karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

14
AASTATEL 1998-2008 KARJÄÄRITEENUSTE SÜSTEEMI ARENG EESTIS

Upload: kristi-koort

Post on 24-Mar-2016

235 views

Category:

Documents


0 download

DESCRIPTION

Karjääriteenuste osutamise ja arendamisega on tegeletud Eestis ligi 90 aastat. Käesolev trükis annab ülevaate karjääriteenuste süsteemi arengust Eestis viimase 10 aasta jooksul. Iga aasta kohta on välja toodud suuremad muudatused ja arengusuunad. Väärt lugemist leiavad kõik karjääriteenuste valdkonnast huvi tundvad inimesed.

TRANSCRIPT

Page 1: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

aastatel 1998-2008

Karjääriteenuste süsteemi areng eestis

Page 2: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

vahendab • karjääriteenuste alast infot ja kogemusi nii Eestis kui Euroopas;toetab • õpirännet läbi karjääriinfo vahendamise;arendab ja tutvustab • karjääriteenuseid toetavaid it lahendusi;osaleb rahvusvahelistes ja riiklikes karjääriteenuseid edendavates • projektides;loob• koostöövõimalusi valdkonnaga seotud organisatsioonidele;toetab • karjääriõppe läbiviimist ja korraldamist üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses.

Keskus korraldab vastavalt teenuseosutajate vajadustele lühemaajalisi seminare ja koolitu-si, koostab ja annab välja karjääriteenuseid toetavaid trükiseid, käsiraamatuid ja neli kor-da aastas ilmuvat ajalehte Karjäärituul, arendab erinevaid veebilehti (sh Rajaleidja, Ploteus jt), osaleb riiklikes töörühmades ja rahvusvahelistes projektides ning vahendab Eestisse vä-lisekspertiisi. Keskusest on kujunenud Haridus- ja teadusministeeriumi oluline partner kar-jääriteenuste valdkonna edasiarendamisel.

Väga oluliseks peame erinevate valdkonnaga seotud institutsioonide ja sektorite vahelise koostöö edendamist nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Alates 2008 aastast tegutse-me metoodilise keskusena.

Karjäärinõustamise teabekeskus

1998 Asutatakse Õppe- ja Praktikateabekeskus. Eestisse laieneb Leonardo da Vinci program-mi raames loodud rahvusvaheline õppe- ja praktikateabe keskuste võrgustik Network of National Resource Centres for Vocational Gui-dance. Sihtasutuse Eesti Kutsehariduse Re-form juures tegutseva keskuse ülesandeks saab koguda, süstematiseerida ja levitada hariduse, tööhõive ja karjääriplaneerimisega seotud infot nii Eestis kui välismaal. Tänase Karjäärinõustamise Teabekeskuse (edaspidi Teabekeskus) eesmärgiks on toetada karjää-riteenuste arengut Eestis.

Avatud Eesti Fond korraldab kutsenõusta-misest huvitatutele koolituse.

Võetakse vastu haridusdokument Õppiv Eesti, kus tuuakse välja, et õppuritel peab olema võimalik kasutada asjako-hast ja täpset infot ning ekspertide nõuandeid, et teha valikuid edasiõppi-misel või eriala muutmisel.

Eesti Vabariigi valitsus kirjutab alla 1996. aastal vastuvõetud Euroopa Sotsiaalhar-tale. Selle järgi peavad olema kõigile ta-gatud teenused, mis aitavad lahendada kutseala valiku ja karjääriga seotud probleeme. Karjääriteenused peaks olema tasuta nii noortele kui ka täiskasvanutele.

AAStA 1998

Page 3: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

1999

Toimub Teabekeskuse esimene seminar karjääriteenuste praktikutele. Seminari põhiteemaks on õppe- ja praktikavõimalu-si haldava infosüsteemi loomine. Eksperti-dena on kohal Soome karjäärivaldkonna inimesed, kes annavad ülevaate karjääri-teenuste ning infotehnoloogia sidumise võimalustest. Lisaks tutvustavad Haridus-ministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad oma visiooni teavitamise ja nõustamise süsteemist Eestis.

