1

Uudis: Primus toetab Tallinna Ülikooli ajakirja Studies for the Learning Society (SLS) numbri väljaandmistSündmus: 21. mail kohtusid Tallinnas Euroopa VÕTA võrgustiku liikmed

Primuse võrgustike ühisseminari eesmärk oli sidustada programmi tegevusi, arendada koostööd, jagada

kogemusi ning parimat praktikat. Loe lähemalt lk 12–19.

Primus06/2012 nr2

2

Sisukordtoimetaja

Võrgustike võrgus 3

uudis

Primusel on kaks uut partnerit 4-5

Tallinna Ülikooli ajakiri Studies for the Learning Society 6-7

Tudengiveeb – mis see on? 8-9

sündmus

Euroopa VÕTA võrgustiku seminar 10-11

Primuse ühisseminar Roostal 12-19

koolitus

Arengukavad. Teooriast praktikasse 20

Professor Toomelaga teadusest,mänguteadusest ja teaduse mängimisest 21

Uuringute suvekool 22

Mentorluskuu august 22

eelinfo

Konverents „Higher education – higherlevel learning?“ 23

Esikaanefoto: Terje Veide

SA ArchimedesProgramm Primus

Tel: 730 0800E-post: primus@archimedes.ee

http://primus.archimedes.ee

Postiaadress: Väike-Turu 8, I korrus

51013 Tartu

Primus

Primus 06/2012 nr2

3toimetaja

Võrgustike võrgusKäesolev Primuse uudiskiri on pühenda-

tud teemale, mis on Primuse raames väga oluline, kuid aeg-ajalt kipub pisut tahaplaa-nile jääma – võrgustikele. On ju võrgustikud midagi, mis said juba programmi teksti iga tegevuse juurde sisse kirjutatud kui üks olu-line komponent programmi elluviimiseks.

Tegelikult on Primuse võrgustikud elanud oma elu isemoodi ja muutudes – esialgu tööalaste võrgustikena planeeritud tegevused on vaikselt hakanud omandama ka sotsiaalsete võrgustike jooni, kus suhtlus ja koostöö toimib ka väljaspool võrgustike raame ja üksteise tegemistega ollakse kursis ka muidu. Saadav kasu on olnud koolide jaoks valdkonniti erinev, kuid julgen arvata, et oma peamist funktsiooni – olla koht kõiki osapooli kaasavaks koostööks, jagada infot, tõstatada probleeme ja leida neile üheskoos lahendus, luua ja hoida suhteid – on võrgus-tikud täitnud suurepäraselt ja läbi selle on need aidanud kaasa programmi edukusele.

Seda laadi võrgustikud on ka üsnagi ainulaadsed. Ma pole kusagil mujal Euroo-pas kohanud kõrghariduse valdkonnas sellist tegevust, kus valdkonna inimesed saavad kokku, arutavad teemasid, võtavad vastu otsuseid ning need viiakse üheskoos ka ellu. Me näeme, kuidas meie kogemusest õpitakse – programmi kolmanda tegevuse ehk VÕTA võrgustikuga analoogne võrgus-

tik on kokku kutsutud kutsehariduses, ka Eu-roopa VÕTA võrgustik liigub samas suunas kus meie endi võrgustikud.

Hiljuti oli mul rõõm osaleda Riias semina-ril, kus osalesid nii Läti haridusministeerium, kõrg- ja kutsekoolid kui ka teiste osapoolte esindajad. Pikalt ja põhjalikult arutati Läti olukorda VÕTAs ja sellega seotud problee-me ning uuriti Eesti kogemust. Seminari lõpus paluti, et ütleksin ühe, kõige olulise-ma asja, millega nad peaksid nüüd jätkama, et nad saaksid oma VÕTA arendustega edasi minna nii, et see hakkaks ka reaalsuses toi-mima. Loomulikult soovitasin ma neil kokku kutsuda kõiki osapooli kaasav võrgustik.

Raul Ranne, koordinaator VÕTA valdkonnas

4 uudis

Hetkel õpib Eesti Hotelli- ja Turismi-kõrgkoolis (EHTE) üle 200 üliõpilase raken-duskõrghariduse ja ligi 100 õpilast kutseha-riduse suunal.

Kutseharidusõpe kestab kaks ning raken-duslik kõrgharidusõpe kolm aastat. Viimast eristab eelkõige erinevate juhtimis- ja ma-jandusainete valik kolmandal õppeaastal.

Õppimine Eesti Hotelli- ja Turismikõrg-koolis erineb tavakõrgkoolist, sest lisaks loengutele on palju praktilist õppetööd. Õppepraktikal saab loengutes omandatud teadmisi praktikasse viia Eesti parimates hotellides, restoranides ja reisiettevõtetes. Soovijatel on alati võimalus minna ka vä-lismaale praktikale ning õppima ja seda tänu sõlmitud koostöölepingule Erasmuse programmiga.

Nendele, kel eesti keele oskus nõrk või kes

soovivad parandada oma inglise keele taset, pakub EHTE ingliskeelset õpet hotellimajan-duse (Hospitality Management) õppekaval. Hospitality Management õppekava eesmär-giks on õppijaid ette valmistada tööks rah-vusvahelises majutusettevõttes nii Eestis kui ka välismaal.

