon. Halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid. Alkoholide struktuur

ja omadused. Funktsionaalrühm. Struktuuri- ja asendiisomeeria. Alkohol kui hape.

Vesinikside. Eetrite määratlemine. Alküülamiinide struktuur ja omadused. Amiin kui alus.

4.1.3 MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID,

ALKÜÜNID, AREENID). Küllastumatuse mõiste. Alkeenid ja alküünid. Kaksiksideme

nukleofiilsus. Elektrofiilne liitumine kaksiksidemele. Areenid. Aromaatsus. Areenide

asendusreaktsioonid. Fenoolid, nende erinevus alkoholidest. Delokalisatsioon. Aromaatsete

ühendite keskkonnaohtlikkus.

5. Õppesisu

5.1 Orgaaniline keemia II (1 õn)

5.1.1 KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID. Aldehüüdide ja ketoonide

struktuur. Polaarne kaksikside, selle reaktsioonid. Aldehüüdide redoksomadused. Sahhariidide

mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus. Karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid.

Funktsionaalderivaadid − estrid ja amiidid. Estrite hüdrolüüs. Rasvad, nende bioloogiline

tähtsus. Aminohapped. Valgud, nende bioloogiline tähtsus.

5.1.2 POLÜMEERID. Polümeeride keemia põhimõtted. Polümerisatsioon ja

polükondensatsioon.

5.1.3 ÜLDISTAV OSA. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende nomenklatuurid.

Struktuuriteooria põhimõtete formuleerimine. Happed ja alused. Katalüüs.

6. Keemia õpitulemused

Õpilane:

• oskab iseloomustada lihtainete ja keemiliste ühendite omadusi, lähtudes vastavate keemiliste

elementide asukohast perioodilisustabelis ning koostada tüüpühendite (oksiidid,

vesinikuühendid, happed, hüdroksiidid) valemeid;

• teab keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid ja oskab neid seletada;

112

• mõistab, et keemilised reaktsioonid ei tarvitse alati kulgeda lõpuni, vaid võib kujuneda

tasakaal vastassuunaliste reaktsioonide vahel, oskab iseloomustada välistegurite mõju

keemilisele tasakaalule;

• tunneb põhilisi reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegureid ja keemilise reaktsiooni kiirendamise

võimalusi;

• oskab koostada võrrandeid anorgaaniliste ainete põhiklasside keemiliste omaduste, otsustada

reaktsiooni toimumise üle;

• oskab eristada elektrolüüte ja mitteelektrolüüte, iseloomustada nende tugevust;

• oskab hinnata lahuse keskkonda (happe, aluse, oksiidi või soola korral);

• oskab lahendada arvutusülesandeid: massiprotsendi arvutused (ka lahuste lahjendamisel ja

segamisel), moolarvutused, arvutused reaktsioonivõrrandite alusel (arvestades saagist, kadu,

ülehulka);

• oskab kujutada molekuli struktuuri (klassikaline ja lihtsustatud valem, graafiline kujutis);

• tunneb orgaaniliste ainete funktsionaalseid rühmi ning struktuuriühikuid (alkaanid,

halogeeniühendid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkeenid, alküünid, aldehüüdid, ketoonid,

karboksüülhapped, estrid, areenid);

• oskab õpitud aineklasside raamides anda nimetusi IUPACi nomenklatuuri järgi ning

konstrueerida nimetuste alusel ainete struktuurivalemeid;

• teab struktuuri ja omaduste vastavust;

• mõistab süsinikuühendite reaktsioonide käsitlust vabade radikaalide, nukleofiilide ja

elektrofiilide tasandil;

• oskab ennustada ainete happelis-aluselisi omadusi ja keemilist käitumist ning koostada

vastavaid võrrandeid õpitud reaktsioonitüüpide raamides;

• oskab ennustada ainete olulisemaid füüsikalisi omadusi: suhteline keemistemperatuur,

lahustuvus vees ja orgaanilistes lahustites;

• oskab etteantud monomeeri põhjal koostada polümeeri struktuuri ja vastupidi;

• mõistab ja oskab selgitada orgaaniliste ainete osa eluslooduses, tööstuses ja olmes;

• oskab struktuurist lähtudes selgitada olmes rakendatavate koolis õpitud ainete keemilist

alust, võimalikku keskkonnaohtlikkust ja toksilisust;

• oskab leida informatsiooni ainete ja materjalide omaduste, saamise ja kasutamise kohta;

• oskab teha järeldusi, üldistusi, valikuid ja otsustusi õpitud materjali põhjal, vastu võtta ja

analüüsida temale uut keemiateavet (ka graafiliste andmete põhjal);

• on tuttav Eesti maavarade, keemiatööstuse ja keskkonnaprobleemidega.

7. Hindamine



Igal õppenädalal sooritatakse õppesisus loetletud teemade kohta kolm arvestuslikku tööd.

Jooksvad hinded annavad lisaks igal õppenädalal ühe arvestusliku hinde. Aine kokkuvõtva

hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud arvestuslikke



113

7. GEOGRAAFIA

Maht 1 õn

1. Üldalused

1.1. Geograafia aineõpetuse kohustuslik maht on 1 õppenädal:

2. Õppe-eesmärgid

Geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• saab aru looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning nendevahelistest

seostest;

• oskab hinnata inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates looduslikes tingimustes;

• on teadlik kohalikest, regionaalsetest ja globaalsetest keskkonnaprobleemidest;

• väärtustab jätkusuutliku arengu vajadust;

• saab aru maailmamajanduse kui süsteemi talitlemisest ja teab Eesti kohta selles;

• oskab kasutada kaarte, pilte, diagramme, et hankida, töödelda ja väljendada ruumiliselt

esitatud teavet

• oskab leida geograafia-alast informatsiooni erinevatest allikatest ning kasutada kaasaegseid

infotehnoloogia võimalusi teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;

• oskab informatsiooni kriitiliselt hinnata ja oma seisukohta põhjendada.

Geograafia ainekava (1 õn)

3. Õppesisu

3.1 Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia

3.1.1 KAASAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS. Arvutikaardid.

Geoinfosüsteemid ja nende rakendused. Koha määramise meetodid ja nende rakendused.

3.1.2 MAA KUI SÜSTEEM. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,

atmosfäär, biosfäär.

3.1.3 LITOSFÄÄR. Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevate kivimite ja

maakide kasutusvõimalused. Kaevanduste mõju keskkonnale.

3.1.4 PEDOSFÄÄR. Murenemine. Mulla tekkeprotsessid ja mullaprofiilid. Mulla hävimine

vee ja tuule erosiooni tõttu. Muld kui ressurss. Muldade kaitse.

3.1.5 ATMOSFÄÄR. Kiirgusbilanss. Õhutsirkulatsioon. Tsüklonid ja antitsüklonid. Tormid.

Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele ja selle tagajärjed: sudu, happevihmad,

osooniaugud, kasvuhooneefekt.

