saarepeedi sõnumid oktoober
DESCRIPTION
Saarepeedi sõnumid oktoober 2011TRANSCRIPT
Eesti Vabariigiriigi põhiseadus ütleb et, kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
Maailma arenenud tööstusriike koondava Majandusliku Koostöö ja Arengu Organi-satsiooni (OECD) 2011. aasta kevadel aval-datud raporti kohaselt on Eesti valitsemi-se ja avaliku sektori toimimise peamiseks probleemiks killustatus ja koostöö vähe-sus.
Meie jaoks väljendub see eeskätt omava-litsuste võimekuses ja hakkamasaamises teenuste pakkumisel oma elanikele. Kui selle juures hakkab ühel omavalitsusel nappima pädevaid spetsialiste või rahalisi vahendeid, tuleb kaaluda just koostöö laiendamist. Koostöö üheks vormiks, kõr-geimaks vormiks võib lugeda ühinemist.
Väiksema ressursiga omavalitsuste ühine-mine loob eeldused omavalitsuse pare-maks toimimiseks.
Senised kogemused kinnitavad, et piir-kond muutub ühtsemaks ja selle arengu suunamine toimub kompaktsemalt; üht-lustub ja paraneb avalike teenuste kvali-teet; volikogu roll muutub kaalukamaks; kasvavad omatulude laekumine ja inves-teeringud infrastruktuuri arendamiseks; tõuseb haldusaparaadi kvalifikatsioon; ametnike vahel tekib eluterve konkurents; vähenevad administratsiooni halduskulud jne. Ühesõnaga – luuakse võimalused piir-konna ühtlasemaks ja hoogsamaks aren-guks ning elukvaliteedi parendamiseks.
Seda perspektiivi silmas pidades on Pais-tu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi volikogud oma otsusega alustanud ettevalmistusi nelja valla ühinemiseks. Moodustatud on valdade 12-liikmeline ühinemiskomisjon ja iga vallavolikogu või -valitsuse liikmete hulgast on määratud need kolm inimest, kes komisjoni kuuluvad.
Samuti on moodustatud kuus alakomisjo-ni: juhtimiskomisjon, hariduskomisjon,
sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, ma-janduskomisjon, kultuuri- ja spordi-komisjon ning kodanikuühiskonna ümarlaud. Paika on pandud etteval-mistuste protsessi üldine tegevus-plaan ja ajakava, läbi arutatud koos-tatava uuringu põhimõtted jm.
Ettevalmistuste käigus kaasatakse erinevaid spetsialiste ja valmib ühi-nemisleping, mis saab tulevase omavalitsuse toimimise raamlepin-guks
Sama oluline või olulisemgi on aga ettevalmistuste protsess ise, mille käigus analüüsitakse põhjalikult ole-masolevat olukorda ja võimalusi ning otsitakse üheskoos parimaid lahendusi edaspidiseks.
Kogu selle protsessi paremaks jälgi-miseks ja kõigi asjast huvitatud ini-meste kaasamiseks on loodud vee-bileht aadressiga www.viljandimaa.ee/viljandivald. Antud veebilehel avaldatakse üle-vaated komisjonide istungitest, ot-sused ja nende eelnõud, uuringu-materjalid jm. asjassepuutuva tea-be. Samuti on oodatud kõik kom-mentaarid, arvamused ja ettepane-kud, mida ühinemist ette valmista-vad komisjonid oma töös saaksid arvesse võtta. Ettepanekud palun esitada kirjalikult vallakantseleisse või elektrooniliselt e-posti aadressi-le [email protected].
Soovime kõigile head kaasalöömist protsessis, mis annab meie piirkon-na arengule uued mõõtmed!
Ühinemiskomisjoni esimees: Kaupo Kase Ühinemiskomisjoni aseesimehed : Ene Saar, Erich Palm, Salme Kopli-kask Ühinemiskomisjoni liikmed: Ain Sibul, Ande Lehtmets, Ando Adam-
Viiratsi, Paistu, Pärsti ja Saarepeedi valdade
ühinemisläbirääkimised on alanud!
N r 6 3 O K T O O B E R 2 0 1 1
Selles numbris:
Viiratsi, Paistu, Pärsti ja Saarepeedi valdade ühine-misläbirääkimised on ala-nud!
1
Vallavolikogu istungid 2
Vallavalitsuse istungid 3
Talihooldustööd
2011/2012 talveperioodil 3
Õppeaasta algus Saarepee-di Koolis
4
Õpetajate päev 5
Saarepeedi valla kaunimad kodud 2011
6
Maakasutusõigus versus pindalatoetus – kuidas vältida arusaamatusi
7
Reisimuljeid Ungarist 8
Teatetants 9
Suvelõpupidu lastele 9
Kultuuri- ja spordikomisjoni tööst
10
Spordiuudised 10
7 töösuhete alast nõuannet 12
Programm “KUTSE” 13
Tööta noored saavad tulla tasuta õppima palkmaja-ehitajaks või aednikuks
14
Teated ja info 14
son, Jaan Mätas, Lauri Alver, Mart Vaiksaar, Siim Sillamaa, Sulev Kannimäe
Leht 2 Nr 63
01. augusti istungil:
Väljastati ehitusluba Saarepeedi Kooli fassaadi
renoveerimiseks.
09. augusti istungil:
Määrati toimetulekutoetused summas 614,29
eurot.
Määrati ühekordsed sotsiaaltoetused valla eelar-
vest vähekindlustatud isikutele hädavajalike ku-
lutuste osaliseks katmiseks kogusummas 60 eu-
rot.
Otsustati maksta 2011. aastal ühekordset pere-
toetust 20 eurot iga koolis käiva lapse (kelle elu-
kohaks on Eesti Rahvastikuregistris registreeri-
tud Saarepeedi vald) kohta lapsevanemale, kelle
laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhiha-
riduse baasil kutseõppeasutuses või kes on põhi-
hariduseta ja õpib kutseõppeasutuses.
Eraldati Saarepeedi valla 2011.a eelarve reserv-
fondist 410 eurot.
Väljastati MTÜ-le Karula Külaselts avaliku üri-
tuse korraldamise luba.
Anti nõusolek kohalike teede ajutiseks sulgemi-
seks 12. augustil 2011.a.
Muudeti Saarepeedi Vallavalitsuse 28.06.2011.a
korraldust nr 109.
Muudeti Saarepeedi Vallavalitsuse 28.06.2011.a
korraldust nr 110.
Väljastati 2 kasutusluba:
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le rekonst-
rueeritud Võhma 15 kV fiidri Partose HL
liini kasutamiseks;
Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le Siili kin-
nistule paigaldatud elektripaigaldise kasuta-
miseks.
Määrati projekteerimistingimused kuivati laien-
damise ehitusprojekti koostamiseks Uue-Rõuna
kinnistul.
Kinnitati riigihanke „Saarepeedi küla vee- ja ka-
nalisatsioonitrasside rekonstrueerimine“ tulemu-
sed. Edukaks pakkujaks tunnistati OÜ Vändra
MP.
23. augusti istungil:
Määrati toimetulekutoetused summas 717,16
eurot.
Seati hooldus sügava puudega isikule ning mää-
rati hooldajatoetus.
Korraldati lihtsustatud hankemenetlusega riigi-
hange „Sõiduauto liisimine kasutusrendiga“.
