projekt baltic manure kas sõnnik on probleem või võimalus? deal/ettekanded/… · • sead ja...

The project is partly financed by the European Union European Regional Development Fund

Veefoorum 11.10.2011

Projekt Baltic ManureKas sõnnik on probleem või võimalus?

Alar AstoverArgo Normak, Allan Kaasik, Sirli Pehme


Sõnnik

• Mis emotsioone see sõna tekitab?

11.10.20112

http://clean-water.uwex.edu/pubs/clipart/images/CONSERVE/CC002.gif


Probleem

11.10.20113

Lämmastiku kontsentratsioon(allikas: Helcom web)

Fosfori kontsentratsioon(allikas: Helcom web)

‘The agricultural

sector accounts for

slightly more than

one-half of the total

load of nitrogen

and one-third of

the total load of

phosphorus’.Gren et al. 1997. Environmental and Resource Economics


Loomühiku koormus hektari

kohta Eestis ja Euroopas

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

2005

2007

LÜ/haEurostat, 2011

4


Carl Robert Jakobsoni õpetus

• Sõnnik on põllumehe kuld

• Sõnnik ja virts on põldude viljakuse alus

Uued võimalused ja lisaväärtuse andmine

11.10.20115


Partnerid

611.10.2011

MTT Agrifood Research Finland (Lead)

Finnish Environment Institute

Agro Business Park A/S

University of Southern Denmark

JTI - Swedish Institute of Agricultural and Environmental Engineering

Julius Kühn-Institut, Federal Research Centre for Cultivated Plants

Estonian University of Life Sciences

University of Rostock

Green Federation GAJA

University of Helsinki

University of Gdansk, Pomcert

Latvia University of Agriculture

Innovation and Education Centre Hohen Luckow IBZ, German Biogas Association

LTC AB/Enterprise Europe Network

Turku Science Park Ltd

Estonian Research Institute of Agriculture

Lithuanian Research Centre for Agriculture and Forestry

Kogu projekti eelarve: 3.7 million €

Periood 2010 - 2013


Tööpaketid

711.10.2011


WP3Sõnnikukäitlus

WP4Sõnniku

standardiseerimine

WP6Sõnniku

energiapotentsiaalWP5

Sää

stlik

kus(LCA)

WP7Ärilised uuendused

WP2

Kom

mun

ikat

sioo

n

WP1Projektijuhtimine

Poliitika

Ettevõtlus

Teadmised

11.10.2011 8


WP3: Innovatiivsed tehnoloogiad

põllumajandusloomade pidamisel ja

söötmisel, sõnniku ladustamisel, töötlemisel

ja laotamisel (Allan Kaasik)

WP3 eesmärgid (1)

1) Kaardistada kasutusel olevad innovatiivsed jamajanduslikult jätkusuutlikud sõnniku käitlemise jatöötlemise tehnoloogiad suurtes Läänemere regioonifarmides.

Eesti kontekstis eeskätt sõnniku käitlemise tehnoloogiad

* uute, keskkonnanõuetele vastavate vedelsõnniku hoidlaterajamine, kaasaaegsete laotamistehnoloogiate kasutamine(lohisvoolik-, injektorlaoturid).

* sõnniku töötlemine on Eesti kontekstis marginaalne, kuna pole veelmajanduslikult otstarbekas. Erandiks biogaasi tootmine sigadevedelsõnnikust Saaremaal Jööri jaamas.


WP3 eesmärgid (2)

2) Kaardistada põhjused (kitsaskohad), mis takistavadinnovatiivsete ja keskkonnasõbralike tehnoloogiatekasutuselevõttu ning rakendamist.

Eesti kontekstis:• Sõnniku käitlemise, ladustamise ja laotamise osas jätkuvalt

suur investeeringute vajadus uue tehnoloogia rakendamisel jasoetamisel (sõnnikuhoidlate ehitamine, tehnika ostmine).

• On olemas majanduslikud (toetuste süsteem) jaseadusandlikud hoovad (seadused, määrused saasteainetekeskkonda viimise piiramiseks).

• Sõnniku töötlemise puudumise peamine põhjus on majanduslikebaefektiivsus. Kuni puudub riiklikul tasemel toetuste süsteemei ole ka selliste tehnoloogiate rakendamisel perspektiivi.

11.10.2011 10


WP3 eesmärgid (3)

3) Sõnniku keemilise koostise ja füüsikaliste omadustemääramine (vastava andmebaasi loomine jatäiendamine) tehnoloogilise tsükli (laut, hoidla,töötlemine, laotamine) eri etappidel.

11.10.2011 11


WP3 eesmärgid (4)

4) Selgitada söötmise (söödaratsiooni koostise) ningsõnniku fosforisisalduse vahelisi seoseid.

Eesti kontekstis:

• Veised. Põhisöötade fosforisisaldus ja selle seeduvus. Kõrge seeduvusega fosforiühendite kasutamine mineraalsöötades.

• Sead ja linnud. Põhisöötade fosforisisaldus. Kõrge seeduvusega fosforiühendite kasutamine mineraalsöötades.

