slovakkia - european commissionec.europa.eu/employment_social/empl_portal/ssrineu/your... ·...
TRANSCRIPT
Slovakkia
Sotsiaalkindlustusõigused
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 2
Käesolevas ülevaates esitatud teave on koostatud ja seda on ajakohastatud tihedas
koostöös vastastikuse sotsiaalkaitsealase infosüsteemi (MISSOC) kohalike
esindajatega. Lisateave MISSOC-võrgustiku kohta on aadressil
http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=et&catId=815
Käesolev ülevaade on liikmesriigi sotsiaalkindlustuskorralduse üldine kirjeldus.
Lisateave on muudes MISSOCi väljaannetes, mis kõik on olemas eespool esitatud
veebiaadressil. Teavet annavad ka käesoleva ülevaate I lisas loetletud pädevad
asutused ja ametid.
Euroopa Komisjon ega ükski komisjoni nimel tegutsev isik ei vastuta selle eest, kuidas
käesolevas väljaandes sisalduvat teavet kasutatakse.
© Euroopa Liit, 2012
Reprodutseerimine on lubatud allikale viitamisel.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 3
Sisukord
I peatükk. Sissejuhatus, korraldus ja rahastamine ................................................. 4 Sissejuhatus .................................................................................................. 4 Sotsiaalkaitse korraldus ................................................................................... 7 Rahastamine .................................................................................................. 8
II peatükk. Tervishoid .......................................................................................10 Teie õigused tervishoiuteenustele ....................................................................10 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................10 Tervishoiuteenuste osutamine .........................................................................10
III peatükk. Rahalised haigushüvitised ................................................................11 Teie õigused rahalistele haigushüvitistele ..........................................................11 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................12 Rahaliste haigushüvitiste taotlemine ................................................................13
IV peatükk. Vanemahüvitised .............................................................................14 Teie õigused vanemahüvitistele .......................................................................14 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................14 Vanemahüvitiste taotlemine ............................................................................15
V peatükk. Invaliidsushüvitised ..........................................................................16 Teie õigused invaliidsushüvitistele ....................................................................16 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................16 Invaliidsushüvitiste taotlemine ........................................................................17
VI peatükk. Vanaduspensionid ja -hüvitised .........................................................18 Teie õigused vanadushüvitistele .......................................................................18 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................19 Vanadushüvitiste taotlemine ...........................................................................21
VII peatükk. Toitjakaotushüvitised ......................................................................22 Teie õigused toitjakaotushüvitistele ..................................................................22 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................22 Toitjakaotushüvitiste taotlemine ......................................................................24
VIII peatükk. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitised ..........................................25 Teie õigused tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele ............................................25 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................25 Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste taotlemine.................................................26
IX peatükk. Perehüvitised ..................................................................................27 Teie õigused peretoetustele ............................................................................27 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................28 Peretoetuste taotlemine ..................................................................................30
X peatükk. Töötus ............................................................................................31 Teie õigused töötushüvitistele .........................................................................31 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................31 Töötushüvitiste taotlemine ..............................................................................31
XI peatükk. Toimetulekutoetused .......................................................................32 Teie õigused toimetulekutoetustele ..................................................................32 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................32 Mitteosamakselised rahalised erihüvitised .........................................................32 Toimetulekutoetuste taotlemine .......................................................................33
XII peatükk. Pikaajaline hooldus .........................................................................34 Teie õigused pikaajalisele hooldusele ................................................................34 Mida hüvitised hõlmavad? ...............................................................................34 Pikaajalise hoolduse taotlemine .......................................................................34
Lisa. Asutuste kontaktandmed ja veebilehed ........................................................35
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 4
I peatükk. Sissejuhatus, korraldus ja rahastamine
Sissejuhatus
Sotsiaalkindlustuse liigid
Slovakkia sotsiaalkindlustussüsteem koosneb järgmistest kindlustusliikidest:
tervisekindlustus (ravikindlustus), sotsiaalkindlustus ja kogumispension; ülejäänud
süsteemi moodustavad riigi makstavad peretoetused ja sotsiaalabi.
Vastavalt tervisekindlustusseadusele loetakse arstiabiks igasugust mitterahalist
hüvitist, mida antakse kohustusliku sotsiaalkindlustuse raames (käesoleval juhul
kohustusliku tervisekindlustuse raames) ja mis ei kuulu erameditsiini valdkonda, kus
patsient peab tasuma ravikulud otse arstile. See on üldine tervishoiusüsteem kõigile
elanikele (alalise elukoha alusel), mida rahastatakse kohustuslikest
kindlustusmaksetest, mida tasuvad töötajad, tööandjad, füüsilisest isikust ettevõtjad
ja riik (laste, pensionäride, töötute jt eest). Mõnel juhul nõutakse kindlustatutelt
omaosalust. Mitterahalised hüvitised hõlmavad peamiselt ravi, meditsiiniprotseduure,
ravimeid, meditsiinilisi abivahendeid, dieettoite ja vesiravi, kui neid kasutatakse ravi
eesmärgil, tervisehäirete ennetamiseks, valu leevendamiseks, haiguste ennetamiseks,
diagnoosimiseks ja raviks, taastusraviks jne.
Sotsiaalkindlustus hõlmab kõiki töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, välja arvatud
isikud, kes töötavad riiklikus politseiorganisatsioonis, Slovakkia luureteenistustes,
riiklikus julgeolekuametis, vangla- või kohtuametnikuna, raudteepolitseis, tollis või
elukutselise sõjaväelasena.
Politseinike, kaadrisõjaväelaste ja kummagi elukutse omandajate suhtes kehtivad
eraldi sotsiaalkaitsesätted. Sõjaväelaste ja politseinike sotsiaalse kaitse eriskeem
katab üksnes isikuid, kes töötavad Slovakkia relvajõududes või
korrakaitsestruktuurides. Üks peamisi tingimusi nende organisatsioonidega liitumiseks
on Slovakkia kodakondsus. Slovakkia sõjaväelasel või politseinikul ei tohi olla samal
ajal teise riigi kodakondsust. See tingimus ei laiene mõistagi sõjaväelase või
politseiniku surma korral tema pereliikmetele ega kehti nende õiguse kohta
toitjakaotuspensionile (lesepension, orvupension). Pereliikmete kodakondsus ei mõjuta
kuidagi nende õigusi.
Slovakkia sotsiaalkindlustusseadusega kehtestatud sotsiaalkindlustussüsteem hõlmab
järgmist:
haiguskindlustus, mis on kindlustus sissetuleku kaotuse või vähenemise vastu, kui
see on tingitud tervislikest põhjustest, ja mis tagab sissetuleku ajutise
töövõimetuse, raseduse või sünnituse korral;
pensionikindlustus, mis hõlmab järgmisi kindlustusliike:
vanaduskindlustus, mis tagab eakatele sissetuleku ja nende surma korral
toitjakaotuspensioni surnud kindlustatu pereliikmetele;
invaliidsuskindlustus, millest makstakse pensioni kindlustatu pikaajalistest
tervisehäiretest tingitud täieliku või osalise võimetuse korral teha palgatööd
või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana, samuti kindlustatu surma
korral;
tööõnnetuskindlustus, mis katab tööõnnetusest, tööülesannete täitmisel saadud
vigastusest (tekstis edaspidi võrdsustatud tööõnnetusega) või kutsehaigusest
tingitud tervisekahjustusi ja surma;
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 5
töötuskindlustus töötusest tingitud sissetulekukaotuse hüvitamiseks, et tagada
palgatöö kaotuse korral sissetulek.
tagatisfond juhuks, kui tööandja ei suuda täita töövõtja ees võetud kohustusi või ei
ole maksnud vanaduskindlustusmakseid põhipensionifondi.
Slovakkia kohustuslik pensionikindlustus põhineb kahel sambal:
kohustuslik vanaduskindlustus – see on kindlate osamaksetega kindlustusskeem,
mida rahastatakse ümberjagamise põhimõttel ja mida haldab
sotsiaalkindlustusamet;
kohustuslik kogumispension – see on kindlate osamaksetega kindlustussüsteem,
mida rahastatakse kogumise põhimõttel ja mida haldavad eraõiguslikud
pensionihaldusettevõtted. Kogumispension seisneb säästude kogumises eraisiku
arvele, et tagada koos sotsiaalkindlustusseaduses ette nähtud vanaduskindlustusega
sissetulek kindlustatule tema pensionil oleku ajaks või kindlustatu surma korral
tema pereliikmetele.
Riiklik peretoetus kuulub Slovakkia tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaministeeriumi
haldusalasse ja seisneb peamiselt perekondadele makstavates rahalistes hüvitistes.
Slovakkias praegu riikliku sotsiaalabisüsteemi raames ette nähtud hüvitised on
surmatoetus ja peretoetused. Hüvitisi makstakse tööhõive-, sotsiaal- ja
perekonnaameti kohalike büroode kaudu tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaasjade
peaameti (Ústredie práce, sociálnych vecí a rodiny) järelevalve all. Ülalpeetava lapse
maksusoodustus kuulub Slovakkia rahandusministeeriumi haldusalasse ja seda
antakse maksuameti kaudu.
Sotsiaalabi seisneb rahalistes ja mitterahalistes hüvitistes, mille väljamaksmist
vahendavad riiklikud tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaasjade ameti bürood (amet
kuulub Slovakkia tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaministeeriumi ning
tervishoiuministeeriumi haldusalasse) või kohalikud omavalitsused. Abiraha makstakse
suurtes rahalistes raskustes olevatele isikutele ja füüsilise puudega isikutele. Abiraha
jagamist korraldavad riiklikud haldusasutused, eelkõige tööhõive-, sotsiaal- ja
perekonnaameti bürood, kohalikud omavalitsused ning mõni mitteriiklik organisatsioon
(kolmas sektor).
Kindlustusskeemiga liitumise kohustus
Tervisekindlustus on kohustuslik kõikidele isikutele, kelle tervisekindlustust ei kata
riik.
Haiguskindlustus ja vanaduskindlustus on kohustuslikud järgmistele isikutele:
Töötajad, kelle töökoht asub Slovakkia territooriumil või tööandja määratud
perioodil välisriigis, kui Slovakkia seaduste suhtes ülimuslikud rahvusvahelised
lepingud ei näe ette teistsugust kindlustusskeemi. Palgatöötaja juriidilise staatuse
tekkimine või kadumine on palgatöötaja kindlustuskohustuse tekkimise või
kadumise juriidiline alus.
Füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle otsene või kaudne sissetulek ettevõtlusest või
muust iseseisvast majandustegevusest, nii nagu need on määratletud
tulumaksuseadustikus, on suurem kui 44,2% keskmisest aastapalgast täisajaga töö
eest. Füüsilisest isikust ettevõtja haigus- ja pensionikindlustuskohustuse tekkimise
või kadumise juriidiline alus on tema ettevõtlusest või muust iseseisvast
majandustegevusest saadava otsese või kaudse sissetuleku suurus. Eelmise
kalendriaasta tulud deklareeritakse üldiselt jooksva aasta 1. juuliks.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 6
Muud isikud, kellele on vanaduskindlustusega liitumine kohustuslik:
Alaliselt Slovakkias elavad isikud, kes hoolitsevad täisajaga samuti alaliselt
Slovakkias elava alla 6-aastase lapse eest, kui nad ei ole kindlustatud palgatöötajate
ega füüsilisest isikust ettevõtjatena, ei saa ennetähtaegset vanaduspensioni ega
invaliidsuspensioni ega ole jõudnud vanaduspensioniikka. Nad peavad
pensionikindlustusega liitumiseks esitama pädevale asutusele nõuetekohase
taotluse.