2012. aastal liitusime programmiga Pri-mus. Primuse eesmärgiks on õppekvaliteedi toetamine ja ka kõrgkooli õpetajate tööalase konkurentsivõime tõstmise toetamine. Nii on ka EHTE kool endale just esmaseks ees-märgiks seadnud igakülgse õppejõudude arendamise. Soovime läbi programmi tead-vustada meie õppejõududele õppejõu rolli õppeprotsessis, mille kaudu saab õppejõud paremini toetada õppija arenemist ja õppi-mist kõrgkoolis. Koos programmiga saab õp-pejõud arendada eneseanalüüsi oskusi ning samuti saab lihvida suhtlemisoskust.

Primusel on kaks uut partneritPrimusel on varasema 21 partneri asemel kokku 23 partnerit – uute partneritena liitusid Eesti-Ameerika Äriakadeemia ja Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool. Vastav programmi muuda-tus kinnitati ministri käskkirjaga 23. aprillil 2012. Küsisime uutelt partneritelt, millega koolid tegelevad ning millised ootused on neil program-miga liitudes.

5uudis

Erakõrgkool Eesti-Ameerika Äriakadee-mia (varem „Eesti-Ameerika Ärikolledž”) asu-

tati 1989. aastal Tallinnas eesmärgiga luua

Eestis konkurentsivõimeline majandus- ja

ärikõrgkool, mis vastaks ärijuhtimise valdkon-

dade spetsialistide teoreetilise ja praktilise

ettevalmistamise tänapäevastele nõuetele.

Akadeemia on üks vanemaid erakõrgkoole

Eestis, kus õpib keskmiselt 350–400 üliõpilast.

Lisaks õppetöö läbiviimisele ärijuhtimise- ja

majandusvaldkondade õppekavade järgi ra-

kenduskõrghariduse õppe tasemel, tegeldak-

se teadustöö, arendustegevuse, täiendõppe

ja kirjastamisega. Tugiteenuseid ja rakendus-

likke teadmisi pakuvad akadeemia praktika-

osakond, keeltekool, ärikool ja raamatukogu.

Eesti-Ameerika Äriakadeemia ootused Pri-

musega ühinemisel põhinevad kooli õppe-

jõudude koolituskava prioriteetidel:

• innovatiivsed lähenemised õpetamisele

kõrgkoolis

• kaasaegsete õpetamise IT-tehnoloogiate

omandamine

• võõrkeelte diferentseeritud omandamine

vastavalt õpetatavale erialale

• õppejõu professionaalsete oskuste

arendamine

• sisenemine regionaalsesse

globaliseerumisesse

• magistri- ja doktoriõppe võimaldamine

noortele õppejõududele

• õppeprotsessi toetava tugipersonali

koolitamine.

Prioriteetide kindlaksmääramisel võeti alu-

seks akadeemia arengukava 2008–2012.

Eesmärk on edendada kõrgkooli teadus-

likku tegevust õppejõudude kvalifikatsiooni

tõstmise ning enesetäiendamise eesmärgil

rakendusuuringute, arendustegevuste, tea-

duslike konverentside ja seminaride korral-

damise ja osalemise kaudu, et luua võimalusi

uute õppekavade ja ainekavade väljatööta-

miseks ning oma kõrgkooli prioriteedi tõst-

miseks. Samuti teadustöö arendamiseks, sh

rahvusvahelise koostöö arendamiseks.

Sellest lähtuvalt olid kindlaks määratud

akadeemilise personali arengusuunad aasta-

teks 2009–2012: järk-järgult n-ö noorendada

akadeemilist personali uute teadusdoktorite

ja magistritega, stimuleerida koosseisuli-

si õppejõude järgneva astme teaduskraadi

saamiseks; kaasata rohkem eesti, inglise ja

vene keelt valdavaid õppejõude; suuren-

dada praktilist töökogemust omavate ning

nüüdisaegseid õpetamismetoodikaid valda-

vate õppejõudude arvu; tõsta õppejõudude

kvalifikatsiooni teadusseminaridel, teaduslik-

praktilistel konverentsidel, koolitustel osale-

mise kaudu.

6

Ilmunud on ajakirja Studies for the Lear-ning Society (SLS) uus number, mis käsitleb õppimist ja õpetamist kõrghariduse ja üli-kooli kontekstis. Ajakirjale on vaba juurde-pääs ja ajakirja saab lugeda Versita kirjastuse platvormil http://versita.com/sls/.

Ajakirja mahuka numbri (11 artiklit) väl-jaandmist on toetanud programm Primus, ning ajakirjas avaldatud seitse artiklit põhi-nevad programmi Primus poolt korraldatud rahvusvahelise konverentsi „Kas õpetamine on kunst või teadus“ (24.–26. jaanuar 2011) ettekannetel. Käesolev number koosneb kahest osast: I. Students in higher education: Learning, identities, and job prospects ja II.

