saarepeedi sõnumid juuni 2010
DESCRIPTION
Juuni 2010TRANSCRIPT
Täna infolehes:
Uued vallakodanikud
vallavalitsuse vastuvõtul 1
Vallavalitsuse ja volikogu
istugid 2
Koolis algas suvevaheaeg! 3
Õppisime noortega
avalikku esinemist! 6
10 aastat MTÜ Spordiklubi 6
Rukkilill pidas sünnipäeva 7
Emadepäeva kontsert
rahvamajas 8
Teeme ära 2010 9
Valla teede ülevaatusest 9
Teeme Ära! raames 10
Gordoni Perekool
Saarepeedil 10
Spordist 11
TEATED JA INFO 12
Nagu juba traditsiooniks on
saanud, kutsuti ka sel aastal 1. juunil ,
lastekaitsepäeval, meie vastsed
vallakodanikud , koos emade-isade ja
õdede-vendadega, vallava lit suse
v a s t u v õ t u l e . P ä r a s t v ä i k e s t
tervituskontserti Saarepeedi
lasteaia mudilaste poolt ja
volikogu esimehe Marek
Tanvaldi tervituskõnet asusid
volikogu esimees ja vallavanem
Salme Koplikask väikestele
kodanike le hõbelus ika id
jagama. Iga laps sai lusika,
millele oli graveeritud lapse nimi
ja sünnikuupäev. Lusikad üle
antud, istut i veel ühises
kohvilauas ning lasti hea maitsta
p i d u p ä e v a t o r d i l . K e n a
koosviibimise lõpetas ühispildi
tegemine.
Sel aastal olid
vastuvõtule kutsutud:
Darleen Mugur, Marleen
Viltmann, Kr isto Kalevi
Hirvinen, Laura Schulz, Kelli
Hensen, Marten Miilen, Keiti-
Lisanne Hunt ja Karl-Feliks
Sadam
Uued vallakodanikud vallavalitsuse vastuvõtul
S A A R E P E E D I V A L L A I N F O L E H T
JUUNI 2010
Nr 55
Saarepeedi sõnumid Nr 55 2
15. aprillil:
Nõ ustut i V i l ja nd i l inna
seisukohtadega ühe gümnaasiumi
moodustamiseks.
K i n n i t a t i S a a r e p e e d i
Vallavalitsuse palgakorralduse
alused.
Võeti vastu Saarepeedi valla
ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni
arengukava aastateks 2010-2025.
Vaadati üle ja jäeti kehtima
11 . 1 2 . 2 00 8 . a ke ht e s t a t ud
Saarepeedi valla üldplaneering.
Eraldati raha reservfondist
seltsitegevusele.
K o o s k õ l a s t a t i L ä ä n e
Regionaa lse Maanteeamet i
maavara kaevandamise loa taotlus
ehituskruusa kaevandamiseks
Varesemäe kruusakarjäärist.
A l u s t a t i A S
Hoolekandeteenused taotluse
a lu s e l d e t a i lp l a n e e r i n g u
koostamist Karula külas Karula
maja katast riüksusel kahe
peremaja ehitamiseks koos
abihoonetega.
K o o s k õ l a s t a t i L ä ä n e
Regionaa lse Maanteeamet i
geoloogilise uuringu loa taotlus
Välgita kruusamaardla Välgita II
uuringuruumis geo loogilise
uuringu teostamiseks.
20. mail:
Astuti Eesti Maaomavalitsuste
Liidu liikmeks ja määrati
Saarepeedi valla esindajad.
Kehtestati Kaitseliidu Sakala
Maleva kinnistu detailplaneering
Saarepeedi vallas Peetrimõisa
külas staabi- ja tagalakeskuse
ehitamiseks.
Vallavolikogu istungid
13. aprilli istungil:
Väljastati Lembit Sikk’ule
avaliku ürituse korraldamise luba
1 0 . - 1 3 . 0 6 . 2 0 1 0 t o i m u v a
reklaamürituse läbiviimiseks
Peetrimõisa külas.
M ä ä r a t i ü h e k o r d s e d
sotsiaaltoetused valla eelarvest
vähek ind lust atud is ikute le
hädavajalike kulutuste osaliseks
katmiseks kogusummas 3 177
krooni.
Tehti Tartu Maakohtu Viljandi
kohtumajale ettepanek eestkoste
seadmiseks.
O t s u s t a t i a n d a ü ü r i l e
munitsipaalkorter.
Väljastati ehitusluba OÜ-le
Jao t usvõ r k e lek t r ie ner g ia
jaotusvõrgu ehitamiseks Karula
külas Uus-Karula kinnistul.
Eraldati valla 2010.a eelarve
reservfondist 2 000 krooni.
M u u d e t i S a a r e p e e d i
Vallavalitsuse 15.09.2009.a
korraldust nr 187.
28. aprilli istungil:
Määrati toimetulekutoetused
summas 9 137 krooni.
M ä ä r a t i ü h e k o r d s e d
sotsiaaltoetused valla eelarvest
vä h e k in d lu s t a t u d is ik u le
hädavajalike kulutuste osaliseks
katmiseks kogusummas 300
krooni.
Määrati esindaja Saarepeedi
Kooli atesteerimiskomisjoni.
O t s u s t a t i a n d a ü ü r i l e
munitsipaalkorter.
Eraldati valla 2010.a eelarve
reservfondist 2 000 krooni.
M ä ä r a t i
projekteerimistingimused:
- Tobraselja külas Pärna
ma a ü k s u s e l e ü k s ik e l a mu
projekteerimiseks.
Anti kirjalik nõusolek saun-
garaaži püstitamiseks Välgita
külas Kangro kinnistul.
Väljastati 3 ehitusluba:
elamu rekonstrueerimiseks Moori
külas Võidumaa kinnistul;
raadiolingi masti ehitamiseks
Karu la kü las Uus- Karu la
kinnistul;
laululava-puhkeala ehitamiseks
Saarepeedi külas Saarepeedi
puhkemaastiku kinnistul.
A n t i d e t a i l p l a n e e r i n g u
lähteseisukohad Karula külas
Karula maja kinnistul kahe
peremaja ehitamiseks koos
a b i h o o n e t e g a , k r u n d i
hoonestusala piir it lemiseks,
ehitusõiguse, liikluskorralduse
ning tehnovõrkude- ja rajatiste
asukoha määramiseks.
Määrati katastriüksustele koha-
aadressid ja sihtotstarbed:
Saarepeedi küla Mäekalda
kinnistu;
Vallavalitsuse istungid
Saarepeedi sõnumid Nr 55 3
Saarepeedi küla Vana koolimaja
kinnistu;
Saarepeedi küla Saarepeedi
kuivati kinnistu;
Saarepeedi küla Saarepeedi
puhkemaastiku kinnistu;
Saarepeedi küla Saarepeedi
kinnistu;
Saarepeedi küla Vana-Vallamaja
kinnistu;
Saarepeedi küla Saarepeedi kooli
kinnistu.
