ehita & renoveeri

Ehita&renoveeriKevad 2011Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Margit Laasnurm, tel 680 4629, [email protected]

Nii vähe vaeva katusegaTunne elust rõõmu Ruukki teraskatuse all

Inimesed on rõõmsad, kui neil pole vaja muret tunda oma maja katuse pärast.Siis saavad nad keskenduda asjadele, mis on neile palju olulisemad.Ja meie usume, et nii peabki olema.

Kerge osta, kerge paigaldada, kerge omada – Ruukki teraskatused on loodud selleks, et koduomanike elu oleks murevaba.

Samal ajal kui Ruukki professionaalid paigaldavad sinu võidetud katust, veedad sina nädalalõpu Ritzi hotellis Pariisis. Osale veebilehel www.ruukki.ee/kodu

Võida elu lihtsaim katuse renoveerimine!

Uskumatult vahva on puitmajas elada. Puit on inimsõbralik ja puhas ehitusmaterjal.Kuid puidul on suur hulk puudusi, nende seas täiesti ob-jektiivseid: põleb kergesti ja seda rikub kõdunemine, see-ned, bakterid ja hallitus. Puidu hirmsaim vaenlane on tuli. Kahjuks pole tänini sellele probleemile mingit universaalset lahendust. Kuid on abinõusid, mis vähendavad puitkonst-ruktsioonidele hukatuslike tegurite mõju miinimumini – jutt on puitpindade töötlemisest erinevate kaitsesegudega.

Professionaalne tulekaitseimmutusvahend Holz Prof võib kanda puidule nii ehituse ajal käsitsi – pintsli, värvi-rulli või švammiga kui ka tehase tingimustes sissekastmis-meetodil või rõhu all teostatava immutusena. Holz Prof muudab puidu pinna vastupidavaks, tule- ja bioloogilise kahjustuse kindlaks materjaliks, mille puitkonstruktsioo-nide tulekaitse klass on B–s1-d0, seejuures Rootsis teadus-ja uurimisinstituudis SP läbiviidud katsed kinnitavad, et immutusvahend Holz Prof kaitseb puitu nii siseruumides, kui ka välistingimustes. Toode on keskkonnasõbralik.

Puitu kõdunemise, seente, bakterite ja hallituse mõju eest kaitsta võib spetsiaalsete ainete – antiseptikute abiga, mida leidub kauplustes suures valikus. Peamiselt on need töödel-dud naft a rasketest fraktsioonidest saadud preparaadid, aga ka fenooli- ja klooriühendid. Igaühel neist on teatud määral kaitsefunktsioon, kuid need on kahtlemata ohtlikud ja kah-julikud nii keskkonnale kui ka inimese tervisele, pealegi on neil spetsiifi line lõhn.

Mida siis teha?On olemas fi rma Holz Prof poolt välja töötatud ökoloogili-selt ohutud materjalid (Holz Bio, Grunt Natur), need ühi-nevad keemiliselt puiduga ning kaitsevad puitu sinavuse, kõdunemise, majavammi ja teiste bioloogilise lagunemise liikide eest, peatavad juba alanud biokahjustuse. Need ma-terjalid säilitavad puidu tekstuuri ega takista puidu hin-gamist, vähendavad selle poorsust, suurendavad puidu kulumiskindlust. Lahused on mittetoksilised, ei ole kant-serogeensed ja on ebameeldiva lõhnata.

Kord nende vahenditega töödeldud puit on vastupidav seente ja kõdunemise toimele palju aastaid ja seda kinnita-vad erinevates Euroopa riikide laboratooriumides ja spet-sialiseeritud instituutides läbi viidud uurimused.

Veel hiljaaegu peeti puidu töötlemist spetsialistide alaks, kuid täna on see protsess igaühele jõukohane. Tarvis on, ju-hindudes tootja Holz Prof OÜ instruktsioonidest, kanda la-hus puidu pinnale, lasta sellega läbi imbuda ja seejärel võib töödeldud pinna katta dekoratiivvärvidega. Selliselt töödel-dud puit säilitab kauaks oma füüsikalised omadusi ning on mitmeid põlvkondi kestva sooja ja hubase puitmaja kvali-teetne ehitusmaterjal.

Eestis on HOLZ Profi toodetega töödeldud näiteks Tondi tennisehalli, Tondi kasarmute, Pärnu maanteel asuva Hon-da keskuse oranži parkla, Solarise keskuse, Baltika büroo-hoonete, Männiku sotsiaalelamute, Eesti Maaülikooli spor-dihoone ja Põlva Gümnaasiumi puitosad.

Holz Profi ökoloogilised puidu kaitsevahendid kaitsevad nii seene kui ka tule eest

HOLZ Prof OÜ • Kraavi 45/2, 11215 Tallinn • tel/faks 655 9840 • GSM 55 612 370 (eesti, vene)GSM 56 457 321 (inglise) • [email protected] • www.holzprof.ee

Katse: ühe maja puitu on immutatud HOLZ Profi toodetega, teise oma mitte.

Ehita ja renoveeri4

Liigne agarus võib kurjalt kätte makstaKorteriomanik ei tohi kütte-kehi ega torusid omavolili-selt vahetama hakata.

Kristiina Viiron

Otsustas ühe nõukaaegse korter-maja elanik oma kodus põhjaliku remondi ette võtta: uued põran-dad, tapeedid, värvid jms. Ühtlasi otsustas ta oma vannitoas uue vastu välja vahetada ka vana siug-toru ehk toru, mida mööda voolab kuum kraanivesi ja mis ühtlasi on vannitoas ka radiaatori eest.

Kutsus korteriomanik siis to-rumehe, kes paigaldaski uhiuue

läikiva toru. Kõik tundus kena ja tore, ainult et ühel päeval hakkas alumise korteri elanik kurtma, et kuumaveetoru tema vannitoas on vaevu leige ning vannituba see-tõttu lausa jahe.

Põhjus, miks see nii juhtus, polnud kuigi keeruline. Torumees paigaldas ülemises korteris uue siugtoru endisest väiksemas lä-bimõõdus ühendustorudega, mis-tõttu takistus vee ringvool ning alumise korteri siugtoru muutuski jahedaks.

Nüüd saab majaühistu esi-mees igal nädalal alumise korteri elanikult kirju palvega asi korda teha, ent paraku pole ülemise kor-

Radiaatorivahetus tuleb jätta asjatundja tööks. Uus radiaator peab olema täpselt sama võimsusega, mis vana.

FOTO: iSTOcKPhOTO

Ehita ja renoveeri 5

estbetox

teri omanik seda kümne kuu jook-sul teinud.

Toodud lugu on hoiatav näide sellest, mis võib järgneda, kui oma korteris otsustatakse omapäi to-rutöid teha. Midagi sarnast võib juhtuda ka siis, kui kortermajas va-hetatakse omavoliliselt välja kesk-kütteradiaatorit. Lisaks sellele, et oskamatu tööga võib nii endale kui ka teistele sellest ebamugavusi sündida, ütleb ka seadus, et korte-riomanik ei või omatahtsi oma kor-teris küttekehasid vahetada.

„Korteris asuv radiaator on osa elamu üldisest küttesüsteemist,” selgitab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep. Elamusisene küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis. Kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, võe-takse küttesüsteemiga tehtavate tööde, sh korteris radiaatorite va-

hetuse asjus otsused vastu korte-riühistu üldkoosolekul. Kui ühistut moodustatud pole, siis korterioma-nike üldkoosolekul.

Eelnimetatu kehtib Saulepi sõnul ühtlasi ka vee- ja kanalisat-sioonitorude puhul.

Kõiki niisuguseid töid tuleb lasta teha asjatundjal, sest oska-matu tegutsemine võib põhjusta-da hulgaliselt probleeme.

Tasakaalust väljaEesti Küte OÜ juhatuse liige Mar-gus hirbaum tõdeb, et isepäi küt-tesüsteemis muudatusi tegema asudes võib see lõppeda kogu maja süsteemi tasakaalust välja viimisega, kusjuures korterielanik võib teha karuteene ka iseendale.

„Kui korteris radiaatorit välja vahetada, peab see olema täpselt sama võimusega, mis eelminegi,” selgitab hirbaum. „Küttesüsteem on projekteeritud nii, et igale püs-tikule arvestatakse välja vooluhulk vastavalt püstiku vajadusele. Kui nüüd iseseisvalt torustikku või küt-tekeha muutma hakata, muutub ka vooluhulk ning seetõttu läheb süs-teem mitte üksnes selles püstikus,

vaid kogu majas paigast ära.” Tagajärjeks võib olla, et ühes

korteris on radiaatorid vaevu lei-ged, teises aga liiga kuumad. Kui korteriomanik asendab radiaatori senisest näiteks väiksema või-musega radiaatoriga, jääb ta ka ise hätta, sest liiga madala võim-susega küttekeha ei suuda tuba soojaks kütta.

Paljud nõukogudeaegsed ma-jad on ehitatud ühetorusüstee-mis, mis tähendab, et piki soojus-kandja voolamise suunda alaneb radiaatorite pealevoolu tempera-tuur, mida kompenseeritakse küt-tepinna suurendamisega ning see on projekteerimisel välja arvesta-tud. Kui siin nüüd paigaldada kas või üks vale võimusega kütteke-ha, on süsteem kohe tasakaalust väljas.

Oskamatus teeb halbaKui ühetorusüsteemi paigalda-takse toatemperatuuri regulee-rimiseks termostaatventiil ning jäetakse arvestamata, et üheto-rusüsteemi puhul peab kasutama just ühetoru-küttesüsteemile sobi-vat termostaatventiili, on tulemu-

seks jällegi vooluhulga piiramine, süsteem tasakaalust väljas ning naabritel toad jahedad. „Kui üld-se paigaldada radiaatoritele ter-mostaatventiilid, tuleks teha seda korraga terves majas, sest igale ventiilile arvestatakse läbivoolu hulk eraldi välja,” lisab hirbaum.

Ta lisab, et tihti ühendatakse küttekeha (isegi siis, kui see on õige võimsusega) senisest väik-semas läbimõõdus toruga, mis samuti piirab vooluhulka ning võib naabrid külma kätte jätta.

Õigus nõuda hüvitist„Juhul kui omanik on küttekehad omavoliliselt vahetanud ning sel-line tegevus on kahjustanud teis-te omanike õigusi ja huve, tuleb arvestada sellega, et teistel oma-nikel on õigus kasutada õiguskait-sevahendeid, muuhulgas nõuda kahju hüvitamist. Kui omaniku tegevuse tagajärjel on küttesüs-teem tasakaalust välja viidud, võib korteriühistu nõuda omanikult selle tasakaalustamisega seotud kulutuste hüvitamist,” lisab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Mar-gus Saulep lõpetuseks.