Jõustub Noorsootöö seadus, millega määratakse Haridusministeeriumi noor-sootöö alased ülesanded. Maavanem hak-kab korraldama noorte teavitamist ja nõustamist maakonnas, sõlmides vastava lepingu juriidilise või füüsilise isikuga. Nii asutatakse maakondlikud teavita-

mis- ja nõustamiskeskused ülesandega tagada noorele mitmekülgne info ja nõustamine. 2008. aastal tegutseb Ees-tis 20 riiklikult rahastatud keskust, kus töötab ca 60 noorte teavitamise ja nõus-tamisega tegelevat spetsialisti.

Võetakse vastu Bologna deklarat-sioon, mis paneb aluse Euroopa koos-tööle kutse- ja kõrghariduse vallas.

AAstA 1999

Page 4: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

2000Teabekeskus liitub Academia võrgustikuga, võttes vastu kolm karjääriteenuste spet-sialisti Prantsusmaalt. Kaks aastat hiljem saadame Euroopasse õppevisiidile esime-sed Eesti karjääriteenuste valdkonna spetsialistid. Õppevisiitide eesmärk on anda ülevaade peamistest töömeetoditest, abivahenditest, uuendustest jms sihtriigis. Käesolevaks hetkeks on Eestis käinud 81 Euroopa spetsialisti ning Eesti poolt on vä-lisriikides käinud kogemusi omandamas 64 Eesti spetsialisti.

Teabekeskus arendab edasi KETEnimelist infosüsteemi. Eesmärk on luua laiapõhja-line karjääriplaneerimist toetav veebi-portaal. Noorte infomessil Teeviit toimu-nud nimekonkursil valitakse portaali nimeks Rajaleidja.

Toimub Balti regiooni koostöö projekti lõpuseminar Tallinnas, kus Eesti ja Leedu haridus- ja tööturusüsteemi karjäärispet-sialistid panevad kirja oma unistused kar-jääriteenuste süsteemi arengu osas - nii loodetakse näiteks, et aastaks 2002 on välja töötatud kutsenõustaja kutsestan-dard ja loodud kutsenõustajate ühendus.

Euroopas võetakse vastu Elukestva õppe memorandum. Üheks kuuest võtmeküsi-musest on: kuidas tagada kõigile lihtne ja mugav juurdepääs kvaliteetsele infole ja nõustamisele üle terve Euroopa ning läbi elu. Memorandum rõhutab, et nõusta-mine peab olema pidevalt kättesaadav kõigile vajajatele.

Võetakse vastu Lissaboni strateegia, mil-le eesmärk on muuta Euroopa Liit aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimeli-semaks teadmuspõhiseks majanduspiir-konnaks. Eestis võetakse Lissaboni stra-teegia rakendamiseks vastu majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava aastateks 2005-2007, kus on eraldi välja toodud kutse-, karjääri- ja õpinõustamise arendamise vahendid. 2008. aastal uuendatakse Lis-saboni strateegiat aastateks 2008.-2010.

Jõustub Tööturuteenuste seadus, mis peab tagama kutsenõustamise tööhõive-ametites registreeritud töötutele. Varem said tööhõiveteenuseid kasutada ainult töötushüvitise saajad, nüüdsest on õigus

tööhõiveteenustele kõikidel end töötuna arvelevõtnutel. Samaaegselt luuakse töö-hõiveametite juurde 12 kutsenõustaja ame-tikohta. 2008 aastal töötab tööturusüstee-mis 19 karjäärinõustajat.

AAsTA 2000

Page 5: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

2001Noorte infomessiks Teeviit valmib esimene disainiversioon portaalist Rajaleidja. Disain põhineb küsimustel, mis noorte peas keerlevad: Kes ma olen? Kelleks saa-da? Mida õppida?