14. mai istungil:
M ä ä r a t i ü h e k o r d s e d
sotsiaaltoetused valla eelarvest
vähek ind lust atud is ikute le
hädavajalike kulutuste osaliseks
katmiseks kogusummas 2 590
krooni. Üheksale isikule eraldati
kokku 61 rm küttepuid.
Määrati ühekordne täiendav
sotsiaaltoetus riigieelarvelistest
vahenditest kogusummas 696
krooni.
Tunnistati kehtetuks Saarepeedi
Vallavalitsuse 28.04.2010.a
korraldus nr 41.
Eraldati valla 2010.a eelarve
reservfondist 2 000 krooni.
25. mai istungil:
Määrati toimetulekutoetused
summas 11 257 krooni.
Väljastati 4 ehitusluba:
elamu püstitamiseks Auksi külas
Tammejärve kinnistul;
abihoone püstitamiseks Auksi
külas Tammejärve kinnistul;
elamu püstitamiseks Peetrimõisa
külas Vana Tee kinnistul;
kuivati ehitamiseks Auksi külas
Kääriku kinnistul.
Koolilastel on alanud suvine
väljateenitud puhkus. Vaatamata
soojadele päikeselistele ilmadele
ja suurele soovile õues päeva
nautida, saime üheskoos
viimasel veerandil mõndagi
korda saata.
Aprilli alguses käis 5.-9.
klasside õpilastest kokku pandud
meeskond, kuhu kuulusid Tarmo
Ibis, Roger Ote, Kairi Kangro ja
Kr i s t i na S o o, Vi l ja n d i
p o l i t s e i j a o s k o n n a s
l i i k l u s v i k t o r i i n i l . O ma
liiklusalaseid teadmisi tuli
näidata jalakäijana, jalgratturina
ja rolleri juhina.
K o l m a p ä e v i t i j ä t k u s i d
sarivõistluse Lahe Kolmapäev
k l a s s i d e v a h e l i s e d
jõukatsumised. Iga klass sai
võimaluse ise võistlus välja
mõelda ja see läbi viia.
Kahe kuu jooksul toimusid veel
v a b a v i s k e - , j a l g p a l l i - ,
seljaskandmise-, arvutimängu-
jne võistlused. Kooliaasta
lõpuks selgusid üldarvestuses
v õ i t j a d .
A l g k l a s s i d e s t
suutis kõige enam
punkte koguda IV
klass. Vanemas
a s t m e s t u l i
esimesele kohale
IX klass.
6.mail toimus
5.klassi kaasabil
Saarepeedi Kooli
olümpia. Kui
eelmisel aastal
esindasid klassid
riike, siis sellel
aastal kehastusid
õpilased ümber
loomadeks. Iga
klass kujundas
o ma v a l i t u d
l o o m a l i i g i
meeskonnale vapi.
Eeltööna pidid klassid esindatava
loomaliigi kohta infot koguma.
Olümpiamängud avas õpilaste esindaja
Carmen Oja. Seejärel tõi selle õppeaasta
neidude parim sportlane Kaisa Raja
olümpiatule. Enne võistluste juurde
asumist andsime ühiselt vande
suhtuda austusega kaasvõistlejaisse
ja kohtunikesse. Esimesena läbisid
kõik osalejad krossijooksu raja.
Pärast jätkas iga meeskond eri
ülesannete juurest täpsusviskamise,
Koolis algas suvevaheaeg!
Võistlus Lahe Kolmapäev! I klassi võistleja Merily
Saarepeedi sõnumid Nr 55 4
kotijooksu, redelist ronimise, seljas
ka nd mis e ja kä ru jooks u
võistlusaladega. Lõpptulemused
arvestati kolmes vanuseklassis.
Par ima t eks mees kon da deks
osutusid sellel aastal:
II klassi Karud
III klassi Ilvesed
IV klassi Jänesed
VIII klassi Mutid
IX klassi Rongad
7.mai hommikul toimus koolis
emadepäevale pühendatud aktus.
Meile esinesid õpetaja Liivia
ju henda mis el vä ikes ed
tantsutüdrukud ja poisid, IV
klass armsa luulepõimikuga,
l a u l u l a p s e d l õ b u s a t e
paladega, V-IX klassi neiud
show-tantsuga. Vahepaladena
tutvustasid Mariella Oja ja
Uku Moks emadepäeva
traditsiooni kujunemist läbi
ajaloo.
28. mail saatsime lõpuklassi
noormehed ja neiud tutipäeva
aktusel vastu neid ees
ootavatele eksamitele. Neid
olid tervitama tulnud endised
lasteaiaõpetajad, kes meenutasid IX klassi
õpilasi vahvate luuletustega, mis neile 9.aastat
tagasi lasteaia lõpupeoks tehtud said. Lõpetajad
jagasid armsa pildiesitlusega oma mälestusi
möödunud kooliajast. Õpetaja Liivia andis
lõpetajatele viimases rütmika tunnis tõelise
katsumuse. Nimelt pidid nad vatt kõrvus ja
kinni seotud silmadega tantsima tantsu
Kaerajaan. Ka VIII klass tahtis oma vanemate
kaaslaste oskused enne riiklikke eksameid
proovile panna. IX klassi ülesandeks oli
suusatada saali ühest otsast teise nii kaua, kuni
klassikaaslased veekausist õunad ära sõid.
Samal ajal pidid neli õpilast klassist laulma
väär ika lt Saarepeedi Kooli lau lu.
Kooli olümpia
Laulutüdrukud emadepäeva aktusel
IX klass
Saarepeedi sõnumid Nr 55 5
Proovieksamiga said lõpetajad hästi
hakkama ja VIII klass andis üle
tunnistuse, mis lubas edasi minna
riiklikele eksamitele. Pärast aktust
to imus t r adit s iooni l ine puu
istutamine koolimaja esisele platsile.
Maikuu viimasel päeval kutsus
vallavanem enda juurde kooliaasta
viitega lõpetanud õpilased ja
tublimad sportlased. Ta kiitis lapsi
väga heade tulemuste eest ja soovis
neile mõnusat suvepuhkust ning
j a k s u j ä r g m i s e k s a a s t a k s .
Vastuvõtule olid kutsutud: Kaisa
Raja, Jüri Uha, Mariella Oja, Kevin
Raja, Melany Vainola, Mari Uha,
Kätlin Kukk, Laura Soo, Oskar Lind,
Merily Vendelin, Mari-Ann Kütt,
Karolina Sadam, Mia Maks ja Grete
Roostik.
2. juunil matkasime kogu kooliga
Jüri ja Hermann Jaaksoni sünnitalu
juurde. Iga klass moodustas omaette
meeskonna, kes pidi lahendama teel
erinevaid meeskonnatöö ülesandeid.