Kui omanik on kütte-kehad omavoliliselt vahetanud, on teistel omanikel õigus nõu-da kahju hüvitamist.

Ehita ja renoveeri6

Päike, elektrivalgustus, pliit, küp-setusahi, külmik, arvutus-, video- ja audiotehnika ning ruumis viibi-vad inimesed eraldavad n-ö tasuta soojust, mis vähendab siseruumi-de tegelikku küttevajadust.

Lase päikesesoojusel aknast sisse tulla! Ära tõmba kevadel, sügisel ja talvel päikesepaistelise ilmaga kardinaid akna ette. Päike-seenergia omab märkimisväärset efekti sinu kodu temperatuuri tõstmisel eriti lõuna- või lääne-suunda avanevatest akendest. Aknaid, mida ei plaanita avada, võib paberiribadega tihendada. Avatavad aknad varusta poor-kummist tihendusribaga. Poor-kummiga ei tasu liialdada, sest siis suureneb õhuniiskuse tase ja tekib hallitusoht. Suvel tõmba liig-se palavuse vältimiseks kardinad ette.

Kodus eritavad ruumi soojust veel kõikvõimalikud kodumasinad

Igapäevane energiasäästminening ka ruumis viibivad inimesed:

•• inimestest eralduv lisasoo-jus on 500–3000 kWh/aastas;

•• kodumasinatest eralduv lisasoojus on 1500–3 000 kWh/aastas;

•• päikese ruumi sissekiirgumi-ne annab lisasoojust 1000–3000 kWh/aastas.

Seega võib kinnises ruumis n-ö tasuta lisasoojus 100 ruutmeet-rise pinna kohta ulatuda 3000–9000 kilovatt-tunnini aastas.

Radiaatorid on väga olulisedRadiaatorid on küttesüsteemi väga oluline osa, sest nende kau-du toimub soojuse ülekanne köe-tavasse ruumi.

Vanade malmradiaatorite puhul antakse 60% soojusenergiast üle kiirguse ja 40% konvektsiooni teel (uuematel on see suhe vastavalt 50:50). Kattes küttekeha (puit-paneeli, mööbli või muu kattega)

vähendad nii kiirguse osa kui ka halvendad konvektsiooni osa.

Soojuskadude vähendamiseks:ära varja radiaatoreid kardinate ja muude esemetega;

•• võimaluse korral lisa 25 mm paksune mineraalvattplaat radiaa-tori taha seinale – soojustuse ja radiaatori vahele peaks siiski jää-ma vähemalt 45 mm vaba ruumi;

•• soojustuse siseküljele pan-ge radiaatori taha peegeldav foo-liumikiht.

Paratamatult kaasnevad köe-tavate ruumide õhutamisega soo-juskaod, kuid nende suurust on võimalik vähendada.

Selleks, et vähendada soojus-kadusid köetavate ruumide venti-leerimisel, tuleks:

•• pidevalt avatud ventilat-sioonirestid asendada astmelis-tes asendites fikseeritavate res-tidega;

•• sulgeda ventilatsiooniklapid kodust lahkudes ja koju saabudes taas avada;

•• akendele paigaldada regu-leeritavad fiksaatorid, vanade akende väljavahetamisel valida aga uued aknad juba reguleerita-vate õhutuspiludega;

•• korralik ruumide tuuluta-mine toimub ikkagi akna tuulu-tusasendis, talvisel ajal tuleks õhutamist teha intensiivselt, kuid lühiajaliselt;

•• termostaatventiilid tuleks pikema õhutamise ajaks seada miinimumi peale ning pärast õhu-tamist keerata esialgsesse asen-disse tagasi;

•• talveperioodi saabudes vä-hendada keldriruumide ventilat-siooni.

Allikas: Tallinna Küte, KredEx (Energiasäästu kompetentsikeskus)


Marek PlaamusUponor, tehniline tugi

I lmselt kõlab üsna intrigeerivalt – põrandajahutus ehk ruumi sisekliima muutmine jaheda

põrandaga. Paar kümnendit taga-si tundus kütmine põranda kaudu sama hullumeelse ideena, kuid ehitiste soojapidavus tegi pea-aegu igas hoones põrandakütte kasutamise võimalikuks. Mida aeg edasi, seda enam vaadeldakse ka hoonete jahutussüsteeme seni-sest energiasäästlikuma pilguga. hoone asend ja passiivsed jahu-tamise meetodid (päikesekaitse, topeltfassaad) ei tohiks jääda läbi mõtlemata. hästi plaanitud hoone puhul pole suur ka jahutamise va-jadus.

Uue aja trend – passiiv- või madala energiakasutusega majadÜha enam saab selgeks, et pas-siivmajad võivad vajada jahu-tust. Soojusenergiat jääb tava-elus liiga palju üle ja seda pole kuhugi akumuleerida, et kehve-mal ajal ära kasutada. inimtege-vusest vabanev lisasoojus oleks just hea eraldada jahutusega. Et madalaenergiatarbelisi maju va-rustatakse just põrandaküttega, oleks hea süsteem n-ö reversee-rida (ehk teistpidi tööle panna). Tavaliste radiaatoritega selline võimalus puudub. Kui soov on ka-sutada radiaatoreid, peaks selles olukorras kasutama ventilaator-radiaatoreid (ventilaator-konvek-toreid) ehk fan-coil’e.

Ventilaatorkonvektorite tugev eelis seisneb nende arendatavas jahutusvõimsuses – suur õhuliiku-mine on ruumi maha jahutamiseks väga tõhus. Probleemsed kohad noil seadmetel on müra, hooldus-vajadus (filtrid ja ventilaatorid) ja suur õhu liikumine.

Jahedad põrandad

Siinkohal on hea lähemalt vaa-data põrandajahutust. Sellel süs-teemil puudub jahutuselementide hooldusvajadus ja võrdlemisi suur jahe pind loob meile parasjagu mõnusa olemise. Olgu veel rõhuta-tud, et põranda jahutusvõimekus kõigub suurel määral, olenevalt olukorrast ja lähteülesandest jääb see vahemikku 20–150 W/m². Kindlasti ei tohiks põranda tempe-ratuur sealjuures langeda alla 19 kraadi (sellisel juhul on tegu n-ö ekstreemumiga). Olulisim pluss põranda või konstruktsioonidega jahutades on selle süsteemi ole-matu müra, samuti jääb ära tõm-betuul.

Enamik jahutussüsteeme põh-justab siseruumides kondensaadi tekkimise ohu – see tähendab, et tarinditele võib liiga madalatel

temperatuuridel tekkida konden-saat. Oluline on jahutussüsteemi-des, kus kondensaadi eraldami-ne on võimatu, jälgida suhtelist õhuniiskust ja jahutuskõveraid, mis väldiksid kondensaadi teket. Uponori põrandajahutuses on sel-lised abimehed olemas, keskne ja-hutuskontroller ühildub suhtelise õhuniiskuse anduritega ja konden-saat võetakse kontrolli alla. Samu-ti suudab jahutuseks kasutatav automaatika toimida edukalt ka kütteautomaatikana.

Nii kütte- kui ka jahutussüs-teemis on oluline peale voolava energiakandja temperatuur. Väga pikalt on räägitud sellest, kuidas optimeerida küttesüsteemi peale voolava vee temperatuuri ja kui palju iga kraad protsentuaalset säästu toob, kuid tagaplaanile on jäänud jahutamine. Sealgi peaks mõtlema samamoodi – kuidas optimeerida kasutatavat energiat ehk siis kuidas jahutuse pealevoo-lu temperatuuri tõsta ja kui palju seal iga säästetud kraad energia kokkuhoidu põhjustab.

Jahutussüsteemide senised peamised tegijad on olnud kas ventilatsiooniseade või ventilaa-torkonvektor ning jahutusvee pa-

•• jahutusallika valik;•• jahutusvõimsus ehk liigsooja tekkimise põhjused;•• lähteülesanne ehk ruumitemperatuuri soov;•• passiivsed jahutusabinõud (päikesevarjutus, akende ja maja asendid jne).

Mida peaks arvestama põrandajahutuse kavandamisel:

•• hääletu jahutus;•• hooldusvabad jahutuselemendid;•• hoone konstruktsioonis paiknev jahutussüsteem on peidetud (integreeritud);•• madalad õhuliikumiskiirused, seega peaaegu olematu tolmu liikumine.

Põrandajahutuse plussid:

rameetrid (uskumatult madalad, 7–12 kraadi). Sellist taset võib võrrelda, küttes pealevoolutem-peratuurile ca 70–80 kraadi.

ilmselt pole teemaga liialt te-geletud, sest asume jahutuse mõistes piirkonnas, kus vajadus pole ülemäära suur ja hoone jahu-tamine tundub liiga luksuslik, et seda endale lubada. Küte on meie vööndis normdokumentide järgi u 220 päeva. Siis võiks ju arvata, et järele jääb osa, kus pole vaja kütta ega jahutada ning väike aeg jahutamiseks. Siiski pole see alati nii. Ruumide jahutusvajadused ja aeg on olenevalt olukorrast ja lähteülesandest siiski üsna eri-nevad. Üha enam kasutatavad elektriseadmed, ka need mis ener-giasäästu tekitavad, eraldavad soojust. Tsiteerides Eesti Energia juhti: „...energia säästmine tähen-dab, et elektri tarbimine kasvab.”

Kokkuvõtteks võib öelda, et olemas on hea moodus põranda-kütte ja jahutuse ühildamiseks. See pole küll nii lihtne, kuid hoo-lega läbi mõeldes täiesti võimalik ja teostatav. Referentsid on selle kohta ette näidata üle maailma, ka väga nõudlikes ekvaatorilähedas-tes kliimaoludes. igal juhul on hea, kui saab kasutada eri võimalusi – miks peaks kõik hooned olema kujundatud ühe ja sama kriteeriu-mi järgi.

Ventilaatorkonvektorite tugev eelis seisneb nende arendatavas jahutusvõimsuses – suur õhuliikumine on ruumi maha jahuta-miseks väga tõhus.

Ehita ja renoveeri8

Õigel ajal pühitud korsten hoiab õnnetusestKristiina Viiron

„Korstnapühkija! Nähes sind mind õnnetunne, haarab ja võin rahus jälle, puid ma lõhkuda,” laulis omal ajal ivo Linna. Laulis täitsa õigeid sõnu, sest neis majapidamistes, kus sooja saab ahjust-pliidist-ka-minast, olgu korstnapühkija iga-aastane külaline.

