qartuli saqorwilo musika _ stilisa da janris sakitxebi
TRANSCRIPT
Tbilisis vano sarajiSvilis saxelobis saxelmwifo konservatoria
xelnaweris uflebiT
Teona konstantines asuli ruxaZe
qarTuli saqorwilo musika _ stilisa da Janris sakiTxebi
xelovnebaTmcodneobis doqtoris
akademiuri xarisxis mosapoveblad warmodgenili disertaciis
a v t o r e f e r a t i
Tbilisi, 2013 weli
samecniero xelmZRvaneli: natalia zumbaZe
xelovnebaTmcodneobis doqtori sruli profesori
eqspertebi: ______________________________________________
(samecn. an akad. xarisxi, akad. Tanamdeboba, saxeli, gvari)
______________________________________________
(samecn. an akad. xarisxi, akad. Tanamdeboba, saxeli, gvari)
disertaciis dacva Sedgeba ___________________________
(TariRi da dro)
Tbilisis vano sarajiSvilis saxelobis saxelmwifo konservatoriis
sadisertacio sabWos sxdomaze N .
misamarTi: Tbilisi, griboedovis q. #8
Tbilisis saxelmwifo konservatoria
disertaciis da avtoreferatis gacnoba SesaZlebelia Tbilisis vano
sarajiSvilis saxelobis saxelmwifo konservatoriis biblioTekaSi da
konservatoriis veb-gverdze: www.conservatoire.edu.ge
sadisertacio sabWos swavluli mdivani
ekaterine oniani
xelovnebaTmcodneobis doqtori
asoc. profesori
1
sadisertacio naSromis kvlevis sagania qarTuli saqorwilo
ritualis Tanmxlebi tradiciuli musika.
qorwineba odiTganve adamianis cxovrebis erT-erT umniSvnelovanes
etapad iyo miCneuli. igi saukuneebis manZilze didi avtoritetiT
sargeblobda yvelgan, msoflios yvela kuTxeSi, ganviTarebis gansxvavebul
safexurebze mdgom sxvadasxva kulturaSi. wyvilTa SeuRleba ara mxolod
warsulSi, aramed awmyoSic gansakuTrebul movlenas warmoadgens. axali
ojaxis Seqmna sicocxlis, nayofierebis, dedamiwaze adamianis arsebobisa
da dRegrZelobis sawindaria. qorwinebis amgvar mniSvnelobas unda
ganepirobebina misi aRniSvnis aucilebloba da TandaTan sakmaod rTuli
struqturis ritualad Camoyalibeba.
saqorwilo ritualSi, romelic wyvilTa SeuRlebasa da maT bednier
Tanacxovrebas emsaxureboda, didi adgili eWira magias. xalxis Rrma
rwmeniT, magiuri safuZvlis mqone wes-Cveulebebis Sesruleba momavali
ojaxis bednierebis, gamravlebis, keTildReobis, baraqianobis, uxifaTo da
xangrZlivi cxovrebis aucilebeli sawindari iyo.
saqorwilo rituali, romelsac Rrma fesvebi gaaCnia, saukuneebis
ganmavlobaSi yalibdeboda. droTa viTarebaSi igi mravalnawilian
Teatralizebul sanaxaobad iqca. musikis roli masSi, zepirsityvierebasTan,
qoreografiasa da Teatralur sanaxaobasTan erTad, Zalze mniSvnelovania.
sadisertacio naSromis kvlevis obieqti uSualod qorwilTan
misadagebuli, specifikurad saqorwilo repertuaria, rogorc vokaluri,
ise sakravieri musika. qorwilis Tanmxlebi musika mTlianobaSi did
saqorwilo Janrs qmnis, romelic Tavis mxriv moicavs sxvadasxva funqciisa
da Sinaaris mqone, sxvadasxva Janris nimuSebs.
Cveni kvlevis mizania saqarTvelos sxvadasxva kuTxeSi da mis
dRevandel sazRvrebs gareT mcxovreb qarTvelTagan Cawerili saqorwilo
repertuaris _ mgzavrulis tipis `mayrulis~, keris garSemovlisas
saTqmeli `jvari winasas~, qorwilis sufrasTan da momdevno dReebSi
Sesasrulebeli sxvadasxva saqorwilo simRerisa da cekva-TamaSobis,
qorwilis Tanmxlebi sakravieri musikis Seswavla. saWirod miviCnieT, aseve:
`mayrulis~ safuZvelze aRmocenebuli sxva saxelwodebis simRerebis
2
kompleqsuri kvleva da qarTuli `mayrulebis~ Sedareba mezobeli xalxebis
_ afxazur da osur _ saqorwiloebTan.
sadisertacio naSromis amocanaa zemoT CamoTvlili sxvadasxva
saxeobis saqorwilo simRerebis analizi da dajgufeba Janrul-stiluri
maxasiaTeblebis mixedviT, TiToeuli simReris Tu dasakravis daniSnulebis
garkveva saqorwilo ritualSi, erTi Janris sxvadasxvadialeqturi
nimuSebis regionaluri stilis Taviseburebebis gamovlena da, sabolood,
mayrulis Janris adgilis gansazRvra zogadad qarTul musikalur
folklorSi.
saqorwilo ritualsa da mis Tanmxleb musikas qarTul
eTnomusikologiaSi ramdenime sagangebo kvleva eZRvneba. esenia: JuJuna
TaqTaqiSvilis sadiplomo naSromi `aRmosavleT saqarTvelos Zveli
saqorwilo wesi da masTan dakavSirebuli mayruli simRerebi~, qeTevan
WiTanavas statia `megruli simRera `kuCxa bedinera~ da Cveni sabakalavro
da samagistro naSromebi _ `aWarul-SavSuri mayrulebi~ da `qarTuli
mayruli simRerebi~. miuxedavad amisa, uklebliv yvela qarTuli
musikaluri dialeqtis da, amave dros, saqarTvelos sazRvrebs gareT
mcxovrebi qarTvelebis saqorwilo musika sagangebo kvlevis sagani aqamde
ar gamxdara. sadisertacio naSromis aqtualoba amiTac aris ganpirobebuli
_ igi dasaxelebuli problemis monografiuli Seswavlis pirveli cdaa.
naSromis mecnierul siaxles warmoadgens qarTuli saqorwilo
musikis kompleqsuri kvleva, ritualis Tanmxlebi nimuSebis Janruli da
stilisturi kanonzomierebebis gamovlena da klasifikacia.
naSromis ZiriTadi safuZvelia Tbilisis saxelmwifo konservatoriis
qarTuli xalxuri musikaluri Semoqmedebis laboratoriis arqivSi
daculi, Cvens mier notirebuli saeqspedicio fonomasala. gamouqveynebel
fonoCanawerebTan erTad, saqorwilo simRerebis Seswavlisas
gaviTvaliswineT yvela gamoqveynebuli, pirveladi Tu meoreuli
folkloris, audioCanaweri. fonoCanawerebis garda, kvlevis arealSi
Sevida gamoqveynebuli da xelnaweri sanoto nimuSebi sxvadasxva sanoto
krebulidan da qarTuli xalxuri musikaluri Semoqmedebis laboratoriis
saarqivo masalebidan.
3
sakuTriv musikaluri masalis garda, bunebrivia, naSromSi
gamoyenebulia specialuri samusikismcodneo, eTnologiuri, istoriuli,
filologiuri da qoreologiuri literatura.
kvlevis procesSi viyenebT SedarebiTi, kompleqsuri, sistemuri da
struqturul-tipologiuri analizis meTodebs.
vfiqrobT, naSromSi dasmuli da gadaWrili sakiTxebis aqtualoba da
Sromis sanoto danarTi mas Teoriul da praqtikul Rirebulebasac sZens.
naSromis gamoyeneba SeuZliaT rogorc musikosebs, ise _ momijnave
dargebis specialistebs.
Sroma Sedgeba Sesavlis, Svidi Tavisa da daskvnisagan. axlavs
literaturisa da gamoyenebuli musikaluri magaliTebis sia (sanoto,
audio, video), da sanoto danarTi.