Harjutuste juures polnud oluline
täpsus ega hea lõpptulemus, vaid
omavaheline koostöö ja mõnus
olemine. Mälestuskivi juures ootas
õpetaja Roman viimase ülesandega,
milleks oli ristsõna. Kui kõik sõnad
olid vajalikesse kohtadesse ära
paigutatud, jagas õpetaja Elmar
väsinud teelistele kehakinnitust.
Suureks abiks oli ka õpetaja Heli,
kes heade mõtete ja vahenditega
päeva kordaminekule kaasa aitas.
Viimase nädala jooksul korraldasid
klassijuhatajad oma õpilastele veel
teisigi vahvaid ettevõtmisi ja
väljasõite!
4. juunil tegime kokkuvõtted aasta
õppetööst ja erinevatest sündmustest
meie koolis.
Kiitus väga hea õppimise ja
eeskujuliku käitumise eest:
I kl Grete Roostik
Merlily Vendelin
Karolina Sadam
III kl Mia Maks
Ragne Randmäe
IV kl Laura Soo
Mari-Ann Kütt
V kl Mari Uha
Melany Vainola
VI kl Kätlin Kukk
Jüri Uha
VIII kl Mariella Oja
Kiitus väga hea õppimise ja hea
käitumise eest:
II kl Oskar Lind
Kiitus hea õppimise ja eeskujuliku
käitumise ees:
II kl Ly-Ann Mets
IV kl Lisann Adamson
Hanna Oja
V kl Rait Mändmets
VI kl Helen Kangro
Simo Metsa
Kiitus hea õppimise ja hea
käitumise eest:
III kl Brigitta Sadam
German Hunt
Robin Grünbaum
Rando Kleban
IV kl Egert Peep
Raido Õnne
VI kl Kevin Raja
VII kl Anne-Katrin Peep
VIII kl Uku Moks
Kooliaasta jooksul kogusid klassid
sündmustest osavõtu eest punkte.
Algklassidest võitis preemia III klass
ja vanemast astmest VI klass.
Lõpuklassil on käes riiklikud
eksamid ja ees ootab lõpupidu.
Kõigile teistele ilusat suvevaheaega.
Kohtumiseni sügisel!
Meret
Kooli huvijuht
Vallavanema vastuvõtt
Saarepeedi sõnumid Nr 55 6
5.juunil toimus Saarepeedi
Rahvamajas noortele mõeldud
debatikoolitus, kus räägiti kuidas
publiku ees esineda ja
oma seisukohta viisakalt
avaldada. Koolitus on
o s a V i l j a n d i ma a l
läbiviidavast noorte
osalusprojektist, mille
eestvedajaks on Siiri
Liiva.
Tänu koolitaja Birgit
R o o t s i l e E e s t i
Väitlusseltsist saime teada, mis
on kolm põhiküsimust, millele
oleks vaja mõelda ennem kui
otsustad kellegi ette rääkima
minna. Lisaks saime häid
näpunäiteid selle kohta, mida
ennem esinemist ja
selle ajal teha, et
rahva ees olles
pingest vabaks
s a a k s . K o o s
va a t a s ime ü le
erinevad stiilinäiteid
kõne, hääle ja
kehahoiaku kohta.
Koolituse teises
osas õppisime oma seisukohti
esitama, nii et see oleks
konkreetne, sisukas ja kuulajatele
arusaadav. Meile tutvustati
väit lemise olulisemat osa-
argumenti ning selle ülesehitust
ning esitamist.
Tegime erinevaid harjutusi, kus
pidime üksteise ees ettekannetega
esinema. Nii saime õpitut
katsetada ja tähelepanu pöörata
just meie endi esinemisvigadele.
Iga ülesandega muutusime palju
julgemaks ja paremaks.
Kindlasti saime väga palju juurde
nii endale kui ka teistele edasi
andmiseks.
Mariella Oja
Õppisime noortega avalikku esinemist!
1994.a sügisel tulin Saarepeedile tööle kehalise
kasvatuse õpetajana. Põhitöökoht oli Päri
Spordikoolis, kus treenisin suusatajaid. Seoses Päri
Spordikooli tegevuse lõpetamisega 1999.a oli vaja
leida lastele võistlemiseks klubi, mida esindada. Et
tollane vallavanem Riho Männik pakkus mulle
võ imalust alustada tööd
Saarepeedil ka suusatreenerina,
otsustasime taastada Saarepeedi
Spordiklubi. 2000.a sai asi teoks
ja nii ongi juba 10 aastat
Saarepeedil lapsi treenitud.
S e l l e a j a g a o l e me
suusatamises võitnud hulga
medaleid nii maakonna, kui
vabariigi võistlustel. Meie
lapsed on võistelnud Soomes,
Rootsis ja viimane talv viis
tublimad suusalapsed
N o r r a
Lillehammerisse.
Meie klubi liige Jaan Kallak osales Vancouveri
olümpiamängudel, mitte küll tippsportlasena, vaid
laskesuusatamiskoondise määrdemehena. Jaan on
olnud meie klubi üks edukamaid sportlasi. Tema
töökus ja tahe viisid ta päris paljude võitudeni.
Tublisid sportlasi on palju ja neist on ka varem
kirjutatud. Tippsport nõuab palju vahendeid ja tänu
Saarepeedi valla toetusele oleme suutnud 10 aastat
vastu pidada. Suur tänu valla juhtidele mõistva
suhtumise eest! Alati on meid toetanud ka
Saarepeedi vallas asuvad ettevõtted. Meie
suurtoetaja on olnud AS Rootsi Mööbel, samuti
AS Oskar LT ja OÜ Karula Puit. Suured
tänud ka neile!
Elmar Põder
10 aastat MTÜ Spordiklubi Saarepeedi tegevust
Saarepeedi sõnumid Nr 55 7
30. aprillil pidas naisansambel
„Rukkilill“ 25. sünnipäeva. Nagu
kirjutas ajaleht Sakala, peab
naisansambel oma ilusa ea
sünnipäeva peo Saarepeedi
rahvamajas.
Jah, tõesti 25 on ju kõige ilusam
iga ning natuke ka aukartustäratav
aeg kooslaulmiseks. Kui palju on
siis neid kollektiive, kel ette
näidata niisugune arv.
R u k k i l i l l e j u u b e l i p e o
organiseerimine algas juba
veebruarikuus, kus selle tarvis
taotlesin raha Kultuurkapitalist ja
K o h a l i k u O m a a l g a t u s e
Programmist. Praegu on masuaeg
ja kollektiivide rahaline toetamine
ei leidnud toetust. Ja kes nii pikka
aega koos on laulnud, on
järjepidevad edaspidi ja saavad
hakkama ka ilma rahata.
Päris nii see ei ole ning siinkohas
t ä n u s õ n a d S a a r e p e e d i
vallavalitsusele, kes meie üritust
igati toetas.
Meie ansambli alustalad : Maimu
Kass, Laine Ploom, Sinaida Salu,
Linda Maiste, Vivian Meri, Evi
Liivak, Siiri Kukk, Õie Klavan ja
Ines Mahoni – kui neid tublisid
naisi ei oleks
olnud, ei
oleks ka
p r a e g u s t
„Rukkilille“.
