ska tudengiteatmik 2012/2013

2012/2013TUDENGITEATMIKTUDENGITEATMIK

Margus Möldripäästekolledži direktor

ElEN laaNEMaakeelekeskuse juhataja

aivo viilolhaldusdirektor

TiiNa Karuõppeosakonna juhataja

EPP JalaKasspordikeskuse juhataja

ulvi uuliMaa-Margus magistriõppe programmijuht

lauri Taburrektor

uNo silbErgfinantskolledži direktor

KrisTa HaaKõppeprorektor

ErKKi osolaiNENjustiitskolledži direktor

raMoN loiKteadus- ja arendusprorektor

aivar TooMPErEpolitsei- ja piirivalvekolledži

direktor

aNNE valK õiguse ja sotsiaalteaduste

keskuse juhataja

railE rEigoraamatukogu juhataja

Kaisa EllaNdi välissuhete spetsialist,

ErasMus`e koordinaator

nimi

õpperühm

kolledž

telefon

e-post

TUDENGITEATMIK

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D

2012/2013

MIN

U A

KA

DEE

MIA

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER

S ISEKAITSEAKADEEMIAESTONIAN ACADEMY OF SECURITY SCIENCES

2

MIN

U A

KA

DEE

MIA

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LU

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A20 aastat parimate nimel

KA

LEN

DER

Sisukord

REKTORI TERVITUS ................................................................................... 4

ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS ................................................................ 5

MINU AKADEEMIA .............................................................................. 7 Kronoloogia ..................................................................................... 7 Põhiväärtused ................................................................................. 8 Huvitavaid fakte ............................................................................. 9 Traditsioonid .................................................................................... 9 Kolledžid ........................................................................................... 11 Finantskolledž ............................................................................ 11 Justiitskolledž ............................................................................. 11 Politsei- ja piirivalvekolledž ...................................................... 12 Päästekolledž ............................................................................. 13 Sisejulgeoleku instituut ............................................................. 13 Olulised kontaktid .......................................................................... 14

ELUOLU AKADEEMIAS........................................................................ 16 Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleks ........................... 16 Kuidas Tallinna õppekompleksis orienteeruda? ....................... 16 Sissepääs ja parkimine .............................................................. 17 Majutus ...................................................................................... 17 Toitlustamine ............................................................................. 18 Posti tellimine............................................................................ 18 Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes ........................................ 19 Kuidas Murastes orienteeruda? ................................................ 19 Sissepääs ja parkimine .............................................................. 19 Majutus ...................................................................................... 19 Toitlustamine ............................................................................. 19 Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool ................................. 20 Kuidas Paikusel orienteeruda? .................................................. 20 Sissepääs ja parkimine .............................................................. 20 Majutus ...................................................................................... 21 Toitlustamine ............................................................................. 21 Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas .................................. 21 Kuidas Väike-Maarja päästekoolis orienteeruda? .................... 21 Sissepääs ja parkimine .............................................................. 22 Majutus ...................................................................................... 22 Toitlustamine ............................................................................. 22

MIN

U A

KA

DEE

MIA

3

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER

K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D

ÕPPIMINE AKADEEMIAS .................................................................. 23 Kuidas toimub õppetöö ................................................................. 23 e-õpe ja õppeinfosüsteem (ÕIS) .............................................. 24 Õpperühma kood ....................................................................... 24 Õppetöö vormid......................................................................... 25 Hindamissüsteem ...................................................................... 25 Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine (VÕTA) 26 Õppimine ja praktika välismaal ................................................... 27 ERASMUS’e programm .................................................................... 27 DoRa programm .............................................................................. 28 Nõustamine ..................................................................................... 28 Stipendiumid ................................................................................... 29 Raamatukogu .................................................................................. 30 Kasulik teada ................................................................................... 32 Tudengi õigused ja kohustused .................................................... 34 Õigused ...................................................................................... 34 Kohustused ................................................................................ 34 IT-alane tugi .................................................................................... 35

TUDENGIELU .......................................................................................... 36 Üliõpilasesindus .............................................................................. 36 Aktiiv ................................................................................................. 37 Kuidas tõendada oma üliõpilasstaatust? .................................... 37 Millist kaarti on sinul vaja? ....................................................... 38 Kuidas üliõpilaspiletit saada? .................................................... 38 Tekkel ............................................................................................... 39 Maskott ............................................................................................ 39 Tudengipost ..................................................................................... 39 Tudengileht ...................................................................................... 39 Üritused ............................................................................................ 40 Vaba aeg ........................................................................................... 41 Sport ........................................................................................... 41 Keeleõpe .................................................................................... 41 Ajaleht ........................................................................................ 42 Laulukoor ................................................................................... 42 Tudengikorpus ........................................................................... 42Eesti Vabariigi hümn .............................................................................. 43Gaudeamus ............................................................................................. 44

2012/2013. õppeaasta akadeemiline kalender ...................................... 46

4

MIN

U A

KA

DEE

MIA

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LU


KA

LEN

DER

REKTORI TERVITUS

Hea tudeng!

Tere tulemast parimate sekka! Just nii tahan tervitada kõiki neid tublisid, kes üle aastate tihedaimale konkursisõelale vaatamata suutsid säilitada sihi ja soovi saada sisejulgeolekuametnikuks.

Sisekaitseakadeemia viimaste aastate areng on olnud sedavõrd kiire ja edu-kas, et võid ennast täna uhkusega tunda Eesti kõrgharidusmaatiku lipulaeva kadetina. Sellise väärika tiitli kandmine tähendab aga muuhulgas seda, et ka õppijana pead olema valmis õpingute jooksul pidevalt muutuma ja are-nema.

Teadmised, mis täna tunduvad piisavad, et olla parim sisejulgeolekuamet-nik, ei ole seda kindlasti enam kolme-nelja aasta pärast. Areneb tehnoloo-gia, areneb ühiskondlik mõte ja nendega koos ka sisejulgeolekuvaldkond. Seepärast seadke juba täna endale tulevikuks selline siht, mis on oluliselt kaugem ja kõrgem, kui lihtsalt lõpudiplom. Vaid kõrged eesmärgid on need, mis viivad teid oma tulevases karjääris edasi ning aitavad meil üheskoos muuta Eestit turvalisimaks elukeskkonnaks.

Verbis aut Re!

Lauri Taburrektor

MIN

U A

KA

DEE

MIA

5

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS

Kallis esmakursuslane!

Mul on suur rõõm sind tervitada Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse nimel! Hea meel on näha, et oled oma haridustee jätkamiseks valinud kooli, kus lisaks suurepärasele väljaõppele on väga palju erinevaid võimalusi ka tudengielu sisustamiseks. Selleks, et oskaksid teha parimaid valikuid oma õppeaja jooksul, on mul sulle aga mõned soovitused.

Ära jää võõraks! Õpi tundma Sisekaitseakadeemiat, kuna see on sinu koduks vähemalt järgmised kolm või neli aastat. Loe läbi õppekorralduse eeskiri, et teaksid, mis on sinu kohustused ning millal tuleb oma õiguste eest seista. Tutvu ka kõigi teiste õppetööd reguleerivate dokumentidega ning sea oma käitumistavad nendega vastavusse, sest ainult nii võid kindel olla, et kannad endas kõiki akadeemia põhiväärtusi. Õpi tundma ka oma kursusekaaslasi ning teiste kolledžite tudengeid, sest just nemad aitavad sul talletada mälestusi oma tudengielust, mida meenutad aastate pärast!

Ole aktiivne! Ole aktiivne nii loengutes kui ka oma panuse andmises oma kolledži ja ka terve akadeemia heaolu nimel. Loengutes ära karda avaldada oma arvamust ning küsida, kui miski jäi arusaamatuks, sest argus pole üks meie viiest põhiväärtusest. Ole aktiivne osalema üritustel ning konkurssidel, mis akadeemial tudengitele pakkuda on. Innusta ka kõiki teisi enda ümber olema aktiivsed, sest võimalused mõnusa ja meeldejääva tudengielu saavu-tamiseks on kõik olemas. Vaja on vaid endapoolset initsiatiivi ja tahet!

Kasuta sinu jaoks loodud võimalusi! Üks suuremaid võimalusi on üliõpi-lasesindus. Me ei ole loodud selleks, et ajada “oma asja“, vaid selleks, et olla sulle toeks ning teha sinu elu Sisekaitseakadeemias õppides paremaks, lõbusamaks ning meeldejäävamaks. Kuid me ei saa seda teha üksi. Kui sul on ideid või soovitusi, muresid või rõõmusõnumeid, mida võiks või lausa peaks teistega jagama, siis oleme sinu jaoks olemas ning nõu ja jõuga abiks. Selleks, et üliõpilaselu paremaks muuta ning midagi ka ära teha, ei pea kuu-luma tingimata üliõpilasesindusse. Seda kõike saad teha ka näiteks Aktiivi kuuludes, mis on loodud just keskmisest aktiivsematele ning teotahtelise-matele tudengitele. Ma ei kahtle, et ka sina oled üks nendest!

Tee sporti! Tervislik eluviis muutub iga hetkega olulisemaks ning meie aka-deemias teame seda. Spordikeskus on loonud kõigile suurepärased võima-lused. Treenida saab jõusaalis, võib mängida erinevaid pallimänge ja teha

6

MIN

U A

KA

DEE

MIA

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LU


KA

LEN

DER

palju muud huvitavat. Sport on akadeemias kõrges hinnas ning igale võist-lusele, nii koolisisesele kui ka – koolidevahelisele, on oodatud kõik huvilised. Oluline ei ole võita järjekordset medalit või sõpra jooksurajal, vaid hoopiski iseennast, ületades ennast ning tunnetades, et oled suuteline järjest ena-maks.

Ole enda üle uhke, et oled valinud just Sisekaitseakadeemia. Hinda oma panust Eesti sisejulgeolekusse kõrgelt ja esinda oma eriala väärikalt nii kooli- kui ka eraelus.

Soovin sulle edu ja kordaminekuid kõigis ettevõtmistes!

Maarja-Liisa MaasikSisekaitseakadeemia üliõpilasesindusejuhatuse esimees

7

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

MINU AKADEEMIA

Sisekaitseakadeemia on ainus õppeasutus Eestis, kust sirguvad sisejulgeoleku valdkonna spetsialistid. Oma erialase ettevalmistuse saavad akadeemiast nii politsei- ja piirivalve-, pääste-, maksu- ja tolli- kui ka vanglaametnikud. Sõl-tuvalt erialadest toimub õpe kutse-, kõrgharidus- ja magistriõppe tasemel.

Ainsa kõrgkoolina kuulub Sisekaitseakadeemia siseministeeriumi haldus-alasse, täites sealjuures haridus- ja teadusministeeriumi poolt õppetööle ja -kvaliteedile kehtestatud norme. Kõik õppekavad, mida akadeemias õpeta-takse, on saanud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurilt ka kõrgema riik-liku kvaliteedikinnituse.

Heatasemelise õppe kindlustavad kogemustega professorid, välismaal ja Eestis teaduskraadi omandanud noored õppejõud ning praktiseerivad tipp-ametnikud. Mitmed õppejõud osalevad seaduste ettevalmistamisel ja teiste Eesti ühiskonda oluliselt mõjutavate otsuste langetamisel. Samuti õpetavad akadeemias õppejõud välismaistest partnerõppeasutustest.

Lisaks korraldatakse akadeemias avaliku teenistuse täiendusõpet ning viiakse läbi teadus- ja arendustegevust meie riigi arenguks olulistes valdkondades.

Akadeemia missiooniks on sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arenduste-gevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamisega kaasa aidata stabiilsuse ning turvalisuse suurendamisele riigis.

Meie visioon aastaks 2020 on olla innovaatiline ning rahvusvaheliselt tun-nustatud sisejulgeolekualane õpi-, teadus- ja arenduskeskus.

KRONOLOOGIA• 1992. aasta 15. aprillil asutas Eesti Vabariigi valitsus Eesti Sisekaitse Aka-

deemia. Õppetöö algas 12. oktoobril ning politsei, uurimise, tolli, korrekt-siooni, kaitseväe ja piirivalve erialale võeti vastu 180 üliõpilast.

• 1993. aastal nimetati akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks. • 1993. aastal avati päästeteenistuse eriala.• 1996. aastal avati rahvastikukorralduse eriala. • 1998. aastal lõpetati sõjaväeliste erialade õpetamine ja kool sai nimeks

Sisekaitseakadeemia. • 1999. aastal avati halduskorralduse eriala. • 2000. aastal liideti halduskorralduse ja rahvastikukorralduse erialad ning

uurimise eriala liideti politsei erialaga. • 2001. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased avaliku juhtimise eriala

magistriõppesse. Õpe toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga. • 2001. aastal avati korrektsioonikolledžis kohtunikuabi eriala. • 2003. aasta sügisel loodi finantskolledž, kus õpetatakse maksunduse ja

tolli eriala. • 2004. aastal liitus akadeemia politseikolledžiga Paikuse Politseikool.

See on kool, kus õpivad parimad!

8

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LU


KA

LEN

DER

MIN

U A

KA

DEE

MIA

• 2004. aastal liitus akadeemia päästekolledžiga Väike-Maarja Päästekool. • 2005. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased ärijuhtimise magistriõp-

pesse. Õpe toimub koostöös Tartu Ülikooliga. • 2005. aastal alustas akadeemias tegevust Avaliku Teenistuse Arendus ja

Koolituskeskus (ATAK). • 2005. aastal alustas akadeemia koosseisus tööd piirivalvekolledž. • 2006. aastal ühendati akadeemiaga Muraste Piirivalvekool.• 2008. aastal lõpetati üliõpilaste vastuvõtt halduskorralduse erialale. • 2009. aasta sügisel avati uue erialana sisejulgeoleku magistriõpe. • 2010. aasta 1. veebruaril ühendati piirivalvekolledž ja politseikolledž

politsei- ja piirivalvekolledži nime all. Seoses ühendamisega muutusid ka Paikusel asuva politseikooli ja Murastes asuva piirivalvekolledži nimed. Politseikooli nimeks sai politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool, piirival-vekolledži nimeks politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kool.

• 2010. aastal lõpetas halduskorralduse eriala viimane lend. • 2011. aastal lõpetas esimene sisejulgeoleku magistriõppe lend.• 2012. aastal läbis Sisekaitseakadeemia Eesti esimese kõrgkoolina rahvus-

vahelise institutsionaalse akrediteerimise.

PÕHIVÄÄRTUSED Ausus • Kui olen eksinud, siis tunnistan seda. • Pean antud sõna ja hoian mulle usaldatut. • Ma ei valeta endale ega teistele.

Austus • Märkan ja aitan, innustan ja toetan. • Suhtlen sõbralikult ja heatahtlikult. • Kuulan minu arvamusest erinevaid seisukohti. • Ükski idee ei ole minu jaoks liiga hull, et seda ei võiks arutada.

Asjatundlikkus • Tean, mis toimub. Kui ei tea, siis uurin järele! • Teen selgeks eesmärgi ja täidan enda rolli. • Hindan enda ja teiste aega ning planeerin tegevusi. • Julgen otsustada!

Avatus • Olen positiivne.• Ütlen tere, palun ja aitäh! • Arvestan teiste seisukohtadega. • Julgen öelda, põhjendan ja vastutan. • Ootan tagasisidet ja olen valmis muutuma.

Areng • Õpin kogu elu ja jagan saadud teadmisi teistega. • Julgen katsetada, eksida ja vigadest õppida. • Otsin võimalusi, mitte vabandusi.

9

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

HUVITAVAID FAKTE

Mis on akadeemia sümboolika?1992. aastal kinnitas Eesti Sisekaitse Akadeemia nõukogu akadeemia süm-boolika ja selle statuudi. Sümboolika hulka kuuluvad akadeemia lipp, emb-leem, deviis, rektori ametiraha, kolledžite lipud ja embleemid. Akadeemia sümboolika on loodud heraldikakunstniku Priit Herodese juhtimisel.

Mida väljendab akadeemia deviis? Akadeemia deviis ehk juhtlause “Verbis aut Re” (sõna või teoga ldk) tähis-tab mõtet, et akadeemia ja sellega seotud isikute peamiseks tegevuseks on Eesti riigi hoidmine ja kaitsmine sõna või teoga. Deviisi pakkus välja akadee-mia esimene rektor, õigusteaduste doktor professor Eduard Raska ning see leidis üldist heakskiitu. “Verbis aut Re” nime kannab ka igakuiselt väljaantav akadeemia ajaleht.