Learning environments, methods to activate and evaluate students; lecturers’ identities and innovativeness ning koondab artikleid, mis kajastavad nii kvantitatiivseid kui kvalita-tiivseid uuringuid. Esimeses osas on artiklid, mille keskmes on ühiskonna, kõrghariduse ja hariduspoliitiline kontekst; kõrghariduse, tööturu seosed ja üliõpilaste tööhõive; üli-õpilane õppijana ja üliõpilase õppija identi-teedi kujunemine ülikoolis. Teises osas saab lugeda artikleid, kus keskendutakse õpe-tamise ja õppimise võimaluste uurimusele ülikoolis, analüüsitakse õpetamise võimalusi ülikoolis, õppejõuks kujunemist, õppejõu-dude identiteeti ja üliõpilaste õppimiskoge-musi ülikoolis.

uudis

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi andragoogika osakonna ja täiskasvanuhari-duse uurijaid koondava assotsiatsiooni BARAE (The Baltic Region Association for Research in Adult Education) eestvedamisel alustati 2008. aastal rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja Studies for the Learning Society (SLS) väljaandmist.

Ajakirja toimetajad Larissa Jõgi ja Marin Gross räägivad ajakirjast lähemalt.

Tallinna Ülikooli ajakiri

Studies for the Learning Society

(SLS)

7

Ajakiri Studies for the Learning Society on rahvusvaheline, eelretsenseeritav tea-dusajakiri, mis alustas ilmumist aastal 2008. Ajakiri loodi Tallinna Ülikooli kasvatustea-duste instituudi andragoogika osakonna ja täiskasvanuhariduse uurijaid koondava assotsiatsiooni BARAE (The Baltic Region Association for Research in Adult Education) eestvedamisel.

Ajakirja taotlus on avaldada artikleid elu-kestva õppe ja õppimise, sh täiskasvanuhari-duse, täiskasvanute koolituse ja täiskasvanu õppimise teemadel erinevates

Ajakiri Studies for the Learning Society on indekseeritud (Educational Research Abstracts online, ProQuest The Summon), mis tagab rahvusvahelise leviku ajakirjades avaldatud artiklitele.

Ootame kaastöid ajakirja järgmisesse numbrisse.

Täpsem informatsioon ajakirja veebilehel:

http://versita.com/sls/

uudis

kontekstides ning fookuses on Lääne-mere regioonis läbiviidud uurimused. Ajakirja luues oli toimetajate nägemuses rahvusvaheline eelretsenseeritav teadus-ajakiri, mis toimib rahvusvahelise fooru-mina, stimuleerides Läänemere regiooni täiskasvanuharidus- ja täiskasvanuõppi-mise alaste uuringute läbiviidavate uu-rijate teadusarutelusi ja koostööd.

Ajakirja loomine ning eluspüsimine on keerukas protsess, kus nõudmised on kõrged ja konkurents on tihe ning olu-line on leida nii oma lugejaskond kui ka tagada ajakirja tase ja rahvusvaheline levik. Oluline on ka avaldavate artiklite tase ja rahvusvaheline levik. Seetõttu lii-tusime 2011. aastal Versita kirjastusega ning tänaseks on ajakirja kolm numbrit tasuta juurdepääsetavad kirjastuse plat-vormil Versita Open.

8

Kust selline idee?

Töö- ja praktikavahenduskeskkonna idee pole tegelikult üldse uus, seda on kaalutud ja mõtet on edasi arendatud juba LÜKKA pro-jekti aegadest, kuid konkreetsete tegevuste-ni on nüüd jõutud viimase pooleteise aasta jooksul koostöös Primuse õpi- ja karjääri-nõustajate võrgustikuga. Keerukas on olnud just elluviimise aspekt, kuna iseenesest pole

veebiportaalide tegemine Primusest abikõl-bulik, ning nii oli vaja otsida muid lahendusi, mis leitigi innovatsioonimeetme näol.

Mida tahetakse saavutada?

Ühest küljest tahame tudengiveebiga ta-gada nõustamise parema kättesaadavuse, kuid paraku on tõsiasi, et mitte kõik, kellel on mure või õppimisalane probleem, ei jõua koolis töötavate nõustajateni. Portaali

Tudengiveeb on projekt, millega luuakse mitmesuguseid kõrghariduse artikleid koondav veebilehekülg ja keskkond töö- ja praktikakohtade vahendamiseks. Tulevikus võib sellest leida igasugust infot, mida võib tarvis olla kõrgkooli sisseastujal või juba õppijal – kuidas valida eriala ja planeerida karjääri, kuidas kõrgkoolis asjad käivad, kuidas lahendada tek-kinud probleeme (ja kust vajadusel abi leida) ning kuidas kõrghariduse baasilt ka tööturule siseneda. Lihtsustamaks töökoha leidmist ja praktiliste oskuste omandamist on võimalik tööandjatel pakkuda portaalis töö- ja praktikakohti.

Küsimustele vastab Raul Ranne,Primuse koordinaator VÕTA valdkonnas ja tudengiveebi projekti eestvedaja

uudis

Tudengiveeb mis see on?

Foto

: Hei

ki B

eres

9

artiklite abil on võimalik muuta probleemi-lahendusi kättesaadavamaks ning teatud kohtades ka konkreetselt anda soovitusi, et see võiks olla hetk, kus pöörduda professio-naalse nõustaja poole.

Teisest küljest saame portaali abiga struk-tureerida ja korrastada senini suhteliselt kaootilist töö- ja praktikavahenduskeskkon-dade süsteemi ning samuti muuta praktika-kohtade pakkumise lihtsaks tööandjate ja kättesaadavaks tudengite jaoks.

Kuidas toimub arendamine?