M i n u
m e e l e s t
supernaised
ka nüüd, kui
e n a m
aktiivselt ei
laulda, kuid
igati meie tegemisi ja ettevõtmisi
toetavad.
Ning kõige tähtsam on meie
lauluõpetaja Sirje Rein, kes on
vastu pidanud kõik need 25
aastat. Ainult üks kord on
lauluproov ära jäänud, kui Sirjele
sündis tütar – vaat milline tubli ja
hakkaja juhendaja meil on.
Lisaks „Rukkilille“ naiste
lauludele sai õhtul kuulata
M u u s i k a k o o l i v ä i k e s e i d
viiuldajaid, meie laulja Ly
Animägi enda lapsi ning Sakala
meeskoori kvarteti esinemist.
Õhtune kontsert oli väga
mee leo lukas ja naud it av.
Õnnitlusi ja tänukirju jagus
kõigile tegusatele naistele ning
lõppkokkuvõttes sai üks väga
vahva sündmus Saarepeedi
kultuuriajaloos peetud. Aga
„Rukkilillele“ jõudu ja jaksu
edaspidiseks ning soojendagu
nende laulud ikka meie südameid!
Aitäh!
Rukkilill pidas sünnipäeva
Emadepäeva kontsert rahvamajas
Selle aasta emadepäeva kontsert sai toimuma 7.
mail rahvamajas. Mõnusas kohvilauas saime
nautida Saarepeedi kooli ja lasteaialaste esinemist.
Kõige vahetuma ja siirama etteaste pakkusidki
väikesed lasteaialapsed, kes valmistasid rõõmu nii
oma vanematele kui ka kõigile pealtvaatajatele.
Kõik see sai toimuma õpetaja Maarika Kallaku ja
tublide lasteaia õpetajate käe all. Teotahtelised olid
õpetaja Liivia Kr iisa tantsulapsed ja
noortejuhendaja Meret Ansoni tantsutüdrukud.
Tundub, et meil ikka järelkasvu jagub nii laulmises
kui tantsimises. Ja ei saa mainimata jätta meie oma
maja laululapsi, eriti Grete ja Karolin Roostiku, kes
osalesid ka edukalt Laulukarussellil. Ning õpetajat
Hedi - Kai Paid, kes lastele ilusad laulud selgeks
õpetas. Armsa etteaste pakkusid rahvamaja
tantsunaised, kel samuti tegus aasta olnud.
Ning külalisena olid meie emasid ja vanaemasid
tulnud tervitama Viljandi Kammerkoor, kes andsid
väga südamliku ja kõrgetasemelise kontserdi.
Kes ei pidanud paljuks veeta mõnus õhtupoolik
rahvamajas, leidis siit kindlasti midagi
südamelähedast. Tänud meie väga heale publikule!
Ille Mirka
Saarepeedi rahvamaja juhataja
Saarepeedi sõnumid Nr 55 8
Teeme ära 2010
1.mai oli üleriigiliselt kuulutatud
talgupäevaks. Teatavasti tehti
talgute korras tööd mitmes
paigas. Karula järve ääres
korrastati puhkekohta,
Peetrimõisas tehakse tänuväärset
tööd arhitektuurimälestisena
säilitatavas mõisa laudas, mis on
tuntud Härjapea kõrtsi nime all.
Võistres korrastati puhkeala.
Saarepeedil on muinsuskaitse all
olev linnusemägi metsa kasvanud.
Selleks et avardada vaadet
linnusele tuleb puid maha võtta.
Seda
tööd sai
talgute
korras osaliselt tehtud. Kuna
päev oli sompus ja vihmane, tuli
inimesi kohale oodatust vähem.
Esimesena oli kohal kõige eakam
ja tragim talguline - kohalik mees
Heino Puusild, kes rassis puude
kokkukandmisel ja okste
põletamisel nii et pea märg.
Kõige noorem
talguline oli II
klassi
koolipoiss Margus Toomsalu
koos veidi vanema venna
Taunoga. Vallavanem Salme
Koplikask, kes oli varahommikul
pool tööpäeva oma talus juba ära
teinud, ei pidanud paljuks ka
ühistöös osaleda. Puid langetasid
ja oksi laasisid saemehed Villu ja
Jüri. Okste kokkukandmisel ja
puuriitade tegemisel olid agarasti
ametis veel Maarika, Ülle, Ille,
Caroly, Simo. Tänu kõigile, kes
tulla said ja maitsva talgusupi eest
tänu kooli kokk Margele!
Maire Palutaja
talgujuht
Valla teede ülevaatusest
Volikogu liikmetest ja valla
ametnikest koosnev komisjon tegi
aprilli lõpul vallasiseste teede
seisundi ülevaatuse eesmärgiga
reastada teehoiukavas ettenähtud
hädavajalikud teetööd. Kuigi
mullune lumerohke talv võttis
s u u r e o s a t e e h o o l d u s e
vahenditest, selgus ülevaatuse
käigus, et enamus teid on
hööveldatud ja normaalses
seisukorras. Muidugi on veel
palju teid, mis vajavad täiendavat
katte pealevedu. Remonti vajavad
teelõigud ja -truubid said kirja
pandud ja nendega asutakse
tegelema. Kõige murettekitavam
probleem on, et teed upuvad
võssa. Võsastunud teeperved ja
kraavid halvendavad oluliselt tee
seisukorda ja nähtavust. Kinnistu
omanikel, kelle valduses oleva
avaliku tee ääred on võssa
k a s v a n u d , t u l e k s s e l l e
p r o b l e e m i g a t e g e l e d a .
Võsastunud t ee lõ igud on
v ih ma s e l a as t a a ja l k aua
liigniisked ja lagunevad selle
võrra rohkem. Kui Te ise oma
võsa maha ei võta, saate seda
t e e nu s t ö ö na l a s t a t e ha .
Maanõunikul on võsa lõikamisest
huvitatud firmade või töömeeste
kontaktandmed. Sobilik materjal
koristatakse hakkepuidu tarbeks
ära.
Taari-Auksi riigimaantee Taari-
Saarepeedi teelõik läheb veel
sellel aastal remonti. Selle
käigus saab Saarepeedi küla ka
kergliiklustee karjääri tee otsast
rahvamajani, mis muudab
jalakäijate ja tervisesportlaste
l i ik le mis e t u r va l is e mak s .
Valgustuse ja bussiootepaviljonid
paigaldab vald oma vahenditest.
Ede laraudtee eest võ tmise l
k o r r a l d a t u d
r a u d t e e ü l e s õ i d u k o h t a d e
ülevaatusel sai teatavaks, et
Viljandi-Võhma teelõik läheb
veel selle aasta augustist remonti,
mis kestab kuni 2011 aasta
lõpuni. Vanad liiprid ja raudtee
võetakse üles, ehitatakse uus
muldkeha. Ehitatakse uus raudtee,
mille tulemusena on võimalik
suurendada sõidukiirust 120 km-
ni tunnis. Meie valla piirile jäävat
Pärsti ülesõidukohta hakkab
reguleerima foor.