Mida on kujutatud Sisekaitseakadeemia logol? Logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, val-guse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992.

Kes on Siim? Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Vabadussõja ausamba taastamiseks Põltsamaale. Oma algse, patenteeritud kipskuju kinkis ta 1993. aastal akadeemiale. Kadetid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”. Siim asub Tallinnas A-korpuse I korruse fuajees ning tema juures viiakse läbi mitmeid akadeemiale olulisi üritusi. 2012. aasta kevadel sai Siim endale ka Sisekaitseakadeemia tekli.

TRADITSIOONID

Igas asutuses kujunevad välja omad traditsioonid ja sündmused, mida lisaks ametlikele riigipühadele pidulikult tähistatakse. Akadeemias kui õppeasutu-ses on nendeks kindlasti ka õppeaasta algus ja lõpp. Traditsiooniliselt algab õppeaasta piduliku rivistuse ehk avaaktusega akadeemia lipuväljakul ning lõpeb tamme istutamise tseremoonia ja lõpuaktusega.

• Akadeemia avaaktus. Vaatamata sellele, et esimene avaaktus peeti halva ilma tõttu Siimu juures, on kadetid traditsiooniliselt rivistatud üles akadeemia Kase tänava lipuväljakule. Uusi akadeemia õppureid tervita-vad siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Pidulikkust lisab aktusele politsei- ja piirivalveorkestri esinemine.

10

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LU


KA

LEN

DER

MIN

U A

KA

DEE

MIA

• Akadeemia sünnipäev. Iga aasta 15. aprillil tähistame akadeemia sünni-päeva, milleks on asutamisdokumendi, Vabariigi Valitsuse määruse alla-kirjutamise kuupäev. Asutamisaastapäeva tähistatakse tavakohaselt mitut laadi üritustega: aktuste, spordivõistluste, ballide ja konverentsidega. 2012. aastal asetasime akadeemia sünnipäeval pärja meie esimese rek-tori professor Eduard Raska hauale ning loodetavasti saab ka sellest üks osa akadeemia sünnipäeva tähistamise traditsioonist.

• Eesti Vabariigi aastapäev. Igal aastal tähistame piduliku aktusega Eesti Vabariigi aastapäeva, millest võtavad osa ka siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Aktusel antakse ametite poolt üle eristipendiu-mid kõigi erialade parimatele tudengitele, kaalukaim neist on siseminis-teeriumi poolt määratav Kaarel Eenpalu nimeline stipendium.

• Tammede istutamine. Esimene tammepuu istutati akadeemia õppe-hoone ette 12. oktoobril 1992 akadeemia õppetöö alguse puhul. Iga-aastane tamme istutamise traditsioon sai alguse aga 1996. aastal, kui akadeemia lõpetas selle esimene lend. Sellest ajast alates on oma puu istutanud Kase tänava pikale tammealleele iga lõpetav lend. Samal päe-val tunnustatakse Siimu juures ka akadeemia parimaid sportlastudengeid.

• Doonorlus. Tavakohaselt on akadeemia üliõpilased ja töötajad olnud tub-

lid doonorid. 1993. aastal, akadeemia esimesel tegutsemisaastal, pälvi-sime Eesti Verekeskuse tänukirja edukalt korraldatud doonoripäeva eest. Akadeemiast käis tol korral verd loovutamas 102 tudengit. Tihe koostöö verekeskusega jätkub ka tänapäeval. Mitu korda aastas korraldab vere-keskus akadeemias doonoripäevi ning loovutatud vere kogust võib mõõta sadades liitrites.

11

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

Kolledžid

Sisekaitseakadeemia koosseisu kuulub neli kolledžit: finantskolledž, justiits-kolledž, päästekolledž ning politsei- ja piirivalvekolledž. Viiendaks kolledžiks võib lugeda sisejulgeoleku instituuti, kus toimub sisejulgeoleku magistri-õppe.

FINANTSKOLLEDŽ

Tolli eriala on Sisekaitseakadeemias õpetatud asuta-misest peale, maksukorralduse eriala lisandus 2002. aastal. Finantskolledži nime all on akadeemias tegutsetud alates 2003. aastast.

Maksunduse ja tolli eriala õppeprogramm on koostatud koostöös Maksu- ja Tolliametiga, et tagada lõpetajate eduks ja arenguks vajali-kud teoreetilised teadmised ning praktili-sed oskused nii avaliku kui ka erasektori finantsvaldkonnas.

Eriala lõpetanutel on võimalus jät-kata õpinguid Sisekaitseakadeemia magistran-tuuris – sisejulgeoleku magistriõppes või majandusmagist-riprogrammi ärijuhtimise õppekava alusel koostöös Tartu Ülikooliga, kus spetsialiseeruda on võimalik nii finantsjuhtimise kui ka avaliku sektori öko-noomika ja juhtimise suunale. Ärijuhtimise magistriõppe lõpetajad saavad Tartu Ülikooli diplomi.

Eriala: maksunduse ja tolli eriala päeva- või kaugõppe vormis (kõrgharidus-õpe)Direktor: majandusteaduse doktor Uno SilbergAsukoht ja õppetegevus: õppekompleks Tallinnas, B-korpuse IV korrus.

JUSTIITSKOLLEDŽ

Justiitskolledž (kuni 2004. aastani korrektsioonikolledž) kuulub akadeemia koosseisu 1992. aastast. Kolledž korraldab justiitshaldussüsteemi kuuluva-tele vanglatele erialase haridusega ametnike koolitamist taseme- ja täien-dusõppe vormis.

Justiitskolledži lõpetaja leiab töö vanglateenistuses kaasaegse töökeskkon-naga Tartu, Viru, Tallinna või Harku ja Murru vanglas. Läbi eduka teenistus-käigu on kolledži lõpetanute seast sirgunud mitmeid tippjuhte, sealhulgas mitu vangladirektorit. Kolledži peamiseks kootööpartneriks on justiitsminis-teerium ja selle haldusalasse kuuluvad vanglad. Lõpetajal on võimalik jät-kata teenistust ka kriminaalhooldusametnikuna.

Tolli eriala on Sisekaitseakadeemias õpetatud asuta-misest peale, maksukorralduse eriala lisandus 2002. aastal. Finantskolledži nime all on akadeemias

tagada lõpetajate eduks ja arenguks vajali-

12

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LU


KA

LEN

DER

MIN

U A

KA

DEE

MIA

Korrektsiooni erialal õppides toetab justiitsminis-teerium kadetti motiveeriva stipendiumiga, mis koos riikliku stipendiumiga on 250 eurot kuus. Korrektsiooni eriala läbinul on võimalik töö kõr-valt jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia sise-julgeoleku magistriõppes.

Erialad: • korrektsiooni eriala päevaõppe vormis (kõrg-

haridusõpe) • vanglaametniku eriala päeva- või kaugõppe

vormis (kutseõpe)

Direktor: Erkki Osolainen

Asukoht ja õppetegevus: õppekompleks Tallinnas, B-korpuse IV korrus.

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ

1. jaanuaril 2010 alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet ning sellega seoses ühendati sama aasta veebruaris politseikolledž ja piirivalvekolledž. Ühenda-tud kolledž kannab nime politsei- ja piirivalvekolledž ning on suurim õppe-üksus akadeemias.

Sellest õppeaastast toimub politsei- ja piirivalvekolledžis vastuvõtt ka polit-seiametniku ja piirivalvuri kutseõppe õppekavadele. Õppeaeg on 45 nädalat.

Samuti on kolledžis võimalik omandada kõrgharidust, asudes õppima polit-seiteenistuse erialal. Õppekavas on spetsialiseerumiseks kolm süvaõppe-suunda – korrakaitsepolitsei, kriminaalpolitsei ja piirivalve. Suuna valik tehakse kadeti soove, õppeedukust ja tööandja vajadusi arvestades.

Kõrghariduse omandanutel on võimalik õpinguid jätkata Sisekaitseakadee-mia sisejulgeoleku magistriõppes.

Erialad: • politseiteenistuse eriala päeva- või kaug-

õppe vormis (kõrgharidusõpe)• politsei eriala kaugõppes (kõrgharidusõpe) • politseiametniku eriala (kutseõpe)• piirivalvuri eriala (kutseõpe)

Direktor: politseikolonel Aivar Toompere

Asukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Murastes ja õppetegevus toimub nii Murastes kui ka kolledži Paikuse koolis.

13

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

PÄÄSTEKOLLEDŽ

Päästekolledži esimene lend üli-õpilasi alustas oma kooliteed 1. septembril 1993. Päästekol-ledž ja Väike-Maarjas tegutsenud päästekool ühendati akadeemia ühtseks kolledžiks 1. septembril 2004. aastal.

Päästekolledž pakub ainulaadset võimalust saada mitmekülgseid teadmisi ja huvitavat tööd päästeteenistuses kui väga kiirelt arenevas organisatsioonis ja ühtehoidvas meeskonnas. Kolledžis omandatud erialad annavad võima-luse olla abistajaks ja päästjaks nii Eestis kui ka rahvusvahelistel päästeope-ratsioonidel.

Sisekaitseakadeemia päästekolledž koos Väike-Maarjas asuva päästekooliga annab tulevastele päästeteenistujatele põhjaliku ettevalmistuse nii kutse- kui kõrghariduse õppesuundadel.

Päästekolledži koostööpartneriteks on Päästeamet, regionaalsed päästekes-kused, Häirekeskus, Demineerimiskeskus ning päästealaga seotud koolitus-asutused välisriikides.

Kolledži lõpetajail on võimalus edasi õppida Sisekaitseakadeemia sisejulge-oleku magistriõppes või Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise magistriõp-pes, spetsialiseerumisega kriisireguleerimise erialale.

Erialad: • Päästja eriala (kutseõpe) • Päästekorraldaja eriala (kutseõpe) • Päästespetsialisti eriala (kutseõpe) • Päästeteenistuse eriala päeva- ja kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe)

Direktor: Margus Möldri

Asukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Tallinna õppekompleksis, B-korpuse I korrus. Õppetegevus toimub nii Tallinnas kui ka kolledži Väike-Maarja pääs-tekoolis.

SISEJULGEOLEKU INSTITUUT

Esimene lend sisejulgeoleku magistrante alustas rahvusvahelise õppekava järgi õppetööd 2009. aasta septembris.

Sisejulgeoleku magistriõppe programm pakub unikaalset võimalust oman-dada magistrikraad sisejulgeoleku valdkonnas. Magistriõpe annab globaa-lse ülevaate sisejulgeoleku süsteemist, kuidas see on korraldatud Eestis ja Euroopas ning kuidas toimib erinevate valdkondade koostöö.

14

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LU


KA

LEN

DER

MIN

U A

KA

DEE

MIA

Õppekava on üles ehitatud nii, et see pakub nii valdkonnaüleseid juhtimis- ja sisekaitselisi üldaineid kui ka teadustöö kirjutamist toetavaid ained. Lisaks on vastavalt magistrandi soovile võimalik oma õppekava kujundada, valides endale meelepäraseid aineid valik- ja vabaainete hulgast, vastavalt sellele, kas magistrant soovib end arendada erialaspetsiifiliselt või valdkondadeüle-selt.

Magistriõppe arendusprojekti “Teadmistemahukas turvalisus” raames kaasa-takse magistriõpingutesse nii välisõppejõude partnerülikoolidest kui ka Eesti tippspetsialiste.

Õppetöö toimub nii eesti kui inglise keeles. Pärast sisejulgeoleku magistri-õppe lõpetamist on lõpetajail võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes.

Eriala: • Sisejulgeolek (magistriõpe)

Magistriõppe programmijuht: Ulvi Uulimaa-Margus

Asukoht ja õppetegevus: Tallinna õppekompleks, B-korpuse I korrus.

OLULISED KONTAKTID

ÜLDTELEFON 696 5644 E-post: [email protected]

ÜLIÕPILASESINDUS Tallinna õppekompleks, ruum: B-314 E-post: [email protected]

ÕPPEOSAKOND Tallinna õppekompleks, ruum: A-218 telefon: 696 5487 E-post: [email protected]

HARIDUSTEHNOLOOG (ÕIS) Tallinna õppekompleks, ruum: A-214telefon: 696 5437 E-post: [email protected]

RAAMATUKOGUtelefon: 696 5324 Tallinnas 670 7438 Murastes 447 6753 Paikusel 322 8469 Väike-Maarjas E-post: [email protected] Tallinnas [email protected] Murastes [email protected] Paikusel [email protected] Väike-Maarjas

15

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


MIN

U A

KA

DEE

MIA

ERASMUS Tallinna õppekompleks, ruum: A-211 telefon: 696 5402 E-post: [email protected]

JURIST Tallinna õppekompleks, ruum: A-221 Telefon: 696 5407 E-post: [email protected]

PEARAAMATUPIDAJA Tallinna õppekompleks, ruum: A-109 telefon: 696 5313 E-post: [email protected]

ÕPPEREFERENDID

Finantskolledž – Tallinna õppekompleks, ruumid: B-401 ja B-406 Telefon: 696 5470, 696 5531

Justiitskolledž – Tallinna õppekompleks, ruum: B-417 Telefon: 696 5417

Politsei- ja piirivalvekolledž – Murastes ja Paikusel Telefon: Murastes 670 7430, 670 7434, Paikusel 447 6752

Päästekolledž – Tallinna õppekompleks, ruum: B-126 ja Väike-Maarja päästekoolis Telefon: Tallinnas 696 5459, 696 5418, Väike-Maarjas 322 8455

Sisejulgeoleku magistriõpe – Tallinna õppekompleks, ruum B-201 Telefon: 696 5493

16

MIN

U A

KA

DEE

MIA

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LU


KA

LEN

DER

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

ELUOLU AKADEEMIAS

SISEKAITSEAKADEEMIA TALLINNA ÕPPEKOMPLEKS

Kuidas Tallinna õppekompleksis orienteeruda?

Suurem osa õppetegevusest on koondunud akadeemia peahoone (Kase 61, Tallinn) B-korpusesse. Juhtkond ja tugipersonal asuvad Kase tänava A-korpu-ses. Neid kahte hoonet ühendab galerii, mis tähise osas kuulub A-korpuse alla. Galeriis asuvad täienduskoolitusi korraldava Avaliku Teenistuse Aren-dus- ja Koolituskeskuse (ATAK-i), akadeemia nõuniku ja teadus- ja arendus-prorektori ruumid.

Akadeemia ruumide tähistamise süsteem on lihtne – ruumid on tähistatud korpuse tähise ning korruse ja toa numbriga, kus kolmekohalise arvu esi-mene number näitab ära korruse numbri.

Näiteks: päästekolledži direktor asub ruumis B-127 ehk õppehoone (B-kor-puse) esimesel korrusel. Õppeosakond asub ruumides A-216 ja A-217, ehk administratiivhoone (A-korpuse) teisel korrusel.

Vastsel kadetil on orienteerumine Kase tänava õppekompleksis alati natuke aega võtnud. Peaasi on säilitada rahu, sest peale mõningaid eksirännakuid jõuad ikka õigesse kohta. Kui jääd hätta, aitavad akadeemia töötajad ja kadetid rõõmuga sind õige ruumi ülesleidmisel.

A-korpusest (administratiivhoonest) leiad:• Rektori• Õppeosakonna, sh õppeprorektori• Üldosakonna• Personaliarendusosakonna• Rahandusosakonna• Turundus- ja kommunikatsiooniosakonna• ERASMUS ja DORA programmi koordinaatorid• Majandus- ja remondiosakonna• Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse• Nõuniku• Teadus- ja arendusprorektori

B-korpusest (õppehoonest) leiad:• Raamatukogu• Söökla• Keelekeskuse• Loenguruumid• Kolledžid – finantskolledž, justiitskolledž, päästekolledž• Sisejulgeoleku instituudi, sh magistriprogrammi meeskonnaga• Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskuse• Migratsiooniuuringute Keskuse.

17

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

Sissepääs ja parkimine

Igal kadett pääseb Kase tänava terri-tooriumile jalgsi või autoga, kasutades SKA ID kaarti. Ühiselamu kasutajatele väljastavad kaarte majutusadministraa-torid, teistele vastava kolledži õpperefe-rent. Kõik kaardid avavad tagumise pääsla ukse(sissepääs Pähkli tänavalt), spordisaalide uksed ning ühiselamu kaardid lisaks veel oma ühiselamu välisukse.