3.1.6 HÜDROSFÄÄR. Veeringe Maal. Siseveed. Jõgede veerežiim ja äravool. Kliima mõju

äravoolule. Üleujutused ja nende kahjustused. Põhjavesi, selle kujunemine, filtratsioon.

Pinna- ja põhjavee kasutamine ja kaitse. Vee liikumine maailmameres. Meretaseme

kõikumised. Rannikute erosioon. Tormikahjustused, üleujutused. Ookeanide reostumine ja

kaitse.

3.1.7 MAA SÜSTEEMIDE VAHELISED SEOSED. Inimtegevuse ja Maa süsteemide

vastasmõju. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia.

3.1.8 KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART. Riikide arengutaseme näitajad.

Kõrgeltarenenud Põhja riigid ja Lõuna arengumaad.

114

3.1.9 MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja

selle muutumine. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused.

Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Suurlinnade

keskkonnaprobleemid.

3.1.10 KAASAEGSED MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES. Majanduse üldine

struktuur ja selle arengud. Üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele. Majanduse

globaliseerumine. Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid.

3.1.11 ENERGIAMAJANDUS. Kaasaegse energiamajanduse struktuur. Alternatiivenergia

kasutusvõimalused. Nafta ja maagaasi tootmine, transport ja töötlemine. Tahkete kütuste

kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad

keskkonnaprobleemid. Elektroenergeetika.

3.1.12 PÕLLUMAJANDUS. Põllumajanduse looduslikud arengueeldused. Peamiste

põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise ja kaubanduse geograafia. Põllumajandusega

kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid.

3.1.13 TRANSPORT JA SIDE. Transpordiliigid ja vedude järgud. Logistika. Regioonide

veondus. Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infosüsteemid.

3.1.1.4 TEENUSED. Teenuste osatähtsuse kasv. Teenuste struktuur: äri sotsiaal- ja

turismiteenused. Turism ja selle geograafia.

4. Õpitulemused

Õpilane teab:

• erinevaid asukoha määramise meetodeid;

• Maa sfääre;

• erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi;

• mulla hävimist mõjutavaid tegureid;

• vee liikumist maailmameres;

• merede ja ookeanide reostusallikaid;

• riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid;

• riikide liigitust nende arengutaseme alusel;

• maailma rahvaarvu kiire kasvu põhjusi;

• rahvusvaheliste rännete põhjusi ja peamisi suundasid;

• rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid;

• rahvusvahelisi firmasid;

• rahvusvahelisi majandusorganisatsioone;

• kaasaegses maailmamajanduse arengutendentse;

• erinevaid energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvõimalusi;

• erinevate energiaressursside kasutamise eelisi ja puudusi;

• põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid kõrgelt arenenud

riikides ja arengumaades;

• põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme;

• erinevaid transpordiliike;

• peamisi kaubanduslikke veosuundi ja veoteenuseid;

• äri-, sotsiaal- ja turismiteenuseid.

115

Õpilane saab aru:

• Maa sfääride vahelistest vastasmõjudest;

• laamade liikumise teooriast;

• füüsikalise ja keemilise murenemise protsessist ja seosest mulla kujunemise ja arenguga;

• muldade kaitse vajalikkusest;

• üldise õhuringluse olemusest ja mõjust maailma erinevate piirkondade kliimale;

• saab aru inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele ja selle tagajärgedest;

• loodusliku veeringe olemusest ja sellega seotud looduslikest protsessidest;

• veeolude ajalistest muutustest;

• vee liikumisest maailmameres ja sellega seotud looduslikest protsessidest;

• demograafilise ülemineku teooriast;

• rahvastikupoliitika erinevusest arenenud ja arengumaades;

• globaliseerumise olemusest;

• rahvusvaheliste firmade osast maailmamajanduses;

• kaasaegse maailma energiamajandusest;

• transpordi arengust ja selle mõjust teistele majandusharudele;

• side ja infosüsteemide tähtsusest kaasaegses maailmamajanduses;

• looduse ja ühiskonna vastasmõjudest kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil ja

säästliku arengu vajadusest;

• teenuste osatähtsuse kasvust kaasaegses majanduses

Õpilane oskab:

• kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste analüüsiks ja üldistuste

tegemiseks;

• tuua näiteid geoinfosüsteemide rakendusvõimalustest;

• määrata erinevaid meetodeid kasutades asukohta;

• hinnata mulla kaitse vajalikkust ja tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;

• analüüsida sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõju inimesele,

majandustegevusele ja keskkonnale;

• analüüsida kliima mõju äravoolule, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikku mõju ja

majanduslikke kahjusid;

• hinnata vee ja veekogude tähtsust inimese elus ja majanduslikus tegevuses;

• analüüsida maailmamere reostumise mõju inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale.

• tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest;

• näidata kaardil kõiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike;

• iseloomustada kaartide ja statistiliste andmete abil riike ja võrrelda neid arengutaseme

alusel;

• võrrelda temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates

regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi;

• iseloomustada kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitada

taolise paiknemise põhjusi;

• näidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid;

• tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;

• tuua näiteid globaliseerumise mõjust arenenud riikidele ja arengumaadele;

116

• analüüsida muutusi maailma energiamajanduses;

• näidata kaardil maailma suuremaid energiavarade leiukohti ja töötlemispiirkondi;

• analüüsida ja hinnata alternatiivenergia kasutamisvõimalusi maailma erinevates regioonides;

• hinnata energia kokkuhoiu vajadust ja võimalusi;

• iseloomustada temaatiliste kaartide abil põllumajanduse looduslikke arengueeldusi maailma

erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust;

• analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi;

• kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi (arvutikaardid, Internet, CD jne)

teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;

• analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatud nähtuste

arengusuundadest;

• kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade tegemisel.

5. Hindamine



Õpilaste teadmisi hinnatakse kontrolltööde või testidega iga kolme teema järel. Aine

kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid


Kui õpilane on puudunud üle poolte õppetundidest, siis sooritab ta arvestuse.


8. BIOLOOGIA

Maht 3 õn

1. Üldalused

1.1. Bioloogia aineõpetuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat.

1.2. Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada ainet

bioloogia kolmeõppenädalase (120 õppetunni) ainekava järgi.

