säästev turism - leader käsiraamat

8/4/2019 Säästev turism - LEADER käsiraamat

http://slidepdf.com/reader/full/saeaestev-turism-leader-kaesiraamat 1/9

7. SIIASTEV TURISM

Aivar Ruukel

aiv ar. r uukel@ gm ail. c o m

7.1. Mis on siiiistev turism?

Sddstva turismi all moistetakse kogu turismisektori vastavust sddstva arengu pohimotete-le. Sddstva turismi moiste hdlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevalii-

ne, kui restorane, hotelle, kuurorte jne. Koigil ja k6ikjal tuleb kohandada end sddstva arengu

n6uetega.

Sddstev areng (inglise keeles sustainable development) on niisugune areng, mis rahuldab

praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste p6lvkondade voimalusi oma vajaduste rahul-

damiseks. S6naIe sustainableputdlb eesti keeles tapne vaste, mistottu ametliku tolke kor-

vale on tekkinud mitmeid teisi paralleelselt kasutatavaid sonu: jdtkusuutlik, alalhoidev, pii-

siv, kestev, tasakaalustatud, tugiv. Sddstev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsflddr,

majandus ja keskkond. Kui nende koLme valdkonna eesmdrke tiiidetakse irhekorraga, siis

saab rddkida piirkonna sddstvast arengust, mis on:

. sotsiaalselt v6rdoiguslik, kus inimesed saavad tdita oma kuituurilisi, materiaalseid ja

vaimseid vajadusi;

. majanduslikuit elul6uline isetasuv stisteem, mille kulutused ei uleta tulusid;

. keskkonna-alaselt jdtkusuutli( tugineb pikaajalisele elujoulisele <ikosristeemile.

Okoturism

Sddstva turismi erivormiks on okoturism - vdiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab

eesmdrgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist moistmist. Okoturismi all moiste-

takse eelk6ige vdljaspool otseseid turismirajatisi aset Ieidvaid teget'r.rsi.

Okoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripdrandi sdilirnist

ning kohalike elanike heaolu (Eesti Okoturismi Uhenduse definitsioon).



Topisemeister Janno Lang jagab teadmisi kuidas loomadele uus elu antakse

Vastutustundlik turism (inglise keeles responsible tourism) on m6iste mida jdrjest enamkasutatakse sddstva turismi m6istega paralleelselt. VastutustundLik turism:

r toob suuremat majanduslikku kasu kohalikele elanikele, tostab voorustava kogukonna

heaolu, parandab tootingimusi ja -v6imalusi;r kaasab kohalikke elanikke otsustesse, mis toovad muutusi nende ellu;I panustab positiivselt loodus- ja kultuuripdrandi ja maailma mitmekesisuse

sdilitamisesse;r pakub turistidele nauditavamaid elamusi liibi kontakti kohalike elanikega, suuremat

arusaamist kohalikust kultuurist, sotsiaalsetest ja keskkonnakaitse ktrsimustes;

r minimeerib negatiivsed maj anduslikud-, sotsiaalsed- j a keskkonnam6jud;r on kultuuriliselt tundlik, tekitab austust turistide ja v66rusiajate vahel, loob kohalikku

uhkust ja usaldust.

7.2. Vastutus sise- ja viilisruumi ees

Tirrismisektori keskkonnavasrutus on eriline - siin on pohjust riiiikida sise- ja vdlisruumist.

Vdlisruumh6lmab sedavdliskeskkonda,midame eioma jamilleuleme eiotsusta. Vdlisruumi

kuuluvad loodus, kultuur ja sotsiaalsed keskkonnad, kus vastutavad teised reeglistike ning

kditumise eest. Vastutus, mida ma pean jagama ning milles teistega kokkuleppenijoudma.

'\6lisruumon tdhtis reisijate reisisihtkohtade valikul ning hindade kehtestamisel. Ka teistei

tegevusvaldkondadel, kohalikel elanikel, huvigruppidel ja asjalistel on oma arvamus

vdlisruumi kohta ning oma huvi seda kasutada.

27



Tirrismiasjalised on k6ik

asjaosalised (riksikisikud, grupid

v6i organisatsioonid), kes

mojutavad ja keda mojutavad

turismivaldkonna otsused jul

voi kes osalevad krlllastuselamuse

protsessis. Peamisteks asjaliste

gruppideks on avalik sektor,

erasektor, mittetulunduslikud

irhingud, kohalik kogukond ja

kiilastajad, sh:

. kesk- ja omavalitsused;

. tileriigilisedjaregionaalsed

turismi- ja tooandjate

organisatsioonid;. kolmas sektor, sh

keskkonnakaitse ja teised

organisatsioonid;

. turismi- ja teiste teenuste

pakkujad;

. turistid,kiilastajad,

elanikud;

. meedia;

. akadeemilised

institutsioonid ja muud

uurimisasutused.