Teadmiseks neile inimestele, kel
vaja Põltsamaa ja Tartu maantee
ühendusteed pidi Viljandi-Tartu
maanteele sõita, et Kuudeküla
sild on remonditööde tõttu
liikluseks suletud kuni septembri
lõpuni.
Maire Palutaja
ülevaatusel osalenu
Saarepeedi sõnumid Nr 55 9
Saarepeedi sõnumid Nr 55 10
Teeme Ära! raames toimusid talgud ka Karula külas
Info oli varakult maha hüütud ning ootasime rohket
osavõttu. Kui 1. mail aknast välja vaatasin, vaatas
mulle vastu kõle vihmane ja tuuline ilm. Ohkasin,
panin ennast vastumeelselt riidesse (no kes käskis
hakata midagi korraldama!!! Oleks võinud magada.
Laupäevane päev...)
Ja läksin perega järve
ää rde. Vaat amat a
halvale ilmale tuli
tasapisi inimesi juurde.
Kokku sai meid koos
lastega ligi 30. Osad
läksid külaplatsile kive
korjama, ülejäänud
hakkasid järveäärt
puhastama. Kohal olid
inimesed Karulast,
Tobraseljalt ning
P e e t r i m õ i s a s t k i .
Kohaletulijad olid väga
tublid- ära sai tehtud
suur töö- järveäär ja
ujumiskoht puhastati
võsast, maha võeti
kuivanud puud, kaldale
tehti kividega piiratud
lõkkease, koristatud
mahaloobitud praht
(seda sai 13 suurt
prügikotti!!)
Lõunaks pakuti talgusuppi ja teed (aitäh vallale ja
kooli kokale). Arvo Rohtla oli kohale tulnud
masinaga, mis oli meile väga suureks abiks. Et
autod järve äärde ei sõidaks ning maastikku ei
rikuks, sai teele ette veetud suured mahalangenud
puutüved. Vaatamata kehvale ilmale, olid inimesed
lõbusad ja lustakad. Tööka talgupäeva lõpetasime
kella 17-paiku ning kella 19 algas simman
Härjapea Kõrtsis. Õhtusöögiks pakuti ülimaitsvat
mulgiputru (aitäh Ivar Lugimale ja temas
sõbralikule perele) Lisaks Karula talgulistele olid
kohal ka Härjapea kõrtsi korrastajad ning paar
inimest Naanu linnamäe talgutelt.
Esines Lugima & Co ning üllatusesinejateks olid
nabatantsijad Pidu oli meeleolukas ning lõppes
peale südaööd.
Ujumiskoht sai ilus ning nagu näha, leiab aktiivset
kasutust.
Veelkord suur-suur tänu kõigile talgulistele ning
loodame et järgmine aasta toob töökaid inimesi
juurde.
Eve Kavak
Teeme Ära 2010 talgujuht
Gordoni Perekool Saarepeedil
Projekti „Töö-ja pereelu edukas
ühildamine tööturul püsimiseks ja
tagasi tööturule suundumiseks
koostöös kohalike omavalitsuste
spetsialistidega“ raames toimus
Saarepeedil 22. aprillist 26. maini
t asut a Gordoni Perekoo li
koolitus. 15 liikmeline grupp käis
koos kaks korda nädalas. Lisaks
S a a r e p e e d i v a l l a
koolitushuvilistele lõid meiega
kampa ka neli Paistu valla
lapsevanemat.
Gordoni Perekooli eesmärk on
anda teadmisi ja oskusi, kuidas
hoida/parandada vanema ja lapse
vahelise suhte kvaliteeti, tõsta
rahulolu pereeluga ning tõsta
üldist rahulolu ja toimetulekut.
Gordoni Perekool aitab arendada
oskusi, mida rakendades saab
soodustada laste enesedistsipliini
ja koostöövõime kasvamist ning
tõsta lapse enesehinnangut.
Saarepeedi sõnumid Nr 55 11
Kursusel õpiti, kuidas last aidata
tema kuulamise ja mõistmise
k a u d u , s a m u t i s e l g e t
eneseväljendust ning tõhusat,
ilma vägivallata toimetulekut
l a p s e v a s t u v õ e t a m a t u
käitumisega. Olulised teemad
kursusel olid ka konfliktide ja
erimeelsuste lahendamine suhteid
säästval viisil.
Tänu toredale koolitajale Ene
Velströmile oli iga koolituspäev
oodatud- puudumiste osakaal oli
väga väike. Tore oli näha, et kõik
võtsid oma koolitamist tõsiselt
ning osalesid aktiivselt grupi töös.
Olulisemad tunded või teadmised,
mida Perekoolist kaasa võeti:
Suhtlemine on kõige alus. Osates
ennast kehtestada ja aktiivselt
kuulata on võimalik sassi läinud
ja p r o b le e ms e id su ht e id
parandada.
Mitte kunagi ei ole hilja heaks
lapsevanemaks saada.
Julgus seista iseenda vajaduste ja
väärtuste eest.
Kuidas ennast otseselt väljendada,
probleeme lahendada.
Akt iivne kuulamine ait ab
paremini teistest aru saada.
Osalejad jäid koolitusega väga
r a hu le . Ko o l i t u s muu t is
mõttemaailma, samuti avas see
silmad igapäevaste suhete,
k ä i t u m i s t e , t u n n e t e j a
omavaheliste seosete nägemisel.
Kätlin Sarapuu
sotsiaalnõunik
16.apr il li l Pär il
t o i m u n u d
Viljandimaa murdmaajooksu
meistrivõistlustel saavutas Kaisa
Raja tütarlaste B-klassi 1,9 km
distantsil 4. koha ja Mari Uha 6.
koha.
17.aprillil Saarepeedi Rahvamajas
toimunud valla kevadturniiril
korvpallis saavutas I koha
võistkond „Mehed“ koosseisus
Matis Kukk, Steveni Metsa, Tauri
Metsaots, Sergei Bogdanov ja
Alar Ojalill. II koha saavutas
võistkond „Suva“ koosseisus
Reevo Kirna, Kaimo Maiste,
Tarmo Maiste, Rait Mirka ja Ants
Aid la. III koha saavutas
võ is t ko nd „Kar u la Pu it “
koosseisus Ain Sibul, Ilmar
Vellearu, Marko Allik, Eduard
Elbrecht ja Mihkel Maala.
Järgnesid Võistkond „Üle 100“ ja
„Snak“.
E e s t i m u r d m a a j o o k s u
meistrivõistlustel saavutas Kevin
Raja poiste B-klassi 2000m
jooksus 8.koha, Kertu Kipper
tütarlaste A-klassi 2000 m
jooksus 8.koha, Kaisa Raja
tütarlaste B-klassi 1000 m
jooksus 13.koha ning Kairi
Kangro 18.koha.