Autoga territooriumile sõitmise ja seal parkimise õiguse saamiseks tuleb pärast SKA ID kaardi omanda-mist täita peapääsla valvuri juures vormi-kohane avaldus. Akadeemia territoorium ontähistatud liiklusmärgiga “Õueala”, mis lubab parkida vaid selleks ette näh-tud kohtades. Kadettide autode parkimine võib toimuda ainult suurel platsil. Hoonete ümbrused ja neile lähemad sõiduteed on tähistatud parkimise kee-lualana.

Õppehoone (B-korpuse) välisuks, galerii vaheuks ja arvutiklassid (B-372, B-328) suletakse reeglina kell 19.00. Pühapäevadel ja riiklikel pühadel on need uksed ning A-korpuse välisuks suletud. Õppuri põhjendatud soovil avavad valvurid hoonesse sisenemiseks välisukse või arvutiklassi selle ise-seisvaks kasutamiseks muul õppetöövälisel ajal tööpäevadel kuni 21.00-ni. Spordikeskuste välisuksed lukustatakse tööpäeviti kell 22.00. Nädalavahe-tustel ja riigipühadel tuleb arvutiklassi ja spordikeskustesse pääsemiseks pöörduda peapääsla valvuri poole.

Majutus

Kadettidel on võimalus elada ühiselamus. Kase tänaval on ühiselamuid kolm ning kõigis neis on kahe- ja kolmekohalised toad. Ühiselamutes on võimalused nii söögitegemiseks kui ka pesupesemiseks. Igas toas on tasuta internetiühendus. Arvuti või soovi korral WIFI tugijaama muretseb iga kadett endale ise.

Ühiselamu tuba on võimalik saada nii üheks ööks kui ka pikemaks perioodiks. Pikemaks perioodiks toa üürimisel tuleb sõlmida vastav üürileping. Täien-dava informatsiooni saamiseks ja lepingu sõlmimiseks pöördu majutus-administraatori poole.

Majutusadministraatori tööruum on igas ühiselamus esimesel korrusel, töö-aeg 8.30 – 17.00.

tooriumile jalgsi või autoga, kasutades SKA ID kaarti. Ühiselamu kasutajatele SKA ID kaarti. Ühiselamu kasutajatele väljastavad kaarte majutusadministraa-väljastavad kaarte majutusadministraa-torid, teistele vastava kolledži õpperefe-torid, teistele vastava kolledži õpperefe-rent. Kõik kaardid avavad tagumise pääsla ukserent. Kõik kaardid avavad tagumise pääsla ukse(sissepääs Pähkli tänavalt), spordisaalide (sissepääs Pähkli tänavalt), spordisaalide uksed ning ühiselamu kaardid lisaks veel

mist täita peapääsla valvuri juures vormi-

18

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LU


KA

LEN

DER

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

Kontakt id: I ühiselamu – majutusadministraator Elna Saarniit telefon 696 5329 E-post [email protected]

II ühiselamu – majutusadministraator Helve Sirge telefon 696 5330 E-post [email protected]

III ühiselamu – majutusadministraator Hilja Kask telefon 696 5339 E-post [email protected]

Toitlustamine

Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksis on võimalik süüa sööklas või valmistada ise toitu ühiselamu köögis. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Lähim toidupood on Pirita Selver, mis asub akadeemiast läbi männisalu mere suunas jalutuskäigu kaugusel.

Posti tellimine

Kadettidele saabuv isiklik post võetakse vastu üldosakonnas ja jagatakse kolledžite kaupa peapääslas olevatesse sahtlitesse. Tähitult saabunud saade-tised edastatakse õppereferentidele, kes need kadettidele edastavad.

Ajalehtede või ajakirjade tellimisel SKA aadressile tuleb sellest eelnevalt üldosakonnale teada anda. Vastasel juhul ei pruugi tellimus kohale jõuda.

Üldosakond:

telefon 696 5347 E-post: [email protected]

S isekaitseakadeemia (Tal l inna õppekompleksi) kontakt id: Kase 61 12012 Tallinn telefon: 696 5644 E-post: [email protected]

19

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ MURASTES

Kuidas Murastes orienteeruda?

Muraste õppekompleks koosneb peahoonest, mis sisaldab õppekorpust, aulat ja sööklat. Lisaks on hoone jaotatud nelja korpusesse: administratiiv-korpus (A), majutuskorpus, bassein ja meditsiiniline teenindus (B), raamatu-kogu (C) ja majutuskorpus (D). Koolis orienteerumisel abistavad suunaviidad. Eraldi hoonetena on Muraste territooriumil veel teenistuskoerte koolituskes-kus ning õppetreeningbaas, kus asuvad täismõõtmeis spordisaal, matisaal, jõusaal ja õppelaboratoorium.


Kooli territooriumile pääseb läbi auto- või jalgvärava. Juhul kui värav on suletud, saab tõkkepuu- ja jalgvärava juures asuvate fono-lukkude abil kor-rapidajaga ühendust võtta. Autodele on parkimisvõimalus ühiselamu kõrval asuvas parklas. Kõik pikema perioodi jooksul territooriumil asuvad transpor-divahendid peavad olema korrapidaja juures fikseeritud.

Majutus

Majutusega tegeleb majutusadministraator. Toad on enamuses kahe- ja kol-mekohalised. Igal korrusel asub kööginurk ja puhkeruum, kus on võimalik toitu valmistada ja telerit vaadata.

Kontakt : majutusadministraator Tiina Lendre telefon 670 7414

Toitlustamine

Toitlustamine toimub kooli sööklas eelneva registreerimise alusel (registree-rida tuleb vähemalt 24 h enne söömist). Tasumine toimub vastavalt hinna-kirjale nii sularahas, kui kaardimakseterminali abil. Päevaõppes riigieelarve-lisel õppekohal õppivaid kadette toitlustatakse tasuta. Lähim toidupood ja toitlustusettevõte asub Tabasalus, 6 kilomeetri kaugusel. Ühiselamutes asub igal korrusel kööginurk, kus on toiduvalmistamise võimalus.

Korrapidaja telefon on 670 7400, mobiil 5343 5735 ninglühinumber 79400.

Pol i tsei- ja pi i r ivalvekol ledži kontakt id: Tilgu tee 55C, Muraste 76905 Harjumaa telefon: 670 7402 E-post: [email protected]

20

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LU


KA

LEN

DER

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽI PAIKUSE KOOL

Kuidas Paikusel orienteeruda?

Paikuse kool koosneb eraldi asuvatest hoonetest. Territooriumile sisenedes jääb silma kolmekorruseline hoone, kus paiknevad kooli juhtkond, tugi-personal ja IT spetsialist. Vasakut kätt jääb kolmekorruseline koolihoone.Koolihoones toimub peamine õppetöö ning seal paiknevad: • esimesel korrusel – korrapidamine, relvastuse klass, raamatukogu, suur

auditoorium, spordisaalid, jõusaal, pääs ühiselamusse. • teisel korrusel – õppeklassid, arvutiklass, nõupidamiste ruum, kooli muu-

seum, õppedistsipliini vanemspetsialistide tööruum, õppepolügoon. Läbi klaasist fuajee pääseb söögisaali.

• kolmandal korrusel – arvutiklass, õppeklassid, ühiselamu toad.

Koolimajaga on kokku ehitatud kahekorruseline söökla, kuhu pääseb koo-limaja ja ühiselamu teiselt korruselt. Esimesel korrusel on köök ja söökla juhataja kabinet, teisel korrusel söögisaal. Koolimajaga on ühendatud ka kahekorruseline ühiselamu, mille esimesel korrusel asuvad komandandi tuba ja pesuvahetuse ruum.

Administratiivhoone taga asub kahekorruseline õppehoone, kus paiknevad: • esimesel korrusel – kriminalistika labor, õppeklassid, meditsiinipunkt,

duširuumid; • teisel korrusel – siselasketiir ja ühiselamu toad.

Eraldi hoonetena on õppetööks veel välilasketiir ja auto-moto õppeväljak koos õppeklassiga.

Kadettidele mõeldud parkla kõrval asub kahekorruseline ühiselamu. Türgi oja ääres paiknevad abihoonetena veel kooli saun, puhkemaja, tööko-jad ja garaažid.

Kõikide töötajate telefoninumbrid ja e-posti aadressid on Sisekaitseakadee-mia kodulehel ja Paikuse kooli korrapidajal. Küsimuste või probleemide kor-ral pöördu esmajärjekorras õppedistsipliini vanemspetsialistide poole, kes vajadusel suunavad sind edasi. Jooksvate küsimuste lahendamisel saad kind-lasti abi ka korrapidamisest telefonil 447 6710 või 447 6711.


Iga kadett pääseb kooli territooriumile jalgsi või autoga. Parklana kasutavad kadetid ainult ühiselamu kõrval asuvat parkimisplatsi. Kõigile väljastatakse plastikust uksekaardid, mille abil pääseb ühiselamusse, õppehoonetesse ja saab avada tõkkepuud. Arvutiklassi ja jõusaali saab kadett vabalt kasutada. Selleks saab ta korrapidaja käest ruumi võtme, registreerib ennast kasuta-jaks ja hiljem tagastab võtme korrapidamisse. Öörahu algab kell 23.00 ja peale seda viibivad kõik oma tubades.

21

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LUK

ALE

ND

ER


ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

Majutus

Kõigile õppijatele tagatakse võimalus elada ühiselamus. Ühiselamuid on kolm ning kõigis neis on kahe- ja kolmekohalised toad. Igal korrusel on puh-ketuba, arvuti, TV, külmkapp.

Ühiselamutes on võimalused pesupesemiseks. Söögitegemise võimalus on ainult IV ühiselamu keldrikorruse söögitoas. Igas toas on tasuta interneti-ühendus.

Komandant Maimu Soosalu asub esimese ühiselamu 1. korrusel tööaeg: 8.00 – 16.30 telefon: 4476716 või 53462716 E-post: [email protected]

Toitlustamine

Toitlustamine toimub kooli sööklas viis korda nädalas ja kolm korda päevas vastavalt kooli sisekorras ettenähtud aegadel. Tasuda saab sularahas ja kaa-rdimakseterminali abil. Päevaõppes riigieelarvelisel õppekohal õppivatele kadettidele on toitlustamine tasuta ja toimub õppedistsipliini vanemspetsia-listide tellimuste alusel.

Pol i tsei- ja pi i r ivalvekol ledži Paikuse kool i kontakt id: Kooli tee 12, Paikuse 86602 Pärnumaa telefon: 447 6700 E-post: [email protected]

PÄÄSTEKOLLEDŽI PÄÄSTEKOOL VÄIKE-MAARJAS

Kuidas Väike-Maarja päästekoolis orienteeruda?

Päästekooli õppetegevus toimub õppekompleksis Väike-Maarjas, aadressil Jakob Liivi 4 ja 6 ning õppeväljakul, mis asub Vao külas, mõne kilomeetri kaugusel Väike-Maarjast.

Õppekompleks koosneb õppehoonest, A õppedepoost, B õppedepoost, ühis-elamust ja söökla-aulast.

Õppehoone on eraldiseisev kahekorruseline hoone, kust leiad: õppeklassid, õppereferendi ja õppejõudude tööruumid.

A õppedepoos asuvad päästeautode garaaž, hingamisaparaatide hooldus- ja hoiuruum, kustutusriiete hoiuruum, kadettide riietusruum ning saun. B õppedepoos asuvad päästeautode garaaž, päästevarustuse hooldus- ja hoiuruum ning kadettide riietusruum.

Ühiselamu on neljakorruseline hoone, milles lisaks ühiselamu tubadele asub esimesel korrusel ka raamatukogu.

22

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

STU

DEN

GIE

LU


KA

LEN

DER

ELU

OLU

AK

AD

EEM

IAS

Söökla-aula hoonest leiad: fuajee, kus asub päästekooli valvur, administra-tiivruumid, söökla ning aula koos jõusaaliga.

Päästekooli õppeväljak asub 26,8 ha suurusel territooriumil ja seal toimuvad praktilised õppetunnid.


Päästekooli territooriumile jalgsi või autoga pääsemiseks ID-kaarti vaja ei ole. Kadettide autode parkimine on võimalik päästekooli peaukse ees asuva-tel parkimiskohtadel ning õppehoone kõrval asuvatel parkimiskohtadel.

Õppehoone välisuks suletakse reeglina kell 18.00. Õppeklassidesse pääse-miseks hilisemal ajal tuleb pöörduda valvuri poole. Päästekooli peauks ning pääs ühiselamusse on avatud ööpäevaringselt.

Majutus

Päästekoolis on kõigil kadettidel võimalik elada ühiselamus. Ühiselamus onrenoveeritud kolmekohalised toad, kus kahe toa peale on ka üks duši- ja tualettruum ning esik. Ühiselamus on võimalused nii söögitegemiseks kui ka pesupesemiseks. Igas toas on tasuta internetiühendus.

Infot majutuse kohta päästekooli ühiselamus annab päästekooli haldustali-tuse juhataja asetäitja Maila Vink,telefon 322 8462, e-post: [email protected].

Haldustalituse juhataja asetäitja tööruum asub ühiselamu esimesel korrusel, tööaeg 08.00 – 12.00 ja 13.00 – 17.00.

Kutseõppe kadettidele on majutamine tasuta.

Toitlustamine

Kadettide toitlustamine toimub päästekooli sööklas kolm korda päevas. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Kutseõppe kadettidele on toitlustamine tasuta. Ühiselamu köökides on söögi valmistamise võima-lus.

Päästekol ledži Väike-Maar ja päästekool i kontakt id: Jakob Liivi 6, Väike-Maarja 46202 Lääne-Virumaa telefon: 322 8450 E-post: [email protected]

23

TUD

ENG

IELU

KA

LEN

DER


ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

KUIDAS TOIMUB ÕPPETÖÖ

Kõiki Sisekaitseakadeemia üliõpilasi ja õpilasi nimetatakse kadettideks. Sisekaitseakadeemias toimub ainult täiskoormusega õpe, mis tähendab, et kadett on kohustatud läbima kõik õppeplaani järgsed õppeained. Õppevõlg-nevuste korral kadett eksmatrikuleeritakse.

Õppe aluseks on õppekavad, mis on kirjeldatud õpiväljundites. Õpiväljundid kirjeldavad neid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mida kadett aine/mooduli/õppekava läbimise järel on omandanud.

Õppeaine mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides. Ühele Euroopa ainepunktile (EAP) vastab 26 tundi kontaktõppes või iseseis-valt tehtud tööd. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP.

Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. • Kohustuslik aine on õppeaine, mis õppekava täitmiseks tuleb tingimata

omandada. • Valikaine on kadeti poolt õppekava täitmiseks õppekavaga määratud

õppeainete hulgast või ülekooliliselt pakutavate valikainete hulgast ise-seisvalt valitud õppeaine.

• Vabaaine on kadeti poolt õppekava täitmiseks iseseisvalt valitud õppe-aine akadeemiast või mõnest muust kõrgkoolist.

Vaba- ja valikaineid on lubatud õppida õppekava ületavas mahus õppetee-nustasu maksmata kuni 6 EAP ulatuses. Õppekava ületamise eest üle 6 EAP tuleb tasuda õppeteenustasu akadeemia nõukogu poolt kinnitatud tasumää-rade järgi. Registreerumine üleakadeemialistesse vaba- ja valikainetesse toimub septembris ja detsembris akadeemia kodulehel. Registreerumist kor-raldab õppeosakond.

Valik- ja vabaainesse registreerumine tähendab kohustust sooritada selles aines eksam või arvestus. Ainetes osalemisest pärast registreerumist enam loobuda ei saa.

Üks osa õppetöö kvaliteedisüsteemist on kadettide arvamusküsitlused õppe-töö korralduse, läbitud ainete, õppejõudude õpetamisoskuse jms kohta. Sel-leks, et kadettide õpi- ja olmetingimusi paremaks muuta, avalda alati oma arvamust küsitlustele vastates!

Palju vajalikku infot jõuab õppurini ka e-posti vahendusel, mistõttu on olu-line järjepidevalt lugeda akadeemia e-posti. E-posti aadress on [email protected], meiliaadressi ja parooli saab õppur oma õppereferendilt.

