remondi ja ehita, suvi 2016

SUVI 2016

www.inbank.ee/vaikelaen

Turvatehnika AS | Tondi 49, 11316, TallinnTelefon: 6 715 039 | E-mail: [email protected]

turvatehnika.eu | ledtehnika.eeOleme avatud: E-R 9-17

KARDINADVALGUS KÜTE JÄLGIMINEJAHUTUS MUUSIKA SENSORID AJASTUS VALVE SEADISTUS KELL

Mitmed kontrollitavadseadmed

Haara kontroll oma kodu üle.

Valgustus:6 erinevat lehekülge.Igal lehel 9 erinevat valgustit.

Jahutus: 9 jahutusseadet.Kardinad: 6 halduslehekülge.

Põrandaküte: 9 põrandakütte moodulit.

Muusika: 8 muusika mängijat.

Valve: 6 valve seadistust:

Täielik ülevaade.Kontrolli oma koduseid seadmeid ja elektrisüsteeme

läbi ühe Enviro paneeli. Valgustus, kardinad, muusika,sensorid, ajaandurid, kütte-, jahutus- ja valvelahendused.

Kõik on lihtsasti hallatav ja jälgitav ühest kohast.

Väljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetaja: Liivi Tamm, [email protected], telefon +372 51 07011Reklaamimüügi projektijuht: Ellen Ostrat, [email protected], telefon +372 566 88515Kujundus: Eve Rammo, [email protected]ükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: [email protected]).

Ajakiri Remondi ja Ehita jagab näpunäiteid renoveerimiseks, ehitamiseks ja aiapidamiseks. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Liivi Tamme e-posti aadressile: [email protected]

Tore kodu Noarootsis lk 4–6

Mari annab nõu: nipinurk aednikule lk 8–11

Seadus: korteriühistuid ootavad muutused lk 14–17

Lamekatus vajab hoolt lk 18–20

Kinnisvara: nõuandeid suvekodu ostjale lk 22–23

Vana aken: millal ja miks renoveerida? lk 24–26

Kultuurikilomeeter Nõmmel lk 30–33

Targalt planeeritud esik lk 34

Sisu:

MEEDIAP LT

8–11

30–33

4–6

18–20

34

Tellides remondi-ja paigaldusteenuseBauhofist, onkõik materjalid

Lisainfo: www.bauhof.ee/remont

Pakkumine kehtib tavahinnast Bauhofi poolt kinnitatud kaubagruppidele ja toodetele.Suurema kampaania allahindlusega toodetele rakendub kehtiv allahindlusprotsent.Bauhofi remondi- ja paigaldusteenus kehtibBauhofist toodete ja materjalide ostmisel.

soodsamad20%

4

LIIVI TAMMMEEDIAPILT

„2012. aasta mais ostsime siia va-na maamaja ja alguses oli plaan see lihtsalt korda teha,“ meenu-tab Riivo.

„Elekter oli seal küll sees, ent vett ja vetsu mitte, ka kaheküm-ne miinuskraadiga tuli öösel vä-likempsu minna,“ naerab Margit. Igatahes selgus hoone seisukor-da lähemalt uurides, et seinapal-gid olid omadega täiesti läbi, paa-ri palgi vahetusest ei oleks abi ol-

Tore kodu Noarootsis

Margiti ja Riivo Noarootsi koju on sõbrad ja sõprade sõbrad lahkelt oodatud: tänaseks on neli aastat väldanud ehitustööd lõpetatud ja aeg on nautida suure töö vilju.

nud ja raske südamega sai pere-rahva poolt tehtud otsus, et vana hoone tuleb lammutada ja uuele ruumi teha.

Ritsu Ehituse OÜ-st tellitud ma-jakarp pandi oma jõududega püs-ti: „Sõbrad ja sugulased tulid appi ja laias laastus aasta jooksul saime suuremate töödega valmis,“ räägib Margit. „Laenutasime segumasi-na, valasime põrandaid. Julge pea-lehakkamise juures on kõik teh-tav, aga muidugi tuleb end asjaga kurssi viia, meil oli õnneks sugula-ne, kes ehitustehniliselt oskas nõu

anda, päris ise oleks ikka keeruli-ne olnud.“

Soss-sepast ehitajadTorutöödeks ja siseviimistluse

tegemiseks kaasati siiski ka ehi-tusfirma, kelle kohta pererahval paraku häid sõnu ei jagu: „Minu soe soovitus kõigile koduehitaja-tele on, et kaasake pädev ehitus-järelevalve,“ lausub Riivo. „Igal hetkel ei ole võimalik kõrval ol-la ja see väljaminek tasub hilise-mate probleemide likvideerimi-se kuluga võrreldes kindlasti ära.“ Usinad soss-sepast ehitajad oleksid pererahva kirjeldusi kuulates ilm-selt ka algkooli matemaatikaüles-annete lahendamisega kimpu jää-nud: saunauks sai paika valepidi,

5

▷

nõnda et sisenemiseks pidi end läbi pressima mõnekümnesentimeetri-sest praost, lisaks ei võetud arves-se palkide vajumise ruumi aken-de ja uste ümber, elumajas ei saa-nud vannitoa ja köögi vahelised veetorud piisavalt kindlalt pida-ma ja immitsev vesi ujutas tasapi-si üle köögipõranda parketi, van-nitoa põrandaplaate paigaldades puuriti läbi põrandaküttekaabel...

„No kutsusime siis vea tuvasta-jad kohale ja õnneks oli see äpar-dus dušinurgas, võtsime põranda-plaadid üles ja parandasime vea,“ vangutab Riivo pead ning lubab seda ehitusbrigaadi enam üle läve mitte lasta. (Olgu öeldud, et ta on lausa sedavõrd häiritud, et ei ta-ha neid näha isegi garantiitöödel).

Maja on valgusküllane ja toad funkt-sionaalselt ja lihtsa joonega sisustatud.Fotod: Merike Kütt

6

Kirsina tordil põletasid „tub-lid“ töömehed ära pererahva talve-puud, ent puidust ehituspraht loo-biti lihtsalt hunnikusse. „No õn-neks nad ei viitsinud lõket valva-ta või tikku tõmmata, sain sellest materjalist kasvuhoone karkas-si ehitada,“ lausub peremees. „Aga see-eest taarast sain tasuta lahti – eelnevate talgute käigus kogune-nu realiseeris seltskond hommiku-ti kohalikus poes, et raha saada ja päevale õlle abil kindel algus luua.”

Külaelu võludUute tulijate sõnutsi hoiavad

Österby inimesed pigem pisut omaette, ent siiski jätkub ka ühi-seid tegevusi. Olgu selleks siis jaa-nituled või heakorratalgud sada-mas. Elu Noarootsis on see, mida nad oodanud on.

„Ka naabrivalve toimib,“ muigab Margit ja kirjeldab üht hilisõhtust saabumist, kus teest väsinud pere-naine end magama sättis.

„Äkki kuulsin ukse taga kobis-tamist, taskulambi vihud suunati läbi akende tuppa. Kaalusin veel, kas peaksin laskma pätil ukse ma-ha murda või selle vabatahtlikult avama. Siis selgus, et lävel seisis kohalik politseinik, kes teatas, et mu autol on tuled põlema jäänud...No hästi läks, muidu ei oleks ma hommikul liikuma pääsenudki,“ naerab ta.

Vana maja, mis lammutati 2013. aastal. Vana muhe suitsusaun.

Uus saun, mis ehitusmeeste praagi tõttu tuleb küll osaliselt lahti võtta, sest palkidel ei ole vajumise ruumi.

Ait meenutab möödunud aegu.

Knauf Insulation tõi Eestis turule uue keskkonnasõbraliku ja suurepärase soojusisoleerivusega klaaskiududest mineraal-villa Naturboard 035, mis on mõeldud kasutamiseks soojus- ja heliisolatsioonina ventileeritava fassaadiga seina-konstruktsioonides, kihilistes seintes, kerghallides ning muinsusobjektide restaureerimisel.

Tallinna Loomaaia Keskonnahariduskeskus on esimene objekt Eestis, mille ehitamisel kasutatakse Knauf Insulationi uut fassaadivilla. Objekti projektijuht Heikki Haljasmets Juuru Ehitus OÜ-st kiidab villa: „Knaufi Insulationi uus vill on väga elastne ega muuda kuju nagu mõned teised villad, mis juba pakist võttes murenevad. Töömehed kiidavad villa naturaalsust: kui mõne tootja villa pannes kiheled õhtu otsa üle keha, siis selle puhul ei juhtu ka siis midagi, kui villapaneelist palja käega haarad. Oleme oma meestega Naturboard 035-e tegelikult varem paari Soome objektil paigaldanud, mulje jäi väga hea ning kiitsime valikut. Kui rääkida villa ehituslikest näitajatest, on need samuti väga head, nii et ühegi halba sõna ei oska küll öelda.“

Uudne mineraalvill on valmistatud loodusest ammutatud ja/või ümber-töödeldud toormaterjalidest, mille looduslikel koostisosadel põhinevad kiud on ühendatud biotehnoloogia abil. ECOSE® Technology tehnoloogia abil valmistatud mineraalvill on loomulikku pruuni värvi ning selle toot-misel ei kasutata formaldehüüdi, naftat, fenoole, akrülaate, kunstlikke värvaineid ega pleegiteid. Erinevalt tavapärasest mineraalvillast paran-dab see ruumiõhu kvaliteeti.