21.aprillil Saarepeedil toimunud
orienteerumisjooksul saavutas I
koha Simo Tahker, II koha
Margus Toomsalu ja III koha
Simo Metsa.
13.mail toimus III Varesemägede
trepijooks. Nooremate tütarlaste
paremusjärjestus:
1.Laura Soo 18,26 sek.
2.Hanna-Brita Kaasik 18,83 sek.
3.Mari-Ann Kütt 19,02 sek.
4. Mia Maks 22,88 sek.
5. Brigitta Sadam 23,02 sek.
V a n e m a t e t ü t a r l a s t e
paremusjärjestus:
1. Kertu Kipper 15,39 sek.
2. Kairi Kangro 15,54 sek.
3. Mariella Oja 15,72 sek.
4. Hanna Oja 17,63 sek.
5. Mari Uha 18,12 sek.
N o o r e m a t e p o i s t e
paremusjärjestus:
1.Henry Vahtramäe 18,70 sek.
2.Oskar Lind 19,94 sek.
(lisajooksu aeg 18,89 sek).
3.German Hunt 19,94 sek
(lisajooksu aeg 19,33 sek).
4. Margus Toomsalu 20,68 sek.
5.Taneli Eensalu 22,05 sek.
6.Kaspar Lind 25,03 sek.
V a n e m a t e p o i s t e
paremusjärjestus:
1. Jüri Uha 15,04 sek.
2. Martin Toome 15,40 sek.
3. Jan-Hendrik Maks 16,99 sek.
4. Simo Metsa 17,48 sek.
5. Tauno Toomsalu 18,60 sek.
Täiskasvanute paremusjärjestus:
1. Paul Kolla 14,72 sek.
2.Kalmer Lind 14,90 sek.
3.Elmar Põder 16,79 sek.
Paul Kolla
Spordiorganisaator
Spordist
Saarepeedi sõnumid Nr 55 12
Mis toimumas ja mis teoksil
Oma poolaasta lõpetab rahvamaja valla .
jaanitulega 22. juunil, kus selle õhtu raames
toimub valla lipu sisse õnnistamine ja kõike muud
huvitavat juba leiate jaanitule kuulutuse
pealt. 28. juunist läheb rahvamaja
puhkusele, kuigi noorte aktiivne
tegevus jätkub veel laagriga 28.
juunist kuni 9. juulini
rahvamajas.
Peale suvepuhkust on
tulemas suurem kokkusaamine 28. augustil, kus
korraldame lastele, noortele ja peredele Suure
suvelõpupeo.
Enne suvelõpupidu peaks toimuma valla
küladepäev, aga kindlalt ei julge lubada, millal
Taari küla seda plaanib teha, sest arutelu ja
kokkusaamist sel teemal ei ole veel toimunud.
Aga kõigile ilusat suve ja nautige seda põhjamaa
lühikest sooja aega, sääskede kiuste!
Ille Mirka
TEATED JA INFO
Vastavalt 2004.aasta
Jäätmeseadusele §134 jõustuvad
16.juulil 2010.aastal piirangud
biolagunevate jäätmete prügilasse
ladestamise kohta. See tähendab,
et prügilasse ladestatavate
olmejäätmete hulgas ei tohi
biolagunevaid jäätmeid olla üle
45 massiprotsendi, alates 2013.
aasta 16.juulist üle 30
massiprotsendi ning alates
2020.aasta 16.juulist üle 20
massiprotsendi. Seepärast
tuletame teile meelde, et
biolagunevad aia- ja
haljastusjäätmed ning
biolagunevad köögi- ja
sööklajäätmed on taaskasutatav
tooraine, mis on keelatud panna
olmeprügi konteinerisse või
kilekotiga prügikasti kõrvale.
Biolagunevad jäätmed on
orgaanilised jäätmed, millest
saadakse vastavas
jäätmekäitluskeskuses
ümbertöötlemisel toitaineterikas
muld.
Aia- ja haljastusjäätmed
(puulehed, saepuru, okkad,
niidetud muru, oksarisu,
lillemuld, muud aiajäätmed) tuleb
viia jäätmejaama või prügilasse
või kompostida nõuetekohaselt
eramu kinnistul lahtiselt aunas.
Köögi- ja sööklajäätmed
(toidujäätmed, puu- ja köögivilja
jäägid, kohvi- ja teepuru,
kohvifiltrid, majapidamispaber,
pabertaskurätikud) tuleb
kompostida nõuetekohaselt eramu
kinnistul kompostris või panna
biojäätmete jaoks mõeldud pruuni
konteinerisse. Biolagunevad
jäätmed tuleb enne konteinerisse
viskamist pakendada
biolagunevast kilest või paberist
kotti. Võib kasutada ka paberist
jahu- ja suhkrukotti ning ajalehest
valmistatud torbikut. Kindlasti ei
tohi kasutada tavalist kilekotti või
plastkarpi. Biojäätmetesse ei tohi
visata ka muid kompostimiseks
kõlbmatuid, vedelaid ega
liigniiskeid jäätmeid. Konteineri
määrdumise vältimiseks on
olemas biolagunevast materjalist
vooderduskotid, mis
paigaldatakse konteinerisse pärast
igat tühjendamiskorda.
Biojäätmete kogumiskonteineri
saamiseks
tuleb pöörduda
oma piirkonna
jäätmevedaja
poole.
Miks on selline
seadusandlusest
tulenev nõue
vajalik?
Oluline on, et
väheneks
jäätmete ladestamine prügilatesse,
millega on võimalik vähendada
keskkonnariske.
Kui biolagunevad jäätmed visata
olmeprügi konteinerisse, ei ole
neid hiljem võimalik
taaskasutusse suunata.
Valikkogumisega on võimalik
vähendada olmejäätmete veole
tehtavaid kulutusi.
Daisy Alatare,
Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus
Biolagunevad jäätmed ei sobi olmeprügikasti!
Juuni 02. Vambola Johanson 73
08. Neeme Nõupuu 86
10. Heino Martinson 80
12. Jegor Šašmakov 78
12. Tiiu Taidur 70
15. Laine Meerits 74
15. Mihkel Ilus 76
16. Linda Külm 86
21. Oskar Johanson 86
22. Maie Kambek 77
24. Jaan Roosmäe 72
27. Linda Seppenen 73
28. Salme Aan 78
Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!
Juuli 02. Salme Sõeruer 87
02. Virve-Merlanda Sipp 74
04. Uno Karro 70
09. Mati Rohtla 71
10. Efrosine Poobus 92
12. Lilja Tisler 73
13. Valentina Haltsonen 74
16. Joosep Lutschan 88
18. Senni Ahosepp 72
20. Jaan Leitmaa 85
24. Hans Kichno 77
28. Eevi Puusild 70
Saarepeedi sõnumid Nr 55 13
1. juulist muutub vee hind
S a a r e p e e d i p u m b a m a j a
teeninduspiirkonnas. Seoses
sellega palume kõigil tarbijatel
teatada oma veemõõtja näit
30. juuni seisuga.