2. Õppe-eesmärgid

Bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab tervikliku loodusteadusliku maailmapildi;

• saab aru bioloogia osast loodusteadustes, selle üldisest ja erilisest tähendusest;

• omandab positiivse hoiaku bioloogia kui loodusteaduse ja kultuurinähtuse suhtes;

• oskab hinnata elusloodusega seonduvaid eetilisi, moraalseid ja esteetilisi aspekte;

• saab aru eluslooduse mitmekesisuse vormidest ja nende säilitamise tähtsusest;

• teab loodus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid ja probleeme;

117

• tunneb austust eluslooduse vastu ja suhtub vastutustundlikult looduskeskkonda;

• väärtustab bioloogilist mitmekesisust;

• omandab teaduslikud uurimusmeetodid lihtsamate loodusteaduslike probleemide

lahendamiseks;

• süvendab teadmisi bioloogia põhiteooriatest ja üldistest seaduspärasustest ning saab aru

nende rakenduslikest väärtustest;

• seostab bioloogias omandatud teadmisi igapäevaeluga;

• kasutab bioloogiaalase info hankimiseks ja võrdlemiseks erinevaid teabeallikaid ning oskab

hinnata nende tõepärasust;

• mõistab seoseid looduslike ja ühiskondlike protsesside vahel;

• orienteerub bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvates elukutsetes.

Bioloogia ainekava (3 õn)

3. Õppesisu

3.1 Bioloogia I osa (1 õn)

3.1.1 ELU OLEMUS. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Loodusteadusliku

uurimismeetodi rakendamine.

3.1.2 ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS. Keemilised elemendid ja anorgaanilised

ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped,

nende ülesanded.

3.1.3 RAKK. Rakuteooria. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seene-raku

eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine. Nende

osa looduses ja inimtegevuses.

3.1.4 ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS. Organismide aine- ja

energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Fotosüntees

ja selle tähtsus. Organismide varustamine energiaga.

4. Õppesisu

4.1 Bioloogia II osa (1 õn)

4.1.1 ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. Rakkude jagunemine. Interfaas ja

mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise,

kasvu ja arengu eripära. Inimese sugurakkude areng. Inimese viljastumine, embrüonaalne ja

sünnijärgne areng. Taimede paljunemise ja arengu iseärasused.

4.1.2 PÄRILIKKUS. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja

translatsioon. Geenide avaldumine. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus. Nende paljunemine

DNA viiruse näitel. Mendeli seadused. Soo määramise geneetiline mehhanism erinevatel

organismirühmadel. Inimesel enam esinevad geneetilised puuded. Geneetika ülesanded.

Pärilik ja mittepärilik muutlikkus, nende vormid.

4.1.3 RAKENDUSBIOLOOGIA. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide

biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad probleemid.

Geenitehnoloogia selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis.

118

5. Õppesisu

5.1 Bioloogia III osa (1 õn)

5.1.1 INIMENE. Inimorganismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende

neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus. Inimene kui tervikorganism.

5.1.2 ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Peamised ökoloogilised tegurid.

Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemi struktuur ja selle ajalised

muutused. Biosfääri iseloomustus ja selle muutused. Bioloogiline mitmekesisus.

Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid. Looduskaitse ja keskkonnapoliitika.

5.1.3 EVOLUTSIOON. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid.

Eluslooduse süstemaatika. Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik ja selle vormid.

Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid. Inimese evolutsioon.

6. Bioloogia õpitulemused

Õpilane teab:

• elu põhilisi tunnuseid;

• organismides enam esinevaid keemilisi elemente ja nende funktsioone;

• organismides esinevaid anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid ja nende tähtsust;

• rakuteooria põhiseisukohti;

• taime-, looma-, seene- ja bakteriraku ehituslikke ja talitluslikke iseärasusi;

• raku metabolismi põhietappe ja nende seoseid;

• rakus toimuva glükoosi aeroobse ja anaeroobse lagundamise tulemust ja tähtsust;

• ATP osa organismide aine- ja energiavahetuses;

• fotosünteesi kulgemise tingimusi, tulemust ja tähtsust;

• raku jagunemise (mitoosi ja meioosi) eesmärki, üldist käiku, tulemust ja bioloogilist

tähtsust;

• inimese sünnieelse ja -järgse arengu seaduspärasusi;

• pärilikkuse avaldumise molekulaarseid mehhanisme;

• Mendeli seadusi ja nende rakendusvõimalusi;

• rakendusbioloogia osast tööstuses, põllumajanduses ja meditsiinis;

• biotehnoloogilisi rakendusi;

• inimese elundkondi ja nende ülesandeid;

• inimorganismi talitluste neuraalset ja humoraalset regulatsiooni;

• inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanisme;

• ökosüsteemide struktuuri ja neis valitsevaid suhteid;

• keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleeme;

• Eesti keskkonnapoliitika põhiseisukohti;

• elu päritolu hüpoteese;

• liigitekke geneetilisi aluseid;

• Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;

• mikro- ja makroevolutsioonilisi muutusi;

• bioloogiaalaseid teadmisi ja oskusi nõudvaid elukutseid.

Õpilane saab aru:

• eluslooduse organiseerituse ja uurimise tasemetest;

119

• teadusliku meetodi rakendustest;

• organismides esinevate keemiliste elementide funktsioonidest;

• anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete ülesannetest organismis;

• rakkude ehituse ja talitluse omavahelisest kooskõlast;

• taime- looma-, seene- ja bakteriraku ehituslikest ja talitluslikest iseärasustest;

• organismi aine- ja energiavahetuse omavahelistest seostest;

• rakkudes toimuva aeroobse ja anaeroobse glükoosi lagundamise põhjuslikkusest ja

tulemustest;

• fotosünteesi kulgemise tingimustest, tulemusest ja tähtsusest;

• sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevustest;

• mitoosi ja meioosi toimumise eesmärgist, eripärast, tulemusest ja bioloogilisest tähtsusest;

• inimese sünnieelses ja -järgses arengus toimuvatest muutustest;

• pärilikkuse molekulaarsetest mehhanismidest;

• pärilikkuse ja keskkonna osast inimese tunnuste kujunemisel;

• inimese geneetiliste puuete tekkepõhjustest;

• päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse vormidest ja bioloogilisest tähtsusest;

• Mendeli seaduste olemusest ja nende rakenduslikest võimalustest;

• viiruste ehituslikust eripärast ja nende osatähtsusest looduses;

• rakendusbioloogia valdkondadest ja praktilisest tähtsusest;

• biotehnoloogia osast tööstuses ja põllumajanduses;

• geenitehnoloogia rakendusvaldkondadest ja sellega seonduvatest probleemidest;

• bioloogiateaduste osast meditsiinis;

• inimese elundkondade ehitusest ja talitlusest;

• inimese elundkondade neutraalse ja humoraalse regulatsiooni mehhanismidest;

• kesknärvisüsteemi osast inimese füsioloogias;

• ökosüsteemides valitsevatest suhetest;

• ökoloogiliste tegurite mõjust populatsioonidele ja ökosüsteemidele;

• ökoloogilise tasakaalu säilitamise tähtsusest;

• inimtegevuse mõjust populatsioonidele ja ökosüsteemidele;

• säästva arengu vajadustest ja põhimõtetest;

• eluslooduse mitmekesisuse säilitamise vajadusest;

• bioloogilise evolutsiooni mehhanismidest ja põhisuundadest;

• liigitekke geneetilistest alustest;

• inimese evolutsiooni kulgemise võimalikest teedest ja suundadest.