Tavi I
sakiTxis Seswavlis istoria
qarTuli saqorwilo ritualisa da misi Tanmxlebi musikis
kvlevisaTvis uaRresad mniSvnelovania am sakiTxisadmi miZRvnili naSromebi
romlebSic mravali sayuradRebo mosazrebaa gamoTqmuli.
disertaciis pirvel TavSi mimoxilulia qarTuli qorwilis Sesaxeb
arsebuli istoriuli, filologiuri, eTnologiuri da eTnomusikologiuri
literatura; naSromebi kavkasiis sxvadasxva xalxis saqorwilo
tradiciebisa da musikis Sesaxeb.
mniSvnelovani daxmareba gagviwia qarTveli eTnomusikologebis,
zepirsityvierebis mkvlevrebisa da eTnologebis (dimitri arayiSvilis,
grigol CxikvaZis, Salva aslaniSvilis, vladimer axobaZis, grigol
kokelaZis, oTar CijavaZis, mindia Jordanias, kaxi rosebaSvilis, evsevi
WoxoneliZis, valerian maRraZis, ioseb Jordanias, qeTevan nakaSiZis, ediSer
garayaniZis, rusudan simonovis, qeTevan gelaSvilis, irakli minaSvilis,
oTar kapanaZis, nana gogolaZis, giorgi kraveiSvilis; petre umikaSvilis,
TeTo razikaSvilis, Tedo begiaSvilis, mixeil Ciqovanis, qsenia
sixaruliZis, vaxtang kotetiSvilis, mixeil alaviZis, aleqsandre
msxalaZis, jemal noRaidelis, elene virsalaZis, zurab Tandilavas, sofio
4
Coxelis, SuSana futkaraZis, Teimuraz qurdovaniZis, Tina SioSvilis;
zaqaria WiWinaZis, ilia Wyonias, Tedo saxokias, konstantine gvaramaZis,
lazare daduanis, xaTuna ioselianis, besarion niJaraZis, apolon wulaZis,
giorgi gamxaraSvilis, zaqaria edilis, ambako WeliZis, givi doliZis,
aleqsi xucuraulis, giorgi cocaniZis, levan boZaSvilis, valerian
iToniSvilis, rusudan xaraZis, sergi makalaTias, mzia beqaias, nunu
maCablis, lia meliqiSvilis, giorgi gociriZis, biZina nanobaSvilis, arCil
janaSvilis, Tina ivelaSvilis, nugzar anTelavas, irakli surgulaZis,
neli bregaZis, manana SilakaZis, nino maisuraZis, giorgi garayaniZis) im
naSromebma, romlebSic qarTvelTa saqorwilo musika da tradiciebi
gansxvavebuli intensivobiT aris Seswavlili.
Tavi II
qarTuli `mayruli~ simRerebi
disertaciis meore TavSi ganxilulia qarTuli saqorwilo ritualis
struqtura da misi Tanmxlebi `mayruli~ simRerebi.
qarTuli saqorwilo rituali, formis mxriv, ramdenime ZiriTadi
momentisagan Sedgeba. esenia: 1. dakvleva-garigeba, 2. dawindva, anu niSnoba, 3.
sapatarZlosTan gamoTxoveba, 4. qorwili da 5. patarZlis samuSaoze gayvana.
dasaxelebulTagan dakvleva-garigeba da dawindva-niSnoba miekuTvneba
winasaqorwilo periods, sapatarZlosTan gamoTxoveba da qorwili _
uSualod saqorwilos, xolo patarZlis samuSaoze gayvana _ qorwilis
Semdgoms.
mdidari da mravalferovani qarTuli qorwili sxvadasxva saxis
saqorwilo simRerebiT iyo Tanxlebuli. maTgan yvelaze gavrcelebuli da
popularuli `mayrulebia~.
`mayrulebs~ saqorwilo ritualSi centraluri adgili eWira. maT
mefisa da dedoflis mxleblebi, mayrebi qorwilis yvelaze mniSvnelovan
momentebSi _ kerasTan, patarZlis saxlidan wamoyvanisas, gzaSi mayrionis
msvlelobisas da patarZlis axal ojaxSi Seyvanisas _ asrulebdnen.
saxelwodeba `mayruli~ momdinareobs arabuli warmoSobis sityva
`mayar~-isagan. Zvel qarTul enaSi misi Sesatyvisi yofila `Zmadi~
5
(orbeliani, 1993:355). rogorc Cans, saqorwilo simRerebs `Zmads~ manamde
uwodebdnen, vidre am sityvas arabuli `mayar~-i da misgan nawarmoebi
`mayruli~ ar Caenacvla. dRes metyvelebaSi sityva `Zmadi~ ar gamoiyeneba.
samagierod, saqarTvelos sxvadasxva kuTxeSi gvxvdeba `mdade~ (`dade~),
romelic patarZlis mxlebel qals aRniSnavs (orbeliani, 1928:203).
sakuTriv saxelwodeba `mayrulis~ garda, dadasturda mayrebis mier
saTqmeli simRerebis sxva saxelwodebebic. aseTebia: `saqorwilo~ (qarTli),
`ori oxo~ / `ori voxo~, `saqorwilo~, `qorwilobis simRera~ (svaneTi),
`orira~, `dedoflis simRera (guria), `orira~, `orirama~, `vorira~,
`dedoflis simRera~, `dodoflis simRera~ (aWara-SavSeTi), `kuCxi bedineri~
`bedinera~, `axali kuCxi bedinera~, `kunta bedinera~, `mayarefiS obiru~
(samegrelo).
`mayrulebi~ saqarTveloSi sakravis TanxlebiTac sruldeba (svaneTi);
ufro metic, arsebobs `mayrulebis~ sakuTriv sakravieri hangic (SavSeTi).
saxelwodebebi _ `ori oxo~, `orira~, `orirama~, `vorira~ _ umetesad
mayruli simRerebis sawyisi da ZiriTadi glosolaliebia. glosolaliebis
garda, `mayrulebSi~ gvxvdeba verbaluri teqstic, romelic metwilad
saqorwilo, ufro naklebad ki samonadireo, sufruli Tu saxumaro
Tematikisaa.
`mayrulebi~ Cawerilia saqarTvelos TiTqmis yvela eTnografiul
kuTxeSi. iSviaTad isini yofaSi dResac JRers Tanamedrove sofluri da
qalaquri qorwilis Tanxlebad. es simRera xSirad gvxvdeba meoradi
folkloruli ansamblebis sakoncerto repertuarSic.
saqarTvelos sxvadasxva kuTxis `mayrulebs~ gaaCnia rogorc msgavsi,
ise gansxvavebuli musikaluri kanonzomierebebi. sxvaobas, ZiriTadad,
mocemuli musikaluri dialeqtis, regionuli stilis Taviseburebebi
gansazRvravs. gansxvavebis miuxedavad, aSkaraa sxvadasxva kuTxis
`mayrulebis~ naTesaoba da saerTo Ziridan warmomavloba.
saqarTveloSi yvelaze farTod gavrcelebulia `mgzavrulis~ tipis
oTxwiladi `mayrulebi~. isini gvxvdeba aRmosavleT saqarTvelos baris
musikalur dialeqtebSi _ qarTl-kaxurSi da yvela dasavlurqarTul
dialeqtSi _ svanurSi, raWulSi, leCxumurSi, imerulSi, megrulSi,
gurulsa da aWarulSi.
6
SedarebiT naklebad aris gavrcelebuli samwiladi saferxulo wyobis
`mayrulebi~. isini gvxvdeba: aRmosavleT saqarTveloSi _ TuSeTSi, erwo-
TianeTsa da qarTlSi, dasavleT saqarTveloSi ki _ raWaSi.
kidev ufro iSviaTia Tavisufalmetriani `mayrulebi~, romlebic
SedarebiT meti raodenobiT qarTlSi gvxvdeba, xolo TiTo nimuSiT
Semoifargleba zemo imereTi da raWa.