Alaliselt Slovakkias elavad isikud, kes hoolitsevad täisajaga samuti alaliselt
Slovakkias elava raske tervisehäirega üle 6- ja alla 18-aastase lapse eest, kui nad ei
ole kindlustatud palgatöötajate ega füüsilisest isikust ettevõtjatena või eelmises
punktis käsitletud korras, ei saa ennetähtaegset vanaduspensioni ega
invaliidsuspensioni ega ole jõudnud vanaduspensioniikka. Nad peavad
pensionikindlustusega liitumiseks esitama pädevale asutusele nõuetekohase
taotluse.
Alaliselt Slovakkias elavad isikud, kes saavad rahalisi hüvitisi kehtivate
õigusaktidega sätestatud kuni 12-aastase perioodi jooksul, ei ole kindlustatud
palgatöötajate ega füüsilisest isikust ettevõtjatena ega eelmistes punktides
käsitletud korras, ei saa ennetähtaegset vanaduspensioni ega invaliidsuspensioni
ega ole jõudnud vanaduspensioniikka. Nad peavad pensionikindlustusega liitumiseks
esitama pädevale asutusele nõuetekohase taotluse.
Enne pensioniikka jõudmist või eelpensioni määramist invaliidsuspensioni saavad
isikud, samuti isikud, kes saavad tööõnnetuspensioni.
Õnnetusjuhtumikindlustus on kohustuslik kõigile tööandjaile, kes annavad tööd
vähemalt ühele isikule töölepingu või mis tahes muu töökokkuleppe alusel.
Töötuskindlustus on kohustuslik kõigile palgatöötajatele, kellele on haiguskindlustus
kohustuslik. Töötuskindlustus ei kehti seaduses loetletud isikutele (näiteks teatud
avalikes teenistustes töötavad riigitöötajad, prokurörid, tuletõrjujad ja
päästetöötajad), vangidele ega isikutele, kes saavad vanaduspensioni, eelpensioni või
vähemalt 70% töövõimetuse korral invaliidsuspensioni.
Tervise-, vanadus- ja töötuskindlustusega võivad vabatahtlikult liituda kõik 16-
aastaseks saanud isikud, kes on Slovakkia alalised või ajutised elanikud. Liitunu
staatus jõustub liitumistaotluse esitamise päevast ja lõpeb kindlustatu nimekirjast
kustutamise või kustutamistaotluse esitamise päeval. Kogumispensioni süsteem
(rahastatud sammas) on kohustuslik kõikidele füüsilistele isikutele (isegi süsteemiga
vabatahtlikult liitunutele), kes on liitunud vanaduskindlustusega pärast 30. juunit
2006, ei ole kunagi enne 1. jaanuari 2005 olnud sotsiaalkindlustusameti juures
pensionikindlustusega liitunud (nt Slovakkiasse tööle tulnud välismaalased) ja kes on:
palgatöötajad,
füüsilisest isikust ettevõtjad, kellele on vanaduskindlustusega liitumine kohustuslik,
alaliselt Slovakkias elavad isikud, kes hoolitsevad täisajaga samuti alaliselt
Slovakkias elava alla 6-aastase lapse eest,
alaliselt Slovakkias elavad isikud, kes hoolitsevad täisajaga samuti alaliselt
Slovakkias elava pikaajaliste raskete tervisehäiretega üle 6-aastase lapse eest,
alaliselt Slovakkias elavad isikud, kes on kohustatud liituma vanaduskindlustusega
hooldustoetuse saamise tõttu,
vabatahtlikult vanaduskindlustusega liitunud isikud.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 7
Sotsiaalkindlustusnumber (isikukood)
Kõigil taotlustel, avaldustel või dokumentidel, mille isik sotsiaalkindlusametile esitab,
peab olema tema sotsiaalkindlustusnumber. Kui ei ole määratud teisiti, on isiku
sotsiaalkindlustusnumber sama kui tema isikukood. Numbri kasutamise eesmärk on
kiirendada suhtlemist ametiasutustega ja vähendada eksimisohtu.
Sotsiaalkaitse korraldus
Slovakkia sotsiaalkaitsesüsteem koosneb neljast harust: kaks põhiharu on
tervisekindlustus ja sotsiaalkindlustus; ülejäänud süsteemi moodustavad riiklikud
peretoetused ja sotsiaalabi.
Sotsiaalkindlustus
Rahalisi sotsiaalkindlustushüvitisi haldab riigiasutus sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalkindlustussüsteemi reguleerivate õigusaktide rakendamine kuulub Slovakkias
tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaministeeriumi (Ministerstvo práce, sociálnych vecí a
rodiny) pädevusse. Ministeerium ei sekku siiski otseselt sotsiaalhüvitiste maksmise
eest vastutava sotsiaalkindlustusameti tegevusse. Sotsiaalkindlustuse eest vastutava
ametkonnana on sotsiaalkindlustusamet vahendajaks mitmesuguste asjaomaste
asutuste ja õigustatud isikute vahel, samuti suhetes Euroopa Liidu ja Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi asutustega. Sotsiaalkindlustusametil on
piirkondlikud harukontorid.
Tervishoid
Mitterahalised hüvitised kuuluvad tervishoiuministeeriumi (Ministerstvo zdravotníctva)
pädevusse. Kohustuslik tervisekindlustussüsteem hõlmab ravi raviasutustes ja teatud
ravimeid Kohustuslikku tervisekindlustust osutavad kolm tervisekindlustusasutust.
Enamikku elanikkonnast kindlustab üldise tervisekindlustuse järelevalve amet
(Všeobecná zdravotná poisťovňa). Tervishoiuteenuseid osutavad kogukonna
tervisekeskused, haiglad, polikliinikud, sanatooriumid ja spaad. Sotsiaalsüsteem
kasutab nii riigi kui ka eraõiguslikke tervishoiuasutusi.
Riiklikud perede sotsiaaltoetused
Rahaliste hüvitiste maksmine kuulub Slovakkia tööhõive-, sotsiaal- ja
perekonnaministeeriumi pädevusse. Neid hüvitisi maksab tööhõive-, sotsiaal- ja
perekonnaamet (Úrad práce, sociálnych vecí a rodiny). Maksusoodustuste andmine
kuulub rahandusministeeriumi (Ministerstvo financií) pädevusse ning selle haldamine
toimub maksuameti büroode ja ettevõtete kaudu.
Sotsiaalabi
Rahalised ja mitterahalised hüvitised kuuluvad Slovakkia tööhõive-, sotsiaal- ja
perekonnaministeeriumi, tervishoiuministeeriumi ja iseseisvate kohalike omavalitsuste
pädevusse. Hüvitisi makstakse piiratud töövõimega puudega inimestele, teise isiku
abist sõltuvatele puudega inimestele ja materiaalsetes raskustes olevatele inimestele.
Sotsiaalabi korraldatakse piirkondlike omavalitsuste, tööhõive-, sotsiaal- ja
perekonnaameti piirkondlike büroode, kohalike omavalitsusüksuste ja vabaühenduste
kaudu.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 8
Rahastamine
Rahaliste hüvitiste maksmist rahastatakse kindlustusmaksetest ja nende maksmine
kuulub tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaministeeriumi (Ministerstvo práce, sociálnych
vecí a rodiny) pädevusse. Hüvitisi makstakse peamiselt sotsiaalkindlustusameti
(Sociálna poisťovňa) kaudu.
Töötajate ravi-, haigus-, vanadus- ja töötuskindlustuse makseid maksavad nende
nimel tööandjad. Töötaja makstava osa arvab tööandja palgast maha.
Tervisekindlustust maksavad:
palgatöötajad,
tööandjad,
füüsilisest isikust ettevõtjad,
riik (laste, pensionäride, töötute jt eest).
Haigus-, vanadus- ja invaliidsuskindlustusmakseid maksavad:
palgatöötajad,
tööandjad,
füüsilisest isikust ettevõtjad, kellele on liitumine kohustuslik,
vabatahtlikult kindlustatud (üksnes sotsiaalkindlustus).
Riik maksab vanadus- ja invaliidsuskindlustuse makseid isikute eest, keda on
käsitletud jaotise „Kindlustusskeemiga liitumise kohustus” osa „Muud isikud, kellele
liitumine vanaduspensioniga on kohustuslik” loetelu esimeses kolmes punktis.
Sotsiaalkindlustusamet maksab vanaduskindlustuse makseid tööõnnetuspensioni
saavate isikute eest, kuni nad jõuavad pensioniikka või hakkavad saama eelpensioni.
Invaliidsuskindlustuse või töötuskindlustuse makseid ei pea maksma vanaduspensioni
või ennetähtaegse vanaduspensioni saajad ja invaliidsuspensioni saavad isikud, kelle
töövõimetuse aste on vähemalt 70%. Samamoodi ei pea tööandja maksma oma osa
invaliidsus- või töötuskindlustuse maksetest töötajate eest, kes on liitunud
vanaduskindlustusskeemiga ja saavad vanaduspensioni või ennetähtaegset
vanaduspensioni või vähemalt 70% töövõimetuse eest invaliidsuspensioni.
Õnnetuskindlustuse makseid peavad maksma tööandjad.
Töötuskindlustuse makseid maksavad:
palgatöötajad,
tööandjad,
vabatahtlikult kindlustatud, kes on töötud.
Solidaarsusreservi makseid maksavad:
tööandjad,
füüsilisest isikust ettevõtjad, kellele on vanaduskindlustusega liitumine kohustuslik,
vabatahtlikult vanaduskindlustusega liitunud,
riik maksutuludest.
Kogumispensioni makseid maksavad:
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 9
tööandjad oma töötajate eest,
füüsilisest isikust ettevõtjad, kellele on vanaduskindlustusega liitumine kohustuslik,
vabatahtlikult kogumispensioni skeemiga liitunud isikud.
Riik maksab kogumispensioni makseid isikute eest, kelle eest ta maksab
vanaduskindlustusmakseid. Sotsiaalkindlustusamet maksab kogumispensioni makseid
isikute eest, kellele ta maksab invaliidsus- või tööõnnetuspensioni, kui need isikud olid
liitunud kogumispensioniga, enne kui neil tekkis õigus neid pensione saada.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 10
II peatükk. Tervishoid
Teie õigused tervishoiuteenustele
Tervishoiuteenustele on õigus Slovakkia kõigil alalistel elanikel. Tervishoiuhüvitisi
annavad lepingulised meditsiiniteenuste osutajad tervisekindlustusfondiga sõlmitud
lepingu alusel.
Mida hüvitised hõlmavad?
Riiklik haiguskindlustussüsteem katab üksnes lepinguliste asutuste või arstide
osutatud teenused.