Siseruum on keskkonnavastu-

tus selle tege\use i.ile mingis ruLlmis,

mis kuulub mingile iiLksikule organisatsioonile. See vastutus holmab tootmisvahendeid ja

toodangut, mille trle ettev6ttel voi organisatsioonil on otsustamis6igus. See keskkonnavas-

tutus kehtib sisseostu, tootmise ja mttrmise kohta. Samasuguseid noudeid saab esitada va-

rustajatele, partneritele ja personalile.Turism on kompleksne paljusid valdkondi haarav ja paljusid asjalisi puudutav ndhtus.

Vdlisruumi uhine vastutuse teadr,.ustamine ja realiseerimine on aegan6udev. See protsess

puudutab mitmeid otsuselangetajaid ja erinevaid piider,ust noudvaid valdkondi. Klient aga

vddrtustab reisi valikul ning selle vdltel kogu tervikut.

7.3. Okomiirgised ja siiiistev turismSddstva turismi arendamise iiheks viiljenduseks on okomdrgised - keskkonnas6bralike-

le toodetele erapooletu institutsiooni poolt antavad vabatahtlikkuse alusel taotletavad mdr-

gised. Okomiirgis voimaldab tooteid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale

suuremat kahjulikku moju avaldavatest toodetest.

Eestis toimivad jiirgmised okomdrgistamise si.isteemid:

. Roheline Voti

Tourest 2008 messil Energia talu peremees

Aivar Siim ja tegevjuht Merle Adams



. EHE

. PanParks

Roheline V6ti on majutusettev6tetele m6eldud rahvusvaheline keskkonnamiirgis. Rohelisev6tme n6uded h6lmavad 12 peatiikki:1. keskkonnajuhtimine

2. personali kaasamine3. kiilastajate informeerimine

4. vesi

5. pesemis- ja koristustricid

6. jil?itmed

7. energia

8. toiduained

9. siseruumide 6hk

10. ettev6ttele kuuluvad pargid ja parkimisplatsid

I 1. rohelised tegelused12. administreerimine

Lahemalt vdib sellest lugeda http://wwwvisitestonia.com/green

EHE on <jkoturismi kvaliteedimiirgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. K6ikturismiettev6tted, kes soovivad m6nele oma tootele taotleda EHE-mdrki, peavad vastamakuuele ii{disele n6udele:

. turismiettev6te pakub loodus- jalvoi kultuuripiirandiga seotud elamusi;

. ettev6ttetegevustiseloomustabhoolitsuslooduseeest,keskkonnan6uetegaarvestamine,

kiiLlalislahkus, k6rgeelamuskvaliteet

japtiiid selle pideva parendamise suunas;. ettev6te on registreeritud ja tegutseb Eestis;

. ettev6te tunneb ja jiirgib Eesti seadusi ja tegewst puudutavaid voimalikkeettekirjutusi;

. vfiemalt iiLks inimene ettevottest on liibinud koolituse "Eesti okoturism ja EHE-mrirgis'l kogu personal oskab liihidalt selgitada EHE-miirgi olemust;

. ettev6te kohandab EHE-tooteid rimbritseva keskkonnaga parimal v6imalikul moel.EHE-miirgise m66dupuud ehk kriteeriumid on:

. sihtkoha talwuspiiridega arveslamine

. kohaliku majanduse toetamine

. tegevusekeskkonnas6bralikkuse tagamine

. loodus- ja kultuuripiirandi kaitse aktiirme toetamine

. suunatus avastamisr66mule, teadmistele ja respektile

. kvaliteet ja turvalisus

Loe ldhemalt http://www.ecotourism.ee

PAN Parks <ikomiirgisega mdrgistatakse Euroopa rahvusparke ja seal tegutsevaidturismiettev6tteid. 2008 mdrtsikuu seisuga on Euroopas

l0rahvusparki,

mis on liibinudhindamise ja saanud vastava sertifikaadi. Eestist sobib oma iseloomu ja nditajate poolesPAN Parks v6rgustikku Soomaa rahvuspark. 2007 a siigisest on siindinud otsus taotledasertifikaati.

Loe liihemalt http://www.panparl6.org

29



7.4. Sihtkoha analiiiisSihtkoha analiiiis annab ettev6ttele iilevaate piirkonna loodus- ja kultuurivddrtustest.

Koos oma teger,'use, piirkonna ressurssisikute ja muu looduskasutuse kirjeldusega annab

anahhiis aluse nii tootearenduseks kui vddrtuste sdilitamiseks. Sihtkoha analtitisi v6ib v6rrel-

da nditeks kaitsekorralduskavadega v6i metsakorralduskavadega, sellised plaanid annavadtegevusele struktuuri ja v6imaldavad t6husamat ja targemat piirkonna majandamist.