Osaühingu Tallinna Korstna-pühkijad korstnapühkija Raulis Romanovski sõnul on soovitav aasta läbi köetavaid küttesead-meid puhastada kaks korda aas-tas. Väga tiheda kasutuse korral või rohkelt põlemisjääke andva kütuse puhul võiks puhastustööd aasta jooksul ette võtta aga nel-jal korral. Gaasikütteseadme puhul piisab puhastamisest ühel korral aastal. Vähemalt korra aasta jooksul tuleb puhastada ka ventilatsioonilõõre ja kanaleid, sest neisse kogunenud tolm on tuleohtlik.

Tulekahju ärahoidmine ongi korstnapühkimise eesmärk num-ber 1, sest kütteseadmeisse ko-gunenud tahm on väga süttimis-ohtlik – säde satub tahmasesse ahjulõõri, süütab selle, seejärel teise, kolmanda ja nii lõpuks võib-olla ka terve korteri või maja. Näiteks mullu sai päästeameti andmetel tahmapõlengust alguse 110 tulekahju.

Romanovski märgib, et kütte-kollete puhastamisel on veel tei-negi põhjus – kütuse kokkuhoid. Kui küttelõõrid on seestpoolt tah-mased, kulub kütet soojuse saa-vutamiseks rohkem kui puhaste lõõride puhul.

Kütteseadmeid puhastada saab hoolimata kuust või aasta-ajast, kinnitab Raulis Romanovski ja lisab, et katusel tehtavaid töid on parem teha sooja ja kuiva ilma-ga, kuid selleks ei ole tarvis ilmtin-gimata suve oodata.

Kui on viiteid, et tõmme küt-tekoldes hakkab vaibuma, et tohi korstnapühkija kohale tellimisega viivitada. „Kui tõmme on halb, siis on kütteseaded tahma täis ja säde võib hõlpsasti tahma süüdata,” hoiatab Raulis Romanovski, et siis on kuri juba karjas ning tule tege-misega enam riskida ei maksaks.

Väga ohtlik on olukord siis, kui küttekolle hakkab suitsu sisse aja-ma. Lisaks sellele, et suits määrib laed ja seinad, on vingugaas sis-sehingamisel ka väga ohtlik.

Hoiab tulekahjustKütteseadmeid puhastades vaa-tab korstnapühkija ühtlasi ka üle, kas lõõrides, pliitides, soemüü-rides, ahjudes ja korstnates esi-neb pragusid ning kontrollib ega korsten ole pigitunud. „Samuti kontrollib korstnapühkija küt-tesüsteemi töökindlust ning an-nab selle puudustest ja vigadest omanikule õigel ajal märku,” lisab Romanovski. „Vilunud mehele pii-sab ühest pilgust, et küttesead-me seisukorrast omale pilt ette saada.”

Aastate jooksul on ta kohanud ka niisuguseid ahje, mille ümber sõna otseses mõttes sädemed lendavad. Üpris sageli on tal tul-nud tuvastada ka asjatundmatute pottseppade ehituspraaki. „Näi-teks on ette tulnud, et ventilat-sioonilõõr ja suitsulõõr on kokku ühendatud, inimene ise aga ei saa-gi aru, et midagi on valesti. Selline olukord on aga väga tuleohtlik,” rõhutab korstnapühkija.

Kui korstnapühkija pererahva-le ütleb, et niisuguses seisukor-ras ahju, pliiti või kaminat kütta ei tohi, siis tuleb tema sõnu ka tõena võtta ning vajakajäämised likvi-deerida.

Töö tehku spetsialistEesti seadus ütleb, et üksikela-mus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises tohib küttesead-meid puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik – aga seda vaid iseenda tarbeks.

Ridaelamute, korrusmajade, asutuste jms puhul aga tuleb

Korstnapühkija Raulis Romanovski rõhutab korstnapühkimise vajadust, sest kütteseadmetes peituv tahm on väga süttimisohtlik.

FOTO: ERAKOGU

Kui on viiteid, et tõm-me küttekoldes hakkab vaibuma, ei tohi korstnapühkija kohale tellimisega enam hetkekski viivitada.


Õigel ajal pühitud korsten hoiab õnnetusestkindlasti tööd tegema kutsuda korstnapühkija kutsetunnistu-sega spetsialist. Romanovski märgib, et kindlasti peab korst-napühkija väljastama ka töö telli-jale akti, kus on ära näidatud, kes töö tegi, kust töö tehti ja missu-gune töö ära tehti. Selline ametlik dokument on esiteks vajalik, et tehtud töö üle arvestust pidada, teiseks võib seda ühel õnnetul päeval vaja minna näiteks kind-lustusfirmas, kui majas on puh-kenud tulekahju, hoone aga oli on kindlustatud.

Sel samal põhjusel on targem kutsuda korstnapühkija ka era-majja, eriti veel siis, kui pühkija oma oskustes kahtleb. Pealegi on tänapäeval korstnad ehitatud väga erinevast materjalist ning tavalise metallharjaga ei tohi neid pühkidagi.

Kui olete omale korstnapüh-kija tellinud, siis palub Raulis

•• Selleks, et kütteseadmed liiga kii-resti ei tahmuks ega pigituks, tuleb neid õigesti kütta, siin kipuvad ini-mesed aga sageli eksima. •• Näiteks kiputakse vanades, hal-vasti soojapidavates majades vahel lausa öö läbi vaikset tuld koldes hoidma, see aga pigitab korstna, misjärel korsten lõpuks lihtsalt ära laguneb. •• Sel samal põhjusel ei tohi põletada ka niiskeid puid, briketti vms. •• „Ei ole vaja hoida 24 tundi tuld plii-di all ning kütta tuleb vähemalt kaks aastat kuivanud puudega,” manitseb Romanovski inimesi oma küttesead-metega hoolikalt ringi käima. •• Umbkoldega ahju kolle, kus õhk pääseb koldesse läbi sisemise kol-deukse, tuleb enne kütmist tuhast puhastada. Kolle täidetakse üldjuhul pooles ulatuses puudega ja süüda-takse need põlema. Kui puud on süt-tinud, pannakse sisemine koldeuks kinni, kuid välisuks jääb lahti. Välis-

Küta õigesti

uks suletakse siis, kui leeki enam näha ei ole ja koldes on ühtlaselt hõõguvad söed. Ahi hakkab sooje-nema pärast siibri sulgemist. Siiber suletakse kümmekond minutit pä-rast ahju välisukse sulgemist. •• Restkoldega ahjus suletakse vä-lisuks pärast puude süütamist. Õhk koldesse tuleb läbi tuharuumi ja res-ti. Tuharuumi uks suletakse siis, kui ahjus leeki enam näha ei ole. Siiber kümmekond minutit pärast ukse sulgemist. Mõlemal juhul on siiber põlemise ajal avatud.•• Pliidi puhul täidetakse kolle täies ulatuses puudega, avatakse nii suve-siiber kui ka talvesiiber. Puud süüda-takse põlema ja suletakse pliidiuks, kusjuures tuharuumi uks jäetakse avatuks. Kui tuli on täielikult sütti-nud, suletakse suvesiiber. Kui koldes enam leeki ei ole, sule-takse tuharuumi uks ja u 15 minuti pärast ka talvesiiber. Allikas: www.talkor.ee

Romanovski töö tellijal kindlasti kokkulepitud ajal kohal olla ning võimaldada korstnapühkijale ligi-pääsu kõigile küttesüsteemi osa-dele, sh ka katusele. Selleks peab majal olema sobiv redel. „Korstna-pühkijal ei ole igale majale sobivat redelit,” rõhutab Romanovski.

Samuti palub ta töö sujumi-seks arvestada korstnapühkija antavate näpunäidetega, näiteks soovitusega eemaldada küttekol-lete lähedalt kodutehnika, vaibad, leida sobiv anum tuha jaoks jne.

Kindlasti peab korstna-pühkija väljastama ka töö tellijale akti, kus on ära näidatud, kes töö tegi, kust töö tehti ja missugune töö ära tehti.

• Plekksepatööd• Teraskatuste, lisatarvikute

müük ja paigaldus

• Vihmavee süsteemid

OBO BettermannProfessionaalnekaitse

• Väline piksekaitse• Liigpingekaitse • Maandus

Äikese ajal on ohustatud Teie ettevõtte, kodu ja talu hooned. Põlenguohule lisandub oht infosüsteemide ja elektroonika rikkumiseks äikesegakaasnevate liigpingete tõttu.

Selleks et kaitsta oma vara:

• Võtke ühendust meie ettevõttega OBO Bettermann OÜ!

Oleme Saksa ettevõtte OBO Bettermann GMBH & Co tütarettevõte ning meie kasutada on aastakümnete pikkune kogemus pikse- ja liigpingekaitseseademete tootmisel.

• Nõustame Teid tasuta võimalike lahenduste suhtes

Vajadusel külastame koos Teiega tööstus- ja admi-nistratiivehitisi kohapealseks olukorra selgitamiseks ja lahenduste täpsustamiseks tasuta.

Eramute ja talude omanikele pakume infot piksekait-setöödega tegelevate ettevõtete kohta, et Te koos nen-dega leiaksite sobiva lahenduse.

Kui olete otsustanud lasta oma ehitisele paigaldada välise piksekaitse või ka liigpingekaitse, nõudke töö teos-tajalt teostuse vastavust Euroopa piksekaitsestandardi EVS-EN 62305 nõuetele.

• Kui Teie ehitisele on juba paigaldatud piksekaitse või ka liigpingekaitse:

Kontrollige, kas piksekaitse pole talviste lumetõrje-tööde või fassaadiremondiga kahjustada saanud – kat-kenud ühendustega piksekaitse võib kaitsmise asemel hoopis suurendada riski.

Teostage visuaalset kontrolli igal kevadel ja paariaas-tase intervalliga laske spetsialistidel mõõta piksekaitse-süsteemi maandustakistust.

Veenduge, et paigaldatud liigpingepiirikute signaal-märgised näitaksid seadmete korrasolekut, vajadusel laske rikkis seade välja vahetada.

Turvalist suve soovides,Teie OBO Bettermann

Telefon 6 519 870 e-meil: [email protected]


…oleks hea lasta oma ma-jale või töökohale paigalda-da piksekaitse. Tegelikult peaks seda tegema juba ennatlikult, sest piksekaitse püüab välgu kinni ja juhib selle ohutult maasse.

Betty Ester-Väljaots

Päästeameti andmetel oli eel-misel aastal Eestis 48 välgust põhjustatud tuleõnnetust ning pooled neist juhtusid juulis. Seega tasub enne suvekuumust mõelda hoonete kindlustamisele välgu eest. „Välk otsib alati lihtsamat teed maasse ja meie pakume talle võimalikult ohutut maandumist,” ütleb pikse-ja liigpingekaitsmete vahendaja OBO Bettermann Bal-tikumi juht Tarmo Riit. „inimestel, kes elavad teletorni või kõrge masti läheduses, on oht väiksem kui neil, kes elavad avatud maasti-kel.” Riit ütleb, et kõnekäänd – pik-ne lööb alati kaks korda, vastab täielikult tõele. Enne piksekaits-me muretsemist tuleks vaadata keskkonna ajalugu ja uurida, kas on olnud välgust põhjustatud põ-lenguid – sellistes kohtades on oht pikselöögile suurem.