Tervishoiuteenuste eest maksab patsient ise teatud osa. Patsiendi omaosalus on
järgmine:
1,99 eurot vältimatu arstiabi eest;
0,17 eurot iga retsepti eest;
0,07 eurot meditsiinitranspordi iga kilomeetri eest.
Puuetega inimeste transpordi, dialüüsiprogrammis osalevate patsientide ega
onkoloogia- või kirurgilisel ravil olevate patsientide korral omaosalust ei ole. Ravimid,
meditsiinivahendid ja dieettoidud hüvitab riiklik tervisekindlustussüsteem olenevalt
juhtumist kas täielikult või osaliselt.
Hambaravi korral võib vabalt valida lepinguliste hambaarstide vahel.
Hambaraviteenused hüvitatakse vastavalt tervisekindlustusasutuste ja
teenuseosutajate vahel kokku lepitud hindadele. Hambaarsti tehtav läbivaatus on
patsiendile tasuta. Patsient maksab siiski täielikult nende materjalide kasutamise eest,
mida ettenähtud norm ei hõlma.
Tervishoiuteenuste osutamine
Patsient võib pöörduda kelle tahes arsti poole, kellel on leping
haiguskindlustussüsteemiga. Esimese visiidiga sõlmib kindlustatu arstiga kokkuleppe
olla tema registris vähemalt 6 kuud. Patsiendid külastavad eriarste otse või arsti
saatekirja alusel ja võivad haiglat valida.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 11
III peatükk. Rahalised haigushüvitised
Teie õigused rahalistele haigushüvitistele
Palgatöötajatel on õigus rahalistele haigushüvitistele, kui nad
täidavad haigushüvitiste saamise tingimused tervisekindlustuse kehtivuse või pärast
selle lõppemist ravi või õiguste säilimise ajal;
saavad töövõimetusest tingitud mittetöötamise, kehtivate õigusaktidega määratud
pereliikmete hulka kuuluva isiku hooldamise, alla 10-aastase lapse täisajaga
hooldamise, rasedus- ja sünnituspuhkuse või kasulapse hooldamise ajal
sissetulekut, mis on väiksem kui ravikindlustusmaksete arvutamiseks kehtestatud
alammäär.
Kohustuslikult haiguskindlustusskeemiga liitunud füüsiliselt isikust ettevõtjail ja sellega
vabatahtlikult liitunud isikutel on õigus rahalistele haigushüvitistele, kui nad
täidavad haigushüvitiste saamise tingimused tervisekindlustuse kehtivuse või pärast
selle lõppemist ravi või õiguste säilimise ajal;
on hüvitisõiguse tekkimise kuu viimasel päeval tasunud oma
haiguskindlustusmaksed kogu perioodi eest alates (kohustuslikust või
vabatahtlikust) liitumisest kuni hüvitisõiguse tekkimisele eelneva kalendrikuu
viimase päevani.
Rahalised haigushüvitised hõlmavad järgmisi hüvitisi:
haigushüvitised (nemocenské);
sissetuleku asendustoetus (náhrada príjmu);
haige sugulase hooldamise hüvitis (ošetrovné);
võrdsustamishüvitis raseduse ja sünnituse korral (vyrovnávacia dávka);
rasedus- ja sünnitushüvitis (materské).
Haigushüvitis
Töötajal on õigus haigushüvitisele, kui ta puudub ajutiselt töölt haiguse või õnnetuse
tagajärjel või kui ta on karantiinis (mõlemaid käsitatakse ajutise töövõimetusena).
Haigushüvitise maksmine:
algab alates ajutise töövõimetuse 11. päevast;
lõpeb ajutise töövõimetuse lõpule järgneval päeval või päeval, mil isik hakkab
saama pensioni, ennetähtaegset vanaduspensioni või vähemalt 70% töövõimetuse
eest invaliidsuspensioni. Haigushüvitist ei maksta kauem kui 52 nädalat alates
ajutise töövõimetuse tekkimisest.
Kohustuslikult tervisekindlustusega liitunud füüsilistest isikutest ettevõtjail ja
vabatahtlikult liitunutel on samuti õigus haigushüvitisele, kui nad tunnistatakse
ajutiselt töövõimetuks ning nad on töövõimetusele eelneva 2 aasta jooksul olnud
vabatahtlikult kindlustatud vähemalt 270 päeva. Kohustuslikult tervisekindlustusega
liitunud füüsilistest isikutest ettevõtjate ja vabatahtlikult liitunutel õigus
haigushüvitisele:
algab ajutise töövõimetuse 1. päevast;
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 12
lõpeb ajutise töövõimetuse lõpule järgneval päeval või päeval, mil isik hakkab
saama pensioni, ennetähtaegset vanaduspensioni või vähemalt 70% töövõimetuse
eest invaliidsuspensioni. Haigushüvitist ei maksta kauem kui 52 nädalat alates
ajutise töövõimetuse tekkimisest.
Sissetuleku asendustoetus
Ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäänud sissetuleku hüvitist (sissetuleku
asendustoetust) rahastab tööandja esimese 10 kalendripäeva jooksul alates töötaja
haigestumisest. Sissetuleku asendustoetusele on õigus kõigil palgatöötajatel, kes on
tunnistatud haiguse või õnnetuse tagajärjel ajutiselt töövõimetuks või on karantiinis ja
kes täidavad muid seadusjärgseid tingimusi.
Haige sugulase hooldamise hüvitis
Haige sugulase hooldaja hüvitise saamiseks peab kindlustatu (palgatöötaja, füüsilisest
isikust ettevõtja või vabatahtlikult kindlustatu) täitma ühe järgmistest tingimustest:
Ta hoolitseb abikaasa, lapse, üleneja sugulase või abikaasa üleneja sugulase eest,
kes vajab terviseseisundi tõttu pidevalt kõrvalist abi. See vajadus peab olema
tõendatud arstitõendiga.
Ta hoolitseb alla 10-aastase lapse eest ühel järgmistest juhtudest:
laps on karantiinis;
lapse kool või koolieelne asutus on pädevate asutuste poolt suletud või
karantiinis;
lapse eest tavaliselt hoolitsev isik on haige või karantiinis või viibib
sünnitusmajas ega saa seetõttu oma kohustust täita.
Mida hüvitised hõlmavad?
Haigushüvitis
Haigushüvitise suurus on 55% töötajate päevasest põhipalgast iga kalendripäeva eest.
Kohustuslikult liitunud füüsilisest isikust ettevõtjad ja vabatahtlikult kindlustatud
saavad haigushüvitist iga kalendripäeva eest. Hüvitise suurus on:
esimesel 3 päeval 25% kindlustusmaksete arvutamise aluseks olevast
päevasissetulekust (üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad);
alates 4. päevast 55% kindlustusmaksete arvutamise aluseks olevast
päevasissetulekust (palgatöötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad).
Haigushüvitist ei maksta samal ajal rasedus- ja sünnitushüvitisega. Haigushüvitist võib
saada kuni 52 nädalat.
Sissetuleku asendustoetus
Sissetulekute asendustoetuse (üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad) suurus
arvutatakse lähtudes võrdlusperioodist ja kindlustusmaksete arvutamise aluseks
olevast päevapalgast, mis on määratletud samamoodi nagu eelpool käsitletud
haigushüvitiste korral. Sissetulekute asendustoetus on:
ajutise töövõimetuse esimesel 3 päeval 25% kindlustusmaksete arvutamise aluseks
olevast päevasissetulekust;
alates 4. päevast 55% kindlustusmaksete arvutamise aluseks olevast
päevasissetulekust.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 13
Sissetulekute asendustoetus võib olla aluseks olevast palgast suurem protsent, kui
seda nõuab seaduskohane kollektiivleping, kuid see protsent ei tohi siiski olla suurem
kui 80%.
Haige sugulase hooldamise hüvitis
Haige sugulase hooldamise hüvitist makstakse iga kalendripäeva eest alates
1. päevast, mil tekib vajadus hooldada seadusekohase pereliikme või alla 10-aastase
lapse eest. Hüvitise suurus on 55% kindlustusmaksete arvutamise aluseks olevast
päevasissetulekust. Hüvitist haige sugulase hooldamise eest makstakse alates
1. päevast, mil tekib vajadus isikut hooldada, kuni vajaduse lõppemise päevani, kuid
mitte üle 10 päeva. Sotsiaalkindlustusseaduses on ka sätestatud, et kõikidel sugulase
või alla 10-aastase lapse eest hooldamise konkreetsetel juhtudel makstakse toetust
haige sugulase hooldamise eest ainult üks kord ja ainult ühele õigustatud isikule.
Kindlustatu ei saa hüvitist haige sugulase hooldamise eest samal ajal koos järgmiste
hüvitistega:
sissetuleku asendustoetus;
haigushüvitis;
rasedus- ja sünnitushüvitis.
Rahaliste haigushüvitiste taotlemine
Töövõimetuse peab olema tõendanud perearst alates 1. haiguspäevast ja seda võib
läbi vaadata iga 4 nädala tagant. Vahemakse tehakse sotsiaalkindlustusameti kaudu.
Tööandja peab maksma sissetuleku asendustoetust samaks tähtpäevaks nagu
tavaliselt palka, honorari, lisatasu ja kõiki muid töötasu vorme, sealjuures hiljemalt
sellele kuule järgneva kalendrikuu viimaseks päevaks, mille eest hüvitist makstakse.
Töötaja ja tööandja vaidlusi sissetuleku asendustoetuste üle lahendavad pädevad
kohtud.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 14
IV peatükk. Vanemahüvitised
Teie õigused vanemahüvitistele
Rasedus- ja sünnitushüvitis
Igal kindlustatud naisel (palgatöötajal, füüsilisest isikust ettevõtjal või vabatahtlikult
kindlustatul), kes on rase või hoolitseb vastsündinu eest, samuti teistel kindlustatutel,
kes saavad lapse hooldusõiguse (nt lapse isa) on õigus saada rasedus- ja
sünnitushüvitist, kui 2 aasta jooksul enne lapse sündi või lapse perekonda saabumist
on nad tasunud tervisekindlustusmakseid vähemalt 270 päeva. Hüvitise saamise õigus
on haiguskindlustuse kehtivuse jooksul või kaitseperioodi ajal pärast haiguskindlustuse
lõppemist (mis on põhimõtteliselt 7 päeva või raseduse ajal 8 kuud).
Võrdsustamishüvitis raseduse ja sünnituse korral
Võrdsustamishüvitis on sotsiaalkindlustusseadusega ette nähtud ainult
palgatöötajatest naistele. Naistel, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad või
vabatahtlikult kindlustatud, ei ole võrdsustamishüvitisele õigust, sest teisele
ametikohale üleviimisel ei ole mujal kui palgatöötajana töötades sama tähendust.
Palgatöötajast naisel on õigus võrdsustamishüvitisele, kui ta raseduse ajal või
sünnitusele järgneva 9 kuu jooksul viiakse ettevõtte sees teisele töökohale põhjusel,
et tema tavaline töö:
on kehtivate seaduste või eeskirjadega talle keelatud;
on tunnistatud arstitõendiga tema või lapse tervisele potentsiaalselt ohtlikuks ning;
tema palk uuel töökohal on endise töökoha palgast väiksem.