Õpilane oskab:

• kirjeldada organismide elu tunnuseid;

• selgitada rakustruktuuride ehitust ja talitlust;

• eristada joonisel taime-, looma-, seene- ja bakterirakku;

• vaadelda rakke mikroskoobiga ja eristada selles nähtavaid põhilisi rakustruktuure;

• selgitada organismi aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid;

• kirjeldada rakkudes toimuvat aeroobset ja anaeroobset glükoosi lagundamist ning selgitada

nende tähtsust;

• selgitada fotosünteesi kulgemise tingimusi ja tähtsust;

120

• tuua taime- ja loomariigis esineva sugulise ja mittesugulise paljunemise näiteid;

• kirjeldada mitoosi ja meioosi ning välja tuua nende bioloogiline tähtsus;

• selgitada erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet;

• selgitada organismi genotüübi ja keskkonnategurite osa fenotüübi kujunemisel;

• kirjeldada pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme;

• selgitada Mendeli seaduste sisu ja rakendada neid geneetika ülesannete lahendamisel;

• selgitada päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa eluslooduses;

• kirjeldada viiruste ehitust ja selgitada nende osa looduses;

• tuua näiteid biotehnoloogia rakendusvõimalustest;

• kirjeldada geenitehnoloogia rakendusvõimalusi ja nendega kaasnevaid eetilisi probleeme;

• selgitada inimese elundkondade ehitust ja talitlust;

• kirjeldada inimese elundkondade talitluste neuraalse ja humoraalse regulatsiooni

mehhanisme;

• eristada erinevaid ökoloogilisi tegureid ja tuua näiteid;

• kirjeldada ökosüsteemi struktuuri ning selles valitsevaid suhteid;

• analüüsida regionaalseid ja globaalseid ökoloogilisi probleeme;

• lahti mõtestada säästva arengu seisukohti;

• tuua näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest ja pakkuda välja nende lahendusvõimalusi;

• selgitada Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;

• tuua näiteid mikro- ja makroevolutsioonilistest protsessidest;

• kirjeldada inimese evolutsiooni etappe ja suundi;

• selgitada erinevate tegurite osa inimese evolutsioonis.

7. Hindamine





Bioloogia aine jaguneb 3 ossa, milles on kokku 10 alateemat.

Iga alateema lõpeb kontrolltööga. Lõplik hinne (aastahinne) kujuneb kontrolltööde kaalutud

keskmisest hindest. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.

9. AJALUGU

Maht 4 õn

1. Üldalused

1.1 Ajaloo aineõpetuse kohustuslik maht on kolm õppenädalat:

• Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni (1 õn);

• XX sajandi ajalugu (2 õn).

1.2 Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada lisaks 0,5 õn

Eesti ajalugu ja 0,5 õn XX sajandi ajalugu. Seega tuleb aine kogumahuks 4 õn.

121

2. Õppe-eesmärgid

Ajaloo õpetusega taotletakse, et õpilane

• suhestab ennast kodukoha, isamaa, Euroopa ja maailmaga;

• oskab tõlgendada, hinnata, talletada ja edastada ajalooalast teavet;

• mõistab ja hindab kaasaja sündmusi maailmas ajaloolises taustsüsteemis;

• mõistab tänapäeva Eesti ühiskonna probleeme, tunneb end vastutavana nende lahendamisel;

• oskab analüüsida ja hinnata ajaloosündmusi ja -protsesse;

• oskab leida tõendusmaterjali ajalooallikast ja otsustada selle usaldusväärsuse üle.

3. Õppesisu

3.1 Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni (1,5 õn)

3.1.1 MUINASAEG. Muinasaja periodiseerimine. Suhted naaberrahvastega. Muinasusund ja

ristiusu levik. Ühiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord Läänemeremaades 13. sajandi

algul. Muistne vabadusvõitlus

3.1.2 VANA-LIIVIMAA. Vana-Liivimaa riigid. Jüriöö ülestõus. Eesti rahvastik ja

majandusolud 14.– 16. sajandil. Katoliku kirik Eestis. Reformatsioon Liivimaal. Liivi sõda ja

selle tagajärjed.

3.1.3 ROOTSI AEG. Eesti Rootsi ajal. Kirik ja vaimuelu. Põhjasõda.

3.1.4 VENE AEG. Eesti pärast Põhjasõda. Balti erikord. Pärisorjuse kaotamine. Majanduslik

areng. Elu-olu ja kultuur.

3.1.5 RAHVUSLIK LIIKUMINE. Ärkamisaeg Eestis, selle tähtsus. Venestusaja reformid.

Majanduslik ja poliitiline areng 19. ja 20. sajandi vahetusel. Professionaalse kultuuri

kujunemine.

3.2 XX sajandi ajalugu (2,5 õn).

3.2.1 MAAILM XX SAJANDI ALGUL. Rahvusvahelised suhted XX sajandi

algul. Euroopa suurriigid. Maailmamajandus. Elu-olu ja kultuur. Eesti Venemaa koosseisus.

3.2.2 ESIMENE MAAILMASÕDA. Esimene maailmasõda Venemaal ja Eestis. Eesti

iseseisvumine. Vabadussõda.

3.2.3 MAAILM SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL. Rahvusvahelised suhted. Majandus.

Elu-olu ja kultuur. Demokraatia ja diktatuurid. Eesti Vabariik.

3.2.4 TEINE MAAILMASÕDA. Maailm Teise maailmasõja eelõhtul. Eesti 1939-1940.

Sõjategevus Teise maailmasõja ajal. Teise maailmasõja tagajärjed.

3.2.5 MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA. Külm sõda. Lääne tööstusriigid.

Kommunistlikud riigid. Kolmas maailm. Eesti NSV.

3.2.6 MAAILM XX SAJANDI LÕPUL. Kommunistliku süsteemi lagunemine. Eesti

taasiseseisvumine. Elu-olu ja kultuur.

4.Õpitulemused

Õpilane:

• oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu läbi;

• oskab analüüsida lähiajaloo probleeme;

• oskab leida, selekteerida, refereerida, analüüsida ja hinnata erinevaid ajalooallikaid ja

seisukohti;

122

• oskab analüüsida massimeedia informatsiooni;

• oskab esitada informatsiooni läbitöötamise tulemused suuliselt, visuaalselt,

• kirjalikult; koostada teese ja uurimusi, kirjutada ajalooteemalisi arutlusi, osaleda

ajalooalastes diskussioonides, töötada kaardiga;

• tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga;

• mõistab ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel.