Tavisi musikaluri kanonzomierebebiT oTxwiladi, `mgzavrulis~ tipis
`mayrulebi~ ramdenime gansxvavebul qvejgufs qmnis. pirvel qvejgufSi
Sedis saerTo stiluri niSnebis mqone qarTl-kaxuri `mayrulebi~,
romlebsac aerTianebs:
1. msgavsi sawyisi intonacia,
2. maJoruli mixrilobis arakontaqturi hangi,
3. bani centraluri tonis qveviT mdebare VII, VI, V, IV da mis
zeviT mdebare I, II, III safexurebiT; muxlebis mijnaze saxasiaToa rTuli
modulaciuri kvartuli kadansi,
4. damaboloebeli intervali _ kvinta,
5. struqtura variantulad cvalebadi, SeWrili kadansiT
daboloebuli simetriuli aRnagobis muxlebiT (5+1 taqti),
6. Sesrulebis orpiruli forma,
7. mravalferovani ritmi sinqronulad an asinqronulad moZravi
xmebiT,
8. metrulad xazgasmul droebze banze oqtaviT daSenebuli
maRali xma,
9. verbaluri teqsti saxasiaTo glosolaliebiT (`aralali~,
`aralalo~) da saqorwilo Sinaarsis leqsebiT.
oTxwiladi `mayrulebis~ meore qvejgufi aerTianebs svanur, raWul,
leCxumur, qvemoimerul da megrul `mayrulebs~, romlebsac saerTo aqvs
Semdegi musikaluri kanonzomierebebi:
1. msgavsi sawyisi intonacia,
2. ufro minoruli mixrilobis kontaqturi hangi,
7
3. bani centraluri tonis qveviT mdebare VII, VI, V, IV
safexurebiT; imerul nimuSebSi, aseve, centraluri tonis zeviT mdebare II,
III safexurebiT,
4. damaboloebeli intervali _ unisoni,
5. struqtura variantulad cvalebadi, SeWrili kadansiT
daboloebuli simetriuli aRnagobis muxlebiT (7+1 taqti),
6. Sesrulebis orpiruli forma,
7. ritmi sinqronulad an asinqronulad moZravi xmebiT,
8. metrulad xazgasmul droebze banze ufro xSirad kvintiT,
SedarebiT naklebad oqtaviT daSenebuli maRali xma,
9. verbaluri teqsti saxasiaTo glosolaliebiT (`orera~,
`abarera~ da sxv.) da saqorwilo Sinaarsis leqsebiT.
am jgufis `mayrulebi~ saerTo warmomavlobisaa.
oTxwiladi `mayrulebis~ mesame qvejgufSi Sedis zemoimeruli
`mayrulebi~, romlebic meore qvejgufis `mayrulebisagan~ gansxvavdeba
gazrdili struqturiT (variantulad cvalebadi, SeWrili kadansiT
daboloebuli simetriuli aRnagobis muxlebiT _ 10+1 taqti); baniT da
ZiriTadi hangiT.
calke, qvejgufs (rigiT meoTxes) qmnis, aseve, megruli `mayrulebis~
(`kuCxa bedinerebis~) erT-erTi saxeoba. nimuSebi sawyisi intonaciiTa da
glosolaliebiT, zeda xmebSi xSiri paraleluri terciebiT, paraleluri
samxmovanebebiT, saerTo xasiaTiT, simkvircxliTa da xmebis sisxartiT
Camouvardeba rogorc tipur megrul, ise dasavleT saqarTvelos sxva
kuTxeebis `mayrulebs~. misi musikaluri analizis Sedegad Cndeba eWvi imis
Sesaxeb, rom simReris am variantis Camoyalibebaze garkveuli zegavlena
sasceno praqtikaSi mis aqtiur damkvidrebas da lotbarTa Carevasac unda
emoqmeda.
oTxwiladi `mayrulebis~ mexuTe qvejgufs megruli `kunta bedinerebi~
warmoadgens. am simRerebs danarCeni oTxwiladi `mayrulebisgan~ upirveles
yovlisa, xasiaTi ganasxvavebs. `kunta bedinera~ umetesad RiRiniT
8
sruldeba. zog SemTxvevaSi trios mier. am simReras sakmaod rTuli
polifoniuri faqtura gaaCnia.
oTxwiladi `mayrulebis~ Semdeg, rigiT meeqvse qvejgufSi erTiandeba
am simReris guruli, yvelaze rTuli faqturis maRalganviTarebuli
nimuSebi. guruli `mayrulebis~ msgavseba da saerTo kanonzomierebebi maT
erTi Ziridan warmomavlobaze miuTiTebs. am simRerebs bevri ram
anaTesavebs dasavleT saqarTvelos sxva kuTxeebis `mayrulebTanac~, Tumca
musikaluri enis TandaTan garTulebam guruli `mayrulebi~ maT daaSora.
dasavleT saqarTvelos sxva kuTxeebis nimuSebTan gacilebiT axlosaa
SedarebiT martivi faqturis mqone `mayrulebi~, romlebic guriaSi, aseve,
gvxvdeba.
oTxwiladi `mayrulebis~ bolo, meSvide qvejgufi moicavs am Janris
aWarul simRerebs, romlebic gansxvavebulia faqturiT da mravalxmianobiT.
saqarTvelos am kuTxeSi sakmaod xSiria orxmiani `mayrulebi~. maTTvis
damaxasiaTebelia sisadave da arqauli JReradoba, romelsac xSiri
kvinturi paralelizmi iwvevs. samxmian `mayrulebSi~ maRali (I) xmis
SedarebiT gviandel warmoSobaze metyvelebs banTan misi oqtauri da
kvinturi koordinaciac.
qobuleTis mxareSi Cawerili `mayrulebi~ Tavisi ganviTarebis doniT
aRemateba aWaruls (or- da samxmians), magram CamorCeba gurul
maRalganviTarebul nimuSebs.
aWaruli `mayrulebi~ musikalurad dakavSirebulia rogorc
dasavleT, ise aRmosavleT saqarTvelos amave Janris simRerebTan.
gansakuTrebiT sayuradReboa qarTl-kaxur nimuSebTan msgavseba, rac banis
melodiur formulaSi iCens Tavs.
oTxwiladis garda, qarTul musikalur folklorSi gvxvdeba
samwiladi `mayrulebic~. isini saxezea TuSur, qarTl-kaxur da raWul
musikalur dialeqtebSi, aseve _ erwo-TianeTis mxareSi. Tavisi gavrcelebis
arealiT da raodenobiT es nimuSebi CamorCeba zemoT ganxiluls.
9
samwiladi `mayrulebis~ pirvel qvejgufs qmnis TuSuri `mayruli~. igi
samwiladi zomiT, rbili sinkopiT, taqtebis kenti ricxviT Seicavs
aRmosavleT saqarTvelosa da kerZod qarTluri ferxulisaTvis
damaxasiaTebel niSnebs, Tumca samwiladi saferxulo wyoba da
aqcentirebuli metrika, rac saferxulo simRerebis yvelaze mkafio
maxasiaTebelia, simReris audioCanaweris mosmenisas arc Tu mkveTria. Cveni
azriT TuSuri `mayruli~ im tipis saferxuloebs ganekuTvneba, romelSic
ar vxvdebiT aqcentirebul samwiladobasa da saferxulo wyobas, Tumca
miuxedavad amisa misi Sesrulebis forma saferxuloa.
Tavisi musikaluri kanonzomierebebiT erTmaneTs aSkarad enaTesaveba
samwiladi `mayrulebis~ meore qvejgufSi Semavali erwo-Tianuri, qarTl-
kaxuri da aRmosavlurqarTulis tipis raWuli `mayrulebi~. am simRerebs
saerTo aqvs:
1. maJoruli mixrilobis arakontaqturi hangi,
2. burdonuli bani VII, I safexurebiT,
3. damaboloebeli intervali _ kvinta,
4. ritmi sinqronulad moZravi xmebiT,
5. aqcentirebuli metrika, rbili sinkopa,
6. struqtura 6-taqtiani muxliT,
7. Sesrulebis orpiruli forma,
8. verbaluri teqsti ZiriTadad tradiciuli saqorwilo leqsebiT.
samwiladi `mayrulebis~ rigiT mesame qvejgufs qmnis
dasavlurqarTulis tipis raWuli `mayrulebi~. am simRerebs axasiaTebs:
1. msgavsi sawyisi intonacia,
2. maJoruli mixrilobis kontaqturi hangi,
3. bani centraluri tonis qveviT mdebare VII, VI, V, IV safexurebiT;
4. damaboloebeli intervali _ unisoni,
5. ritmi sinqronulad moZravi xmebiT,
6. aqcentirebuli metrika, rbili sinkopa,
7. struqtura variantulad cvalebadi, SeWrili kadansiT daboloebuli
simetriuli aRnagobis muxlebiT (5+1 taqti),
10
8. Sesrulebis orpiruli forma,
9. verbaluri teqsti saxasiaTo glosolaliebiT (`aralo~, `aridaralo~) da
saqorwilo Sinaarsis leqsebiT.
qarTul musikalur folklorSi gvxvdeba, aseve, sam- da oTxwiladi
`mayrulebisagan~ sruliad gansxvavebuli, Tavisufalmetriani `mayrulebi~,
romlebic `mayrulis~ Janris simRerebisaTvis aratipur rig
kanonzomierebebs efuZneba. aseT `mayrulebs~ aerTianebs:
1. msgavsi sawyisi intonacia,
2. maRal xmebSi monacvleobiT mJReri hangi, mdidari melizmatikiT,
3. burdonuli (gabmuli) bani,
4. mravalferovani ritmuli suraTi,
5. struqtura sxvadasxva centraluri toniT dabolovebuli
frazebiT, romlebic modulaciebis Sedegia,
6. verbaluri teqsti TxrobiTi xasiaTis (xSirad saxumaro,
zogjer saqorwilo) leqsebiT.