„Tegemist on A1 tuleohutusklassi kuuluva mineraalklaasvillaga, mille näitaja on sama kui kivivilladel. Vill laseb läbi veeauru, mis on väga oluline omadus, et niiskus ei jääks villa sisse ega ajaks maja hallitama. Lisaks on villa eeliseks selle väga hea kujupüsivus, mis teeb paigalduse mugavaks ja kiireks, sest villa ei pudene, rebene ega lagune ei lõigates ega paigaldades,“ kirjeldab Knaufi Insulationi Eesti müügijuht Aleksandr Solonintsik.

Ta lisab, et Knauf Insulationi uut villa hindavad kõrgelt lisaks ehitajatele ka moodul- ja palkmajade valmistajad, kuna see tolmab kordades vähem kui endised ning mitmete teiste tootjate klaasvillad. Villa eelisteks on ka väga hea soojusisolatsiooni- ja heliomadused ning suur mahutihedus.

Naturboard 035 on mõeldud kasutamisel kõikjal väisseintes, põrandates, kaldkatustes ja katustes. Villa soojusjuhtivustegur ʎD on 0,035 W/mK. Materjali võib kasutada ka horisontaal ja vertikaal konstruktsioonides soojus- ja heliisolatsioonina, mis on paigaldatud korrusevaheliste vahelagede talade vahele.

Knauf Insulationil on standarditele ISO 9001:2008, EN ISO 14001:2004 ja OHSAS 18001:2007 vastavad ühtse kvaliteedihalduse sertifikaadid.

KNAUF INSULATION TÕI TURULE UUE VÄLISSEINTELE MÕELDUD ELASTSE JA TULEKINDLA ÖKOVILLA

Knauf InsulationAleksandr Solonintsik

Market Development Coordinator Estoniatel 503 9278

e-post: [email protected]

8

Mari annab nõu

Tarmukas aiapidaja Mari Tampuu. Foto: Merike Kütt

9

LIIVI TAMMMEEDIAPILT

„Saue riiklik kartuli ja köögivilja sordikatsepunkt,“ kirjutab 81-aas-tane Mari Tampuu mulle paberi-lehele omaaegse töökoha pika lo-hiseva nime. Olid ajad, mil sordi-katsepunktides katsetati lugema-tul arvul sorte, siit sai selgust, mil-lised neist on just Eesti kliimasse kõige sobilikumad, alles seejärel kanti need soovitatud sortide ni-mekirja.

Eesti Vabariigi taassünniga seonduvalt sordikatsepunktid lik-videeriti. „Ega polegi ju jäänud palju kohti, kuhu nüüd pöörduda, kui nõu tahad saada,“ on tal kahju. „Õnneks on Eesti Taimekasvatuse

Naabritel Jõgisoo külas ja sõpradel-tuttavatel on vedanud. Kui aiapidamises tundub midagi viltu minevat või lihtsalt oma tarkusest vajaka jääb, saab Mari käest ikka hüva nõu. Lahkel meelel jagab ta tarkust ka meie ajakirjas.

Instituudi alla koondununa alles omaaegne Jõgeva Sordiaretusjaam, head tööd tegi Sakus asuv insti-tuut. Omal ajal olid koolitused ra-jooni agronoomidele, ekskursioo-nid ja aastaaruanded, oli hea, et info liikus, dokumenteeriti viljade keskmised kaalud, haigused, tem-peratuurid.“

Mari jagab ka meiega mõningaid tarvilikke nippe oma praktikat täis tööelust, et ka maaelust võõrdunud linnavurle saaks hakkama kartu-livao või oapeenraga. „Te olete vist ise sellest päris kaugel,“ viskab ta läbinägelikult nalja. Maril endal jaksu jagub: viimati väitis sammu-lugeja, et põllulapi ja koduaia va-hel askeldades käis ta õhtupooliku-ga maha neli kilomeetrit...

KartulKes tahab aianurgas varajast kartulit kasvatada, sel soovitab Mari juba aprilli alguses kastipõhja pi-sut mulda ja seemnekartu-leid panna – siis saab kar-tulid aprilli teises poo-les maha panna. Algu-ses tuleb neid kindlas-ti kahekordse katte-looriga katta. „Ühel aastal oli nii, et pi-din jaanipäeval kartu-lid pooleks lõikama, ei saanud muidu keeta,“ naerab ta. Häid varajasi sorte on mitmeid, ühena neist kiidab ta „Princessi”, ent hoiatab, et idanemine võtab sel sordil kesk-misest pisut kauem aega.

10

SibulJõgeva sibul võib kasvatada alla neli kuni seitse sibulat. „See on heade maitseomadustega kibeda sibu-la sort ja seisab hästi ka üle tal-ve,“ kiidab ta. „Külvi tihedusest oleneb, kui suured sibulad saad, mulle näiteks oli oluline saada väike-seid seemnesibulaid. Enne tippsibula mahapanemist võiks sibulatel tipuosa pealt lõi-gata ja seejärel ka leos hoida.“Söögisibulate reavahena arves-tab Mari ca 18–20 sentimeetrit, see-juures ilutseb kogu peenar korrapärase ruudustikuna: „Nii saab kõblaga kahes suu-nas läbi peenra tõmmata ja on palju vähem käsit-si rohimist,“ õpetab ta. Sibulate ülesvõtmisel laotab Mari need maapinnale ja ilusate augustiilmadega võivad need seal paar-kolm päeva oma aega oodata. „Seejärel tõm-ban pealsete keskmise osa välja ja keeran allesjäänud pealsetele tiiru peale, lasen neil veel pisut olla ja kordan seda tegevust, nii läheb vars peenemaks ja kuivab pare-mini.“ Seega soovitabki ta säilitamiseks mõeldud sibula-tel pealseid mitte ära lõigata: „Enamus inimesi teeb seda, ent mind õpetati, et ära lõika, nii nad lihtsalt säilivad pal-ju paremini.“Seejärel tuleb sibulad juba paariks nädalaks katuse alla tuua, kus need paar nädalat kuivavad: „Kui kotti panen, keerutan jälle pealseid. Soovitatavalt võiks säilitusruumi temperatuur hiljem olla mitte alla 4–6 kraadi.“

UbaSageli kuuleb muret, et oal ei tärka keskmine kasvu-varrelehe osa. „Süü-di on hall, pika ninaga tõusmekär-bes, kes mulla sisse muneb ja kasvupungad ära sööb,“ teab Mari. „Aitab varajasem külva-mine, mais maha pandud uba-dega seda muret ei ole.“Mari külvab põlduba kaks rida korraga ja jälgib, et taimede kasvades saaks kahes suunas kõblaga läbi tõmmata: „Siis on vaja vähem rohida, kui välkkõbla asja ära ajab,“ teab ta. „Igaks tööks vali sobiv tööriist, näiteks nn Taani kõblaga on hea mullata.“

Tomat„Kui kasvuhoones kõrgtehnoloogiat ja kaalutud tempera-tuure pole, siis soovitan ikka Jõgeva sorte,“ lausub Mari. „Ja kui taime maha istutad, siis olgu õiepung näha, muidu jääb õie ja vilja moodustumine hilisemaks.“Liigne kuumus pole tomatitaimele hea, sest kui temperatuur kerkib üle 28 kraadi, ei vilju tomat enam hästi.Tomatitaime üleval hoidvaid nööre soovitab kogenud aed-nik pigem taime alt läbi tuua: „Sageli seotakse nöör ka var-re külge, ent nii võib vart vigastada ja soodustada mädanik-ku. Istutamisel tuleb nöör taime alt läbi tuua, hiljem keeru-tad nööri ümber varre, siis ei lõhu taime ära.“

ViinamariViinamarjakasvatuse nippe Mari alles avastab, mullu sai ta kasvuhoone nurgast paar ämbritäit marju. „Eks tuleb ka tea-da, mis taimed kokku sobivad. Näiteks kurki ma kasvuhoo-nesse ei pannud, sest keldriklest võib ka viinamarja kahjus-tada,“ räägib ta.

KasvuhooneKas teadsite, kuidas omal ajal liigse kuumuse eest kasvu-hoonet kaitsti? Katuseklaasid valgendati püülijahu veega, sobilikuks peeti kõrgema sordi püüli, mis lasi valgust pare-mini läbi, samas ei saanud taimed kõrvetada. „Lubi ei tule klaasidelt kuigi kergesti maha, püülijahuga valgendatud klaasidega seda muret pole, uueks kevadeks on klaasid vih-ma ja lume abiga puhtad.“Kasvuhoone- ja avamaataimed vajavad erinevat hoolt, ent rusikareegli kohaselt loetakse öökülmade piiriks 11. juunit, seetõttu ei tasu külmakartlikke taimi enne õue istutada.