Toimub esimene koolitus kultuurideva-helise üksteisemõistmise täiustami-seks Eesti nõustajatele Towards a Euro-pean Rainbow projekti raames. Projekti põhirõhk on kultuuridevahelise suhtle-mise soodustamisel; karjääriteenuste valdkonna praktikuid suunatakse oma töös kasutama info- ja kommunikatsioo-nitehnoloogiat.

Toimub esimene sotsiodünaamilise nõus-tamismeetodi koolitus valdkonna guru R. Vance. Peavy eestvedamisel. Sellele järg-neb jätkukoolitus 2003. aastal Peavy mantlipärija Timo Spangari käe all.

Toimub esimene Teabekeskuse suvekool, kus saavad kokku valdkonna praktikud tööturu- ja hariduse sektoritest. Iga-aas-tased suvekoolid on kohaks, kus karjääri-teenuste osutajatel on võimalus kogemusi ja infot vahetada, päevakajalistel teema-del nõu pidada ja erialaseid teadmisi täiendada. 2008. aastal toimus juba seits-mes suvekool.

Ilmub esimene trükis sarjast Tekste kar-jäärinõustamisest. Kogumiku vanim artik-kel Kuhu kooli astuda? pärineb tundmatult autorilt H. S. 1921. aasta ajalehest Waba maa. Teises osas kajastatakse kutsenõusta-mise arengut 40ndatest kuni 90ndateni.

Trükise viimase osa kirjutised peegelda-vad kaasaegseid suundumusi karjääri-nõustamises. 2008. aastaks on samast sarjast ilmunud viis raamatut, millest igaüks käsitleb karjääriteenuste arengut erineva nurga alt.

Ilmub esimene ingliskeelne trükis: Educa-tion, Labour Market and Careers Guidance in Estonia, mis on koostatud Euroopa kar-jäärinõustaja käsiraamatu struktuuri põhjal ja suunatud Euroopa karjäärinõustajale, kel huvi tutvuda Eesti haridussüsteemi ja töö-hõive hetkeolukorraga. Trükises antakse ka ülevaade karjääriteenuste ajaloost ning toe-tusmeetmetest. Tänaseks on välja antud kolm sarnast ingliskeelset trükist ning lisaks kolm analoogset eestikeelset versiooni.

Algab Phare projekti Kutsenõustamissüs-teemi arendamine Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis rakendamine. Koostatakse Eestile so-biva karjäärinõustamissüsteemi mudeli esmane tööversioon, sh terminite sõnastik ning tasemehariduses toimuva karjääriõpe-tuse ja kutsesuunitlustöö õppe-eesmärgid. Ühendkuningriigi ekspertide eestvedamisel viiakse läbi kolmeosaline karjäärinõustaja-te koolitusvajaduste analüüs, mille põhjal valmivad 11päevane koolitustsükkel nõus-tajatele, kahepäevane koolitajate koolitus.

Kinnitatakse esimene karjäärinõustaja kutsestandard, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, ko-

gemustele, väärtushinnangutele ja isiku-omadustele.

Võetakse vastu Riiklik tööhõive tege-

vuskava, mis näeb ette riikliku kutse-nõustamise süsteemi üldise arenguka-va väljatöötamist, et määrata kindlaks erinevate asutuste roll.

AAstA 2001

Page 6: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

Asutatakse Karjäärinõustajate Ühing. Ühingu liikmeteks võivad olla karjääri-nõustajad, psühholoogid, karjäärikoordi-naatorid, personalitöötajad, samuti kar-jäärinõustamist aktiivselt arendavad ja toetavad isikud. Hetkel on ühingus 44 lii-get. Ühing osaleb ümarlaudades, töögrup-pides jne, mille eesmärgiks on kvaliteetse ja kättesaadava karjääriteenuste süsteemi väljatöötamine ja arendamine.