Kui vaadata piksekaitsmega katuseid, võib näha antenne (pik-sevardaid) ja väikest traati mööda katuseid jooksmas. Tehniliselt koosneb piksekaitse kolmest osast. Püüdurist, mis võib olla nii varras ehk horisontaaltraat kui ka horisontaalvõrgustik lameka-tustele, mille abil püütakse välk kinni. horisontaaltraat kombi-neerituna varrastega on parim variant kaldkatusega majadele, horisontaalvõrgustik tuleb kõne alla peamiselt lamekatusega kor-ter- ja tööstushoonetes. Vastavalt standarditele on püüduritel eri mõõdud. Eramajale piisab tavali-selt ühest horisontaaltraadist ja paarist piksevardast, suurematel villadel võib aga vaja minna ka mitmeid traate ja vardaid. Püüdur juhatab välgu piksekaitseseadme teise osasse, mille nimi on alla-viik. Allaviik näeb välja nagu väike

Kui müristab ja välku lööb…

traat, mida on näiteks nelinurkse-te majade puhul vaja igast neljast katusenurgast alla jooksma. Al-laviik juhib välgu maandussead-messe, mis on pinnases kas siis horisontaaltraadina või varraste-na igas allaviigu kohas. Maandus-seade paigaldatakse nii, et maa peal pole seadet näha.

Õige paigaldus on kõige alusEt meie vajadused on tänapäeval erinevad ja tehnikat on mõnes kodus nii palju, pole alati võimalik kõiki kodumasinaid ja muid elekt-ritoitel toimivaid mehhanisme elektrivõrgust eemaldada, ja alati pole inimesi ka kodus, kui äkki

taevas tumedaks tõmbub ja pilved põrkuvad. Sellisel puhul soovitab Tarmo Riit panna majale ka liigpin-gekaitsme. Esimene liigpingepii-rik pannakse ehitise sisendkilpi – see seade maandab pikseimpulsi enne, kui see jõuab koduelektroo-nikat kahjustada. Piksepiirik on vajalik ka tööstushoonetel ja kon-torites, sest enamik tööd tehakse tänapäeval arvutites ning pikse-piirik kaitseb arvutisüsteemi liig-pinge eest. Suurema ehitise puhul on vajalik täiendavate liigpinge-piirikute monteerimine alajaotus-kilpidesse või vahetult kaitstava elektroonikaseadme ette.

„Kindlasti ei pea koos pikse-kaitsmega soetama ka piksepiiri-kut, need tooted on eraldi,” sõnab Tarmo Riit. inseneri haridusega mees paneb inimestele südamele, et nad kindlasti oma ohutuse mõt-tes telliksid piksekaitseseadme professionaalidelt, sest iseval-mistatud seadmed võivad ohutu-

se asemel ohtlikuks osutuda. Seda rõhutab ka päästeamet. „Pääste-amet soovitab kindlasti piksekait-set ka eramutele ning väga oluline on siinjuures selle õige paigalda-mine – valesti paigaldatud pikse-kaitse võib tulekahjuohtu hoopis suurendada. Seetõttu on mõistlik alati vastava ala spetsialisti poole pöörduda, kes piksekaitse korrali-kult ja õigesti paigaldab,” rõhutab Reimo Raja päästeametist. Keh-tivate ehitusnõuete järgi peab päästeameti andmetel piksekait-se olema järgmistel ehitistel (ül-diselt räägitakse uusehitistest): elamutes, majutus-, kogunemis-, büroo- ja tööstushoonetes, kui need on teistest ümbruskonna ehitistest kõrgemad kui 15 m; TP2- ja TP3-klassi kuuluvas ma-jutus- ja kogunemishoonetes; ravi- ja hoolekandeasutustes; tööstus- ja laohoonetes, kui seal toimub tuleohtlik või tule- ja plah-vatusohtlik tegevus; lahtistes kogunemishoonetes; suuremates loomakasvatushoonetes (enam kui 100 loomale). Tavalistel ük-sikelamutel sellist nõuet üldjuhul ei ole. Nõuded leiab ka määrusest nr 315 „Ehitisele ja selle osale esi-tatavad tuleohutusnõuded § 37”.

Umbkaudsed hinnad pikse-seadmetele on eramajade puhul 500–600 eurot, suure villa puhul võib hind ulatuda mitmetesse tuhandetesse eurodesse. Liigpin-gekaitsme aparaadi umbkaudne hind võib olla 150–200 eurot ja suuremate majade puhul võib hind mitmekordistuda. Kui pikse-kaitsmed on pandud, peaks sead-meid ka kontrollida laskma, sest ilmastikumuutuste tagajärjel võib pikseseade kahjustuda. „Mõistlik on lasta oma seadmeid kontrollida üks kord iga kahe aasta tagant,” ütleb Põhja-Eesti päästekesku-se insenertehnilise büroo pea-inspektor Vassili hartšuk, kelle üks tööülesandeid on ehitusluba taotlevate hoonete tuleohutuse kontrollimine. hartšuk lohutab, et kuigi igal aastal toimub välgust põhjustatud põlenguid, on Ees-tis võrreldes lõuna pool asuvate Euroopa riikidega välgu kuritööd oluliselt väiksemad.

Võrreldes lõuna pool asuvate Euroopa riikidega, on Eestis välgu kuritööd oluliselt väiksemad.

FOTO: iSTOcKPhOTO

Pane aianurka tööle oma mullavabrik!Hea viljakas muld on aiaoma-nikule nagu must kuld. Mulda, mille eest taimed teid tänaksid, saab suurepäraselt kõikvõimali-kest kodus üle jäävatest biojäät-metest ise teha aianurgas seisva kompostri abiga.

Mis veelgi toredam – nõn-da säästate lisaks mullaostule kuluvale rahale ka hulga raha vähenenud prügiveoarvetelt, sest kompostimiseks kõlbab kõik, mis on kunagi elus olnud. Aiaomanikuna tasub kindlasti kompostimisega tegeleda. Ra-hasäästmise eesmärgil tasuks ka näiteks majaühistutel tekkivad biojäätmed hoopis kompostida, selle asemel, et maksta aastas sadu eurosid prügifirmadele nende äraveo eest.

Kuidas siis oma mullavabrik käivitada? Kui te ei taha hakata mässama traditsioonilise kom-postihunnikuga, siis on kõige lihtsam võtta tarvitusele Biolani valmiskomposter. Neid on mit-mes suuruses, mitmesuguse vä-limuse ja otstarbega ning igale majapidamisele peaks leiduma just see sobiv. Kompostida on võimalik köögijäätmeid, aga ka aia- või kuivkäimlajäätmeid.

Köögijäätmetest komposti alustamine on imelihtne. Val-miskompostri põhja tuleb puis-tata u 5 cm paksune kiht Biolani komposti- ja käimlaturvast ning reguleerida kompostri esiseinas olev ventileerimisava peaaegu kinni. Edaspidi hakata täitma kompostrit järjekorras: biojäät-med, Biolani kompostiärataja ning Biolani komposti- ja käim-laturvas. Sellisel viisil jätkata kompostri täitmist, kuni see on peaaegu täis. Vahepeal tuleb õhuvahetusklappi vastavalt aas-taajale reguleerida.

Kompostri küljes on ka ter-momeeter, mis annab aimu, kui kaugele on jõudnud sees toimuv kompostimise protsess. Viis kuni kaheksa nädalat pärast kompostimisprotsessi algust on jäätmed muutunud mullaks ning kompostri võib tühjendada. Soovitavalt küll mitte täielikult, vaid parem nii, et pool kastitäit komposti jääks n-ö seemneks järgmisele kompostilaarile.

Kiirkompostrit saab kasu-tada ka talvel pakasega, sest kompostril on soojustus, mis hoiab ära selle sisu jäätumise. Komposter talub miinuskraa-de, kui sinna lisatakse iga nädal jäätmeid ja see on küllalt täis. Muidu võib kastis olev kompost talvel jäätuda, kuid sellest ei ole väga suurt probleemi, sest keva-del ärkab kompost taas n-ö ellu ning lagunemisprotsess jätkub.

Biolani kiirkompostrisse võib panna kõiki biojäätmeid. Kõik, mis on kunagi olnud elus, so-bib seal kompostimiseks. Tõsi, linnuluudega peaks olema ette-vaatlik, sest need ei jõua tihti la-guneda ning nende killud võivad ohtlikud olla näiteks koertele. Kui kompostrisse pannakse ka liha- ja kalajäätmeid, tuleb need eriti hoolikalt turbaga katta, sest muidu hakkavad need haisema ning kärbseid ligi meelitama.

Kui on soov mullaks muuta lisaks köögijäätmetele ka aia- ja käimlajäätmeid, sobib kõige paremini Biolani aiakomposter. See suur kast talub hästi ilmas-tikumuutusi ning valmistab ühe-kahe aastaga jäätmetest viljaka

mulla. Et kompost ikka hästi valmiks, tuleb komposter paar korda aastas läbi kaevata ning lisada sinna jäätmeid kihtide kaupa.

Väiksema majapidamise või suvila õuele sobib aga Biolani kivikujuline komposter. Töötab samal põhimõttel, mis aiakom-poster, ning sinna võib samuti panna kõike, mis kõduneb.

Võib küsida, miks eelista-da valmiskompostrit tavalise-le kompostihunnikule. Biolani müügijuhi Erkki Altrovi sõnul on valmiskompostril mitu eelist: kompost tekib selles kiiremini, kompostris ei lähe umbrohi kas-vama, nagu võib juhtuda kom-postihunnikul, ning kindlasti jätab korralik kast aianurgas ka ilusama mulje kui jäätmehun-nik. „Loomulikult on kergem osta valmis mulda, kui seda valmistada kompostimise teel, kuid küsimus on ka keskkonna-sõbralikus suhtumises – kui on võimalik tekkivad orgaanilised jäätmed muuta taaskasutata-vaks huumusrikkaks kompost-mullaks ja lisaks säästa, siis miks mitte seda teha,” lisab ta.