Mida hüvitised hõlmavad?
Rasedus- ja sünnitushüvitis
Kindlustatutel on õigus rasedus- ja sünnitushüvitisele alates 6. nädalast või
8. nädalast enne arsti määratud eeldatavat sünnitustähtaega või sünnituse kuupäeva,
kui see toimus varem. Õigus hakkab kehtima alates lapse sünnikuupäevast. Rasedus-
ja sünnitushüvitist makstakse põhimõtteliselt kokku 34 nädalat.
Üksikemal on õigus rasedus- ja sünnitushüvitisele 37 nädala jooksul alates õiguse
tekkimisest. Mitmike korral on emal õigus rasedus- ja sünnitushüvitisele 43 nädala
jooksul alates õiguse tekkimisest.
Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab vähemalt 14 nädalat ja peab hõlmama 6 esimest
nädalat pärast sünnitust. Need kaks tingimust peavad olema täidetud samal ajal.
Kindlustatul, kes on saanud lapse hooldusõiguse, on õigus saada rasedus- ja
sünnitushüvitist 28 nädalat (või 31 või 37 nädalat) alates õiguse saamisest, kuid mitte
kauem kui ajani, mil laps saab 8-kuuseks.
Hüvitist makstakse iga kalendripäeva eest ja selle suurus on 65% kindlustusmaksete
arvutamise aluseks olevast päevasissetulekust.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 15
Nimetatud päevasissetulek saadakse võrdlusperioodi haiguskindlustusmaksete
arvutamise aluseks olevate maksete (sissetulek) kogusumma jagamisel
võrdlusperioodi päevade arvuga.
Võrdlusperiood on sama kõigis kolmes kindlustatute kategoorias ja vastab üldiselt
lapse sünniaastale eelnenud või lapse perre tuleku aastale eelnenud kalendriaastale.
Võrdsustamishüvitis raseduse ja sünnituse korral
Võrdsustamishüvitist raseduse ja sünnituse korral makstakse iga kalendrikuu eest,
kaasa arvatud teisele töökohale üleviimise alguse ja lõpu kuud, kui üleviimine toimub
kuu keskel. Raseduse ajal peatatakse võrdsustamishüvitise maksmine rasedus- ja
sünnituspuhkuse perioodi algamise päeval ja jätkub pärast selle lõppu.
Võrdsustamishüvitise maksmine lõpetatakse 9 kuud pärast sünnitust.
Võrdsustamishüvitise suurus on 55% kindlustusmaksete arvutamise aluseks oleva
kuusissetuleku (30,4167-kordne kindlustusmaksete arvutamise aluseks olev
päevasissetulek) ja iga teisele töökohale üleviimisele järgneva kalendrikuu
haiguskindlustusmaksete arvutamise aluse vahest.
Sünnitoetus
Slovakkia sotsiaalkindlustussüsteemi raames antakse sünnitoetust (príspevok pri
narodení dieťaťa), mis on kindel ühekordne summa, millega aidatakse katta
vastsündinu esmavajaduste rahuldamisega seotud kulusid. Toetuse taotlus tuleb
esitada 6 kuu jooksul alates lapse sünnist.
Alates 2007. aastast maksab riik sünnitoetuse lisa, et aidata katta suuremaid kulusid,
mis on seotud esmavajaduste rahuldamisega esimese lapse sünni korral, kes peab
olema saanud vähemalt 28-päevaseks.
Korraga vähemalt 3 lapse sünni korral või 2 aasta jooksul teist korda kaksikute sünni
korral võivad vanemad taotleda spetsiaalset aastatoetust, mis on ette nähtud
vanematele (või muudele eestkostjatele) mitmike sünniga seotud suuremate kulude
osaliseks katmiseks.
Perehüvitiste raames on ette nähtud ka regulaarsed kasulaste toetused, et katta
nende vajadusi.
Vanemahüvitiste taotlemine
Mitterahalisi hüvitisi, nt ravi või hambaravi, võimaldab tervishoiusüsteem kõikidele
alalistele elanikele.
Kui õiguslikud tingimused on täidetud, maksab sotsiaalkindlustusamet palgatöötajate,
füüsilisest isikust ettevõtjate ja vabatahtlikult kindlustatute sotsiaalkindlustusskeemi
alusel eelpool nimetatud rahalisi hüvitisi (nt rasedus- ja sünnitushüvitis ning
võrdsustamishüvitis).
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 16
V peatükk. Invaliidsushüvitised
Teie õigused invaliidsushüvitistele
Seaduse kohaselt on invaliid isik, kellel on pikaajaliste tervisehäirete tõttu püsiv
vähemalt 40% töövõimetus. Täielik invaliidsus on määratletud kui üle 70%
töövõimetus võrreldes terve inimesega.
Kui kindlustatul on korraga mitu tervisehäiret, mis vähendavad tema töövõimet, ei
liideta neile vastavaid töövõimetust kokku, vaid töövõimetuse arvutamisel võetakse
arvesse ainult töövõimetuse otseseks põhjuseks olevat tervisehäiret. Teiste
tervisehäirete arvestamiseks võidakse töövõimetust suurendada kuni 10% võrra.
Invaliidsushüvitiste saamiseks peab kindlustatu olema tunnistatud invaliidiks, tal peab
olema piisavalt pikk vanaduskindlustusstaaž ja ta ei tohi invaliidsuse tekkimise ajal
olla pensioniealine ega saada ennetähtaegset vanaduspensioni.
Vähim nõutav kindlustusperiood sõltub vanusest. Selle vähim pikkus on alla 1 aasta
(kuni 20-aastaste korral) ja suurim pikkus on 15 aastat (vähemalt 45-aastaste korral).
Tööõnnetuste või kutsehaiguste korral ja lapseeast alates puudega olnud isikute korral
vähima kindlustusperioodi nõue puudub.
Õigus hüvitisele puudub, kui invaliidsus on tekkinud kindlustatu tahtliku tegevuse
tagajärjel. Kui invaliidsuse põhjustas alkoholi või uimastite kuritarvitamine, makstakse
üksnes 50% hüvitisest.
Mida hüvitised hõlmavad?
Invaliidsuspensioni summa arvutatakse põhimõtteliselt samamoodi kui
vanaduspension. Invaliidsuspensioni summa on samas proportsionaalne puude
astmega, kui see on 41–70%.
Riik pakub ka meditsiinilise rehabilitatsiooni teenust ja ümberõpet, sealhulgas järgmisi
teenuseid:
eriravi sanatooriumis, muud ravikuurid, litsentsitud eriravikuurid ja kohustuslik
rehabilitatsioon vastavalt arsti soovitusele;
riigi toetus tööandjatele, et luua, renoveerida ja tehniliselt hinnata eritöökodade
sisseseadet; hoida puudega töötajaid tööl; tasuda tegevus- ja transpordikulud;
tasuda puudega töötajate kutsekoolituse ja -ettevalmistuse kulud;
järgmised riigi toetused puudega füüsilisest isikust ettevõtjaile: alustustoetused;
tegevustoetused; eritöökodade sisseseade haldamine, uuendamine ja tehniline
hindamine; tegevus- ja transpordikulude katmise toetused; ja toetused
abistamiseks töökohal;
riigi toetus puudega tööotsijaile: hüvitis toidu-, majutus- ja transpordikulude
katmiseks kutsekoolituse ja -ettevalmistuse ajal;
karjäärinõustamine ja töökoha otsimine.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 17
Invaliidsushüvitiste taotlemine
Invaliidsuspensioni taotlus esitatakse sotsiaalkindlustusameti kohalikule büroole.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 18
VI peatükk. Vanaduspensionid ja -hüvitised
Teie õigused vanadushüvitistele
Sotsiaalkindlustuspension
Kindlustatul on õigus saada kohustusliku sotsiaalkindlustussüsteemi alusel
vanaduspensioni, kui ta on vähemalt 15-aastase kindlustusstaažiga ja jõudnud
pensioniikka. Alates 1. jaanuarist 2004 on pensionieaks kehtestatud 62 aastat nii
naistele kui ka meestele. Ühetaoline pensioniiga ei rakendunud koos
sotsiaalkindlustusseaduse jõustumisega, vaid see kehtestatakse järk-järgult 10 aasta
(2004–2014) vältel.
Kogumispensioni süsteem
Kindlustatul on õigus kogumispensioni süsteemi alusel vanaduspensionile kas
ühekordse makse ja regulaarmaksetega makstava pensioni vormis või ainult
ühekordse maksega makstava pensioni vormis, kui ta on jõudnud
vanaduspensioniikka ja tasunud kogumispensioni makseid vähemalt 10 aastat.
Kindlustusperiood
Vanaduspensioni staaži arvutamisel võetakse kohustuslike ja vabatahtlike
kindlustusmaksete tasumise perioode arvesse samamoodi.
Arvesse lähevad ka perioodid, mil kindlustatu on pensionikindlustusmaksete
tasumisest vabastatud sotsiaalseadustikus lubatud põhjusel (nt ajutine töövõimetus,
rasedus- ja sünnituspuhkus, pereliikme hooldamise 10 esimest päeva).
Vanaduskindlustusega vabatahtlikult liitunute ja nende füüsilisest isikust ettevõtjate
korral, kelle vanaduskindlustusega liitumine on kohustuslik, võetakse hüvitiste
arvutamisel arvesse üksnes perioodid, mille eest nad reaalselt tasusid
kindlustusmakseid.
Hüvitiste arvutamisel arvesse võetav kogumispensioni staaž algab süsteemiga
liitumise päevast. Hiljem on staaži arvutamine samasugune kui vanaduskindlustuse
korral.
Vanaduskindlustuse ja kogumispensioni staaži juurdeostmine
Sotsiaalkindlustusseaduse alusel on võimalik tagantjärele osta vanaduskindlustuse
staaži perioodide eest, mil kindlustatu oli üle 16-aastane ja omandas kesk- või
kõrgharidust või oli arvel tööotsijana, kui need perioodid toimusid pärast 31.
detsembrit 2003. Kindlustusstaaži juurdeostmine ei ole ajaliselt piiratud.
Kindlustusstaaži juurdeostmisel valib kindlustatu ise kindlustusmaksete arvutamise
aluseks oleva sissetuleku suuruse juurdeostmise ajal kehtivate võrdlussissetulekute
piirides.
Sotsiaalkindlustusseadus lubab kindlustusstaaži juurde osta ka perioodide eest, mil
kindlustatu ei olnud kohustatud kindlustusega liituma. Samal põhimõttel nagu
eelkirjeldatud pensionikindlustuse staaži, võivad kindlustatud juurde osta ka
kogumispensioni staaži.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 19
Eelpensionihüvitised
Sotsiaalkindlustusskeemi alusel makstakse eelpensionihüvitisi ennetähtaegse
vanaduspensioni (predčasný starobný dôchodok) kujul, kui:
kindlustatu pensionikindlustusstaaž on vähemalt 15 aastat;
ennetähtaegse vanaduspensioni suurus, millele kindlustatul on õigus taotluse
esitamise päeval, on suurem kui 1,2-kordne täiskasvanu elatusmiinimum;
taotlejal on pensionieani jäänud vähemalt 2 aastat;
taotleja ei tööta (st tal ei ole sissetulekut, millelt teha sissemakseid).