Euroopa Komisjoni Hariduse ja kultuuri peadirektoraat moodustab elukestva karjäärinõustamise ekspertgrupi, mille ülesandeks on töötada välja üht-ne arusaam karjäärinõustamise põ-himõtetest. Ekspertgrupp koosneb ha-ridus- ja tööministeeriumide ametnikest, asjatundjatest, sotsiaalse-test partneritest, tarbijaid esindava-

test valitsusväliste organisatsioonide liikmetest, noortest ja lapsevanema-test nii liikmes- kui kandidaatriikidest ning rahvusvahelistest organitest. Elukestva karjäärinõustamise ekspert-grupi töö jätkub täna Euroopa Liidu karjääriteenuste poliitikavõrgusti-ku tegevuste raames.

AAstA 2002

2002Ilmub esimene versioon trükisest Euroo-passe õppima, mille eesmärgiks on tut-vustada välismaale õppima või praktikale minemisega seotud asjatoiminguid. Tege-mist on suhteliselt laiale sihtgrupile orienteeritud teatmikuga, milles käsitle-takse välismaale õppima, praktikale või vabatahtlikuna minemisega seotud asja-toiminguid ning võimalusi. Aastaks 2008 on ilmunud juba viies uuendatud Euroo-passe õppima trükk.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisat-sioon (OECD), Euroopa Komisjon, Euroo-pa Koolitusfond (ETF) ja Maailmapank viivad läbi uuringu karjäärinõustamis-poliitika kohta 11 kandidaatriigis. OECD poolt koostatud ülevaates rõhutatakse vajadust kaasata karjääriteenuste fooru-mi töösse teenuse pakkujad koostöös si-dusrühmadega nii valitsuse kui ka regio-naalsel tasemel.

Toimub Euroguidance võrgustiku kon-verents Tallinnas Mobility in Europe: Re-levance to the Euroguidance Network. Aastakonverentsi põhieesmärk on tutvu-

da trendide, prioriteetide ja heade pro-jektinäidetega Euroopas, määratleda võr-gustiku tulevikustrateegiad ning edendada keskustevahelist koostööd.

Page 7: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

2003Muudame Õppe- ja Praktikateabekeskuse nime Karjäärinõustamise Teabekesku-seks. Koos nimemuutusega saame endale logo, milleks on stiliseeritud võtmekimp. Üks väljavalitud võti erineb teistest oma värvi poolest: õige valik, võti tulevikku, avatud uks tulevikku, aga ka valik kui võtmeküsimus.

Toimub esimene Teabekeskuse Talvekool, kus muuhulgas toimub ka töötuba karjää-rinõustajate oma ajalehe loomise osas.

Avatakse pidulikult Euroopa õppimisvõi-maluste portaal PLOTEUS - lingikogu, mis on jaotatud teemadesse: Õppimisvõi-malused, Haridussüsteemid, Vahetused, Kontakt, Kui lähed mujale elama. Infot pakutakse nii kodu- kui välismaistele ka-sutajatele. Portaali sisu eest vastutavad iga riigi Euroguidance keskused, Eestis Teabekeskus. Hetkel külastab portaali üle Euroopa 70 000 inimest kuus

Toimub konverents Karjäärinõustamine - kuidas edasi?, millega tähistatakse Phare 2000 projekti karjääriteenuste osa lõppu. Konverentsil pakutakse läbi töö-tubade kõigile osalejatele võimalust kaa-sa rääkida haridussektoris pakutavate karjääriteenuste mudeli koostamisel.

Ilmub trükis Infotöö ja karjääriteave, mille eesmärk on toetada karjääriteenus-te valdkonna spetsialiste infotöös. Täna-seks on Teabekeskuse eestvedamisel il-munud täiendatud trükk samast raamatust, ka on toimunud rida koolitusi karjääriinfo spetsialistidele infotöö os-kuste arendamiseks

Ilmuvad esimesed tööraamatud õpeta-jatele karjääriteemade käsitlemiseks ai-netundides: Vaatame koos tulevikku ja Saavutuste logiraamat. Trükised adaptee-riti Suurbritanniast pärit karjäärinõusta-mist toetavate käsiraamatute põhjal.

Toimub esmakordselt koolinoortele suu-natud karjääriteemaline kirjandivõistlus Tulevik ja karjäär. Kirjandivõistluse ülesanne on suunata noorte tähelepanu oma elutee planeerimise olulisusele tä-napäeva kiiresti muutuvas maailmas. Käesolevaks hetkeks on kirjandivõistlus toimunud viiel aastal.