24

TUD

ENG

IELU


KA

LEN

DER

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

E-ÕPE JA ÕPPEINFOSÜSTEEM (ÕIS)

Õppeaine sooritamiseks vajaliku informatsiooni leiab kadett veebipõhisest õppeinfosüsteemist (ÕIS). ÕISi esitab õppejõud aine läbimiseks vajalikud materjalid (esitlused, juhendid, konspektid, lisalugemine jms) ja kalender-plaani, kus on esitatud õppeaine toimumise kava, teemad, kohustuslikud ja soovituslikud allikad ning hindamise kirjeldus. Lisaks ÕISile on võimalus kasutada SKA e-raamatukogu, mille kasutajal on võimalik õppematerjalide faile õppimise eesmärgil salvestada või välja printida. Õppematerjali levita-mine on keelatud.

Alates 2010. aasta sügissemestrist kasutavad esmakursuslased uut ÕIS-i (https://sisekaitse.ois.ee/). ÕIS sisaldab avalikke ja personaalseid andmeid, millele ligipääsuks on vaja kasutaja eelnevalt autentida ID kaardi või kasu-tajanime ja parooli alusel, mis edastatakse tutvumispäevadel või e-postiga. Õppeinfosüsteem sisaldab õppuri tunniplaani, hindeid, õppekava täidetust ning õppematerjale, samuti on võimalik leida õppejõudude konsultatsioo-niajad.

Õppejõud võib õppetöö läbiviimisel kasutada ka e-õppekeskkondi Moodle või IVA, kus õppetöö toimub osaliselt veebipõhiselt (e-kursus). Veebikesk-konnas saab esitada kodutöid, rühmatöid, osaleda foorumites, sooritada enesekontrolli ja hindelisi teste või harjutusi. E-õppe keskkonna kasutamisel lisab õppejõud sinna ka õppematerjalid ning korralduslikud dokumendid.

Õppematerjalidena on kasutusel õpiobjektid, mis on iseseisvalt läbitavad veebipõhised õppematerjalid. Sisekaitseakadeemias loodud õppematerjali-dega saab tutvuda kodulehel: www.sisekaitse.ee/opiobjektid/

Küsimuste ja probleemide korral saab ÕIS-i ja e-õppe keskkondade alast abi haridustehnoloog Vaiko Mäelt aadressil [email protected]

ÕPPERÜHMA KOOD

Ühel kursusel õppivad kadetid moodustavad õpperühma, iga õpperühm tähistatakse koodiga. Kood koosneb eriala tähisest, õppevormi tähisest ja kolmekohalisest numbrist.

Erialade tähised: B – piirivalveteenistus, F – maksundus ja toll, K – korrekt-sioon, MSI – sisejulgeoleku magistriõpe, Pa – politseiametnik, PK – pääste-korraldaja, Pt – politseiteenistus, Pv – piirivalvur, R – päästeteenistus, SP – päästespetsialist, TP – päästja, V – vanglaametnik.

Õppevormi tähised: S – statsionaarne ehk päevaõpe ja K – kaugõpe.

Kolmekohalised numbrid: kaks esimest numbrikohta tähistavad õppurite akadeemiasse astumise aasta kahte viimast numbrit. Kolmas numbrikoht on “0”. Kui ühel aastal erialale vastuvõetud kadetid jaotatakse rohkem kui üheks õpperühmaks, siis on kolmandaks numbriks õpperühma järjekorra-number.

25

TUD

ENG

IELU

KA

LEN

DER


ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

Näiteks: RS080 – päästeteenistuse eriala päevaõppe 2008. aasta vastuvõtu kur-

sus PtK113 – politseiteenistuse eriala kaugõppe 2011. aasta vastuvõtu kursus

piirivalve süvaõppe suunal MSI100 – sisejulgeoleku magistriõppe 2010. aastal vastu võetud kursus

ÕPPETÖÖ VORMID

Õppetöö on õppekava täitmisega seotud tegevus. Õppetöö toimub kontakt-tundidena, iseseisva töö ja praktikana.

Kontakttund on õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, kollokviumi, praktilise töö, e-õppe või muus aineprogrammis määratud vormis.

Praktika on töökeskkonnas juhendaja suunamisel toimuv õppimine prakti-lise tegevuse kaudu.

Iseseisev töö hõlmab kadeti iseseisvat teadmiste omandamist, rakenda-mist, probleemide käsitlemist, ettekannete ettevalmistamist, erialase kir-janduse lugemist, kirjalike tööde (referaat, essee, ainetöö, kursusetöö, uuri-mistöö) koostamist ja eksamiks/arvestuseks ettevalmistamist. Olulisemad iseseisvad tööd on kursusetöö ja lõputöö.

Kõikides õppeainetes toimub õppetöö kontakttunni või iseseisva tööna, mis ühe ainepunkti kohta kokku moodustavad 26 tundi. Erinevalt gümnaasiumist toimub suur osa õppetööst iseseisvalt. Päevaõppes moodustab iseseisev töö üldjuhul 50% kogu õppeaine mahust ja kaugõppes 75% kogu õppeaine mahust. See nõuab enesedistsipliini ja õpioskusi, et kõikide ülesannetega tähtaegselt ja nõutaval tasemel toime tulla.

HINDAMISSÜSTEEM

Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskri-teeriumite alusel hinnang õppija teadmiste ja oskuste omandatuse taseme kohta vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Väljundipõhiste õppe-kavades on õpiväljundid kirjeldatud miinimumtasemel, mis tähendab, et positiivse hinde saamiseks peab kadett olema omandanud kõik õpiväljundid.Hindamine on kas eristav (õppeaine lõpeb eksamiga) või mitteeristav (õppeaine lõpeb arvestusega).

Eristava hindamise puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatuse taset järg-mise skaala alusel: “A” – suurepärane – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavuta-mise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; “B” – väga hea – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloo-mustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifili-

26

TUD

ENG

IELU


KA

LEN

DER

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

semate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisu-lised ja mittepõhimõttelised eksimused; “C” – hea – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate tead-miste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus; „D“ – rahuldav – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloo-mustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus. Rahuldav hinne on piisav õppeprotsessi jätkamiseks; „E“ – kasin – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saa-vutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukor-dades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Kasin hinne on õpingute jätkamiseks või õppe lõpetamiseks piisav, kui nii on õppekavas sätestatud; “F” – puudulik – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtase-mest madalamal tasemel.

Mitteeristava hindamise puhul rakendatakse kaheastmelist skaalat. Sellel sätestatakse tase, millele vastavalt või mida ületaval õpiväljundite saavuta-misel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga “arvestatud” ning millest mada-lamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga “mittearvestatud”.

VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSTE ARVESTAMINE (VÕTA)

Akadeemia võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koo-litusasutustes läbitud taseme- ning täiendusõpet vastuvõtutingimuste ja õppekava täitmise osana. Samuti on võimalik arvestada töökogemuse ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud iseseisvat õpet. Varase-mate õpingute ja töökogemuse hindamisel ei võeta arvesse juba kaitstud lõputööd ega lõpueksamit.

VÕTA rakendamisel ei nõuta õppurilt uut hindamist (eksamit või arvestust) aines teiste õppuritega samadel tingimustel.

VÕTA rakendamisel on kadetil võimalik arvestatud õppeainete asemel valida vabaaineid kõigi akadeemias pakutavate õppeainete hulgast.

VÕTA avalduse täitmisel saab nõu vastava kolledži õppereferendilt, eri-alaspetsiifiliste õpingute ja töökogemuse arvestamisega seotud küsimustes nõustab vastava kolledži direktor või tema poolt nimetatud isik. Üldise info saamiseks või probleemide korral aitab kadetti õppeosakond.

VÕTA avaldus tuleb esitada kahe nädala jooksul alates semestri õppetöö algusest. Iga semestri alguses võib teha uue taotluse. Dokumentide menet-lemine on tasuline – 6,00 eurot olenemata ainepunktide mahust.

Rohkem infot VÕTA taotlemise kohta ning vajalikud dokumendid leiad Sise-kaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/vota.

27

TUD

ENG

IELU

KA

LEN

DER


ÕPPIMINE JA PRAKTIKA VÄLISMAAL

Kadettidel on võimalik õppida välismaal: • rahvusvaheliste organisatsioonide, prog-

rammide, valitsuste, fondide ja kõrgkoo-lide stipendiaadina;

• üliõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel;

• isiklikul algatusel, leides vajadusel rahas-tamisvõimalused.

ERASMUS’E PROGRAMM

ERASMUS’e programmiga on võimalik välismaal nii õppida kui töötada. Õpin-gute ja/või praktika kestus võib olla kolmest kuust kuni ühe aastani. Enne välismaale siirdumist peab kadett läbima akadeemias vähemalt esimese õpinguaasta.

Kadeti nominaalne õppeaeg välisülikoolis õppimise/praktika perioodi võrra ei pikene. Riigieelarvelisel õppekohal õppiva kadeti põhistipendiumi maks-mine jätkub. Riigieelarvevälisel kohal õppiv kadett ei pea väliskõrgkoolis õppimise perioodil õppemaksu maksma.

Kandideerimiseks esitab kadett ERASMUS’e koordinaatorile järgmised doku-mendid: • avaldus• motivatsioonikiri (1-2 lk vabas vormis põhjendusega, miks on soov välis-

maal ja valitud ülikoolis õppida); • väljavõte õpingukaardist;• tõend võõrkeeleoskuse kohta (keel, milles kadett soovib välisülikoolis

õppida).

Keeleoskuse tõendina võib esitada riigieksami tulemused, võõrkeele õppe-jõu vabas vormis kinnituse, mõne õppeasutuse juures sooritatud keeletesti tulemused vms.

Kandideerimise tähtaeg kevadsemestriks on jooksva õppeaasta oktoober ja järgnevaks õppeaastaks eelmise õppeaasta aprillikuu. ERASMUS’e programmi raames saab välismaal nii õppida kui praktikat teha vaid üks kord. Täiendav informatsioon www.sisekaitse.ee/erasmus-programm.

Sisekaitseakadeemia ERASMUS’e programmi koordinaator : Kontakt: Kaisa Ellandi Kabinet: Tallinna õppekompleks, A-211 Telefon: 696 5402 E-post: [email protected]

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

28

TUD

ENG

IELU


KA

LEN

DER

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

DORA PROGRAMM

DoRa pakub toetust magistri- ja doktoriõppe tudengitele, väliskülalisüliõpi-lastele ja kõrgkoolide töötajatele. DoRa programmi magistrantide õpirände raames on võimalik väliskõrgkoolis õppida üks kuni kuus kuud. Nõutud mahus välismaal sooritatud ained peavad minema arvesse õppekava täit-misel Eestis.

Noorteadlaste rahvusvahelise teadmisteringluse raames toetatakse välis-maal toimuval rahvusvahelisel erialasel konverentsil, seminaril või kursusel osalemist ja teisi õppe- ja teadustööga seotud tegevusi.

Täpsem informatsioon: www.sisekaitse.ee/dora

Sisekaitseakadeemia DoRa programmi koordinaator : Kontakt: Kristi Kulu Kabinet: Tallinna õppekompleks, A-211 Telefon: 696 5402 E-post: [email protected]

NÕUSTAMINE

Akadeemias õppimise käigus võib kadetil tekkida küsimusi ja probleeme, millele ei osata iseseisvalt lahendust leida. Selliste olukordade lahendami-seks on kadetil võimalus pöörduda rühmavanema, kolledži direktori, õppe-toolide juhatajate, õppejõudude, õppereferentide ning õppeosakonna tööta-jate ja välissuhete spetsialist poole.

Rühmavanem on kaaskadett, kes esindab õpperühma ning aitab lahendada või edastab tekkinud probleemid kolledži töötajatele.

Õppereferent nõustab kadetti õppekorralduse, õppekava, tunniplaani, sti-pendiumiarvestuse, õppejõudude, õpingutulemuste hindamise, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õppeteenustasu küsimustes töö-päeva raames. Õppereferent väljastab kadeti soovil väljavõtte õpingukaar-dist. Küsimustes, mis puudutavad kadeti õigusi ja kohustusi ning õppekava, nõustavad kadetti kolledži direktor või tema asetäitjad.

Õppejõud nõustab kadetti õppeaine läbimise ja arvestuste ning eksamite sooritamise küsimustes õppeaine kalenderplaanis määratud konsultatsiooni aegadel, õppejõu vastuvõtuaegadel või õppejõu ja kadeti vastastikusel kok-kuleppel määratud aegadel.

Õppetooli juhatajalt võib nõu küsida tema õppetooli alla käivate ainete ja õppejõudude kohta.

Õppeosakonna töötajad väljastavad tõendeid kadeti õppimise kohta aka-deemias, nõustavad kadetti vastuvõtu ja õppekorralduse küsimustes.

Välissuhete spetsialist nõustab välisüliõpilasi ning üliõpilasvahetuses osa-leda soovivaid kadette õppimisvõimalustest välismaal.

29

TUD

ENG

IELU

KA

LEN

DER


ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

STIPENDIUMID

Sisekaitseakadeemias õppivale kadetile maks-tavaid stipendiume on kahte tüüpi – põhisti-pendium ja lisastipendium.

Põhistipendiumi makstakse riigieelarvelisel kohal õppivale kadetile õppetöö toimumise ajal. Põhistipendiumi makstakse esimesel õppeaastal 88.20 eurot kuus, teisel õppeaas-tal 99.96 eurot kuus, kolmandal õppeaastal 117.60 eurot kuus ja neljandal õppeaastal 129.36 eurot kuus. Põhistipendiumi arvesta-takse alates õppeaasta algusest kuni õppe-aasta lõpuni õppetööl viibitud aja eest.

Õppetöölt puudutud aja eest vähendatakse põhistipendiumi ulatuses, mis vastab puudutud osale. Õppetöölt puudumiseks ei peeta akadeemia esinda-mist spordivõistlustel, messidel, eelkutseõppe infopäevadel jms.

Rahandusosakond maksab stipendiumi kadeti arvelduskontole järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Lisastipendiumi makstakse ühekordselt kadetile, kes on eriliselt silma paistnud õppetöös, esindanud Sisekaitseakadeemiat või aidanud muul viisil edukalt kaasa Sisekaitseakadeemia tegevusele.

Lisaks on võimalik taotleda Ida-Virumaa stipendiumit ja spordistipendiumit.

Ida-Virumaa stipendiumi eesmärgiks on toetada sisekaitselisest õppest huvitatud ja varasemate silmapaistvate õpitulemustega Ida-Virumaalt pärit noorte õppimist Sisekaitseakadeemias, mille lõpetamise järel nad asuksid tööle Ida-Virumaal. Stipendiumit on võimalik taotleda nii Ida-Virumaalt pärit üliõpilaskandidaatidel, kes soovivad alustada õpinguid, kui Ida-Virumaalt pärit ja akadeemias juba õppivatel kadettidel kogu õpinguperioodi jooksul. Stipendiumi suurus on 1 300 eurot õppeaastas.

Spordistipendiumi eesmärgiks on Sisekaitseakadeemiasse õppima asunud silmapaistvate sportlaste innustamine, aidates kaasa nende aktiivse sport-laskarjääri ühendamisele õpingutega. Spordistipendiumit on võimalik taot-leda kas kogu õppeajaks või üheks semestriks. Stipendiumi suurus on kuni 700 eurot semestris.

Täpsemat infot stipendiumite ja taotluste esitamise kohta leiab akadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/stipendiumi-maksmine

30

TUD

ENG

IELU


KA

LEN

DER

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

RAAMATUKOGU

www.sisekaitse.ee/raamatukogu

Sisekaitseakadeemia raamatukogu on erialaraamatukogu, mis teenindab akadeemia kadette ning tagab õppe- ja teadustööks vajalike raamatute ning inforessursside kättesaadavuse. Raamatukogus on Internetiühendusega arvutitöökohad, Wifi leviala ning head võimalused printimiseks, paljundami-seks, skaneerimiseks ja köitmiseks.

Raamatukogus on müügil kirjastuse väljaanded ja SKA meened. Maksta saab sularahas või pangakaardiga.

Kuidas saab lugejaks?

Lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi ja akadeemiaga õigus-likku suhet tõendava dokumendi alusel. Lugejakaardina kehtib ID-kaart või raamatukogu magnetkaart, mis tuleb iga kord raamatukogu kasutamisel esi-tada.