5. Hindamine



Pidevalt toimub jooksev hindamine (suuline vastamine, tunnikontrollid, testid, töö teksti,

dokumendi või kaardiga). Jooksvad hinded kokku moodustavad arvestusliku hinde. Iga

õppesisus loetletud teema kohta sooritatakse arvestuslik töö või teema lõpus kontrolltöö. Aine

kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud

arvestuslikke hindeid, iseseisvate tööde hindeid, arvestustööde või kontrolltööde hindeid.


10. INIMESEÕPETUS

Maht 1õn

1. Üldalused

1.1 Inimeseõpetuse kohustuslik maht on üks õppenädal.

2. Õppe-eesmärgid

Inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:

• omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tal mõista iseennast ja teisi ning suhelda

kaasinimestega.

• väärtustab perekonda inimeste kooselu vormina ja laste kasvukeskkonnana, tunnetab

lähedastest inimsuhetest tulenevat vastutust;

• tunnetab sõpruse, armastuse ja koostöö osa inimsuhetes, suudab analüüsida, aktsepteerida ja

valitseda oma tundeid;

• elab tervislikult, hoidub teadlikult ennast ja kaasinimesi kahjustavast käitumisest;

• oskab väärtustada vanemlust, tunneb vanemlusest tulenevat individuaalset ja ühiskondlikku

vastutust;

• tunneb lapse arengu põhilisi seaduspärasusi, on valmis omandama kasvatamiseks vajalikke

teadmisi ja oskusi;

• tunnetab iseennast ja oma rolli nii kasvuperekonna kui ka tulevase perekonna liikmena.

123

3. Õppesisu

3.1 INIMENE KUI SOTSIAALNE OLEND. Psühholoogia ja perekonnaõpetuse koht inimest

käsitlevate teaduste hulgas. Inimese bioloogiline, psühholoogiline ja vaimne areng, inimese

elukaar.

3.2 INIMESTE ERINEVUSED. Bioloogilised, psühholoogilised, vanuselised, põlvkondlikud,

kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused. Erinemine kui väärtus.

Sallivus kaaslaste erinevuste suhtes. Sotsiaalsed hoiakud, stereotüübid, eelarvamused jms.

Sotsiaalne taju, isikutaju. "Mina" - pilt. Sotsiaalne küpsus. Tahe.

3.3 TAJU JA TÄHELEPANU. Aisting ja taju. Tähelepanu. Mälu. Tunded. Mõtlemine ja

kõne. Meeleseisundid.

3.4 INIMSUHTED JA TUNDED. Suhted teiste inimestega. Armumine. Orienteeritus

partnerile. Armastus.

3.5 ABIELU JA PEREKOND. Abielu ja perekond läbi ajaloo. Abieluküpsus. Abikaasa valik.

Abielu- ja perekonna seadusandlik külg. Suhted ja rollid perekonnas. Kodu kui elukeskkond

ja väärtus igale tema liikmele.

3.6 VANEMLUS JA LAPSED. Ettevalmistus vanemate rolli täitmiseks. Perekonna

planeerimine. Lapsed kui väärtus. Lapse areng. Vanem lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete

vajaduste rahuldajana. Üksikvanem. Puudega laps perekonnas. Lapsevanema vastutus.

3.7 PEREKONNA OSA IGA INIMESE ELUS. Perekond inimese elu erinevatel perioodidel.

Lahkhelid perekonnas. Lahutus. Uus pere. Surm perekonnas. Kriisid pereelus. Õnnestunud

pereelu kui väärtus. Lapse õigused ja kohustused. Terve, kindlustundega inimene, tugev

perekond kui demokraatliku riigi väärtus.

4. Õpitulemused

Õpilane:

• mõistab inimestevahelisi erinevusi ja teab erinevuste arvestamise võimalusi igapäevaelus;

• tunnetab iseennast teiste inimeste hulgas;

• tunneb ja oskab teha valikuid ja näha ette võimalikke tagajärgi;

• austab teiste inimeste õigusi ja omandit;

• mõistab perekonna osa üksikisiku ja ühiskonna elus;

• teab perekonna planeerimise võimalusi;

• teab abielu ja perekonna psühholoogilist, füsioloogilist, majanduslikku ja seadusandlikku

külge; tunnetab oma vastutust iseenda ja oma tulevase perekonna (abikaasa, lapsed jt

lähisugulased) ees;

• tunnetab enda kui lapsevanema ja kasvataja rolli;

• teab lapse arengu etappe;

• teab koduse kasvatuse põhialuseid;

• tunneb ja oskab kasutada enda, perekonna ja lapse õigusi ja kohustusi käsitlevaid seadusi.

5. Hindamine



Iga õppesisus esitatud teema läbimisel sooritatakse arvestuslik töö, milleks on tunnikontroll

või test, kokku on 4 arvestuslikku tööd. Aine kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab

124

aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud jooksvaid hindeid, iseseisvate tööde hindeid,

arvestustööde hindeid.


11. ÜHISKONNAÕPETUS

Maht 1 õn

1. Üldalused

1.1 Ühiskonnaõpetuse kohustuslik maht on üks õppenädal.

2. Õppe-eesmärgid

Ühiskonnaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• oskab ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nähtusi märgata ja mõista;

• oskab seostada Eestis ja rahvusvahelises elus toimuvaid protsesse;

• oskab end määratleda kodanikuna;

• tunneb ühiskonna-alast terminoloogiat;

• tunneb mõningaid ühiskonnateooriaid,

• oskab kasutada teabe hankimisel erinevaid allikaid,

• oskab leida, üldistada, hinnata ja edastada ühiskonda puudutavat teavet;

• suhtub kriitiliselt massiteabesse;

• oskab diskussioonis osaleda ja oma seisukohta kaitsta.

3. Õppesisu

3.1 ÜHISKONNA STRUKTUUR JA KUJUNEMINE (sissejuhatus ainesse). Ühiskonna

tundmaõppimise vajalikkus. Riik ja rahvas.

3.2 ÜHISKONNA VALITSEMINE. Õigusriigi olemus ja tunnused. Võimude lahusus.

Parlament. Valitsus. President. Maavalitsus. EV õigussüsteem (õigusaktide hierarhia ja

kohtusüsteem). Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. Demokraatlikud

valitsemissüsteemid.

3.3 KODANIKE OSALEMINE AVALIKUS ELUS. Demokraatia põhiideed ja nende

teostumine kodanikuühiskonnas. Valimiste funktsioonid ja korraldamine. EV Riigikogu

valimiste süsteem. Erakonnad ja valimised (valimisnimekiri, valimisplatvorm, partei

programm, propaganda). Valimistega seonduvad kodanikuõigused. Kodanikuaktiivsuse

vormid. Erinevad huvid ühiskonnas ja nende realiseerimise viisid. Kodanikualgatus, selle

eesmärgid, funktsioonid. Huvigrupid. Ametiühingud ja kutseliidud. Mittetulundusühingud.