Väljastati 2 kasutusluba:
laululava-puhkeala kasutamiseks Saarepeedi
puhkemaastiku kinnistul;
hobusetalli kasutamiseks Pikamihkli-Ly kin-
nistul.
13. septembri istungil:
Määrati ühekordsed sotsiaaltoetused valla eel-
arvest vähekindlustatud isikutele hädavajalike
kulutuste osaliseks katmiseks kogusummas 60
eurot ning otsustati tasuda 2 õpilase ning 8 las-
teaialapse toiduraha.
Anti reklaami paigaldamise õigus Gagarini kin-
nistule.
Vabastati jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo-
ga liitumisest.
Anti nõusolek korraldatud jäätmeveo tingimus-
te muutmiseks.
Vabastati jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo-
ga liitumisest ning anti nõusolek korraldatud
jäätmeveo tingimuste muutmiseks.
Väljastati kasutusluba üksikelamu kasutamiseks
Peetrimõisa külas.
Väljastati ehitusluba ratsatalu liivast treening-
platsi ja jooksuaia ehitamiseks Pikamihkli-Ly
kinnistul.
27. septembri istungil:
Määrati toimetulekutoetused summas 524,79
eurot.
Kinnitati Keldri kinnistu kirjaliku enampakku-
mise tingimused.
Kinnitati lihtsustatud hankemenetlusega riigi-
hanke „Sõiduauto liisimine kasutusrendiga“
tulemused. Edukaks pakkujaks tunnistati AS
SEB Liising.
Eraldati Saarepeedi valla 2011.a eelarve reserv-
fondist 1269,80 eurot.
Vabastati jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo-
ga liitumisest.
Määrati katastriüksusele koha-aadressid ja siht-
otstarbed.
Määrati katastriüksustele koha-aadressid.
Korraldati teede talihoolduse teostaja leidmise
hankekonkurss.
Vallavalituse istungid:
Leht 3
18. augusti istungil:
Eraldati raha reservfondist veevarustusele
2847,80 eurot
Anti arvamus Välgita kruusakarjääri korrasta-
mistingimuste kohta, mille kohaselt rekulti-
veeritakse kaevandatud maa-ala osaliselt tehis-
veekoguks ning tasandatud maa-ala haljasta-
takse soovitatavalt okaspuuistikutega välti-
maks võsastumist.
Anti luba vallavalitsusel korraldada lihtsusta-
tud hankemenetlusega riigihange sõiduauto
liisimiseks kasutusrendiga. Kuna sotsiaalnõu-
niku kasutuses oleva senise sõiduauto kasutus-
rendi tähtaeg saab läbi, siis peeti otstarbekakas
mitte pikendada olemasoleva auto
renilepingut, vaid võtta kasutusrendile uus au-
to.
Otsustati esitada taotlus Sotsiaalministeeriu-
mile tasuta ühe elektriauto eraldamiseks Saa-
repeedi vallale sotsiaaltöötaja tarbeks.
15. septembri istungil:
Kehtestati Saarepeedi valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniga liitumise eeskiri.
Lubati vallavalitsusel võtta laenu SA-lt Kesk-
konnainvesteeringute Keskus 123 876,83 eurot
60 kuuks, tagasimaksetega alates 01. veebruarist
2012.a. Laen on mõeldud Saarepeedi küla vee-
ka kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise pro-
jekti omaosaluse tasumiseks.
Võeti vastu Saarepeedi valla 2011.a II lisaeelar-
ve summas 541 511 eurot.
Anti luba Saarepeedi vallas Karula külas Saare-
peedi vallale kuuluva Keldri kinnistu võõranda-
miseks kirjaliku enampakkumise korras alghin-
naga 65 000 eurot.
Kehtestati koduteenuste osutamise tingimused ja
kord.
Vabastati Arvo Mirka Saarepeedi Vallavolikogu
eelarve- ja majanduskomisjoni esimehe kohus-
test vastavalt esitatud avaldusele ja valiti uueks
esimeheks Rein Männik.
Vallavolikogu istungid:
Saarepeedi valla territoorium on jaotatud neljaks
lumetõrjepiirkonnaks: I piirkond Saarepeedi kesk-
asula, II piirkond Saarepeedi-Moori-Tõnissaare,
III piirkond Taari-Kokaviidika-Auksi-Välgita ja
IV piirkond Aindu- Peetrimõisa-Karula-Tobraselja
-Võistre. Nagu eelnevatel aastatel korraldab ka
tänavu Saarepeedi vallavalitsus lihtsustatud hanke
talihooldustööde teostaja leidmiseks talveperioodil
2011/2012. Hanke tulemused selguvad oktoobri
keskpaigas ja kindlasti teavitame elanikke valla
kodulehel ja kohalikus ajalehes, kes antud tali-
hoolduspiirkonnas lumekoristustöid teostama hak-
kavad.
Käesolev aasta toob talihooldustöödes muuda-
tusi.
Majaomanikud on kohustatud oma eramajapida-
miseni viiva sissesõidutee ääres olevad aiad, hekid
ja ilupõõsad ära tähistama, samuti postkastid tuleb
kõrgemale panna ja tähistada ning eemaldada teede
äärest esemed, mida lume lükkamine võib kahjusta-
da. Tähistada tuleb ka tee asukoht ja kraavid-truubid
nendes kohtades, kus lumelükkajal on tee tegelikku
asukohta lumesajus raske eristada.
NB! Käesoleval aastal eramajapidamiste õueala-
de lahtilükkamist valla poolt ei finantseerita. Val-
la teed lükatakse lahti väravani või õue alguseni.
Õuealade ja parklate lahtilükkamist saab eraldi
tellida oma piirkonna talihooldustööde teostajalt.
Saarepeedi valla lumelükkamise küsimustega pöör-
duda maanõunik Kaido Krause poole tel. 43 90 136
või mobiililt 53 057516.
Talihooldustööd 2011/2012 talveperioodil
Leht 4 Nr 63
Nii nagu kõikides Eestimaa koo-
lides, algas ka Saarepeedil Tead-
mistepäeval, 1. septembril uus
õppeaasta piduliku aktusega.
Koolimaja avas oma uksed 72-le
lapsele, kes teadmisi omandama
tulid. Esimesse klassi astusid
Mihkel Kuldkepp, Sören Mets,
Birgit Pilve, Liisel Põder ja
Marttin Vendelin. Esimesed kooli-
tarkused omandavad nad õpetaja
Liivia Kriisa käe all. Kõik esimese
klassi õpilased said Saarepeedi
vallalt kingituseks koolikotid.
Esimese koolinädala lõpus tähista-
sime üle-eestilist Tervisepäeva
„Reipalt koolipinki” mõnusa vir-
gutusega õues. 1.-4. klasside õpila-
sed pidid läbima väikse vahe-
maa üksteise jalgade vahelt läbi
pugedes ja pärast seda endale ja
sõbrale tervisliku ampsu - õu-
na, tooma. Vanemate klasside
õpilased alustasid samuti ükstei-
se jalgade vahelt läbi pugemise-
ga. Nende võistlus jätkus aga
papptorust prillidega slaalomit
joostes. Kõik õpilased said Vil-
jandimaa tervisetoalt kingitu-
seks teemakohased kleepsud
ning algklasside õpilased puu-
vilja söömise päevikud. Pärast
värskendavaid harjutust jätkati
reipalt koolitööd!