Esimesed objektid Eestiskorporatsiooni TechnoNICOL uue põlvkonna keskkonnasäästlike materjalidegaTartu linnavalitsuse linnavarade osakonna tellimusel renoveeriti hiljuti kaks lamekatust uuema põlvkonna keskkonnasäästliku-mate bituumen-hüdroisolatsioo-nimaterjalidega. Maikuus valmis Turu tn. spordihoone madalama osa 380 m2 lamekatus ja juuni al-gul Maarjamõisa lastepäevakodu 1600 m2 kolme korpuselise hoone lamekatus.

Mõlemad katused lisasoojustati 300 mm paksuse mineraalvillaga. Spor-dihoone suhteliselt väikesel katusel tuli sellise paksusega lisasoojustuse mahutamiseks osaliselt kinni laduda ja uutega asendada 10 koridoriakent ning laduda kõrgemaks parapetid.

Välja vahetati nii äravoolulehtrid kui ka osa torustikust. Lasteaial tuli ühel korpusel täielikult eemaldada amortiseerunud hüdroisolatsioon.

Mõlemal objektil laoti kõrgemaks ventilatsioonikorstnad. Mõlemad ka-tused kaeti uue põlvkonna keskkon-nasäästliku bituumenrullmaterjaliga TechnoNICOL ENVIRO AIR.

Katuse renoveerimislahendused projekteeris OÜ Anmeri, spordi-hoone katusetööd teostas OÜ Best Building ja lastepäevakodu OÜ Best Building ja OÜ Vestenfalk. Järeleval-ve oli usaldatud autorile.

REKLAAMTEKST

UUS ENVIRO SEERIA HÕLMAB NELJA TOODET:

TECHNONICOL ENVIRO AIR – bituumenrullmaterjal, mis puhastab õhku kahjulikest lisanditest (sealhulgas lämmastikoksiididest NOx). Keskkonnareostuse vähendamine.

TECHNONICOL ENVIRO WHITE – energiatõhus katusekattematerjal, mille valget värvi pinnal on suur valguspeegeldustegur.

TECHNONICOL ENVIRO BLACK – energiatõhus materjal, mille musta värvi kiltkivist pind imab endasse harvadel päikselistel päevadel suures koguses päikese-soojust.

TECHNONICOL ENVIRO FOREST – katusekattematerjal, mis ei lase lamekatu-sele tekkida samblikel ega muudel taimedel.

Mitmed Euroopa katusekattematerjale tootvad suurkorporatsioonid on turule toonud innovaatilised keskkonnatin-gimusi ja õhu kvaliteeti parendavad materjalid, millega on ka Eestis mõni katus kaetud. 2015. aastast on Venemaa korporatsioon TechnoNICOL laienda-nud oma tootevalikut uudistooteseeria-ga ENVIRO. Oma kvaliteediklassilt on materjal ENVIRO AIR võrdne Techno-elast tooteseeriaga ja vastab TL- 2 klassi nõuetele.

Pealtnäha erineb ENVIRO AIR tava-pärasest bituumenrullmaterjalist vähe. Torkab silma, et peal olev kiltkivipuiste fraktsioon on oluliselt peeneteralisem kui muidu. Tegelikult on tegemist eritöötlu-sega puistekihiga. Hüdrofobiseeritud kilt-kivi ei võimalda niiskusel ja veel tungida kattepuiste alla sideaine juurde. Sellega paraneb puiste nakkumine bituumeniga ja pikeneb katuse elukaar.

Uue keskkonnasäästliku materjali pealmist hüdrofobiseeritud kiltkivist kaitsekihti töödeldakse titaandioksiidiga ( TiO2), mida on tugevdatud spetsiaalse sideainega. TiO2 on keemiliselt stabiilne ega ole mürgine. Moodustub fotoka-talüütiline pinnakate, millele tootja on andnud nimeks ENVIRO AIR. Uudne pinnakiht mõjutab eelkõige lämmasti-koksiidi NOx sisalduse vähenemist õhus. NOx (lämmastikoksiid) on oma olemuselt mürgine gaas, mis lõhub osoonikihti ja soodustab nn kasvuhooneefekti, tekitab inimestel ja loomadel kurnatust, avaldab negatiivset mõju nägemisele ja soodustab kopsuhaigusi.

Vaatleme alljärgnevalt, kuidas töötab titaandioksiidist kaitse rullmaterjali pinnal.

Teatavasti sattub ümbritsevast kesk-konnast katusekatte pinnale kõikvõima-likke orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, baktereid jms. Kahjulikud saasteained absorbeerivad katusekatte pinnale. Ka-talüsaatori pinnal ained oksüdeeruvad UV-kiirguse toimel. Titaandioksiidi osakestele sattuvad ultraviolettkiired aktiveerivad energiat vabastava protsessi, mis lagundab lämmastikdioksiidi ja tei-sed saasteained. Edasi peseb vihmavesi jääkained katuselt. Kaitsekiht aitab kaasa katuse pinnale koguneva orgaanilise mus-tuse (linnusõnnik, seente eosed, bakterid) lagunemisele. See kõik raskendab katu-sekattele mikroorganismide ja samblike kinnitumist ja kasvu, suurendades sellega kattematerjali kestvust ja vähendades remondivajadust.

Tootja andmetel suudab 1000 m2 ti-taandioksiidiga kaetud bituumenrullma-terjali ENVIRO AIR kõrvaldada päevas 40 sõiduki heitgaasid (arvestuslikult 27 km läbisõitu auto kohta päevas), langetab NOx taset sama palju kui 1200 m2 haljastust. Tootja on tellinud Saksamaalt Messlabor für Photokatalyse, Institut fur Technische Chemie (Hannover, Germany) materjali testimise. Testi tulemused näitavad, et NOx tase alaneb 34% võrra. Testid on läbi viidud vastavalt ISO-22197-1.

Teisi ENVIRO seeria materjale on tutvustatud varasemates artiklites: uued bituumenrullmaterjalid TechnoNICOLilt

Ehitaja Nr 11 (202) 2015 ja Õhku puhasta-vad katused, Äripäeva lisa Ehitus nr 11 (42) 2015.

ENVIRO AIR paigalduse eripärad:

Katusele paigaldamisel nõuab mater-jal paigaldajalt oluliselt tundlikumat kätt ja seega ka kõrgemat kvalifikatsiooni. Bituumenrullmaterjali pealispinna kaitseks olev peeneteraline kiltkivipuis-tekiht on oluliselt tundlikum tööaeg-setele mehhaanilistele vigastustele ja ülekuumutamisele, kui näiteks jämeda puistega Technoelast. Soovitatav on materjale kuumade ilmadega mitte paigaldada. Suvel on parem töötada va-rahommikul ja hilisõhtul ning kuumal keskpäeval puhata. Olgu öeldud, et ka tavalisi bituumenrullmaterjale ei ole enam kui 25 kraadise kuumaga soovita-tav paigaldada. Töö ajal tuleb kanda täistallaga ja-

latseid. Vältimaks puistekihi vigasta-mist tuleb ülespöörete ja läbiviikude tegemisel kasutada katuse pinnal ajutist kaitsekihti – näiteks vineeritahvlit. Nakkumine on materjalil suurepä-

rane ja seepärast tuleb paigaldustööd teha täpsemalt ja ettevaatlikumalt. See on materjal professionaalidele, mitte julgetele diletantidele. Tõenäoliselt on materjali väga hea paigaldada talvetingi-mustes, kus tavaline bituumenmaterjal kipub jäigaks minema. Teisi uuema põlvkonna materjale ei ole autoril õnnestunud veel praktikas katsetada.

TECHNONICOL ENVIRO AIR

E-post: info@ tn-europe.comfacebook: TechnonicolEurope

www.tn-europe.comwww.enviro-tn.com

Eesti esindus: Lõõtsa 4, TallinnViljar Aus

Tehniline [email protected]

TÄIENDAV INFO:

14

Korteriühistu muutub automaatseks

15

Kaks praegu kehtivat seadust – korteriomandiseadus (KOS) ja kor-teriühistuseadus (KÜS) – asenda-takse ühe seadusega, milles on re-guleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted.

Olulised muudatusedUue seaduse järgi hakkab kõi-

gi korteriomandite majandami-ne toimuma iseseisva juriidili-se isiku – korteriühistu – vor-mis, mis seaduse jõustumisel te-kib koos korteriomandite loomise-ga. Olemasolevatele korterioman-ditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteri-omanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu.

Uue seaduse jõustumisel kao-vad need segadused, mis praegu on tekkinud seoses korterioma-nike ühisuse ja selle valitsejaga. Kolmandate isikutega, näiteks ma-ja remontiva ehitusettevõtjaga le-pingu sõlmimisel tekitab praegu-ne korteriomanike ühisus sega-dust, sest pole selge, kes ikkagi on lepingu pool, kas valitseja või kor-teriomanikud, ja kuidas teha kind-laks, kas ennast valitsejana esitlev isik üldse on seda. Eelnõuga väl-ja pakutav automaatselt moodus-tuv korteriühistu kui juriidiline isik on oluliselt arusaadavam le-pingupartner.