Leia endaLe õige komposter

•• Biolani kiirkomposter 220- mõeldud ühe pere

köögijäätmete kompostimiseks- saab kasutada aasta läbi

•• Biolani kiirkomposter 550- sobib oma suuruselt

majaühistule või mitme eramaja peale

- kasutus aasta läbi

•• Biolani aiakomposter- peamiselt aia- ja käimlajäätmete

kompostimiseks- vastupidav ja ilmastikukindel- koos spetsiaalse aluskorviga

saab temas kompostida ka köögijäätmeid

•• Biolani kivikujuline komposter

- sulandub oma välimuselt maastikusse

- on aiakompostrist väiksem ja sobib seetõttu hästi väiksemasse majapidamisse või suvila juurde

- sobib aia-, käimla- ja köögijäätmete kompostimiseks

allikas: www.biolan.com


Hille Tressum

ise teha ja ise kasvatada on tä-napäeval väga populaarne. Võiks öelda, et see on isegi tõusev trend. Proovime ju üha rohkem oma toidulauale panna Eestis kasvatatud ja võimalikult mahe-dat toidukraami. Turul käimine on küll põnev seik argipäeva, aga kui aega napib ja pinda jagub, on kõige otstarbekam oma soovitud saa-dusi ise kasvatada. Et meie su-ved on küllaltki heitlikud, on neid saadusi hoopis tark kasvuhoones kasvatada.

Uurides turul pakutavaid kas-vuhooneid leiame, et valik on üp-riski suur. Kuidas orienteeruda, et soetada just endale sobiv kasvu-hoone. Selles aitab meid juba üle kümne aasta kasvuhoonete müü-giga tegeleva ettevõtte Anu Poed juhatuse liige Ülle Raudsepp.

Esmalt soovitab Raudsepp

Kasvatame ise – kasvuhoones

kasvuhoone soetamise peale mõeldes lähtuda pere suurusest ja vajadustest. „Tomatite, kurkide ja maitserohelise kasvatamiseks piisab üsna väikesest kasvuhoo-nest ehk isegi seinamudelist. Suurema pere puhul oleks suurem kasvuhoone otstarbekam,” räägib Raudsepp esimestest sammu-dest kasvuhoone soetamisel.

Kasvuhoone ise ei nõua suurt maalappi, piisab nii suurest, kuhu kasvuhoone kenasti ära mahub. Pinnas, kuhu see paigutatakse, ei pea samuti olema viljakas. Mui-dugi on hea, kui on, aga kui mitte, pole ka midagi katki. Alati saab tuua juurde uut viljakat mulda. Raudsepp meenutas, et tema lap-sepõlvekodus Peipsi ääres oli nii viljakas muld, et taimed kasvasid lausa ilma sõnnikuta. Väetist ei soovita Raudsepp aga taimede puhul üldse kasutada. „Mina ei ole kunagi väetist kasutanud, kuigi

mulle on vastu vaieldud, et normi piires võib seda kasutada. Kas-vuhoones kasvatatakse ka kas-vupottides ja kivipõrandal,” jagab Raudsepp õpetussõnu taimekas-vatusest.

Kasvuhooneid võib leida nii alumiinium- kui ka puitkarkas-sil. Eelistada võiks alumiiniumit, sest see peab puidust olulise-malt kauem vastu. Paraku on see ka kallim. Kattematerjale on samuti mitu. On võimalik valida klaasi, kile ja polükarbonaadi va-hel. Eelistada võiks viimast, sest see peab talvele paremini vas-tu kui klaas ja kile, mis kipuvad raske lume all purunema. Seega võiks vastupidav kasvuhoone koosneda alumiiniumkonstrukt-sioonist ja polükarbonaadi kat-test. Raudsepa sõnul toodetakse Eestis palju kasvuhooneid, mis annab tarbijale nii soovide kui ka eelarve suurema valiku. Vältida

tuleks iisraelis ja hiinas toodetud kasvuhooneid – need kipuvad ajahambale jõudsalt järele and-ma. Samuti on Taanis toodetud kasvuhoone soetamine kindla peale minek.

Nii nagu igat asja, mis kulub, olgu see siis jalgratas või aiamöö-bel, tuleb ka kasvuhoonet hool-dada. Alumiiniumkonstruktsioon suurt hooldust ei vaja. Seda tuleks puhastada vajaduse järgi. Polü-karbonaatplaatide pesemiseks on soovitav kasutada pehmet käsna ja vajadusel lisada pesuveele pe-suvahendit. Pesuvahendiks võib kasutada tavalist rohelist pesus-eepi või poes müügil olevaid spet-siaalseid vahendeid. Pestud pind tuleks hoolikalt pesuvahendist loputada. Talvelgi ei maksa kas-vuhoonet lume alla jätta. Korrapä-rane lume eemaldamine katuselt minimeerib katuse sissevajumise riske.

Ehita ja renoveeri14

• Probleemsete ja ohtlike puude lõikus.• Haljasalade rajamine• Puude tervisliku seisundi hindamine• Aiaplaanide koostamine• Nõustamine

Töid teostame üle Eesti.

Võta meiega ühendust:tel 5302 3518, [email protected]

www.arborist.ee

Väikese kasvuhoone ehitamiseks pole ilmtingimata tarvis vasarat ja naelu. Turbaplokkidest ehitatud kasvuhoone peab õige ehitamise korral vastu aastaid, isegi aasta-kümneid.

Turbaplokkidest saab kiiresti raami, mille sisse võib istutada nii ürte kui ka köögivilju. Vanast akna-klaasist saab taimedele katte, mis-järel küpseb saak kiiremini.

Turbaploki mõõdud on umbes 40 x 30 x 20 cm ja neid müüakse kolme kaupa pakitult. Turbaplokke on lihtne ja kerge käsitleda. Plokke on kergem käsitleda veidi niiskete-na, kui neid saab kergelt vormida näiteks tikksaega.

Kui laod plokke üksteise peale, võid konstruktsiooni tugevdada, pistes bambuskeppe ühest plokist teise. Bambus kõduneb aeglaselt.

Kasvuhoone kevadhooldusKasvuhoone kevadhooldus algab

puhastamisest: sein ja katus tu-leb puhastada, et taimed saaksid võimalikult hästi kätte vajaliku valguse. Samuti ei tohi unustada tarvikute, pottide, külvikastide ja töövahendite puhastamist. Taimede kallal nokitsemine on palju meeldivam puhaste vahen-ditega.

Kasvuhoone ei pea välja näge-ma määrdunud, vaid see võib olla rohenäpu elutoaks ka vihmastel päevadel. Kekkilä Dekoratiivkivist teed põranda, millel on hea nii kõndida kui ka pilgul puhata lasta. Kiviga teed kergesti efektse ja puh-ta töö. Proovi dekoratiivkivisid ja -katteid ka taimede eraldamiseks ja piireteks.

Kasvuhoone kasvusubstraati tuleks vahetada vähemalt üle ühe aasta. Väetatud ja lubjatud turvas on kasvuhoone taimedele parim kasvusubstraat.

Kasvuhoonete automaatsete

ventiilide gaasivedru on hea tal-veks eemaldada ja panna taas oma kohale kohe, kui kevadpäike hak-kab soojendama. www.kekkila.ee

Turbaplokkidest kasvuhoone

IStUta EhItUStEllISESSE mägISIbUlaIdVana aukudega telliskivi võib kasutada istutusalusena. Eri kujuga ja seisukorras telliskive kokku pannes saad tulemuseks toreda väljanägemisega istutustervikuid.Puhasta telliskivi alumine külg porist ja tolmust. lõika juurevaibast või geotekstiilist tükk ja liimi see tellise põhja külge. Täida telliskivi augud mullaga. Tihenda mulda puutikuga. Kasta mulda kergelt ja istuta tellisesse hästi kuivust kannatavaid taimi, näiteks mägisibulaid.Allikas: www.kekkila.ee

Hea nipp!

Turbaplokkidest kasvuhoone

Kasutusvaldkonnad:• aiapostid• terrassid• puukuurid • paadisillad• moodulmajad jne.

KruvivundamendidSee kruvi kannab 550kg ja maksab 17 EUR

• kiire ja mugav paigaldada• koheselt kasutatav• pikk kasutusiga

Kandevõime 500- 15 000kg

Rohkem infot: www.alderman.eeTel. 6726867, 672 6845 Tähetorni 21b, Tallinn


Fotod: iStockphoto

Aiamööblile vali hooldusvahend materjali järgi

Hille Tressum

Kui aiamööblit veel ei ole, kuid on kindel plaan see soetada, tuleks kõige pealt läbi mõelda, millist mööblit tarvis oleks. Kui mööbel on mõeldud, rõdule, terrassile või ükskõik kuhu, kus on katuse kait-sev vari, on mugav muretseda punutisi meenutav korvmööbel. Mööbel, mis aga peab ilmastikule vastu pidama, võiks olla kas plas-tist, metallist või puidust. Puit-mööbli ostmisel on väga oluline silmas pidada, kuidas on mööbel töödeldud. Ei maksa karta ka odavamat puitmööblit, kuna puit on korralike vahenditega hästi ja kergesti hooldatav. Aianduskes-kuse hortes aiamööbli tootejuhi Kersti Rannamäe sõnul tuleks odavama mööbli puhul jälgida,

Kevad on käes ning aeg on aiamööbel välja tuua. Just nüüd võime avastada, et mööbel vajab ehk natuke turgutust, et oma endist sära taastada. Värskendamiseks sobivad mitmed meetodid. Õige vahend tuleb valida mööbli materjali järgi.

et konstruktsioon ja kinnitused oleks korralikud. Aiamööblite hin-nad algavad 5 eurost ja küündi-vad ligi 600 euroni.

Mõtle hooldusele Mööbli soetamisel tuleks mõelda kindlasti ka selle hoolduse peale. Kas ja kui palju soovitakse selle-ga tegeleda ning sellest lähtuvalt valik langetada. Populaarseim puitmööbel on vaieldamatult tiigi-puust, kuid üha enam on hakatud tootma ja pakkuma ka akaatsia-puust ning värvitud männipuust mööblit, mis Skandinaavia maa-des väga populaarsed on.

Eri materjalid vajavad erine-vat hooldust. Kui plast tuhmub, saab seda seebiveega pestes jälle läikima lüüa. Samuti saab põneva tulemuse plastmööblit

mõne värvilise aerosooliga töö-delda. Metallile piisab samuti la-piga pesemisest. Puit aga vajab pikemat hooldust.

Parim aeg puidust aiamööbli korrastamiseks on kevadel, kuid samuti võib mööblit hooldada sügisel, kui hoiukohaks on kuiv ja soe panipaik. Kevadel hoolda-des jääb mööbli visuaalne efekt värskem ja kenam. Kuidas üld-se ära tunda, millal on õige aeg aiamööblit värskendada. Kersiti

Rannamäe sõnul tuleks mööbli hooldusele mõelda siis, kui val-gete pükstega seal istuda enam ei raatsi. „Alustada tuleks seebi-veega pesemisest ning juhul, kui tegemist on värvitud mööbliga, lahtise värvi eemaldamisest. Edasine käik sõltub juba mööbli materjalist. Plastmööblit võib la-piga kuivata. Puit aga tahab enne uue kihi, olgu see siis lakk, õli või värv, pealekandmist korralikult kuivada,” tutvustab tootejuht mööblihoolduse põhitõdesid.