Riigi- ja kodanikukaitse.

3.4 MAJANDUS JA HEAOLU. Turumajandus. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise

üldpõhimõtted. Pere eelarve. Majandusarengu ja inimarengu seos. Ebavõrdsus ühiskonnas.

Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi.

Tööhõive, seda mõjutavad tegurid. Tööseadusandluse alused. Meetmed tööpuuduse vastu.

Töötute sotsiaalne kaitse.

125

3.5 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA JULGEOLEK EUROOPAS. Eesti ja tähtsamad

rahvusvahelised koostööorganisatsioonid Euroopas: EN, EL, NATO.

4. Õpitulemused

Õpilane:

• teab, milline on ühiskonna struktuur;

• tunneb demokraatlikku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid;

• teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi;

• oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, töötada ja elada

turumajanduslikus ühiskonnas, osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi;

• teab eurointegratsiooni probleeme ja võimalusi;

• oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda süstematiseerida ja kasutada.

5. Hindamine

Nõutavad õpitulemused, õppemeetodid ja hindamise põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks

õppeperioodi alguses.

Kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestatakse iseseisvate ja arvestuslike tööde hindeid.


12. MUUSIKA

Maht 1 õn

1. Üldalused

1.1 Muusikaõpetuse kohustuslik maht on 1 õppenädal.

1.2 Muusikaõpetuse koostisosad on muusikaloo käsitlemine, muusika kuulamine ja laulmine.

2. Õppe-eesmärgid

Muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

• hindab muusikat kui kultuuriväärtust indiviide ja ühiskonna arengus;

• kujundab valmisoleku ühiseks muusikategevuseks;

• kujundab tervikpildi kultuuri arengust ning oskab erinevaid kultuure mõista ja hinnata;

• oskab muusikat kriitiliselt ja valivalt kuulata ning hinnata;

• omandab teadmisi muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingu kaudu;

• rakendab põhikoolis omandatud muusikaalaseid teadmisi ja oskusi;

• rikastab tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab kontserte ja muusikalavastusi, oskab

oma arvamusi põhjendada.

3. Õppesisu

3.1 VANAAEG. Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja Vanarooma mütoloogia ja

muusika (tragöödia, komöödia).

126

3.2 KESKAEG. Ülevaade ajastust ja muusikast. Romaani ja gooti stiil. Kristlus kui Lääne-

Euroopa kultuuri arengu tugevaim mõjutegur. Vaimuliku muusika areng. Gregooriuse koraal.

Polüfoonilise mitmehäälsuse teke. Liturgiline draama. Müsteerium. Rändlaulikud.

Rüütlipoeesia. Pillid

3.3 RENESSANSS. Ülevaade ajastust ja muusikast. Humanism, protestantism,

vastureformatsioon ja muusika. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal.

Homofoonilise mitmehäälsuse teke. Protestantlik koraal. Heliloojad ja juhtivad muusikamaad.

Palestrina. Orlandus Lassus.

3.4 BAROKK. Ülevaade ajastust ja muusikast. Ooperi teke. Oratoorium (kantaat, passioon).

Instrumentaalmuusika: concerto grosso, soolokontsert. Juhtivad muusikamaad ja heliloojad:

Vivaldi, Bach, Händel.

3.5 KLASSITSISM. Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng – ansamblid,

orkestrid. Sonaat vormi ja žanrina. Sümfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett. Ooperi areng. Viini

klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven.

3.6 ROMANTISM. Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika areng.

Programmilise muusika teke. Sümfooniline poeem. Soololaul. Miniatuursed žanrid: etüüd,

prelüüd, nokturn, tantsud. Lavamuusika (Ooper, operett, ballett). Juhtivad muusikamaad ja

heliloojad. Schubert, Schumann, Berlioz, Chopin, Liszt, Brahms, Verdi, Wagner, Tšaikovski.

Grieg. Sibelius.

3.7 20. SAJANDI MUUSIKA. Ülevaade ajastust ja muusikast. Operett. Muusikal.

Filmimuusika. Hilisromantism. Mahler. Bruckner. Impressionism. Debussy. Ekspressionism.

Schönberg. Neoklassitsism. Stravinski. Orff. Sümfooniline jazz. Gershwin. Avangardism.

Cage. Postmodernism. Pärt.

3.8 EESTI MUUUSIKA. Rahvalooming. Regivärsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul.

Laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed

professionaalid: Härma, Türnpu. Tobias, A. Kapp, Süda, Lüdig – eesti professionaalsed

heliloojad. Rahvusliku koorimuusika rajajad: Saar, Kreek. Rahvusliku instrumentaalmuusika

rajaja Eller. Rahvusliku lavamuusika rajajad E. Aav, Tubin, E. Kapp, Tamberg. Eesti

modernism 1956–1970. Heliloojad Ernesaks, Tormis, Pärt, Mägi, Tamberg, Rääts, Sumera,

Kangro, Tüür, Eespere, Sisask. Eesti tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid, dirigendid.

Muusikafestivalid.

3.9 POPULAARMUUSIKA AJALUGU. Populaarmuusika juured. Spirituaalid, bluus, kantri

ja western, ragtime, dixieland. Jazz-muusika, selle arenguetapid: new orleansi jazz, ragtime,

dixieland, sving, bepop, cool jazz, hard bop, scat-laul, free jazz, jazzrock. Rock’n’roll, pop- ja

rokkmuusika (E. Presley jt). 1950. a popmuusika: rhythm ann blues, rock’n’roll. Briti

biitmuusika (The Beatles jt). 1960. a teise poole must popmuusika: soul, funky. Must

popmuusika 1970. a (S. Wonder jt). 1960. a teise poole psühhodeeliline rokkmuusika. 1970. a

rokk- ja popmuusika: intellektuaalne rokk, hard rock, heavy rock. Reggae. Disko. Punk (new

wave jt).

4. Õpitulemused

Õpilane:

• oskab määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat;

• teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid;

127

• teab olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada;

• oskab koostada muusika-alaseid referaate;

• laulab vastavalt oma vokaalsetele võimetele;

• hindab muusikat kui kultuurinähtust.

5. Hindamine





Referaadid, kaks tunnikontrolli (ajastud, heliloojad, terminid), vokaalsed võimed (kindlasti

hümni laulmine), kokkuvõtvas hindamises tuleb arvesse õpilase aktiivsus õppetöösse

suhtumisel. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinne.

13. KUNST

Maht 2 õn

1. Üldalused

1.1 Kunstiõpetuse kohustuslik maht on 1 õppenädal.

1.2 Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades käsitleda ainekava

sisu laiendatult. Sellisel juhul käsitletakse põhjalikumalt kunstikultuuri ajalugu (1 õn),

praktiliste tööde teostamiseks kavandatakse 1 õn. Seega on aine kunst mahuks 2 õn.