Tudengiveebi arendamine toimub iseene-sest kahes paralleelses osas – ühelt poolt töötatakse innovatsioonimeetme abil välja töö- ja praktikavahenduskeskkond ja muud tehnilised lahendused ning teiselt poolt kir-jutatakse ligi 150 artiklit erinevatel teemadel, millest nii üliõpilasel kui sisseastujal oleks ka-sulik teada. Just see viimane on teema, kus väga palju on panustanud Primuse õpi- ja karjäärinõustajate võrgustik.

Kui kaugel on portaali arendus praegu?

Praeguse seisuga on tudengiveebi jaoks valminud rohkem kui 140 sisuartiklit, mis lä-bivad juunikuu jooksul keeletoimetuse ning mis seejärel laetakse üles juba väljatööta-tud veebi prototüüpi. Tehnilise poole pealt ootavad lahendamist kujunduselemendid, tööd tehakse ka teavituse suunal – ka kõige

parem portaal on kasutu, kui sellest ei teata ning selle võimaluste teavitamise nimel ei tehta tööd.

Millal peaks portaal valmima?

Praeguse ajakava järgi toimub portaali lõplik viimistlemine ja testimine 2012 augus-ti jooksul – selleks ajaks peaks olema lõpe-tatud ka kõik sisu- ja tehniliste tööde aren-dused ning portaali saaks avada kasutajatele käesoleva aasta septebris.

Kuidas on tagatud portaali jätkusuutlikkus ja edasised arengud?

Tudengiveebi puhul ei ole tegemist ühe-kordse projektiga, vaid me vaatame ka pi-devalt tulevikku. Pärast struktuurifondide rahastuse lõppemist hoiavad portaali üleval kõrgkoolid oma ressurssidest ning portaal antakse kõigi materjalidega üle kõrgkooli-de vahel moodustatavale konsortsiumile. Jooksvalt jäädakse tegelema ka portaali eda-siste arendustega – on palju artikleid, mis ajaliste piirangute tõttu ei valmi portaali ava-mise ajaks, kuid see ei tähenda, et neid ei kir-jutata. Kindlasti jätkame nii artiklite kui muu-de sisuteemade arendamisega nagu näiteks videod, testid ja erinevad e-kursused. Kindel on, et tudengiveebi puhul on tegemist pika-ajalise ja jätkusuutliku projektiga.

uudis

Foto

: Hei

ki B

eres

10 sündmus

Euroopa VÕTA võrgustiku seminar

Vahest üheks kõige olulisemaks eesmärgiks oli viimasel ajal natuke vaikseks jäänud võr-gustikuelule taas elu sisse puhumine ning parimate praktikate vahetamine. Eelkõige said osalejad põhjaliku ülevaate Eesti VÕTAst ja selle arendamistest erinevate ettekandjate poolt – Helen Põllo esindas Haridus- ja Tea-dusministeeriumi vaatenurka, Ethel Ader rääkis Tallinna Tehnikaülikooli kogemustest VÕTA rakendamisel, Raul Ranne tegi ülevaa-te VÕTA arengutest ja arendamisest prog-rammi Primus raames ning Marin Gross esitas uurija (ja eelmistest kõnelejatest meel-divalt kriitilisemat) vaatenurka.

Veelgi huvitavam oli ehk seminari osa, kus kõik osalejad said mõne sõnaga rääkida VÕTA ja kõrghariduse arendustest oma riikides. Ühendkuningriigi esindaja Tim Burton tegi pikema ülevaate muudatus-test, mis on läbimas kogu UK kõrghariduse

kvaliteedikindlustamise süsteem. Poola esin-daja rääkis dilemmast, mis nende ees seisab – kas VÕTA arendused suunata koolidesse või pigem tööturu suunas. Rootsi esindaja oli mures, et uus valitsus kaalub piirangute kehtestamist kõrgkooli sisseastumisel, lätla-sed püüavad endiselt ellu viia eelmisel aas-tal seadusega reguleeritud VÕTAt, šotlased täiendavad kvalifikatsiooniraamistikku... Igal riigil on omad probleemid ja oma lähene-mine, kuid aluspõhimõtted arendusteks on samad ning meil kõigil oleks üksteiselt väga palju õppida.

Koosoleku kolmas osa tegeles eelkõige võrgustiku enda arendamisega. Võrgustiku juhtimine anti järgmiseks poolteiseks aas-taks ametlikult Šotimaalt Eestile üle ning läbi arutati ka edasised võrgustiku arengusuu-nad. Heaks kiideti ideed võrgustiku laienda-miseks ja enamate riikide kaasamiseks ning

21. mail kohtusid TTÜ raamatukogu seminariruumis Euroopa VÕTA võrgustiku liikmed. Ko-hal olid esindajad nii riikidest, mis on juba aastakümneid tegelenud VÕTA arendamisega, nagu Holland, Šotimaa, Ühendkuningriik kui ka riikidest, mis on oma VÕTA arendustega al-les algusjärgus – Läti, Türgi, Poola.

Raul RannePrimuse koordinaator VÕTA valdkonnas

11

Euroopa VÕTA võrgustiku seminar

ka see, et riigid nimetaks võrgustikku roh-kem kui ühe esindaja. Otsustati, et edaspidi kohtutakse ametlikult kaks korda aastas, kuid taasloodav ja laiendatav juhtrühm hakkab kohtuma ka ürituste vahepeal ning võimalu-sel püütakse ühendada võrgustiku enda se-minarid ka muude üritustega – kas õppereisi või mõne VÕTA-alase suurkonverentsiga.