Mälestame lahkunuid
Linda Lammas 04.05
Ilme Makku 12.05
Ülo Karv 02.06
Õnnitleme lapse sünni
puhul!
Anete-Liis Toomsalu 16.05
Tulemas on heakorraülevaatus, mille tarvis
ootame vallavalitsuse kantseleisse vihjeid
kaunimate kodude kohta.
23. juunil kell 19.00
toimub jaanituli Karula
külaplatsil:
mängud
Puhvet
laululava pidulik avamine
tantsuks mängib ansambel
Sada ja seened
OOTAME ROHKET OSAVÕTTU!
Sellel sügisel tähistab
Saarepeedi Kool 175 aasta möödumist hariduse andmise
algusest.
Vilistlaste kokkutulek toimub
16. oktoobril Saarepeedi Rahvamajas
Paigaldan ja hooldan
geelküüsi,
asun Viljandi
lähistel. Vajadusel
tulen ka sinu
juurde koju.
Info tel
5253696.
Saarepeedi sõnumid Nr 55 14
Eelteade
Ka sellel aastal kingib Saarepeedi vald kõigile Saarepeedi kooli I klassi minevatele
Saarepeedi valla elanikeregistris olevatele lastele ranitsa, õpilaspäeviku ja pinali, kus sees
kõik vajalik. Lapsevanemad saavad sellega arvestada, et eelpool nimetatud koolitarbeid ei
ole vaja muretseda.
Veeõnnetusi on võimalik ära hoida Enne suure suvesooja saabumist on hea taas kord meelde tuletada, kuidas veekogu ääres käituda nii, et ilusast
päevast ei saaks kurb mälestus kogu eluks. Kahjuks saabub viimasel ajal liiga sageli teateid sellest, et keegi on
kaotanud oma elu veeõnnetuse tõttu. Ohtlik ei ole mitte vesi, vaid meie hooletu tegutsemine veekogu ääres.
Avalikes randades, kus on korraldatud rannavalve ja piiritletud ujumisala, võime olla üsnagi kindlad, et veekogu põhi on ohtlikest esemetest puhastatud ja meil hoiab silma peal rannavalve. Siiski sõltub iga suvitaja enda hoolest ja
teadlikkusest tema ja ta lähedaste ohutus. Vee temperatuurist ja puhtusest annavad meile teavet nii infotahvlid kui ka
lipud. Punane lipp keelab vette mineku, kollane lipp lubab ujuma kogenuid, ehkki olukord vees on muutlik. Roheline lipp lubab ujuma kõiki.
Looduslike ja tehisveekogude ääres, kus puudub valve, peab olema väga tähelepanelik, kuna seal puudub info,
milline on vee temperatuur ning pole teada vee sügavust ega põhja reljeefi. Põhjas võib olla nii suuri kive kui kände, millele otsa ujudes on oht end vigastada. Jõgede ääres olles peab kindlasti arvestama voolu tugevusega; mida kiirem
ja kärestikulisem on jõgi, seda madalam ta on, suured ja aeglase vooluga jõed on aga ohtlikult sügavad. Madalates
jõgedes võib esineda üksikuid väga sügavaid auke – nn hauakohti. Meres ujudes peab arvestama lainetega, lähedalt
mööda sõitvad laevad võivad põhjustada äkki tekkivaid ohtlikke laineid, samuti peab arvestama tuulega.
Ohutu käitumine veekogul
Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht ning ujuma minnes ütle seda alati ka oma kaaslastele. Soovitav on vette mitte
hüpata, vaid minna rahulikult. Ära mine vette, kui oled alkoholi tarvitanud, ülekuumenenud või täiskõhuga. Need olekud võivad tekitada terviserikkeid – südame rütmihäired, teadvusekadu, lihaskrambid. Joobes inimene võib halva
koordinatsiooni tõttu vett sisse ahmida, mis tekitab lämbumise. Ujudes ära võta sihiks uljalt üle veekogu jõuda, vaid
arvesta oma jõuvarudega ja sellega, et pead suutma ka tagasi ujuda. Pigem uju piki kallast või läbi lühikesi vahemaid edasi-tagasi. Ujudes ära mängi kunagi uppumist, sest see võib hajutada tähelepanu ja tekitada segadust, kui on
olemas reaalne ohuolukord. Ära võistle vee all ujumises ja hinge kinnipidamises. Ära suru ega tõmba kedagi vee
alla, sest nõndaviisi võib väga hõlpsalt vee kurku tõmmata ning õnnetus ongi käes.
Viibides sildadel arvesta, et sillad ei ole mõeldud hüppetorniks. Ka ei soovita ujuda sildade all, sest see võib tekitada kinnise ruumi kartuse ja sealt edasi paanika, mille käigus võib end vigastada ja teadvusetult vee alla vajuda.
Kindlasti ei tohi jätta lapsi järelvalveta randa ega omapäi vette mängima, ka põlvini ulatuv vesi võib väikelapsele
ohtlik olla. Kui lapsed kasutavad madratseid ja ujumisrõngaid, siis võib tuul neid märkamatult rannast kaugemale triivida.
Paadisõidul on hea, kui riietumisel arvestad ilmaoludega. Enne sõitu veendu, et paadis oleks päästevarustus –
päästerõngas, meresõidul ka signaalrakett. Kanna alati päästevesti, ka palava ilmaga. Paati sisenetakse ja väljutakse
ühekaupa. Paadis ära seisa püsti ega koorma paati üle liigsete asjadega või eirates ettenähtud inimeste arvu.
Kui on juhtunud õnnetus
Sattudes ise vees hätta, ära häbene appi hüüda. Püüa säilitada rahu ja katsu veepinnal hulpida. Vaata ringi, äkki
õnnestub sul millestki kinni haarata. Paadist vette kukkudes hoia paadist kinni. Kui paat on ümber läinud, ära proovi paati õigesse asendisse keerata, see on väga raske ning paat võib uppuda. Proovi ronida paadile.
Kui aga oled tunnistajaks teistega juhtunud veeõnnetusele, siis pea meeles, et kuigi sa võid teada põhivõtteid
päästmisest, ära unusta – enda turvalisus ennekõike! Kui sa ei ole kindel, kas suudad hädasolijat aidata, siis kutsu abi. Vastasel juhul võib kannatanuid olla ühe asemel hoopis kaks. Kui sa lähened uppujale, siis kannatanu ei arvesta
sinu jõu ega suurusega, vaid teeb kõik selleks, et ellu jääda ja teda ei huvita, kas sina oled vee all või peal. Ega
ilmaasjata ei öelda, et uppuja haarab ka õlekõrrest. Oleks hea, kui sinu ja kannatanu vahele jääks mingi ujuvvahend.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et vesi on meie sõber. Vett ei maksa karta. Kui aga on juhtunud õnnetus, siis helista kindlasti hädaabi telefonile 112.