1.3 Kooli kunstiõpetuse ainekava koostamisel lähtutakse ainekava kohustuslikust mahust ning

õpetatava kutse-eriala omapärast.

2. Õppe-eesmärgid

Kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane

• omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost;

• õpib tundma visuaalsete kunstide väljendusvahendeid;

• õpib vaatlema ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset;

• arendab kujutlusvõimet, vaatlusvõimet ja abstraktset mõtlemist;

• arendab ruumilist, kujundilist ja abstraktset mõtlemist käelise tegevuse kaudu;

• arendab loovust ja katsetamisjulgust.

3. Õppesisu

3.1 KULTUUR JA KUNST.

3.2 KULTUURI JA KUNSTI MÕISTE. Kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid.

Kunsti liigid (mõisted ja kirjeldus).

3.3 ÜLDINE KUNSTIKULTUURI AJALUGU. Kunsti tekkimine ürgajal. Idamaade ja

antiikkunst. Mesopotaamia ja Egiptus, Egeus ja Kreeka, etruskid ja Rooma. Varakristlik,

Bütsantsi ja Vana-Vene kunst. Romaani ja gooti kunst. Renessanss, barokk ja rokokoo.

128

Klassitsism ja romantism. Realism. Naturalism ja impressionism. 20. sajandi I poole kunst

enne ja pärast Esimest maailmasõda: postimpressionism, sümbolism, juugend / art déco,

kubism, Bauhaus, ekspressionism, sürrealism. 20. sajandi II poole kunst: modernism ja

postmodernism, popkunst, kontseptualism, hüperrealism, installatsioon, tegevuskunst,

kineetiline kunst.

3.4 KUNST EESTIS. Kunsti alged. Kunst Eestis keskajast 19. sajandini. Baltisaksa kunst.

Sajandivahetuse kunst. Kunst nõukogude okupatsiooni ajal. Kunst taasiseseisvunud Eesti

Vabariigis. Kaasaegne Eesti kunst. Eesti arhitektuur. Kunstistiilid Eesti ehituskunstis (gootika,

renessanss, barokk, klassitsism, eklektika, juugend). Esimese maailmasõja järgne ehituskunst:

rahvusromantiline stiil, funktsionalism, orgaaniline arhitektuur jne. Arhitektuurimälestiste

kaitse. Tallinna arhitektuur. Eesti rahvakunst ja rahvakultuur.

3.5 KUNST JA KESKKONNA KUNSTILINE KUJUNDAMINE.

3.5.1 KOMPOSITSIOON. Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad –

kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni

väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutus.

3.5.2 VÄRV. Värvi tajumine – selle füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised

omadused. Värviõpetus – värvide segamine ja segunemine, nende korrastussüsteemid,

kontrastid, kooskõlad. Värvi funktsioonid maalis ja kunstiliselt kujundatavas keskkonnas.

Vabalt valitud värviharjutus.

3.5.3 JOONISTAMINE. Joonistamise väljendusvõimalused – piirjoone, varjundi ja faktuuri

kasutamine. Joonistamisvahendid – grafiitpliiatsid, süsi, värvipliiatsid, kriit jm. Vabalt valitud

harjutused.

3.5.4 MAALIMISTEHNIKAD. Akvarell. Kattevärvid – guašš, polüvinüülatsetaattempera,

akrüülvärvid, õlivärvid ja õlitempera, pastellid.

3.5.5 RUUMI KUNSTILINE KUJUNDAMINE. Ruumi kujundamise põhialused.

Värvikasutus, valgus, terviku loomine. Vabalt valitud harjutus.

3.5.6 ORNAMENT. Liigitamine. Ornamendi ajaloost. Stiliseerimine, geometriseerimine.

Ornamendi organiseerimise printsiibid. Vabalt valitud harjutused (stiliseerimine, piiramata

pind, geometriseerimine).

3.5.7 TEHNILISED KUJUTAMISVIISID. Väärtusperspektiivist illusoorse perspektiivini.

Ruumilise kujutamise võimalused – stereoskoop. Projektsioonjoonestamine: tsentraal-,

paralleel- ja ristprojektsioon, frontaal- ja diameetriline aksonomeetria, kaks- ja kolmvaated.

3.5.8 KAUBANDUSLIK PILT. Reklaam – selle tootmine, funktsioon ja strateegia. Pildi

kasutamise võimalused reklaamis. Kiri. Tarbegraafika.

4. Õpitulemused

Õpilane:

• tunneb kunsti liike ja teab olulisemaid kunstialaseid mõisteid;

• teab visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole;

• teab silmapaistvamaid Eesti kunstnikke;

• tunneb huvi kunstiloomingu vastu;

• oskab kunstiloomingus kasutada elementaarseid töövahendeid, tehnikaid ja materjale;

• tunneb huvi kunstikultuuri väärtuste säilitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu.

129

5. Hindamine


põhimõtted tehakse õpilastele teatavaks õppeperioodi alguses. Esimeses õppetöögraafikus

ettenähtud perioodil hinnatakse tulemushinnetega ( kontrolltööd, võrdlused, testid).

Ristsõnade koostamist ja lahendamist, õpilaste töölehtede täitmist ja graafiliselt teostatavad

töid jooksvate hinnetena. Esimese perioodi hinne kujuneb tulemushinnetest, jooksvatest

hinnetest ja iseseisva töö hindest.

Teises õppetöögraafikus ettenähtud perioodil hinnatakse graafilisi töid tulemushinnetega,

harjutusülesanded valikuliselt jooksvate hinnetega. Perioodi hinne kujuneb tulemushinnetest

ja iseseisva töö hindest.

Aine kokkuvõtva hinde väljapanekul arvestab aineõpetaja teadmiste kontrolli eest saadud

jooksvaid hindeid, iseseisvate tööde hindeid, praktiliste tööde ja arvestustööde hindeid ja

õpilase arengut ja nõutavat õpitulemuste saavutamist. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse

aastahinne.

14. KEHALINE KASVATUS

Maht 3 õn

1. Üldalused

1.1 Kehalise kasvatuse kohustuslik maht on 2 õppenädalat.

1.2 Kutseõppeasutus soovib õpilaste huve ja kooli võimalusi arvestades õpetada kehalist

kasvatust 3 õppenädalat.

2. Õppe-eesmärgid

Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane

• omandab aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi ning on kehaliselt arenenud;

• omandab teadmised, oskused ja harjumuse iseseisvaks tervistavaks sportimisharrastuseks;

• omandab igapäevaeluks ja kutsetööks vajalikud oskused (ergonoomilised tööasendid ja -

võtted, kehalise tegevuse ohutustehnika, esmaabi);

• omandab käsitluse tervise- ja võistlusspordist kui ühiskonna kultuuri osast;

• omandab moraalse ja kehalise valmiduse riigikaitseks.