Lisaks on uus korteriühistu se-nisest kindlam lepingupartner ka seetõttu, et tema lõpetamine on võimalik ainult juhul, kui lõpeta-takse ka korteriomandid. Seetõttu

VAIKE MURUMETSJUSTIITSMINISTEERIUM

2018. aasta 1. jaanuariks on kavanda-tud juba 2014. aastal riigikogus vastu võetud korteriomandi- ja korteriühis-tuseaduse (KrtS) jõustumine.

on uues seaduses sätestatud eri-sused korteriühistu maksejõuetu-se puhuks.

Korteriühistu pankroti väl-jakuulutamine on küll endiselt võimalik, kuid selle järel toi-mub sisuliselt ühistu saneerimine. Korteriühistu lõpetamine pankroti väljakuulutamise järel on võima-lik ainult siis, kui on võimalik lõ-petada ka korteriomandid. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui tegemist on tühja ja lagune-nud majaga. Korteriomandite lõpe-tamise korral (mis võib toimuda ka korteriomanike kokkuleppel) jääb alles n-ö tavaline kaasomand, kor-teriomanikest saavad siis kinnisas-ja kaasomanikud.

Kui korteriühistut ei ole moo-dustatud

Kõigis nendes majades, kus kor-teriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud ei ole,

luuakse automaatselt n-ö seadus-järgne korteriühistu. See tähen-dab, et korteriühistute registri pi-daja avab registris uue korteriühis-tu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi ja mis on seo-tud kinnistusraamatus sama kin-nisasja korteriomanditega.

Sellise korteriühistu nimeks saab kinnisasja aadress koos täien-diga „korteriühistu“.

N-ö seadusjärgse korteriühistu loomine ei tähenda seda, et keegi määrab automaatselt sellele kor-teriühistule ka juhatuse liikmed, see ülesanne jääb ikkagi korteri-omanikele endile. Kui korterioma-nikud on kehtiva korteriomandi-seaduse alusel ametisse nimeta-nud valitseja, siis esialgu jätkab see valitseja tegevust. Kui valitse-jaks on füüsiline isik, siis loetak-se ta korteriühistu juhatuse liik-meks. Kui valitsejaks on juriidili-ne isik, siis loetakse ta korteriühis-tu valitsejaks.

Korteriühistu valitseja on jurii-diline isik, kes tegutseb korteri-ühistu juhatuse asemel. Kehtiva õigusega võrreldes on see uus või-malus, mis sobib neile korterioma-nikele, kes ise ei soovi oma maja haldamisega tegeleda. Valitseja va-limisele, tegevusele ja vastutusele kohaldatakse korteriühistu juha-tuse kohta sätestatut.

Valitseja peab igale korteriühis-tule määrama füüsilisest isikust majahalduri, kellel on kinnisva-rahalduri või korterelamuhalduri kutsetunnistus.

Seadusjärgsel korteriühistul ei ole esialgu põhikirja. Kui korte-riomanikele see sobib, st ei soo-vita seaduses kirja pandust eri-nevaid reegleid kehtestada, siis on ilma põhikirjata tegutsemine täiesti võimalik, sest uus korte-riomandi- ja korteriühistuseadus ei nõua korteriühistult põhikir-ja olemasolu.

Eraldi reeglid kehtivad väikeste majade jaoks, kus on kuni kümme

Kõigis nendes ma-jades, kus korte-riomanikud 2018. aastaks ise korteri-ühistut moodusta-nud ei ole, luuakse automaatselt n-ö seadusjärgne kor-teriühistu.

korteriomandit. Kuigi korteriühis-tu tekib sõltumata korteriomandi-te arvust, on kuni kümne korteri-omandiga majas korteriühistu juh-timine võimalik ka ilma eraldi ju-hatust valimata.

Sellisel juhul loetakse kõik kor-teriomanikud ühise esindusõiguse-ga juhatuse liikmeteks. See tähen-dab, et korteriühistu nimel tehin-gu tegemiseks on vaja kõigi kor-teriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majan-dusaasta aruannet.

Olemasolevad ühistudUue seaduse jõustumisel jätka-

vad olemasolevad korteriühistud oma tegevust, nende jaoks põhi-mõttelisi muudatusi ei toimu. Alles jääb nii korteriühistu nimi (ka sel-line nimi, mis ei sisalda aadressi)

kui ka põhikiri. Põhimõtteliselt ei too uus seadus ka kaasa vajadust põhikirja muuta. Samas võiks kõik korteriomanikud oma ühistu põhi-kirja siiski värske pilguga üle vaa-data, sest praegu leidub neis sageli sätteid, mis ei ole kooskõlas ka keh-tiva õigusega.

Näiteks on mitmetes põhikirja-des sätted selle kohta, kuidas ju-hatus otsustab isiku korteriühistu liikmeks saamise üle, samuti esi-neb sätteid, mis näevad võimaluse korteriomanik korteriühistu liik-mete hulgast juhatuse või üldkoos-oleku otsusega välja arvata.

Kui tavalise mittetulundusühin-gu puhul on sellised sätted igati as-jakohased, siis korteriühistu pu-hul mitte.

Korteriühistu liikmeks saami-ne kaasneb automaatselt korteri-omanikuks saamisega, samuti saab korteriühistu liikmest vabaneda

ainult korteriomandiseaduses sä-testatud korras korteriomandi võõ-randamise nõude esitamisega.

Eelnimetatud väikeste maja-de korteriomanikel (kuni kümme korteriomandit), kes on ühistu ju-ba moodustanud, on võimalik vali-da, kas jätkata senisel viisil (juha-tusega) koos tekkepõhise raamatu-pidamisega või jätkata tegevust n-ö väikeühistu vormis (ilma eraldi ju-hatuseta ja kassapõhise raamatupi-damisega).

Samuti on võimalik nimetada ametisse juriidilisest isikust va-litseja.

Ühelt vormilt teisele üleminek on lihtne, selleks ei ole vaja muu-ta põhikirja ega ühistut ümber ku-jundada, vaja on ainult korterioma-nike üldkoosoleku otsust juhatuse või valitseja valimise või tagasikut-sumise kohta ja sellekohase regist-rikande tegemist.

SOOJUSTA OMA KÄTEGA!

Kõige puhtama puistevilla ISOVER Insulsafe paigaldus on

imelihtne, kui rendid Cramo tööriistarendist villapuhuri.

www.cramo.ee /soojustaisewww.isover.ee/soojustaise

InsulSafe’ile on väljastatud EPD

Mõnede olemasolevate kor-teriühistute jaoks toob uus seadus kaasa ka suure-

mad muudatused. Need on sellised korteriühistud, mis on moodusta-tud mitme kinnisasja majanda-miseks. Sellistes ühistutes võivad korteriomanikud otsustada senises vormis tegutsemist jätkata. Otsus selliseks tegutsemiseks tuleb vas-tu võtta ja registripidajale esitada 2016. aasta jooksul.

Otsuse poolt peab olema korte-riomanike enamus ja otsuse proto-koll peab olema notariaalselt tões-tatud. Kui seda ei tehta, siis loetak-se senine ühistu lõpetatuks ja iga-le kinnisasjale tekib 2018. aasta 1. jaanuaril uus seadusjärgne korte-riühistu.

Mitme kinnisasja majandamine

Olgu siinkohal selguse huvides nimetatud ka need isikud, keda uus seadus ei puuduta. Esiteks ei puuduta see kinnisasja n-ö tavalisi kaasomanikke ja seda ka siis, kui

on sõlmitud kaasomandi kasutus-korra kokkulepe selle kohta, et iga kaasomanik kasutab hoonest kind-lat osa (korterit). Selliste omanike suhteid reguleerib jätkuvalt asja-õigusseadus.

Teiseks ei puuduta uus sea-dus reaalosadeks jagatud hoone-te omanikke. Sellisteks hooneteks on eelkõige ridaelamud, kus iga ri-daelamuboks on eraldi kinnisasi ja puudub kaasomandi osa.

Kolmandaks ei puuduta uus seadus hooneühistuid ning nen-de liikmeid.

Hooneühistu on tulundusühis-tu, mille liikmed kasutavad hoone-ühistule kuuluvat hoonet. Eelkõige tegutsevad sellises vormis endised garaažiühistud.

Korteriühistud, mis on moodustatud mitme kinnisasja majandamiseks, võivad jätkata seni-ses vormis.

Kui ise ei jõua, siisBAUHOF REMONDIBja PAIGALDAB Sinu eest!

DUŠINURGA või VANNIPAIGALDUS alates

SEINTE- ja PÕRANDATEPLAATIMINE* alates


70 €19 €

Täpsema hinnapakkumise saamiseksvõta meiega ühendustaadressil [email protected]õi helista 6061401.

*Plaatimist teostamealates 10m²

18

REIN KALAOÜ EVARI EHITUS

Suur osa Eesti elamufondi kuuluvatest korteritest ehitati aastatel 1960 kuni 1990. Massiline lamekatus-te renoveerimine toimus 1990. aastate teisel poolel ja käesoleva sajandi alguses. Eelmise sajandi seitsme-kümnendatel, kaheksakümnendatel aastatel ehita-tud katused ei pidanud enam niiskust kinni ja katu-sed hakkasid vett läbi jooksma. Kuna ühistutel, kin-nisvara omanikel raha nappis, siis telliti lamekatuse-töödel põhiliselt ainult ühekihilise katusekatte paigal-damine, harvemini katuseremont koos lisasoojustuse lisamisega. 1990. aastate lõpus kehtinud ehitusnormi-de järgi vajasid enamus varem ehitatud katuseid um-bes 10 cm paksust lisasoojustust.