Ennetähtaegse vanaduspensioni õigus jõustub taotluse esitamise päeval. Kindlustatu
võib esitada kuni kaks taotlust kalendriaastas. Ennetähtaegse vanaduspensioni
saajatel ei ole õigust saada vanaduspensioni. Kui nad jõuavad pensioniikka, loetakse
nende ennetähtaegne vanaduspension vanaduspensioniks.
Kogumispensioni süsteemi raames võib kindlustatu saada oma eelpensionihüvitisi
kas ühekordse väljamakse ja regulaarmaksete kombinatsioonina või ainult
regulaarmaksetena üksnes siis, kui:
tal on sotsiaalkindlustussüsteemi raames õigus saada ennetähtaegset
vanaduspensioni;
kindlustatu kogumispensioni konto väärtus eelpensioni taotluse esitamise päeval
võimaldab tal saada eluaegset pensioni, mis on vähemalt 0,6-kordne täiskasvanu
elatusmiinimum;
taotlejal on pensionieani jäänud vähemalt 2 aastat ja
taotleja ei tööta (st tal ei ole sissetulekut, millelt teha sissemakseid).
Kui see tingimus (0,6-kordne täiskasvanu elatusmiinimum) ei ole täidetud, välista see
peale õiguse ennetähtaegsele vanaduspensionile kogumispensioni süsteemi raames ka
õiguse ennetähtaegsele vanaduspensionile sotsiaalkindlustussüsteemi raames. Kui
kindlustatu täidab nõutud tingimused, makstakse talle samaaegselt
sotsiaalkindlustussüsteemi ennetähtaegset vanaduspensioni ja kogumispensioni
süsteemi eluaegset eelpensioni.
Mida hüvitised hõlmavad?
Sotsiaalkindlustuspension
Vanaduspension arvutatakse sotsiaalkindlustusseaduses sätestatud valemi alusel.
Ümberjagamisel põhineva rahastamissüsteemi aluseks on kindlustusstaaži pikkus.
Kindlustatule makstava pensioni suurus sõltub kindlustusmaksete arvutamise aluseks
olnud sissetulekust.
Sotsiaalkindlustusseadus lubab (st ei keela) vanaduspensioni saajatele tasustatava töö
tegemist. Kui kindlustatu vastab kõikidele vanaduspensioni saamise tingimustele, kuid
lükkab kutsetegevuse jätkamiseks pensionile jäämist edasi ja maksab seetõttu edasi
pensionikindlustusmakseid, arvestatakse nende täiendavate maksete kestust ja
suurust edaspidi tema pensioni arvutamisel. Kui kindlustatu vastab kõigile
vanaduspensioni saamise tingimustele ja teeb selle pensioni saamisega samal ajal
tasustatavat tööd, palgatöötajana või muul viisil, võides jätkata vabatahtlikult
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 20
vanaduskindlustusmaksete tegemist, korrigeeritakse makstava pensioni suurust
vastavalt täiendavate maksete kestusele ja suurusele, kuid ainult 50% ulatuses.
Riiklikule pensionile ei ole seadusega ette nähtud miinimum- ega maksimummäära.
Kogumispensioni süsteem
Vanaduspensioni makstakse kas ühekordse väljamakse ja regulaarmaksete
kombinatsioonina või ainult regulaarmaksetena.
Esimese skeemi korral saab kindlustatu osa oma kogutud pensionist igakuiste
väljamaksetena kindlaksmääratud perioodi jooksul (nn ühekordne väljamakse) ning
ülejäänu arvutatakse ümber eluaegseks pensioniks, mida makstakse kindlustusseltsi
kaudu (regulaarmaksed).
Regulaarmakseid makstakse mõlema variandi korral ühtmoodi. Selle variandi saab
valida üksnes siis, kui kogumispensioni haldava ettevõtte ülekantud vara väärtus on
piisav, et maksta eluaegset pensioni, mis on suurem kui 60% täiskasvanu
elatusmiinimumist.
Kogumispensioni haldaja omakorda teeb kindlustatule määratud perioodi jooksul
igakuised väljamakseid, mis vastavad pensionihoiuse vabale jäägile pärast vahendite
ülekandmist eluaegse pensioni väljaostmiseks. Kindlustatu valib taotluse esitamisel
pensionihoiuse väljamaksmise perioodi, mis ei tohi olla lühem kui 1 kuu.
Pensionihoiuse igakuise väljamakse summa arvutab kogumispensioni haldaja vastavalt
pensioni väljamaksmise taotluse esitamise päeval olemasoleva vaba jäägi ja
kindlaksmääratud igakuiste väljamaksete arvu jagatisele.
Ainult regulaarmaksete skeemi korral arvutatakse pensioni väljavõtnud kindlustatu
kogumispensioni arve tervikuna ümber eluaegseks pensioniks, mida makstakse tema
valitud kindlustusseltsi kaudu. Kindlustatu kogumispensioni haldaja kannab valitud
pensionikindlustusseltsile üle eluaegse pensioni väljaostmiseks vajalikud vahendid
(rahas või muus varas). Kohe pärast vahendite laekumist peab pensionikindlustusselts
sõlmima pensionisaajaga eluaegse vanaduspensioni maksmise lepingu.
Kogumispensioni skeemi eluaegset vanaduspensioni maksab kindlustatu valitud
kindlustusselts ja selle summa arvutatakse seadusekohaste valemite alusel, ent
kindlustatule makstava pensioni suurus ei tohi olla väiksem kui minimaalne pension,
mis arvutatakse deklareeritud sissetuleku alusel vastavalt kogumispensioni käsitleva
ja teisi seadusi muutva ja täiendava ning teiste seadustega muudetud seaduse nr
43/2004 1. lisale. Pensionihoiusega variantide korral kogumispensioni haldajate
tehtavad igakuised väljamaksed sõltuvad vabast jäägist pärast eluaegse pensioni
väljaostmiseks vajalike vahendite ülekandmist valitud kindlustusseltsile.
Riiklikule pensionile ei ole seadusega ette nähtud miinimum- ega maksimummäära.
Eelpensionihüvitised
Sotsiaalkindlustussüsteemi alusel makstava ennetähtaegse vanaduspensioni
igakuiste väljamaksete summa arvutatakse samamoodi nagu vanaduspensioni korral,
kusjuures sel viisil leitud summat vähendatakse 0,5% võrra iga kuu või kuu osa kohta,
mis jääb puudu ennetähtaegse vanaduspensioni taotlemise kuupäeval taotleja
pensioniikka jõudmise kuupäevast.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 21
Kogumispensioni süsteemi raames makstava ennetähtaegse vanaduspensioni suurus
arvutatakse sotsiaalseadustikus sätestatud valemite alusel. Kindlustatule makstava
pensioni suurus ei tohi olla väiksem kui minimaalne pension, mis arvutatakse
deklareeritud sissetuleku alusel vastavalt kogumispensioni käsitleva ja teisi seadusi
muutva ja täiendava ning teiste seadustega muudetud seaduse nr 43/2004 1. lisale.
Pensionihoiusega variantide korral kogumispensioni haldajate tehtavad igakuised
väljamaksed sõltuvad vabast jäägist pärast eluaegse pensioni väljaostmiseks vajalike
vahendite ülekandmist valitud kindlustusseltsile.
Vanadushüvitiste taotlemine
Pensioni taotlemine
Eelpensioni taotlused koos kõigi tõendavate dokumentidega tuleb esitada kirjalikult
sotsiaalkindlustusameti kohalikule büroole. Kui kindlustatu taotleb samal ajal
kogumispensioni süsteemi pensioni, peab ta esitama vastavad dokumendid oma
kogumispensioni haldajale.
Ennetähtaegse vanaduspensioni taotlemine
Ennetähtaegse vanaduspensioni saamiseks peab kindlustatu esitama taotluse koos
kõikide tõendavate dokumentidega kirjalikult sotsiaalkindlustusameti kohalikule
büroole. Kui kindlustatu taotleb samal ajal kogumispensioni süsteemi ennetähtaegset
vanaduspensioni, peab ta esitama vastavad dokumendid oma kogumispensioni
haldajale.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 22
VII peatükk. Toitjakaotushüvitised
Teie õigused toitjakaotushüvitistele
Lesehüvitis
Tingimused sotsiaalkindlustussüsteemi lesehüvitise saamiseks on järgmised:
surnud abikaasa sai surma ajal:
vanaduspensioni;
ennetähtaegset vanaduspensioni või
invaliidsuspensioni;
surnud abikaasa korral olid surma ajal täidetud invaliidsuspensioni või
vanaduspensioni saamise tingimused või
abikaasa suri tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.
Lesehüvitise õiguse saamisel ei ole ajalisi piiranguid. See tähendab, et olenemata
sellest, kui palju aega on surmast möödunud, tekib lese õigus lesepensionile hetkel,
mil ta täidab ühe seadusega sätestatud tingimustest.
Õigus lesepensionile lõpeb, kui lesk taasabiellub või kui ta tunnistatakse kohtu
otsusega süüdi surnud abikaasa tahtlikus tapmises.
Kindlustatu lesel on õigus saada kogumispensioni süsteemi raames lesepensioni, kui
kindlustatu sai surma ajal sama skeemi alusel vanadus- või eelpensioni.
Orvupension
Surnud isiku kuni 26-aastasel ülalpeetaval lapsel on õigus orvupensionile, kui surnud
vanem sai surma hetkel vanaduspensioni või ennetähtaegset vanaduspensioni või kui
surnud vanem vastas surma hetkel invaliidsus- või vanaduspensioni saamise
tingimustele või suri tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel. Õigus orvupensionile
lõpeb, kui laps lõpetab põhi-, kesk- või ülikooli või ta lapsendatakse teise perekonda.
Lapsendamise tühistamise korral õigus taastub. Õigus orvupensionile lõpeb, kui orb
tunnistatakse kohtu otsusega süüdi surnud vanema tahtlikus tapmises. Seadus ei tee
vahet ühe ja mõlemad vanemad kaotanud lastel. Kehtivad õigusaktid näevad siiski
lastele ette orvupensioni 40% ulatuses kummagi surnud vanema pensionist.
Kuni 26-aastasel lapsel, kes oli surnud isiku ülalpeetav on õigus saada
kogumispensioni süsteemi raames orvupensioni, kui surnud vanem sai surma ajal
sama süsteemi raames vanadus- või eelpensioni. Õigus lõpeb püsivalt, kui kolmas
isik lapse lapsendab.
Mida hüvitised hõlmavad?