Lisan siia ka ühe interneti portaali, kus leidub väga häid juhiseid ohutuks käitumiseks veekogude ääres
www.veeohutus.ee. Ilusat suve!
Urmas Saarepuu, Viljandi päästekomando juhtivpäästja, pinnaltpääste instruktor
Saarepeedi sõnumid Nr 55 15
Õppimisvõimalused kodukohast
lahkumata
Alates 1993. aastast tegutseb
Viljandis Mainori Kõrgkooli
õppekeskus, mis pakub tasemeõppes rakenduslikku kõrgharidust neljal
erialal.
Mainori Kõrgkoolis on rakenduskõrgharidusõppes võimalik
valida 4 peaeriala vahel: ettevõtlus,
juhtimine, infotehnoloogia ja disain loovettevõtluses. Igal õppekaval on
kõrvalerialad, mille hulgast teevad
üliõpilased valiku esimese õppeaasta
lõpuks. Kui üliõpilane vahetab elu- või töökohta on võimalik muuta
õppekeskust või õppevormi. Kõigi
õppekavade üliõpilased saavad õpingute käigus baasteadmised
majandusest, et olla valmis ka ise
ettevõtlusega alustama. Õppekavasid arendatakse lähtuvalt eriala
kutsestandarditest.
Kõik Mainori Kõrgkooli
rakenduskõrgharidusõppe õppekavad on rahvusvaheliselt akrediteeritud
ning kooli lõpetajad saavad riikliku diplomi.
Hetkel õppivate üliõpilaste arvamus
Mainori Kõrgkoolist - Mainori
Kõrgkooli suurimateks väärtusteks on kindalasti asukoht kodukohas ja
õhtune õpe, koolis saab käia väga
edukalt peale tööd ja sellega ei kaasne lisasekeldusi tööandjaga.
Loodud õpikeskkond soosib igati
üliõpilase arengut. Õppejõududel on lai silmaring ja erialased kogemused,
mille edasiandmine on igati
inspireeriv ja innustav.
Kui Teil tekkis huvi õppimise vastu Mainori Kõrgkooli Viljandi
õppekeskuses, siis võtke ühendust
õppekeskuse töötajatega tel. 433 3193 või 526 8028, kirjutage
aadressil [email protected], külastage
kooli kodulehte www.mk.ee
Mainori Kõrgkooli sisseastumiseks
peab tudengikandidaat omama
keskharidust, nõutav ei ole
riigieksamite sooritatus kooli
lõpetamise hetkel. See annab
võimaluse õppima
asuda ka neil, kes on
keskkooli lõpetanud varasemal
ajal.
Dokumentide vastuvõtt on Mainori
Kõrgkooli Viljandi õppekeskuses alates 25. maist. Avaldust on
võimalik täita ka elektroonselt kooli
kodulehel.
Vastuvõtukatsed ( akadeemiline
test ja vestlus) tasuta
õppekohtadele kandideerijatele
toimuvad 30. juunil ja 07. juulil, kell 14. 00 Viljandi õppekeskuses.
Kati Pell Marilis Palmiste
Mainori Kõrgkooli I kursuse
üliõpilased
Viljandi Jaani kirikus
Kolmapäev, 23.06 kell 10 Võidupüha oikumeeniline tänujumalateenistus
Neljapäev, 24.06 kell 12 Ristimisjumalateenistus. Kui soovid ristida
oma last (lapsi), võta palun aegsasti ühendust koguduse õpetajaga.
Kalmistupüha jumalateenistused Viljandis: 26.06 kell 11 Toome tn kalmistul, kell 13 Pärnu mnt kalmistul
27.06 kell 12 Viljandi Vanal kalmistul. Kaasa teenib naiskoor Eha
kell 14 Viljandi Metsakalmistul
EELK Viljandi praostkonna lastelaager PAABEL 4.-6.juuli Hallistes
Algus pühapäeval, 4.juulil kell 17. Lõpp teisipäeval ca kell 14.
Täpsem info Hedi Vilumaa [email protected], 5348 5573
Viljandi Jaani koguduse poolseks kontaktisikuks on Evija Leiaru-
Kuldsaar [email protected] , 51 88 717
Loe kõigest täpsemalt meie kodulehelt www.eelk.ee/viljandi.jaani
Kontakt:
Õpetaja Marko Tiitus
Saarepeedi Vallavalitsus kuulutab välja vähempakkumise küttepuude ostmiseks 2010/2011
kütteperioodiks.
Saarepeedi Vallavalitsus kuulutab välja väljavähempakkumise 50 -100 rm 50 cm lõhutud küttepuude
ostmiseks. 50 rm kohaletoimetamine abivajajateni toimub hiljemalt 10. juuliks. Kirjalikud pakkumised
esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga „Küttepuu“ Saarepeedi vallamajja hiljemalt 18.06.2010 kell
16.00. Pakkumises märkida ära küttepuu liik, ruumi hind koos kohaletoimetamisega. Vallavalitsus
sõlmib pakkumise võitjaga lepingu. Info valla sotsiaalnõunikult- [email protected], 50 61 586.
ERGO pakub mitmekülgset vara,
sõidukite, elu ja pensioni
kindlustamise valikut, mis
a n n a v a d u l a t u s l i k u j a
a m m e n d a v a k a i t s e .
Kahjukäsitluses oleme suunatud
lahenduse pakkumisele ning
lähtume kliendi vajadusest. ERGO`l on Eestis 20-aastane kogemus kindlus tusteenus te pakkumisel enam kui 130 000
kliendile. ERGO kindlustusseltsid Eestis kuuluvad Saksamaa s u u r u s e l t t e i s e E R G O Kindlustusgruppi, kes teenindab 40 miljonit klienti enam kui 30 riigis. ERGO Kindlustusgrupi põhiomanik on maailma üks juhtiva id kindlustusfirmasid, 1880. aastal
l o o d u d M u n i c h R e .
Tasuta kindlustusnõuannet saab tel. 5391 4020 või kontorist
Saarepeedi valla infolehte annab välja Saarepeedi Vallavalitsus. Leht ilmub üle kuu.
Lehe toimetaja on Reet Maks tel 43 90 120;
kirjad, teated, kuulutused, kaastööd esitada lehe ilmumise kuul 5.-ndaks kuupäevaks
aadressil [email protected] või 70 201 Saarepeedi Vallavalitsus Viljandi mk.
Saarepeedi sõnumid Nr 55 16
-
Saarepeedi valla allasutuste suvised lahtiolukuajad: Saarepeedi Kool ja lasteaed on puhkuseks suletud 21.06-15.08.2010 Saarepeedi raamatukogu on puhkuse ajal 13.07-29.08 avatud teisipäeviti kella 9 -13.00 Karula raamatukogu on puhkusel ajal 5.07-15.08 avatud kolmapäeviti 9- 15.00