Tavisufalmetriani `mayrulebi~ Tavisi musikaluri kanonzomierebebiT
grZel `sufrul~ simRerebs hgavs. maT aaxlovebs: cvalebadi da Tavisufali
metri, hangis improvizaciuloba, modulaciuri gegmebi, ori solistis
monacvleoba gabmuli banis fonze.
Tavi III
mayrulis~ monaTesave simRerebi qarTul musikalur folklorSi
`mayrulebis~ musikaluri maxasiaTeblebis didi nawili mxolod am
Janris nimuSebs ar axasiaTebs. mTeli rigi aseTive parametrebi gvxvdeba
sxva JanrebSic _ rogorc Zvel misadagebul, ise SedarebiT gviandeli
warmoSobis miusadagebel simRerebSi.
qarTl-kaxuri oTxwiladi `mayrulebis~ musikaluri enis
Taviseburebebis kvlevisas gamovlinda simRerebi, romlebic Tavisi
kanonzomierebebiT `mayrulebs~ enaTesaveba, Tumca ar aris saqorwilo da
saxelwodebebic gansxvavebuli aqvs. aseTebia: `qarTvelo, xeli xmals ikar~,
`aralalo~; `laSqruli~; `aragvispiruli laSqruli~; `mxedruli~;
11
`garekaxuri laSqruli~; `mgzavruli~; `waiyvanes Tamar qali~; `CauxdeT
baraTaSvilsa~; `murmano~; `dianbego~; `avTandil gadinadira~; `gafrindi,
Savo mercxalo~ `varsali lale~, `oduri~ da `grZeli kaxuri
mravalJamieri~.
zemoT CamoTvlil qarTl-kaxur nimuSebs amave dialeqtis
`mayrulebTan~ aaxloebs. esenia: rTuli modulaciuri kvartuli kadansi,
struqtura, ZiriTadi hangi, glosolaliebi, azrobrivi mniSvnelobis mqone
sityvieri teqsti da Sesrulebis forma.
qarTl-kaxur musikalur dialeqtSi gvxvdeba iseTi simRerebic,
romlebic samwiladi, saferxulo wyobis `mayrulebisagan~ unda iyos
warmoSobili. miuxedavad imisa, rom am simRerebis saxelwodebebi da
verbaluri teqstebi ar ukavSirdeba saqorwilo Tematikas, Tavisi
musikaluri kanonzomierebebiT isini ganxiluli `mayrulebis~ gverdiT unda
davayenoT. ori qarTluri `saferxulo~ faqtobrivad, qarTluri samwiladi
saferxulo wyobis `mayrulebis~ identuria. samwiladobisa da saferxulo
wyobis garda, maT msgavsi aqvs ZiriTadi hangi, harmonia, orsafexuriani
burdonuli bani, akordika, muxlebis moculoba da Sesrulebis orpiruli
forma.
`mayrulis~ monaTesave simRerebi gvxvdeba dasavleT saqarTvelos
musikalur dialeqtebSic. aseTia, magaliTad, imeruli `ofeTura~, megruli
`vaxtanguri~, amave kuTxeebis `mayrulebis~ msgavsi `mgzavrulebi~. mayrulis
monaTesave simRerebiT sayuradReboa guriac. aq cnobilia `orira~ _
samgzavro-salaSqro simRera da `dedoflis simRera~, romelsac xSirad
`vaxtangursac~ eZaxian. guriis mezobel kuTxeSi, aWaraSi saxelwodebebi
`orira~ da `dedoflis simRera~ `mayrulebis~ sinonimebia. Janruli
sxvaobis miuxedavad, dasaxelebuli guruli simRerebis iseTi musikaluri
parametrebi, rogoricaa metr-ritmi, struqtura, ZiriTadi hangi, Sesrulebis
forma, maT `mayrulebTan~ anaTesavebs. SesaZloa, am simRerebis Ziric
mayrulis JanrSi iyos saZiebeli. Zveli Janrebis safuZvelze axlebis
warmoSobas guruli musikaluri dialeqtis maRalganviTarebulobamac
Seuwyo xeli.
12
Tavi IV
keris garSemovlisas saTqmeli saqorwilo simRera aRmosavleT
saqarTveloSi
qarTuli qorwilis erT-erTi yvelaze mniSvnelovani monakveTi
kerasTan Sesasrulebeli ritualia. disertaciis meoTxe TavSi ganxilulia
saqorwilo simRera `jvari winasa~, romelic swored am rituals
ukavSirdeba.
`kera, keria _ tradiciuli saxlis centraluri adgilia. aq xdeba
ojaxis yvelaze mniSvnelovani aqtebi: anTia mudmivi cecxli, mzaddeba
yoveldRiuri sazrdo ojaxis wevrebisaTvis, aq iyris Tavs ojaxi
yoveldRiuri trapezisaTvis, mis garSemo Semoatareben ojaxis axal wevrs
_ axladmoyvanil patarZals~ (kiknaZe, 2007:100-101).
keris garSemovlis rituals axlda saqorwilo simRera, romelic
gavrcelebuli iyo: xevsureTSi (`jvari winasa~/`jvaris winasa~), fSavSi
(`jvaris winasa~/`joris winasa~/`jvarobis simRera~), TuSeTSi (`jvari
winasa~), mTiuleTSi (`jvaris winasa~/`jvaris ferxuli~/ `joris winasa~),
gudamayarSi (`joris winasa~/`jvaris winasa~), erwo-TianeTSi (`jvaris
winasa~), qarTlSi (`jvaris winasa~), kaxeTSi (`jvari wina~/`jvari da winao~),
javaxeTsa da raWaSi (`jvari wina~). miuxedavad amisa, simRera CamoTvlil
kuTxeTa mxolod erT nawilSia Cawerili. esenia: fSavi, mTiuleTi,
gudamayari, erwo-TianeTi, qarTli da kaxeTi.
