TUTULUS 201324

Pilt 2. Srmkbarate valmistamine survevalu meetodil ning nende katmine lohkudega. Joonis: Amman & Sachs 2005. [1568]. Der Fingerhuter. - Eygentliche Beschreibung aller Stande //. Leipzig: Edition Leipzig.

Monika ReppoO AGU EMS

Tnasel peval ei kohta just palju inimesi avalikus ruumis mb-lustga tegelemas ning selline kitumine on pigem erandlik. Seevastu ajalooliselt on suur osa mblemisest toimunud just avalikult, sest seda soosis tsiasi, et mblemist peeti milleks-ki, mis aitab naistel igel teel psida ning vldib kiusatusse langemist. Nii hoidsid pea kogu uusaja vltel noored neiud oma srmed rakenduses ning mtte pidevalt tegevuses mblust abil. Samas vimaldas see neidudel oma oskusi demonstreerida. Lisaks kasvatuslikule eesmrgile oli niisugusel tegevusel muidugi ka praktiline vljund kui tnapeval saab pea kskik, millise vajamineva rivaeseme poest osta, tuli varasemal ajal igahel kas ise oma rivaste komplekteerimise le hea seista vi leida mni nobenpp, kes vastava t ra teeb.

Lhidalt srmkbarateajaloost

Kuna sotsiaalne ja tihti ka majanduslik surve sundis naisi pidevalt mblustd kaasas kandma, olid neil muidugi kaasas mblustvahendid. Nelad ja np-nelad klisesid nelakojas, mis rippus vl, krid, niidid-nrid ja muu vaja-minev olid vkotis. Olenevalt jukusest leidus vkotis ka srmkbar. Madalama ja keskmise sissetulekuga kasutaja komp-lekti kuulus ldjuhul nahast srmkbar vi srmekaitse. Metallist srmkbarad ei olnud aga pikka aega igahele ktte-saadavad. Veel 19. sajandi Iirimaal olid nahast srmkbarad tavalised. Kindlasti on need olnud kasutusel ka meie alal, mida vib tendada Tallinna St. Barbara kalmistu 1600.1603. aasta katkuhauast saadud leid. Kuigi nahast srmkbarad leidsid tihedamat kasutust, on paremini silinud vastupidavamad ning kallimad, vasesulamist srmkbarad.

Tnapevase, kuplikujulise srmkbara otseseks eellaseks vib pidada keskaja al-gul Araabiast ja Vahemeremaadest meie aladele liikunud metallist srmkba-raid. 14. sajandil rajati srmkbarate tootmiskeskus Nrnbergi linna, Saksa-maale, mis hoidis monopoli 17. sajan-dini. Varased srmkbarad on madalad ja kuplikujulised ning suhteliselt rasked, kuid aja jooksul tiendati nende valmista-mistehnoloogiad, mis vimaldas toota ha krgemaid ja tnapevasema ilmega srmkbaraid (Pilt 1). Eriti varieeruvaks muutusid srmkbarad vljangemise, materjali ja tpide poolest 17. sajandil ning mningad tollal kasutusele vetud tehnikad on olulised praegugi. Madala hinna tttu domineerisid 19. sajandi

Pilt 1. Tallinnas Suur-Kloostri 5a leitud srm-kbarad (AI 6219:2659, AI 6219:2660; 16. saj), survevalu. Foto: Monika Reppo.

3 cm

Srmkbaratest ja nende kasutajatestESEMELUGU

2013 TUTULUS 25

Pilt 5. Tallinnas Ravi 6 (AI 6871:72; 16. saj) ja Pha-vaimu 6/ Vene 11 (AI 6881:407; 19. saj) ornament-eeritud srmkbarad. Foto: Monika Reppo.

Loe lisaks:Beaudry, M.C. 2006. Findings: the Material Culture of Needlework and Sewing Items. New Haven: Yale University Press.

Reppo, M. 2013. Kesk- ja uusaegsed mblus-tvahendid Tallinna arheoloogilises materja-lis. Tallinna likooli Eesti Humanitaarinstituut. [Bakalaureuset]. Tallinn.

lpuks rauast srmkbarad, kuid niteks Tallinna arheoloogiliste leidude hulgas niisugused srmkbarad puuduvad.

Srmkbarad ja nende tunnused

Srmkbara silmatorkavaim tunnus on lohud. Need mravad suuresti eseme kasutusala viksemad lohud on sobi-likud peenemate neltega, suuremad lohud jmedamatega mblemiseks. See-ga on esimesi kasutanud pigem ntkete srmedega tikkijad ning teisi igapevase, ka mgiks meldud mblustga te-gelejad. Srmkbaraid on lohutatud nii ksitsi (Pilt 2) kui mehhaaniliselt kurrutamismasinaga (ingl. k knurling machine). Ksitsi valmistatud lohud on erineva suuruse, kuju, sgavuse ja ase-tusega. Sellised lohud puuriti vi punt-siti, keerutades srmkbarat selleks treipingil vi spindlil. 16. sajandil muutus domineerivaks lohkude spiraalne asetus (Pilt 3, 4). 17. sajandil alustati Hollandis srmkbarate mehhaanilise lohutamisega kurrutamismasinal. Srmkbar asetati tema sisemistele mtudele vastava otsiku klge ning suruti vastu kurdudega ratast, mis jttis kbarale lohud. Sellest ajast edasi on srmkbarate lohud tihti vahvlilaadse ruudustikuna vi asetsevad kontsentriliste ringidena nagu paljudel tnapevastel srmkbaratel.