Kõige parem on hooldada puitmööblit sama vahendiga, millega seda algul töödeldud oli. Nii jääb tulemus kõige parem. Kui aga puit on täielikult minetanud oma algse välimuse, on hea idee see värviga üle värvida. Lisaks värskele ilmele kaitseb värvikiht

Kõige parem on hooldada puitmööb-lit sama vahendiga, millega seda algul töödeldud oli.


Puitkatused OÜ; Suvila 15, Tallinn 10913Tel 657 6375, 56 222 870; Faks 657 6365; e-post [email protected]; www.puitkatused.ee

Ilmastikukindla korv-mööbli hooldamiseks pühi ese lihtsalt esialgu niiske lapi või pehme harjaga üle.Siis puhasta tolmu-imejaga või lase veega üle.

puitu ilmastiku eest kõige pare-mini.

istmepehmendused ja madratsid on lahutamatu osa aiamööblist. Kui mööbel kaitsva katuse all ei asetse, võib tihtilu-gu juhtuda, et ootamatult alanud vihmasahmakas märgab tekstii-li, mis vajab, olenevalt materjali paksusele pikemat, lühemat, kui-vatamist. Selle kõige vältimiseks on tekstiili soovitatav töödelda veekindla aerosooliga, mis lisaks veekindlusele pakub tekstiilile kaitset ka niiskuse ja mustuse eest.

Korralikult hooldatud aiamöö-bel on iga aia, terrassi või rõdu uhkuseks.

Ilmastikukindel korvmööbelErinevalt naturaalsest korvmööblist või rotangist, mis peab vastu ainult kaks või kolm aastat, on PVC-st punutud mööbel ülivastupidav ning selle võib rahulikult aasta läbi õue jätta. KUIdaS hooldada: Pühi lihtsalt esialgu niiske lapi või pehme harja-ga ja siis puhasta tolmuimejaga või lase veega üle.Talvel tuleks polstreid ja istmepatju isegi siis, kui need on kaetud ilmas-tikukindla materjaliga, toas hoida.

TiikpuuSee tihe lehtpuit on keskkonnasõb-ralik valik, sest seda kasvatakse Kagu-Aasia istandustes. Tiikpuu

Populaarsemate materjalide hooldamine värv pudenema ja kihthaaval maha

tulema hakata, kuid sellisel puhul tuleb lihtsalt mööbel mõne aja ta-gant jälle üle värvida.KUIdaS hooldada: lisaks kergelt niiske lapiga pühkimisele proovi lihvi anda auto puhastusvahendiga ja läikevahaga.

Roostevaba terasKõige kallim valik, kuid samal ajal uskumatult tugev ja vastupidav. Roostevaba teras on õues kasuta-miseks ideaalne, sest ei roosteta ning seetõttu võib selline mööbel õues olla aasta läbi.KUIdaS hooldada: Tegelikult ei vajagi hooldust. Pühi niiske lapiga ning kuivata kohe, et vältida triipe ja vee jälgi. Patju ja pehmendusi peab kasutamise vahepeal hoidma toas.Allikas: www.sisustus.ee

peab vastu terve elu, sest sisal-dab rikkalikult õli, mis hoiab ära mädanemist, keerdumist ja lõhki minemist. Kõige parem on osta põletusahjus kuivatatud tiikpuud lukustuvate liitekohtadega.KUIdaS hooldada: Tiikpuud ei pea tihendama, peitsima ega värvi-ma, kuid hooletuse korral muutub see päikesevalguse ja vihma tõttu hõbehalliks. Et säilitada tiikpuidu

naturaalset heledat viimistlust, peaks paar korda aastas mööblit õlitama.

ValualumiiniumSaadaval väga laias valikus keeru-liste mustrite ja disainiga, kaalukas valualumiinium on toekas ja tugev.Selle pulbervärv ei roosteta ja teeb selle tõeliselt hooldusvabaks ning ilmastikukindlaks. Aja jooksul võib

Just

rad

oo

ni p

eeta

kse

HIN

GA

MIS

TEED

E ja

KO

PSU

VÄH

I p

eam

isek

s p

õhj

ust

ajak

s m

aailm

as

tel

+372 5

6 9

87 3

30

info

@ra

do

on

ito

rjek

esk

us.

ee

ww

w.r

ado

on

ito

rjek

esk

us.

ee

RA

MO

N –

rad

oo

ni

mõ

õtm

ine

ho

on

es.

Hin

d:

al

38,4

€

Rad

oo

nim

õõ

tja

hin

d: 21

6 €

(võ

imal

ik n

ii o

sta

kui

ka r

en

tid

a)

MA

RK

US

– ra

do

on

i m

õõ

tmin

e en

ne

ehit

ust

m

aap

inn

as.

Hin

d:

al

180

€

Rad

ooni

mõõ

tmis

e ja

-tõ

rje

eksp

ert

GS

M: +

372

56 9

87 3

30in

fo@

rado

onit

orje

kesk

us.e

ew

ww

.rad

ooni

torj

ekes

kus.

ee

TEG

EV

USV

ALD

KO

NN

AD

:

• ra

do

on

i mõ

õtm

ine

maa

pin

nas

t p

rofe

ssio

naa

lset

e

mõ

õte

riis

tad

ega

• ra

do

on

i mõ

õtm

ine

ho

on

etes

, rad

oo

ni s

isse

pää

su-

koh

tad

e av

asta

min

e; p

ikad

ja lü

hia

jalis

ed m

õõ

tmis

ed

• ko

du

ste

mõ

õte

sead

met

e m

üü

k

• ra

do

on

ikile

mü

ük

ja p

aig

ald

us;

akt

iivse

te ja

pas

siiv

sete

rad

oo

nit

õrj

esü

stee

mid

e m

üü

k ja

pai

gal

du

s

• p

aku

me

kon

sult

atsi

oo

ni j

a er

inev

aid

lah

end

usi

rad

oo

ni m

õõ

tmis

eks

ja v

ähen

dam

isek

s el

u-,

olm

e- ja

tö

öru

um

ides

.

Aiagrill a la Jamie Oliver

Ehita ja renoveeri

Grillimiskoht aianurgas ei pea tingimata tähendama matsakat maakividest ahju või kolmejalgset ufot. Liht-suses peitub geniaalsus, maitseelamus sõltub eel-kõige küpsetaja oskustest.

Agne Narusk

Kes jälginud Briti superkoka Jamie Oliveri telesaateid – eriti neid, kus mees kodus ning aias askeldab (Jamie at Home), need teavad, et grillimiskoha välisel disainil ja hin-nal on maitsva tulemuse saamisel väike roll.

Jamie istub maas, jalad risti, ja

kiidab, et barbeque ning grillimine on toiduvalmistamise viisid, mis tema meelest teistele pika puuga ära teevad. Tõstab kausist välja midagi nõretavat, uhmerdab ürte, lükkab villase mütsi kuklasse, puistab küpsetatava ürtidega üle ning viskab sütele. Kus ta liha ja kala küpsetab? Maasse kaevatud augus, kividel, vanast ahjupan-nist tuunitud ajutisel grillil, plekist küpsisekarbis. Nii et võta labidas, varu põllukive ja häid puuhalge – ja mine aeda. Ei mörti ega jooniseid. Küll on oluline süsi ja selle kaugus küpsetatavast.

Auk, rest, karp ja kruvikeerajaKõige lihtsam, nagu öeldud, on

Sel pildil Jamie Oliver küll liha ei küpseta, kuid ta on nimetanud barbequed toiduvalmistamise viisiks, mida ta väga armastab.

FOTO: REUTERS


Tule ja leia endale kodu Soome soosituimate majade hulgast

www.kastelli.com

Kataloogide tellimine [email protected] 6690 504, 50 777 01

Kastelli – energiasäästlik maja põlvkondadeks!

Ehita ja renoveeri

võtta üks vana ahjupann või vei-di kõrgemate äärtega ahjuplaat. Sellele sättida või põletada süsi, kõige peale panna ahjurest. Sellele omakorda küpsetatav kraam.

Teine variant, mida Jamie Oliver valdavalt kasutab ning mis kahtle-mata annab võimalusi tulemust rohkem timmida, on pinnasesse kaevatud madal auk. Augu põh-jas põletab meisterkokk headest puudest head süsi. Mis on süsi ja pinnase vahel, teab mees vaid ise, kuid eestlastest grillimeistrite te-gevust jälgides on seal kõige tõe-näolisemalt põllukivid. Augu peale on sätitud taas vana ahjurest, mil-lel siis hõrku rooga küpsetatakse.

Sel samal ahjuplaadil või näi-teks gaasipliidi tulel, nagu Jamie seda ise saates esitleb, saab kala suitsetada vägagi huvitaval viisil. Enim meeldib see raudselt paken-dite korduvkasutuse pooldajatele. Kõik, mida sa vajad, on vana ple-kist küpsetuskarp ja kruvikeeraja. Ja tükk lõhet ning kõike seda, mida selle maitsestamiseks vaja.

Niisiis võtab mees selle sama vana plekk-karbi ja toksib kruvi-keerajaga selle kaande viis-kuus auku. Karbi põhja sätib puulaaste, lisab värske kadakaoksa ja ürte. Kõige selle kohale sätib restiks vanast võrkaiast pärit tükikese, teate küll, nagu need Eestiski aian-duskooperatiive piiravad. Võrgule sätib lõhetükid, paneb kaane pea-le ja tõstab karbi väikesele tulele, kas siis väljas grillil või toas gaa-sipliidil. Elektripliit ei sobi, peab olema elav tuli. Oluline on tekitada suits, sest roog, mis plekk-karbis valmib, on suitsetatud lõhefilee. Lihtne. Ja geniaalne. Odav ja kesk-konnasäästlik ka.

Eestlased teevad „Jamiet” nii: võtavad tellised, laovad nii viis kihti vabalt üksteise otsa, vahele sätivad vana ahjuresti. Mõni võtab vana poti või ämbri, toksib augud külgedele, paneb põhja süsi ja pea-le resti – ning grillipidu võib alata.

Kõige hõlpsamini leiab infot grillikohtade püsti-tamisest Eestis tegutsevate ehitusmaterjalide ja -tarvete kaupluste kodulehekülgedelt – igaühel on anda juhtnööre ja soovitusi. Nii näiteks õpetab Rautakesko kodulehekülg: „Kui sa ei ole varem müüriladumist proovinud, alusta kõige lihtsama väligrilli ehitamisega: lao paar tellist (16 tellisest piisab täiesti) ilma mördita vaheldumisi ülestik-ku ning aseta vana elektripliidi ahjurest sobivale kõrgusele. Sellise väikese grilli võib aias püstitada kuhu tahes.” Kes aga mõtleb põhjalikumale küpsetuskohale, peaks esmalt alustama vundamendi ehitusega. Üks õige väligrill, eriti kui see on varustatud ka lõõ-riga, vajab ilmtingimata korralikku vundamenti.