Isiku surma järel makstavate toitjakaotuspensionide (lesepension, orvupension)
kogusumma ei tohi ületada pensioni, millele isikul oli eluajal õigus. See tähendab, et
kui ametliku korra järgi (60% lesepensioniks ja 40% orvupensioniks igale surnud isiku
ülalpeetavale lapsele) arvutatud toitjakaotuspensionide kogusumma ületab surnud
kindlustatule makstud pensioni, vähendatakse väljamakstavaid summasid
proportsionaalselt.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 23
Lesehüvitis
Lesepension on 60% surnud kindlustatu pensionist. Seda makstakse ühe aasta jooksul
alates surmakuupäevast. Surnud isiku abikaasal on õigus saada lesepensioni kauem,
kui ta vastab ühele järgmistest tingimustest:
hoolitseb ülalpeetava lapse eest, kes saab sama isiku surma tõttu orvupensioni või
on kasvanud surnud isiku perekonnas (tema enda laps või lese lapsendatud laps või
abielu jooksul kohtu otsusega ühe abikaasa hooldamisele antud laps);
on puudega ning tema töövõimetus on vähemalt 70%;
on jõudnud vanaduspensioniikka;
on üles kasvatanud vähemalt 3 last;
on üles kasvatanud 2 last ja saanud 52-aastaseks.
Kogumispensioni süsteemi alusel makstakse lesepensioni samal kujul nagu surnud
kindlustatu algset pensioni. Kui surnud kindlustatu oli võtnud pensioni või
ennetähtaegse vanaduspensioni välja üksnes eluaegse pensionina
(regulaarmaksetena), muudab talle pensioni või eelpensioni maksnud kindlustusselts
selle lesepensioniks, mis on 60% summast, mida maksti kindlustatule tema surma
ajal.
Kui surnud kindlustatu oli võtnud pensioni või eelpensioni välja pensionihoiusega
variandi kujul (ühekordne väljamakse + regulaarmaksed), jätkab kogumispensioni
haldaja kindlustatu lesele vaba jäägi arvelt igakuiste väljamaksete tegemist samas
summas ja sama aja jooksul nagu enne kindlustatu surma. Samal ajal muudab surnud
kindlustatule eluaegset vanadus- või ennetähtaegset vanaduspensioni maksnud
kindlustusselts selle lesepensioniks, mis on 60% summast, mida maksti kindlustatule
tema surma ajal.
Ka sel juhul ei tohi isiku surma järel makstavate toitjakaotuspensionide (lesepension,
orvupension) kogusumma ületada vanadus- või eelpensioni, mida isik sai eluajal.
Kogumispensioni haldaja tehtavad igakuised pensionihoiuse väljamaksed jagatakse
võrdseteks osadeks lese ja kõikide surnud isiku ülalpeetavate laste vahel nii, et
väljamakstav summa ei ületa 100% kindlustatule tehtud igakuistest väljamaksetest.
Orvupension
Orvupension ühe lapse kohta on 40% vanadus- või invaliidsuspensionist, millele
surnud vanemal surma ajal oli või oleks olnud õigus.
Kogumispensioni süsteemi alusel makstakse orvupensioni samal kujul nagu surnud
kindlustatu algset ennetähtaegset pensioni või vanaduspensioni. Kui surnud
kindlustatu oli võtnud pensioni või ennetähtaegse vanaduspensioni välja üksnes
eluaegse pensionina (regulaarmaksetena), muudab talle pensioni või eelpensioni
maksnud kindlustusselts selle orvupensioniks, mis on 40% summast, mida maksti
kindlustatule tema surma ajal.
Kui surnud kindlustatu oli võtnud pensioni või eelpensioni välja pensionihoiusega
variandi kujul (ühekordne väljamakse + regulaarmaksed), jätkab kogumispensioni
haldaja orvule vaba jäägi arvelt igakuiste väljamaksete tegemist samas summas ja
sama aja jooksul nagu enne kindlustatu surma. Samal ajal muudab surnud
kindlustatule eluaegset vanadus- või ennetähtaegset vanaduspensioni maksnud
kindlustusselts selle orvupensioniks, mis on 40% summast, mida maksti kindlustatule
tema surma ajal. Seda summat võib kohandada, kui on vaja hoida kõikide
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 24
toitjakaotuspensionide kogusumma väiksemana kui 100% algsest pensionist (vt
lesepension).
Matusetoetus
Slovakkia sotsiaalseadustikuga on ette nähtud ka matusetoetus (príspevok na
pohreb), mis seisneb matusekulude osalises kandmises riigi poolt. Ühekordne summa
(79,67 eurot) makstakse välja matuse organiseerijale.
Toitjakaotushüvitiste taotlemine
Toitjakaotuspensionide taotlused koos kõigi vajalike dokumentidega tuleb esitada
kirjalikult sotsiaalkindlustusameti kohalikule büroole. Kui samal ajal taotletakse
toitjakaotuspensioni ka kogumispensioni süsteemi raames, tuleb dokumendid esitada
surnud isikule pensioni maksnud kindlustusseltsile ja vajaduse korral pensionihoiust
välja maksnud kogumispensioni haldavajale. Taotlused peavad sisaldama kõiki taotleja
õiguste hindamiseks vajalikke andmeid ja olema esitatud koos kõigi nõutavate
dokumentidega.
Matusetoetus
Taotleja peab esitama surmatoetuse taotluse tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaameti
surnud isiku viimase ajutise või alalise elukoha järgsele büroole. Taotluse peavad
kinnitama nii matusebüroo kui ka surmakoha tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaameti
büroo, kus on ka olemas taotlusvormid.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 25
VIII peatükk. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitised
Teie õigused tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitistele
Õnnetuskindlustus on kohustuslik kõigile tööandjaile, kes annavad tööd vähemalt
ühele töötajale, ja see peab katma kõiki palgatöötajaid.
Tööõnnetuskindlustuse süsteem kaitseb peale tööandjale heaks töölepingu alusel
töötajate ka neid, kes töötavad töövõtulepingu (tellimuse) või õppepraktika lepingu
alusel.
Tööõnnetuskindlustuse süsteem näeb ette mitu isikukategooriat, kelle
tööõnnetushüvitisi rahastab riik:
õpilased ja üliõpilased;
vabatahtlikud tuletõrjujad, kaevanduste päästetöötajad, Punase Risti vabatahtlikud
ja mägipäästetöötajad;
vabatahtlikud, kes osalevad päästetöödel pärast katastroofe või loodusõnnetusi või
nende tagajärgede likvideerimisel.
Et õnnetuskindlustuse süsteem põhineb eeldusel, et tööandja vastutab oma töötajate
eest tööõnnetuse või kutsehaiguse korral, ei ole kindlustatul õnnetuskindlustuse
hüvitistele õigust juhul, kui tööandja tõendab, et ta ei saa mingil juhul vastutada
juhtunu eest.
Mida hüvitised hõlmavad?
Õnnetuskindlustuse süsteemi eesmärk on säilitada kannatanu netopalk, mida ta sai
enne tööõnnetust või kutsehaigust, ning seepärast arvutatakse õnnetuskindlustuse
maksed ja hüvitised kindlustatu brutopalga põhjal. Arvutamisel ei ole ette nähtud
sissetuleku ülempiiri, nagu haigus-, vanadus- ja töötuskindlustuse ning tagatisfondi
korral.
Tööõnnetuskindlustuse süsteem annab õiguse järgmistele hüvitistele:
täiendav tööõnnetushüvitis (úrazový príplatok);
tööõnnetuspension (úrazová renta);
ühekordne hüvitis (jednorazové vyrovnanie);
toitjakaotuselatis (pozostalostná úrazová renta) ja ühekordne
kompensatsioonihüvitis (jednorazové odškodnenie);
rehabilitatsioonihüvitis (rehabilitačné) ja ümberõppehüvitis (rekvalifikačné).
Täiendav tööõnnetushüvitis
Täiendav tööõnnetushüvitis on rahaline hüvitis, mida makstakse kindlustatule
tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõimetuse korral. Hüvitise suurus võrdub
ohvrile makstava haigushüvitise ning sissetuleku asendustoetuse ja talle enne
õnnetust või haigust makstud netopalga vahega.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 26
Tööõnnetuspension
Tööõnnetuspensioni makstakse isikule, kelle tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud
töövõimetus on vähemalt 40%. Töövõimetuse hinnatakse vastavalt kannatanu
kutsetegevusele vahetult enne õnnetust või haigust. Hüvitise suurus lähtub 80%
kindlustusmaksete arvutamise aluseks olevast palgast (st ligikaudu kindlustatu
netopalk) ja töövõimetuse protsendist. Kui kannatanu saab ka invaliidsuspensioni,
vähendatakse tööõnnetuspensioni summat invaliidsuspensioni summa võrra.
Kui kindlustatu terviseseisundi muutused mõjutavad töövõimetust (kuid püsib
vähemalt 40% töövõimetus), muudetakse vastavalt tööõnnetuspensioni suurust.
Õigus tööõnnetuspensionile lõpeb, kui kindlustatu jõuab pensioniikka või hakkab
saama ennetähtaegset vanaduspensioni.
Ühekordne hüvitis
Ühekordset hüvitist makstakse, kui tööõnnetuse või kutsehaigusega kaasneb 10–40%
töövõimetus. Summa arvutamisel lähtutakse kindlustatu brutopalgast enne õnnetust
või haigust ja töövõimetuse protsendist.
Toitjakaotuselatis ja ühekordne kompensatsioonihüvitis
Kui tööõnnetus või kutsehaigus põhjustab kindlustatu surma, näeb õnnetuskindlustuse
süsteem ette hüvitised kindlustatu pereliikmetele. Nendeks hüvitisteks võivad olla
toitjakaotuselatis või ühekordne kompensatsioonihüvitis. Elatist makstakse, kui surnud
kindlustatule oli pandud kohtu otsusega elatise maksmise kohustus; muudel juhtudel
makstakse lesele ja tema ülalpeetavatele lastele ühekordne kompensatsioonihüvitis.
Õigus elatisele lõpeb päeval, kui hukkunu saanuks pensioniealiseks.
Rehabilitatsiooni- ja ümberõppehüvitis
Rehabilitatsioonihüvitist võib maksta rehabilitatsiooniprogrammis osalejale. Samuti
võib ümberõppehüvitist maksta ümberõppeprogrammis osalejale. Nende hüvitiste
maksmise üle otsustab sotsiaalkindlustusamet ja neid makstakse kuni 6 kuud.
Kumbagi hüvitist ei maksta samal ajal vanaduspensioniga. Kui taastusravi- või
ümberõppetaotlus saab positiivse vastuse, annab see automaatselt õiguse vastavale
toetusele. Hüvitise suurus on 80% kindlustusmaksete arvutamise aluseks olevast
päevasissetulekust (õnnetusele eelnenud kalendriaasta keskmine päevasissetulek).
Muud hüvitised
Teised tööõnnetuskindlustuse süsteemi hüvitised on järgmised:
valuraha (náhrada za bolesť) ja vähenenud sotsiaalsete võimaluste kompensatsioon
(náhrada za sťaženie spoločenského uplatnenia);
tervisekindlustussüsteemi raames kaetava ulatust ületavate ravikulude hüvitis;
kindlasummaline matusetoetus, mis makstakse õigustatud hüvitisesaajaile
ühekordse maksena (vt peatükk „Toitjakaotushüvitised“).
Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste taotlemine
Tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste taotlused koos kõikide vajalike dokumentidega
tuleb esitada kirjalikult sotsiaalkindlustusameti kohalikule büroole.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 27
IX peatükk. Perehüvitised
Teie õigused peretoetustele
Lapse- ja vanematoetust makstakse ülalpeetavate lastega vanematele,
kasuvanematele ja laste eestkostjatele, seda olenemata sellest, kas nad on
palgatöötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad või töötud. Lapse- ja vanematoetus on
üldistest maksudest rahastatavad mitteosamakselised hüvitised ning nende suurus ei
sõltu õigustatud isiku sissetulekust ega ülalpeetavate laste vanusest. Teiste Euroopa
Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi ja ka teatud kolmandate
riikide kodanikel on peretoetuste osas samad õigused ja kohustused nagu Slovakkia
kodanikel.
Lapsetoetus
Lapsetoetust (prídavok na dieťa) maksab riik kõikidele, kes peavad kandma
ülalpeetava lapse kasvatamise ja ülalpidamise kulusid, kui nad täidavad järgmised
tingimused:
laps on toetusesaaja ülalpidamisel;
toetusesaaja on Slovakkia alaline või ajutine elanik (see nõue ei kehti Euroopa
Liidust, Euroopa Majanduspiirkonnast või Šveitsist tulnud võõrtöötajatele);
ülalpeetav laps on Slovakkia alaline või ajutine elanik (see nõue ei kehti Euroopa
Liidust, Euroopa Majanduspiirkonnast või Šveitsist tulnud võõrtöötajate
pereliikmetele).
Vanematoetus
Vanematoetus (rodičovský príspevok) on sotsiaalhüvitis, millega riik toetab vanemaid
või kasuvanemaid laste kasvatamisel ja ülalpidamisel üldjuhul kuni lapse 3-aastaseks
saamiseni, pikaajaliste tervisehäiretega laste korral kuni 6-aastaseks saamiseni.
Vanemal on õigus vanematoetusele, kui täidetud on järgmised tingimused:
vanem hoolitseb tavapäraselt lapse eest;
laps on toetusesaaja ülalpidamisel;
taotleja on Slovakkia alaline või ajutine elanik (see nõue ei kehti Euroopa Liidust,
Euroopa Majanduspiirkonnast või Šveitsist tulnud võõrtöötajatele);
ülalpeetav laps on Slovakkia alaline või ajutine elanik (see nõue ei kehti Euroopa
Liidust, Euroopa Majanduspiirkonnast või Šveitsist tulnud võõrtöötajate
pereliikmetele).
Lapsehoiutoetused
Maksusoodustust (daňový bonus) saavad vanemad, kes on riigi alalised või ajutised
elanikud, kes hoolitsevad lapse eest hoolduspere või kasuvanematena ning kelle
sisetulek ületab miinimumkuupalga 6 korda ja kes peavad ülal kuni 25-aastast last.
Lapsehooldustoetust (príspevok na starostlivosť o dieťa) makstakse isikutele, kes
töötavad või õpivad ja hoolitsevad lapse eest. Seda makstakse, kui nii laps kui ka
õigustatud isikud on Slovakkia alalised või ajutised elanikud.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 28
Sünnitoetus
Vt peatükk „Vanemahüvitised“.
Hoolduspere hüvitised
Isikutel, kes hooldavad lapsi, kes on antud perekonda hooldamisele või eestkostele
kohtu otsusega, on õigus hoolduspere hüvitistele.
Mida hüvitised hõlmavad?
Lapsetoetus
Lapsetoetus on kindla suurusega ega sõltu ei vanemate sissetulekust ega lapse
vanusest või laste arvust. Seda makstakse kord kuus iga ülalpeetava lapse eest;
toetust võib saada korraga mitme lapse eest. Toetust makstakse täies ulatuses kogu
kalendrikuu eest, isegi kui hüvitise saamise tingimused olid täidetud sellest kuust
ainult osa vältel. Kindlasummalise lapsetoetuse suurust muudetakse Slovaki Vabariigi
valitsuse määrusega iga aasta 1. septembril. Praegu on see summa 21,99 eurot lapse
kohta.
Lapsetoetust makstakse lapse koolikohustusliku ea lõpuni, milleks praegu on 16
aastat. Maksmise aega võib pikendada kuni lapse 25-aastaseks saamiseni, kui laps
õpib päevases õppevormis või omandab kutseharidust ja tal ei ole isiklikku
sissetulekut. Kui laps ei suuda pikaajaliste tervisehäirete tõttu omandada päevases
õppevormis kõrgharidust või kutseharidust, makstakse lapsetoetust kuni tema 18-
aastaseks saamiseni.
Hüvitisesaaja peab teatama 8 päeva jooksul tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaametile
kõikidest muudatustest asjaoludes, mis võivad mõjutada hüvitise saamise õigust,
hüvitise suurust või kestust.
Ühe ja sama ülalpeetava lapse eest makstakse lapsetoetust ainult ühele isikule, isegi
kui hüvitise maksmise tingimustele vastab mitu isikut. Lapsetoetusele on õigus:
ülalpeetava lapse ühel vanemal (või lapsendajal);
lapse eestkostjal;
täiskasvanud lapsel, kellel ei ole isiklikku sissetulekut ega lapsi ja kelle vanematel
on ülalpidamiskohustus või kes on abielus või lahutatud.
Vanematoetus
Vanematoetus on kindla suurusega, see ei sõltu perekonna sissetulekust ja seda
makstakse kord kuus. Kui ühel vanematest on samal ajal õigus rasedus- ja
sünnitushüvitisele, mis on väiksem kui vanematoetus, makstakse viimast summa
ulatuses, mis võrdub vanematoetuse ning rasedus- ja sünnitushüvitise vahega.
Vanematoetust ei maksta, kui hüvitisesaaja saab rasedus- ja sünnitushüvitist, mis on
suurem kui vanematoetus. Vanematoetuse suurust muudetakse Slovakkia valitsuse
määrusega iga aasta 1. septembril. Praegu on vanematoetus 194,70 eurot. Mitmike
(kaksikute, kolmikute jne) sünni korral suurendatakse seda summat 25% lapse kohta.
Toetust vähendatakse 50% võrra, kui vanemad ei taga oma lapsele kohustuslikku
kooliharidust.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 29
Hüvitisesaaja peab teatama 8 päeva jooksul tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaametile
kõikidest muudatustest asjaoludes, mis võivad mõjutada hüvitise saamise õigust,
hüvitise suurust või kestust.
Vanematoetust võidakse maksta lapse ühele vanemale või eeskostjale.
Lapsehoiutoetused
Lapsehoiutoetus on riigieelarvest rahastatav maksusoodustus, mis seisneb tulumaksu
vähendamises 20,03 euro võrra kuus lapse kohta.
Lapsehoiutoetus on riigi toetus vanematele või kasuvanematele (kes ei saa
vanematoetust) lapsehoolduskulude katmisel. Toetuse summa vastab
dokumenteeritud kulutustele vanematoetuse ulatuses, kui last hooldab ametlik
hooldaja, või on kuni 25% vanematoetusest, kui last hooldab isik, kes ei ole füüsilisest
isikust ettevõtja (nt vanavanem) või kes ei ole lapse ametlik hooldaja.
Sünnitoetus
Vt peatükk „Vanemahüvitised“.
Hoolduspere hüvitised
Ühekordsed hüvitised
Ühekordseid hüvitisi makstakse hooldusperekonnas hooldamise alguses või lõpus.
Regulaarseid hüvitisi makstakse õigustatud isikutele (v.a väikelaste kasuvanemad või
kohtu otsusega seatud ajutised eeskostjad) lapse perekonnas hooldamise kestel, kui
nad ei saa samal ajal riigilt mingisugust muud sotsiaalabi, mis juhul need regulaarsed
hüvitised on üksnes täiendavaks sotsiaalabiks.
Hoolduspere ühekordsete hüvitiste eesmärk on tagada laste teatud põhivajaduste
katmine. Neid antakse kõigile väikelastele, kes olid vahetult enne hooldusperre
andmist lastekodus. Neid võidakse anda ka lastele, kes ei olnud enne hooldusperre
andmist lastekodus, kuid kellel ei ole enda vara – see on jäetud tööhõive-, sotsiaal- ja
perekonnaameti otsustada, kes hüvitist maksab.
Elluastumise ühekordne hüvitis on ette nähtud hooldusperest iseseisvasse ellu
astuvate laste aitamiseks. Hüvitist makstakse täisealiseks saavale lapsele.
Kasuvanemate regulaarne hüvitis
Hüvitise eesmärk on toetada kasuvanemaid, kes hoolitsevad vähemalt ühe nende
eestkoste alla antud lapse eest. Seda ülesannet tuleb täita isiklikult väljaspool
eestkosteasutusi ning see võib kehtida ka laste kohta, kes on kasuperes ajutiselt enne
mujale paigutamist. Neid hüvitisi ei saa taotleda otseliinis sugulased (vanavanemad,
vaarvanemad). Et aidata kaasa peresidemete säilitamisele, suurendatakse hüvitisi
samast perest vähemalt 3 lapse hooldamise korral.
Hüvitist ei maksta, kui kasuvanem või tema abikaasa saab samal ajal rasedus- ja
sünnitushüvitist (vastavalt sotsiaalkindlustusseadusele), haigushüvitisi või välisriikide
makstavaid samalaadseid hüvitisi.
Kasuvanemate regulaarsed erihüvitised
Hüvitiste eesmärk on toetada kasuvanemaid, kes hoolitsevad raske puudega lapse
eest, kui nad ega laps ei saa muud selleks otstarbeks ettenähtud rahalist abi ja kui
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 30
hooldamine toimub isiklikult väljaspool eestkosteasutusi (vastavalt sotsiaalabi
seaduses sätestatule).
Peretoetuste taotlemine
Lapse- ja vanematoetuste kirjalikud taotlused tuleb esitada tööhõive-, sotsiaal- ja
perekonnaameti ajutise või alalise elukoha järgsele büroole. Büroodes on olemas
taotlusvormid ja vajalike dokumentide loetelud. Kui ülalpeetav laps elab teises
Euroopa Liidu liikmesriigis, võetakse arvesse Euroopa Liidu sotsiaalkaitse
koordinatsioonisätteid.
Kasuvanemate hüvitiste taotlused tuleb esitada tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaameti
alalise elukoha järgsele büroole. Need bürood on ka hüvitise haldajad. Õigus
hüvitistele on seotud lapse ainelise olukorraga, mida büroo hindab sõltumatult. Otsus
tuleb teha 30 päeva jooksul.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 31
X peatükk. Töötus
Teie õigused töötushüvitistele
Töötuskindlustusega kaetud isikutel (palgatöötajatel ja töötuskindlustusega
vabatahtlikult liitunutel) on õigus töötushüvitistele (dávka v nezamestnanosti), kui nad
on tööotsijana registreerumisele eelnenud 3 aasta jooksul maksnud
töötuskindlustusmakseid kokku vähemalt 2 aastat.
Kindlustusperioode võetakse arvesse ainult üks kord: see tähendab, et arvesse ei
võeta kindlustusperioode, mille alusel seda hüvitist on varem juba makstud.
Vanadus- või ennetähtaegse vanaduspensioni või vähemalt 70% töövõimetuse eest
invaliidsuspensioni saajale ei maksta samal ajal töötushüvitist. Kindlustatutele ei
maksta töötushüvitist päevade eest, mil nad on saanud haigushüvitist, haige sugulase
hooldushüvitist, rasedus- ja sünnitushüvitist või vanematoetust.