12. septembril pidas oma sünni-
päeva Saarepeedi lasteaed. Pi-
dulisi käisid õnnitlemas Saare-
peedi valla esindajad, kooli
juhtkond ning õpilaste esinda-
jad. Viimased kinkisid oma
noorematele kaaslastele iseteh-
tud luuletused. Pärast õnnitlusi
maiustati suure sünnipäevator-
diga.
22. septembril osales Saarepee-
di Kool juba neljandat aastat
õppevõistlustel Abi ABC. Sellel
aastal oli võistluse teemaks liik-
Õppeaasta algus Saarepeedi Koolis
1. Klass
Tervisepäeva „Reipalt koolipinki” virgutusharjutus
Leht 5
lemine linnas. Meie kooli esinda-
sid Romet Orumaa, Rait Mänd-
mets, Melany Vainola ja Helen
Kangro. Võistluspäeva jooksul
anti õpilastele praktilisi näpunäi-
teid erinevate õnnetusjuhtumite
ärahoidmiseks ja kaaslase aitami-
seks. Lisaks said võistlejad proo-
vida tule kustutamist, suitsuandu-
ri kokku panemist, elektriõnne-
tusse sattunud sõbra aitamist.
Kõige põnevam ja segadust teki-
tavam ülesanne oli esmaabi and-
mine tõetruult lavastatud olukor-
ras. Kannatanuid tuli rahustada,
anda neile esmaabi ning säilitada
selge mõtlemine ja rahulik meel.
Kerge see õpilastele kindlasti ei
olnud. Reaalne õnnetusse sattunud
inimeste aitamise kogemus andis
aga neile õppetunni pikemaks
ajaks. Päeva lõpus tutvustati pom-
mirühma tööd ja tehnikat. Kõige
rohkem põnevust pakkus nn pom-
mikoer, kes meie kõigi ees Pääste-
komando hoovist lõhkeainekasti
üles otsis.
5. klass käis 23. septembril tervita-
mas sügise saabumist perekond
Malõhi taluõues. Teekond kulges
ratastel rõõmsas meeleolus mööda
porist külateed. Lastele tutvustati
tänapäevast piimakarja kasvatust.
Nii õpilased kui ka klassijuhataja
tänavad siinjuures Heli Malõhi
sooja vastuvõtu ning toreda ül-
latuse eest !
19. oktoobril läheme kogu koo-
liga rahvamajja kontsertetendu-
sele „Külla kuningale”
Veerandi lõpus, 21. oktoobril,
tähistame piduliku aktusega
Saarepeedi Kooli sünnipäeva.
Teadmisterohket uut õppeaas-
tat!
Meret Anson
Saarepeedi Kooli huvijuht
Abi ABC Saarepeedi Kooli meeskond
esmaabi ülesannet lahendamas Lasteaia sünnipäev
Õpetajate päev
Sellel õppeaastal tähistasime õpe-
tajate päeva kolmapäeval, 5. ok-
toobril. Päeva alguses tervitasime
kooliuksel kõiki õpetajaid ja kin-
kisime neile magusa pulgakom-
mi.
Hommik algas aktusega, kuhu
õpetajad suure aplausi saatel ju-
hatati. Luuletustega esinesid oma
õpetajatele kooliõpilased ja laste-
aia mudilased. Siis oli aeg või-
muvahetuseks. Direktor Aivo
Maalmeister andis ohjad üle uue-
le koolijuhile, kelleks sai 9. klas-
sist Romet Orumaa. Kui uus di-
rektor oma kõne lõpetas, moo-
dustati kaks viieliikmelist võist-
konda – üks õpilaste ja teine õpe-
Õpetajate päeva „uute õpilaste” kehalise kasvatuse tund.
Väravat tuleb jalgpallis kaitsta iga hinna eest.
Leht 6 Nr 63
tajate poolt. Võisteldi karaoke
laulmises, kusjuures võistkonna
kaks liiget pidid laulma ja ülejää-
nud olid taustatantsijad. Lõbusas
heitluses jäid peale publikust koh-
tunike otsusel õpetajad.
Päev jätkus nagu ikka koolitundi-
dega, mida viisid läbi 8. ja 9.
klassi õpilased. Kehalise kasvatu-
se tunnis pidasid õpetajad koos
kuuenda klassiga maha jalgpalli-
lahingu, mille lõpptulemusena
võitsid õpetajad.
Teine tund oli õpetajatel inglise
keel. Kahjuks peab ütlema, et ega
need “õpilased” väga eeskujulikult
ei käitunud. Oli mitu põhjusea
puudumist, üritati spikerdada, te-
geleti tunnis kõrvaliste asjadega
ning vahetunnis kiputi aknalauale
istuma. Neid vaadates tekkis kui-
dagi väga tuttav tunne.
Kokkuvõttes jäime aga kõik päe-
vaga rahule. Vahel ongi tore kui
nalja ja naerda saab, sest ees ootab
pikk ja töine kooliaasta.
„Direktor” Romet Orumaa sõnul
võiks ta seda ametit pool aastat
veel teha aga ilma paberitöö ja
dokumentide vormistamiseta.
Kannatlikku meelt õpetajatele ja
õpihimu koolikaaslastele!
Kirke Jüris
9.klass
Saarepeedi valla kaunimad kodud 2011
Komisjon hindas ringsõidul vallas kaunimaid kodu-
sid omal valikul. Ühtki ettepanekut esitatud ei ol-
nud.
Üksmeelne otsus oli tunnistada käesoleva aasta kon-
kursi võitjaks Piret ja Andres Ahosepa Pupsi elamu
Välgita külas. Endisaegsed taluhooned on püütud
säilitada. Vanad aidad taastatud ja osaliselt säilinud
elamu kaasaegseks ümber ehitatud. Kaunilt kujunda-
tud koduümbrus - teed, hekid, piirded väga korras.
Terrassi ääristab suur maakividest kiviktaimla. Õue-
ala piiril tiik. Haljastus ja heakord on eeskujulikud.
Teise ja kolmanda koha punktid jagunesid võrdselt:
Kätlin ja Marko Jakki Uue-Muraka-2 elamu
Välgita külas, kus suhteliselt uue elamu ümbruse
heakorrastamisel on kõvasti vaeva nähtud. Kaunilt
kujundatud suur õueala, mida ehivad lillepeenrad ja
kiviktaimla. Taustaks avar vaade Muraka järvele.
Kristel Vare ja Mati Miileni kodu Ojasoo Taari kü-
las. Väga heakorrastatud avar koduõu, kus loodusli-
kust reljeefist tulenevalt asuvad eri tasapinnal ela-
mu, terrass ning kiik ja tiik metsaveeres.
Heakorrakomisjoni nimel,
Maire Toomsalu
Mati Miileni pere kodu Ojasoo Taari külas
Andres Ahosepa pere Pupsi elamu Välgita külas Marko Jaki pere elamu Muraka-2 Välgita külas
Leht 7
sed (sh rendi suurus või muu hüvi-
tis), lepingu jõustumise ja kehtivu-
se aeg ning andmed maa kohta.
Lepingule lisage katastriüksuse
plaan, millel on rendile antav maa
tähistatud. - Niisuguse lepingu ole-
masolu annab kindlust mõlemale
poolele.