`jvari winasa~ ar aris dafiqsirebuli xevsureTSi, Tumca am simReris
mniSvnelovani roli, zogadad, saqorwilo ritualSi da misi gavrcelebis
sakmaod didi areali (faqtobrivad, mTeli aRmosavleTi saqarTvelo)
gvafiqrebinebs, rom igi aqac unda arsebuliyo.
musikalurad ucnobia `jvari winasas~ TuSuri variantic, Tumca
aqauri qorwilis s. makalaTiaseuli aRweriloba simReris uwin arsebobas
saqarTvelos am kuTxeSic adasturebs (makalaTia, 1983:165).
sayuradReboa, rom xevsureTisagan gansxvavebiT (sadac `jvari winasas~
mayrebi asruleben), eTnografiul cnobebSi, TuSuri `jvari winas~
Semsruleblad erTi piri _ `xanjalamowvdili ejifi~ _ saxeldeba. Janris
koleqtiuri xasiaTis miuxedavad, gamoricxuli ar aris, rom aq solo
13
intonireba igulisxmebodes. am varauds is faqtic ganamtkicebs, rom Zveli
TuSuri simRerebis umetesoba erTxmiania, xSiria solo intonirebis
SemTxvevebi.
qorwilSi `jvari winas~ Sesrulebis tradicias zepirsityvierebis
mkvlevrebi _ e. virsalaZe (virsalaZe, 1964:149) da s. Coxeli (Coxeli, 1990:49)
_ javaxeTSic adastureben.
dasavleT saqarTveloSi simRera `jvari winasa~, faqtobrivad, ar
gvxvdeba. am mxriv erTaderTi gamonaklisi raWaa: e. virsalaZis mixedviT,
`nefis saxlSi axalgazrdebi samjer Semouvlidnen keras jvariswinas
simReriT~ (virsalaZe, 1977:84). dasavleT saqarTvelos am kuTxeSi simReris
arsebobis erTi SexedviT ucnaur faqts raWuli musikaluri dialeqtis
gansakuTrebuli buneba unda ganapirobebdes _ mas xom Sualeduri adgili
uWiravs aRmosavlur da dasavlurqarTul dialeqtebs Soris. am kuTxis
xalxur musikaSi SeiniSneba orive arealisaTvis damaxasiaTebeli niSnebi,
wminda raWuli simRerebis gverdiT aq gvxvdeba aRmosavleT saqarTvelos,
metwilad, qarTl-kaxeTidan Sesuli simRerebi. cxadia, msjeloba gacilebiT
gagviadvildeboda musikaluri nimuSis arsebobis SemTxvevaSi.
`jvari winasa~ sruldeba keris garSemovlis, keris irgvliv siarulis
dros. aseTi Sesrulebis da, agreTve, imis gamo, rom simReris musikaluri
mxare aSkarad gamoxatuli saferxulo wyobis niSan-Tvisebebs atarebs,
`jvari winasa~ ferxulad miiCneva. saferxulo Sesruleba TavisTavad
ganapirobebs `jvari winasas~ orpirulobas. aRmosavleT saqarTvelos
sxvadasxva kuTxeSi (fSavSi, mTiuleTSi, gudamayarSi, erwo-TianeTSi
qarTlsa da kaxeTSi) Cawerili, keris garSemovlisas saTqmeli saqorwilo
simReris Seswavla aaSkaravebs erTi Janris sxvadasxvadialeqturi nimuSebis
erTi Ziridan warmomavlobas. amave nimuSebisaTvis damaxasiaTebel, maT
ganmasxvavebel niSan-Tvisebebs TiToeul SemTxvevaSi ZiriTadad ama Tu im
musikaluri dialeqtis Taviseburebebi ganapirobebs.
keris garSemovlisas saTqmeli simRebis Seswavlis Sedegad dadginda
maTi saerTo kanonzomierebebi:
1. sawyisi daRmavali intonacia, xSirad kilos umaRlesi bgeridan,
2. minoruli mixrilobis arakontaqturi ZiriTadi hangi dabali
meore safexuriT, melizmatikiT,
14
3. burdonuli bani VII, I safexurebiT,
4. samwiladi zoma,
5. ritmuli suraTi rbili sinkopiT,
6. aqcentirebuli metrika,
7. Sesrulebis orpiruli forma,
8. verbaluri teqsti `jvari winasasTvis~ tradiciuli leqsebiT,
9. orxmianoba fSaur, gudamayrul da erwo-Tianur nimuSebSi;
samxmianoba moxeur, mTiulur da kaxeTSi Caweril nimuSebSi,
10. orxmiani nimuSebis struqtura _ 2 Tanabari winadadebisagan
Semdgari 6-taqtiani muxliT; samxmianebisa _ 8-taqtiani muxliT,
11. damaboloebeli intervalebi: unisoni _ orxmian nimuSebSi da
kvinta _ samxmianebSi).
Tavisi funqciiT keris garSemovlisas saTqmel `jvari winasebs~ hgavs
moxeuri `joruli~/ `jvaruli~, Tumca, funqciuri msgavsebis miuxedavad,
moxeuri simReris musikaluri ena sagrZnoblad gansxvavebulia. nimuSSi ar
fiqsirdeba `jvari winasasTvis~ tipuri Sesrulebis forma, rbili sinkopa,
saferxulo wyoba. gamoricxuli ar aris, rom saferxulo wyobis TandaTan
Sesusteba da metr-ritmuli Tavisufleba simReris socialuri funqciis
cvalebadobas gamoewvia.
TaviNV
sxvadasxva saqorwilo wes-Cveuleba da maTi Tanmxlebi musika
disertaciis mexuTe TavSi ganxilulia saqorwilo sufris Tanmxlebi
simRerebi, saqorwilo cekva-TamaSobebi da ferxulebi, gamosaRviZebeli
simRerebi, qalTa saqorwilo repertuari, saflavze gasvlis wesi da misi
Tanmxlebi musika, mefis ganadirebis rituali da saqorwilo sakravieri
musika.
Sinaarsis mixedviT saqorwilo sufrasTan Sesasrulebel simRerebs
ganekuTvneba kaxeTSi Cawerili `mefis dalocvebi~. Tavisi musikaluri
kanonzomierebebiT es simRerebi tipuri kaxuri `sufrulebia~. isini
qarTlSi gavrcelebul Tavisufalmetrian `mayrulebsac~ mogvagonebs. es
15
faqti kidev erTxel gvafiqrebinebs, rom qarTluri Tavisufalmetriani
`mayrulebi~, sufrasTan Sesasrulebeli simRerebia.
eTnografiuli da eTnomusikologiuri literaturis mixedviT,
saqorwilo sufras mravalferovani musikaluri Tanxleba hqonia mesxeT-
javaxeTSic.
cnobilia v. maRraZis mier Cawerili saqorwilo simRerebi.
safiqrebelia, rom samxmiani mReris tradiciis dakargvamde isini
mravalxmiani (samxmiani) da amave tipis qarTl-kaxuri simRerebis msgavsi
iqneboda.
saqorwilo repertuari aRmosavleT saqarTvelos mTaSi, kerZod
xevsureTSic aris fiqsirebuli. Tumca am kuTxeSi Cawerili nimuSebi arc
`jvari winasebia~ da arc `mayrulebi~. erT maTgans `saqorwilo simRera~
hqvia, meores ki _ `qorwilis samRerali~. gamoricxuli ar aris, rom am
tipis simRerebi saqorwilo purobas xleboda.
simRerebi, romelTa Sesrulebac saqorwilo nadims an mis Semdgom
periods ukavSirdeba, dasavleT saqarTveloSic gvxvdeba.
eTnografiuli cnobebis Tanaxmad, svanur saqorwilo sufrasTan, siZe-
patarZlis sadRegrZelos moyveboda saqorwilo simRera `sadami~ am
simReras aseve asrulebdnen kerasTan.
`sadami~ sakmaod gavrcelebuli simReraa. Tavisi musikaluri
maxasiaTeblebiT igi gacilebiT ufro axlosaa amave dialeqtis sakulto-
saritualo simRerebTan, vidre `mayrulebTan~.
specialurad saqorwilo sufrisTvis gankuTvnili simRerebi
arsebobda raWaSi, samegrelosa da aWaraSi.
Zvel saqarTveloSi saqorwilo rituali saqorwilo nadimis Semdegac
ar iTvleboda dasrulebulad. igi meore dResac grZeldeboda da zogierT
kuTxeSi saintereso sanaxaobad iqceoda xolme.
qorwils ukavSirdeba aWarul-SavSuri `ohoi nano~, mesxuri `Svidi
wyvili ferxuli~, kaxuri `vai sabra~. specialur saqorwilo repertuars
ganekuTvneboda `gamosaRviZebeli simRerebi~, saflavebis kurTxevisa da
mefis ganadirebis Tanmxlebi simRerebi da ferxulebi. eTnografiul
literaturaSi damowmebulia saqorwilo sabavSvo TamaSobebic
(nanobaSvili, 1988:62, 90, 91).
16
saqorwilo qalTa repertuars mxolod ori simRera _ aWarul-
SavSuri `gelino~ da `vin mogitana~ _ SemorCa. specialuri literaturis
Tanaxmad qalTa mier Sesasrulebeli saqorwilo simRerebi saqarTvelos
sxva kuTxeebSic arsebobda.
saqarTvelos sxvadasxva kuTxis saqorwilo ritualSi bunebrivia
sakravieri musikac JRerda. am mxriv gansakuTrebuli mravalferovnebiT
aWara gamoirCeva.