Valmivad uued töövahendid Rajaleidjas: õppimist, töömaailma ja toimetulekuos-kusi käsitlevad soovituste nimekirjad, mõttearenduslehed ja küsimustikud.

Haridus- ja Teadusministeerium viib Eesti põhikoolides ja gümnaasiumi-

des läbi karjääriõpetust ja nõusta-mist käsitleva uuringu. Selgub, et val-misolek nii karjääriplaneerimisega seotud valikaine õpetamiseks kui karjäärikoordi-naatori ametikoha loomiseks on olemas ligi 70% vastanud koolidest. Reaalne olu-kord on pisut teine, peamiseks takistuseks on palgafondi nappus.

AASTA 2003

Page 8: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

2004Koostöös Tallinna Pedagoogilise Ülikooli, Haridus- ja teadusministeeriumi ning Sot-siaalministeeriumiga toimub konverents Koostöös peitub areng. Konverentsil esi-neb Taani Pedagoogikaülikooli professor Peter Plant. Koos tema ja valdkonna spet-sialistide abiga analüüsitakse väljakut-seid, mida esitab muutunud töömaailm karjääriteenustele ja kaardistatakse va-jadused ja ühised tegevused aastateks 2004 – 2006.

Alustab ilmumist praktiku sõnumitooja Karjäärituul. Üks kord kvartalis käsitle-takse erinevate karjääriteenuste valdkon-naga seotud osapoolte ootusi, tegemisi ja plaane nii tööhõive kui haridussektori vaatevinklist, samuti vahendatakse kar-jääriteenuste uudiseid ja arenguid nii Ees-tis kui Euroopas. 2009. aasta alguses il-mub 20. Karjäärituule number.

Ilmub trükis Praktika – uks töömaail-ma, mis on mõeldud nii praktikandile kui praktika juhendajale ning koondab endas meedias avaldatud temaatilisi artikleid ja õppeasutuste veebide praktikat käsitle-vaid materjale ning ülikoolides tööprak-tika korraldamisega seotud isikutelt ko-gutud infot.

Alustame Karjääriteenuste koostöökogu loomisega. Koostöökogu ühendab erine-vaid osapooli, kes mõistavad karjääritee-nuste süsteemi vajalikkust ning toetavad selle väljatöötamist ja edasiarendamist, mõjutades vastavalt nii riigi majandus-, sotsiaal- kui hariduspoliitika kujunda-mist. Koostöökogu luuakse projekti Riik-like karjääriteenuste foorumite käivita-mine kuues EL liikmesriigis raames.

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub kokku Karjäärinõustamise töörühma. Töörühm jõuab arusaamisele, et on vaja uut ja tulevikkuvaatavat lahendust: integ-reeritud nõustamismudelit, kus sihtgru-piks on noor, mitte nõustamisliik. Edasi-sel valdkonna arendamisel plaanitakse võtta aluseks töörühma tulemusi.

Riiklikus õppekavas uuendatakse koolide kohustust käsitleda üldhariduse raames õp-pekavas läbivat teemat Tööalane karjäär ja selle kujundamine. Teema eesmärgiks on aidata õpilastel omandada teadmisi ise-endast, töömaailmast, elukutsetest ja õp-pimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ning toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, kar-jääriotsuste tegemist ning eneseteostust.

Vastavalt Riiklikule arengukavale 2004 – 2006 on kutseõppeasutused kohustatud oma õpi-lastele karjääriteenuseid pakkuma.

Euroopa Haridus-, noorte- ja kultuurimi-nistrite nõukogus kinnitatakse elukestva nõustamise resolutsioon, kus kesksele kohale seatakse teenuste kasutaja. Rõhu-tatakse vajadust keskenduda nende os-kuste arendamisele, mis aitaksid klien-dil ise oma karjääri ja õppimisprotsessi suunata ning hallata. Teiste Euroopa mi-nistrite seas kirjutab resolutsioonile alla ka Eesti haridus- ja teadusminister Toivo Maimets.