Uuenes tehnoloogiaMöödunud sajandi üheksakümnendate aastate al-

guses muutus täielikult lamekatuste ehitamise teh-noloogia.

Senise ehituspapi baasil toodetud ruberoidi asemel võeti kasutusele polüester- või klaaskiud tugikan-gal toodetud SBS- või APP-bituumenrullmaterjalid. Lamekatustelt kadusid suured köetavad bituumen-katlad ja katuse bituumenrullmaterjale hakati pai-galdama gaasipõletitega. Mõni aeg hiljem lisandusid veel PVC-plastrullmaterjalidest katusekatted, mille

kattekihi omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse kuumaõhufööne. Katustel kasutatavad soojustusma-terjalid muutusid efektiivsemaks. Katusetööde tege-mine hakkas vähem sõltuma ilmastikust ja töid sai hakata tegema aastaringselt. Kasutades uut lameka-tuste ehitamise tehnoloogiat, saadi käesoleva sajan-di alguseks enamus enne Eesti Vabariigi iseseisvust ehitatud katuseid ka vettpidavateks.

Ajapikku muutus hoonete kütmine kallimaks: küt-tekraane reguleeriti madalamatele temperatuuride-le, vahetati ära tuult ja sooja läbilaskvad aknad, topi-ti kinni ventilatsiooniavad. Selle tulemusena hakka-

Lamekatus vajab hooltEnne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ehitatud lamekatuste elueaks võib lugeda 15–25 aastat ja nüüd on käes aeg need välja vahetada.

Lamekatuste remont, renoveerimine sajandivahetusel.

▷

sid ruumid aga nurkadest hallitama, seda eriti hoone-te ülemiste korruste otsmiste tubade osas. Ruumide sisekliima halvenes. Nähtavale tulid hoonetel esine-vad külmasillad ehk kohad hoone piirdes, kus piirde soojustus ei olnud piisav või ei olnud soojustus kor-ralikult ehitatud.

Oluline energiatõhususSelle sajandi teisel kümnendil on kogu Euroopas

saanud märksõnaks hoonete energiatõhusus. Tulenevalt Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivist on liikmesriigid kohustatud uute ja olu-

Enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ehitatud lamekatus.


SOOJAVEEBOILERIPAIGALDUS alates

USTEPAIGALDUS alates


110 €60 €


● tsementlaasplaadid KIVEX, KIVEX COLOR● tsementkiudplaadid KIVEX PLUS, KIVEX PLUS COLOR

KÜSI KINDLASTI HINNAPAKKUMIST!

PARIM JA SOODSAIM VALIK fassaadiplaate | välisseintele | soklitele | rõdupiiretele

www.ehitusplaat.eeTel 653 3739, 515 5119, [email protected]

Meie plaate saab paigaldada ka talvel jaheda ilmaga.






KIVEX, KIVEX COLORKIVEX PLUS, KIVEX PLUS COLOR

| välisseintele | soklitele |







20

liselt rekonstrueeritavate hoonete osas järgima ener-giatõhususe nõudeid. Pärast 31. detsembrit 2020 pea-vad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Samu nõudeid peavad juba pärast 31. detsembrit 2018 täitma uusehitised, mida kasutavad ning omavad rii-giasutused.

Valdav enamus Eesti Vabariigis olemasolevast hoo-nefondist vajab energiatõhususe parandamist. Vanad hooned on tänapäevases mõttes soojustamata ja il-ma toimiva ventilatsioonisüsteemita. Eestis on üle 24 tuhande kolme ja enama korteriga korterelamut. Keskmine korterelamute energiakulu on 250 kWh/aastas. Eesmärgiks on jõuda tasemeni 150 kWh/aas-tas. Büroohooned ja koolimajad peaksid pärast reno-veerimist jõudma energiakulu tasemini 130 kuni 150 kWh/aastas.

Kaubandus-, teenindus-, tööstus-, laohoonete ener-giatarbest moodustab suurema osa elekter ja ventilat-sioon. Energiatõhususe parendamise võimalused ja vajadus sõltub hoone ehitusaastast ja sellest tulene-valt hoone ehituslikest lahendustest.

96% Eesti elamufondist kuulub eraomandisse, ent viimastel aastatel on tõhusalt kasutatud rekonstruee-rimistoetusi. Remondi, renoveerimise, rekonstruee-rimise käigus tehtavad tööd võivad olla väga erine-vad, sõltuvad katuse olukorrast, tellija soovidest ja võimalustest.

Enne tööde tegemist on mõistlik kasutada tehni-list konsultanti, tellida tööde tegemiseks ehituspro-jekt, viia läbi ehitushange.

Alati on odavam teha töö üks kord ja korralikult, kui mitu korda ja uuesti ning siis veelkord uuesti: eel-duseks on kvaliteetsed materjalid, korralikud lahen-dused ning kogenud paigaldajad.

Rekonstrueeritud lamekatused Haapsalu sadamas ja Tartu Vene Lütseumis.

Tasub teada: Vanade ja/või valesti ehitatud lamekatuste kolm suuremat probleemi on:

katus ei pea kinni väljast tulevat niiskust läbi katusekonstruktsiooni läheb palju soojust

kaduma üksikud katusesõlmed on puudulikult või valesti

lahendatud ja see tekitab palju erinevaid probleeme

6 sammu katuste renoveerimisel: korraldada katuse ülevaatus ja selgitada välja vaja-

likud tööd. Vajadusel kaasata tehniline konsultant leida ehitustöödeks rahalised vahendid tellida katuse või kogu maja renoveerimisprojekt korraldada ehitushange, valida katuseehitaja korraldada ehitustööde läbiviimine korraldada lamekatuse pidev ülevaatus ja vajalik

hooldus

Tööd lamekatuste remondil: olemasoleva katuse korrastamine olemasoleva katuse karniiside, parapettide,

korstnate, katuseluukide, katuseakende remont ja vajadusel ümber ehitamine, vahetamine

vihmavee äravoolukaevude, rennide, torude kor-rastamine või vahetamine

katuse- ehk turvapollarite, turvatrosside paigaldus

täiendav soojustamine, kallete parandamine katusetuulutuse ehitamine ääreplekkide paigaldamine kahekihilise rullmaterjalist katusekatte paigaldus piksekaitse ja maanduskontuuri paigaldus

22

EVELIN KANTERJURIIDILISE OSAKONNA JUHT, ARCO VARA AS

Alates 01.07.2015 kehtiv uus regu-latsioon (uus planeerimisseadus, ehitusseadustik ja ehitusseadusti-ku ja planeerimisseaduse rakenda-mise seadus) annab võimaluse tea-tud juhtudel ehitada ilma keerulist ja aega nõudvat ehitusloa taotlemi-se menetlust läbimata. Juhul, kui tegemist on kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 meetri kõrguse elamu või selle tee-nindamiseks vajaliku hoonega, on lubatud ilma kohalikku omavalit-sust kaasamata püstitamine/raja-mine, ümberehitamine, laienda-mine kuni 33%, laiendamine üle 33%, osa asendamine samaväär-sega ja lammutamine. Seega puu-duvad kohustused kohaliku oma-valitsuse ees seoses eelkirjeldatud tegevustega.

Omavalitsuste oluline rollOluline on arvestada, et uus re-

gulatsioon ei sisalda endas definit-siooni elamu teenindamiseks vaja-liku hoone kohta, mis tähendab, et erinevates kohalikes omavalitsus-tes ei pruugita samamoodi sellise hoone olemust tõlgendada.

Arvestades, et eelnevalt kirjel-datud õigus puudutab üksnes hoo-

Väikesemahulisi ehitustöid ära tee uisapäisaUus ehitusseadustik lubab väikesemahulisi ehitustöid teatud juhtudel ka ilma ehitusloa menetluseta, ent tingimused tuleb endale täpselt selgeks teha.

neid, mille ehitisealune pind on kuni 20 m2, ei puuduta see enam-jaolt alalist elukohta. Seetõttu pa-kub ilmselt suuremat huvi õigus laiendada kuni 33% ulatuses sel-list hoonet, mille ehitisealune pind on 20 kuni 60 m2 ja kõrgus kuni 5 meetrit, aga seda siiski ainult ela-mu või selle teenindamiseks vajali-ku hoone puhul. Mitteelamule sel-line regulatsioon ei laiene.

Seega, kui on soov laiendada kodu, mis mahub nimetatud pa-rameetritesse, kaasneb ehitami-sega vaid kohustus esitada koha-likule omavalitsusele ehitustea-tis. Ehitusteatise vormi vaadates ei ole tarvidust kohe kohkuda, kõi-kide lünkade täitmine ei ole alati kohustuslik.

Nii on see ka eelkirjeldatud laiendamise puhul. Näiteks ei ole tarvidust esitada ehitusprojektiga seotud andmeid, sest kuni 33% ula-tuses elamu laiendamise korral ei ole ehitusprojekt kohustuslik.