Hdsti koostatud sihtkoha analiiiisi saab kasutada mitmel erineval moel, nditeks:

. juba olemasolevaid turismitooteid saab parendada seeldbi, et kindlustada

piirkonna loodus- ja kultuuriviidrtuste t6epoolest optimaalne kasutamine

erinevates turismitoodetes;

. retki saab sobitada aastaaegadega vastavalt piirkonna loomastikule ja

linnustikule, viies sellega miinimumini igasugused hdirimised, nditeks kevade

esimesed ratsa-retked tehakse teistel radadel kui suvised;

. uuedjaatraktiivsedturismitootedsaabvdljaarendadakasutadessihtkohaanaltiiisinimekirja piirkonna vaatamisvddrtustest;

. Iihtsam on korraldada sisekoolitusi, muu hulgas uutele tocitajatele;

. lihtsustab suhtlemist erinevate ametiasutustega ja teiste asjalistega piirkonnas;

. lihtsam on avastada ohtusid nagu teatud kohtade iiLlekasutamine ja loomastiku-

linnustiku hdirimine;

. sihtkohaanaliiiisi loodus- ja kultuurivddrtuste nimekiri on suurepdrane tooriist,

et arendada konkreetset aktiivset loodus- jalvoi kultuurtegevust.

Sihtkoha analiiiisi koostamise sammud EHE-

mdrgise taotlemisel:

. otsusta sihtkoha geograafiline ulatus ja

muretse kaardimaterj al

. kirjelda oma tege"ust sihtkohas

. koosta transpordi aruanne

. teger,rrste aruanne

. nimekirimaaomanikest

. nimekiriloodusvldrtustest

. nimekirikultuurivddrtustest. kirjelda muud maa- ja looduskasutust

sihtkohas

. kirjelda oma kohalikku

koost<icivorgustikku

. nimeta ja hinda oma teger,'r.rse v6imalikke

negatiivseid m6jusid

Liihemalt saab lugeda http://www.ecotourism.ee

7.5. Turismiettev6tte keskkonna-plaan

Keskkonnaplaani koostamine ettev6ttele ai-Liina L6oke ja Mehis Luuken tutvus-tasid messil Vana6ue Puhekeskust

kohaliku toidu kaudu

30



6." &ffiwwi{idtu*W

,ff" bd=

**o'*

y...,

ryJ

. MII

$ffi 7,,i

Villased muruniidukid

tab viilja selgitada olulisemad keskkonnaprobleemid ja kinnitab tegewskava ettevdtte nega-

tiivse keskkonnam6ju jiirkjiirguliseks vdhendamiseks.

Tirrismiettev6ttel on rida p6hjusi, miks muuta oma teger,us keskkonnasobralikumaks:. Keskkonnat<ici teavitab k6rgemast kvaliteedist. Uuringud nditavad, et paljud tarbijad

on n6us maksma suuremat hinda keskkonnamdrgisega toodete ja teenuste eest.

. Keskkonnatoo hoiab raha kokku. Keskkonnas6bralikkus ja rikonoomsus langevad

tihti kokku. Uus tehnika tarbib mitmeid kordi vdhem ressurssi ja energiat ning pikasperspektiMs hoiab kokku tuhandeid kroone.

. Keskkonnatoo tostab elamuste kvaliteeti. Keskkonnainvesteeringud mitte ainult ei

vfienda negatiivset keskkonnamoju, vaid annab ka kiilastajale lisavddrtuse. N?iiteks

elektrimootori kasutamine paadil annab vaiksema paadireisi ja alkiitil-bensiinmootorsaani paagis vdhem heitgaase.

. Keskkonnatoo parandab tootingimusi. Efektiivsemad ja vaiksemad mootorid, vfiemkahjulikud kiitted ei paranda vaid kii'lastajate elamusi, sama tdhtis on, et ka ettev6tte

tciotaj ate tookeskkond paraneb.

Keskkon naplaan i koostamine:

1. Reis sihtkohta. Kust tulevad meie kliendid? Kuidas saabuvad nad siia tdna? Kuidas

saaksid nad siia reisida kollektiivselt?

2. Transport sihtkohas. Milliseid soidukeid kasutatakse transpordiks sihtkohas? Kuidas

toimub toidu, varustuse ja muu transport? Kui pikad ja kui tihti on need transpordid?

Kuidas saab transportide keskkonnamoju viihendada?