Lahtiolekuajad

Tallinna õppekompleksi raamatukogu• Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E – K 8:00 – 17:00 N – R 8:00 – 18:00 L 9:00 – 15:00• Suveperioodil 1.07 – 31.08 E – R 9:00 – 17:00

Politsei-ja piirivalvekolledži raamatukogu• Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E – K 8:30 – 16:30 N – R 8:30 – 18:00 L 9:00 – 15:00 • Suveperioodil 1.07 – 31.08 E – R 8:30 – 16:30

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli raamatukogu• Õppeperioodil 1.09 – 30.06 paarisnädal E – K 8:00 – 16:30 N 8:00 – 18:00 R 8:00 – 13:00 paaritu nädal E – K 8:00 – 16:30 N 8:00 – 18:00 R 8:00 – 17:00 • Suveperioodil 1.07 – 31.08 E – R 8:30 – 16:30

Päästekolledži Väike-Maarja päästekooli raamatukogu• Õppeperioodil 1.09 – 30.06 E – N 12:00 – 20:00 R 8:00 – 15:00 • Suveperioodil 1.07 – 31.08 E – R 9:00 – 17:00

31

TUD

ENG

IELU

KA

LEN

DER


ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

Laenutustähtajad • Raamat – 61 päeva • Eestikeelne ajakiri – 3 päeva • Võõrkeelne ajakiri – 30 päeva • Tähtaega saab pikendada kaks korda.

Lugeja vastutus • 0,05 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud raamatu või ajakirja eest, • kaotatud või rikutud raamat tuleb asendada samaväärsega või hüvitada.

E-kataloog Riksweb riksweb.sisekaitse.ee

E-kataloogist on võimalik: • otsida raamatukogus olevaid raamatuid, ajakirju ja lõputöid pealkirja,

autori, märksõna jms alusel; • saada ülevaadet kohalolevatest ja väljalaenutatud raamatutest; • vaadata oma laenutusi, tähtaegu ja viiviseid ning pikendada laenutus-

tähtaegu; • vaadata uudiskirjanduse nimekirja.

E-kataloogist leitud KOHAVIIDA järgi saab raamatu ise riiulist leida.

m-RIKS m-RIKS on nutitelefoni rakendus, mis on mõeldud Windows Phone telefoni-dele. Rakendus võimaldab sirvida käesolevaid laenutusi, laenutuste ajalugu, raamatukogu uudiskirjanduse nimekirja ning teha otsinguid raamatukogu fondist, reserveerida teavikuid otsingutulemustest ning laenutusi pikendada, kui see on raamatukogu poolt lubatud. Sisse saab logida samade tunnuste ja salasõnadega nagu RIKSWEB-s. Rakendus on allalaetav telefoni Marketplace või interneti kaudu tiny.cc/m-riks

E-raamatud www.sisekaitse.ee/e-raamatud-2/ E-raamatukogus on võimalik Sisekaitseakadeemia kirjastuse väljaanded e-raamatutena tasuta lugeda ja endale salvestada.

Juurdepääs infole Kadettidel on võimalik kasutada EBSCOhost Web ning SAGE Journals Online e-ajakirjade täistekstandmebaase. Kasutajakoolituse materjalid: www.sise-kaitse.ee/kasutajakoolitus

32

TUD

ENG

IELU


KA

LEN

DER

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

KASULIK TEADA

Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe. Õppe maht on 180-240 EAP-d, millest vähemalt 15 protsenti moodustab praktika. Praktika suurem osakaal on peamine rakenduskõrghariduse erine-vus bakalaureuseõppest. Samas tagavad mõlemad ligipääsu kõrghariduse teisele astmele ehk magistriõppele. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpuek-sami sooritamise või lõputöö kaitsmisega. Õppekava täitnud isikule antakse rakenduskõrgharidusõppe diplom, akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement).

Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille maht on 120 EAP-d. Magistriõppekava täitnule omistatakse magistrikraad ja antakse vastav diplom koos akadeemilise õiendiga ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement). Sisekaitseakadeemias toimub sisejulgeolekualane magistriõpe ja magistriõpe koostöös partnerkõrgkoolidega.

Diplom kiitusega (cum laude) antakse rakenduskõrghariduse ja magistri-õppe lõpetanule: • kes on täitnud õppekava täies mahus; • kes kaitseb lõputöö või sooritab lõpueksami hindele “5” või “A”; • kelle kaalutud keskmine hinne õpingute lõppedes on “4,60” või kõrgem. Arvesse võetakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid.

Õppevormid. Õpe toimub päeva- või kaugõppe vormis. Üksikuid ainekur-susi saab läbida ja/või eksameid sooritada ka eksternina või vabakuulajana. Päevase õppevormi puhul on kontakttundide maht reeglina 12–14 akadee-milist tundi ühe EAP kohta. Kaugõppe õppevormi puhul ei eeldata kadeti igapäevast osavõttu õppetööst, õppetegevus toimub sessiooniti ja suures osas iseseisvalt. Kontakttundide maht on reeglina 8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Magistriõppes on kaugõppe kontakttundide maht 6–8 akadeemi-list tundi ühe EAP kohta. Kadetil on õigus taotleda ühelt akadeemia erialalt üleviimist teisele erialale, ühelt õppevormilt teisele, ühelt süvaõppesuu-nalt teisele või riigieelarveliselt õppekohalt üleviimist riigieelarvevälisele õppekohale ja vastupidi. Õppekava sulgemisel viiakse kadetid üle teisele võimalikult lähedasele õppekavale, arvestades kadeti eelistusi ja akadeemia võimalusi.

Akadeemiline puhkus on kadeti vabastamine õppetöö kohustustest. Aka-deemilist puhkust võimaldatakse kadeti omal soovil üks kord kuni üheks aastaks nominaalõppeaja jooksul. Üldjuhul antakse akadeemilist puhkust semestri lõpust kuni sama semestri lõpuni järgmisel kalendriaastal. Kadetil on õigus saada täiendavat akadeemilist puhkust: tervislikel põhjustel kuni kaks aastat; kaitseväeteenistusse astumisel kuni üks aasta; lapse hooldami-seks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad akadeemia üliõpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on luba-tud kolledži direktori kirjalikul loal osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid.

33

TUD

ENG

IELU

KA

LEN

DER


ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

Õppeteenustasu riigieelarvevälisel kohal õppimiseks kehtestab akadeemia nõukogu igaks õppeaastaks. Akadeemia nõukogul on igal õppeaastal õigus muuta õppeteenustasu kuni 10 protsenti eelneva õppeaastaga võrreldes.

Õppekulude hüvitamise juhud riigieelarveliselt õppekohalt eksmatrikulee-ritult ning kooli lõpetanult, kes ei asu tööle avalikku teenistusse, on sätesta-tud “Rakenduskõrgkooli seaduse“ paragrahvis 273.

Õppekorralduse eeskiri (ÕKE) on põhidokument, mis reguleerib õppe-tööd ja õppetööalaseid suhteid Sisekaitseakadeemias. Selle dokumendiga on sätestatud õppekorralduse üldnõuded ning töötajate, õppejõudude ning õppurite õppetööga seonduvad õigused ja kohustused. Lisaks reguleerivad õppetööd alljärgnevad dokumendid: • Ainemonitooringu küsitluse läbiviimise kord • E-kursuste ja õpiobjektide kord • ERASMUS programmi välisüliõpilaste õpingute kord• ERASMUS programmi üliõpilaste mobiilsuse kord• Lõputööde kord• Magistritööde koostamise ja kaitsmise kord• Sisekaitseakadeemia “Ida-Virumaa stipendiumi” statuut• Sisekaitseakadeemia päevase õppevormi üliõpilasele tööloa andmise

kord• Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppe edukusstipendiumi sta-

tuut• Sisekaitseakadeemia spordistipendiumi statuut• Sisekaitseakadeemia tekli statuut• Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise tingimused ja kord• Sisekaitseakadeemia õppuri õppetegevuses vääritu käitumise ning üliõpi-

lastöödes leiduvate loomevarguste juhtumite menetlemise kord • Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipen-

diumi suurus, tingimused ja kord• Sisekorraeeskiri• Tasemeõppe õppekulude hüvitamise tingimused ja kord• Vanglaametnikukandidaadi stipendiumi suurus ning selle maksmise tingi-

mused ja kord• Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja kord• Vormiriietuse kandmise kord• Õppeaasta planeerimise kord• Õppekava statuut• Õppekavade sisehindamise kord• Üliõpilase distsiplinaarvastutuse rakendamise kord• Üliõpilaspiletite väljastamise kord• Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhend

Nimetatud dokumendid on kättesaadavad Sisekaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/oppetegevus.

34

TUD

ENG

IELU


KA

LEN

DER

ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

TUDENGI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Õigused:

• kasutada õppetegevuseks akadeemia auditooriume, arvutiklasse ja raa-matukogu;

• saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kor-ras;

• valida oma esindajaid ja olla valitud Sisekaitseakadeemia üliõpilasesin-dusse;

• esitada põhjendatud esildisi õppejõu sobimatuse kohta; • saada õppelaenu vastavate õigusaktidega sätestatud tingimustel ning

korras; • saada kord igas kõrgharidusastmes rakenduskõrgkooli nõukogu kehtesta-

tud korras akadeemilist puhkust (üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni);

• saada akadeemialt õppekorraldusalast informatsiooni (sh isikut puuduta-vatest käskkirjadest teavitamine, näiteks immatrikuleerimine, reimmatri-kuleerimine, eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus jms);

• vaidlustada akadeemiast eksmatrikuleerimise otsuse 1 nädala jooksul pärast otsuse teatavakstegemist;

• saada stipendiumi sise- või justiitsministri määrusega kehtestatud tingi-mustel ja korras;

• mitte hüvitada riigi poolt õpetamiseks tehtud kulutusi riigile järgmistel tingimustel:

• kui ta töötab avalikus teenistuses (sh piirivalve- või politseiasutuses, Maksu- ja Tolliametis, teenistusse vanglas või Justiitsministeeriumis) või päästeasutuses vähemalt kahekordse nominaalse õppeaja;

• kui ta on oma algatusel vabastatud teenistusest või tööst seoses püsiva töövõime kaotusega 40–100 %;

• kui tema perekonnas on puudega või vanaduspensionieas isik, kes vajab hooldamiseks kõrvalabi või järelvalvet;

• Kasutada muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraees-kirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

Kohustused:

• järgida rakenduskõrgkooli seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorra-eeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest;

• teavitada akadeemiat oma kontaktandmete muutusest; • hüvitada riigi poolt tehtud õppekulud, kui üliõpilane: – katkestab mõjuva põhjuseta õpingud; – eksmatrikuleeritakse ebarahuldava õppeedukuse tõttu; – eksmatrikuleeritakse distsiplinaarsüüteo tõttu;

35

TUD

ENG

IELU

KA

LEN

DER


ÕPP

IMIN

E A

KA

DEE

MIA

S

– ei asu lõpetamisel kolme kuu jooksul tööle avalikku teenistusse (sh piirivalve- või politseiasutuses, Maksu- ja Tolliametis, teenistusse vanglas või Justiitsministeeriumis) või päästeasutusse. Välja arvatud juhul, kui ei pakuta kvalifikatsioonile vastavat töökohta;

– vabastatakse avalikust teenistusest või töölt süüdimõistva kohtuot-suse jõustumisel;

– vabastatakse avalikust teenistusest või töölt distsiplinaarsüüteo eest; – vabastatakse avalikust teenistusest või töölt oma algatusel mõjuva

põhjuseta.

IT-ALANE TUGI

Akadeemias tagab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alase toe Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ehk SMIT. SMIT kasutab IKT toe tagamiseks kõnekeskust, kaughaldust ja kohapealseid tehnikuid.

IKT toe saamiseks pöördu SMIT IT-abi poole. Selleks on kaks võimalust:• Helista SMIT IT abi kõnekeskusesse telefonil 612 3333• Kirjuta SMIT IT abi e-posti aadressile [email protected]

Kiireloomuliste küsimuste korral on soovitav helistada, muudel juhtudel on eelistatud suhtlus e-maili teel.

Kui kiireloomulist muret ei ole võimalik telefonitsi lahendada, teavitab kõne-keskus kohe kohapealset tehnikut ja saadab ta abi andma.

Mõlemad abikanalid on avatud ööpäev läbi ning igal nädalapäeval. Sealjuu-res on õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel IT-abi mehitatus väiksem. Seetõttu on ka reageerimine aeglasem, kuid ükski kriitiline probleem tähe-lepanuta ei jää.

Akadeemias on olemas ka IKT juht, kelle ülesandeks on akadeemia ja SMIT-i vahelise suhtluse koordineerimine. Juhul, kui SMIT-i poole pöördumine ei lahenda IT-muret või on soov edastada häid mõtteid ja ettepanekuid IKT paremaks korraldamiseks akadeemias, pöördu IKT juht Hanno Hantsoni poole ([email protected]).

36 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A20 aastat parimate nimel

KA

LEN

DER

TUD

ENG

IELU

TUDENGIELU

Üliõpilaste huve kaitseb ja tudengielu juhib akadeemia üliõpilasesindus. Esindusse on alati valitud tublimaid üliõpilasi, mitmest endisest üliõpilas-esindusejuhist on saanud ka akadeemia õppejõud. Paljud akadeemia vilist-lased on esindusest kaasa saanud toredaid mälestusi ja väärtuslikke organi-seerimiskogemusi.

Üks üliõpilasesindusele oluline tegevusvaldkond on tudengite vaba aja sisus-tamine. Paljud üliõpilasesinduse liikmed on olnud kaasatud Tallinna tuden-gite kevad- ja sügispäevade korraldamisse.

Akadeemia kadetid osalevad juba õpingute ajal ühiskonna elu turvalisuse tagamises. Päästetudengid on vajadusel ühiselt kõigi kursustega osalenud metsatulekahjude ja merereostuse likvideerimisel, politseikadetid turvanud suurüritusi, muuhulgas kuninganna Elizabethi ja USA presidendi G. W. Bushi Tallinna visiiti. Vajalikku abi on meie tudengitelt saanud suusatamise MK etapi, Tartu maratoni ja muude suurürituste korraldajad.

ÜLIÕPILASESINDUS

Kõik akadeemia kõrgharidusõppe kadetid moodustavad kokku Sisekaitse-akadeemia üliõpilaskonna. Kadetid on esindatud kolmel tasandil – kursuse-vanem, üliõpilasesindus (ÜE) ja selle juhatus, kokku moodustub süsteem, mille kaudu kadettide soovid ning mured jõuavad vajalike lahendusteni.

Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna huve esindab ja kaitseb ÜE juhatus nii akadeemia kui riigi tasandil. Juhatuse tegevuse aluseks on Õppurkonna põhikiri, millega on sätestatud üliõpilasesinduse õigused ja kohustused.

Akadeemia üliõpilaskonnal on täidesaatev kogu, mille moodustab kolme- kuni seitsmeliikmeline juhatus. Juhatus valitakse ÜE poolt igal aastal. Juhatuse peamisteks ülesanneteks on üliõpilaskonna huvide ning õiguste kaitsmine ja esindamine nii Sisekaitseakadeemias kui väljaspool seda. Juhatuse liikmete ülesanneteks on koordineerida oma vastutusvaldkonda kuuluvate toimkon-dade tööd ning tegeleda küsimuste ja ülesannetega, mis on seotud nende tegevusvaldkonnaga. ÜE esindus väljastab ka üliõpilaspileteid ja tekleid.

Üliõpilasesinduse juhatuse esimees on Maarja-Liisa Maasik finantskolled-žist. Juhatuse aseesimees kultuuri- ja spordivaldkonnas on Ivo Kitsing jus-tiitskolledžist ja aseesimees teabe- ja majandusvaldkonnas Martin Kreek päästekolledžist.

ÜE liikmed on: • Maarja-Liisa Maasik ja Jane Mölder finantskolledžist; • Lauri Hainoja ja Ivo Kitsing justiitskolledžist; • Villem Kadanik ja Taavi Teder politsei- ja piirivalvekolledžist;• Martin Kreek ja Kristina Vennikas päästekolledžist.

37

KA

LEN

DER


TUD

ENG

IELU

Nii juhatusse kui ka üliõpilasesindusse on võimalus kandideerida kõikidel kõrgharidusõppe kadettidel, kes õpivad kandideerimise hetkel Sisekaitse-akadeemias. Valimised toimuvad iga aasta märtsikuus. Tule astu julgelt läbi ja anna oma panus tudengiellu!