Rendisuhte puhul on oluline, et kui
rendileandja vahetub (maa saab
uue omaniku), siis rendilepingu
kehtivus sellega ei lõpe. Kui näi-
teks uus maaomanik tahab ise
maad kasutada, tuleb tal eelmise
rendileandja ja rentniku vaheline
leping üles öelda.
Kui maaomanik leiab, et tema
maad on omavoliliselt kasutatud,
saab ta sellest PRIAle teatada ja
küsida, kas ja kes on tema maale
toetust taotlenud. Kui sinna ongi
taotletud, käivitub eespool kirjel-
datu: järelepärimine, õiguste tõen-
damine, nende puudumisel toetu-
sest ilmajäämine. Mõni maaoma-
nik on ka PRIA-le eraldi teatanud,
et ei luba oma maale üleüldse kel-
lelgi toetusi taotleda.
Topelttaotlemised samale maale
tuvastab aga PRIA administratiivse
kontrolli käigus – konkreetsel maal
saab olla vaid üks toetuste saaja.
Kokkuvõttes on maakasutusõigu-
sega seotud sihilikke rikkumisi
siiski suhteliselt vähe ning taotleja-
te teadmised toetuse saamise nõue-
test on aasta-aastalt paranenud.
Infot saab alati meie kodulehelt
www.pria.ee ja infotelefonil 7377
679.
AHTI BLEIVE
PRIA padirektori asetäitja
konnatingimustes. Kasutusõigus on
maa omanikul, rentnikul
(põllumajanduslik rendileping), aga
maa kasutamine võib toimuda ka
kasutusvalduse või tasuta kasutamise
lepingu alusel.
Rendisuhete tõendamiseks ei saa
PRIA ise tingimusi määrata, sest
Eestis reguleerib rendisuhteid
“Võlaõigusseadus” (§ 339-360) ja
see ei kehtesta rendilepingule kohus-
tuslikku vormi. See võib olla oma
sõnadega kirja pandud või ka suuli-
ne.
Kasutusvaldust reguleerib
“Asjaõigusseadus” (§ 201-224) ja
tasuta kasutamise lepingut
“Võlaõigusseadus” (§ 389-395). Ka
neid kokkuleppeid võib teha nii suu-
liselt kui kirjalikult.
Kui pindalatoetuste taotlejal maaka-
sutusõigus tegelikult puudub, aga ta
hakkas maad harima/kasutama, siis
rikub ta tegeliku omaniku omandiõi-
gust ja ka toetuse saamise tingimusi.
Kui selline info PRIAsse jõuab –
näiteks maaomanik teatab -, siis saa-
dab PRIA taotlejale järelepärimise ja
tal tuleb oma maakasutusõigust, nt
suulise rendilepingu olemasolu tõen-
dada. Kui taotleja seda ei suuda, jä-
tab PRIA talle toetuse maksmata.
Kui samale maale taotlevad toetust
mitu taotlejat, kellest ükski ei suuda
tõendada oma maakasutusõigust ja
maa tegelikku hooldamist, jätab
PRIA neile kõigile toetuse määrama-
ta. PRIA omandivaidlusi ei lahenda,
vajadusel tuleb osapooltel pöörduda
kohtusse.
Eelistage kirjalikke lepinguid
Oleme nii rentnikest taotlejaile kui
ka maaomanikele alati soovitanud:
sõlmige maakasutuse kohta lepingud
kirjalikult, et vajadusel oma õigusi
tõendada.
Lepingus peaks kindlasti kirjas ole-
ma andmed maa rendile andja ja võt-
ja kohta, nende õigused (sh õigus
taotleda pindalatoetusi) ja kohustu-
Igal suvel jõuab PRIAsse maa-
omanike kaebusi selle kohta, et
tema maid kasutab ja saab PRIAst
pindalatoetust keegi, kellele ta po-
le selleks luba andnud. Vahel taot-
leb samale maale toetust mitu isi-
kut.
Kuidas on toetused ja maakasu-
tusõigus seotud ning kuidas aru-
saamatustega toime tulla?
PRIAlt on päritud, miks me maga
seotud toetustaotlusi vastu võttes ei
küsi kõigilt ka maakasutusõiguse
kohta dokumenti, et omanike õigusi
ei rikutaks.
Pindalatoetuste taotlejaid on üle
17 000 ja taotlusalust pinda üle
860 000 hektari, põllumassiive üle
220 000. Mõnigi suurtootja majan-
dab mitmel tuhandel hektaril ning on
põllud rentinud sadadelt erinevatelt
maaomanikelt.
Kui juba taotluse esitamisel nõuda
maa kasutusõiguse kohta dokumen-
te, siis oleks seda vaja nõuda kõigilt
taotlejatelt ja iga massiivi ning ka-
tastriüksuse kohta, sest omanik võib
iga oma põlu erineval ajal erinevale
rentnikule kasutada anda ja osa
maad hoopiski ise kasutada. Tõen-
deid peaks koguma igal aastal uuesti,
sest olukord muutub pidevalt.
Poleks mõistlik toota sadu tuhandeid
pabereid ja kulutada nende koosta-
miseks ja töötlemiseks märkimis-
väärselt aega, sest ilma loata maaka-
sutuse juhtumeid on suhteliselt vähe.
PRIA saab paljudel juhtudel neile
rikkumistele jälile. Administratiivses
(taotlusandmete võrdlemine registri-
ga) ja kohapealses kontrollis tuvasta-
sime mullu 136 taotlejat, kel polnud
tervele või osale taotletud maale ka-
sutusõigust. Neist viie kohta saime
info kaebuse või vihjena.
Rendisuhteid reguleerivad seadu-
sed
Pindalatoetuse saamiseks peab taot-
lejal olema õigus maa kasutamiseks
ning ta peab tagama, et maad hoitak-
se heades põllumajandus- ja kesk-
Maakasutusõigus versus pindalatoetus – kuidas vältida arusaamatusi
Leht 8 Nr 63
Bogi, kes meie omas eesti keeles
meiega suhtles. Bogi on käinud
Eestis ja ka Viljandis ning kõik
kutsusid teda Eestisse endale kül-
la. Ungari maad ja rahvast jääme
meenutama lahke ja siirana ning
suured tänud festivali korraldaja-
tele. Kes teab, võib-olla ühel päe-
val võõrustame meie ungarlasi
siin Eestis. Koju tagasi sõites
keerles kõigil peas mõte: Kuhu
me järgmisel aasta lähme?
See oli super reis ja meelde jää-
vad fantastilised reisimuljed.
Meie tantsunaised olid väga tub-
lid, kindlasti andis see palju ener-
giat ja motivatsiooni edasi koos
käia ja uusi tantse õppida.
Suured tänud Kultuurkapitalile ja
Saarepeedi vallavalitsusele, kes
toetasid meie osalemist Szegedi
festivalil.
Meie kolme tantsurühma Ungaris
esitatud programmi on võimalik
kõigil näha Saarepeedi valla 20.
aastapäeva kontsert - aktusel,
16.detsembril.
Ille Mirka
Tantsija
ris ikka oma riigi piires, aga nüüd
on pidustused kasvanud suureks
rahvusvaheliseks ettevõtmiseks.
Meiega koos olid festivalil esin-
datud soomlased, rumeenlased,
poolakad, türklased ja prantsla-
sed.