Hollandi esindaja ettepanekul otsustati ka, et alustatakse läbirääkimisi EURASHEga, (European association of Higher Education Institutions) korraldamaks ühiste jõududega käesoleva aasta oktoobris Amsterdamis ühis-konverents, mis keskenduks VÕTA kvaliteedi-le, peagi valmivale Euroopa Komisjoni poolt väljastatavale VÕTA-alasele soovitusele ning sellele, kuidas saavutada inimeste seas mõt-teviisi muutus, et mõistetaks, et õppimine ei

toimu mitte üksnes kooliseinte vahel, vaid igal ajal ja igal pool.

Kuidas see kõik mõjutab Eestit?

Eesistujariigina on Eestil suurepärane võimalus tutvustada meie praktikat ja ko-gemust. Me ei ole enam Euroopa perifeeria, mis peaks vaatama teistele alt üles – jah, meil on paljudes asjades pikk tee käia, kuid meie kogemus kõrghariduse erinevate tahkude arendamisel on väga hinnatud ning meilt on palju õppida. Euroopa VÕTA võrgustik ongi loodud selleks, et üksteiselt õppida ning järgmise pooleteise aasta jooksul teeme omalt poolt kõik, et võrgustikku võimalikult hästi juhtida nii, et sellest saadav kasu oleks meile kõigile võimalikult suur.

sündmus

Võrgustiku üleandmine – eelmine esimees Heather Graham ja Raul Ranne. Foto: Anne Loken

12

Roostal7.–8. juunil toimus Roosta Puhkekeskuses Primuse võrgustike ühisseminar, mille eesmärk oli sidustada programmi tegevusi, arendada koostööd, jagada kogemusi ning parimat praktikat. Lisaks oli võimalik osaleda kommunikat-sioonialasel loengul ning kaunis looduses harjutada meeskonnatööd.

Kokku osales seminaril 58 inimest. Meeldejäävateks kujunesid võrgusti-ke poolt ettevalmistatud kogemuste jagamine – peamiseks küsimuseks oli “Mida oleme õppinud?”. Selleks kasutati lisaks tavapärastele esitlustele veel sotsiodraamat, kus mängiti läbi tegevuskavade läbirääkimise stseen mi-nevikust ning „Rooside sõda“.

Toome välja kokkuvõtte, mida ettekannetes enim välja toodi. Kõiki võrgusti-ke ettekandeid näeb Primuse kodulehel uudiste rubriigist (lühendatud veebi-link: http://bit.ly/L3rgTv).

Primuse

ühisseminar

13

Primuse

ühisseminar

Mida oleme õppinud?

Ülesmärgitud andmed on olulised. Need

näitavad, et sa töötasid.

Kui te olete hädas, ajage asi segaseks.

Palju töötama

Koos töötama

Eesmärke seadma, täitmist kavandama

Analüüsima

Need, kes oskavad, teevad. Need, kes ei

oska, õpetavad. (H. L. Menckeni seadus)

Mida varem te maha jääte, seda rohkem on

teil aega järelejõudmiseks.

Järeldus on koht, kus te väsite mõtlemast.

(Matzi maksiim)

Kui sa ei saa vastust tavalisel moel, alusta

vastusest ja arenda sellest välja küsimus.

Ärge kunagi vaielge lolliga, inimesed ei tee

alati teie vahel vahet. (Vaidluse esimene

seadus)

Meeskonnatöö on oluline. See lubab

süüdistada kedagi teist.

sündmus

14 sündmus

Teavitama

Kogemusi vahetama

Bürokraatiat murdma

Lustima

Õige mõistmine tuleneb halvast

kogemusest. Kogemus tuleneb halvast

mõistmisest. (Higdoni seadus)

Alati on olemas lihtsam võimalus.

(Ilesi seadus)

Iga kord, kui süsteem osutub täielikult

määratletuks, avastab keegi lollakas

midagi, mis kas muudab kogu

süsteemi olematuks või avardab seda

äratundmatuseni. (Brook'i seadus)

Jätke alati ruumi selgituse

lisamiseks, juhul kui asi ei õnnestu.

(Väljapääsureegel)

Kui sa ei tea, mida sa teed, tee seda

hoolikalt.

Kui te tunnete end hästi, ärge

muretsege. See läheb mööda.

(Bolingi postulaat)

Parim viis esile kutsuda värskeid mõtteid

on kiri kinni kleepida. (Kirja seadus)

15sündmus

Organisatoorne LALA on meile lõpuks pähe kulunud

LipudAllkirjadLogodAjakavad

Väljavõte VÕTA võrgustiku ettekandest.

Meeskonnatööd sai harjutada seminarijärgsel õhtul fotojahi mängus. Nii lahendas üks meeskondadest teema “Hääletajad”. Foto: Anna-Liisa Pääsukene

16 kokkuvõte

Läbi sotsiodraama anti ettekujutus olukorrast 2008. aastal, kui programm alustas tegevusi. Fotod: Maris Saar

“Rooside sõda” Primuse moodi. Programmi 6. tegevuse ehk õppija toimetuleku toetamise võrgustiku liikmed tegid oma ettekande mängulisemas vormis. See, mida õppinud oleme, tuli välja “Rooside sõja” mängu küsimuste-vastuste kaudu.