Mida on grilli ehitamiseks vajaBriti superkokk Jamie Oliver teab, et grillimiskoha välisel disainil ja hinnal on maitsva tulemuse saamisel väike roll.

See korralik väliahi on pärit ühe müügis oleva eramaja õuelt Noa-Rootsist. Kahtlemata on tegu arvestatava disainielemendiga aias.

FOTO: WWW.KV24.EE

»


Tööd algavad umbes meetrisüga-vuse augu kaevamisega ning selle kruusaga täitmisega. Kõige peale läheb kiht liiva. Seejärel tuleb ehi-tada soklilaudis ning valada selles-se tihendatud liiva-kruusaalusele betoonikiht. Traditsioonilise õuegrilli ehita-miseks on vaja telliseid, nelja te-raslatti, vaja tuhakasti, söeresti, terastraadist resti, plekk-kaant, kuivbetooni, müürimissegu. Kaks teraslatti neljast lähevad kuuenda tellisekivi peale tuhakasti jaoks, ülejäänud kaks paar rida kõrge-male söeresti jaoks. Praktiline on ehitada õuegrill, mille ühel küljel on ruumi tarvi-kute ja küttematerjali paigutami-seks. Grillimeistrid räägivad, et kõige parem on küpsetuskohta ehita-da tavalistest põletatud tellistest või kergplokkidest. Pliidiplaadi, tulekolde ja ahjuluugi võib han-kida mõnelt vanalt pliidilt, kuid moodsamas variandis on kõik need müügil ka ehituskauplustes. Kui mujalt hea väligrilli jooniseid võtta pole, siis nende kodulehe-külgedelt leiab nii mõndagi asja-likku. *Vaata erinevate väligrillide üksik-asjalikke jooniseid ja ehitusjuht-nööre: www.rautakesko.ee

Lõika sobiva suurusega lõhe pooleks, nahk jäta tükki-dele alla. Kalalihasse omakorda tee noaga mõned täk-ked, et maitseained paremini imenduksid. Edasi hõõ-ru kalale natuke soola ja pipart, riivi peale sidrunikoort. Võta korralik pihutäis värsket tilli ja haki see hästi pee-neks, määri kalale ja hoolitse, et täketesse ka seda üksjagu satuks. Tilguta kalale veidi oliiviõli ning patsu-ta, aja laiali ning patsuta saadud õli-tillimögin kenasti kala külge kinni. Puista tööpinnale jämedat soola ning „sõida” oma kalapooltega sellel edasi-tagasi, et soola saaks ka kalanahale.

Tõsta kalapooled grillile, piisab viiest-seitsmest minutist. Nüüd keera kala nahapoolega üles ja küp-seta veel umbes kolm minutit. Tõsta valmis kala gril-lilt ära ja eemalda nahk. Õrnroosa, pehme ja mahlase kala küljest tuleb nahk hästi ära, pane see veidikeseks tagasi restile küpsema. Murra see väikesteks tükki-deks.

Nii küpsetatud lõhe serveerimiseks tükeldab te-lekokk Jamie Oliver oreganot ja kurki (võib ka suvi-kõrvits olla), nõrutab neile hulka poole sidruni mahla, lisab mõne tilga oliiviõli ning veidi tšillit, segab mait-sestamata jogurtiga. Tõstab segu kalale ning puistab kõige tipuks sellele küpsetatud kalanaha tükikesi. Vaata: www.youtube.com/watch?v=Bi0LsJaun4A&NR=1

Jamie Oliveri lõhebarbeque, ikka õueaugul küpsetatuna

FOTO: iNTERNET

Indrem Elementmajad OÜ Aaspere, Haljala vald Lääne-Virumaa, 45302Telefon: (+372) 32 51 170 Faks: (+372) 32 51 171 e-mail: [email protected]

www.indrem.ee

PARIMATE HINDADEGA EHITUSE TOOB TEIENI INDREM ELEMENTMAJAD

JA WWW.INDREM.EE KODULEHELT LEIATE MAJA, SELLISE NAGU VAJA.

ÄRA ENAM OOTAJA EHITA INDREM

ELEMNTMAJA!


Katkine põrandaplaat allub ka algajale remondimeheleAsendamise juures on kõige raskem ja olulisem katkine plaat naabruses asuvaid plaate kahjusta-mata kätte saada.

Signe Kalberg

Vahel võib juhtuda, et põrandale kukub mõni raske ese ning lõhub keraamilise plaadi. Või praguneb siis ootamatult pinge all olnud seinaplaat. Kogenud plaatijal võ-tab purunenud keraamilise plaa-di uuega asendamine aega kuni tund, esmakordsel tegijal, olene-mata soost, tuleks aga varuda

märksa rohkem aega ning ka paar lisaplaati. Ent tegijal juhtub nii mõndagi.

20 aastat plaatijana töötanud Tarmo Saarepuu sõnul on põ-randaplaadi vahetamine köögis lihtsam plaadivahetusest duši-nurgas, kus on kasutatud hüd-roisolatsiooni. Esmalt tuleb aga alustada vuugi puhastamisest, mis on ka kogenud töömehe mee-lest aeganõudvam ja olulisem töö plaadivahetuses. Vuugi võib lahti lõigata kipsinoaga. „Vuuk peab olema hästi puhtaks kraabitud ja naaberplaatide küljest lahti, et võimalik kõrvalpinge ei lõhuks kõrval asuvaid plaate,” õpetab

Saarepuu. Kui katkine plaat on vannitoas, kus kasutatud plaatide all on veetõkkematerjali, tuleks olla veelgi ettevaatlikum, et seda mitte rikkuda. Kui see on aga juh-tunud, tuleb uue plaadi alla kind-lasti veetõkendit panna.

Et vuugi puhastamine tekitab tolmu, tuleb see kindlasti eemal-dada, sest tolmu jäämine plaadilii-mi alla halvendab selle nakkumist ning tulemuseks on ebameeldiv tühi koht seinas või põrandas.

Kui on vaja vahetada seina-plaati, mis on pandud kipsplaadi või krohvitud seina peale, on vaja rohkem aega ning kannatlikkust. „Kõige raskem on saada kips-

plaadilt pragunenud plaati kätte, ikka kipub mõni tükk alusest ka koos plaaditükiga välja tulema,” tunnistab Saarepuu. Kui see on juhtunud, aga nii palju on jäänud tervet pinda, kuhu uus plaat kin-nitada, pole põhjust ahastuseks. Et alusplaat koos keraamiliste plaadi tükkidega kaasa võtta, on vaja juba meistri tarkust ja oskusi, et ehitada uus aluspind. „Kogenud meistril võtab plaadi asendamine aega maksimaalselt tund, sest tä-napäevased plaadiliimid kuivavad väga kiiresti. ise olen teinud seda 25 minutiga. Algaja peaks ikkagi arvestama päevatööga,” ütleb Saarepuu. »

FOTO: iSTOcKPhOTO


Aiameister OÜ toodab ja paigaldab juba 12 aastat kvaliteetseid metall- ja sepisaedu, väravaid ja

väravaautomaatikat.

Aiameister - aed telli meistritelt.www.aiameister.ee

tel 6720214

SKEEmKatkise plaadi asendamine1. samm: Paigalda katkisele plaadile ristiku-juliselt maalriteip.

2. sammPuuri ühtlase vahega augud plaa-ti. Paigaldatud maalriteip aitab vältida puuri libisemist plaadil. Kindlasti jälgi puurimise sügavust ning ära puuri sügavamale kui plaadi paksus.

3. sammEemalda ettevaatlikult meisli ser-va või mõne muu teravaotsalise

tööriistaga plaadi ümbruses olev vuugitäide.Siis eemalda katkise plaadi tü-kid, kasutades selleks haamrit ja meislit. Tööd alusta plaadi kesk-kohast, liikudes mööda puuritud auke plaadi välisservade suunas. Olles eemaldanud kõik plaadi tükid, puhasta aluspind meislit kasutades ka vanast plaatimisse-gust. Ole ettevaatlik ja püüa mitte kahjustada ümbritsevaid plaate.

4. sammPärast vana segu eemaldamist sobita uus plaat selle tulevasse asukohta. See annab aimu, kas valitud plaat sobib ning võimaldab hinnata ka plaadi alla paigaldatava vajaliku plaadiliimi kihi paksust.Olles veendunud plaadi sobivu-ses, kanna plaatimiskammiga plaadiliim plaadi tagaküljele ning aseta plaat ettevaatlikult kohale.

Veendu, et plaat oleks ühes tasa-pinnas ümbritsevate plaatidega ning vuugivahed oleks ühtlased. Ühtlaste vahede saavutamiseks kasuta plaatimisriste. Plaadikam-mi puudumisel võib kasutada kammiga sarnanevaid esemeid. Plaatimisriste asendavad edukalt ka paksema papi tükid.

5. sammPärast plaadi paigaldamist oota, kuni plaatimisliim kuivab. Eemalda vuugiristid ning kanna vuugitäide vuukimislabidaga diagonaalis üle vuukide tõmmates vuugivahedes-se. Lase 20–30 minutit tahkuda ning pese üleliigne vuugitäide käsnaga maha. Vajadusel korda protseduuri üks-kaks korda. Vuu-kimislabida puudumisel võib selle asendada paksema teravaservali-se kummitükiga.

•• vajaminevad materjalid ja töövahendid: - asendusplaat/plaadid- plaadiliim- vuugitäide- maalriteip- elektritrell koos 5 mm betooni puuriga- meisel (erinevad laiused)- haamer- plaatimiskamm- plaatimisristid- vuugilabidas- käsn vuugitäite pesemiseks- kaitseprillid ja kindad

•• ohutuse mõttes kasuta kaitseprille ja kummikindaid. •• Katkiste plaaditükkide eemaldamisel võivad need sattuda silma ning põhjustada tõsiseid silmakahjustusi. •• Plaatimisliimi segamisel võivad liimi pritsmed sattuda silma ning põhjustada ärritusi. •• Et plaadiliimi ja vuugitäite segamisel veega tekib aluseline reaktsioon, on vaja lisaks silmadele kaitsta ka nahka.

Allikas: www.nokitse.ee

Plaadivahetus pole keeruline

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Betoneks AS Silikaltsiidi 5 Tallinn 11216

Tel 681 4110, 506 2905Faks 68 14 135

www.betoneks.ee

KIVID OTSE TOOTJALT!