Aastatel 2004-2006 rekonstrueeritakse Eestis mitmeid teabe- ja nõustamis-keskusi.

AAsTA 2004

Page 9: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

2005Koostöös Eesti Leonardo Keskusega toi-mub esimene suurem õpirändealane kon-verents eesmärgiga tõsta osalejate tead-likkust töö- ja õpingute-alase vaba liikumise kasulikkusest ning pakkuda nei-le võimalust oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks valdkondades, mis seda toetavad. Sihtrühmadeks on karjääritee-nuste pakkujad ning Leonardo praegused ja tulevased projektijuhid. Peaesinejaks on Taani professor Søren Kristensen, kes on vaba liikumise temaatika rahvusvaheli-selt tunnustatud ekspert ning uurija.

Teabekeskus alustab Euroopa Sotsiaalfondi meetmest 1.1 rahastatava projekti Karjää-riteenuste süsteemi arendamine Eesti Vabariigis elluviimist. Projekti üldeesmär-giks on parendada karjääriteenuste kva-liteeti, soodustades seeläbi ühiskonnaliik-mete osalemist elukestvas õppes ja nende konkurentsivõime tõusu. Projekt lõpeb 2008. aasta juunikuus.

Karjääriplaneerimist toetav portaal Raja-leidja saab sihtgrupipõhise disaini. Por-taali siseneja saab end määratleda noore, suunaja või täiskasvanuna. Esimese sammu-na täidetakse infoga noorele mõeldud ala-jaotus. Rajaleidja suunaja ja täiskasvanu osa saavad sisuga täidetud 2008. aastaks.

Kolm riiklikku ülikooli alustavad ühiselt karjäärispetsialistide koolitamist. Toimub esimene laiapõhjaline koolitus, mille läbi-vad karjäärinõustajad ning –infospetsia-listid ja koolide karjäärikoordinaatorid.

Ilmub eestikeelne trükis sarjast Haridus, tööhõive ja karjääriteenused Eestis. Trü-kises antakse ülevaade Eesti haridussüstee-mist, tööhõivest ja nende omavahelistest seostest. Tegu on Eesti karjääriteenuste spetsialistidele mõeldud trükisega. Varase-malt on Teabekeskus andnud välja kaks sar-nase struktuuriga ingliskeelset raamatut.

Koostöös Tööturuametiga alustame ametite projektiga, mille raames val-mivad erinevate ametite kirjeldused, si-saldades infot töö iseloomust, vajali-kust haridustasemest, palgatingimustest, kutsenõuetest.

Teeviida messiks valmib Rajaleidja tut-vustamiseks uus boksikujundus, kus kan-dev teema on labürint. See kujutab elu-arengut-otsinguid-lahendusi: inimene on pidevas arengus ning liikumises – teatud hetkedel vajab ta abi edasiliikumisel ja rajaleidja.ee on see, kes aitab tal lei-da väljapääse ja võimalusi.

Töötatakse välja kutsestandardid kolmele karjääriteenuste valdkonna spetsialistile: karjääriinfospetsialist, kooli karjäärikoor-dinaator ja karjäärinõustaja. Viimase pu-hul on tegu 2002. aastal loodud kutses-tandardi uuendusega.

Karjäärinõustajate Ühing saab õiguse omistada karjäärinõustaja kutset.

Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2005 — 2008 eesmärgiks on luua potent-siaalsetele õppijatele kutseõppe võimalusi tutvustav süsteem. Seda eesmärki aitab saavutada terviklik karjäärinõustamissüs-teem. Karjäärinõustamise kaudu suunatak-se kõik 7.-9. klassi õpilased oma eeldustele ja võimetele vastavaid valikuid tegema.

