stp6001 kolmanda loengu materjalid

STP6001 Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse (3. loeng)Mis on sotsiaalpoliitika?

Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik

Mis on sotsiaalpoliitika?

• Miks erinevad sotsiaalpoliitikad:– Poliitilised põhjused– Ajaloolised põhjused– Kultuurilised põhjused

• Heaolu käsitlustest

• Heaoluprogrammid

Mis on sotsiaalpoliitika?Miks erinevad sotsiaalpoliitikad?

Kultuuriline perspektiiv

• Franz Böhm (saksa poliitik, jurist ja majandusteadlane) 1954: „Sotsiaalpoliitika all võib mõista poliitikat, mis seab eesmärgiks laiadele töövõimelistele ja mittetöövõimelistele massidele majandusliku kaitstuse, väärikuse ja vabaduse tingimuste tagamise, mis võimaldab neil vaimsest, sotsiaalsest ja poliitilisest elust vaba riigi täiskodanikena ja ühiskonna täisliikmetena osa võtta.“

• Thomas H. Marshall (briti sotsioloog) 1975: „Sotsiaalpoliitika taotleb inimeste turvalisuse loomist ja heaolu.“


Kultuuriline perspektiiv• Lähenemist, mis keskendub kultuuriväärtustele

kui sotsiaalpoliitika väljundeid ja riikidevahelisi erinevusi määravale võtmemuutujale, nimetatakse vahel sotsiaalpoliitika kultuuriliseks perspektiiviks (culturalist perspective).

• Kriitika:– Kuidas „tõlgitakse“ kultuuriväärtused sotsiaalpoliitika

väljunditeks?– Kui meil ka õnnestub näidata avaliku arvamuse ja

kultuuriväärtuste seotust sotsiaalpoliitika väljunditega, ei tähenda see veel, et esimesed kujundavad teist


Kultuuriline perspektiiv• Kultuuritraditsioonide ja –väärtuste tähtsus

sotsiaalpoliitika jaoks: *1. Ideed „heast ühiskonnast“:

• Konservatism (autoriteet, paternalism, poliitika ja ühiskonna orgaanilisus, korporatiivsus ja perekesksus)

• Liberalismi (individualism, moraalne egalitarism, universalism ja kodanikuõigused)

• Sotsialism (vabadus, õiglus, võrdsus ja solidaarsus)

2. Heaolukultuurid (welfare cultures) 3. Kultuurilised nihked ja sotsiaalpoliitilised

reformid4. Populaarsed väärtused ja uskumused

sotsiaalpoliitika kohta

* - Oorschot, W.; Opielka, M. ja Pfau-Effinger, B. (eds.) (2008). Culture and welfare state: values and social policy in comparative perspective. Edward Elgar Publishing.


Kultuuriline perspektiiv

• Kas need, mida me oleme peame kultuuriväärtustel põhinevateks nõudmisteks, on ikka kultuuril põhinevad või hoopis ideoloogiliselt ja poliitiliselt konstrueeritud?

Heaolu. Heaoluprogrammid. HeaoluriikHeaolukäsitlused

• Heaolul on palju erinevaid tähendusi, hõlmates mitte ainult ühiskonna seisundit, vaid ka poliitilisi instrumente, mis on mõeldud seda seisundit muutma. Järelikult seisame me siinkohal silmitsi segadusttekitava võimalusega, et „sotsiaalne heaolu“ (ühiskonna „hea olemise“ [well-being] tähenduses) võib olla mõjutatud „sotsiaalse heaolu“ (sotsiaalprogrammide tähenduses) poolt. Individuaalset heaolu saab edendada „heaolul olemise“ [being on welfare] kaudu.“ *

• Majanduslik tähendus:– Individuaalne heaolu ehk kasulikkus (utility) - määr, mil

indiviidi vajadused on rahuldatud, niikaua, kuniks see rahuldatus sõltub majanduslikest faktoritest

– Sotsiaalne heaolu pole majanduslikus tähenduses muud, kui kõikide indiviidide heaolu kombineerituna

* - Smith, David M. (1975). On the Concept of Welfare. Area, Vol. 7, No. 1 (1975), pp. 33-36.


• Erik Anders Allardt (1976). Dimensions of welfare in a Comparative Scandinavian Study. Acta Sociologica 1976; 19.

• Heaolu kui vajaduste (need) rahuldatus• Vajadused ja soovid (want) – “Vajadused seostuvad

heaoluga samas kui soovid seonduvad õnnelikkusega (happiness)”

• „Kõik vajadused ei ole määratud materiaalsete ressursside omamise ja valitsemise kaudu. Vajadusi armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi ei määra mitte materiaalsed ressursid, vaid see, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad. Kolmas kategooria vajadusi viitab sellele, mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga.“


• Omamine (Having)– Sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus

• Armastamine (Loving)– Haaratus kogukonnaellu, perekonda,

sõprusmustrid

• Olemine (Being)– Isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised

ressursid, huvitavate asjadega tegelemine

Heaolu. Heaoluprogrammid. HeaoluriikHeaoluprogrammid

(Üldiste) eesmärkide määratlemine

Eesmärkide täpsustamineVajaduste hindamineHetkeolukorra kirjeldamine

Alternatiivsete tegevuskavade tuvastamine

Alternatiivsete tegevussuundade kavandamine

Alternatiivsete tegevussuundade tagajärgede hindamine

Tegevussuuna valik

Eesmärgi saavutamist mõjutavate faktorite analüüs

Teostus

Väljundite hindamine

Teostuse "monitooring", protsessi hindamine

"Lõplik hinnang"

Taga

sisid

e

1.

2. 3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

Heaolu. Heaoluprogrammid. HeaoluriikHeaoluprogrammid

• Käsitlusviis - universaalne/selektiivne• Ulatus – laiaulatuslik/piiritletud• Kvaliteet – optimaalne/minimaalne• Instrumendid - ühiskondlik tarbimine/sotsiaalsed siirded• Haldus – tsentraliseeritud/detsentraliseeritud• Võim - esinduskogu/korporatiivne• Finantseerimine – maksudel/sissemaksetel põhinev• Hüvitiste tüüp – sissetulekutest sõltuv/kindlaksmääratud

suurusega• Ümberjaotamine – progressiivne/regressiivne

stp6001 kolmanda loengu materjalid

Business