Tavi VI
saqorwilo tradiciebi da musika saqarTvelos sazRvrebs gareT
(fereidanSi, saingiloSi, lazeTsa da SavSeT-imerxevSi) mcxovreb
qarTvelebSi
musikaluri tradiciis, simyaresa da sicocxlisunarianobas im
kulturis siZliere ganapirobebs, romelSic igi arsebobs. ramdenadac
ufro Zlieria kultura, imdenad ufro metad aris mzad SeinarCunos
TviTmyofadoba, miiRos da erovnul niadagze gardaqmnas sxva
kulturebidan Sesuli elementebi. kulturaTa urTierTgavlena ki, rogorc
wesi, bunebrivi da Seuqcevadi procesia, romelsac didi mniSvneloba aqvs
maT formirebaSi. K
qarTul mravalxmian musikaze sxva xalxTa musikis an piruku
gavlenebze msjelobisaTvis uaRresad mniSvnelovania Cveni qveynis
sazRvrebs gareT mcxovreb qarTvelTa _ kerZod, fereidnelTa, ingiloTa,
lazTa da SavSel-imerxevelTa, musikaluri tradiciebi. disertaciis meeqvse
TavSi saqorwilo musikisa da tradiciebis magaliTze naCvenebia Tu rogor
warimarTa ucxo da qarTulisagan diametrulad gansxvavebul musikalur
arealSi moxvedrili qarTuli kulturis bedi, ramdenad Tavdacvisunariani
aRmoCnda qarTuli mravalxmiani musikaluri azrovneba monodiuri
kulturebis pirobebSi. F
iranis provinciaშi, fereidanSi XVII saukuneSi samSoblodan iZulebiT
gadasaxlebul qarTvelebs mdidari musikaluri kultura unda hqonodaT.
17
fereidnul qorwilSi dasturdeba Semdegi sakravebi: Tari, sazi,
Wianuri, naRara, daira, dafi da doli (WeliZe, 1951:94; SaraSeniZe, 1969:32-37).
rogorc irkveva am sakravebis garda, aq specialuri sqorwilo simRerebic
JRerda (gociriZe, 1987:100). Cvens xelT arsebul cnobebSi saxelwodeba
`mayruli~ arsad gvxvdeba, magram aRwerilobiT, Sesrulebis droiTa da
funqciiT simRera, romelsac mayrioni mgzavrobisas asrulebda swored
`mayrulad~ unda miviCnioT.Aaq aseve scodniaT patarZlis gasacilebeli da
axal ojaxSi Seyvanis dros Sesasrulebeli qalTa simRerebi. dRes
cnobilia maTi mxolod verbaluri teqstebi.
rogorc Cans, saukuneebis ganmavlobaSi fereidanSi mcxovrebi
qarTvelebi axerxebdnen, garkveuli formiT SemoenaxaT qarTuli xalxuri
musikaluri tradicia, Tumca bolo periodSi igi TandaTan ikargeba
sparsuli kulturis farglebSi. aRmosavluri gavlenis garda, es faqti,
istoriul samSoblosTan kontaqtebis sisustesac unda gamoewvia.
ingilour qorwilSi mravalferovani sakravieri musika JRerda.
cnobebSi dasaxelebulia: fanduri, stviri, salamuri, buzika, garmoni, sazi,
zurna, dafi da naRara (janaSvili, 1991:11).
sasiZos ojaxidan patarZlis saxlamde da piriqiT mayrionis
msvlelobas zurna da doli JRerda (iqve:11). aSkaraa, rom am SemTxvevaSi
sakravieri musika tradiciul saqorwilo simReras, `mayruls~, enacvleba,
vinaidan qorwilis zemoT dasaxelebul momentebs saqarTveloSi swored
`mayrulebi~ axlda. rogorc Cans, sakravieri musikis rolis zrda, mesxeT-
javaxeTisa da aWaris msgavsad, saingiloSic aRmosavluri musikis gavlenam
da simReris tradiciis Sesustebam ganapiroba.
mSobliur ojaxTan patarZlis gamomSvidobebisas Sesasrulebeli
musikaluri nimuSebi fereidnis msgavsad, saingiloSic arsebula. qorwils
ukavSirdeboda simRera `dedaჲ qal waiyones~, `ToroRai modis~, `kuCxa-
kuCxa~.
lazur qorwilSi fereidnisa da saingilos msgavsad mniSvnelovani
adgili eTmoboda sakravier musikas. sakravebidan aq gamoiyeneboda: pilili,
18
qamanCa, doli, Wiboni da salamuri; patarZlis wayvanisas zogjer _ dauli
(didi doli) da zurna.
cnobilia lazuri qorwilis Tanmxlebi erTxmiani simRerebic. esenia
`Tiramola~, `Wuta nusa~ da `wulo bozo~.
aRsaniSnavia isic, rom dResdReobiT saqarTvelos teritoriaze
mdebare lazuri soflebis mkvidrebi cdiloben, SeZlebisdagvarad
aRadginon mravalxmiani mReris tradicia maT mexsierebaSi SemorCenili
lazuri melodiebis mraval xmaSi Sesrulebis gziT. samxmiani simRerebi
romlebsac dRes lazebi asruleben, ukanaskneli aTwleulebis produqtia.
saqarTvelos sazRvrebs gareT mcxovrebi qarTvelebis saqorwilo
musika da tradiciebi yvelaze ukeT `TurqeTis saqarTveloSi~, kerZod,
sofel hairiesa da maWaxlis xeobaSia Semonaxuli. amas mowmobs aq
gavrcelebuli orxmiani `mayrulebi~. aqve gvxvdeba qalTa saqorwilo
repertuaric. patarZlis Semosvivsas Sesasrulebeli erTxmiani `vin
mogitana~ da misi gasacilebeli `gelino~.
Tavi VII
qarTul-afxazuri da qarTul-osuri paralelebi saqorwilo musikis
magaliTze
eTnografiuli cnobebis mixedviT, afxazur qorwils rTuli da
mravalferovani wesebi axlda. saxalxo dResaswaulad qceul sanaxaobas
gansakuTrebuli mniSvneloba hqonda ara mxolod saqorwino wyvilis,
aramed mTeli soflis cxovrebaSi. Teatralizebul sanaxaobad qceuli
qorwili, rogorc wesi, ramdenime dRis ganmavlobaSi grZeldeboda. mas Tan
axlda simRera, cekva, jiriTi da Tofis srola (Джанашия, 1960:91).
specialuri literaturis Seswavla adasturebs, rom afxazuri
qorwili zogadkavkasiuri struqturisaa. ceremoniis ZiriTadi momentebia:
sasiZos mayrebis misvla sapatarZlos ojaxSi, sapatarZlos gamoTxoveba
mamiseuli saxlis kerasTan, msvleloba sasiZos ojaxisaken, sapatarZlos
axal ojaxSi Seyvana, kerasTan ziareba da bolos _ saqorwilo nadimi.
19
qarTuli `mayrulebis~ msgavsad, afxazeTSi patarZlis wayvanisas
(gzaSi) da axal ojaxSi miyvanisas sruldeboda simRerebi saxelwodebebiT
_ «Aчара лаагара ашьа» da «Aтацаагарашьа». am simRerebs zogjer `uaridadas~ an
`radedas~ uwodeben, maTSi gamoyenebuli sawyisi da ZiriTadi
glosolaliebis gamo. sayuradReboa, rom msgavsi glosolaliebi _ `orira~,
`ori oxo~, `ori rama~ da sxv. _ `mayrulTa~ saxelwodebebad
saqarTveloSic gvxvdeba.
musikaluri masalis analizi cxadyofs, rom patarZlis wayvanisas
(gzaSi) da axal ojaxSi Seyvanisas Sesasrulebeli zogierTi afxazuri
simRera, Tavisi yvela parametriT, dasavleT saqarTvelos sxvadasxva
kuTxis `mayrulebs~ hgavs. sayuradReboa, rom es simRerebi samxmiania,
qarTveli eTnomusikologebi (v. axobaZe, gr. CxikvaZe, o. CijavaZe, e.