AAstA 2005

Page 10: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

2006Jõuab lõpule 2005. aastal käivitatud üle-riigiline uuring karjääriteenuste valdkon-na olukorra kaardistamiseks - teenuse le-vik, kättesaadavus ning teenuse kasutajate ja osutajate suhtumine. Uuringutulemused näitavad, et teadlikkuse loomine elukest-vast õppest ja karjääriplaneerimisest on võtmetähtsusega, ka on oluline teenuse kättesaadavuse tagamine. Riiklikul tasan-dil tuleb välja töötada valdkonna arengu-suunad ja eesmärgid, samuti tuleb riiklikult tagada vahendite ja ressursside olemasolu teenuse osutamiseks.

Toimub konverents Karjääriteenuste koos-töökogu – kuidas edasi? Seal kõneleb kar-jääriteenuste valdkonna guru Anthony G. Watts Ühendkuningriigist, kes jagab soo-vitusi koostöökogu arengute suunamiseks. Haridus- ja teadus-, Sotsiaal- ning Majan-dus- ja kommunikatsiooniministeeriumite, praktikute, koolitajate ning sihtrühmade esindajad rõhutasid ühiselt koostöökogu vajalikkust.

Valmib strateegiline kava Karjääriteenus-te koostöökogu loomine Eestis. Koos-töökogu tegevust aastatel 2008 – 2011 toetatakse ESF programmist Karjääritee-nuste süsteemi arendamine.

Toimub esimene karjäärinõustajate kutseeksam. Tänaseks on toimunud kolm kutseeksamit, mille tulemusena on karjäärinõustaja kutsetunnistuse omanikke Eestis 20, neist kaheksal on Karjäärinõustaja V kutsetunnistus. Kutsetunnistus kehtib 5 aastat.

Võetakse vastu uus tööturuteenuste ja -toetuste seadus, mille kandva-teks põhimõteteks on individuaalne lähenemine kõikidele klientidele ning juhtumikorraldusliku printsiibi raken-damine tööturu riskirühmade suhtes.

Võetakse vastu Eesti kõrgharidusstra-teegia 2006 - 2015, kus ühe tegevusena on planeeritud ühtsetel põhimõtetel toimiva riikliku kutsenõustamissüs-teemi kujundamine.

AAstA 2006

Page 11: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

2007Valmivad karjääriõpet toetavad raama-tud põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõp-peasutuse õpetajatele. Algab raamatute testimine Karjääriteenuste projekti pi-lootkoolides.

Karjääriteenuste projekti pilootkoolide karjäärikoordinaatorid alustavad karjääri-õpetuse valikaine näidisainekavade pi-lootimisega.

Ilmub esimene raamat lapsevanemate ja karjääriteenuste spetsialistide koos-tööst. Trükis on mõeldud eelkõige karjää-rispetsialistidele, aga ka kõigile teistele noorte ja nende vanematega kokku puu-tuvatele inimestele. Teemadest käsitle-takse karjääri ja karjääriplaneerimist, koostööd, lapsevanema rolle, enesetund-mist, õppimisvõimalusi ja töömaailma, otsustamist ja planeerimist.

Luuakse Euroopa Karjääriteenuste polii-tika võrgustik, mis edendab elukestvalt kättesaadavate karjääriteenuste poliitika arendamist EL liikmesriikides. Eestipool-seks esindajaks võrgustikus on Teabekes-kus. Plaanitakse käivitada koostöökogu eesmärgiga töötada välja tervikliku karjää-riteenuste osutamise süsteem. Võrgustiku tegevusi toetatakse Elukestva õppe prog-rammist. Ettevalmistustöö toimus aastatel 2004 - 2006 Joint Actions programmist MEDSUI projekti raames.

AAstA 2007

Alustame Euroopa õpirändevõrgustike koostöö korrastamisega. Koostöös valmib ühine teavitusmaterjal Euroopa Liidu prog-rammidest ning infovõrgustikest. Ühise boksiga osaletakse messil Teeviit, mille raames antakse välja ka ühine flaier.

Seoses laienemisega kolib SA Innove koos Teabekeskusega Liivalaia tänavalt Ülemiste Citysse.