Kõik riigid olid kokku pannud
oma esinemiskava ja me saime
üksteise programme näha tõesti
palju. Festivalid toimusid viies
erinevas kohas. On ikka suur va-
he, kas minna turismireisiga nii-
sama reisile või käia kultuurifesti-
valil kaemas ka teiste riikide tra-
ditsioone ja kultuuri. Uskumatu
kogemus kogu eluks Hilisõhtuti
ööbimiskohta jõudes, toimus
omavahel kultuuride segunemine.
Saime näha erinevate rahvaste ja
nende kultuuride käitumist, mida
muidu ei näeks. Tants ühendab
kõik rahvad, ole kes sa oled.
Tihedate festivalipäevade ja esi-
nemiste vahel jõudsime veel tut-
vuda Ungari oma maa kultuuriga.
Päevad olid meil teguderohked,
algasid varahommikul ja lõppesid
hilisõhtul. Meie, viljandimaalaste,
tantsuprogramm meeldis rahvale
väga. Ikka küsiti, kus te pärit ole-
te. Ja meie südant soojendas giid
Augustikuu esimesel poolel käis
meie tantsurühm „Udusõlg“ oma
esimesel rahvusvahelisel
tantsufestvalil Ungaris.
Reisikaaslasteks olid veel Pärsti
valla segarühm „Pärilised“ ja Vil-
jandi noorterühm „Ru- Le- Me“.
Vahetult enne reisi panime koos
kokku esinemiskava, mis sai vä-
ga ilus ja hoogne.
Sõit algas meil esimese augusti
varahommikul Viljandi bussijaa-
ma parklast. Esimene ööbimis-
peatus oli Poolas. Teise augusti
õhtuks jõudsime juba Ungari pea-
linna Budapesti ning kolmanda
päeva õhtuks festivali linna Sze-
gedi. Meid ootas ees tore üllatus-
Ungari neiu Bogi Janurik tervitas
meid eesti keeles ja temast sai ka
meie järgnevate päevade giid.
Miks just Szegedi ja rahvatantsu-
festival? Szegedit peetakse Unga-
ris kultuuripaabliks. See on piiri-
äärne linn ja sealsed rahvused on
omavahel segunenud. Samuti ni-
metatakse Szegedit ülikoolilin-
naks, kuna kõik ülikoolid on
koondunud sinna linna ja ru-
meenlased ning serblased käivad
seal koolides.
Algselt toimusid festivalid Unga-
Reisimuljeid Ungarist
Udusõlg Ungaris Eestit esindamas
Leht 9
Üks suuremaid ettevõtmisi oli
peale reisilt tagasitulekut esma-
kordselt toimuv üle-eestiline tant-
suüritus- Teatetants. Meie rühma
tantsunaised pidid tantsuga täitma
1,7 km pikkuse vahemaa. Oli häs-
ti vahva ettevõtmine, kus tantsisi-
me sõna otseses mõttes ennast
„hingest kinni“. Tantida tuli veo-
auto taga, millest meile muusikat
lasti. Meie oma juhendaja Gerli
valis pikast lugude nimekirjas
välja 5 tantsu, mille me mõne
trenniga selgeks õppisime ja siis
neid Teatetantsul vastavalt män-
gitavale muusikale esitasime. Oli
igati lõbus ja pigem vast sportlik
ettevõtmine. Meie tantsunaistele
olid appi tulnud ka mõned mehed.
Kes teab, varsti saab ehk meist
segarühm. Ega mööda asfaldit
tantsida olegi nii kerge, sest jalad
jäävad valuseks ja mõnedki
kukkusid. Aga hullu ei juhtunud
midagi. Emotsioon, mida see
ettevõtmine andis, kaalus kõik
üles. Naised on meil tragid ja
suured tänud kaasalöönud
meestele.
Ille Mirka
Tantsija
Teatetants
Juba neljandat aastat järjest toi-
mus augusti lõpus, enne kooli al-
gust, lastele ilus pidu. Sel aastal
vedas meil ka ilmaga, sooja oli
kohati 30 kraadi. Oleme eelneva-
tel aastatel vihmavett batuudist
välja kallanud ja batuudi suurde
saali vedanud. Sel aastal seda mu-
ret polnud.
Lastele oli erinevaid atraktsioo-
ne. Eriti populaarne oli zorbi pall,
kuhu oli kogu aeg pikk järje-
kord. Ning muidugi pannkoo-
gid. Loodame, et neid jagus kõi-
gile, sest kiire küpsetamine käis
mitu tundi. Ja sööjaid jagus.
Vahva võistluse korraldas laste-
le Meret. Õhtu poole said nii
väiksemad kui suuremad lapsed
saalis multifilme vaadata.
Meeldiv oli näha nii palju lapsi
rahvamaja õuele kogunenult.
Loodame, et lapsed said endale
toreda ja vahva päeva, sest
kohe- kohe on neil pikk kooli-
aasta algamas.
Ilusat sügist!
Ille Mirka
Rahvamaja juhataja
Suvelõpupidu lastele
Leht 10 Nr 63
Kultuuri- ja spordikomisjoni tööst
antagi võimalust.
Meie vallas on ainult üks rahva-
maja ja kodanikualgatused on
teretulnud. Kui aga kodanikual-
gatust ei teha heade kavatsuste-
ga, on meil veel palju arengu-
ruumi.
Rahvamaja on heade mõtete ja
heade tegude koht. Hoidkem ja
austagem seda, mis meil juba
on ja tehkem koostööd!
Häid mõtteid ja ideid kõigile!
Karmen Roos
Kultuuri- ja spordikomisjoni
liige
või mõni teine kollektiiv.
Viimasel komisjoni koosolekul ot-
sustati, et valla ürituste korraldami-
ne võiks kuidagi olla reguleeritud.
Seega, kui kellelgi on mingi ettepa-
nek või idee, tuleks selle idee ka-
vand panna paberile ja edastada
kultuuri- ja spordikomisjonile. Ko-
misjon otsustab, kas võtta see idee
kultuurikalendri kavva või mitte.
Kõike tuleb ette mõelda ja planeeri-
da. Samuti tuleks esitada ürituste
plaan tarbeks, mida võiks veel val-
las organiseerida aga mida pole
märgitud kultuurikalendrisse. See
hoiaks ära sel teemal edaspidiseid
möödarääkimisi. Meie komisjoni
esimees on noor ja veel väikeste
kogemustega, aga see eest väga
tubli ja aktiivne ise käed külge löö-
ma. Kus see kogemus tuleb, kui ei
Saarepeedi valla kultuuri- ja
spordikomisjon käib koos vasta-
valt vajadustele. Kui on suurem
sündmus vallas tulemas, siis või-
maluse piires aitavad seda orga-
niseerida kõik komisjoni liikmed.
Igal aastal koostatakse valla kul-
tuurikalender eelseisvaks aastaks
ja rahvamaja juhataja teeb eelar-
ve sündmuste tarbeks.
Seniajani on toimitud ürituste
läbiviimisel kultuurikalendrit jär-
gides ja rahalised vahendid on
eelarves planeeritud. Muidugi
võib juhtuda, et vallas oleks vaja
tähistada mõnda sündmust, mida
kalendrisse pole märgitud ja
vahendaid pole eelarvesse pla-
neeritud. Sellepärast ei jää veel
üritus toimumata, korraldab selle
siis kultuuri- ja spordikomisjon
Spordiuudised sus Meret Anson, Maie
Kangro ja Ille Mirka. Järg-
nesid Peetrimõisa Jana
Hunt, Eini Ilves ja Vello
Tilk, Moori küla Karmen
Roos, Olev Kuusk ja Su-
lev Saarpuu, Saarepeedi
küla Liina Kriisa, Karin
Vidder ja Marika Kiisler,
võistkond Külatud Urmas
Puhu, Rita Puhu ja Raili
Puhu, Tobraselja Vello
Kaup, Jaan Leppik ja Ines
Leppik ning Auksi küla
Anne Arusoo,Liis Adam-
son ja Janek Tšulkovski.