Kontakt : Ruum: Tallinna õppekompleks, B-314 E-post: [email protected] Koduleht: www.sisekaitse.ee/tudengid

AKTIIV

Sisekaitseakadeemia aktiiv on keskmisest kõrgema aktiivsusega tudengeid ühendav list, kuhu ÜE püüab edastada võimalikult palju asjalikku infot, et tudengeid akadeemias toimuvate sündmustega kursis hoida. Samuti ootab üliõpilasesindus aktiivi e-postile ettepanekuid, arvamusi, kriitikat ning vastu-kaja erinevate teemade osas.

Aktiiv annab kõikidele kadettidele võimaluse anda oma panus SKA tuden-gielu korraldamisesse, ilma et nad kuuluksid üliõpilasesindusse. Näiteks on oodatud kõik arvamuslood ja ettepanekud teemadeks igakuiselt ilmuva Verbis aut Re tudengileheküljele.

Kontakt :E-post: [email protected]

KUIDAS TÕENDADA OMA ÜLIÕPILASSTAATUST?

Üliõpilase staatust tõendavad Eesti Üliõpilaspilet ja ISIC-üliõpilaspilet (ISIC Student), mida on võimalik taotleda veebipõhiselt Minu Kool kaardihaldus-süsteemis (www.minukool.ee). Kaarte väljastab Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Eesti Üliõpilaspilet on üliõpilasstaatust tõendav dokument, mis väljasta-takse Eesti Vabariigis kõrgharidust omandavale isikule. Kaart on kõikidele üliõpilastele tasuta.

ISIC-üliõpilaspilet on rahvusvaheline üliõpilasstaatust tõendav dokument. ISIC on lühend sõnast International Student Identity Card.

ISIC-üliõpilaspiletit on kahte tüüpi: a) ISIC-tavakaart b) ISIC-liitkaart, millel on lisaks üliõpilaspileti funktsioonile ka pangakaardi

funktsioon.

Lisaks ISIC-üliõpilaspiletile on veel kaks alaliiki ISIC-kaarte – ISIC Scholar ja ITIC. Esimene neist on keskkooliõpilaste ja teine õpetajate/õppejõudude tunnuskaart.


KA

LEN

DER

TUD

ENG

IELU

ISIC-üliõpilaspileti eesmärkideks on: • identifitseerida sind kui tudengit kõikjal maailmas. See tähendab, et rei-

sides välismaal on sul samad õigused, mis on külastatava maa tudengitel ja sul on õigus kasutada kõiki tudengitele pakutavaid soodustusi;

• pakkuda võimalikult palju erinevaid soodustusi nii kodu- kui välismaal.

Täpsem info ISIC kaardi soodustuste kohta aadressil www.isic.ee

Millist kaarti on sinul vaja?

Iga kadett otsustab, millist üliõpilaspiletit ta soovib kasutada – kas Eesti Üli-õpilaspiletit, ISIC-üliõpilaspiletit või ISIC-üliõpilaspiletit pangakaardina. Kõigil Sisekaitseakadeemia kõrgharidusõppes ja magistriõppes õppivatel üliõpilas-tel on õigus taotleda kõiki neid kaarte.

Kuidas üliõpilaspiletit saada?

• Kui kadett soovib Eesti Üliõpilaspiletit või ISIC-tavakaarti, saab taotluse esitada elektrooniliselt. Kui ISIC-pangakaarti, siis tuleb pöörduda vastava panga poole.

• Üliõpilaspiletite taotlemiseks on vajalik ID-kaardi või pangaparoolide abil siseneda Minu Kool kaardihaldussüsteemi aadressil www.minukool.ee, kust leiab vastavad juhendid. Vajadusel saab abi ja juhendamist ka Sise-kaitseakadeemia üliõpilasesindusest vastuvõtuaegadel.

• Taotluse täitma asumisel tuleb arvestada, et taotlusele tuleb lisada foto failina jpg-formaadis. ISIC-üliõpilaspilet maksab 6.4 eurot, Eesti Üliõpilas-pilet on tasuta.

• Elektroonilise taotluse vaatab üle ja kinnitab akadeemia töötaja, kes kont-rollib andmete korrektsust ning õigust üliõpilaspiletit taotleda.

• E-posti aadressile, mis on taotlusesse märgitud, saadetakse teavitusi kaa-rdi menetlemisest (kui taotlust on vajalik täiendada, kui kaart on saabu-nud kooli jms).

• Pärast taotluse kinnitamist saabub seitsme kuni kümne tööpäeva jooksul tellitud kaart akadeemiasse.

ISIC kaartide väljastamine toimub teisipäeviti ja reedeti kell 12.00–13.00 Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse ruumis B-314.

Kontakt : Ruum: Tallinna õppekompleks, B-314E-post: [email protected]

39

KA

LEN

DER


TUD

ENG

IELU

TEKKEL

2010. aasta sügisel kuulutas ÜE akadeemia kadettide ja töötajate seas välja tekli kavandi ideekonkursi, mille tulemusena sündis 2011. aasta alguseks Sisekaitseakadeemia tekkel.

Sisekaitseakadeemia tekkel on mustast sametist põhjaga, kahe hõbedase randi ja kirjaga „Sisekaitseakadeemia“ ning Sisekaitseakadeemia emblee-miga madal nahknokamüts.

Tekli kandmise korra sätestab Sisekaitseakadeemia tekli statuut, mis antakse iga tekliga kaasa.

Tekli tellimine käib ÜE kodulehe kaudu. Ennetellimist saab kõikides SKA raamatukogudes leida näidiste seast endale kõige paremini päheistuv tekkel. Tekleid väljastatakse kord kvartalis tellimuse alusel.

Tekli statuut, tellimisvorm ja muu info onüleval esinduse kodulehel www.sisekaitse.ee/tudengid/meened/tekli-tellimine

MASKOTT

2011. aastal, kui tekkel juba olemas oli, hakkas tudengite kuklas kripel-dama mõte, et akadeemial oleks ka maskotti vaja. Samal aastal korraldatud konkursile laekus 20 tööd, mille seast valiti välja kotkas, kes sümboliseerib julgust, vaprust, jõudu ning teotahtelisust meie kadettide seas. Üliõpilas-esinduse korraldatud konkursi abil valiti kotkale ka nimi, milleks sai Kadett Kotkas.

TUDENGIPOST

Tudengipost on üle nädala esmaspäeviti ilmuv e-infokiri, mida ÜE koostab koostöös erinevate üksustega. Tudengiposti eesmärk on edastada SKA õppu-rile ühe kompaktse e-mailiga kõige olulisemat informatsiooni, mille vastu tudengid huvi võiksid tunda, sh õppeinfot, raamatukogu- ja spordiinfot ning teadaandeid konkurssidest, üritustest ja muust põnevast.

TUDENGILEHT

Tudengileht on igakuiselt ilmuva SKA ajalehe „Verbis aut Re“ üks osa, mille sisu üle otsustab üliõpilasesindus. Leheküljel ilmuvad tudengite arvamus-lood päevakajalistel teemadel, artiklid kadettide tegemistest, info eesoota-vate ürituste kohta ning palju muud põnevat. Üliõpilasesindus ootab kõikide tudengite ettepanekuid, et tudengilehte veelgi paremaks ja sisukamaks muuta. Oodatud on ka kõigi kirjutised ning joonistused.


KA

LEN

DER

TUD

ENG

IELU

ÜRITUSED

TUTVUMISPIDU ESMAKURSUSLASTELE – septembris Tutvumispidu on suurepärane võimalus esmakursuslastele ning vanemate kursuste kadettidele üksteisega tuttavaks saada ning koos lõbusalt aega veeta.

REBASTE RISTIMINE – septembris Tegemist on traditsioonilise esmakursuslaste sissepühitsemisega. Üritust vii-vad läbi vanemate kursuste tudengid koostöös üliõpilasesindusega.

TUDENGITE SÜGIS- JA KEVADPÄEVAD Need on pika traditsiooniga ülelinnalised tudengifestivalid, mille eesmärgiks on väärtustada üliõpilaselu. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) eestvedamisel toimub arvukalt põnevaid ettevõtmisi ja üritusi.

TUDENGITE JÕULUPIDU – detsembris Detsembrikuus toimub tudengite jõulupidu, mille organiseerivad üliõpilas-esinduse eestvedamisel õppurid ise. Jõulupidu toimub igal aastal erinevas akadeemia õppekompleksis. Eelnevatel aastatel on jõulupidu toimunud Murastes ja Paikusel.

SÕBRAPÄEVA PIDU – veebruaris Veebruaris korraldab üliõpilasesindus kõigile tudengitele vahva sõbrapäeva-peo, kus toredad seltskondlikud mängud tujul langeda ei lase.

KEVADBALL – aprillis Üheks ilusaimaks traditsiooniks on akadeemia iga-aastane tudengite kevad-ball, mis toimub tavaliselt aprilli keskel, akadeemia sünnipäeva paiku. Üri-tuseks valivad tudengid enda seast balli peremehe ja perenaise, kelle üles-andeks on õhtu juhtimine. Balli korraldab akadeemia üliõpilasesindus.

EDUARD RASKA HAUA KÜLASTAMINE – aprillis15. aprillil, akadeemia sünnipäeval, külastab üliõpilasesindus koos kooli juhtkonna ja tudengitega kooli asutaja ning esimese rektori härra Eduard Raska hauda Metsakalmistul.

GRILLFEST – mais Enne õppeaasta ametlikku lõppu on akadeemia kadettidel tavaks pidada koos maha väike grillpidu. Lisaks grillimisele lõbustatakse tudengeid erine-vate meeskonnamängudega ning võimalik on ka jalga keerutada. Üritust korraldab akadeemia üliõpilasesindus. Grillfesti toimumiskohaks on olnud nii Muraste kui ka Paikuse, kus eelmisel aastal toimus ka Sisekaitseakadeemia esimene miniolümpia.

TAMME ISTUTAMISE TSEREMOONIA – juunisEnne lõpuaktust on akadeemial kombeks korraldada üritus, mida kutsu-takse tamme istutamise tseremooniaks. Tegemist on õppeaasta lõpuüritu-sega, mille raames tunnustatakse parimaid lõpetavaid sportlasi. Tseremoo-

41

KA

LEN

DER


TUD

ENG

IELU

nia lõpus istutatakse akadeemia tammealleele, mis iseloomustab lõpetava lennu tugevust ja sitkust ning meenutab järgmistele lendudele kõiki eelne-vaid lende.

KONKURSID Igal aastal kuulutab ÜE välja põnevaid ja huvitavaid konkursse, millest võib osa võtta igaüks. Traditsiooniks on saanud hubaseima ühikatoa konkurss, mis toimub novembris. Korraldatud on ka akadeemia tekli ja maskoti idee-konkursse ning akadeemia 20. aastapäeva filmikonkurss.

LISAKS PALJU MUID TOREDAID ÜRITUSI JA ETTEVÕTMISI!

VABA AEG

Sport

Sisekaitseakadeemia spordivaldkonda koordineerib spordikeskus. Akadee-mia kõikides asukohtades on oma spordiõpetajad, kes kehalise ettevalmis-tuse tunde ja sporditegevusi läbi viivad. Kõigi erialade ja õppetasemete kadetid saavad vastavalt kasutusgraafikutele tasuta treenida akadeemia spordirajatistes ning võistelda akadeemiasisestel ja Eesti Akadeemilise Spor-diliidu võistlustel, sh üliõpilaste suvemängudel ja SELLi mängudel. Tugeva-mad sportlased võivad kandideerida üliõpilaste EM, MM või universiaadi-koondistesse. Lisaks saavad oma ametkondlikel võistlustel osaleda nii jus-tiitskolledži, politsei- ja piirivalvekolledži kui päästekolledži kadetid.

Spordiinfot edastatakse internetis kodulehel www.sisekaitse.ee/spordikes-kus, e-postiga, Tudengipostiga ning kuulutustega teadetetahvlitel.

Spordikeskus ootab SKA kolledžitevaheliste meistrivõistluste ja teiste spor-diürituste kavandamiseks ning korraldamiseks kõigi kursuste spordiaktiivi kaasabi.

Kadettide kehaline aktiivsus on väga tähtis, sest see aitab saavutada või säilitada ametkondlikeks katseteks vajalikku kehalist vormi ning hästi lõõ-gastuda pingelisest õppetööst!

Ole aktiivne, jälgi infot! Üldhuvi või Tallinnas tekkinud küsimuste korral võta kindlasti ühendust spordikeskuse telefonil 696 5481 või e-posti teel: [email protected] või [email protected], lisaks annavad vaja-likku spordiinfot ka Leho Tummeleht (Muraste), Rein Mõnnakmäe (Paikuse) ja Ants Rikberg (Väike-Maarja).

Keeleõpe

Keelekeskuses on võimalik esimesel kursusel õppida riigikeelt ning inglise ja vene keelt vabaainetena, et omandada vajalik üldkeeleoskus erialakeele kursuste läbimiseks. Teisel ja kolmandal kursusel on õppekavajärgsed eriala-keele kursused. Õppuritel on võimalik õppida vabaainena ka soome keelt.


KA

LEN

DER

TUD

ENG

IELU

Akadeemia lõpukursuse õppuritele pakume võimalust osaleda kursustel: Eesti keel lõputöö kirjutamiseks ja Inglise keel lõputöö kokkuvõtte kirjuta-miseks.

Õpetajad loovad koolitajana pingevaba ja loova õhkkonna, on tähelepaneli-kud õppijate individuaalsete vajaduste suhtes ning toetavad ja julgustavad neid. Üliõpilaste tagasiside, nende konstruktiivne kriitika on aluseks uute kursuste kavandamisel.

Kontakt : telefon: 696 5444 E-post: [email protected]

Ajaleht

Sisekaitseakadeemial on oma ajaleht „Verbis aut Re“, mis ilmub kord kuus ja on tudengeile tasuta saadaval nii raamatukogus kui ühiselamutes. Aja-lehetoimetaja on Rein Vaher, tudengitelehekülje eest vastutab akadeemia üliõpilasesindus.

Laulukoor

Akadeemias tegutseb ka laulukoor. Huvilised saavad oma soovist koori astuda teada anda juba tutvumisnädala käigus.

Kontakt : telefon: 696 5529 E-post: [email protected]

Tudengikorpus

Tallinna tudengikorpuse saali kasutamiseks broneerib aegu spordikeskuse õppereferent Marje Laar.

Kontakt :telefon: 696 5481 E-post: [email protected]

43

KA

LEN

DER


TUD

ENG

IELU

Eesti Vabariigi hümn muusika: Fredrik Pacius

sõnad: Johann Voldemar Jannsen

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,kui kaunis oled sa!Ei leia mina iial teal

see suure, laia ilma peal,mis mul nii armas oleks ka,

kui sa, mu isamaa!

Sa oled mind ju sünnitandja üles kasvatand;

sind tänan mina alatija jään sull’ truuiks surmani,mul kõige armsam oled sa,

mu kallis isamaa!

Su üle Jumal valvaku,mu armas isamaa!

Ta olgu sinu kaitsejaja võtku rohkest õnnista,

mis iial ette võtad sa,mu kallis isamaa!


KA

LEN

DER

TUD

ENG

IELU

Gaudeamus

Gaudeamus on 1287. aastal loodud ladinakeelne üliõpilaslaul, millele nüüdse kuju andis 1781. aastal Saksa rändlaulik C. W. Kindleben.

Gaudeamus igiturJuvenes dum sumus;

Post jucundam juventutem,Post molestam senectutem

Nos habebit humus!

Vivat academia,vivant professores,

vivat membrum quodlibet,vivat membra quaelibet,

semper sint in fl ore!

Vivat et respublicaet qui illam regit

vivat nostra civitas,maecenatum caritas,quae nos hic protegit!

Vivat nostra brevis estbrevi finietur

venit mors velociterrapit nos atrociternemini parcetur.

Vivant omnes virginesfaciles, formosaevivant et mulieres tenerae, amabilesatque laboriosae!

Olgem rõõmsadkuni oleme noored.

Pärast rõõmsat noorusaegapärast rusuvat vanadust

pärib meid muld.

Elagu ülikool,elagu õppejõud,

elagu iga ülikoolipere liige,elagu kõik akadeemia liikmed

õitsegu nad igavesti.

Elagu meie vabariikja need, kes seda juhivad!

Elagu meie linn,Metseenide heldus,kes meid kaitsevad.

Meie elu on lühike,Ta lõpeb ruttu.

Surm tuleb kiiresti,haarates meid halastamatult,

kedagi säästmata.

Elagu kõik neiud,meeldivad ja kaunid

elagu me naisedõrnad, armsad

ja töökad.