3. Majutus.

4. Toidu valmistamine ja toitlustamine

5. Majapidamisvahendid ja varustus

31



6. Kemikaalid jaki.itused

7. Klientide informeerimine ja kaasamine

8. Tirrundus ja administratsioon

Ldhemalt http :/hvww.ecotourism.ee

ALLIKAD EHK LISALUGEMIST:

Kohtumispaik - Biosfiiiri kaitseala kogemus maailmas ja Eestis, iseilranis Hiiumaal.

Koostaja Toomas Kokovkin. Uurimiskeskus Arhipelaag, 2004.

Klsiraamat loodusturismi ettev6tjale. Koostaja: SA L6una-Eesti Turism. Tbllinn 2007

Loodus- ja kultuuripuhkus. Kdsiraamat. Koostajad: Aivar Ruukel, Jane Vain. MTU Eesti

Maaturism. Tbllinn, 2002.

Sdilstva turismi tegevusjuhend. Eurohouse. Kuressaare, 2004.

Sdlstva maaturismi arendamisest Eestis. Koostaja Aivar Ruukel.

Pdllumajandusministeerium. Tallinn-Thrtu 1 995

8. KUIDAS SUHELDA MEEDIAGA?

EhaPaas

|6rgnev artikkel on m6eldud eelk6ige kohalike seltside eestvedajatele ja omavalitsuste

inimestele, kes oma tegevLrse kdigus paratamatult suhtlevad meediaga ning peavad kirjuta-

ma pressiteateid, uudisnupukesi.

Juthrtuleb pohit6dedest meedia-

ga suhtlemisel, pressiteate, uudis-

loo ja arvamusloo kirjutamisest.

Miks me oma organisatsioo-

nist meedias peaksime teada

andma, oma tegemistest rddki-

ma v6i seisukohti avaldama? Ega

peagi. Koik sdltub sellest, mis on

meie iihenduse eesmdrk ning

kelle huvides me tegutseme. Kuitegutsetakse avalikes huvides, ka-

sutatakse omavalitsuse, riiklike

programmide voi Euroopa Liidu

toetusi, siis tuleb oma tegemis-

test ja rahade kasutamisest Lisaks

liikmetele anda teada ka laiema-

Ie avalikkusele. Meedia kaudu

s6numite, teadete, seisukohtade

luhustamine annab meile v6i-

maluse suhelda suurema audi-

tooriumiga, olla liibipaistvam

Kuidas internetis miiiia, Soome niiide32



EESSoNA. .. .. ..3srsuKoKKUvoTE .. .. .. .. ..4r. MTTTETULUNDUSUHToUSE nnx urU ASUTAMINE. .. .. .. .. ..5

z. urU DoKUMENTATSIooN .. .. .. .. ..73. SIHTGRUPID JA NENDE IGASAII,IINE. .. .. .. .. .. ..93.1. Sihtgrupid.. .. .. .. 9

3.2. Sihtgruppide kaasamine .. .. ..104. KUIA ARENGUKAVA KOOSTAMINE - OLULINE

VOIMALUS KASVATADA KOGUKONDLIKKU ARENGUVoTIUET . ..I24.1. Arengukava niiidissisukord. .. .. .-134.2. Koostamise protsessist .. ..144.3. Teavitus ja osalemine .. .. ..15

4.4. Abi arengukava koostamisel.. .. .. .. .. ..165. KUIDAS TEHA PROJEKTI?.. .. .. .. .. ..16

5.1. Projekti m6iste .. .. ..165.2. Proiekti teekond .. ..175.3. Niipuntiited projekti koostamiseks .. .. ..185.4. Projekti eesmiirgid, tegevused, indikaatorid. .. .. .. ..2O

5.5. Kulude arvestus .- -. --21

5.6. Projektijuht, projektimeeskond. .. .. .. .-215.7. Projekti dokumentatsioon... .. .. ..22

5.8. Kommunikatsioon.. .. .. .. ..236. MIS JA MILLEKS ON ARIPT^ERN? . .. .. .. .. ..257. SIiASTEV TURTSM .. .. .. ..26

7.1. Mis on siiiistev turism? .. .267.2. Vastutus sise- ja viilisruumi ees .. .. .- - 277.3. Okomiirgised ja siiiistev turism .. .. .. .287.4. Sihtkoha analiiiis .. .3O7.5. Turismiettev6tte keskkonnaplaan .. .. .30

8. KUIDAS SUHELDAMEEDIAGA? .. .. .. .. .. .328.1. Pressiteade .. .. .. .. .348.2. Uudis .. .348.3. Arvamuslugu .. .. .. - 35

9. TAGASISIDE JA KUSIMUSTIKU KOOSTAMINE .. .36rO. MOISTED JA LUHENDID .. .. .3811. KOOSTOopAnTNERID 11ti51p.,q1qlw{Tu KOOSTAMISEL .. .. .39LISAD .. .4O

2

säästev turism - leader käsiraamat

Documents