19. augustil toimunud Vil-
jandimaa kohalike omava-
litsustöötajate spordipäev
04. augustil Viljandi järve äärse-
tel vastvalminud rannavolle väl-
jakutel toimunud maakonna ran-
na-volle meistrivõistlustel saavu-
tas Reevo Kirna koos Joonas Lii-
giga 4 koha.
14. augustil Võistres kümnenda-
tel valla külapäevadel peetud mä-
lumängu võistkonlikul turniiril
osales 9 võistkonda, mis on väga
hea tulemus.Valla parimaks
võistkonnaks osutus Karula küla
võistkond koosseisus Arko Kuld-
kepp, Ain Sibul ja Rivo
Stutšalov. Teise koha saavutas
Võistre küla võistkond koossei-
sus Eve Kiis, Arvo Kase ja Kat-
rin Iila. Kolmanda koha saavutas
Välgita küla võistkond koossei-Spordipäeva avavad VOL- juht Ene Saar ja
vallavanem Salme Koplikask
Leht 11
meistrid 1000 meetri ja 10000 meetri jooksus. Vil-
jandimaa meistriks naiste 1000 meetri jooksus tuli
Kaisa Raja, III koha saavutas Mari Uha. Poeglaste
1000 meetri jooksus tuli maakonna meistriks Ke-
vin Raja, 6.koha saavutas Jüri Uha.
01.oktoobril Tõrvas toimunud Eesti klubide murd-
majooksu karikavõistlustel saavutas Kevin Raja
poiste B klassi 2000 m distantsil I koha. Poiste B
klassi 1000 m distantsil oli Jüri Uha 15-s. Tütarlas-
te A klassi 2000 m distantsil oli Kaisa Raja 6-s,
tütarlaste C klassi 500 m distantsil oli Mari Uha 15
-s.
02. oktoobril toimus 30. Paide -Türi rahvajooks.
29 korda on jooksul osalenud Paul Kolla. Selle
jooksu rinnanumbrit jääb minul ja Rein Männikul
kaunistama jooksu starteri, 1972. aasta 1500 m
olümpiavõitja Pekka Vasala autogramm.
Paul Kolla,
spordiorganisaator
oli seekord Saarepeedi valla korraldada. Võistlus-
paigaks valisime Saarepeedi karjääris äsja valminud
puhkeala. Võistlused toimusid loosungi all „Oh
kolhoosiaeg, kolhoosiaeg, millal sina jälle tuled“.
Võistlustel osalesid kõik Viljandimaa omavalitsu-
sed, väljaarvatud Kõo vald. Võisteldi järgmistel ala-
del: ümber karjääri orienteerumises, paadirallis,
ATV-ga vigursõidus, liivahokis, nõukogude aegsete
masinate detailide tundmises, taimede tundmises ja
mälumängus. Kui kõikide alade punktid oli kokku
löödud, selgus et parimaks osutus Mõisaküla linna
võistkond. Igati tubli oli ka Saarepeedi valla võist-
kond kes saavutas IV koha. Võistlusõhtut jäi lõpeta-
ma Türi ansambel “MisSiis”. Tantsupauside vahe-
ajal astusid oma kolhoositeemaliste taidluskavadega
üles valdade ja linnade esindused.
Omalt poolt tahan tänada kõiki, kes olid abiks ja
toeks võistluste ladusaks korralduseks Järgmisel
aastal kohtutakse Suure-Jaani vallas.
Juunis, juulis ja augustis toimunud tänavakorvpalli
sarivõistlus toimus Saarepeedi ja Karula korvpalli-
väljakutel. Erinevatel etappidel osales viis võistkon-
da. Võitjaks tuli võistkond Vanad: koosseisus Rein
Männik, Vello Tilk, Mati Miilen ning Paul Kolla.
Järgnesid võistkond Head Poisid: Matis Kukk, Egon
Jänes, Raigo Rohtla ja Ott Kukk, võistkond Ergo
Sats: Ergo Kolla,Tauri Metsaots, Alar Ojalill ning
Alari Künnapuu ja võistkond Sega: Meret Anson,
Rommi Järvesoo, Tarmo Tahker ja Simo Tahker.
31.augustil Viljandi staadionil toimunud „Staieri“
seeriajooksu raames selgitati Viljandi maakonna
Võitja meeskond Vanad Paul Kolla ja Rein Männik rahvajooksul
Leht 12 Nr 63
7 töösuhete alast nõuannet tus ületunnid eelkõige vaba ajaga
hüvitada. Kui see võimalik ei ole
ja töötaja nõustub, siis võib ületun-
nid 1,5-kordselt hüvitada. Paraku
on meie elatustase veel selline, et
enamasti vajame raha rohkem, kui
vaba aega.
7) Töötasin 2 kuud, kirjalikku
töölepingut ei ole, raha ei ole seni
saanud, mida teha?
Kuni kahenädalase töösuhtega ei
ole kirjalik tööleping nõutav, sa-
mas kirjaliku lepingu korral on
lihtsam töösuhet tõendada ning see
annab kindlustunde kokkulepitud
tasu ja töötingimuste suhtes. Juhul,
kui kahest nädalast pikema tööta-
mise korral puudub kirjalik tööle-
ping, ei tee selle vorminõude rik-
kumine töölepingut olematuks.
Kui tööandja hakkab töösuhet eita-
ma, võib töötaja pöörduda töövaid-
luskomisjoni, kuid enne peab ta
koguma ja esitama tõendeid oma
töötamise kohta tööandja juures.
Selleks võivad olla tunnistajate
ütlused, meilivahetus tööandja
meiliaadressilt, töökäsud, sõidule-
hed, tööajagraafikud jne. Kui töö-
suhe on tõestatud, tekib töötasu
maksmise küsimus, sest ka see
võib vajada tõestamist. Samas tu-
leb siin jällegi appi Töölepingu
seadus, mis määrab, et töötasu
tõendamata jätmise korral arvesta-
takse töötasuks summa, mis harili-
kult selle töö eest selles piirkonnas
makstakse.
Soovime kõigile „võit-võit“ lahen-
dusi töösuhetes.
Kokkuvõte on koostatud nõuande-
keskuses www.vastused.ee 250
tööõiguse küsimuse-vastuse alusel.
Sealt saab lugeda arvukalt teisi
tööõigusalaseid nõuandeid ning
keeruliste probleemide korral tasub
uurida www.metiabi.eu kodulehel
pakutavaid võimalusi.
Uute kohtumisteni!
Autorid: Merike Mihkelson, Tiit
Kruusalu
Personaliteenused, tööõigusabi
www.metiabi.eu www.vastused.ee
damishüvitise suurus tööstaažist töö-
andja juures. Uue töölepingu sõlmimi-
se korral hakkab tööstaaž nullist luge-
ma ja vana lepingu alusel varem tööta-
tud aastaid koondamishüvitise määra-
mise juures ei arvestata.