45K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D

KA

LEN

DER

2012/2013. õa

AUGUST SEPTEMBER OKTOOBERE T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P

1 2 3 4 5 1 2 1 2 3 4 5 6 76 7 8 9 10 11 12 3 4 5 6 7 8 9 8 9 10 11 12 13 14

13 14 15 16 17 18 19 10 11 12 13 14 15 16 15 16 17 18 19 20 2120 21 22 23 24 25 26 17 18 19 20 21 22 23 22 23 24 25 26 27 2827 28 29 30 31 24 25 26 27 28 29 30 29 30 31

NOVEMBER DETSEMBER JAANUAR

E T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P

1 2 3 4 1 2 1 2 3 4 5 65 6 7 8 9 10 11 3 4 5 6 7 8 9 7 8 9 10 11 12 13

12 13 14 15 16 17 18 10 11 12 13 14 15 16 14 15 16 17 18 19 2019 20 21 22 23 24 25 17 18 19 20 21 22 23 21 22 23 24 25 26 2726 27 28 29 30 24 25 26 27 28 29 30 28 29 30 31

30 31

VEEBRUAR MÄRTS APRILL


1 2 3 1 2 3 1 2 3 4 5 6 74 5 6 7 8 9 10 4 5 6 7 8 9 10 8 9 10 11 12 13 14

11 12 13 14 15 16 17 11 12 13 14 15 16 17 15 16 17 18 19 20 2118 19 20 21 22 23 24 18 19 20 21 22 23 24 22 23 24 25 26 27 2825 26 27 28 25 26 27 28 29 30 31 29 30

MAI JUUNI JUULI


1 2 3 4 5 1 2 1 2 3 4 5 6 76 7 8 9 10 11 12 3 4 5 6 7 8 9 8 9 10 11 12 13 14

13 14 15 16 17 18 19 10 11 12 13 14 15 16 15 16 17 18 19 20 2120 21 22 23 24 25 26 17 18 19 20 21 22 23 22 23 24 25 26 27 2827 28 29 30 31 24 25 26 27 28 29 30 29 30 31


KA

LEN

DER

2012/2013. õppeaasta akadeemiline kalender

20.08.12 Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine

27.08.12 Õppetöö algus politsei- ja piirivalvekolledžis

28.–31.08.12 Tutvumispäevad esmakursuslastele

31.08.12 Avaaktus

03.09.12 Avaaktus ja õppetöö algus Väike-Maarjas

03.09.12 Sügissemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul on võimalik valik- ja vabaaineid deklareerida ja esitada VÕTA taotlusi

06.09.12 Õppetöö algus magistriõppes. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi

15.09.12 Lõputööde teemade ja juhendajate väljapakkumine kõrgharidusõppes

26.09.12 Üleakadeemialine spordipäev

03.10.12 Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg

15.11.12 Lõputööde teemade ja juhendajate kinnitamise tähtaeg kõrgharidusõppes

26.11.12 Magistritööde talvisele eelkaitsmisele esitamise tähtaeg

30.11.12 VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg

01.12.12 Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine

5.-7.12.12 Talviste magistritööde eelkaitsmised

24.12.12–06.01.13

Jõuluvaheaeg. Kahe nädalal jooksul on võimalik valik- ja vabaaineid deklareerida

02.01.13 Köidetud magistritööde esitamine talviseks kaitsmiseks

16.–18.01.13 Talviste magistritööde kaitsmised

21.01.13 Kevadsemestri valikainete deklareerimise tähtaeg magistriõppes

31.01.13Lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg kõrg-haridusõppes, magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamise tähtaeg

01.02.13 Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas

47K O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D

KA

LEN

DER

03.02.13 Sügissemestri lõpp

04.02.13 Kevadsemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi.

07.02.13 Kevadsemestri õppetöö algus magistriõppes. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi

23.02.13 Eesti Vabariigi aastapäevale eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12.00-ni

04.03.13 Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg. VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg

28.03.13 VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg

28.03.13 Suurele reedele eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12.00-ni.

29.03.13 Suur reede, õppetööd ei toimu

10.04.13 Magistritööde esitamine eelkaitsmisele

12.04.13 Magistritööde eelkaitsmise seminar

22.–26.04.13 Magistritööde eelkaitsmised

25.04.13 Lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg kõrgharidusõppesja üliõpilaste lõpueksamile lubamine

16.05.13 Köidetud magistritööde esitamise tähtaeg

17.05.13 Köidetud lõputööde esitamise tähtaeg kõrgharidusõppes

17.05.–07.06.13

Lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamisedkõrgharidusõppes

07.06.2013 MSI120 magistritöö teemade kinnitamine

10.–14.06.13 Magistritööde kaitsmised

19.06.13 Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas

20.06.13 Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Tallinnas

21.06.13 Kevadsemestri lõpp. Lõpuaktus

29.08.13 Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Paikusel (politseiametniku õppekava)

30.08.13 Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Murastes (piirivalvuri õppekava)

VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII S I S E K A I T S E A K A D E E M I A20 aastat parimate nimel

AUGUST

20 T Taasiseseisvumispäev Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno

21 T Sven, Sveno

22 K Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo

23 N Signe, Singe

24 R Pärtel, Pärt, Albert, Berta

25/26 L/P 25. aug. Tauno, Tunne 26. aug Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine


VIII

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

AUGUST/SEPTEMBER

27 E Maimu, Maime, Maimi, Maimo

28 T August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

29 K Õnne, Õnnela

30 N Emil, Mello, Meljo, Miljo

31 R Arved, Arvid, Arvi

1/2 L/P 1. sept. Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo 2. sept. Maive, Maivi, Taive, Taivi

Õppetöö algus politsei- ja piirivalvekolledžis

Tutvumispäevad esmakursuslastele



AvaaktusTutvumispäevad esmakursuslastele

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

SEPTEMBER 1 | 2 ÕPPENÄDAL

3 E Solveig, Veegi

4 T Priidika, Priidla, Priide

5 K Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priido, Priidu

6 N Ingel, Angela, Angelika, Aiki

7 R Regiina, Reina

8/9 L/P 8. sept. Mariann, Marianna, Marianne

9. sept. Taima, Taimi, Taidi

Avaaktus ja õppetöö algus Väike-Maarjas.Sügissemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul on võimalik valik- ja vabaaineid deklareerida ja esitada VÕTA taotlusi

Õppetöö algus magistriõppes.Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIIIK O O L , K U S Õ P I V A D P A R I M A D

SÜGISSEMESTER SEPTEMBER

10 E Lembe, Lembi, Lemme, Lemmi

11 T Aleksander, Aleks, Aalo, Sander, Sanno, Sass

12 K Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Meili, Mella, Melli

13 N Ervin, Ervi, Ervo

14 R Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo, Reimu

15/16 L/P 15. sept. Kulmo, Kulno, Kurmo, Kuulo

16. sept. Alice, Aliise, Aila, Aile, Aili

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

Lõputööde teemade ja juhendajate väljapakkumine kõrgharidusõppes (15. sept.)

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


SEPTEMBER 3 | 4 ÕPPENÄDAL

17 E Hildegard, Hilda, Hille, Hilli, Ille, Illi

18 T Tiidrik, Tiit, Tiido, Tiidu

19 K Erna, Marna

20 N Kaupo, Kaubi

21 R Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert

22/23 L/P 22. sept. Maurits, Mauri, Maur, Marvo

23. sept. Tekla, Diana, Dolores

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


SÜGISSEMESTER SEPTEMBER

24 E Alvar, Alver, Alvo

25 T Ako, Ago, Agu, Agur, Koit, Koido

26 K Valve, Valvi, Velve, Vilve, Vilvi

27 N Elo, Loone, Õrne

28 R Leonhard, Lennart, Linnart, Linnar, Lenno

29/30 L/P 29. sept. Miikael, Mihkel, Mikk, Miko, Miku

30. sept. Kaur, Kauri, Tauri

Üleakadeemialine spordipäev

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


OKTOOBER 5 | 6 ÕPPENÄDAL

1 E Reinhard, Rainer, Rain, Raino, Ragnar, Rauno

2 T Leelo, Leela, Leeli

3 K Evald, Eevald, Eevo, Evert

4 N Randolf, Randel, Rando, Ranno

5 R Ingeborg, Inger, Ingrid, Inga, Inge, Ingi

6/7 L/P 6. okt. Bruno, Edmund

7. okt. Atso, Ats, Asso, Hasso

Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


SÜGISSEMESTER OKTOOBER

8 E Hilja, Hilje, Hilju

9 T Riin, Riina, Riine, Mariina

10 K Karmo, Varmo, Võso

11 N Heldur, Eldur, Haldur, Haldo, Aldur, Aldo

12 R Aare, Aaro, Are

13/14 L/P 13. okt. Ebba, Ebe, Epp

14. okt. Kai, Kaia, Kaie, Kaidi, Kaili, Kaisa

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


OKTOOBER 7 | 8 ÕPPENÄDAL

15 E Hedvig, Heda, Hedi, Hädi, Eda, Ede, Heidi, Heivi, Häidi

16 T Sirje, Sirja, Siret

17 K Vesta, Veste

18 N Luukas, Ludvig, Lui

19 R Tähte, Tähti, Stella

20/21 L/P 20. okt. Kaspar, Kasper, Jasper

21. okt. Ursula, Ulla, Ulrika

Lõputööde teemade ja juhendajate kinnitamise tähtaeg kõrgharidusõppes

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


SÜGISSEMESTER OKTOOBER

22 E Ihan, Ihanus, Jaanus, Jaano, Hannus, Hanno, Annus, Anno, Delia

23 T Liivia, Liivi, Liivika, Leevi

24 K Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo

25 N Raivo, Riivo, Viivo, Veevo

26 R Amanda, Manda, Aime, Aimi, Ami

27/28 L/P 27. okt. Eila, Eili, Heili, Häili, Hälli

28. okt. Siimon, Simun, Siimo, Siimu, Siim, Simmo, Simmu

Magistritööde talvisele eelkaitsmisele esitamise tähtaeg


X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

OKTOOBER/NOVEMBER 9 | 10 ÕPPENÄDAL

29 E Alfred, Alf, Fred, Fredi

30 T Urmas, Urmo, Urmet

31 K Artur, Ardo, Ardu, Arti, Arto

1 N Tiia, Tiiu

2 R Hinge, Hingi

3/4 L/P 3. nov. Kaido, Kaidu, Kairo, Kaivo, Kaimo, Kaimar

4. nov. Herta, Erla, Erle

VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


SÜGISSEMESTER NOVEMBER

5 E Vahur, Vaho, Vahto

6 T Adolf, Ado, Aadi, Aado, Aadu

7 K Kiira, Kiiri, Kirke

8 N Nele, Nelli, Nella

9 R Teo, Teodor, Tuudor

10/11 L/P 10. nov. Martin, Mart, Mardi, Mardo, Märten, Märt

11. nov. Alev, Elev, Elvo

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


NOVEMBER 11 | 12 ÕPPENÄDAL

12 E Konrad, Kuno, Kuuno

13 T Kristjan, Krister, Kristo, Risto

14 K Alviine, Alvi, Alve

15 N Vaike, Vaige, Vaigi, Vaiki

16 R Arnold, Arno, Arne, Aarne

17/18 L/P 17. nov. Heinar, Einar, Einari, Eino, Egon, Egil

18. nov. Ilo, Ilu

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


SÜGISSEMESTER NOVEMBER

19 E Eliisabet, Eliise, Elis, Els, Elsa, Else, Liis, Liisa, Liisi, Liisu, Ilse, Betti

20 T Helmar, Helmer, Helmo, Helmu, Helmur, Helmut

21 K Pilvi, Pilve

22 N Cecilia, Säsil, Silja, Silje, Sille

23 R Kleement, Leemet, Leemo

24/25 L/P 24. nov. Ustav, Ustus

25. nov Katariina, Katrin, Katre, Katri, Kadrin, Kadri, Kadi, Kati, Kaarin, Karin, Triin, Triina, Triinu



XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

NOVEMBER/DETSEMBER 13 | 14 ÕPPENÄDAL

26 E Dagmar, Tamaara, Maara, Maare

27 T Asta, Astra, Astrid

28 K Laima, Raima, Niina

29 N Edgar, Egert

30 R Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi, Anti

1/2 L/P 1. dets. Oskar, Osmar, Oss

2. dets. Aira, Aire, Airi

Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


SÜGISSEMESTER DETSEMBER

3 E Leiger, Leino

4 T Barbara, Barba, Parba, Varve, Varje, Varju

5 K Selma, Selme

6 N Nigulas, Nigul, Nikolai, Niilas, Niilo, Nils, Klaus, Laas, Laus

7 R Sabiine, Piine

8/9 L/P 8. dets. Külli, Küllike, Külliki, Külve, Külvi

9. dets. Raido, Raidu, Raigo, Raigo, Raiko, Raid, Raik, Rait

Talviste magistritööde eelkaitsmised



XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


DETSEMBER 15 | 16 ÕPPENÄDAL

10 E Juudit, Juta

11 T Daaniel, Taaniel, Tanel, Tani, Taano, Tanno

12 K Aivar, Aiver, Aivo

13 N Lucia, Hele, Ele, Ere, Loviise, Luise, Viise

14 R Eho, Hengo, Hingo

15/16 L/P 15. dets. Kalli, Kelli, Kulla, Killu

16. dets. Adelheid, Adeele, Ethel, Aade, Aale, Teele, Haide, Aliide, Liide

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


SÜGISSEMESTER DETSEMBER

17 E Rahel, Raili

18 T Neeme, Neemo

19 K Maarius, Mario, Mairo

20 N Pärja, Pärje

21 R Toomas, Toom, Tom, Tommi

22/23 L/P 22. dets. Vambola, Vambo

23. dets. Eugenia, Senna, Senni

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII


DETSEMBER JÕULUVAHEAEG

24 E Jõululaupäev Aadam, Tammo, Tamur, Eeva, Eevi,

Eva, Eve, Evi, Ivi, Iivi, Ivika, Eveli, Evelin

25 T Esimene jõulupüha Natalie, Neida, Taale, Taali

26 K Taban, Tehvan, Tahvo, Tehvo, Teho, Sten

27 N Sulve, Sulvi, Sula

28 R Piia, Piiu

29/30 L/P 29. dets. Merle, Merli, Merili, Mirle

30. dets. Taavet, Taave, Taavi, Taavo, Tavo

24.12.12-06.01.13 Jõuluvaheaeg. Kahe nädalal jooksul on võimalik valik- ja vabaaineid deklareerida


XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

JÕULUVAHEAEG DETSEMBER/JAANUAR

31 E Silvester, Silvar, Silver, Silvo, Melany, Melanie

1 T Uusaasta Algo, Alo, Esmo, Uno, Uuno

2 K Algi, Esme, Esmi

3 N Gerhard, Gert, Keerdo, Kert

4 R Ruth, Rutt

5/6 L/P 5. jaan. Lea, Leana, Liia

6. jaan. Aabel, Aabi, Aabo, Aapo, Aap, Roven, Rowan

Köidetud magistritööde esitamine talviseks kaitsmiseks

I

II

III

IV

V

VI

VII


JAANUAR 17 | 18 ÕPPENÄDAL

7 E Kanut, Nuut, Susi, Hirvo

8 T Gunnar, Kunnar, Kunder

9 K Veli, Veljo, Vello, Velvo, Veigo, Veiko, Väiko, Venda, Vendo, Venno

10 N Talva, Talve, Talvi

11 R Osvald, Ove

12/13 L/P 12. jaan. Antonia, Ande, Tooni

13. jaan. Hillar, Hillo, Illar, Illart, Illo

I

II

III

IV

V

VI

VII


SÜGISSEMESTER JAANUAR

14 E Feliks, Õnneleid

15 T Salve, Salvi, Sõlmi

16 K Ilmar, Ilmo, Illimar

17 N Anton, Anto, Antu, Hando, Tõnis, Tõnu, Tõnn, Tõnno

18 R Laura, Lauli

19/20 L/P 19. jaan. Hendrik, Henrik, Henri, Heino, Henn, Henno,

Enn, Enno, Eno, Heik, Heiki, Heiko, Heigo

20. jaan. Hendrika, Henna, Henni, Henriette, Jete

Talviste magistritööde kaitsmised



I

II

III

IV

V

VI

VII


JAANUAR 19 | 20 ÕPPENÄDAL

21 E Agnes, Agneta, Agne, Age, Agi, Aune, Auni, Ines, Neta

22 T Luule, Luuli

23 K Rene, Reeno, Räni, Ramon

24 N Naima, Naimi

25 R Paul, Paavel, Paavo, Paap

26/27 L/P 26. jaan. Ulve, Ulvi

27. jaan. Vilja, Vilje

Kevadsemestri valikainete deklareerimise tähtaeg magistriõppes


I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

SÜGISSEMESTER JAANUAR/VEEBRUAR

28 E Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle

29 T Valter, Valmo

30 K Irja, Irje, Jürja, Jürje

31 N Meelitu, Meelit, Meelis, Meelik, Meelo, Meelu, Meeland

1 R Birgitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita

2/3 L/P 2. veebr. Säde, Leegi

3. veebr. Hubert, Hugo, Huko

Lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg kõrgharidusõppes, magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamise tähtaeg

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas

Sügissemestri lõpp

II

III

IV

V

VI

VII


VEEBRUAR 1 | 2 ÕPPENÄDAL

4 E Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida

5 T Agaate, Agatha, Aet, Aita, Ita, Iti

6 K Dorotea, Doora, Doris, Tea, Thea

7 N Richard, Riho, Riko, Riku

8 R Taalo, Tali, Talis, Talvo

9/10 L/P 9. veebr. Mehis, Mehto

10. veebr. Ella, Elle, Elli, Ellu, Ellen

Kevadsemestri õppetöö algus. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi.