Betoneks kõnniteekivide kulumiskindluse ja vastupidavuse tagavad kaasaegne tehnoloogia, kvaliteetsed toorained ja pidev kvaliteedikontroll

ISO

90

01

:20

08

Betoonist kõnniteekivid ÕõnesbetoonplokkUNI-kiviNUNNA-kiviKLOOSTRI-kiviVANALINNA-kiviKARTAANO-kivi

VH-190 190X190X585VH-140 140X190X585VH- 90 90X190X585


Katus on maja kroonErki LoigomAS Toode müügiinsener

Kortermajade elanikel on ees põ-nevad ajad. Eesti on müünud saas-tekvoote ligi 290 miljoni euro eest ja sellest saadud raha tuleb suuna-ta suures osas lisaks munitsipaal-hoonete korrastamisele ka korter-majade soojustamise programmi. Keeruline on ühistutele selle raha kasutamises vaid tõik, et projek-tid tuleb realiseerida 2012. aasta lõpuks. Kahjuks pole Eestis selle projekti sajaprotsendiliseks reali-seerimiseks tõenäoliselt tööjõudu. Selles artiklis keskendume hoopis teemale, kuidas terastooted aita-vad kortermajade renoveerimisele kaasa ja milliseid lahendusi toot-jad-paigaldajad pakuvad.

Katus on maja kroonEnamik kehasoojusest kaob pea kaudu, nii ka hoonetel. Soe õhk tõuseb üles ja soojustamata ka-tuse kaudu tekkiv soojakadu on suurim. Kortermaja katuse reno-veerimisel on mitmeid põhimõtte-liselt erilahendusi – kas teha seda aastakümneteks, lahendada mu-red kiirabi korras või leida kompro-miss nende vahel. Teraskatus on kortermajale parim lahendus – see ei nõua kapitaalseid ümberehitus-töid, kuid pakub väga kvaliteetse ja taskukohase lahenduse aas-takümneteks. Teraskatuse suur eelis on kerge kaal, kiire paigalda-tavus ja palju visuaalseid lahendu-si. Lisaks ideaalne sobivus meie heitlikusse kliimasse. Profileeritud (kivimuster, lainelised, valtsplekk jne) lahendused ei nõua tavali-selt erilisi ümberehitusi kandvas konstruktsioonis. Väga kriitiliselt tuleks aga hinnata puitkonst-ruktsioonide kinnitusi müüridele, need kipuvad olema kõige nõrge-mad sõlmed nõukogude perioodil ehitatud hoonetel. Sama soovitus kehtib nii eterniidi, kivi kui ka muu materjali korral. Olukorra hindami-seks tasub teha ekspertiis. Võib 99% väita, et tuules ja tormis lendu läinud katused on lennanud ära koos toolvärgiga, sõltumata va-litud katusekattematerjalist. Ära lennanud katuse korral pole ainult ehitajat õiglane süüdistada, ehi-

taja järgib tõenäoliselt etteantud projekti ja tihti ei sisalda need vaja-likke lisatugevdusi müürilattide jm puitkonstruktsiooni kinnitamise osas – sellele ei pööratud töid tel-lides lihtsalt tähelepanu. Tulevikus peaksid seda nõudma hakkama peamine finantseerija, pangad ja kindlustusettevõtted. Nii nagu

nõutakse ühistutelt muid garantii-sid – järelevalve palkamine jt.

Tüüpiline teraskatuse lahen-dus on vana katusekatte eemal-dus, utiliseerimine, uue alus-kattekile ja roovituse paigaldus ning plekitööd. Enamik tootjaid-paigaldajaid pakub ka katuse või katuslae soojustamist, tuulekas-tide uuendamist, vihmaveesüs-teemide vahetust jpt lisatöid. Olgu nendeks siis lumetõkked, katuse käiguteed, luugid, antennide läbi-viigud, katuseaknad. Profiilplek-kidest sobivad kortermajale nii trapetsprofiilid, valtskatus kui ka selle moodne analoog, kivimust-riga plekk. Värvivalikuid on u 25.

Samades värvides saab tellida ka kõik lisatarvikud, rennid-torud.

VihmaveesüsteemidVihmaveesüsteemid erinevad pealtnäha peamiselt kujult – paku-takse nii ümaraid kui ka kandilisi. Valik nende kahe vahel sõltub isik-likust maitsest ja sobivusest hoo-nega, paigalduses või veevoolus erinevusi pole.

Välimusest olulisemaks tuleb pidada kasutatud materjale ja nen-de omadusi. Valdavalt toodetakse renne-torusid 0,5–0,6 mm paksu-sest tsingitud terasplekist. Mida paksem materjal, seda vormipü-sivamad on tooted. Õhemast ma-

Vihmaveesüsteemi materjal peab olema korrosiooni eest kaitstud nii renni seest kui ka väljast.

FOTO: AS TOODE


terjalist renni puhul on oht, et see venib lumekoormuse all välja. Seda ei juhtu, kui rennikinnitid on paigal-datud tootja juhendite kohaselt – 0,5 mm materjalist rennile tuleks rennikonksud paigaldada 80 cm sammuga; 0,6 mm materjalile pii-sab meetrisest sammust. Torude puhul materjalipaksus nii oluline ei ole. Siiski, vahel on ühiskondlikel hoonetel ja kortermajadel oluline vandaalikindlus, selleks tuleks pai-galdada esimese korruse ulatuses torule 2 mm paksusest terasest turvatorud.

Vihmaveesüsteemi materjal peab olema korrosiooni eest kaits-tud nii renni seest kui ka väljast. Sisemise pinna kaitse on isegi olu-lisem, sest peamine vee nn rünnak toimub ju ikka rennides-torudes.

Eesti turul pakutakse nii vastu-pidava värv- kui ka PVc-kattega kae-tud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on u 25 ja see võimaldab leida sobi-va igasuguse katusekatte juurde.

Mõned tootjad pakuvad ka rät-sepatööd – renne täpselt kliendi soovitud pikkuses –, et poleks tar-vis neid jätkata, sest iga jätkukoht on potentsiaalne leke.

Rõdud värvikirevaksProfiilplekk on ideaalne ja nägus la-hendus ka rõdude uuendamiseks. Peamiselt kasutatakse rõdudele uue väljanägemise andmiseks trapetsprofiile. Trapetsprofiiliga la-hendus on kindlasti kõige soodsam lahendus rõdude renoveerimisel. Kortermajade rajoonides kohtame juba sadu sellel meetodil uuenda-tud rõdusid.

Terased lahendused otsaseintelehoone otsaseinte ja fassaadide puhul valitsevad omavalitsustes eri meeleolud. Osa lubab fassaadi-del kasutada trapetsprofiilidega la-hendusi, osa mitte. Sellele mõeldes on ettevõtetel pakkuda ka tooteid, mis visuaalselt erinevad tunduvalt trapetsprofiilidega lahendusest. Sellisteks toodeteks on eri kuju ja

suurusega paneelid ja kassetid. Selliseid fassaadilahendusi näeme tänapäevases linnaruumis ohtralt – peamiselt büroohoonetel. Pa-neelidega lahendus on mõnevõrra kallim trapetsprofiiliga katmisest, küll aga lisab hoonele elitaarset väljanägemist ja vaheldust tavapä-rasele krohvitud seinale.

Finantseerimisest KredExi abigaRenoveerimislaenu eesmärk on korterelamute renoveerimise toetamine ning energiatõhususe parandamine vähemalt 20% kuni 2000 m² suurustes korterelamu-tes ja vähemalt 30% üle 2000 m² suurustes korterelamutes. Korter-elamuks loetakse vähemalt kolme korteriga elamu.

Tavapärasel pangalaenul on korterelamu jaoks liiga lühike taga-simakseperiood ning kõrge intress. Seoses EL-i struktuurifondide va-henditega ning täiendavalt Euroo-pa Nõukogu Arengupangast laenu võttes võimaldab KredEx pankadel anda korterelamutele soodsamat ning pikema tagasimakseperioo-diga (kuni 20 aastat) laenu, mille sihtotstarve on energiasäästu saa-

vutamine rekonstrueerimistööde teostamise abiga.

Korterelamute renoveerimis-laenu kättesaadavuse paranda-misega toetatakse enne 1993. aastat ehitatud korterelamute põhikonstruktsioonide (kande- ja piirdetarindite) rekonstrueerimist ning kütte- ja ventilatsioonisüstee-mide muutmise ja asendamisega seotud rekonstrueerimistöid ning motiveeritakse ühistuid taastuv-energia kasutamise seadmeid pai-galdama. Laenu saamise eeldus on energiaauditi läbiviimine.

Täpsemaid tingimusi ja soovi-tusi saab lugeda nii KredExi reno-veerimislaenu kui ka energiaauditi kohta: www.toode.ee/kredex

Pöörduge alati kogenud tootjate poole, kes oskavad ühistuid nõus-tada parimate materjalilahenduste saamiseks, tunnevad paigaldus-tööd ja nüansse, valdavad või oma-vad koostööpartnereid projektee-rija leidmisel, aitavad asjaajamisel KredExi ja pankadega ning on abiks energiaauditi läbiviimisel.

Et katuseehitus on tõsine asi, tuleb see usaldada vaid kogemus-tega asjatundjale.

Tavapärasel panga-laenul on korterela-mu jaoks liiga lühike tagasimakseperiood ning kõrge intress.

WWW.TOODE.EE TASUTA ABITELEFON: 800 7000

VÕTMED KÄTTE PLEKITÖÖD

TULEME KOHALE JA MÕÕDAME. VALMISTAME NING PAIGALDAME. ÜLE EESTI.

AASTAT KOGEMUSI20

KAMPAANIA AASTA UKS:nii pakub renoveerimine topeltrõõmu!

www.hormann.eeTasuta infotelefonil: 800 5500 • faks 610 5085 • [email protected]

Rohkem informatsiooni teiste kampaaniapakkumiste kohta:

* Soovituslik müügihind koos käibemaksuga. Kehtib kõigi osalevate edasimüüjate juures kuni 31.12.2011. Lõpptarbija hind koos käibemaksuga, ilma paigalduseta.

Garaažiuksi Berry Pearl ja välisuksi RenoDoor light saab tellidavalge (RAL 9016) ja tumepruuni (RAL 8028) pealispinnaga.

Garaaziuks Berry PearlAINULT

Välisuks RenoDoor light

Välisuks RenoDoor lightAlumiiniumlengiga, saada sama hinnaga kahes erinevas värvitoonis ja kampaaniamõõtudes 900 x 2100 mm ja 1000 x 2100 mm.

Garaaziuks Berry PearlSaadaval sama hinnaga kahes värvitoonis ja neljas kampaaniamõõdus2375 x 2000 mm, 2375 x 2125 mm,2500 x 2000 mm, 2500 x 2125 mm.

ehita & renoveeri

Documents