4) Kas puhkusetasu makstakse ette?
See on tõesti tööandja poolne seaduse-
järgne õigus. Puhkus, mille pikkus on
üldjuhul 28 kalendripäeva, antakse
jooksva kalendriaasta eest. Kui seda ei
anta just aasta viimasel kuul, siis para-
tamatult osa puhkusest on töötaja saa-
nud avansina ette. Töölt ära minnes
tuleb aga võlg tagastada, ehk siis ette-
puhatud osa tööandjale tagasi maksta.
Toome näiteks, et töötaja puhkas mai-
kuus 28 päeva ja soovib 30. juunil
töölt ära minna. Sellisel juhul peab
tööandja töötaja lõpparvest II poolaas-
ta ettepuhatud 14 päeva tasu kinni.
Et asi võrdne oleks, on tööandjal sa-
mamoodi kohustus lahkuvale töötajale
hüvitada väljateenitud, kuid veel kasu-
tamata puhkus.
5) Firma kolib tehase linnast välja,
kas pean seal tööl hakkama käima?
Siinkohal aitab töölepingu lugemine,
kus peab olema kirjas töö tegemise
koht. Tavaliselt on see määratletud
kohaliku omavalitsuse täpsusega ja kui
uus asukoht jääb samasse piirkonda,
siis tuleb töötajal töölepingut täita.
Praktikas on vaidluste korral siiski
arvestatud, kas asukohavahetus põh-
justab töötajale ebaproportsionaalselt
liiga suuri logistilisi ebamugavusi.
Näiteks võib tuua olukorra, kus töö-
päev teises linna servas algab varem,
kui avatakse lasteaed, kuhu töötaja
peab oma lapse viima.
Teisalt on mul siiralt kahju tööandjast,
kes kirjutab töölepingusse töö tegemi-
se koha sisse aadressi täpsusega ja ot-
sustab siis kõrvaltänavasse kolida.
6) Ületundide eest soovin saada lisa-
tasu, sellel eest antakse hoopis puh-
kepäevi, kas nii võib?
Tegelikult käitub tööandja igati sea-
duskuulekalt. Meie töölepingu seadus
on oma mõttelt Eesti tänasest elatusta-
semest natukene ees. Nimelt eeldab
seadus Euroliidu heaoluühiskonna vai-
mus, et inimese vaba aeg on rahast
tähtsam ja seetõttu on tööandjal kohus-
1) Kirjutasin tööandja survel lah-
kumisavalduse, olen töötu aga
miks ma ei saa Töötukassalt toe-
tust?
Töötukassast toetuse saamise eeldu-
seks on sunnitud, mitte vabatahtlik
töötus. Sunnitud töötus tekib töö-
andja algatusel, olgu selleks siis töö
ümberkorraldamisest või töö lõppe-
misest tingitud koondamine, ettevõt-
te pankrot või töölepingu erakorrali-
ne ülesütlemine mõnel muul põhju-
sel. Silmas tuleb pidada seda, et kui
töötaja lahkub pahandusega, näiteks
usalduse kaotuse või varguse tõttu,
siis ei ole Töötukassast midagi loo-
ta.
2) Pärast euro tulekut makstakse
vähem palka, kas nii võib?
Euro käibeletulek ei muuda tööle-
pingut, ega saa olla ettekäändeks
töölepingu (töö tasustamise aluste)
muutmiseks. Töölepingus kokku
lepitud kroonipalka tuleb edasi
maksta, ainult valuuta on vahepeal
muutunud - nüüd makstakse seda
eurodes. Veelgi enam - seni, kuni
kroonipalk on eurodesse ümber ar-
vestatud kursiga 15,6466, ei ole vaja
isegi töölepingut muuta ega sinna
europalka sisse kirjutada. Juhul, kui
eurole üleminekuga on tehtud üm-
berarvestamise tagajärjel ümardami-
si, peaks selle kohta tehtama tööle-
pingu muudatus, mida saab loomuli-
kult teha ainult poolte kokkuleppel.
3) Firma omanikud ja nimi muu-
tus, kas minuga sõlmitakse nüüd
uus tööleping?
Vastavalt Töölepingu seadusele
omanike vahetus, ettevõtte üleminek
või jagunemine ei muuda kehtivat
töölepingut. Uus omanik võtab keh-
tivad lepingud muutmata kujul üle.
Uuel omanikul võib küll olla soov
teha ümberkorraldusi, kuid midagi
ei muutu enne, kui töötaja millelegi
alla kirjutab (nõustub). Ka siis, kui
töötaja on olude sunnil valmis keh-
vemate töötingimustega uue omani-
ku juures, tuleks nõuda olemasoleva
lepingu muudatust, mitte nõustuda
uue lepingu sõlmimisega, sest või-
maliku koondamise korral tulevikus
sõltub Töötukassast saadava koon-
Leht 13
Programm “KUTSE” Programm „KUTSE“ on tei-
nud läbi uuenduskuuri ning
lisaks katkestanutele on prog-
rammi raames võimalik õppida
ka täiskasvanutel eraldi õppe-
rühmades.
Kui sa oled kunagi katkestanud
õpingud kutseõppeasutuses ning
tahaksid need nüüd lõpetada,
siis on programm KUTSE just
sinule !
Kas ka Sinuga juhtus nii, et ma-
jandusõitsengu ajal tundus tööta-
mine mõistlikum kui õppimine
ning praktikalt tagasi kooli Sa
enam ei jõudnud? Nüüd aga on
olukord tööturul hoopis teine.
Äkki kuluks lõputunnistus siiski
ära?
See programm on suunatud Sulle,
kui oled õppinud kutsekoolis ja
ajavahemikus 01.01.2000-
01.09.2010 selle pooleli jätnud.
vaid tahe õppimiseks.
Kui asud õppima programmi
KUTSE alusel, siis on Sul või-
malik taotleda õppijatele ette-
nähtud õppetoetust, sõidusoo-
dustust ja koolilõuna toetust.
Õpe on TASUTA!
Kooli kontaktandmed leiad aad-
ressilt www.hm.ee/kutse
Uuri oma võimalusi kohe!
Lisainformatsiooni saad ka tele-
fonil 735 0382 ja e-posti teel
Aivi Virma
Programmi KUTSE juht
Katkestamise põhjused pole oluli-
sed.
Huvi korral pöördu kutsekooli, kus
õppisid enne või teise kutsekooli,
kus on sama või sarnane eriala.
Või soovid hoopis omandada uut
elukutset omaealiste, elukogenud
inimeste grupis? Ka siin on sulle
abiks programm KUTSE !
Sinu hariduse omandamine jäi aas-
tate taha ning on minetanud oma
funktsiooni, kuid nüüd oled moti-
veeritud leidma uut rakendust läbi
uue kvalifikatsiooni omandamise,
aga Sa ei soovi asuda tavaõppesse
koos noortega. Õppimine omaealis-
te, elukogenud inimestega, ühes
grupis oleks meelepärasem? Antud
programm pakub Sulle sellise või-
maluse. Programmi alusel õppimi-
sele ei ole eelduseks varasem sar-
nane haridus, töötamine antud eri-
alal või töötu staatus. Oluline on
Teated ja info
Kutseline korstnapühkija Kutseline korstnapühkija Kutseline korstnapühkija
Teen ka küttekollete remonti Tel 58197703 Raul
Tööta noored saavad tulla tasuta õppima palkmajaehitajaks või aednikuks
Tööta noored saavad tulla tasu-
ta õppima palkmajaehitajaks
või aednikuks
Novembrikuust saavad alustada
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse
Voltveti Koolituskeskuses Tihe-
metsas aianduse ja palkmajaehi-
tuse kutseõpet 16-29-aastased
noored, kes ei tööta ja on ainult
põhiharidusega või katkestanud
põhihariduse omandamise
2010/2011 õppeaastal või varem .