17kokkuvõte

Probleeme lahendama

Aega planeerima

Sõpru leidma

Õppima

Kui töötad mingi probleemi lahenduse

kallal, on alati abiks, kui tead vastust.

(Täpsuseseadus)

Probleemi lahendamine seisneb lahendajate

leidmises. (Van Herpeni seadus)

Iga lahendus tekitab uusi probleeme.

Hämmastav, kui palju aega kulub selle

lõpetamiseks, mille kallal te ei tööta.

(McGee esimene seadus)

Kui te aitate sõpra hädas, meenute te talle

kindlasti - järgmine kord, kui ta hädas on.

(Cheiti hädaldus)

Ei ole nii lihtsat ülesannet, et seda ei annaks

valesti teha. (Perrusseli seadus)

Kui panete lusikatäie veini reovee vaati, on

tulemuseks reovesi. Kui panete lusikatäie

reovett veinivaati, on tulemuseks reovesi.

(Schopenhaueri entroopiaseadus)

18 sündmus

Juhtima

Mõned inimesed juhivad raamatu järgi,

isegi kui nad ei tea, kes on raamatu

kirjutanud, või mis raamat see on.

Miski ei tule välja nii, nagu kavandatud.

(Seay'i seadus)

Raha on alati puudu, aga eelarve on alati

täitmata.

Millised kolm mõtet võtsite kaasa seekordselt võrgustike ühiskohtumiselt?

Monika Maljukov, Eesti Üliõpilaskondade Liit:

Primuse võrgustikes osalemine on inimestes kinnistanud, et koostöö on väga oluline, kui mitte kõige olulisem. Seda ütlesid kõikide võrgustike esindajad ja seda on hea kuulda, sest minu hinnangul on vaja teha rohkem koostööd ning vähem omavahel kembelda. See viib kõige paremini tulemuseni.

Teine mõte, mis tekkis, on seotud ajaga ja mulle meeldis, kuidas Raul selle välja tõi. Aega on alati vähe, kõigil on alati kiire ning sinna ei saa midagi teha, kuid end liigutatakse alati kii-remini ja tehakse vajalik ära siis, kui aega enam pole, viimasel hetkel. Seega mõttena on vaja tähtajad võimalikult varajaseks tõsta ja siis saab ka tulemuse.

Kolmandana tooksin välja kohapeal korraldatud programmi ja kõrgkooli esimese kohtu-mise simulatsiooni aastast 2008. Ma pole kunagi mõelnud, et millegi uue toomine kõrgkooli on nii keeruline ja et endiselt on oluline ikka ainult enda vaatevinkel ja heaolu, mitte

19sündmus

Ethel Ader, Tallinna Tehnikaülikool:

Koostöös peitub jõud, millest ja mille varal õppida. See mõte jäi kõlama eelkõige just erinevate võrgustike õppimise ettekannetest. Koostöö oli läbivalt esile toodud ning tunda oli seda, et enam ei ole see pelgalt kaunis sõna paberil, vaid sisulise koostöö tegelik toimimine ongi võimaldanud erinevaid väljakutseid vastu võtta ja jõuda sinna, kus me praegu oleme. Kuigi olen Primuse võrgustikuga seotud olnud üsna lühikest aega, siis millegipärast märkan isegi mina kui uustulnuk, et muutused kunagi ja praegu vahel on tajutavad.

I was elected to lead not to read. See ütlus jäi meelde kommunikatsioonialasest loen-gust (oli vist näide Simpsonitest) ja selle valisin väljatoomiseks just emotsionaalsest äratund-misrõõmust lähtuvalt soovides tähelepanu pöörata sellele, et juhtimise aluseks on lugemine. Kui selle ütluse järgi saab pealtnäha lugemis- ja juhtimisfunktsioone eraldada, siis leian, et eesmärgipärases ja jätkusuutlikus juhtimises tuleb lugemist (ehk siis asjade sisu ja põhjus-tagajärgedega kursis olemist) osata lihtsalt niimoodi ellu viia, et väljastvaataja oleks enam kui kindel, et sellel inimesel on ööpäevas rohkem kui 24 tundi, kuid tegelikult on ta lihtsalt andekas ning lisaks sellele oskab erinevaid iseenda, teiste ja ka materiaalseid ressursse hästi planeerida.

Kolmandana tooksin välja Neil Gaimani tsitaadi Raul Ranne ettekandest: „Sündmused on argpüksid – need ei juhtu ükshaaval, vaid nad jooksevad ringi karjas ning hüppavad sulle kallale kõik korraga“. Osade asjade vastu lihtsalt ei saa, kuigi pidevalt võib kuskil sise-muses olla tahe nende asjade vastu võidelda. Anda endast rohkem kui 100%, et KÕIK läheks nii nagu ma planeerin ja tahan - TÄIUSLIKULT. Vaatamata sellele – alati ei lähe. Ja tuleb endale aru anda, et see ongi OK ja mitte heituda. Need ongi need kohad, kus õpitakse ja nii pole ka ohtu monotoonseks rutiiniks, mis muidugi ei tähenda, et tuleb anda endast vähem kui 100%.

reaalne tulemus. Seega see tuletas meelde, et iga algus on raske ja kui järjepidevalt protsesse vedada ja panustada, siis võib jõuda hea tulemuseni ja erinevate arvamuste kandjad mõista-vad teiste mõtteid paremini ning uued protsessid ja mõtted ei tundu enam nii halvad.