Olulised tähtajadVastavalt ehitusseadustikule

võib ehitusteatise esitamise ko-hustuse puhul asuda ehitama ju-hul, kui ehitusteatise esitamisest on möödunud 10 päeva ja selle aja jooksul ei ole kohalik omavalitsus esitanud täiendavaid nõudmisi. Samas juhul, kui kohalik omava-litsus soovib teostada kontrolli või palub täiendavat informatsiooni, muutub 10 päeva automaatselt 30-ks päevaks ning siis tulevad män-gu ka alused, millele tuginedes on võimalik keelduda ehitamise lu-bamisest, nagu ehitusloa menet-luse puhul.

Kuni 33% ulatuses elamu laiendamise korral ei ole ehi-tusprojekt kohus-tuslik.

Enne maja laiendamisega alus-tamist ja kindlasti enne ehi-tusteatise esitamist tuleks

üle kontrollida, millised and-med on kajastatud ehitisregist-ris. Ehitisregistri andmed on ni-melt alates 01.04.2016 omandanud õigusliku tähenduse ja neile saab tugineda. See tähendab, et hoone laienduse mahu väljaarvestamisel võtab kohaliku omavalitsuse amet-nik ette ehitisregistri andmed vas-tava hoone kohta.

Selleks, et mitte saada ebameel-diva üllatuse osaliseks, tuleks vaa-data üle ehitisregistri andmed, kahtluse korral teostada vajali-kud mõõdistused, esitada korrekt-sed andmed ehitisregistrisse ning kindlasti kontrollida, et õiged and-med on registris enne ehitusteatise esitamist, sest vastasel juhul võib tekkida kahetsusväärne olukord,

Kohalik omavalitsus arvestab ehitisregistriga

kus tekib vaidlus lubatava laiendu-se mahu üle. Kuna kohalikul oma-valitsusel on alati õigus kontrol-lida esitatavate andmete korrekt-sust, on soovitatav kindlasti su-helda asjaga kursis oleva ametni-kuga, kes saab avaldada täiendavat informatsiooni. Andmete registris-se kandmise korral ja nende alusel mahu välja arvutamisel võib olla

kindel, et lähteandmed on kohali-kul omavalitsusel ja ehitusteatise esitajal olnud samad ning korrekt-se arvutuse teostamisel peaks see tagama ühe võimaliku vaidlusmo-mendi likvideerimise.

Kindlasti ei ole kohalikel oma-valitsustel eesmärgipärast kavat-sus takistada inimestel põhjenda-matult väiksemate ehituste teosta-mist, kuid tasub arvestada, et neil on oma valitsemisalal diskretsioo-niõigus ning alati ei ole garantee-ritud, et kõik läheb nii nagu esial-gu planeeritud. Kavandades oma kodu laiendamist, tuleks hoolikalt kõik sammud läbi mõelda, esita-da kindlasti korrektsed ja nõuete-kohased andmed ning võimalusel suhelda vastutava ametnikuga, et oleks tagatud efektiivne informat-siooni liikumine ning lisaküsimu-sed saaksid juba eos vastatud.

Ehitisregistri and-med võetakse aluseks hoone laienduse mahu arvestamisel.

24

TARMO A. ELVISTOSÄÄSTVA RENOVEERIMISE INFOKESKUS

Väärtuslik vana akenTänapäeval valitseb küll vanade akende väljavahetamise buum, kuid enne otsuse tegemist tasub läbi mõelda, kas vanal aknal on väätus ja mida vahetusega on vaja saavutada.

Tasub meeles pidada, et 100 aastat tagasi kehtisid akende valmistami-sel nii puidu valiku kui meistrite töökvaliteedi suhtes kõrged nõud-mised. Aknad olid majade üheks väärtuslikumaks osaks ja seetõt-tu neid ka hinnati kõrgelt ja kau-nistati ja rõhutati. Kui sellest ajast pärit originaalaknad on säilinud heas seisukorras, on need kindlas-ti väärtuslikud.

Akna vahetamisele tuleb eelis-tada originaali säilitamist juhul, kui tegemist on ajaloo- või antiigi-väärtust omava vana majaga, mil-lel originaalaknad kuuluvad alles-hoidmisele ja korrastamisele, sa-muti siis, kui tegemist pigem suve-kuudel kasutatava maakoduga, ku-hu sobivad vanad aknad paremini kui uued tehaseomad ja olemasole-

Päiksepoolsel küljel olnud linaõlivärvi ja kitiga tehtud aken vajab 16 aasta järel väikest kiti ja ülevärvimise parandust.

Kvaliteetne lina-õlivärv, värnits ning linaõlikitt on materjalid, milleta ei ole kvaliteetne aknaremont mõeldav.

vad vanad on veel kenasti korras-tatavad. Mõnikord on tegu ka stiil-se linna- või maakoduga, kus va-nade akende kvaliteet võib pärast korrastamist olla paremgi kui uu-tel. Sageli otsustavad korrastami-se kasuks ka inimesed, kes juhin-duvad kaasaegsest säästvast elu-viisist ja isetegemise rõõmust ja soovivad asju ise korrastada või siis raha kokku hoida ja korralik-ku toimivat asja mitte ära visata.

Nii traditsiooniliste akende hooldamisel kui nende remonti-misel on teatud kindlad reeglid ja meelespea, millest tuleks kin-ni pidada.

Selleks kasuta vana akna kor-rastamiseks kvaliteetseid lina-õlil ja värnitsal baseeruvaid too-teid. Kvaliteetne linaõlivärv, vär-

nits, linaõlikitt on materjalid ilma milleta ei ole kvaliteetne aknare-mont mõeldav. Lisaks läheb põhja-likumate tööde korral vaja šellak-

polituuri, mida kasutada kitivaltsi ja oksakohtade töötlemiseks ning puhastatud külmpresslinaõli, kui tarvis puidupindasid tugevdada, impregneerida.

Tööriistadest on vajalikud kva-liteetne naturaalkarvadest pint-sel ja korralik kaabits, kitinuga ja väikene vasar. Föön või profi-matel ka infrapuna-kiirkuumuta-ja, Speedheater, võiksid vajadusel käepärast olla.

Lisaks liivapaber, enamasti pii-sab 80-karedusega margist, ja klaa-sitihvtid, viimased peaksid olema mitteroostetavad.

Kui on vaja teha puiduparan-dusi, siis peaks olema varutud ka niiskuskindel PVA puiduliim ja pitskruvid ning tööriistadest pei-tel ja väikse hambaga puidusaag.

Sellised aknad väärivad hoidmist. Kittimine on töö, mis on jõukohane ka algajale restauraatorile.

Kvaliteetsel vanal aknal on läbimõeldud raamiehitus iga prossipulga ja detailini.

Vana akna korrastamine Majatohtri meetodil:

Tööd alusta akna seisukorra analüüsi ja tööplaa-ni koostamisega. Tee kindlaks kahjustuste ulatus, millest tuleneb ka vajalike parandustööde nimekiri.Võib juhtuda, et sattusite õigel ajal jaole ja pole tar-vis teha rohkem kui kitiparandused ja ülevärvimi-se. Kuid tööde maht võib osutuda ka märksa suure-maks, proteesimisteni välja. Põhimõtteliselt on kõik traditsioonilised vanad aknad remonditavad, kuid valesti remonditud või pikalt käest lastud akende juures just suuremate puiduparanduste ulatus mää-rabki selle, kustmaalt võib osutuda otstarbekas hoo-piski uued koopiaraamid tellida.

Vale värv tuleks täielikult eemaldada, varasema linaõlivärvi korral võib piirduda pinna puhastami-se ja karestamisega. Vale värv on reeglina tugevalt kooruv, samuti värv, mis on põhjustanud puidukah-justusi. Puhastada võib aknad pestes neid linaõlisee-biga ja lasta neid seejärel kuivada.

Kvaliteetne linaõlivärv ja kitt töötavad koos ja kitt ei vaja sellisel juhul pikemaajalist kuivamist enne värvimist: kasutades sobivaid materjale, saate töö teostada esimese katva värvikihini ilma pikema-te pausideta. Aknaklaasi kinnitamist roostevabade tihvtidega ja seejärel linaõlikitiga peetakse tradit-siooniliste akende remondi puhul ainuõigeks. Liistud ja silikoonid tuleks mängust välja jätta. Kitiga tuleks täita ka kõik kuni 2-3 mm praod.

Värvimisel pole akendele, eriti välise akanraa-mi puhul, võrdset kvaliteetse linaõlivärviga. Väline raam peab vastu pidama nii veele, lumele kui päike-sekiirgusele, külma ja sooja vaheldumistele, niisku-misele. Värvides jälgi, et pintsliga tõmmates jääks paras kiht linaõlivärvi. Korralik naturaalkarvadest või mikrokiududest pintsel on hädavajalik. Värvida tuleks 2-3 korda, siis on kate ühtlane, kena ja vas-tupidav. Vanadel aknaraamidel jäetakse alumine ja ülemine raamiosa värvimata, et puit saaks vajadu-sel korralikult välja kuivada. Kitist värvitakse ca 1 mm aknaklaasi peale.

Vajadusel paigaldatakse sisemisele raamile tihen-did. Soovitame kasutada silikoontihendeid, millel hea elastsus ja kokkusurumisomadused.