Page 12: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

2008Valmivad karjäärinõustamise ning karjää-riinfo vahendamise teenusstandardite eelnõud. Standardite kasutuselevõtt ta-gab teenuse saajale kindluse, et Eesti erinevates piirkondades pakutakse talle vajalikku infot ja nõustamist samadel alustel.

Teabekeskuse ning Tööturuameti koostöös valmib Rajaleidja ameti- ja kutsealakir-jelduste andmebaas AKAB. Kokku on andmebaasis 132 kutsealakirjeldust ning 150 ametikirjeldust ja ametitundmise kü-simustikku. Andmebaasi sisu tõlgitakse vene keelde. See on ühtlasi üks osa veebi-leht Rajaleidja venekeelsest versioonist. Avalikkusele kättesaadavaks muutub ve-nekeelne versioon 2008. aasta lõpus.

Haridus- ja teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium sõlmivad 12. märt-sil koostööleppe aastateks 2008 - 2013, mille eesmärk on paika panna osapoolte ülesanded karjääriteenuste arendamisel

ja pakkumisel, et koos arendada ühtset riiklikku süsteemi. Tegevusi hakkab ellu viima Teabekeskus Karjääriteenuste programmi raames.

Toimub kunstikonkurss Minu tulevane töö, millest võtab osa 460 õpilast ESF Kar-jääriteenuste programmi pilootkoolidest.

Lõpetame konverentsiga kolmeaastase projekti Karjääriteenuste süsteemi arendamine Eesti Vabariigis. Ilmub projek-ti tegevustele pühendatud Karjäärituul.

10. juulil kinnitatakse Karjääriteenuste programm ning Teabekeskus alustab selle elluviimist. Programm aitab muuta kvali-teetsed ning inimeste vajadustele vasta-vad karjääriteenused kõigile vajajatele kättesaadavamaks ning karjääriteenuste süsteemi arendamist süsteemseks ja jät-kusuutlikuks.

Teabekeskus kasvab, sügiseks on meie naiskond 12liikmeline.

AAstA 2008

Page 13: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

Aastate jooksul on Teabekeskus teinud koostööd Haridus- ja teadusministeeriumi, Sotsiaal-ministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, Tööturuameti ja selle piirkondlike osakondadega, maavalitsustega, teavitamis- ja nõustamiskeskustega, ülikoolide karjäärikeskustega, üldharidus-, kutseõppe- ning kõrgkoolidega. Lisaks oleme koostööd teinud ka paljude teiste organisatsioonide ja asutustega:

AS EmorCVO Recruitment Estonia OÜEesti Emakeeleõpetajate SeltsEesti Euroopa Liikumine/Eurodesk EestiEesti HaridusfoorumEesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate LiitEesti Lastevanemate LiitEesti Linnade LiitEesti Noorsootöö KeskusEesti Noorteühenduste LiitEesti VabaharidusliitEesti Üliõpilaskondade LiitEURESEuropassi Keskus EestisEurope Direct Tallinna InfopunktHakesJunior Achievementi ArengufondKaitseliidu PeastaapKaitseressursside AmetKarjäärinõustaja ÜhingKutsekodaMitte-eestlaste Integratsiooni SihtasutusMTÜ HeadEstPAREPMP FontesPositiivse Mõtlemise ja Kultuuri Edendamise SAPõhja-Ameerika Ülikoolide TeabekeskusRiiklik Eksami ja KvalifikatsioonikeskusSA Archimedes ja selle allüksusedSA Teadlik ValikSACH InternationalSALO Baltic InternationalTallinna HaridusametTallinna Õpilasmalevjpt

*Trükises on kasutatud kunstikonkursil osalenud laste töid. Fotod erakogu, Ülemiste City.

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM

LOGOT‹‹P

(p) Coifield & Kalmare 2002 / Kalle M¸ller

Page 14: Karjääriteenuste süsteemi areng aastatel 1998-2008

ISBN 978-9985-9859-4-6

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM

LOGOT‹‹P

(p) Coifield & Kalmare 2002 / Kalle M¸ller

sa innove, Karjäärinõustamise Teabekeskus, Tallinn, 2008.