Lisaks muidugi: “Raha on alati puudu, kuid eelarve on alati täitmata”.

20 koolitus

Kadrin KergandProgrammi Primus tegevjuht

Milleks üldse on vaja arengukava? Sama-moodi võib küsida, miks on organisatsiooni-le vaja juhti või laevale kaptenit? Kui on juhti vaja, siis on üks juhi kohustusi strateegia ja sihi valik. Avalikus sektoris pannakse stra-teegia harilikult paika juba omaniku, st riigi poolt. Sellest järgmine tase on, kuidas luua väärtusi, nii et oleks tagatud finantsvõimekus ja riigi eemärgid saaksid saavutatud. Selleks ongi vaja strateegilist plaani ehk arengukava.

Primuse raames korraldati juba teist kor-da arengukavade koostamise seminar, kuhu olid oodatud kõrgkoolide esindajad, kes vas-tutavad arengukavade eest ja on arenguka-vade koostamisega tihedalt seotud. Kokku toimus maikuus seminar kahele grupile: rakenduskõrgkoolidele ning Eesti Maaüli-koolile. Seminari läbiviija oli Margo Liik Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast.

Seminaride arutluse lähtekohaks oli, et arengukava on kui strateegiline plaan. Paha-tihti on strateegilised plaanid kaugel sisuliste

nõuete täitmisest, olles lihtsalt tülikaks ko-hustuseks, millest tahetakse kiirelt vabane-da. Selle tulemusena ei ole plaanid tihti väärt isegi paberit, millele need trükitakse.

Teoreetilist lähenemist kasutati olemas-olevate arengukavade analüüsimisel. Aru-telud kulgesid tuliselt, sest teooria ja reaal-se elu kõrvutamine on võrreldav reaalsuse peegeldamisega. Alati ei pruugi peegeldus vastata enda arvamusele või üldse meeldida. Või on asi peeglis? Igatahes pakkusid semi-narid nii mõtlemis-, aruteluainest kui ka uusi teadmisi.

Üks seminari käigus tekkinud ettepanek oli see,

et kõrgkoolid vajaksid selgemaid ja detailsemaid

nõudeid arengukava koostamiseks.

Artikli kirjutamisel on kasutatud Margo Liigi koostatud materjale.

ArengukavadTeooriast praktikasse

22. mail toimus Tallinna Rahvusraamatukogus koolitus „Arengukavad. Teooriast praktikas-se“, mis oli suunatud nendele kõrgkoolide esindajatele, kes on oma töös tihedalt seotud aren-gukavade koostamisega. Koolitust viis läbi TÜ doktorant Margo Liik.

21

Professor Toomelaga teadusest,

mänguteadusest ja teaduse mängimisest

Maria Isabel RunnelTÜ loodusteadusliku hariduse doktorant

Ühena paarikümnest haridusuurijast osalesin 24. mail Tallinnas professor Aaro Toomela seminaril „Kaasaeg sotsiaal- ja käi-tumisteadustes: teadus, mänguteadus ja teaduse mängimine“. Kuna ma ei olnud prof Toomelaga varem kokku puutunud, siis läk-sin seminarile huvist intrigeeriva teema vas-tu ning selgete eelootusteta.

Tagantjärele võin öelda, et ei kahetse. Professor Toomela käsitles oma veenval moel teadusliku teadmise määratlusi ja tea-duse kvaliteedikriteeriume, sotsiaal- ja hari-dusteaduse mängureeglite tagapõhja ning erinevaid võimalusi, kuidas teadlased (või mänguteadlased) nendega toime tulevad või nende vastu mässavad.

Võtsin seminarilt kaasa mõned vajalikud mõtted. Varem arvasin, et teadlast eristab mitteteadlasest teadmiste hulk ning võime määratleda oma teadmiste põhjal problee-me, leida seoseid ja lahendusi. Teadvusta-sin, et eriti sotsiaal- ja humanitaarteaduste puhul sellest aga ei piisa – vaja on ka tajuda ühiskonda, tunda ära aktuaalsed teemad, osata oma uurimisideed mitteteadlastest ra-hastajatele arusaadavalt selgitada. Valgustav oli näide tunnustamata geeniusest: säravast

ideest või teooriast ei ole kasu, kui teadlane ei suuda seda arusaadavalt selgitada või on oma ajast liiga palju ees.

Mõtlema pani ka “tõsise” teadusetegemi-se ja mängureeglite suhe. Jagan seminaril kõlama jäänud seisukohta, et teadlasel tasub suunata oma energia vajalikesse kohtades-se, teha endale teaduse mängureeglid sel-geks ning mängida reeglite kohtaselt, mitte kulutada aega ja jõudu kehtivate kirjutatud või kirjutamata reeglite vastu sõdimisele.

Seminarile andsid selge lisasväärtuse prof Toomela põnev isiksus, julged väited ja intri-geeriv esinemisstiil. Igale noorteadlasele ku-lub kahtlemata ära kriitilise mõtlemise oskus ja kahtlev meel, et osata kaaluda ka kogenu-ma kolleegi väidete ja näidete objektiivsust ja valikupõhimõtteid. Sain tõuke mõelda sotsiaal- ja haridusteaduste ning loodus- ja reaalteaduse tegemise põhimõtteliste sar-nasuste ja erinevuste, teadlaseks olemise ning teaduses kokkulepitud ja kirjutamata mängureeglite üle. Just oma akadeemilise tee algusfaasis on uurijaid vaja nende tee-madeni juhatada, et nad saaksid arendada kriitilist mõtlemist ja jõuda selgusele oma identiteedis teadlasena.

