presentatsioon stora enso - avaleht | parevana.pare.ee/files/2007042011295656.pdfegiptus 4% veoauto...
TRANSCRIPT
day month year documentname/initals 1
Õpipoisiprojekt saetööstuse tootmisliinide operaatorile Stora Enso Timberis
Ülle Matt, Piret Aess, Tõnu Järv
day month year documentname/initals2
Puit meie elus – kõrged nõudmised
• Mets on rahvuslik rikkus, 48% Eesti maismaa pindalast moodustab mets
• Puidutööstus moodustab ca 10% Eesti ekspordimahust
• 1000 puidutöötlemisettevõtet, mis paiknevad üle kogu Eesti.
• Puidutööstus annab Eestis tööd ca 19 000-le inimesele
• Tööviljakus 12% kõrgem töötleva tööstuse keskmisest. Käive 1 töötaja kohta 851 000 krooni
day month year documentname/initals 2
day month year documentname/initals3
• Põhinäitajad 2006. a:– Töötajaid 1100– Saeveskite tootmismaht 1,405 milj. m3,
– 6 kaasaegset saeveskit Eestis, Lätis ja Leedus ning 2 puidutöötlemistehast Eestis
– O,8 ml m3 on töödeldud puitu
• Puumerkki– ehitusmaterjalide hulgimüük Eestis, Lätis ja Leedus
Imavere, 330Näpi, 120
Paikuse
250
Launkalne,
130
SaugaViljandi, 60
Alytus, 180
Tallinna esindus, 45
Stora Enso TimberBalti tootmigrupp
Puumerkki,9
Puumerkki,5
Puumerkki, 12
day month year documentname/initals4
Balti tootmisgruppTurud 2005
Baltimaad 47 %
Muud 18%
Holland 4%
Saksamaa 9 %
Austraalia 3 %
Egiptus 4%
Veoauto 69,7% , konteiner 22,1%, laev 8,2%
Kokku 1.002.631 m3
USA 12 %
Soome 3%
day month year documentname/initals 3
day month year documentname/initals5
Vajadused muudatusteks
• Kõrged erialased nõudmised spetsialistidele
• Suurenenud tööjõuvoolavus ja kompetentsete töötajate nappus
• Palgataseme hüppeline ja jätkuv kasv versus tööviljakus?
• Puudub kutseõpe saetööstuse erinevate ametite operaatoritele
• Kasvanud vajadus sisemise talendi- ja karjääriarenduse järele
• Vastav kutseõppeprogramm haridusministeeriumis tagasi lükatud 2005. aasta alguses
• Kuidas tagada toote kvaliteet ja tõsta ettevõtte konkurentsivõimet ?
• Kuidas lisada töötajatele motivatsiooni?
Projekti tutvustus
Ülle MattPiret Aess, Tõnu Järv
day month year documentname/initals 4
day month year documentname/initals7
Mis on õpipoisikoolitus?
• Õpipoisikoolitus on riiklik projekt ja erinevate sotsiaalsete rühmade esindajate koostööl põhinev koolituse vorm.
• Riigi, tööandjate ja kutseõppeasutuste tihe ja konkreetne koostöö nii praktilise kui teoreetilise kutsealase õppe korraldamisel.
• Praktikapõhine 40 nädalat kestev täiendõpe, millest 30% moodustab teooria ja 70% praktiline õpe juhendaja toel
day month year documentname/initals8
Projekti eesmärk ettevõttele
• Eesmärk: ettevõtte konkurentsitaseme ja tööviljakuse tõstmine läbi jätkusuutliku arendustegevuse
• Olemasoleva tööjõu kompetentsuse ja tööalase motivatsiooni tõstmine
• Kompetenstsuse ja erialase karjääri avardumise tõstmine
• Välise värbamisprogrammi atraktiivistamine
day month year documentname/initals 5
day month year documentname/initals9
Projekti eeltöö
• Õppeprogrammi koostamine• Kutsestandardi(te) väljatöötamine• Juriidilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja ettevalmistamine• Juhendajate koolitamine ja tunnustamine• Ettevõtte kui praktikabaasi akrediteerimine• Õpipoiste valik ja võimaluste loomine• Töötajate õppesse suunamine
Teoreetiline õpe algas 31. jaanuaril 2006 Luua Metsanduskoolis
day month year documentname/initals10
Tänu kellele? Sisemine tubli projektgrupp
• Personaliteenistus, 7 inimest
• Praktikajuhendajad, 5 inimest
• Saetööstuste juhatajad, 2 inimest
• Õppes osalejad, lõpetajaid 6 inimest
day month year documentname/initals 6
day month year documentname/initals11
Tänu kellele? Abivalmis koostööpartnerid
• Luua Metsanduskool => aineprogrammi koostamine ja partnerlus kogu õpipoisi programmi jooksul
• Sihtasutus Innove => Ettevõtte kui praktikabaasi akrediteerimine
• Sihtasutus Innove, Tööandjate Keskliit, Tallinna Tehnikaülikool=> Ettevõtte praktika juhendajate väljaõpe
• Kutsekoda, Luua Metsanduskool => Kutsestandardite loomine
• Raidla ja Partnerid => Juriidilise dokumentatsiooni väljatöötamine
day month year documentname/initals12
Õppekava koostamine
• Õppekava: vahelduvad teooria- ja praktikaõppe moodulid, kogu õppe pikkuseks kokku oli 40 nädalat, 12 nädalat viidi läbi teooriaõppena õppeasutuses ning 70% ehk 28 nädalat praktilise õppena meie tootmisüksustes.