11.10.2011 12


WP 4: Sõnnikutüüpide

standardiseerimine pearõhuga

fosforil (Alar Astover)

• Erinevate sõnnikutüüpide väärtus väetisena

• Muldade fosforiseisund

• Sõnnikustandardid optimeeritud väetamiseks

11.10.201113


Loomühikute regionaalne jaotus

2001. aastal

11.10.201114


Loomühikute koormus

põllumajandusmaa kohta

11.10.201115


Loomühikute koormus

põllumajandusmaa kohta Eestis,

1939-2009

0,42 0,43

0,62

0,87 0,9

0,8

0,59

0,40,34 0,33 0,32

0,28 0,3 0,32

0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

0,9

1LÜ/ha

Livestock units per hectare of agricultural landSource: Alar Astover

16


Mineraal- ja orgaaniliste

väetiste kasutamine Eestis

alates 1939. a.

0

20

40

60

80

100

120

39 51-55 56-60 61-65 66-70 71-75 76-80 81-85 86-90 91-95 96-00 01-05 06-08

0

2

4

6

8

10

12

N P K Sõnnik / organic fertilizers

kg ha t ha-1 -1

11.10.2011 17


Põllumaa fosfori bilanss Kesk- ja Ida-

Euroopa riikides

Allikas: Csatho et al 2007, Agriculture as a source of phosphorus causingeutrophication in Central and Eastern Europe. Soil Use and Management. 23

11.10.201118


Mulla fosfori bilanss Eestis OECD

metoodika alusel

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

2004 2005 2006 2007 2008

Input - manure

Input - mineral

Removal with crops

P, kg/ha

11.10.201119


Eesti põllumuldade taimedele

„omastatava“ fosfori sisalduse

tase (P. Penu andmetel)

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

1965-69 1978-84 1984-89 2000-07

very high

high

medium

low

very low

DL-meetod

Mehlich-3

11.10.201120


Miks lehm sööb

jänest?

Allikas: Wallis de Vries, 1994

11.10.201121


WP 5: Sõnnikutehnoloogia

ahelate jätkusuutlikkuse

hindamine (Sirli Pehme)

Eesmärgiks on:

• selgitada välja, millised on erinevate sõnnikukäitlemisviiside keskkonnamõjud läbi olelusringi (LCA – Life Cycle Assessment);

• kujundada Läänemere riikides ühine platvorm sõnnikukäitlustehnoloogiate keskkonnamõjude hindamiseks läbi olelusringi.

11.10.201122


Life Cycle Assessment (LCA) ehk

elutsükli analüüs ehk

olelusringi hindamine:

• On tegevusraamistik, mis analüüsib ja hindab toote või teenuse keskkonnamõjusid kogu olelusringi kestel (alates toormest kuni jäätmete kõrvaldamiseni)ehk ”hällist hauani” põhimõttel.

11.10.2011 23


WP 5: uuritakse sõnnikukäitlemise

järgmiste etappide keskkonnamõjusid

Loomapidamine ning sõnnikukäitlussüsteemid loomapidamishoonetes

Sööt ja söötmissüsteemid

Sõnnikukäitlussüsteemid väljaspool hoonet

Sõnniku kasutamine põllul

Keskkonnamõjud Keskkonnamõjud Keskkonnamõjud Keskkonnamõjud

Muutused teistes (külgnevates) süsteemides – nt söödatootmine

Muutused teistes (külgnevates) süsteemides– nt energiatootmine

Muutused teistes (külgnevates) süsteemides – nt energiatootmine

Muutused teistes (külgnevates) süsteemides – nt väetiste tootmine, mullaviljakus

Keskkonnamõjud Keskkonnamõjud Keskkonnamõjud Keskkonnamõjud

11.10.201124


WP 5

• Eestis keskendutakse veistele:– piimakari (läga)

– noorkari (läga)

11.10.201125


WP6 Sõnniku energiapotentsiaal(Argo Normak)

Eesmärgid:• Erinevate sõnnikutüüpide

energiapotentsiaali hindamine Balti mere piirkonnas kaasaegsete muundamisahelate rakendamisel

• Põhifookuses on biogaasi tehnoloogia rakendamine, aga vaadeldakse ka teisi võimalusi

photo: EnviTec Biogas AG

11.10.201126


WP6 Sõnniku energiapotentsiaalOodatavad tulemused:• Ülevaade energiatehnoloogiatest erinevat liiki sõnnikute

väärindamiseks (nt biogaas, tuhastamine, gaasistamine)• Tehnoloogiliste ahelate defineerimine, kulude ja

kaasnevate mõjude hinnangud

11.10.201127


WP7 Ärilised uuendused

• Määratleda ja analüüsida sõnnikutehnoloogiate ärilist potentsiaali, nt energia tootmisel

• Edendada sõnnikutehnoloogiaga seotud ärilisi uuendusi

• Korraldada üritusi ettevõtetele tehnoloogia tutvustamiseks

11.10.201128


Eesolevad üritused

A Greener Agriculture for a Bluer Baltic Sea

Date: 02 November 2011 - 03 November 2011 Place: Sänga-Säby, Stockholm, Sweden

Contact name: Knud TybirkContact e-mail: [email protected]

Multiple purposes of manure - nutrients and energy

Date: 07 November 2011 Place: Lieto town hall, Valtuustosali, Kirkkotie 13, Lieto, Finland

NJF seminar Utilisation of manure and other residues as fertilizers

29-30 November 2011 Sweden

11.10.201129


www.balticmanure.eu

1011.10.2011

Meie kontaktid:[email protected]@[email protected]@emu.ee

Tänan tähelepanu eest!

projekt baltic manure kas sõnnik on probleem või võimalus? deal/ettekanded/… · • sead ja...

Documents