Akna energiatõhususe parandamise soovi korral kasuta sisemisel raamil kas ühekordset kõvakattelist selektiivklaasi või kui selleks on võimalust ja vaja-dust, ka paketti. Korralikult tihendatud, kititud ja seestpoolt energiasäästu klaasiga (paketiga) täienda-tud aknad on vana maja kohta piisavalt energiasääst-likud ja nägusad, stiililt sobivad. Nii talitades annad panuse säästvasse renoveerimisse.

Tasub teada: Akende-uste suvaline, läbimõtlematu vaheta-

mine võib kahjustada vana hoone kui terviku nii ajaloolist kui ehitus-tehnilist väärtust. Üldiselt tehti kuni 1960. aastateni vägagi kvaliteet-seid ja ajas kestvaid aknaid, probleeme on pigem hilisemate akendega, mis on oma teostuselt juba algusest peale viletsad.

Tänapäeval arvestame olemasolevate avatäidete stiililist, kultuuriloolist väärtust ja nende tehnilist toimimist.

Enamasti ei teadvustata ega mõelda läbi ka mitmeid lisaprobleeme, mida võib kaasa tuua akende väljavahetamine, näiteks võivad kaasneda täiendavad remonditööd akende ümbrusega või vana hea stiili kaotsiminek.

Kellel täpsem huvi teema vastu, neil soovita-me osaleda SRIK-i ja Majatohtri korraldatavatel aknarestaureerimise, renoveerimise kursustel, mis toimuvad regulaarselt ja mille kohta jagame infot veebilehtedel www.renoveeri.net ja www.majatohter.ee


WC-POTI, KRAANIKAUSI,SEGISTI PAIGALDUS al.

PARKETI PAIGALDUS* alates


35 €8 €/m²


*Parketi paigaldustteostame alates 10m²

Saadaval hästivarustatud tööstuskaupade kauplustes ja apteekides üle Eesti.

Rotimürk ”342”Närilistele veelgi tõhusam ja atraktiivsem!

• Efektiivne toime peale esimest manustamist.• Turbo-impregneeritud nisu – toimeaine on viidud otse tera sisemusse.• Ei tolma.• Sisaldab Bitrex® mõruainet.

Toimeaine: bromodialoon 0,05 g/kg. Pakend: 200 g.Kasutage biotsiidi ohutult! Enne kasutamist lugege lisatud teave alati läbi!

• Efektiivne toime peale Efektiivne toime peale esimest manustamist.• Turbo-impregneeritud nisu Turbo-impregneeritud nisu toimeaine on viidud otse tera sisemusse.• Ei tolma. Ei tolma.• Sisaldab Bitrex® mõruainet. Sisaldab Bitrex® mõruainet.

Toimeaine: bromodialoon 0,05 g/kg. Pakend: 200 g.

Aasta kodu 2016

Konkursil Aasta kodu 2016 osalemiseks saada pil-did oma kodust ja kirjuta juurde oma kodu lu-gu: kes seal elavad ja miks on kodu just selli-

ne saanud, lisa kindlasti oma aadress, e-post ja kon-takttelefon.

Kui kodus on midagi, mille üle olla iseäranis uhke, võiks selle kindlasti pildile püüda. Sisustuskategoorias oodatakse osalema kodusid, mis tänavu analoogsetel ajakirjade sisustuskonkurssidel ei osale.

Mulluse konkursi võitsid oma leidlikult sisustatud kolmetoalise koduga Kurtna külas ettevõtja Anna, erisõidukite ehitaja Algo ja nende poeg Päären.

Tänavune kodude esitamise tähtaeg konkursile lõpeb 1. novembril, aedade esitamine konkursile lõ-peb 1. augustil. Konkursi auhinnafond on vähemalt 11 500 eurot. Lisaks saab iga konkursil osaleja kingi-tuse. Laekunud materjale on toimetusel õigus kasu-tada ajakirjas Kodukiri ja Kodukirjaga seotud publi-katsioonides.

Konkursil osalemiseks saada fotod ja kaaskiri e-posti aadressil [email protected] või postita ajakirja Kodukiri toimetusse.

Konkurss Kodu Kauniks

Konkurss Kodu Kauniks stardib taas: otsitakse, tunnustatakse ja auhinnatakse ilusaid kodusid, huvitavalt kujundatud aedu ja põnevaid ideid.

Lisaks kahele põhikategooriale antakse välja pree-miad aiakultuuri edendamise eest.

Osalemiseks tuleks saata vähemalt 8 fotot aia üld-ilmest hiljemalt 15. juuliks ja kodu eri ruumidest hil-jemalt 15. augustiks 2016. Kui osavõtja võtab osa sa-mal aastal ka mõnest teisest sarnasest konkursist, tuleb sellest korraldajat teavitada.

Lisa kindlasti kaaskiri, kus tutvustad oma peret ja kodu, märgi aadress, telefoninumber ning mei-liaadress. Kui kodu esitab konkursile soovitaja, mit-te omanik ise, arvatakse see osavõtjaks üksnes oma-niku nõusolekul. Lõppvooru pääsenud kodusid kü-lastab žürii ja fotograaf, pärast seda valib žürii ühi-se arutelu käigus auhinnasaajad – auhinnad on kas rahalised preemiad või kinkekaardid. Võitjad pär-jatakse Tallinnas toimuval pidulikul vastuvõtul sü-gisel. Pilte või allalaadimislinki saab saata postiga ajakirjale Kodu & Aed toimetusse või e-mailiga aad-ressile [email protected].

www.enerest.ee

Reguleritavad plastikust terrassijalad viivad terrassiehituse uuele tasemele. Enam ei ole tarvis valada kanalisatsiooni- või ventilatsioonitorusse umbmääraseid vundamente.Paiguta Solidor terrassijalad plokile või tasasele maapinnale ning �kseeri jalad paigaldatava tala külge. Edasi keera terrassijalad õigele kõrgusele et saada soovitud tasapind ning alusta laudise paigaldusega.

Kiire ja lihtne paigaldus Soodne hind Innovaatiline Palju lisatarvikuid Suur koormustaluvus Pikk eluiga

SOLIDOR REGULEERITAVAD

TERRASSIJALAD

Enerest OÜAllika tee 14, Peetri külaRae vald, Harjumaa

Sander [email protected]+372 52 59 938

30

Kultuuri- kilomeeter mööda Nõmmet

Teejuht Riin Alatalu.

31

MATTIAS FELDMANNPILDID: JULIA-MARIA LINNA

▷

Nõmme on suur linnaosa ja korraga kõike läbi käia ei jõua: Nõmme miljööalal on ikkagi 5500 maja. Teeme koos muinsuskaitsja Riin Alataluga oma kultuuriki-lomeetri Nõmme uuemas osas, mis valmis eelmise sajandi 20.–30. aastatel. Riin Alatalu on ise kolman-dat põlve nõmmelane.

Peame iseenesest mõistetavaks, et Viru tänav Tallinnas on muna-kivisillutisega (ehkki hetkel üles kaevatud ja raskesti läbitav), aga munakividest tänava võib leida ka Nõmmelt. Selliseks on Palli tä-nav Rahumäe kandis, kust alus-tamegi oma kultuurikilomeetrit. „Munakive kasutati Peeter Suure merekindluse raudteetrassi silluta-misel. Ma täpselt Palli tänava sillu-tise lugu ei tea, aga ma ei välista, et munakivid on siin n-ö taaskasutu-ses, sest Vabaduse puiestee rajami-sega 1930. aastatel võeti osa trasse üles,” selgitab Riin Alatalu. „Väärib tunnustamist, et pärast kanalisat-siooni ehitamist laoti munakivid tagasi. Ka elanikud on rahul, sest selline tänav rahustab liiklust.”

Keerame Palli tänavalt vasakule Mängu tänavale. Silma jääb suur-sugune valge maja Mängu 18, mil-

le õu ja majaesine on kaldega. „See on 1933. aasta funkmaja, arhitekt Edgar Velbri. Maja on kahe korte-riga. Nii kaua, kuni majalaenu tu-li tagasi maksta, elati ise esimesel korrusel ja teine korrus üüriti väl-ja lootuses, et sinna asuvad hiljem täiskasvanud lapsed,” räägib Riin. „See oli kunagi kapteni maja, ai-mata võib ka laevamotiivi. See on esimene n-ö Nõmme maja: eba-sümmeetriline, katus ei ole lame, vaid väikese kaldega, ehkki maa-pinnalt seda ei näe.” Plangul on praegu kolm postkasti, seega on maja koduks kolmele leibkonnale.

Olulised arhitektidTeisel pool tänavat asuva maja,

Mängu 11, on projekteerinud in-sener Jaan Tartland. Paljudel arhi-tektidel on Nõmmel kümneid, ise-gi sadu maju. „Sada aastat tagasi

Mängu 13Mängu 18

32

polnud Eestis eestlastest arhitek-te, enne kui neid 1920. aastatel teh-nikaülikoolis koolitama hakati ja nad said kohe tööd. Projekteerida lubati ka inseneridel: näiteks Edgar Velbri oli juba õpingute ajal tööga nii üle koormatud, et ülikool jäigi lõpetamata. Velbri on aga Nõmmel A&O, kelle loomingusse kuuluvad nii püramiidikujulised, funktsio-nalistlikud kui okupatsiooniaeg-sed viilkatustega majad.