Mida hüvitised hõlmavad?
Töötushüvitist makstakse kuni 6 kuu jooksul.
Tähtajalise töölepingu lõppemise järel tööotsijana registreeritud kindlustatutel on
õigus töötushüvitisele, kui nad tööotsijana registreerimisele eelnenud 3 aasta jooksul
on maksnud töötuskindlustuse osamakseid seoses tähtajalise töölepinguga
töötamisega või on teinud töötuskindlustuse vabatahtlikke osamakseid vähemalt
2 aastat ja;
ei ole võtnud töötushüvitist välja mis tahes muul põhjusel.
Sellisel juhul makstakse hüvitisi kuni 4 kuud.
Kui kindlustatu täidab kõik seaduses nõutud tingimused töötushüvitiste saamiseks,
makstakse talle toetust, mis on 50% tema kindlustusmaksete aluseks olevast
päevasissetulekust.
Töötushüvitiste taotlemine
Kui eelnimetatud tingimused on täidetud, jõustub õigus töötushüvitistele kindlustatu
tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaameti büroos tööotsijana registreerimise päeval ja
lõpeb seadusega määratud hüvitusperioodi lõppedes. Õigus hüvitisele lõpeb ka
kindlustatu tööotsijate registrist kustutamise päeval. Hüvitist maksab
sotsiaalkindlustusamet.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 32
XI peatükk. Toimetulekutoetused
Teie õigused toimetulekutoetustele
Mitteosamakselised rahalised erihüvitised
Vt punkt „Mida hüvitised hõlmavad?”.
Toimetulekutoetus (pomoc v hmotnej núdzi)
Toimetulekutoetus on üldine, mitteosamakseliste hüvitiste skeem, mida rahastatakse
maksude kaudu ning mille eesmärk on tagada miinimumsissetulek neile, kes ei suuda
tagada eluks vajalikke põhitingimusi. Skeemi hüvitiste suurus oleneb leibkonna
suurusest. Toimetulekutoetust antakse subjektiivse (mittediskretsionaarse) õiguse
alusel.
Toimetulekuhüvitis (dávka v hmotnej núdzi)
Toimetulekuhüvitis on sissetulekust sõltuv hüvitis, mida antakse Slovakkia alalistele
või alalistele elanikele, kes on toimetulekuraskustes, st nende sissetulek on väiksem
kui elatusmiinimum (životné minimum) ja nad ei suuda tagada enda sissetulekut.
Elatusmiinimum on minimaalne sissetulekutase, millest väiksema sissetuleku korral
käsitatakse isikut kui toimetulekuraskustes olevat isikut. Elatusmiinimum katab
põhiliselt ühe sooja eine päevas, vajalikud rõivad ja eluaseme.
Mida hüvitised hõlmavad?
Mitteosamakselised rahalised erihüvitised
Ainsaks sissetulekuks olevate pensionide kohandamine enne 1. jaanuari 2004
Kui vanaduspensioni, proportsionaalset vanaduspensioni, invaliidsuspensioni,
lesepensioni või mõlemad vanemad kaotanud lapse orvupensioni kohandati 31.
detsembril 2003 põhjusel, et see oli pensionisaaja ainus sissetulek, makstakse seda
pärast 31. detsembrit 2003 kuni 31. detsembrini 2003 kehtinud sätetega määratud
tingimustel ja 31. detsembril 2003 kehtestatud summas. Lisaks arvutatakse need
pensionid ümber 1. jaanuaril 2004 jõustunud sätete järgi.
Ainsaks sissetulekuks oleva vanaduspensioni, proportsionaalse vanaduspensioni või
invaliidsuspensioni kohandamise summa ei lähe arvesse lesepensioni ja orvupensioni
summa määramisel.
Enne 1. jaanuari 2004 määratud sotsiaalpension
31. detsembril 2003 makstud sotsiaalpensioni maksmist jätkatakse pärast seda
kuupäeva kuni 31. detsembrini 2003 kehtinud sätetega määratud tingimustel ja enne
nimetatud kuupäeva kehtestatud summas. Sotsiaalpensioni määramine ja maksmine
kuulub pärast 31. detsembrit 2003 sotsiaalkindlustusameti selle allasutuse pädevusse,
mis vastutas pensioni määramise ja maksmise eest kuni 31. detsembrini 2003. Lisaks
arvutatakse sotsiaalpension ümber 1. jaanuaril 2004 jõustunud sätete järgi.
Toimetulekuhüvitis
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 33
Toimetulekuhüvitise suurus oleneb perekonna suurusest. Hüvitise arvutamiseks
lahutatakse üksikisiku või perekonna sissetulekust teoreetiline toimetulekuhüvitise
summa:
vallalised: 60,50 eurot;
1–4 lapsega üksikvanemad: 115,10 eurot;
lasteta paarid: 105,20 eurot;
1–4 lapsega paarid: 157,60 eurot;
vähemalt 5 lapsega üksikvanemad: 168,20 eurot;
vähemalt 5 lapsega paarid: 212,30 eurot.
Toimetulekuhüvitist makstakse materiaalselt raske olukorra püsimise kestel.
Toimetulekuhüvitis koosneb järgmistest muudest hüvitistest:
hüvitis rasedale alates 4. raseduskuust;
hüvitis materiaalsetes raskustes isikutele, kellel on kuni 1-aastane laps;
tervishoiutoetus (príspevok na zdravotnú starostlivosť);
kaitsetoetus (ochranný príspevok) pensioniikka jõudnuile, üle 70% töövõimetusega
puudega isikutele, raske puudega isiku hooldajatele, üle 30 päeva haiged olnutele
või kuni 31-nädalase lapse eest hoolitsevatele üksikvanematele;
eluasemetoetus (príspevok na bývanie) neile, kes maksavad eluasemekulusid
nõuetekohaselt (välja arvatud toimetulekuraskustes pensionärid ja kliendid, kes
elavad sotsiaalhoolekandeasutustes);
starditoetus (aktivačný príspevok) neile, kes osalevad töölenaasmise programmis
(koolitus või väikesemahulise ühiskondliku töö tegemine vähemalt 10 tundi
nädalas);
hüvitis lapsele kohustusliku hariduse omandamise ajal (vanuses 6–16 a) (dávka pre
dieťa).
Toimetulekutoetuste taotlemine
Toimetulekuhüvitis
Hüvitiste taotlused tuleb esitada tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaameti alalise elukoha
järgsele büroole. Need bürood on ka hüvitise haldajad. Õigus neile hüvitistele on
seotud lapse materiaalse olukorraga, mida amet sõltumatult hindab. Otsus tuleb teha
30 päeva jooksul (60 päeva jooksul väga keerulise juhtumi korral).
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 34
XII peatükk. Pikaajaline hooldus
Teie õigused pikaajalisele hooldusele
Pikaajalise hoolduse hüvitisi pakutakse puuetega inimestele, halva terviseseisundiga
inimestele ja kolmandast isikust sõltuvatele isikutele. Seaduses on määratletud
funktsionaalse haiguse kestus (12 kuud) ja ka mõne hüvitise korral hooldusvajaduse
minimaalne aste.
Mida hüvitised hõlmavad?
Hüvitised sõltuvad taotleja kogu leibkonna suurimast sissetulekutasemest (palk,
kinnisvara ja muud hüvitised). Kehtib sissetuleku piir, mis oleneb mitmest tegurist (nt
kas ülalpeetav on laps). Peale mitterahaliste hüvitiste (mis hõlmavad statsionaarset
hooldust ja päevahooldust) on olemas ka rahalised hüvitised (personaalse abi hüvitis
ja hooldusteenuse hüvitis mitteametlikele hooldajatele (sugulastele) koduhoolduse
raames. Isikul on vabadus valida rahalise ja mitterahalise hüvitise vahel.
Hüvitisesaaja peab tasuma kulud teenuse osutamise eest eluruumides, kuid talle peab
jääma elatusmiinimum vähemalt 20% tema kuusissetulekust. Rahalise hüvitise saaja
tasub osaliselt vajalike seadmete kulud.
Pikaajalise hoolduse taotlemine
Hüvitiste andmist korraldatakse nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Pikaajaline
hooldus on osaliselt hõlmatud eriõigusaktidega (puudega inimeste korral) ja osaliselt
teisi riske (invaliidsus, vanadus, tervishoid) käsitlevate õigusaktidega. See põhineb
sotsiaalabi põhimõttel (hüvitiste õigus põhineb vajadusel) ning seda rahastavad
kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning riik.
Hüvitisi antakse mitterahaliste hüvitiste ja rahaliste hüvitiste kombinatsioonina, kuid
teatud hüvitiste korral ei ole kombineerimine võimalik (nt hooldusteenuse hüvitis
(príspevok za opatrovanie) ja personaalse abi teenuse hüvitis (príspevok na osobnú
asistenciu)). Hüvitisi antakse, kui tingimused on täidetud, ja see hõlmab isikliku
sissetulekute arvessevõtmist. Arst hindab isiku hooldusvajadust. Ta teeb koostööd
eriarstide ja sotsiaaltöötajaga.
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 35
Lisa. Asutuste kontaktandmed ja veebilehed
Mitut Euroopa Liidu riiki käsitlevate sotsiaalkindlustusküsimuste korral võite otsida
kontaktasutust Euroopa Komisjoni hallatavast sotsiaalkindlustusasutuste kataloogist,
mis on aadressil http://ec.europa.eu/social-security-directory.
Slovaki Vabariigi tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaministeerium
Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky
Špitálska 4,6,8
816 43 Bratislava
www.employment.gov.sk
Slovaki Vabariigi tervishoiuministeerium
Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky
Limbová 2
P.O. Box 52
837 52 Bratislava 37
www.health.gov.sk
Slovaki Vabariigi siseministeerium
Sotsiaaltöötajate ja sotsiaaltöö osakond, haigus- ja sotsiaalkindlustuste teenistus
Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky
Sekcia personálnych a sociálnych činností, odbor sociálneho zabezpečenia a
zdravotníctva
Pribinova 2
812 72 Bratislava
www.minv.sk
Tervishoiu järelevalve amet
Úrad pre dohľad nad zdravotnou starostlivosťou
Žellova 2
829 24Bratislava 25
www.udzs.sk
Sotsiaalkindlustusameti peakontor
Sociálna poisťovňa - ústredie
Ulica 29. augusta 8 -10
813 63 Bratislava 1
www.socpoist.sk
Tööhõive-, sotsiaal- ja perekonnaameti peakontor
Ústredie práce, sociálnych vecí a rodiny
Špitálska 8
812 67 Bratislava
www.upsvar.sk
Üldise tervisekindlustuse järelevalve amet
Všeobecná zdravotná poisťovňa – generálne riaditeľstvo
Mamateyova 17
850 05 Bratislava
www.vszp.sk
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus Sotsiaalkindlustusõigused: Slovakkia
Juuli 2012 36
Slovaki Vabariigi rahandusministeerium
Ministerstvo financií Slovenskej republiky
Štefanovičova 5
817 82 Bratislava
www.finance.gov.sk