Eesti Töötukassas arvel olema ei
pea.
Õpingud on tasuta, neid rahastab
meetme 1.3.1 „Kvalifitseeritud
tööjõu pakkumise suurendamise”
raames Euroopa Sotsiaalfond.
Õppe- ja praktika ajal makstakse
osalejatele stipendiumi, sõidutoe-
tust ning tasutakse majutuskulud
õpilaskodus. Õppima asujatele
sutatavad ehituspalgid; tööva-
hendid; erinevad palkmajade
konstruktsioonid ja ehitamise
tehnoloogia.
Kui oled huvitatud või tead ke-
dagi, kellele oleks antud projek-
tides osalemisest palju kasu, siis
võta minuga ühendust!
Rohkem infot:
www.hariduskeskus.ee/
projektid/noortele-
töötutele.html
Kontakt: projektijuht Maarja
Lenk,
tel 449 1062; 56 655 063
laienevad ka kõik õpilastele mõel-
dud soodustused. Lisaks on ette
nähtud individuaalne ja grupisise-
ne nõustamine praktikale suundu-
misel ja praktika ajal.
Õppetöö algab 8. novembril 2011
ja kestab 1 aasta. Õppegrupid moo-
dustatakse aianduse eriala puhul 10
ja palkmajaehituse puhul 12 õpila-
sest.
Aianduse õppekava läbides õpitak-
se taimede paljundamist ja pooki-
mist, praktilisi aiatöid, seda, kuidas
kasutada aiatöömasinaid ning kui-
das hoida korras aiatööriistu. Palk-
majaehituse õppekava läbides õpi-
takse, kuidas valmib palkmaja ala-
tes kujunduse paberile panekust
kuni maja valmimiseni. Sealhulgas
õpitakse tundma ehitusmaterjale ja
nende kasutusalasid; seinakarkassi,
vahelagede ja põrandate
ehitamimist. Samuti omandatakse
teadmised palkmaja ehitusest: ka-
Rahvamajas tulemas
19. oktoobril kell 10.40 Barokkmuusika kontsert triolt „TALLINN BAROQUE“.
Üritus toimub koos kooliga, sellepärast varasem ürituse alguse kellaaeg.
Kontsert on tasuta ja
kõik huvilised on oodatud.
Infoks niipalju, et kuna sel aastal Saarepeedi vald saab 20 aastaseks, siis seoses sellega toimub 12 - 16 detsemb-rini vallas juubeli nädal, mis lõpeb suure ühispeoga. Nii et jälgige reklaami!
Nr 63 Leht 14
Viljandi Jaani koguduse üritused august-september
Igal pühapäeval kell 10 armulauaga jumalateenistus ja kell 20 õhtu-palvus Taiźe lauludega.
Igal teisipäeval kell 12 keskpäevapalvus armulauaga
Kaks korda kuus toimub pühapäevase teenistuse ajal lastekirik ehk pühapäevakool.
Lastekiriku ajad: 09.10 (lõikustänupüha), 23.10, 13.11, 27.11
Peremissad: 13.11 kell 10 Isadepäeva peremissa ja lastekirik
27.11 kell 10 I advendi peremissa ja lastekirik
Piibli- ja palvering: 11.10, 25.10, 8.11, 22.11, algusega kell 18 kiriku keldrisaalis
2.11 kell 19 Hingedepäeva kontsert-mõtisklus
Mängivad ja laulavad Viljandi Kultuuriakadeemia muusikud koos Aleksander Sünteriga. Mõtiskleb õpetaja Marko Tiitus. Sissepääs tasuta
12.11 kell 16 koguduse ansambli juubelikontsert IRIS 15.
20.11 kell 16 Kontsert: Viljandi Linnakapelli Brass
24.11 kell 19 Kontsert “Ja ma nägin lumevalgust…” Laulavad Tõnis Mägi ja Kärt Johanson
26.11 kell 18 I advendilaupäeva kontsert
Sel sügisel, kuupäeval 11.11.11 kell 20:11
linastub üle Eesti igas maakon-nas ja enam kui 80-s kinopunk-
tis Filmitalgute rahvafilm "Täitsa lõpp". Tegemist on esili-
nastusega, mis algab täpselt samal ajal kõigis maakondades ja kinopunktides. Üks linastus-koht on ka Saarepeedi Rahva-
maja.
Teade!
Minuni on jõudnud info, et on veel soovijaid rahvatantsurühma.
Kõik tantsida soovijaid, kel vähegi tahtmist ja lusti, oodatud on kõik.
Ole sa siis kaaslasega või ilma, kedagi tagasi ei saadeta.
Tulge räägime, leiame lahenduse või avame hoopis uue rühma.
Ille Mirka
Rahvamaja juhataja
Leht 15
Leht 16 Nr 63
Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!
November
01. Ella Šašmakova 74
08. Anna Špokas 84
08. Asta Õnne 86
09. Astra Allik 82
14. Laine Ehrstein 80
15. Lidia Gorshkova 77
15. Semjon Kondio 76
17. Heini-Maria Luisk 77
19. Olev Mirka 76
21. Evi Pedaru 73
21. Valja Erm 81
28. Jelena Maran 75
29. Evald Roomets 77
Saarepeedi valla infolehte annab välja Saarepeedi Vallavalitsus. Leht ilmub üle kuu.
Lehe toimetaja on Reet Maks tel 43 90 120;
Kirjad, teated, kuulutsed. Kaastööd esitada lehe ilmumise kuul 5.-dnaks kuupäevaks
Aadressil [email protected] või 70 201 Saarepeedi Vallavalitsus Viljandi mk.
Detsember
02. Leida Grünbaum 86
05. Zinaida Salu 78
08. Heino Sillavee 75
09. Ille-Johanna Sooväli 83
10. Elli Animägi 74
12. Pärta-Regina Paas 87
12. Valdur George 74
16. Endel Meerits 77
19. Urmas Tisler 73
19. Valentina Meigas 82
Õnnitleme lapse sünni puhul!
Kristjan Villem 25. 08
Steisy Viks 31. 08
Mälestame lahkunuid
Jaanika Joandi 03.08 Külli Liivat 09.10
12. novembril kell 12.00
PEREPÄEV Külla tuleb lasteteater etendusega „Pilli-Tiidu“.
Üleskutse perenaistele- teeme ühe leivapäeva.
Kuna leivategemine on pikem protsess ja nõuab
teatuid tingimusi, siis palun, kallid perenaised,
küpsetage kodus leib valmis, kohapeal saame
degusteerida erinevaid leibu. Kel huvi tekib ise
leiba teha, võtame juuretist jagamiseks kaasa
ning vahetame omavahel leivaküpsetamise
kogemusi.
Eelmisel aasta toimunud magusate kookide
küpsetamisega tuldi küll väga hästi kaasa.
Toome oma kakukesed ka teistele proovida.
Tean, et meil ka leivaküpsetajaid jagub!