Ühe olulise Nõmme näo ku-jundajana tuleks mainida ka Nõmme planeeringu autorit arhi-tekt Robert Natust, kes projektee-ris Hiiu tänava ja Vabaduse puies-tee nurgale raekoja (jäi ehitama-ta) ja seda ümbritsevad poolrin-gikujulised tänavad,” räägib Riin. Tõepoolest, Nõmme oli ju oma-ette linn, millel võinuks olla ka raekoda. Aga Nõmme liideti 1940 Tallinnaga ja sõda tuli peale. „Aga

Mängu 11 majal on kolmas kor-rus ehitatud pööninguks, majal on nn lintaknad,” jätkab Riin. Pilku püüab ka maja Mängu 13, mis on ehitatud aastal 1928 üürimajaks ja esindab 1920. aastate juugendstiili. „Krundid on siin suured, sest pal-ju on 2–4 korteriga maju ja nende krunte nõukogude ajal ei tükelda-tud,” toob Riin välja.

Põnevad kaldega krundidSelles Nõmme osas – Näituse,

Mängu, Sihi tänava algus – on maapind kaunis künklik, mis või-maldab kujundada põnevaid kal-dega õuesid. „Oleme siin Balti klin-dil langusega raba poole ja see te-kitab tõuse ja langusi,” informee-rib Riin. Järsu kallaku peal on ma-ja Sihi 9A, mis torkab silma kõi-gepealt maja küljes oleva klaasist kasvuhoonega. Maja projektee-ris Aivo Schults 1983. aastal ja see

kuulub postmodernismi ajastus-se. Omapärane on see, et eri külge-dest vaadatuna paistab maja kogu aeg isemoodi. „Postmodernismi on Nõmmel vähe, sest 1970. ja 80. aas-tatel Nõmmel ei ehitatud, sest ala-tes Mustamäe rajamisest Nõmmele sisuliselt uusi krunte ei jagatud. Uus buum tuli 1990. aastatel.”

Riin Alatalu sõnul esindab Nõmme väga erinevaid arhitek-tuuristiile, üks dominant on funk-stiil. Toonane ideoloogia ütles, et maja peab olema funktsionaalne ja samas loodusega seotud. Seetõttu näeb tüüpiline Nõmme aed välja pigem kui õrna inimkäe puudutu-sega mets. Nõmmel on läbi aega-de armastatud kiviterrasse ja ki-viktaimlaid, mis sulanduvad loo-dusesse. Õiges Nõmme aias ei ole vaja muru niita, vaid liivase, män-nimetsa aluse pinna normaalne haljastus ei kasvagi võsaks kät-

Sihi 16 Sihi 9A

33

te. Vanimad Nõmme majad pä-rinevad Nikolai von Glehni ajast, 1870. aastatest. Siin on arvukalt üle-eelmise sajandivahetuse suvi-laid. Kui Nõmme muutus suvitus-linnast elamupiirkonnaks, kerkisid ka esimesed kortermajad. Nõmmel on nn Tallinna maju ehk kivitre-pikojaga puidust korterelamuid. Iseloomulik on silikaattellise kasu-tus, sest seda toodeti just Nõmmel. Funktsionalistliku stiili elemen-te kandus ka nõukogude-aegses-se individuaalelamusse. Tegu oli vaese ajaga nii tööjõu kui mater-jalide poolest, ometi on enamus 1940.–1950. aastatel ehitatud ma-ju lihtsalt, kuid siiski elegantselt dekoreeritud. Nii olid kasutusel ümaraknad, lilleaknad, imposant-sed kandetalad ja nurgakonsoolid.

Tsaariaegne maja on Sihi 16. Majale on iseloomulik vertikaal-se laudisega vahevöö, mis aitas

vajadusel kohendada palkmaja kuivamisel tekkivaid mahumuu-tusi. 1920.–1930. aastatel ehitati Nõmmele püstpalkidest maju, sest püstpalk ei vaju nii palju kui rõht-sad palgid.

Kaevu tänava nimi tuletab meelde omaaegseid kaevusid. Ka praegu saab Nõmme vett puur-kaevudest, mitte Ülemiste järvest. Kaevu tänaval püüab pilku kuna-gine pood, milliseid oli Nõmmel paarkümmend aastat tagasi ar-vukalt.

Uued hoonedTäiesti uue maja näide on ar-

hitekt Peeter Pere projekteeritud pirakas pruun maja Kaevu tn 11, mis osaliselt paigutub maa alla. Veerand teisest korrusest toetub vaiadele. Riin ütleb, et lammutus-lube Nõmmel eriti ei anta, antud juhul lammutati siiski suhteliselt

vilets maja, mille võis hea uue ar-hitektuuriga asendada. Ainult et Nõmmele omast kõrghaljastust pole. Suhteliselt uus on Leonhard Lapini 1995. aastal projekteeritud, kuid hiljem veidi ümber ehitatud sopiline maja Vahe 16, mis esindab 1990. aastatel levinud mängulusti tornikeste ja eklektikaga.

Üks hoone jäi veel kripelda-ma, ehkki Nõmme teises küljes – Kivimäe saun, mille kirjeldas-külastas suureks rahvakunstnik Voldemar Panso. Saunaks ehitatud massiivne hoone seisis aastaid ka-sutult jõude, aga nüüd ärkab uuele elule tagasi.

Kivimäe saun renoveeritakse šikiks kortermajaks. Ja tundub, et elanikke sinna kaua ootama ei pea: hoone renoveerimist jälgis abielu-paar Soomest, kel korter ostetud ja kes ootavad enda sõnul kanna-tamatult tööde lõppu.

Kivimäe saun

Vahe 16Kaevu 11

Nõmme klassika

34

Esik võib olla kas väike tuu-lekoda või suur osa ruumist, mis läheb mõtteliselt üle näi-

teks elutoaks või köögiks, ent üks on kindel – esik on kodu visiit-kaart ja selle planeering tuleb hoo-lega läbi mõelda.

Istekohad Heaks lahenduseks võivad olla

sisseehitatud pingid, kus saab is-tet võtta ja kui lisada neile padjad ja pleedid või tekstiilist ülevisked, lood sellest kutsuva koha. Suurema esiku puhul võib esikusse luua ka vestluspaiga, kus kahe vastamisi tugitooli vahele on asetatud väike kohvilaud – selline tsoon loob mõ-nusa atmosfääri. Samuti pakuvad head istumiskohta kapp-pingid ja väike sohva.

HoiustaminePaigalda sahtlid, riiulid ja ka-

pid sisseehitatud esikupinkide al-la – selline lahendus pakub head hoiustamiskohta erinevatele ese-metele, ilma et need nähtaval olek-sid. Ka sisseehitatud raamaturiiu-lid ei võta esikus palju ruumi, kuid mahutavad nii raamatuid kui de-koratiivesemeid. Mõistlik on eral-dada ruum ka riidekapile või kum-mutile, kus saab hoida salle-kin-daid. Riidenagide osas on kaval eelistada selliseid, kus on eraldi konks peakatete ning vihmavar-jude jaoks, et ruumi kokku hoida.

ValgustusOluline osa on ka optimaalsel

valgustusel: lakke süvistatud val-gustid on ideaalne lahendus pi-medas koridoris, sest need ei võ-

Esik – kodu visiitkaart LAURA REITERSISUSTUSWEB.EE http://homeguides.sfgate.com

ta ka ära lae all olevat ruumi, sa-mas suursugused lühtrid või ripp-valgustid aitavad suures kõrge-te lagedega esikus välja valgus-tada enim kasutuses olevad alad. Seinavalgustid pakuvad dekora-tiivset valgustust ega võta seejuu-res palju ruumi.

Muud ideedAsetades konsoollaua vastu esi-

kuseina, lood ideaalse koha, kuhu

asetada koju jõudes näiteks võtmed või rahakott. Laua kohale riputa peegel, kust saab end enne välju-mist kiirelt üle vaadata.

Väga väikese esiku puhul on nu-tikas paigaldada ühes tükis kom-paktne esikumööbel, kus on ole-mas nii väike riidenagi, kõrgem riiul, peegel, kapid koos uste ja riiulitega, iste koos selle all ole-va jalanõuderiiuliga ja valik lahti-seid riiuleid.

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.eee-kiri: [email protected]

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikei-matele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.

VäikelaenNäidistingimustel:

• laenusumma 2000 eurot, mis makstakse välja lepingu sõlmimisel

• lepingutasu 0 eurot (perioodil 1.06–31.08)

• fi kseeritud intressimäär 14% aastas laenujäägilton krediidi kulukuse määr 15,5% aastas.

Tagastamine nelja aasta jooksul 48 igakuise annuiteetmaksena, mille suurus on 54,87 eurot. Arvelduskonto kuutasu 0,30 eurot. Kliendi makstav kogusumma on 2648,50 eurot.

Tutvuge tingimustega www.seb.ee/vaikelaen, vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

remondi ja ehita, suvi 2016

Documents