WoxoneliZe) samxmianobas afxazurSi qarTulis (gansakuTrebiT, megrulisa
da, nawilobriv, svanuris) gavlenis Sedegad miiCneven. amave mosazrebas
iziareben afxazi mkvlevrebic (S. inal-ifa, m. xaSba).
patarZlis wayvanisas da axal ojaxSi misvlisas Sesasrulebeli
simRerebis garda, afxazur masalebSi ipoveba saqorwilo nadimis Tanmxlebi
sacekvaoebic _ «Aчара ашьа» da «Aчара ркуашага ашьа». eTnografiuli
literaturis mixedviT, sufrasTan ferxulebic ibmeboda; ferxuli
«Aибарикарашьа» ki qorwilis dasasruls, mzis amosvlis Semdeg unda
SeesrulebinaT. samwuxarod, am ferxulis musikaluri teqsti da
qoreografiuli naxazi CvenTvis ucnobia. niSandoblivia, rom qorwilis
dasrulebas saqarTvelos zogierT kuTxeSic simReriT, dasakraviT da
ritualuri cekviT aRniSnavdnen.
amgvarad, afxazur musikalur folklorSi gamoiyofa saqorwilo
simRerebis ori ZiriTadi jgufi _ `mgzavrulis~ tipisa da sacekvao. maT
Soris, Cven xelT arsebuli masalebis safuZvelze, bevrad ufro
gavrcelebuli da popularuli Cans qorwilSi Sesasrulebeli sacekvaoebi.
amaze metyvelebs rogorc fono, ise sanoto variantebis SedarebiT
soliduri raodenoba. saxezea rogorc uTanxlebo, ise sakraviT
Tanxlebuli simRerebi.
20
saqarTvelos msgavsad, mayrebsa da maT meTaurs oseTSic qorwilamde
irCeven. osur enaze mayars Чиндзхасджыста hqvia. dedoflis wamosayvanad
gamgzavrebamde mayrebi Semweobas sTxoven gzis mfarvel vasTirjis, igive
wminda giorgis (Ванеев, 1955:76).
patarZlis wayvanamde sruldeba misi gamosyidvis wesi. axalgazrdebi
dedofals acileben simReriT, romelSic mimarTaven sapatarZlos dedas da
swuxan misi mdgomareobis gamo. saxlidan patarZlis gayvanis Semdeg isev
amboben responsorul locvas xucaus misamarTiT. mayrioni kvlav musikiTa
da simReriT tovebs saxls. sasiZos ojaxs miaxloebuli axalgazrdebi isev
mRerian (Хамицаева, 1985:121-136).
rogorc cnobilia, osuri simRerebi, ZiriTadad, orxmiania; samxreT
oseTSi arsebuli samxmiani nimuSebi, Tavad osi mkvlevrebis azriT,
qarTulis gavlenis Sedegi unda iyos (v. abaevi, b. galaevi, q. cxurbaeva). es
suraTi CvenTvis cnobil osur saqorwilo simRerebSic asaxulia. nimuSebi
or- an samxmiania. mravalxmianobis wamyvani forma burdonulia; simReris
manZilze kilouri sayrdeni araerTxel icvleba. saxasiaToa melodiis
mwverval-wyarodan daSveba da misi sekvenciuri ganviTareba. rTuli,
Sereuli zomebi da sinkopirebuli ritmi. aqve sagrZnobia intonaciuri
siaxlove afxazur simRerebTan.
daskvna
qarTuli saqorwilo ritualis Tanmxlebi tradiciuli musikis
Seswavlis Sedegad SeiZleba davaskvnaT:
mayrulis Janri mniSvnelovan adgils ikavebs qarTuli musikaluri
folkloris Janrul sistemaSi. igi, erTi mxriv, aris centraluri Janri
masze gacilebiT didi da mravlismomcveli saqorwilo musikisa, xolo
meore mxriv, TviTon aerTianebs gansxvavebul qveJanrebs: mgzavrulis tipis,
saferxulo wyobisa da sufrulis tipis `mayrulebs~.
qarTul sasimRero SemoqmedebaSi yvelaze farTod warmodgenilia
oTxwiladi, mgzavrulis tipis `mayrulebi~; SedarebiT naklebad aris
gavrcelebuli samwiladi saferxulo wyobis `mayrulebi~ da kidev ufro
21
iSviaTad (mxolod qarTl-kaxuri musikaluri dialeqtis qarTlur
kilokavSi) gvxvdeba Tavisufalmetriani, sufrulis tipis `mayrulebi~.
Tavisi musikaluri kanonzomierebebiT oTxwiladi, mgzavrulis tipis
`mayrulebi~ ramdenime gansxvavebul qvejgufs qmnis.
pirvel qvejgufSi Sedis saerTo stiluri niSnebis mqone qarTl-
kaxuri `mayrulebi~, meore qvejgufi aerTianebs svanur, raWul, leCxumur,
qvemoimerul da megrul `mayrulebs~, mesame qvejgufSi Sedis zemoimeruli
`mayrulebi~, calke, qvejgufs (rigiT meoTxes) qmnis megruli `kuCxa
bedinera~, mexuTe qvejgufSi Sedis megruli `kunta bedinerebi~, meeqvse
qvejgufSi erTiandeba `mayrulis~ guruli nimuSebi, meSvide qvejgufi
moicavs am Janris aWarul simRerebs.
oTxwiladis garda, qarTul musikalur folklorSi gvxvdeba
samwiladi `mayrulebic~.
pirvel qvejgufSi erTiandeba TuSuri `mayrulebi~, meore qvejgufs
qmnis erwo-Tianuri, qarTl-kaxuri da aRmosavlurqarTulis tipis raWuli
`mayrulebi~, mesame qvejgufSi erTiandeba dasavlurqarTulis tipis raWuli
`mayrulebi~.
qarTul musikalur folklorSi _ kerZod qarTlSi gvxvdeba, aseve,
sam- da oTxwiladi `mayrulebisagan~ sruliad gansxvavebuli,
Tavisufalmetriani `mayrulebi~.
saqarTvelos sxvadasxva kuTxeSi gavrcelebuli gansxvavebuli tipis
`mayrulebi~, rogorc wesi, uTanxlebod, usakravod sruldeba. aSkaraa, rom
qarTuli musikaluri folkloris zogadi suraTi _ xmierTan SedarebiT,
sakravieri musikis mokrZalebuli adgili _ saqorwilo musikazec
vrceldeba (sakravi gacilebiT xSirad gamoiyeneba saqarTvelos sazRvrebs
gareT mcxovreb qarTvelTa saqorwilo musikaSi, risi mizezic ucxo
kulturis gavlenis Sedegad mravalxmiani mReris tradiciis Sesusteba,
zogan ki _ moSla unda iyos).
22
qarTuli `mayrulebis~ musikaluri enis Taviseburebebis kvlevisas
gamovlinda simRerebi, romlebic Tavisi kanonzomierebebiT `mayrulebs~
enaTesaveba, Tumca saqorwilo rituals ar ukavSirdeba.
`mayrulis~ monaTesave simRerebi, `mayrulebisagan~ gansxvavebiT, maTze
gvian warmoSobili miusadagebeli simRerebia, romelTa Sesrulebac yofaSi
garkveuli droiT da adgiliT ar aris SezRuduli. zogi qarTl-kaxuri
guruli da imeruli simReris didi msgavseba `mayrulebTan~ gvafiqrebinebs
am simRerebis momdinareobas gacilebiT Zveli `mayrulis~ Janridan:
`mayrulebis~ smeniTi STabeWdilebebis Sedegad Seqmnili es simRerebi
Semdeg sasceno praqtikis wyalobiT unda gavrcelebuliyo da
gapopularulebuliyo.
yofidan gamqrali `mayrulebisa~ da maTi monaTesave simRerebis
SedarebiTi Seswavla `mayrulis~ Janris saxecvlis saintereso gzas
gviCvenebs.
qarTuli qorwilis erT-erT yvelaze mniSvnelovan monakveTs kerasTan
Sesasrulebeli rituali warmoadgens.
aRmosavleT saqarTvelos sxvadasxva kuTxeSi (fSavSi, mTiuleTSi,
gudamayarSi, erwo-TianeTSi qarTlsa da kaxeTSi) Cawerili, keris
garSemovlisas saTqmeli saqorwilo simReris Seswavla aaSkaravebs erTi
Janris sxvadasxvadialeqturi nimuSebis erTi Ziridan warmomavlobas. amave
nimuSebisaTvis damaxasiaTebel, maT ganmasxvavebel niSan-Tvisebebs TiToeul
SemTxvevaSi ZiriTadad ama Tu im musikaluri dialeqtis Taviseburebebi
ganapirobebs.