Algus 2005Õppekava väljatöötamine koostöös
kooli ja ettevõtte juhtidega
Õppekava ülesanne:• Õppijate orienteerimine
hilisemale pidevõppele
• Soodustada algatusvõime arengut
• Arendada vastutustunnet
• Võimaldada organisatsioonikäitumise olemuse mõistmist
• Võimalus järgmiste üldpädevuste arendamiseks.
day month year documentname/initals 7
day month year documentname/initals13
Õppekava sisu
• tööstuslikud puuliigid; • puittoorme nõudlus ja pakkumine • puiduteadus; puidu liigid ja rikked• saetööstuse tooraine• saetööstuse tehnoloogia• saematerjal ja muu saetööstuse toodang• puidu kuivatamine• puidu järeltöötlemise tehnoloogia• üldülevaade puitmaterjalidest• höövelmaterjal, liimpuit• mehhatroonika alused • organisatsioonikäitumine• keskkonnajuhtimine• töökeskkond
day month year documentname/initals14
Õpipoisinduse finantseerimine
• EU rahastus• Õppimine koolis oli õppijale tasuta• Teooriaõppe aja eest stipendiumi 1200 krooni/ kuu, EU
rahastus• Ettevõttes praktikal oldud aja eest töölepingujärgne palk• Transpordiraha kompenseerimine õppijale sõiduks kooli• Ühiselamu• Juhendajate väljaarendamine, koolituse EU rahastamine• Ettevõtte juhendajatele praktika juhendamistasu
day month year documentname/initals 8
day month year documentname/initals15
Kutsestandard ja tunnistused
• Seoses projektiga loodi kaasaegsele saetööstusele 5 erinevat kutsestandardit, esmakordselt Eesti ajaloos!
• Kutsestandardi loomises osales Sauga saeveski juhataja.
• Tänu loodud kutsestandarditele oli lõpetajatel võimalik saada kutsetunnistus.
• Töö kooliasutuses lõppes õppuritele detsembris 2006, kutsetunnistused pälvisid jaanuaris 2007
day month year documentname/initals16
Kasu ettevõttele ja ühiskonnale
• Suureneb tööviljakus ja tootmise efektiivsus
• Paraneb toodete kvaliteet ja konkurentsivõime
• Organisatsioonikultuuri areng: väärtustame töötaja arengut
• Saetööstuse kutseõppe avamine –puidutööstuse kui oluline majandusharu esiletõstmine riigis.
• Puidutööstuse maine parandamine.• Kutseõppe arenemine läbi tiheda koostöö
kaasaegsete ettevõtete tootmisbaasidega.• Kutsehariduse ja tööliserialade maine
parendamine.
day month year documentname/initals 9
day month year documentname/initals17
Kasu juhendajatele ja õpipoistele
• Igale õpipoisil väljaõppe saanud juhendaja• Otseste juhtide teadlikkuse tõus juhendajatena• Juhendaja rolli väärtustumine• Koolitatud juhendajate hulk ettevõttes kokku ca 15 otsest
juhti• Juhendajad – hea baas jätkuvateks õppeprogrammideks• Paraneb toote kvaliteet ja seega kasu kahepoolne• Võimalus omandada kutseharidus neil, kellel on lihtsam
õppida läbi praktilise tegevuse.• Karjäärivõimaluste (ka horisontaalse) avardumine
tootmistöötajatele.
day month year documentname/initals18
Tulevik?
• Jätkuv osalemine õpipoisinduse õppes
• Juhendamisprogrammide koostamine ja juurutamine koostöös partneritega
• Täiendavate kutsekoolide kaasamine
• Õpipoiste värbamine ka avaliku konkursi alusel