3. Õppesisu

3.1 KEHALISTE HARJUTUSTEGA TEGELEMISE MÕJU ORGANISMILE. Iseseisvaks

sportimiseks vajalikud teadmised (sh harjutamismeetodid, isikliku hügieeni ja ohutustehnika

nõuete tundmine) tegelemiseks erinevatel spordialadel. Taastumine. Enesekontroll (pulsi- ja

vererõhu näitajad puhkeseisundis, harjutamisel ja taastumisel; oskus hinnata oma kehalist

vormisolekut ja tervislikku seisundit). Kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja

intensiivsus, treeningute sagedus). Lihtsamate spordivigastuste esmaabi. **Tervisesportlase

toitumine ja joogirežiim. Organismi karastamine. Riietus ja selle valik sõltuvalt spordialast ja

väliskeskkonna tingimustest. Kehalist võimekust määravad tegurid. Treeningu iseärasused

130

aeroobses ja anaeroobses faasis. Kehaliste harjutustega (tervisespordiga) tegelemise tähtsus

tulevastele emadele. Kehaliste harjutuste kasutamine preventiivsel ja ravival eesmärgil. Sport

ühiskonnas. Rahvusvahelised ja kohalikud võistlused. Tuntud tippsportlased.

3.2 VÕIMLEMINE. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine. Vabaharjutused ja harjutused

vahenditega (pall, hüpits, võimlemiskepp jms). Koordinatsiooniharjutused.

Lõdvestusharjutused. Akrobaatika: tirelite ja seisude (turiseis, tiritamm jt) erinevad variandid.

Ratas kõrvale. Toengud ja ripped võimlemisriistadel (varbsein, rööbaspuud, kang). Raskuste

tõstmise ja ronimise tehnika. Kandmisvõtted. Tasakaaluharjutused (poomil, võimlemispingil);

tasakaaluharjutused paarilisega. Virgutusvõimlemise (hommikuvõimlemine, töövõimlemine)

kompleksi koostamine. Teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks (atleetvõimlemise

alused, sh jõumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnõuded ja julgestamine).

3.3 KERGEJÕUSTIK. Kergejõustiklase eelsoojendus. Kiir- ja pikamaajooksu tehnika.

Jooksupaiga valik, harjutamise aeg ja varustus; harjutamise metoodika (jooksutempo valik,

koormuste määramine). Cooperi test. Paigalt ja hoojooksult hüpete tehnika. Harjutused

hüppevõime arendamiseks. Viskeharjutused (visked, heited, tõuked). **Jooksu-, hüpete ja

heidete-visete tehnika täiustamine. Jooksuvõistlused: võistlustaktika. Koolisiseste

kergejõustikuvõistluste planeerimine, korraldamine ja kohtunikutegevus.

3.4 SPORTMÄNGUD (korvpall, võrkpall, jalgpall). Sportmängija eelsoojendus. Põhiliste

mänguelementide tehnika (põrgatamine, erinevad sööduviisid, pealevisked; alt- ja ülaltsööt,

palling, pallingu vastuvõtt, blokeerimine, söötmine, vastase katmine, penalti löömine,

väravavahi töö). Korv-, võrk- ja jalgpalli võistlusmäärused. Valitud sportmängu tehnika ja

taktika täiustamine. Kohtunikutegevus. Võistlussüsteemid (turniir; kahe ja ühe kaotuse

süsteemid).

3.5 ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS. Kehaliste võimete (vastupidavus, jõud, painduvus,

osavus, kiirus) arendamine. Kehaliste võimete iseseisva arendamise metoodika: harjutuste

valik, treeningute sagedus ja koormus. Jõu- ja venitusharjutused. Tasakaalu ja

koordinatsiooniharjutused. Presidenditest. Kaitseväe kehalise kasvatuse testid.

3.6 UJUMINE. Sportlikud ujumisviisid. Stardihüpe ja selilistart. Pöörded rinnuli- ja

seliliujumisel. Ohutusnõuded ujumispaikades. Käitumine õnnetusjuhtumite korral. Mängud

vees. Vesivõimlemine.

3.7 SUUSATAMINE. UISUTAMINE. Suusatamistehnikate põhialused: klassikaline

sõiduviis, vabatehnika; tõusu- ja laskumisviisid; pöörded ja pidurdamised Suusavarustuse

valik ja hooldamine; määrded ja määrdetehnika. Uisutamistehnikad.

4. Õpitulemused

Õpilane teab:

• kehaliste harjutustega tegelemise (tervise- ja võistlusspordi) mõju organismile;

• õpitud spordialade tehnika põhialuseid, võistlusmäärusi ja oskussõnu;

• soojendus- ja lõdvestusharjutuste tähtsust vigastuste vältimisel;

• enesekontrollivõtteid ja õpitud spordialade ohutusnõudeid;

• sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende põhjusi ja esmaabi;

• iseseisva harjutamise põhimõtteid ja õpitud spordialade harjutamise metoodikat;

• organismi karastamise võtteid ja nende mõju organismile;

• rahvusvahelisi ja tähtsamaid kohalikke võistlusi ja tuntud sportlasi;

131

Õpilane oskab:

• tegeleda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida alaspetsiifilisi soojendusharjutusi, treenida,

võistelda, taastuda;

• arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid vahendita ja vahendiga harjutusi

erinevatele lihasrühmadele;

• joosta erinevas tempos;

• hüpata paigalt ja hoojooksult;

• visata hoojooksult;

• harjutada jõusaalis;

• kasutada põhilisi suusatamistehnikaid;

• sooritada ühe tireli variandi, ratta kõrvale, tiririppe varbseinal;

• tegutseda kohtunikuna;

• abistada ja julgestada kaaslasi harjutuste sooritamisel;

• anda esmaabi spordivigastuste puhul.

Õpilane suudab:

• läbida Cooperi testi;

5. Hindamine





Üksiktulemuste hindamine – igapäevase õppetöö hindamine jooksvate hinnete ja

tulemushinnetega (üldkehaliste ja sportmängude harjutuste sooritamine hindele; füüsiliste

võimete testid: kergejõustikus, vastupidavuses, jõuharjutustes). Üksiktulemuste hindamisel

arvestatakse õpilase füüsilisi võimeid. Õpetaja valib hindamise objektid ja meetodid.

Jooksvate hinnete alusel pannakse välja kokkuvõtvad hinded.

Kokkuvõttev hindamine ehk koondhinne – õpitulemuste saavutusele hinnangu andmine

õppeaine läbimise järel. Lõputunnistuse hinnetelehele kantakse aastahinnete koondhinne.

Õppeasutus rakvere ametikool Õppeasutuse kood...kooli direktori nimi, allkiri käskkirja nr...

Documents