Tavisi funqciiT keris garSemovlisas saTqmel `jvari winasebs~ hgavs
moxeuri `joruli~/`jvaruli~, Tumca, funqciuri msgavsebis miuxedavad,
moxeuri simReris musikaluri ena sagrZnoblad gansxvavebulia.
`mayrulebis~ da keris garSemovlisas saTqmeli `jvari winasebis~
garda, dRemde SemorCenili zogierTi simReriT da eTnografiuli cnobebiT
qarTul qorwilSi sxva simRerebis Sesrulebac dasturdeba. amgvar
nimuSebs Sorisaa aWarul-SavSuri `vin mogitana~ da `gelino~, qarTl-kaxuri
da mesxuri `mefis dalocvebi~, svanuri `sadami~, xevsuruli `qorwilis
23
samRerali~ da `saqorwilo simRera~. Cvenebur qorwils axlda ferxulebic
(zogjer Teatralur sanaxaobad qceuli), maT Soris: aWarul-SavSuri `ohoi-
nano~, qarTluri `bastis Cabma~, kaxuri `vai sabra~, mesxuri `Svidi wyvili
ferxuli~; da aseve _ sxvadasxva saxis TamaSobebi. specialuri musikaluri
repertuari sruldeboda qorwilis momdevno dReebSi saflavebis
kurTxevisa da mefis ganadirebis wesebSi. qorwilSi JRerda sakravieri
musikac. yvela wyaro miuTiTebs imaze, rom qarTuli tradiciuli qorwilis
ritualuri da musikaluri mxareebi gansakuTrebuli mravalferovnebiT
gamoirCeoda. samwuxarod, am ukanasknelis amsaxveli masalis didi nawili
Cvenamde ver SemorCa.
saqarTvelos sazRvrebs gareT mcxovrebi qarTvelebis saqorwilo
musikis kvleva adasturebs rom maT warsulSi mdidari musikaluri
tradicia unda hqonodaT.
fereidnelTa Sesaxeb arsebul eTnografiul literaturaSi
saxeldeba aq arsebuli mravalferovani sakravebi da qorwilis sxvadasxva
moments misadagebuli simRerebi. samwuxarod musikaluri nimuSi CvenTvis
ucnobia.
sakravebiTa da simRerebiT mdidari yofila ingiloTa saqorwilo
rituali. dRes ingilouri saqorwilo simRerebis hangebi, isic
fragmentuladaa SemorCenili.
saqorwilo musikiT (rogorc sakravieriT, ise xmieriT) mdidari
yofila lazTa saqorwilo rituali. saingilos msgavsad am SemTxvevaSic
saxezea mxolod melodiebi. Y
rogorc irkveva yvelaze ukeT musikaluri tradicia TurqeTis
saqarTveloSia SemorCenili. aq dResac axsovT tradiciuli orxmiani
mayrulebi.
kvlevis Sedegebis mixedviT, monodiuri musikaluri kulturebis
arealSi moxvedrili qarTvelebi sakuTar musikalur tradiciebs (maT
Soris, saqorwilos) SeZlebisdagvarad inarCunebdnen. dRemde Semonaxuli
sasimRero teqstebidan aSkaraa, rom simReras maT yofaSi mniSvnelovani
adgili eWira. es simRera, qarTuli musikaluri azrovnebis mravalxmiani
bunebis gamo, mravalxmiani unda yofiliyo, rasac `TurqeTis saqarTveloSi~
24
SemorCenili nimuSebic adasturebs. samwuxarod, mravalxmiani mReris
tradicia droTa ganmavlobaSi daikarga, Tumca qarTvelTa erovnuli
TviTSegneba da istoriuli samSoblos siyvaruli Tavisas mainc akeTebs _
mSobliuri musikaluri tradiciebisadmi interesi mraval xmaSi mReris
survilSic gamoixateba.
garkveuli paralelebi qarTulTan SeiniSneba afxazebisa da osebis
saqorwilo musikasa da tradiciebSic. Cven xelT arsebuli masalis
safuZvelze ufro TvalsaCinoa kavSiri afxazur da qarTul simRerebs
Soris, vidre osursa da qarTuls Soris. migvaCnia, rom arsebuli msgavseba
(gansakuTrebiT, afxazur da osur musikalur folklorSi samxmianobis
arseboba) maTze qarTulis gavlenis Sedegia. rac Seexeba orxmian simRerebs,
qarTul musikalur sistemasTan maT naklebi kavSiri aqvs.
aSkaraa, rom Tavisi mxatvruli RirebulebiT gamorCeul afxazur
musikalur folklorze, maRalganviTarebul qarTul kulturasac didi
gavlena unda moexdina. qarTuli xalxuri musikis gavlena SedarebiT
naklebad, magram mainc TvalsaCinoa osur samxmian simRerebzec.
saqorwilo wes-Cveulebebs xSir SemTxvevaSi xangrZlivi istoria aqvT.
bunebrivia drois cvlilebasTan erTad, icvleba sazogadoebis socialuri
urTierTobis formebi, warmodgenebi ama Tu im sakiTxze, mTlianad
cxovrebis stili. yovelive es tradiciebisadmi damokidebulebasac cvlis.
qorwili dResac iseTive mniSvnelovani movlenaa, rogorc warsulSi
iyo, Tumca bunebrivia yvela is xalxuri wes-Cveuleba, romlis Sesruleba
adre aucileblobas warmoadgenda, dRes zog SemTxvevaSi saerTod kargavs
aqtualobas, zogjer ki saxecvlilia, da mxolod simbolur mniSvnlobas
atarebs.
droTa ganmavlobaSi cvlilebebi ganicada saqorwilo musikamac.
rogorc Cans saqarTveloSi pirveli Zvrebi XIX saukunidan qorwilSi
tradiciuli musikis gverdiT aRmosavluri instrumentebis da maTze
Sesrulebuli repertuaris CanacvlebiT daiwyo. XX saukunidan Cndeba
qorwilSi daqiravebuli musikosebis tradicia, dol-garmoni,
eleqtrosakravebi, saestrado ansamblebi. amgvari e. w. `Tanamedrove~,
25
`moduri~ musikis gverdiT, `mayrulebis~ da sxva saqorwilo simRerebis
Sersuleba TandaTan gaiSviaTda da gansakuTrebul SemTxvevad iqca, Tumca
bolo aTwleulebSi SesamCnevia qarTuli tradiciuli musikisadmi
interesis zrda. amis gamoZaxilia gansakuTrebiT dedaqalaqSi
momravlebuli qarTuli simRerisa da galobis SemsrulebelTa jgufebi. es
interesi gansakuTrebiT axalgazrda TaobaSi SeimCneva. swored aman
ganapiroba Tanamedrove qorwilebSi zogierTi Zveli tradiciis dabruneba,
maT Soris saqorwilo simRerebisa da sagaloblebis Sesruleba.
qarTuli tradiciuli musika qarTveli xalxis individualobis erT-
erTi maxasiaTebeli da msoflios kulturuli memkvidreobis mniSvnelovani
nawilia. misi SenarCuneba sayovelTao globalizaciis pirobebSi, erovnuli
identobis SenarCunebis erT-erTi pirobaa. tradiciuli simRera upirveles
yovlisa cocxalia maSin, rodesac arsebobs misdami interesi, Sesrulebisa
da mosmenis survili. dResdReobiT misi Sesrulebis ZiriTadi adgili
scenaa. bunebrivia, Tanamedrove yofaSi misi dabruneba im saxiT, ra saxiTac
warsulSi iyo SeuZlebelia. Tumca zemoxsenebuli tendencia (Tanamedrove
qorwilebSi Zveli saqorwilo simRerebis Sesruleba) dadebiTad aRiqmeba
da qarTuli xalxuri musikaluri tradiciis sicocxlisunarionobaze
metyvelebs.