Kevadsemestri õppetöö algus magistriõppes. Kahe nädala jooksul on võimalik esitada VÕTA taotlusi

II

III

IV

V

VI

VII


KEVADSEMESTER VEEBRUAR

11 E Teri, Terje

12 T Alma, Alme, Elma, Elme, Elmi

13 K Eke, Ike, Iko

14 N Valentin, Valle, Vallo, Vallot, Vallut, Valjo, Valju

15 R Tiina, Neidi

16/17 L/P 16. veebr. Miranda, Miralda, Alda, Aldi, Valda, Velda

17. veebr. Väino, Väinu, Salmo

II

III

IV

V

VI

VII


VEEBRUAR 3 | 4 ÕPPENÄDAL

18 E Karme, Karmen, Karita, Rita

19 T Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi

20 K Meinhard, Meino, Ardi, Hardi, Hardo, Kardo

21 N Aavo, Auvo, Avo

22 R Hela, Heli, Helin, Helina, Helis, Häli

23/24 L/P Eesti Vabariigi aastapäev 23. veebr. Leho, Lehto, Lehar

24. veebr. Mattias, Madis, Madi, Matis,

Mati, Matti, Mats, Mait, Maido, Maidu, Mäido Eesti Vabariigi aastapäevale eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12.00-ni


II

III

IV

V

VI

VII

VIII

KEVADSEMESTER VEEBRUAR/MÄRTS

25 E Tuule, Tuuli, Tuulike, Tormi

26 T Ingmar, Ingvar, Ingo, Selmar

27 K Helbe, Helve, Helvi

28 N Vilmar, Vilmer, Vilmo

1 R Albo, Albin, Alvin, Armin

2/3 L/P 2. märts Virve, Virvi, Virge, Virgi, Virma, Virme

3. märts Egle, Haili, Halliki, Helliki

III

IV

V

VI

VII


MÄRTS 5 | 6 ÕPPENÄDAL

4 E Eimar, Elmar, Elmer, Elmet, Elmo, Almar

5 T Laila, Laili, Leila, Leili

6 K Tarmo, Tarmu

7 N Rudolf, Ruudi, Ruut, Ralf, Rolf, Raul

8 R Viilup, Viilo, Vilbo, Lepo

9/10 L/P 9. märts Edvin, Heido, Heivo

10. märts Helda, Helde, Heldi

Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg. VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaeg

III

IV

V

VI

VII


KEVADSEMESTER MÄRTS

11 E Ain, Ainar, Aigar, Innar, Inno

12 T Rego, Reio

13 K Ernst, Ernits, Erni, Erno

14 N Matilde, Malde, Maldi, Milda, Milde, Meta, Tilde

15 R Valev, Valvo, Valvik

16/17 L/P 16. märts Herbert, Herbi, Heero

17. märts Gertrud, Gerda, Kertu, Kert, Kärdi,

Kärt, Kerli, Truude, Truuta, Ruuta, Ruta

III

IV

V

VI

VII


MÄRTS 7 | 8 ÕPPENÄDAL

18 E Eduard, Edi, Eedi, Eedo, Eedu

19 T Joosep, Joosu

20 K Malviine, Malvi, Malve

21 N Pent, Pendo, Küllo, Külvo

22 R Viktor, Viktoria

23/24 L/P 23. märts Aksel, Ailo

24. märts Albina, Albi, Albe

III

IV

V

VI

VII


KEVADSEMESTER MÄRTS

25 E Maria, Marie, Maarja, Marja, Marje, Marjo,

Marju, Mari, Marili, Marika, Maari, Maarika, Manni

26 T Immo, Imand, Imant

27 K Leida, Leidi, Leia, Laide, Laidi

28 N Armas, Armo, Arm, Kallis

29 R Suur reede Joonas, Joakim, Kimmo

30/31 L/P 30. märts Pille, Sibülle

31. märts Irmgard, Irma, Irmi, Hermi, Härmi

VÕTA-taotluste menetlemise lõpptähtaegSuurele reedele eelnev tööpäev. Õppetöö toimub kella 12.00-ni.

õppetööd ei toimu

IV

VI

VII


APRILL 9 | 10 ÕPPENÄDAL

1 E Harald, Herald, Harri, Harro

2 T Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin

3 K Uku, Uko

4 N Ambrus, Arbo, Arp, Arpo

5 R Irene, Ireene, Reene, Reena, Rena, Renate

6/7 L/P 6. apr. Villem, Ville, Villi, Villo, Villu

7. apr. Allan, Allo

IV

VI

VII


KEVADSEMESTER APRILL

8 E Julia, Juuli, Juulika, Lia, Liana, Liane

9 T Kaira, Kaire, Kairi, Iiris

10 K Hindrek, Indrek, Ints, Imre

11 N Hurme, Hurmi, Urmi

12 R Julius, Ulrik, Ullo, Udo, Uudo

13/14 L/P 13. apr. Tarvo, Tarvi

14. apr. Lehe, Lehte, Lehti

Magistritööde esitamine eelkaitsmisele

Magistritööde eelkaitsmise seminar

IV

VI

VII


APRILL 11 | 12 ÕPPENÄDAL

15 E Verner, Verni, Uljas, Uljo

16 T Olivia, Olvi, Olve

17 K Ege, Eike, Hiie

18 N Valdemar, Voldemar, Valdek, Valdeko, Valdo, Valdu, Valdur, Valmar, Valmer, Volmer, Volli

19 R Aleksandra, Allo, Aalike, Alli, Andra, Sandra

20/21 L/P 20. apr. Urva, Urve, Urvi, Orvi, Urbe

21. apr. Aimar, Aimer, Aimur, Aimo

IV

VI

VII


KEVADSEMESTER APRILL

22 E Meeri, Meri, Merje, Merike

23 T Georg, Jürgen, Jürgo, Jüri, Jürjo, Jürnas, Jüts, Ürjo

24 K Vanda, Vaida, Aada, Iida

25 N Markus, Margus, Margo, Marko, Marek, Mark

26 R Tereese, Teesi, Teisi, Reesi, Eesi

27/28 L/P 27. apr. Haldi, Haldja, Halja

28. apr. Lagle, Luige

Magistritööde eelkaitsmised

Lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg kõrghari-dusõppes ja üliõpilaste lõpueksamile lubamineMagistritööde eelkaitsmised





IV

V

VI

VII

VIII

APRILL/MAI 13 | 14 ÕPPENÄDAL

29 E Kalmer, Kalmo

30 T Mirjam, Mirja, Mirje, Miia

1 K Kevadpüha Volber, Valba, Valbe, Valli

2 N Mai, Maia, Maie, Maiu, Maaja

3 R Endel, Endo

4/5 L/P 4. mai Rosalie, Roosi, Saali, Saale, Sale

5. mai Loit, Loomet

V

VI

VII


KEVADSEMESTER MAI

6 E Aasa, Aase, Asse

7 T Helme, Helmi, Helma, Helmeles

8 K Timmo, Timmu, Timo

9 N Otto, Ott, Kahru

10 R Aino, Aina, Aini, Ainu, Ainike

11/12 L/P 11. mai Liivar, Liivo, Leevo

12. mai Vootele, Võitur, Tapper, Rünno

V

VI

VII


MAI 15 | 16 ÕPPENÄDAL

13 E Õie, Õile, Õili, Õilme

14 T Edith, Eedit, Eede

15 K Sofia, Viia, Viiu

16 N Ester, Esta, Este, Esti

17 R Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo

18/19 L/P 18. mai Eerik, Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki

19. mai Emilie, Emma, Miili, Milja, Milla, Milli

Köidetud magistritööde esitamise tähtaeg

Köidetud lõputööde esitamise tähtaeg kõrgharidusõppesLõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised kõrgharidusõppes

V

VI

VII


KEVADSEMESTER MAI

20 E Liilia, Lilian, Liili, Lille, Lilli, Lilja

21 T Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel

22 K Oliver, Leivo

23 N Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly

24 R Alar, Alari, Allar, Aller

25/26 L/P 25. mai Urban, Urbo, Urves, Urve

26. mai Vilma, Vilme, Valme, Valmi, Vella, Velli, Miina, Minna



V

VI

VII

VIII

MAI/JUUNI 17 | 18 ÕPPENÄDAL

27 E Kalvi, Klaudia

28 T Roman, Roomet, Roome, Roomo

29 K Laido, Leido, Leidur, Luulik

30 N Argo, Arro

31 R Helga, Helge, Helgi, Helja, Helje, Heljo, Helju, Elga, Olga, Olli

1/2 L/P 1. juuni Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin

2. juuni Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi

VI

VII


KEVADSEMESTER JUUNI

3 E Kanni, Kannike, Viola, Jolanta

4 T Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu

5 K Viljar, Viljer, Viljo, Vilju, Vilimo

6 N Piibe, Pärle

7 R Robert, Robi

8/9 L/P 8. juuni Enda, Endla, Enna, Enne

9. juuni Haljand, Hallar, Hellar, Helar, Helari, Elar

MSI120 magistritöö teemade kinnitamine

VI

VII


JUUNI 19 | 20 ÕPPENÄDAL

10 E Amalie, Maali, Maila, Maile, Maili, Mailis

11 T Imbi, Imme

12 K Eskel, Esko

13 N Mooni, Moonika, Monika

14 R Leina, Leine, Leini

15/16 L/P 15. juuni Viit, Viido, Guido, Kuido

16. juuni Päive, Päivi, Heelia

Magistritööde kaitsmised





VI

VII


KEVADSEMESTER JUUNI

17 E Eugen, Kenno

18 T Aurelia, Auri, Auli, Reili, Reeli, Reelika

19 K Sigrid, Siiri, Siivi

20 N Karola, Karoliine, Karolin, Kaari, Karlotte, Lota

21 R Ahti, Ahto

22/23 L/P Võidupüha 22. juuni Paula, Pauliine, Liina, Liine

23. juuni Kalev, Malev, Malvo

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Väike-Maarjas

Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Tallinnas

Kevadsemestri lõpp. Lõpuaktus

VI

VII


JUUNI

24 E Jaanipäev Johannes, Johan, Juhan, Juho, Jaan, Jan, Kanek,

Janno, Jukk, Juss, Hannes, Annes, Hans, Ants

25 T Linda, Lenna, Inna

26 K Manivald, Vanevald, Vane, Vaane, Vaano, Vaino

27 N Elviira, Elva, Elve, Elvi, Viire, Elfriide, Elfi

28 R Leo, Leopold

29/30 L/P 29. juuni Peeter, Peet, Peedo, Peedu, Peep

30. juuni Päivo, Päivu, Helend

29.08.13 Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Paikusel (politseiametniku õppekava)

VII


JUULI

1 E Eha, Ehala, Hämarik

2 T Milvi, Milve

3 K Arvo, Aulik

4 N Virgo, Virmo, Virvo

5 R Kaja, Kajar

6/7 L/P 6. juuli Sulev, Sulo

7. juuli Koidu, Koidula

VII


JUULI

8 E Ellinor, Eleonoora, Leonoora, Loora, Loore, Noora, Nora

9 T Aive, Aivi

10 K Saima, Saime, Saimi

11 N Asko, Askur

12 R Hermann, Herman, Armand, Hermo, Härmo, Härm, Härmel

13/14 L/P 13. juuli Margareeta, Margit, Mareta, Maret, Marita,

Marit, Marge, Mare, Meeta, Greta, Grete, Kreet, Kreeta, Reet, Reeda

14. juuli Joel, Joosua

VII


JUULI

15 E Ragne, Raina, Raine, Raini

16 T Reinhold, Rinaldo, Rein, Reino, Reinu, Reinut, Ronald

17 K Meeme, Meemo

18 N Eerika, Erika

19 R Saara, Saare, Saari, Salli

20/21 L/P 20. juuli Elias, Liias, Erland

21. juuli Tambet, Tulev



VII

VIII

JUULI

22 E Magdaleena, Magda, Made, Madli, Malle, Mall, Leen, Leena, Leeni

23 T Senta, Saida, Seida, Siina

24 K Kristiina, Kristina, Kristin, Krista, Kristi, Kristel, Kirsti, Kersti, Kerstin, Rista, Riste

25 N Jakob, Jaagup, Jaak, Jaako, Jako, Jaap, Jass

26 R Ann, Anna, Anne, Anni, Anu, Anete, Anita, Anneli, Annika

27/28 L/P 27. juuli Marta, Marve, Marvi

28. juuli Maasika, Vaarika


VII

VIII

JUULI/AUGUST

29 E Olev, Olav, Olavi, Olaf

30 T Kerman, Kermo, Roland

31 K Ave, Meevi

1 N Maira, Maire, Mairi, Maris

2 R Helger, Helgo, Holger, Olger

3/4 L/P Kalju, Kaljo

Veera, Veroonika, Veronika

Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus Murastes (piirivalvuri õppekava)


AUGUST

5 E Salme, Salmi

6 T Laine, Laina, Lainela, Laini, Laive, Laivi

7 K Vaido, Vaigo, Vaiko, Hiljar, Hiljo

8 N Silvia, Silvi, Silva, Silve

9 R Deboora, Imma, Melita, Mesike

10/11 L/P 10. august Laurits, Lauri, Lauro, Laur, Laar

11. august Susanna, Suusi, Sanna, Sanne


AUGUST

12 E Klaara, Klaarika

13 T Teetlev, Teet, Teeto, Teedo, Teedu

14 K Gisella, Svea

15 N Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna

16 R Aurel, Aulis, Kuldar, Kullar, Kullo

17/18 L/P 17. august Saamuel, Saamo, Saamu

18. august Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Helli


AUGUST

19 E Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno

20 T Taasiseseisvumispäev Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno

21 K Sven, Sveno

22 N Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo

23 R Signe, Singe

24/25 L/P 24. august Pärtel, Pärt, Albert, Berta

25. august Tauno, Tunne


AUGUST

26 E Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

27 T Maimu, Maime, Maimi, Maimo

28 K August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

29 N Õnne, Õnnela

30 R Emil, Mello, Meljo, Miljo

31 L 31. august Arved, Arvid, Arvi

1. sept. Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllas, Üllo


IXX

XIXI

II

IIII

IIV

VVI

MÄ

RK

MED


IXX

XIXI

II

IIII

IIV

VVI

MÄ

RK

MED

JÄLGI MEIE TEGEMISI!

K o d u l e h twww.sisekaitse.ee

F a c e b o o kwww.facebook.com/sisekaitseakadeemia, www.facebook.com/sisekaitse

T w i t t e rwww.twitter.com/sisekaitse

Y o u t u b ewww.youtube.com/sisekaitseakadeemia

SKA õppehoonete kompleks Tallinnas

Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool

Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas

Muraste

TALLINN

Väike-Maarja

Paikuse

PAIDE

VILJANDITARTU

VÕRU

HAAPSALU

KURESSAARE

KÄRDLA

NARVARAKVERE

PÄRNU

AVARDA MAAILMA!Hea SKA kadett! Kasuta võimalust ja mine välismaale õppima ning praktikale!

Vaata kohe www.sisekaitse.ee/valismaal-oppimine

ska tudengiteatmik 2012/2013

Documents