Dekoratiivsed kaunistused varastel srmkbaratel puuduvad, kui vlja ar-vata ks joon (Pilt 1). Leidub meistrimr-giga srmkbaraid, mis on prit Nrnber-gist (Pilt 4). Pilkupdvad ornamendid tulevad kasutusele 15. sajandil ning 16. sa-jandi lpuks leidub srmkbaratel nii mo-tosid, motiive (tulbid, viielehise isikuga lilled, medaljonid jne) kui ka kuupevi (Pilt 4, 5). Videtavalt piiras 17. sajandil vasesulamist srmkbarate kaunistamist hbedast ametivendade kasutuselevtt, kuid hiliseid niteid leidub siiski. Deko-ratiivseid motosid leidub veel 19. sajandi srmkbaratelgi. Phavaimu 6 / Vene 11 kaevamistel leitud srmkbar deviisiga Long Live Victoria ja taimornamendiga (Pilt 5, paremal) on seni ainus Tallinna ar-heoloogilise materjali hulgas tuvastatud inglise 19. sajandi srmkbar. See on vlja antud kuninganna Victoria valit-susajal (1837 1901) teadmata thtsnd-muse auks. Thtsndmuste auks ning meeneteks valmistatakse srmkbaraid vga erinevatest materjalidest ka tna-peval (hbe, portselan, messing, kuld, klaas jne). Nende kogumine on mitmel pool maailmas vga populaarne.

Srmkbarate kasutajad

Kikidel srmkbaratel on kunagi ol-nud kasutaja vi mitu. Srmkbarate siselbimdu mtmine vib aidata

tuvastada seda, kellele srmkbar sobis ning kes seda kasutada sai. Srmkbarate suurusmtude jrgi olid niteks Tallinnas peamised kasutajad naised. ks leitud srmkbaratest vis kuuluda lapsele ning mni ksik jmedama srmega naisele vi meeskasutajale. Naiste ja mblemise va-hele tmmatakse vrdlusmrki sageli s-gavalt svenemata, kuid laste vi meeste puhul see nii kergesti ei tundu kivat. Tegelikkuses on mlemad olnud samuti tihedalt seotud mblemisega. Niteks on elukutselised mblejad, rtsepad olnud ajalooliselt mehed. Rtsepatga seosta-takse pealt lahtiseid srmkbaraid. Tallinna arheoloogiliste leidude hulgas selliseid ei ole teada. Ka raskemat tpi mblus-tid, niteks purjede, telkide ja paksude villaste kangaste mblusi, tegid mehed, seda mitte srmkbarate, vaid peo-pessa mahtunud nelalkkajatega (ingl. k. sailors palm).

Laste, aga ka noorte tiskasvanud neidude puhul oli mblemisel oluline osa kasvatuslikus plaanis. Nii nagu tna-peval, ppisid lapsed mblema kas koolis vi kodus. Hilisuusajal valmistati lastele spetsiaalseid madala kvalitee-diga metallist srmkbaraid, mida sai osta komplektidena, kus kbara suurus jrjest kasvas. Neid vikeseid srmkba-raid iseloomustab madal kulumisaste, kuna tema kasutaja srmed kasvasid kiiresti sellest vlja. Vga kulunud laste srmkbaraid leitakse kohtadest, kus hte srmkbarat kasutas mitu last (nt internaadid). Kui tnasel peval on saavutus juba see, et teismeline suudab ise pksinbi tagasi mmelda, pidi 19. sajandi Inglismaal 5-aastane internaatkooli kasvandik suutma kududa ja mmelda oma sukad. Seega ei ole vale elda, et kuigi mblustvahendid nivad igapevaste ja ebaolulistena, vib ka sellistel vikeese-metel olla inimese elule oluline mju.

Kike eelnevat silmas pidades tundub, et kuigi srmkbaratel on jutustada kl-laltki huvitav ja oluline lugu, pole ei need ega teised metallist mblustvahendid arheoloogilistes uurimustes olnud ku-nagi populaarne teema. Srmkbarate ja mblemise teema ei ole kaugeltki ammendatud ning vimaldaks avada veel mitmeid valdkondi olgu uuri-mist siis piirkondlikust, tehnoloogili-sest, sotsiaalarheoloogilisest vi muust perspektiivist lhtuv.

Pilt 6. 16.-19. sajandi srmkbarad Tallinnast.(Suur - Kloostri 5a; Maakri 19/21; Tartu mnt 1; Ravi 6).

Pilt 3. Ravi 6 leitud srmkbara (AI 6871:68; 16. saj) spiraalselt asetsevad lohud. Foto: Monika Reppo.

Pilt 4. Tallinnas Maakri 19/21 leitud srmkbara (AI 7060:2870; 16. saj) medaljoniriba ja meistrimrk spiraalse lohurea alguses. Foto: Monika Reppo.

5 cm

5 cm

ESEMELUGU