Jään huviga ootama Primuse ja Eduko poolt korraldatavat uuringute suvekooli.

koolitus

22

Mentorluskuu august

koolitus

13.–17. augustil toimub Haapsalus tule-vastele mentorõppejõudude koolitajatele koolitus, kuhu on kutsutud osalema juba tegutsevad mentorõppejõud. Koolitus pa-kub osalejatele võimaluse reflekteerida oma õppejõuks ja mentorõppejõuks olemise ko-gemust. Koolituse käigus arutletakse, mis teemasid tuleks käsitleda mentorikoolitusel ja milline on koolitaja roll mentorite koolita-misel. Toimuv koolitus on interaktiivne ning kõigil osalejatel on võimalus läbi mängida koolitaja ja osalejate rollid. Koolitusele on veel 3 vaba kohta, osalemise eelduseks on varasem osalemine Angi Malderezi mentori koolitustel ning vähemasti aastane mentor-luse kogemus kõrgkoolis.

Täpsem info ja registreerimine: http://primus.archimedes.ee/event/426

21.–25. augustil toimub Pärnumaal Kablis koolitus alustavatele mentorõppejõududele. Koolitaja Angi Malderez on Eestis koolitamas juba viiendat korda. Koolitusel osalejad saavad analüüsida oma senist õpi- ja õpeta-miskogemust, praktiseerida ja läbi mängida erinevaid olukordi ja rolle – olla nii mentor-õppejõu kui ka mentee rollis. Rollimängude järgi toimuvad arutelud kus tehakse järeldu-si ning seostatakse kogetu teooriaga.

Täpsem info ja registreerimine: http://primus.archimedes.ee/event/427

23.–24. augustil toimub uuringute suve-kool “Uuringu või analüüsi finantseerimise taotlemine: Kes peale ei löö, see väravasse ei saa”, mida viib läbi professor Aaro Toome-la. Suvekooli sihtrühmaks on programmide Eduko ja Primus partnerkõrgkoolide tööta-jad, kes tegelevad haridusuuringutega.

Finantseerimise taotlemine muutub teadlase jaoks järjest olulisemaks. Kuna fi-nantseerijad võivad mõnikord olla teadus-kauged inimesed, siis on toetuse taotlemi-ne tihedalt seotud rahastajale või tellijale mõistetavate argumentide esitamisega. Su-vekoolis analüüsitakse teoreetiliste ja raken-dusuuringute taotlemist ning selle sisulisi ja mittesisulisi tahke.

Suvekoolis osalejatel on võimalik ana-lüüsiks esitada mõni finantseerimistaotlus, selle puudumine ei ole kursusel osalemisel takistuseks. Analüüsiks esitatav taotlus peab olema valmis minimaalselt 1 nädal enne suvekooli algust. Küll aga on kõigil osaleja-tel kohustus enne suvekooli algust esitatud projektid retsenseerida ja retsensioon esi-tada. Ka retsensioonid analüüsitakse suve-koolis. Võimalusel on nii taotlused kui ka ret-sensioonid analüüsimisel anonüümsed, kui autor(id) ei soovi teisiti.

Täpsem info ja registreerimine:http://primus.archimedes.ee/kalender/

Uuringute suvekool

23

Konverents „Higher education – higher

level learning?“

Konverentsi ametlik koduleht: http://primus.archimedes.ee/conference2013/

Kutsume Teid osalema ja esinema 23.–25. jaanuaril 2013 Tallinnas

Meriton hotelli konverentsikeskuses toimuval konverentsil

“Higher education – higher level learning?”.

Konverentsi eesmärgiks on kujundada Eesti õppejõududes valmisolekut oma

õpetamisoskusi arendada ja uurida. Konverentsi käigus tuletame endale kui

õppejõududele meelde õpetamise-õppimise olulisust ja arutleme, milline on

õppejõu mõju kõrghariduses toimuvatele olulistele protsessidele ning õppija,

kõrgkooli, valdkonna ja ühiskonna arengule.

Konverents annab võimaluse nii oma õpetamisalase teadustöö ja kogemuste

tutvustamiseks kui ka teiste töödega tutvumiseks. Töötubades arutletakse

edumeelsete, uudsete, kasulike ja toredate õpetamiskogemuste üle.

Konverents on suunatud Eesti, Skandinaavia ja Euroopa õppejõududele,

doktorantidele, õppejõudude koolitajatele, ülikooli esindajatele,

teaduskondade arendajatele ning kõrghariduse valdkonna uurijatele.

eelinfo

http://primus.archimedes.ee/

Olulised kuupäevad juuli-september 2012 15.07 elektroonilise 23. VMT esitamise tähtaeg

13.-17.08 Angi Malderezi mentorõppejõudude koolitajate koolitus

21.-25.08 Angi Malderezi mentorikoolitus alustavatele mentorõppejõududele

23.-24.08 Prof Aaro Toomela uuringute suvekool

15.09 elektroonilise 24. VMT esitamise tähtaeg

Soovime ilusat

ja sooja suve

kõigile!